Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2005/1095@2005-07-12/et

Contents

1. Preamble
2. (15) a)
3. (27)
4. 1. Artikkel 1
   2. Artikkel 2
5. Artikkel 2
   1. Artikkel 1
6. 1. Artikkel 3

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi algmäärus), eriti selle artiklit 9 ning artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist: MENETLUS Kehtivad meetmed

(1) Määrusega (EMÜ) nr 2474/93 kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksumäära Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes (edaspidi esialgsed meetmed) suuruses 30,6 %. Meetmetest kõrvalehoidmise uurimise järel laiendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97 kõnealust tollimaksu teatavate Hiina Rahavavabariigist (edaspidi Hiina) pärit jalgrataste varuosade impordile.

(2) Algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel läbi viidud dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse (edaspidi eelmine uurimine) järel otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1524/2000 eelnimetatud meetmete kehtivust pikendada.

Asjaomased uurimised

(3) 29. aprillil 2004. aastal teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega dumpinguvastase menetluse algatamisest Vietnamist pärit jalgrataste ühendusse impordi suhtes.

(4) Samal päeval teatas komisjon kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega Hiinast pärit jalgrataste ühendusse impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtimisvajaduse selgitamise kontrollmenetluse algatamisest.

(5) Dumpinguvastaste uurimiste algatamise aluseks oli 15. märtsil 2004. aastal saadud kaebus ja taotlus valdavalt osalt, käesoleval juhul enam kui 35 % ühenduse jalgrattatootjaid esindavalt Euroopa Jalgrattatootjate Ühenduselt (European Bicycles Manufacturers Association – EBMA, edaspidi taotluse esitaja). Kaebus sisaldas tõendeid kõnealuse toote dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti piisavaks põhjuseks, et algatada Vietnamist pärit jalgrataste impordi suhtes uurimine. Taotlus sisaldas piisavalt tõendeid, et lugeda põhjendatuks Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtimisvajaduse selgitamise kontrollmenetluse algatamine.

Uurimisega seotud isikud

(6) Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitajat, kaebuses ja taotluses nimetatud ühenduse tootjaid, kõiki teisi teadaolevaid ühenduse tootjaid, eksportivaid tootjaid, importijaid ning samuti teadaolevalt asjaga seotud ühendusi ning Hiina ja Vietnami ametivõime uurimise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteadetes sätestatud tähtaegade jooksul.

(7) Mitmed taotluse esitaja esindatud ühenduse tootjad, muud koostööd tegevad ühenduse tootjad, eksportivad tootjad, importijad, tarnijad ja kasutajate ühendused tegid oma seisukohad teatavaks. Kõik huvitatud isikud, kes esitasid sellekohase taotluse, kuulati ära.

Väljavõtteline uuring

(8) Arvestades uurimistega seotud eksportivate tootjate, ühenduse tootjate ja importijate suurt hulka, nähti mõlemas algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 17.

(9) Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning selle vajalikuks osutumisel moodustada valim, paluti eksportivatel tootjatel ja nende esindajatel, ühenduse tootjatel ja importijatel anda endast teada ning esitada algatamisteadetes nimetatud teave. Komisjon võttis samuti ühendust teadaolevate eksportivate tootjate ühenduste ning Hiina ja Vietnami ametivõimudega. Kõnealused isikud ei esitanud väljavõttelise uuringu kasutamise suhtes vastuväiteid.

(10) Ühtekokku vastas väljavõttelise uuringu küsimustikele ja esitas nõutud teabe ettenähtud tähtaja jooksul 21 Hiina eksportijat/tootjat, 6 Vietnami eksportijat/tootjat, 54 ühenduse tootjat ja 6 importijat.

(11) Väljavõttelise uuringu küsimustikule vastanud 21 Hiina eksportivast tootjast eksportis uurimisperioodil jalgrattaid ühendusse vaid 17. Võttes arvesse asjaolu, et vaid väike arv Vietnami eksportivaid tootjaid oli nõus koostööd tegema, leiti, et Vietnami eksportivate tootjate osas ei ole väljavõttelise uuringu kasutamine vajalik.

(12) Valimi moodustamiseks konsulteeriti koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjatega ja Hiina ametivõimudega ning saadi neilt nõusolek. Eksportivate tootjate osas moodustati valim, lähtudes suurimast tüüpilisest ühenduse ekspordimahust, mida oleks ettenähtud aja jooksul võimalik uurida ning lähtuvalt sellest, kas äriühingud kavatsesid taotleda turumajanduslikku kohtlemist. Valimisse kaasati vaid äriühingud, kes kavatsesid taotleda turumajanduslikku kohtlemist, sest kui uuritava samaväärse kauba tootja tegutseb üleminekujärgus mitteturumajanduslikes oludes, konstrueeritakse normaalväärtus teiste äriühingute suhtes kolmandas, võrdlusriigiks olevas turumajanduslikus riigis kasutatava hinna või konstrueeritud normaalväärtuse alusel. Selle põhjal moodustati neljast eksportivast tootjast koosnev statistiliselt usaldusväärne valim. Vastavalt valimi moodustamiseks esitatud teabele moodustas nelja valimisse kuuluva äriühingu eksport 16 % vaatlusaluse toote ekspordist Hiinast ühendusse ning 35 % kõigi koostööd tegevate tootjate ekspordist.

(13) Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustati ühenduse tootjatest koosnev valim pärast asjaomase ühendusega konsulteerimist ning nende nõusoleku saamist ühenduse suurima tüüpilise müügi- ja tootmismahu kohta. Selle tulemusena moodustati valim kaheksast ühenduse tootjast. Komisjon saatis küsimustikud kaheksale välja valitud äriühingule, kes esitasid täielikud vastused.

(14) Võttes arvesse asjaolu, et väga väike hulk importijaid vastas valimi moodustamiseks saadetud küsimustikule ning näitas üles koostöövalmidust (kuus importijat), otsustati, et valimi kasutamine ei ole vajalik. Sellele järgnevalt ei teinud ükski importija uurimise käigus koostööd ning nad keeldusid täidetud küsimustikku tagastamast. Vietnamist pärit impordi suhtes läbi viidud uurimise puhul tegid koostööd kolm importijat, kes saatsid täidetud küsimustikud.

(15) Komisjon kogus ja kontrollis kogu vajalikku teavet, mida peeti dumpingu ja sellest tuleneva kahju ning ühenduse huvide kindlaksmääramiseks vajalikuks. Kontrollkäigud viidi läbi järgmiste äriühingute valdustes:

(15) a)

Ühenduse tootjad:

Biria AG, Neukirch, Saksamaa,

Accell Group N.V., Heerenveen, Madalamaad,

Cycleurope Industries S.A., Machecoul, Prantsusmaa,

Vivi Bikes srl, Pozzaglio, Itaalia,

Denver srl, Dronero, Itaalia,

F.lli Masciaghi Spa, Monza, Itaalia,

MIFA Mitteldeutsche Fahrradwerke AG, Sangerhausen, Saksamaa,

Promiles, Villeneuve d’Ascq, Prantsusmaa.

b)

Hiina eksportivad tootjad:

Giant China Co. Ltd, Kunshan Jiangsu provints,

Shenzhen Xidesheng Bicycle Co. Ltd., Heshuikou Gongming, Shenzhen,

Guangzhou Viva Bicycle Corporation Limited, Guangzhou,

Komda Industrial Co. Ltd., Buji, Shenzhen.

c)

Vietnami eksportivad tootjad:

Always Co., Ltd., Ho Chi Minh City,

Asama Yu Jiun Intl. Co., Ltd., Di An,

Dragon Bicycles Co., Ltd., Dong Nai,

High Ride Bicycle Co., Ltd., Di An,

Liyang Vietnam Industrial Co., Ltd., Dong Nai,

Vietnam Sheng Fa Co., Ltd., Ho Chi Minh City.

d)

Sõltumatud importijad:

ZEG, Köln, Saksamaa,

Raleigh Univega GmbH, Cloppenburg, Saksamaa,

Halfords Nederland BV, Veenendal, Madalmaad.

e)

Vaatlusaluse toote tootmise või müügiga seotud sidusettevõtjad:

Sheng Fa Industries Co., Ltd., Taipei, Taiwan.

(16) Normaalväärtuse kindlakstegemiseks viidi Hiina ja Vietnami eksportivate tootjate suhtes, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi andmetele tugineva normaalväärtuse kindlakstegemiseks läbi kontrollkäik järgmiste äriühingute valdustes:

Biciclo SA de CV, San Luis Potosí, Mehhiko,

Bicicletas Mercurio SA de CV, San Luis Potosí, Mehhiko.

(17) Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine mõlema uurimismenetluse käigus hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004 (edaspidi uurimisperiood). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 2000. aasta jaanuarist uurimisperioodi lõpuni (edaspidi vaatlusalune periood).

(18) Osa huvitatud isikuid küsis, miks hõlmas uurimine viieteistkümne Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi EL15) olukorda, kui meetmed kehtestataks laienenud Euroopa Liidu kahekümne viie liikmesriigi impordi suhtes. Tuleb märkida, et import Vietnamist kümnesse uude liikmesriiki (edaspidi EL10) oli uurimisperioodi jooksul väheoluline. Seetõttu leiti, et see import ei olnud oluline kahju või dumpingu tekitaja. Uurimisperioodil imporditi Hiinast EL10-sse märkimisväärsetes kogustes ning madalamate hindadega kui EL15sse. Kõnealuses olukorras leitakse, et Hiinast EL10sse toimuva impordi tase ja hinnad kinnitaksid eeldatavalt veelgi dumpingu kohta tehtud järeldusi ning seisukohta, et meetmete kehtivuse lõppemisel jätkuks tõenäoliselt ka dumping. Kuna EL10 jalgrattatoodang on märkimisväärne, leiti ka, et Hiinast pärit impordi tase ja hindade mõju kinnitaks kahju tekitamist ühenduse tootmisharule laiemalt, st sealhulgas ka EL10 tootjatele. Nimetatud tingimustel leitakse, et laienemine iseenesest ei muudaks kavandatud meetmete aluseks olevaid dumpingu- ja kahjunäitajaid.

VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(19) Vaatlusalune toode on analoogne esialgses ja eelmises uurimises käsitletud toodetega, s.o. mootorita jalgrattad ja muud rattad (sealhulgas kolmerattalised veojalgrattad), mida liigitatakse CN-koodide 87120010, 87120030 ja 87120080 alla.

(20) Käesolevate uurimismenetluste puhul liigitati jalgrattad järgmistesse kategooriatesse:

(A) ATB (universaalrattad, sealhulgas mägijalgrattad läbimõõduga 24 või 26 tolli),

(B) treki-/linna-/hübriid-/VTC-tüüpi ja matkajalgrattad läbimõõduga 26 või 28 tolli,

(C) BMX-trikijalgrattad ja lastejalgrattad läbimõõduga 16 või 20 tolli,

(D) muud jalgrattad/rattad.

(21) Uurimise läbiviimisel kasutati samasuguseid liigitusi kui Hiina suhtes esialgsete meetmete kehtestamisele eelnenud uurimisel, nagu ka eelmisel asjaomasel Hiinat käsitlenud uurimisel. Siiski tuli uute jalgrattaliikide väljatöötamisest tulenevalt liigitust mõnevõrra muuta. Näiteks käesolevas uurimises kuuluvad B kategooriasse hübriidjalgrattad ja VTC-tüüpi jalgrattad, mis on varasemate mudelite edasiarendused.

(22) Uurimine kinnitas, et kõigil eespool määratletud jalgratastel on samasugused füüsilised ja tehnilised põhiomadused. Peale selle müüakse neid ühenduse turul sarnaste turustuskanalite kaudu, nt spetsialiseerunud jaemüüjate, spordikaubakettide ja hulgimüüjate kaudu. Kuna jalgrataste peamine rakendusviis ja kasutus on samasugused, on need üldiselt vastastikku asendatavad, mistõttu eri kategooriate mudelid konkureerivad üksteisega. Selle põhjal otsustati, et kõik kategooriad moodustavad ühe toote.

(23) Uurimistest ilmnes samuti, et ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud jalgratastel, Mehhiko tootjate toodetud ja Mehhiko turul müüdud jalgratastel ning Hiinast ja Vietnamist ühenduse turule imporditud jalgratastel on samasugused füüsilised ja tehnilised põhiomadused ja samasugune kasutus. Seega käsitletakse neid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

(24) Üks huvitatud isik väitis, et dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse raames tuleks vaatlusaluse toote määratluse laiendamist nõukogu 10. jaanuari 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 71/97 piirata algmääruse artikli 13 kohaselt läbi viidud meetmetest kõrvalehoidmise uurimise järel nendele osadele, mille puhul on suur meetmetest kõrvalehoidmise tõenäosus, nt raamid ja kahvlid. Siinkohal tuleks märkida, et käesoleva uurimise algatamise eesmärgiks oli kontrollida kehtivate meetmete piisavust kahjustava dumpingu vastu võitlemisel. Vaatlusaluse toote, st Hiinast pärit jalgrataste määratlus, mida on laiendatud eelnimetatud määrusega, jääb seega samaks ning kõrvalehoidmise vastaste meetmete võimalik läbivaatamine peaks toimuma eraldi läbiviidava kontrollmenetluse raames, kui selleks vajalikud tingimused on täidetud.

(25) Uurimise ajal väitis üks ühenduse importija, et monorattad tuleks vaatlusaluse toote määratluse alt välja jätta, sest neil on väidetavalt erinevad füüsilised ja tehnilised põhiomadused ja erinev kasutus. Komisjon uuris kõnealust väidet ning leidis, et füüsilised ja tehnilised põhiomadused olid selgelt erinevad. Erinevalt jalgratastest puudub monoratastel teine ratas, juhtimiskäepide ja pidurdussüsteem. Lisaks on monoratta ja muude rataste kasutus selgelt erinev. Monorattaid ei kasutata üldjuhul vedamiseks ega sportimiseks, vaid akrobaatilistel eesmärkidel. Sellest tulenevalt järeldati, et väide oli nõuetekohaselt põhjendatud ning vaatlusaluse toote määratlust tuleks vastavalt muuta.

DUMPING Turumajanduslik kohtlemine

(26) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b tehakse Hiinast ja/või Vietnamist pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimismenetlustes normaalväärtus kindlaks kooskõlas nimetatud artikli lõigetega 1–6 nende eksportivate tootjate osas, kes suudavad tõendada enda vastavust nimetatud määruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud kriteeriumidele, st et samasuguse toote valmistamine ja müük toimub turumajanduse tingimustes.

(27) Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(27)

1. majandustegevust käsitlevaid otsuseid ja kulusid tehakse turutingimustest lähtuvalt ning riigi märkimisväärse sekkumiseta;

2. äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel otstarvetel;

3. puuduvad märkimisväärsed varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud moonutused;

4. pankroti- ja asjaõigusega on tagatud õiguskindlus ja stabiilsus;

5. vääringute konverteerimine toimub turukursi alusel.

(28) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b taotlesid turumajanduslikku kohtlemist kümme Hiina ja seitse Vietnami äriühingut:

Hiina eksportivad tootjad:

Giant China Co. Ltd,

Shenzhen Xidesheng Bicycle Co. Ltd,

Guangzhou Viva Bicycle Corporation Limited,

Komda Industrial Co. Ltd,

Universal Cycle Corporation,

Liyang Machinery (Shenzen) Co Ltd,

Zheijiang Pujiang Libahuang Bicycle Corporation,

Merida Bicycle Co. Ltd,

Huida Bicycle (Shenzhen) Co. Ltd,

Shenzhen Bo-An Bike Co. Ltd;

Vietnami eksportivad tootjad:

Always Co., Ltd. (edaspidi Always),

Asama Yu Jiun Intl. Co., Ltd. (edaspidi Asama),

Dragon Bicycles Co., Ltd (edaspidi Dragon),

High Ride Bicycle Co., Ltd (edaspidi High Ride),

Liyang Vietnam Industrial Co., Ltd. (edaspidi Liyang),

Vietnam Sheng Fa Co., Ltd (edaspidi Sheng Fa),

Olympic Pro Manufacturing Co., Ltd.

(29) Üks neist äriühingutest (Komda Industrial Co. Ltd) võttis uurimise hilisemas faasis turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasi, kuid taotles jätkuvalt individuaalset kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5. Ühe teise äriühingu (Olympic Pro Manufacturing Co., Ltd) osas leiti, et see ei eksportinud uurimisperioodi jooksul vaatlusalust toodet ühendusse. Seega ei olnud selle turumajanduslikuks ja individuaalseks kohtlemiseks esitatud taotlused asjakohased.

(30) Ülejäänud viieteistkümne äriühingu taotlusi hinnati vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud viiele kriteeriumile.

Turumajandusliku kohtlemise kindlakstegemine Hiina eksportivate tootjate suhtes

(31) Kõigi Hiina jalgrattaid eksportivate tootjate osas tehti kindlaks, et need allusid ekspordikvootide süsteemile, kooskõlas 20. detsembril 2001. aastal vastu võetud ekspordilubade haldamist käsitleva määrusega, mille on heaks kiitnud väliskaubanduse ja majanduskoostöö ministeerium ning tolliasutused. Kvoodid eraldas komitee, kuhu kuulusid väliskaubanduse ja majanduskoostöö ministeeriumi, asjaomase kaubanduskoja ja välisrahadega toetatud ettevõtjate ühenduse esindajad, lähtuvalt väliskaubanduse ja majanduskoostöö ministeeriumi kehtestatud kriteeriumidest. Süsteem tähendas ka minimaalsete impordihindade kehtestamist tooteliikide lõikes ja valitsusepoolset eksportmüügi koguste ja hindade kontrolli enne ekspordilubade väljastamist.

(32) Eelmärgitut arvesse võttes ei suutnud turumajanduslikku kohtlemist taotlenud äriühingud tõendada, et nende müügihindu ja -koguseid käsitlevad otsused võeti vastu turutingimustest lähtuvalt ja ilma riigipoolse märkimisväärse sekkumiseta, nagu näeb ette algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimene kriteerium. Sellest tulenevalt otsustati nõuandekomiteega konsulteerimise järel, et turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata taotluse esitanud äriühingutele, sest need ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele.

(33) Teatavad eksportivad tootjad ja Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic products – edaspidi CCCME) väitsid, et ekspordilubade süsteem ei mõjuta eksportijate määratavaid ekspordikoguseid ja -hindu ning need määratakse riigipoolse märkimisväärse sekkumiseta algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c tähenduses. Siinkohal tuleks esmalt märkida, et ekspordilubade süsteem võimaldab äriühingutel eksportida jalgrattaid riigi poolt maksimaalselt lubatud kogustes ja hindadega, mis jäävad allapoole riigi poolt määratud miinimumi. Kõnealune piirang viitab selgelt, et äriühingud ei otsusta eksportimise üle riigi märkimisväärse sekkumiseta. Samuti on äriühingud kohustatud esitama pakkumise iga-aastase eksporditava koguse kohta, mille eelnimetatud komitee võib niisugusel kujul heaks kiita või seda täpsustamata põhjustel muuta või isegi tagasi lükata. Lisaks võidakse jätta pakkumismenetluselt täielikult kõrvale äriühing, mis eksportis eelneval aastal vähem kui 5000 jalgratast, mistõttu on kõnealusel komiteel absoluutne otsustusvabadus äriühingu eksporditegevuse jätkumise üle. Lisaks sellele teostab riik väliskaubanduse ja majanduskoostöö ministeeriumi ja tolliasutuste kaudu põhjalikku järelevalvet koguste ja hindade üle, valideerides eksportmüügi lepinguid, mille alusel ekspordilubasid väljastatakse. Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c tähenduses on kõnealusel juhul vaieldamatult tegemist riigi sekkumisega äriühingu majandusotsustesse. Eelneva põhjal lükati väide tagasi.

Turumajandusliku kohtlemise kindlakstegemine Vietnami eksportivate tootjate suhtes

(34) Komisjon leidis, et viis vaatlusalust äriühingut paiknesid niinimetatud tööstustsoonides ning üks äriühing paiknes niinimetatud eksportkauba tootmise eritsoonis.

(35) Tööstustoonis paiknevate äriühingute suhtes tehti kindlaks, et valitsuse 31. juuli 2000. aasta dekreet 24/2000ND-CP, millega rakendati Vietnami välisinvesteeringute seadust, nägi ette välisinvesteeringute seaduse reguleerimisalasse kuuluvate äriühingute üldise kohustuse investeerimisloa saamiseks eksportida vähemalt 80 % oma toodangust (edaspidi ekspordikohustus). Lisaks leiti, et ekspordikohustus oli kirjas kõigi viie tööstustsoonis paikneva äriühingu investeerimislubades.

(36) Siiski ilmnes uurimisest, et eksportkauba tootmise eritsoonis paikneva äriühingu investeerimisluba ei sisaldanud eelnimetatud ekspordikohustust.

(37) Viis äriühingut, mille investeerimislubades oli kirjas ekspordikohustus, väitsid, et kuna kehtivaid Vietnami õigusakte muudeti hiljem valitsuse dekreediga 27/2003ND-CP (edaspidi muutmisdekreet), muutus ekspordikohustus kehtetuks 2003. aasta 7. maist.

(38) Seoses sellega märgib komisjon, et muutmisdekreedi järgi võib ekspordikohustusest vabastada vaid juhul, kui on täidetud kõnealuses dekreedis sätestatud kohustuslikud tingimused. Seega ei kõrvaldanud kõnealune muutmisdekreet ekspordikohustust, vaid muutis pigem nõudeid, mida äriühingud pidid ekspordikohustuse tühistamiseks täitma.

(39) Lisaks väitsid äriühingud, et juhul, kui nad oleksid täitnud muutmisdekreedis esitatud lisatingimusi, oleks neil olnud õigus ekspordikohustuse tühistamisele oma investeerimislubadelt. Siiski peab vastavalt kehtivatele õigusaktidele investor esmalt taotlema investeerimislubasid väljastavalt asutuselt loa muutmist, mille järel muudab investeerimislubasid väljastav asutus investori investeerimisluba, eemaldades sellelt ekspordikohustuse.

(40) Uurimisperioodi jooksul ei olnud investeerimislubasid väljastavad asutused nimetatud viie äriühingu investeerimislubadel sisalduvat ekspordikohustust tühistanud. Seega ei suutnud äriühingud tõendada, et nad oleksid lisatingimused täitnud.

(41) Kõnealused äriühingud väitsid samuti, et isegi juhul, kui lugeda ekspordikohustus uurimisperioodil kehtinuks, tegid äriühingud oma otsused siiski turutingimustest lähtuvalt. Kuid lisaks sellele, et uurimisperioodil kehtis kõnealune ekspordikohustus seadusandlikul tasemel, oli nimetatud kohustus kirjas kogu uurimisperioodi jooksul nii kõigi viie äriühingu investeerimislubades kui ka põhikirjades. Eelnimetatust järeldab komisjon, et ekspordikohustust tuleb käsitleda riigi märkimisväärse sekkumisena, mis tegelikkuses takistab äriühingute otsuste vastuvõtmist turutingimustest lähtuvalt.

(42) Peale selle järeldati, et äriühing, investeerimisluba ega ka põhikiri kõnealust ekspordikohustust ei sisaldanud, võis vaatlusalust toodet vabalt müüa nii omamaisel kui eksporditurul ning tegutses riigi märkimisväärse sekkumiseta.

(43) Lisaks tuleb mainida, et põhjenduses 34 viidatud viiest ekspordikohustusega äriühingust nelja osas ei olnud võimalik järeldada, et neil oli üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeriti sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel otstarvetel. Leiti, et vaatlusaluse toote Euroopa Ühendusse eksportimisel kasutatud arvepidamise korraldus oli läbipaistmatu. Kõnealusesse korraldusse oli kaasatud maksuparadiisides ja mujal väljaspool Vietnami paiknevaid vahendusfirmasid ning see ei võimaldanud arvete saatmist auditi kaudu jälgida. Eelnimetatu tulemusena ei väljendanud Vietnami äriühingute raamatupidamisdokumendid eksportmüügi käigus toimunud tehinguid tõepäraselt.

(44) Seega otsustati nõuandekomiteega konsulteerimise järel kohaldada turumajanduslikku kohtlemist äriühingu Always suhtes, sest kõnealune äriühing vastas kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud kriteeriumidele ning otsustati lükata tagasi äriühingute Asama, Dragon, High Ride, Liyang ja Sheng Fa taotlused, sest kõnealused äriühingud ei vastanud kõigile eelnimetatud kriteeriumidele.

Individuaalne kohtlemine

(45) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a kehtestatakse üleriigiline tollimaks vajaduse korral algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a vastavate riikide suhtes, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõigile algmääruse artikli 9 lõikes 5 kehtestatud individuaalse kohtlemise kriteeriumidele.

(46) Kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 5 taotlesid individuaalset kohtlemist samad Hiina ja Vietnami eksportivad tootjad, kes ei täitnud turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks vajalikke kriteeriume, ning ka põhjenduses 29 viidatud äriühing. Komisjon kontrollis vastavalt algmääruse artikli 9 lõike 5 punktile b, kas taotluse esitanud äriühingud tegutsesid vaatlusaluse toote ekspordihindade ja -koguste määramisel nii seadusjärgselt kui ka tegelikkuses riigist vajalikul määral sõltumatult.

(47) Selles osas tehti kindlaks, et kõik Hiina eksportivad tootjad allusid vaatlusaluse toote ekspordihindade ja -koguste määramisel riigi märkimisväärsele kontrollile, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 31. Seega järeldati, et individuaalset kohtlemist taotlenud Hiina eksportivad tootjad ei vastanud individuaalse kohtlemise kohaldamiseks vajalikele nõuetele, mis on sätestatud algmääruse artikli 9 lõikes 5.

(48) Vietnami äriühingute osas leiti, et kõik viis äriühingut allusid vaatlusaluse toote ekspordikoguste määramisel riigi märkimisväärsele kontrollile, nagu on selgitatud eespool põhjendustes 34–41. Seega järeldati, et ükski viiest äriühingust ei vastanud individuaalse kohtlemise kohaldamiseks vajalikele nõuetele.

Normaalväärtus Võrdlusriik

(49) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb Hiina ja Vietnami eksportivate tootjate suhtes, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, määrata normaalväärtus kindlaks võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(50) Algatamisteadetes tegi komisjon ettepaneku kasutada võrdlusriigina Mehhikot, mis oli võrdlusriigiks ka eelmisel Hiinat käsitlenud uurimisel.

(51) Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus võrdlusriigi valikut kommenteerida. Märkused saadi koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt, kelle arvamuse kohaselt olid Taiwan või India sobivamad võrdlusriigid kui Mehhiko.

(52) Teatavad eksportivad tootjad väitsid, et kuna Mehhikot oli juba esialgsel uurimisel võrdlusriigina kasutatud, on sobivam võrdlusriik Taiwan. Nad väitsid lisaks, et Taiwan on maailma suurimaid jalgrattatootjaid ning on arendanud välja omamaise turu, kus paljud kohalikud tootjad aktiivselt konkureerivad. Lisaks puuduvad piirangud jalgrataste või osade importimisel Taiwani. Peale selle kuuluvad paljud Hiina ja Vietnami tootjad Taiwani äriühingute omandusse ning seega on nii Taiwani äriühingute tootmisprotsessid kui ka lõpptoodang väga sarnased Hiina ja Vietnami tootjatele. Lisaks väideti, et mitmed Taiwani äriühingud on nõus komisjoniga asjaomast koostööd tegema.

(53) Seoses eelnimetatud väidetega tuleks esmalt märkida, et Taiwan on tõepoolest suuruselt kolmas jalgrattatootja maailmas, kuid selle tööstus on enamjaolt suunatud ekspordile ning tavaline ekspordimaht on ligi 90 % toodangust.

(54) Teisest küljest on Taiwani omamaine turg suhteliselt väike ja üsna stabiilne ning seal müüakse hinnanguliselt 700000–800000 ühikut, samas kui Mehhiko omamaisel turul müüakse hinnanguliselt 2,3 miljonit ühikut, seega kolm korda enam kui Taiwani turul. Lisaks sellele varustavad Taiwani turgu suures osas Hiina eksportijad. Võrdluseks võib tuua asjaolu, et Taiwan importis 2003. aastal Hiinast ligi 470000 jalgratast, mis moodustab üle poole Taiwani turu suurusest. Seevastu enne 2001. aastat oli jalgrataste import Taiwani peaaegu olematu. Seega varustasid Taiwani turgu enne 2001. aastat põhiliselt, või siis ainult kohalikud tootjad, samas kui praegu on kõnealusel turul üha enam ülekaalus Hiina jalgrattad, mistõttu järjest väheneb kohalike tootjate turuosa. Järelikult mõjutavad omamaist turgu suurel määral Hiinast pärit jalgrataste impordihinnad, mis on käesoleva uurimise objektiks.

(55) Sellele vaatamata saadeti küsimustikud kõigile teadaolevatele Taiwani tootjatele. Osa äriühinguid vastas, et on nõus koostööd tegema, kuid neil puudub omamaine müük, sest kogu toodang eksporditakse. Küsimustikule vastas kaks äriühingut. Samas ei esitanud neist üks sisulisi küsimustiku vastuseid ning seda äriühingut peeti koostööd mittetegevaks. Teine äriühing tegi täiel määral koostööd, kuid oli kaheldav, kas selle omamaise müügi väikest mahtu võib pidada piisavalt tüüpiliseks võrreldes Taiwani turuga, Hiina koguekspordiga ühendusse ning Vietnami koguekspordiga ühendusse. Võttes samuti arvesse Taiwani turul valitsevaid tingimusi, mida on selgitatud põhjenduses 54, ei olnud kõnealuse üksiku äriühingu müüki võimalik pidada normaalväärtuse kindlakstegemise seisukohalt sobivaks aluseks.

(56) Üks Hiina eksportiv tootja tegi ettepaneku kasutada võrdlusriigina Indiat. Äriühing väitis, et tööjõukulud Indias on sarnased Hiina omadele. Siinkohal ei peetud Indiat sobivaks valikuks, sest Indias müüdud jalgrattaid (lihtjalgrattad, mida müüakse jaemüüjatele osadena) ja Hiina tootjate poolt ühendusse eksporditud jalgrattaid oleks väga raske võrrelda ning see nõuaks igal juhul mitmeid kohandusi. Kuna on olemas sobivam võrdlusriik – Mehhiko – ei peetud Indiat sobivaks võrdlusriigiks.

(57) Lõplike järelduste avaldamise järel väitis üks Vietnami eksportiv tootja, et komisjon ei suutnud esitada mõistlikke, tõendatud põhjendusi, miks Indiat ei võiks kasutada võrdlusriigina. Nimetatud tootja väitis, et komisjon ei saatnud India tootjatele ühtegi küsimustikku, kuigi India ekspordib ühendusse suurel hulgal kvaliteetseid jalgrattaid, mis on samaväärsed tooted, vaatamata komisjoni järeldusele, et need on lihtjalgrattad, mida müüakse jaemüüjatele osadena.

(58) Selles osas tuleks esmalt märkida, et peatselt pärast menetluse algatamist soovitas Indiat võrdlusriigiks vaid üks Hiina eksportiv tootja, kuid seda nõuet ei põhjendatud piisavalt, sest ainsa argumendina nimetati Hiina ja India tööjõukulude sarnasust. Lisaks sellele ei ole Indiast ühendusse suunduv jalgrataste eksport India kui võrdlusriigi sobivuse määramisel asjakohane tegur. Ei vaielda selle üle, et India omamaisel turul müüdavad jalgrattad on asjaomastest riikidest ühendusse eksporditud toodetega samaväärsed. Samas viitas kättesaadav teave sellele, et India omamaisel turul müüdavad jalgrattaliigid nõuaksid mitmeid kohandusi ning muudaksid seega igasugused võrdlused ebausaldusväärseiks. Eelnimetatust ning põhjendatud teabe puudumisest lähtuvalt ei uuritud täiendavalt India võrdlusriigiks valimise küsimust, sest komisjonil oli andmeid sobivama võrdlusriigi, st Mehhiko kohta. Lähtuvalt sellest lükati eespool esitatud vastuväide tagasi.

(59) Küsimustikud saadeti kõigile teadaolevatele Mehhiko tootjatele. Kaks äriühingut tegid täiel määral koostööd, vastates küsimustikule ja nõustudes antud vastuste kontrollimisega oma valdustes. Nimetatud kahe tootja omamaine müük moodustas ligikaudu kolmandiku Mehhiko turust, mis on hinnanguliselt 2,3 miljonit ühikut. Leiti, et suur hulk tootjaid ja ligi kakskümmend suuremat importijat tegutsevad konkurentsitihedas keskkonnas. 2003. aastal imporditi põhiosa jalgratastest Taiwanist (enam kui 50 %), Uruguaist (20 %), Ameerika Ühendriikidest ja Lõuna-Koreast. Kõnealune import moodustas ligi 5 % omamaisest turust. Nimetatud protsendimäärale tuleks lisada jalgrattaosi monteerivate importijate poolt omamaisel turul müüdud jalgrattad.

(60) Siinkohal tuleks märkida, et 2003. aastal imporditi Mehhikosse ligikaudu 465000 jalgrattaosa, väärtusega 79 miljonit eurot, millest kolmandiku importisid kaksteist peamist importijat/monteerijat (allikas: Mehhiko jalgrattatootjate ühenduse ANAFABI aastaaruanne). Teisest küljest moodustas Mehhikost 2003. aastal eksporditud jalgrataste hulk väärtuseliselt ligi 60 % Mehhiko impordi väärtusest (allikas: Mehhiko ametlik statistika), st hinnanguliselt ligikaudu 50–70 tuhat ühikut. Seega näib, et suuremat osa imporditud jalgrattaosadest kasutatud on kas müügijärgse teeninduse turul (remonditeenuste osutamiseks) või jalgrataste kokkupanemiseks ja omamaisel turul müümiseks.

(61) Osad eksportivad tootjad väitsid, et Mehhikos on kasutusel tülikas impordi registreerimise kord, mille alusel kirjendatakse kõnealusesse riiki imporditud kauba maksumus suuremana ning et kõnealune registreerimissüsteem moonutab Mehhiko jalgrattasektori turgu. Peale selle väitsid nimetatud tootjad, et Mehhiko omamaine konkurents on piiratud, sest kaheksa suuremat tootjat, kes on Mehhiko jalgrattatootjate ühenduse ANAFABI liikmed, valmistavad enam kui 75 % kohalikust toodangust, omades seega märkimisväärset voli omamaiste hindade määramisel. Lisaks väideti, et Mehhiko jalgrattatootjate omamaisel turul müüdavad kogused on piiratud, sest niinimetatud Maquiladora programme reguleeriv Mehhiko seadusandlus väidetavalt nõuab kohalikelt tootjatelt teatavate tulemuslikkuse kriteeriumide täitmist. Kooskõlas nimetatud programmiga peab äriühing, kes soovib hilisema ekspordi eesmärgil tooraineid maksuvabalt importida, eksportima igal aastal vähemalt 30 % oma kogutoodangust.

(62) Seoses kõnealuse impordi registreerimise korraga tuleks esmalt märkida, et kuigi taoline kord võib muuta importimise mõnevõrra tülikamaks ja aeganõudvamaks, leiti, et Mehhiko turule imporditakse igal juhul olulisel määral jalgrattaid ja jalgrattaosi, millega on tagatud konkurentsivõimeline turuolukord. Seega ei saa taolise korra võimalikku mõju turule, mida on igal juhul võimatu otseselt mõõta, kõnealuses küsimuses asjakohaseks pidada. Seevastu tuleks omamaise konkurentsi suhtes märkida, et turul tegutseb ligi kaksteist suuremat tootjat, suur hulk väiksemaid tootjaid ja/või monteerijaid ning väga suur hulk jalgrataste ja jalgrattaosade importijaid/monteerijaid. Kõik nimetatud ettevõtjad konkureerivad üksteisega ning kinnitavad konkurentsitiheda keskkonna ülekaalu Mehhiko turul. Mis puutub ANAFABIsse kuuluvate suurtootjate turujõusse määrata kindlaks omamaiseid hindu, siis seda ei põhjendatud ning uurimisel ei ilmnenud ühtki asjaolu, mis võiks nimetatud väidet kinnitada. Asjaolu, et teatud hulk suurtootjaid omavad suurt osa omamaisest turust, ei ole tõend hindade kindlaksmääramisel esineva turujõu kohta. Kõnealuse küsimuse osas tuleks samuti märkida, et kaks Mehhiko tootjat, kelle toodang moodustas ligi kolmandiku Mehhiko kogutoodangust, said uurimise kohaselt jalgratastega seotud tegevuste eest keskmiselt madalat kasumit (madalamat kui taotluse esitaja väidetud tavapärane kasum ühenduse turul vaatlusaluste riikide kahjustava dumpingu puudumisel), mitte suurt kasumit, nagu oleks võinud eeldada juhul, kui nad valitseks Mehhiko turgu.

(63) Seoses Maquiladora programmidega avastati uurimise käigus, et kaks koostööd teinud Mehhiko tootjat, kes importisid kuni 60 % kõigist jalgrattatootmiseks vajaminevatest jalgrattaosadest peamiselt Hiinast ja Taiwanist, ei maksnud kõnealusel impordil dumpinguvastast tollimaksu. Samas müüsid mõlemad põhiosa toodangust omamaisel turul. Vaid üks Mehhiko tootja tegeles ekspordiga, mis moodustas kuni 10 % selle kogumüügist. Tegelikult kuulub jalgrattasektor alates 2000. aastast niinimetatud Mehhiko tööstusharude edendamise programmide (PROSEC) raamesse, mis on loodud Mehhiko valitsuse 30. oktoobril 2000. aastal välja antud dekreediga. PROSEC on suunatud teatava tööstusharu edendamise programmiga hõlmatud lõpptooteid valmistavatele ettevõtjatele ning kõnealuse programmi alla kuuluvatele imporditud sisenditele. Dekreet ei seosta selgesõnaliselt eksporti ja tariifidest vabastamist/nende vähendamist. Kõik eksportivad tootjad võivad importida dekreedis nimetatud tooraineid ja seadmeid juhul, kui neid kasutatakse teatavate konkreetsete toodete valmistamiseks. Imporditud kaupade lõppsihtkoha suhtes ei ole erinevusi välja toodud (omamaine või eksportturg). Siin aga tuleks märkida, et uurimisandmete kohaselt ei maksnud kaks koostööd tegevat tootjat omamaisel turul müüdava lõpptoodangu valmistamiseks kasutatud toorainete importimisel muud maksu peale tollimaksu.

(64) Üks koostööd tegev importija väitis, et Mehhiko tööjõukulud on kolm korda suuremad kui Vietnami tööjõukulud. Seetõttu on Mehhiko lõpptoote tootmiskulud ja müügihinnad kõrgemad kui Vietnami omad. Seega ei ole Mehhiko sobiv võrdlusriik. Selles küsimuses tuleks märkida, et Vietnami peetakse üleminekumajandusega riigiks. Mitteturumajanduslikes tingimustes tegutsevate Vietnami tootjate tööjõukulud ei ole vabad turuhinnad, st need hinnad ei kujune turujõudude mõjul. Võrdlusriigi kasutamise eesmärgiks on kõrvaldada niisuguste turul mittepõhinevate hindade mõju äriühingute kuludele. Seetõttu lükati vastuväide tagasi.

(65) Viimasena väideti, et Mehhiko ja Hiina jalgrattasektor erinevad üksteisest oluliselt, eelkõige kasutatud toorainete ja nende hanketingimuste osas. Kasutatud toorainete kohta väideti, et Mehhiko tootjad valmistavad vaid jäiku raame, samas kui Hiina tootjad valmistavad ka vedrustusega raame. Samuti väideti, et Mehhiko toorainete hanketingimused ei ole Hiina tingimustega võrreldavad, sest omamaisel turul müüdavad jalgrattaosad toodetakse aegunud tehnikaga. Lisaks sellele kohaldatakse Hiinast imporditud jalgrattaosadele 144 %-list dumpinguvastast tollimaksu, millega kaasneb liialdatult suur maksumus.

(66) Kasutatud toorainete ja toorainete hanketingimuste erinevuste suhtes tuleks märkida, et uurimisel ei ilmnenud erinevusi Mehhiko, Hiina või Vietnami tootjate valmistatud jalgrataste vahel. Mehhiko tootjad valmistavad samuti vedrustatud raamiga jalgrattaid ning tarnivad jalgrattaosi peamiselt Hiinast ja Taiwanist. Mis puutub jalgrattaosade impordi suhtes kohaldatavasse tollimaksu, mida on nimetatud põhjenduses 63 eespool, siis taolist tollimaksu jalgrattaosade impordi suhtes ei kohaldata. Seega lükati kõnealune väide tagasi.

(67) Eelnimetatu põhjal leitakse, et Mehhiko turgu võib pidada tüüpiliseks ja konkurentsil põhinevaks. Seega järeldati, et Mehhiko on sobiv võrdlusriik.

Võrdlusriigi toodangu normaalvääruse kindlakstegemine

(68) Pärast Mehhiko võrdlusriigiks valimist arvestati normaalväärtus lähtuvalt kahe koostööd tegeva Mehhiko tootja valdustes kontrollitud andmetest. Hiina ja Vietnami tootjate suhtes, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, määrati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a võrdlusriigi tootjatelt saadud kontrollitud teabe alusel, st hindade põhjal, mida maksti või makstakse Mehhiko omamaisel turul samaväärsete tooteliikide eest, või Mehhiko samaväärsete tooteliikide arvestusliku väärtuse põhjal.

(69) Kahe Mehhiko tootja samasuguse toote omamaist müüki peeti tüüpiliseks, sest nad esindasid suurt osa turust, mida võib võrrelda Hiina ja Vietnami eksportivate tootjate vaatlusaluse toote ekspordiga ühendusse.

(70) Lisaks kontrolliti, kas iga tooteliigi omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, määrates kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Juhul, kui teatava tooteliigi arvestuslike tootmiskuludega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud müügimaht vastas vähemalt 80 %-le selle tooteliigi müügi kogumahust, ning kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt samaväärne ühikuhinnaga, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kõnealuse tooteliigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega, olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte.

(71) Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli kuni 80 %, ning mitte vähem kui 10 % selle tooteliigi müügi kogumahust või kui selle tooteliigi kaalutud keskmine hind oli ühikuhinnast madalam, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus ainult asjaomase tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

(72) Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli väiksem kui 10 % asjaomase tooteliigi omamaise müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset tooteliiki ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus ning seega ei saa normaalväärtus põhineda Mehhiko omamaistel hindadel.

(73) Kõigi eksporditud tooteliikide osas, mida ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus või Mehhiko tootjate poolt omamaisel turul, kasutati arvestuslikke normaalväärtuseid.

(74) Kui eksporditud tooteliikide puhul puudusid Mehhiko omamaisel turul tavapärase kaubandustegevuse käigus müüdud samaväärsed tooteliigid, määrati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 iga tootja tootmiskulude kaalutud keskmise põhjal, millele lisati mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude osa ning mõistlik kasum. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum määrati kindlaks vastavalt kõigi koostööd tegevate Mehhiko tootjate samasuguse tootega tavapärase kauplemise käigus toimunud omamaise müügi müügi-, üld- ja halduskulude kaalutud keskmise ja saadud kasumi põhjal. Eksporditud tooteliikide puhul, mille osas Mehhiko omamaisel turul müük puudus, kasutati normaalväärtuste arvestamiseks samaväärsete toodete tootmiskulusid, mida kohandati vastavalt eksporditud tooteliikide füüsiliste omaduste erinevustele.

Normaalväärtuse kindlakstegemine eksportiva tootja osas, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist

(75) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 2, kontrollis komisjon esmalt, kas äriühingu Always samasuguse toote omamaine müük sõltumatutele klientidele oli tüüpiline, st kas taolise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud samaväärsete toodete müügi kogumahust.

(76) Leiti, et äriühing Always ei müünud samasugust toodet Vietnami omamaisel turul. Omamaise müügi puudumise tõttu arvestati normaalväärtus seega kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 päritoluriigi tootmiskulude põhjal, millele lisati mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude osa ning mõistlik kasum.

(77) Kuna äriühing Always ei müünud Vietnami omamaisel turul vaatlusalust toodet ega ka sama kategooria toodet, määrati äriühingu Always tootmiskuludele lisatav müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi osa kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga c. Seega määratleti need suurused võrdlusriigi tootjate tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud kaalutud keskmiste müügi-, üld- ja halduskulude ning teenitud kaalutud keskmise kasumi põhjal. Nimetatud meetodit loeti antud olukorras sobivaks, sest Mehhiko turgu peeti tüüpiliseks ning konkurentsivõimeliseks.

(78) Always väitis, et omamaise müügi puudumisel tuleks normaalväärtused määrata kolmandatesse riikidesse suunatud eksportmüügi andmete põhjal. Seoses selle väitega tuleks märkida, et omamaise müügi puudumisel näeb algmääruse artikli 2 lõige 3 esimese võimalusena ette normaalväärtuste arvestamise päritoluriigi tootmiskulude järgi. Lisaks sellele tingimusele on ühendusel tüüpilise omamaise müügi puudumisel tavaks normaalväärtuse määramiseks kasutada kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade asemel arvestuslikku normaalväärtust. Samuti tuleb märkida, et eksportmüük kolmandatesse riikidesse võib samuti toimuda dumpinguhindadega. Peale selle ei esitanud äriühing uurimise jooksul täielikku teavet oma müügi kohta kolmandatesse riikidesse, mistõttu puudus vajalik teave normaalväärtuste kindlakstegemiseks nimetatud viisil. Eelnimetatust tulenevalt lükati vastuväide tagasi ning normaalväärtused arvutati välja algmääruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud esimese võimaluse kohaselt.

(79) Always väitis lisaks, et võrdlusriigi normaalväärtuse väljaarvutamiseks vajaliku mõistliku kasumitaseme määramisel ei oleks tohtinud kõrvale jätta seda müüki, mis ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Nimetatud väitega ei ole siiski võimalik nõustuda, sest analoogselt artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule oleks normaalväärtuste arvutamisel kasutatud kasumitasemed põhinenud tavapärase kaubandustegevuse käigus saavutatud tootmis- ja müüginäitajatel, kui äriühing oleks müünud oma toodangut omamaisel turul. Seega oli ühenduse institutsioonidel algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaldamisel mõistlik kasutada Mehhiko tootjate tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaise müügi kasumitasemeid.

Hiina

(80) Uurimine näitas, et valimisse kuuluvad Hiina eksportivad tootjad eksportisid nii ühenduse sõltumatutele klientidele kui sidusettevõtjatele.

(81) Valimisse kuuluvate eksportivate tootjate poolt vahetult ühenduse sõltumatutele klientidele eksporditud toodete osas määrati ekspordihinnad vaatlusaluse toote eest makstud või makstavate hindade põhjal, kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

(82) Ühenduses paiknevates sidusimportijate kaudu toimunud müügi puhul tugineti hinnale, millega eksporttooteid esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9 kohandati kõiki importimise ja müügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, kaasa arvatud müügi-, üld- ja halduskulusid, tolli- ja muid makse ning mõistlikku kasumimarginaali. Seda liiki turu korral peeti mõistlikuks 5 %-list kasumimarginaali, mis leiti olevat kooskõlas sõltumatute importijate kasumiga.

(83) Üks koostööd tegev eksportiv tootja väitis, et ekspordihinna arvestamisel kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 10 ei tohiks kehtivat dumpinguvastast tollimaksu maha arvata importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kuluna. Ta väitis, et lahutades edasimüügihindadest kõik importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulud peale dumpinguvastase tollimaksu, olid saadud arvestuslikud ekspordihinnad normaalväärtusest tunduvalt kõrgemad ning seega kajastus edasimüügihinnas ka dumpinguvastane tollimaks. Peale selle määratakse edasimüügihinnad soovituslike jaemüügihindade põhjal, millest lahutatakse vahendaja juurdehindlus, ning seega kajastub dumpinguvastane tollimaks täielikult müügihindades.

(84) Selles küsimuses tuleks märkida, et äriühingu väidet dumpinguvastase tollimaksu kajastumise kohta selle edasimüügihindades, võrreldes normaalväärtusega, ei peeta asjakohaseks, sest artikli 11 lõike 10 kohaldamisel ei oma tähtsust ekspordihindade muutused võrreldes normaalväärtusega, vaid see, kuidas kajastub tollimaks edasimüügihindade ning sellest tulenevalt ka ühenduse müügihindade kasvus. Kõnealune vastuväide tuli tagasi lükata, sest äriühing ei esitanud tõendeid edasimüügi- või edasiste hindade muutumise kohta, võrreldes eelmise uurimise käigus määratud ekspordihindadega, mis lõplikult tõendaks makstud dumpinguvastaste tollimaksude kajastumist edasimüügihindades.

Vietnam

(85) Äriühing, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, eksportis kogu toodangu ühenduse sõltumatutele klientidele kolmandates riikides asuvate sidusettevõtjate kaudu. Seega määrati selle ekspordihind ühenduse sõltumatute klientide puhul aluseks võetud jaemüügihindade põhjal.

(86) Nende eksportivate tootjate osas, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, tuli ekspordihind määrata olemasolevate faktide põhjal, sest osade tootjate ekspordihindasid ei peetud usaldusväärseteks. Seega ei võetud põhjenduses 43 nimetatud eksportivate tootjate ekspordihindu ekspordihinna kindlakstegemisel arvesse ning sel otstarbel kasutati vaid selle tootja ekspordihindu, kelle ekspordihindu peeti usaldusväärseks.

Võrdlus

(87) Selleks, et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, võeti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Sellele tuginedes kohandati vajaduse korral hindu, võttes arvesse kaudseid makse, allahindlusi, kaubandustasandit, veokulusid (sealhulgas käitluskulusid), mereveo-, kindlustus-, pakkimis-, ja laenukulusid. Äriühingute puhul, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, lähtuti ekspordihinna kohandamisel vastavalt eksportiva riigi sisemaaveokuludele ja laenukuludele võrdlusriigis määratud kuludest. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga i kohandati hindu lisaks ka siis, kui eksportmüük toimus väljaspool vaatlusalust riiki või ühendust paikneva sidusettevõtja kaudu.

(88) CCCME ja Hiina eksportivad tootjad väitsid, et võrdlusriigis tuvastatud sisemaaveokulude ja laenukuludega seotud intressimäära kohandused ei olnud põhjendatud, sest uurimise käigus ei tõendatud koostööd tegevate eksportivate tootjate kõnealuste kulude tekkimist mitteturumajanduslikes tingimustes. Siinkohal tuleks märkida, et kõigi koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotlused lükati tagasi, sest leiti, et nimetatud äriühingud ei tegutse turumajanduse tingimustes. Seega ei olnud võimalik arvesse võtta kõnealuste äriühingute kulusid, sest need ei tekkinud turumajanduse tingimustes. Seetõttu lükati vastuväide tagasi.

(89) Vietnami äriühingud väitsid, et vahendustasude kohandamine artikli 2 lõike 10 punkti i põhjal oli põhjendamatu. Nad selgitasid, et kolmandates riikides paiknevad sidusettevõtjad olid pelgalt fiktiivsed äriühingud (st äriühingud, kus puuduvad personal ja reaalne tegevus) ning seega tuleks neid käsitleda üksikute majandusüksustena, mille eksportivad tootjad paiknevad Vietnamis. Selles küsimuses tuleks märkida, et nimetatud ettevõtjad väljastasid arved ühenduse klientidele, ning ühenduse kliendid tegid makseid kõnealustele ettevõtjatele. Peale selle tuleb märkida, et kõnealuste sidusettevõtjate müügihinnad sisaldasid juurdehindlust. Kui kõnealustel sidusettevõtjatel olid auditeeritud raamatupidamisdokumendid, oli võimalik kindlaks teha asjaolu, et juurdehindlus ületas tehtud kohanduse määra. Seega lükati vastuväide tagasi ning kohandamisel lähtuti 5 %st, kuna seda taset peeti kõnealuse tootega kauplemisega tegelevatele sõltumatutele agentidele makstava komisjonitasu kajastamisel mõistlikuks.

Dumpingumarginaal Hiina

(90) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 võrreldi dumpingumarginaali olemasolu kindlakstegemiseks iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Valimisse kuuluvate eksportivate tootjate normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemisel saadi uurimisperioodil dumpingumarginaaliks 36,8 %. Nimetatud dumpingumarginaal kehtestati kõigi koostööd tegevate äriühingute suhtes, st nii valimisse kuuluvate kui mittekuuluvate äriühingute suhtes.

(91) Koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate (nii valimisse kuuluvate kui mittekuuluvate äriühingute) ühendusse eksporditud koguste kohta esitatud andmete ja Eurostati impordistatistikal tugineva impordi kogumahu võrdlemisel ilmnes, et koostöötase oli madal, sest kõnealune eksport moodustas 54 % kogu Hiinast ühendusse imporditud mahust uurimisperioodil. Seega määrati koostööd mittetegevate Hiina eksportivate tootjate ekspordimahu osas dumpingu tase vaatlusaluse toote kahe tootekategooria põhjal (vt põhjendus 20), mille marginaalid olid valimisse kuuluvate eksportivate tootjate puhul kõrgeimad. Nimetatud lähenemist peeti sobivaks kuna ei leitud märke sellest, et koostööd mittetegevad tootjad müüksid toodet dumpinguhinnaga madalamal tasemel kui valimisse kuuluvad eksportivad tootjad.

(92) Lõpuks arvestati keskmine üleriigiline dumpingumarginaal, kasutades kaalumisfaktorina kõigi eksportijarühmade, st nii koostööd tegevate kui koostööd mittetegevate eksportijate CIF-väärtust. Keskmine üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, oli 48,5 %.

(93) CCCME väitis, et koostööd mittetegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaali määratlemisviis ei ole kooskõlas komisjoni eelmisel dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetlusel kasutatud määratlemisviisiga, kui uuriti Hiinast pärit jalgrataste importi, ning ühtse menetluse raames võivad sellega kaasneda äärmiselt kunstlikud tulemused. Eelmise dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetluses arvestati koostööd mittetegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaal kõigi tehingute keskmise ekspordihinnana, vastavalt Eurostati näitajatele, millest oli maha arvatud koostööd tegevate tootjate eksport. Lisaks väitis CCCME, et määratledes kogu dumpingu taset eeldusel, et koostööd mittetegevate äriühingute dumpingu tase ei olnud madalam kui koostööd tegevate eksportivate tootjate oma, ei ole komisjon arvesse võtnud koostööd mittetegevate eksportivate tootjate eksporditud konkreetseid tooteliike, samas kui tuleks kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 6 ning artikli 6 lõikega 8 ning WTO dumpinguvastase lepingu II lisa lõikega 7 kasutada kättesaadavat teavet eriti ettevaatlikult.

(94) Sellega seoses tuleks esmalt märkida, et eelmisel dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetlusel kasutatud määratlemisviisi peeti dumpingu kordumise tõenäosuse määramisel sobivaks. Seepärast olid ühenduse institutsioonid seisukohal, et dumpingumarginaali võib kindlaks määrata ka väiksema täpsusega, sest nimetatud marginaali ei olnud kavas praktiliselt kohaldada. Käesoleva uurimise raames tuli dumpingumarginaal täpsemalt arvutada. Selleks määrati Eurostati andmete põhjal koostööd mittetegevate Hiina tootjate ekspordimaht. Ekspordihinna puhul ei peetud Eurostati andmeid sobivaks teabeallikaks, sest koostööd mittetegevate äriühingute eksporditud tooteliigid ei olnud teada ning seega ei pruugiks nende võrdlemine võrdlusriigi puhul tuvastatud kaalutud keskmise normaalväärtusega just õigesti kajastada nimetatud eksportijate dumpingumarginaali. Peale selle oleks CCCME soovitatud määratlemisviisi kasutamisel saadud tunduvalt kõrgem üldine dumpingumarginaal, täpsemalt enam kui kaks korda kõrgem. Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 6 ning artikli 6 lõikega 8 ning WTO dumpinguvastase lepingu II lisa lõikega 7 peeti seega sobivamaks kasutada valimisse kuuluvate eksportivate tootjate vaatlusaluse toote kahe kõrgeima marginaaliga tooteliiki. Eelneva põhjal lükati vastuväide tagasi.

Vietnam

(95) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 võrreldi dumpingumarginaali olemasolu kindlakstegemiseks iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Vietnami eksportiva tootja osas, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, saadi normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemisel uurimisperioodil dumpingumarginaaliks 15,8 %.

(96) Vietnami eksportivate tootjate poolt ühendusse eksporditud koguste kohta esitatud andmete ja Vietnamist pärit impordi kogumahu võrdlemisel ilmnes, et koostöötase oli kõrge, sest kõnealune eksport moodustas enam kui 95 % kogu Vietnamist ühendusse imporditud mahust uurimisperioodil.

(97) Kuna koostöötase oli kõrge, nagu on kirjeldatud põhjenduses 96, määrati keskmine üleriigiline dumpingumarginaal selle koostööd tegeva eksportiva tootja kaalutud keskmise dumpingumarginaali põhjal, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist ning kelle ekspordihindade kohta esitatud teavet võib pidada usaldusväärseks, nagu on viidatud põhjenduses 85. Seega omistati kõigile teistele Vietnami eksportivatele tootjatele üleriigiline dumpingumarginaal 34,5 %, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata.

KAHJU Konkurentsivastase käitumise mõju

(98) Uurimise ajal ilmnes, et Hollandi konkurentsiamet oli trahvinud ühe valimisse kuuluva ühenduse tootja Accell Group N.V. kahte tütarettevõtjat – äriühinguid Batavus N.V. ja Koga N.V. konkurentsivastase käitumise eest. Rikkumine seisnes nimetatud tütarettevõtjate ja kahe muu (valimisse mittekuuluva) ühenduse tootja ning Hiina eksportija Giant China Co. Ltd. sidusettevõtja Giant Europe B.V. kokkulepet jalgrataste ühiste miinimumhindade (hinnakartell) kohta, mida kohaldati Madalmaade jalgrattaturu jaemüügikanalite suhtes. Tuleks märkida, et Accell Group N.V. on hinnakartelli kohta tehtud otsuse asjus pöördunud edasikaebusega Madalmaade konkurentsiameti poole.

(99) Hinnakartell leidis aset 2001. aasta jalgrataste müügihooajal (1. septembrist 2000. aastal kuni 31. augustini 2001. aastal). Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmab käesoleval uurimisel ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004, samas kui kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste hindamine hõlmab ajavahemikku 2000. aasta jaanuarist uurimisperioodi lõpuni. Seega langeb konkurentsivastane käitumine ajaliselt kokku vaatlusaluse perioodiga.

(100) Eelmärgitut arvestades ei saa välistada, et konkurentsivastane käitumine on vaatlusaluse perioodi jooksul mõjutanud osaliselt ka ühenduse turgu, selles kontekstis Madalmaade turgu, ning sellest tulenevalt ka kartelli kuulunud ühenduse tootjate kahjunäitajaid. Ametivõimude otsustes hinnakartellide kohta on tavaliselt kasutatud eriti kaalutletud lähenemisviisi, isegi juhul, kui taolised otsused on edasikaevatavad. Et vältida igasuguseid kahtlusi, kas valimisse kuuluva ühenduse tootja Accell Group N.V. tütarettevõtjate konkurentsivastane käitumine mõjutab selle üldist tegevust, otsustati kõnealune tootja kahju hindamisest kõrvale jätta, vaatamata sellele, et konkurentsivastast käitumist täheldati vaid mõnes kontserni kuuluvas äriühingus. Kahe teise kartellis osalenud ühenduse tootja konkurentsivastase käitumise suhtes märgitakse, et need ei kuulunud ühenduse tootjatest moodustatud valimisse. Võttes arvesse, et kartell põhines ühistel miinimumhindadel, kajastub nende kahe tootja puhul kartelli mõju tõenäoliselt nende hindades ja kasumitasemes. Kuna valimisse mittekuuluvate ühenduse tootjate hindade ja tasuvuse arengutendentse ei ole hinnatud, ei mõjuta nende kahe äriühingu osalus kartellis kahju hindamist mitte kuidagi. Lisaks kaaluti, kas konkurentsivastane käitumine ühes ühenduse turuosas võis mõjutada ka teiste valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tulemuslikkust. Samas on leitud, et kõnealuste tootjate tegevus Madalmaade turul oli vaatlusaluse perioodi jooksul väga piiratud (vähem kui 1 % kogumüügist). Peale selle moodustab Madalmaade turu tarbimine vaid 7 % ühenduse kogutarbimisest, ning lisaks kestis kartell väga vähe aega. Seega ei peeta vajalikuks kohandada kahju suhtes tehtud järeldusi kõnealuste teiste tootjate tulemuslikkusega.

(101) Peale selle kaaluti, kas tekitatud kahju oleks olnud oluliselt erinev, kui selle hindamisel oleks arvestatud ka äriühingut Accell Group N. V. Kuid isegi kui Accell Group N. V. näitajaid oleks arvesse võetud, oleks kahju suundumused olnud üldiselt samad kui allpool järeldatud.

(102) Kuna hinnakartell toimus 2001. aasta jalgrataste müügihooajal, ei mõjutanud äriühingu Giant Europe B.V. osalus selles siduseksportija kohta tehtud järeldusi käesoleva dumpinguvastase menetluse uurimisperioodi osas.

Ühenduse toodang

(103) Käesoleva uurimise käigus tuvastati, et jalgrattaid on tootnud:

8 valimisse kuuluvat tootjat,

12 muud kaebuse esitanud ühenduse tootjat,

39 muud kaebust toetanud ühenduse tootjat.

Ühenduse tootmisharu määratlus

(104) Kaebuse esitanud ühenduse tootjad (nii valimisse kuuluvad kui mittekuuluvad äriühingud) koos teiste kaebust toetanud ühenduse tootjatega (nii valimisse kuuluvate kui mittekuuluvate äriühingutega), kes vastasid väljavõttelise uuringu küsimustikule ning lubasid uurimise käigus koostööd teha, tootsid enam kui 80 % vaatlusaluse toote ühenduse toodangust. Seega moodustasid need ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Ülejäänud kaebust mitteesitanud ühenduse tootjad ei esitanud uurimiste kohta vastuväiteid. Valimisse uurimiste otstarbel valitud ühenduse tootjad (edaspidi valimisse kuuluvad tootjad) esindasid ühe tootja valimist väljajätmise järel (mida on selgitatud eespool põhjendustes 98–101) ligi 37 % ühenduse jalgrataste kogutoodangust uurimisperioodil.

Ühenduse tarbimine

(105) Ühenduse tootjate müüki hinnati lähtuvalt tootjate vastustest väljavõttelise uuringu küsimustikele ning kaebuse esitaja poolt taotluses esitatud andmetest. Kaebuses sisalduvad andmed koguti erinevatelt ühenduse jalgrattatootjate ühendustelt.

(106) Ühenduse nähtav tarbimine määrati kindlaks kõigi ühenduse tootjate läbimüügi põhjal ühenduse turul, vastavalt eelnevalt hinnatud tasemele, ning samuti Eurostati poolt esitatud kõigi riikide impordiandmete põhjal.

(107) Vaatlusaluse perioodi algul vähenes ühenduse tarbimine 10 % võrra, 17348000 ühikult 2000. aastal 15695000 ühikuni 2002. aastal. Seejärel hakkas tarbimine järk-järgult kasvama, jõudes uurimisperioodi jooksul 18037000 ühikuni. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas tarbimine 4 %. Järgnevalt on esitatud täpsed ühikuandmed: Tarbimine 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Ühikud 17348000 15236000 15695000 17336000 18037000 Indeks 100 87 90 100 104

Jalgrataste import Hiinast ja Vietnamist Kumulatsioon

(108) Komisjon kaalus lisaks, kas Hiinast ja Vietnamist (edaspidi vaatlusalused riigid) pärit jalgrataste impordi mõju tuleks hinnata kumulatiivselt, kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 4.

(109) Nimetatud säte näeb ette rohkem kui ühest riigist pärineva toote impordi suhtes kohaldatavatel samaaegsetel dumpinguvastastel uurimistel kõnealuse impordi mõju kumulatiivse hindamise juhul, kui (i) igast riigist pärineva impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaal on suurem algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest, (ii) igast riigist pärit impordi maht ei ole tähtsusetu, ning (iii) impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelise konkurentsi tingimusi ning importtoodete ja ühenduse samasuguse toote vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes kohane.

(110) Nagu eespool viidatud, on käesolev uurimine tõestanud, et Hiina ja Vietnami puhul kindlakstehtud dumpingumarginaalid on tunduvalt üle miinimumtaseme ning impordimaht nimetatud riikidest ei ole tühine algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses (nende turuosad uurimisperioodil moodustavad vastavalt 4,07 % ja 8,7 %).

(111) Selleks, et määrata kindlaks kumulatiivse hindamise asjakohasus, pidades silmas importtoodete ja ühenduse samasuguse toote vahelise konkurentsi tingimusi, analüüsis komisjon Eurostati andmete põhjal eksportijate turukäitumist ekspordihindade ja -mahtude osas.

(112) Leiti, et Hiina ja Vietnami tootjate turukäitumine oli ekspordihindade osas samalaadne. Tegelikult alandasid kõnealused riigid vaatlusalusel perioodil jalgrataste keskmiseid ühiku müügihindu vastavalt 22 % ja 52 %.

(113) Mõlemal asjaomasel riigil on oluline turuosa ühenduse turul, nagu mainitud põhjenduses 110.

(114) Vastavalt eelnimetatule (vt põhjendus 19 ja järgnevad) tuvastati samuti, et Hiinast ja Vietnamist imporditud vaatlusalune toode ja ühenduse tootmisharu asjaomane toode tuleb lugeda omavahelise vahetatavuse ja asendatavuse poolest samasugusteks, seega üksteisega konkureerivateks tooteliigist lähtuvalt.

(115) Niisiis tehti kindlaks, et vaatlusalustest riikidest pärit vaatlusaluse toote eksport konkureerib ühenduse tootmisharu toodetud jalgratastega.

(116) Pärast lõplike järelduste avaldamist väitsid mõned huvitatud isikud, et impordi kumuleerimine ei olnud põhjendatud, sest Hiinast ja Vietnamist imporditud jalgrataste mudelid on erinevad. Kuid imporditud mudelite võrdlemisel on tuvastatud, et Hiinast ja Vietnamist imporditud jalgrattad sarnanevad märkimisväärselt valimisse kuuluvate ühenduse tootjate toodetud jalgratastega ning lisaks sarnanevad märkimisväärselt ka Hiinast ja Vietnamist imporditud mudelid. Samuti väideti, et Vietnami eksportijad müüsid oma jalgrattaid teistel turulõikudel kui Hiina eksportijad ja ühenduse tootjad, mis põhjendas ka hinnaerinevust. Kõnealuse väite toetamiseks siiski tõendeid ei esitatud. Lisaks võib näha, et osades liikmesriikides, kus Vietnami impordil on oluline turuosa, müüakse Vietnami jalgrattaid erinevatel turulõikudel. Seega lükati mõlemad väited tagasi.

(117) Eelnimetatu põhjal järeldati, et kõik Hiinast ja Vietnamist pärit impordi kumuleerivat hindamist õigustavad tingimused on täidetud.

Hiinast ja Vietnamist pärit jalgrataste dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa

(118) Vaatlusaluse toote impordimaht määrati kindlaks Eurostati poolt esitatud statistiliste andmete põhjal. Hiinast pärit jalgrataste arv kasvas ajavahemikus 2000. aastast uurimisperioodini 472 %. Kui eelmise uurimise uurimisperioodil (1. septembrist 1997. aastal kuni 31. augustini 1998. aastal) imporditi Hiinast 13651 jalgratast, siis käesoleva uurimisperioodi jooksul imporditi jalgrattaid 55 korda enam. Ajavahemikus 2000. aastast uurimisperioodini kasvas Vietnamist pärit jalgrataste import 413 %. Kahe riigi kumuleeritud import on ajavahemikus 2000. aastast uurimisperioodini kasvanud 435373 ühikult 2311638 ühikuni, kasvades kokku 431 %.

(119) Kuna tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil vaid 4 %, on Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi turuosa kasvanud 2000. aasta 0,73 % tasemelt uurimisperioodi jooksul 4,07 % tasemele ning Vietnami turuosa on kasvanud 2000. aasta 1,77 % tasemelt uurimisperioodi jooksul 8,70 % tasemele. Sellest tulenevalt on kumulatiivne turuosa kasvanud 2000. aasta 2,50 % tasemelt 12,77 % tasemeni uurimisperioodi jooksul.

(120) Alljärgnevates tabelites on esitatud Hiinast ja Vietnamist pärit jalgrataste impordi ja turuosa muutumine vaatlusalusel perioodil: Import Hiinast 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Maht (ühikutes) 128091 257728 561706 707351 733901 Indeks 100 201 438 552 572 Turuosa % 0,73 1,68 3,58 4,08 4,07 Import Vietnamist 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Maht (ühikutes) 307282 586051 766680 1457245 1577737 Indeks 100 191 250 474 513 Turuosa % 1,77 3,84 4,88 8,40 8,70 Kumuleeritud import 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Maht (ühikutes) 435373 843779 1328386 2164596 2311638 Indeks 100 194 305 497 531 Turuosa % 2,50 5,52 8,46 12,48 12,77 Indeks 100 220 338 499 510

Asjaomase impordi hinnad Hindade muutumine

(121) Alljärgnevatel põhjustel kasutati 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul toimunud dumpinguhinnaga impordi hinnasuundumuste kindlakstegemiseks Eurostati andmeid vaid piiratud ulatuses: On tuvastatud, et Eurostati andmetel põhinevad impordihinnad ei võta arvesse erinevaid tooteliike ning vaatlusaluse toote erinevate liikide olulisi hinnaerinevusi. Toote keskmiseid hindu mistahes riigis mõjutab oluliselt konkreetse riigi tootevalik. Uurimine on näidanud, et koostööd tegevate eksportijate impordi võrdlemisel mudelite kaupa esinevad ka samade tooteliikide ja mudelite osas olulised hinnaerinevused sõltuvalt jalgrattaosadest. Lisaks leiti, et koostööd tegevate eksportijate osas tuvastatud tooteliikidel põhinevad impordihinnad peegeldavad tõepäraselt Hiinast ja Vietnamist pärit ning ühenduse tootmisharu toodetud jalgrataste hinnaerinevusi. Sellest tulenevalt ei ole Eurostati andmetel põhinevad hinnad käesoleva uurimise eesmärgist lähtuvalt otsustava tähtsusega. Eurostati andmetel põhinevaid Hiina ja Vietnami impordihindu võib kasutada vaid teatava riigi hinnasuundumuste näitajana, kuid erinevate riikide ja ühenduse müügihindade võrdlemiseks ei ole need sobivad.

(122) Eurostati andmete põhjal vähenesid Hiina ja Vietnami kaalutud keskmised impordihinnad, mis on edaspidi esitatud indekseeritud kujul, 2000. aasta ja uurimisperioodi vahel vastavalt 22 % ja 52 %. Kumulatiivselt vähenesid keskmised müügihinnad 50 %. Täpsemad andmed on järgmised: Impordihinnad 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood (Hiina) Indeks 100 83 70 75 78 (Vietnam) Indeks 100 82 71 49 48 (kokku) Indeks 100 81 62 50 50

Hinna allalöömine

(123) Hiinast ja Vietnamist pärit jalgrataste hinna allalöömise kindlakstegemiseks analüüsis komisjon valimisse kuuluvate eksportivate tootjate ja ühenduse tootjate uurimise käigus esitatud andmeid. Kõnealusel analüüsil võeti arvesse eksportivate tootjate tegelikke ekspordihindu (CIF-hinnad ühenduse piiril) ning Hiina puhul arvestati hindu nii dumpinguvastase tollimaksuga kui ilma selleta. Ühenduse tootmisharu asjakohaste müügihindadena käsitleti sõltumatutele klientidele kehtestatud müügihindu, mida vajaduse korral kohandati tehasehinna tasemele. Küsimustikus määratletud erinevate tooteliikide põhjal oli uurimisperioodil hinna allalöömise marginaal Hiina puhul 53 % dumpinguvastast tollimaksu arvestamata ning 39 % tollimaksu arvestamisel. Vietnami puhul oli hinna allalöömise marginaal vahemikus 25–60 %. Siinkohal tuleks märkida, et Hiina ja Vietnami kaalutud keskmised müügihinnad on tooteliikide lõikes oluliselt kõrgemad kui Eurostati andmetel põhinevad impordihinnad. See kinnitab veelgi põhjenduses 121 tehtud järeldust, mille kohaselt mõjutab tootevalik selgelt erinevate riikide müügihindu.

Ühenduse tootmisharu olukord

(124) Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid. See analüüs tehti põhjenduses 15 nimetatud valimisse kuuluvate äriühingute kohta, välja arvatud põhjenduses 100 osutatud äriühingu puhul. Et saada täielikku ülevaadet ühenduse tootmisharu olukorrast, on siiski alljärgnevalt esitatud ka andmed nende näitajate osas, mille puhul olid kättesaadavad usaldusväärsed andmed ühenduse tootmisharu kohta tervikuna. Selle põhjal on tootmisharu tulemused, mõõdetuna selliste näitajate kaudu nagu hinnad, palgad, investeeringud, kasum, investeeringutasuvus, rahakäive ja kapitali kaasamise võime, määratud kindlaks valimisse kuuluvatelt äriühingutelt saadud andmete alusel. Kahjutegurid, nagu näiteks turuosa, müügimaht ja toodang, on määratud kindlaks kogu ühenduse tootmisharu osas.

(125) Mõned huvitatud isikud on väitnud, et kahjunäitajaid analüüsides oleks pidanud arvesse võtma üksnes valimisse kuuluvaid äriühinguid. Dumpinguvastaste menetluste puhul on tavaks analüüsida kahjutegureid kogu ühenduse tootmisharu kohta. Juhtudel, mil tootmisharu koosneb suuremast arvust tootjatest, tuginetakse siiski väljavõttelisele uuringule. Väljavõttelise uuringu eesmärk on näha ette võimalus koguda ettenähtud aja jooksul üksikasjalikke andmeid piiratud hulgalt tootjatelt ja kontrollida neid. Need andmed käsitlevad selliseid tegureid nagu hinnad, palgad, investeeringud, kasum, investeeringutasuvus, rahakäive ja kapitali kaasamise võime, mille puhul oleks võimatu kontrollida ettenähtud aja jooksul kogu tootmisharu andmeid. Teiste tegurite puhul, nagu näiteks turuosa, müügimaht ja toodang, on andmed tavaliselt kättesaadavad kogu tootmisharu kohta. Kui kahju analüüs rajaneks üksnes valimisse kuuluvatelt tootjatelt saadud andmetel, eirataks sellega teistelt tootjatelt saadud kasutuskõlblikke andmeid, mis tooks kaasa ebatäieliku hinnangu. Seetõttu täiendati antud juhul ettenähtud aja jooksul võimalikult täieliku hinnangu saamiseks valimisse kuuluvatelt ettevõtjatelt kõikide kahjutegurite arengutendentside kohta saadud ja kontrollitud andmeid kogu tootmisharu kohta käivate andmetega.

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(126) Vahemikus 2000. aastast uurimisperioodini kasvas valimisse kuuluvate tootjate samasuguse toote toodang 17 %. Tootmisvõimsus kasvas vaatlusalusel perioodil ühtekokku 18 %.

(127) Tootmisvõimsuse rakendamine oli vaatlusalusel perioodil stabiilne. Täpsed andmed on järgmised: Tootmine 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Tootmine 3231842 3193497 3222858 3718918 3788660 Indeks 100 99 100 115 117 Tootmisvõimsus 4033737 4125649 4339273 4613939 4779632 Indeks 100 102 108 114 118 Tootmisvõimsuse rakendamine 80,1 % 77,4 % 74,3 % 80,6 % 79,3 % Indeks 100 97 93 101 99

(128) Uurimine näitas, et tootmisvõimsuse üldise kasvu põhjuseks olid investeeringud uutesse tootmisliinidesse ja ümberkorraldused ettevõtjate rühmade vahel. Asjaolu, et valimisse kuuluvad tootjad on oma tootmist üldiselt suurendanud, tuleneb samas ka mitmete muude ühenduse tootjate tegevuse lõpetamisest või tootmisvõimsuse vähendamisest. Siiski tuleks valimisse kuuluvate äriühingute tootmise ja tootmisvõimsuse kasvu suundumust vaadelda kõigi ühenduse tootjate tegevuse valguses. Kui võtta arvesse kõigi ühenduse tootjate kogutoodangut, näitab suundumus tootmise vähenemist. Täpsed andmed on järgmised: Tootmine 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Tootmine 12700000 11028000 10083000 10165000 10160000 Indeks 100 87 79 80 80

Varud

(129) Üks tootja ei suutnud esitada sisemiste ümberkorralduste tõttu järjepidevaid andmeid 2000. aasta ja 2001. aasta varude kohta. Sellest tulenevalt tuli kõnealune äriühing vaatlusaluse perioodi varude analüüsist kõrvale jätta.

(130) Jalgrataste varud suurenesid analüüsitaval perioodil 219370 ühikult 2000. aastal 362095 ühikuni uurimisperioodil, kasvades kokku 65 %. Varud olid kõige suuremad 2003. aastal ja uurimisperioodil seepärast, et üks valimisse kuuluv tootja pidi täitma väga suure tellimuse koheselt pärast uurimisperioodi lõppu. Seega ei näita varude kasv ilmtingimata valimisse kuuluvate tootjate olukorra halvenemist kõnealuses küsimuses. Täpsed andmed on järgmised: Varud 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Ühikud 219370 206854 210968 317345 362095 Indeks 100 94 96 145 165

Müügimaht ja turuosa

(131) Valimisse kuuluvate tootjate toodetud jalgrataste müük ühenduse turul suurenes vaatlusalusel perioodil järjepidevalt 3156451 ühikult 2000. aastal 3683176 ühikuni uurimisperioodil, kasvades ühtekokku 17 %. Sarnaselt sellele suurendasid valimisse kuuluvad tootjad oma turuosa 18 %-lt 2000. aastal 20 %ni uurimisperioodil. Täpsed andmed on järgmised: 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Valimisse kuuluvate tootjate müügimaht (ühikutes) 3156451 3241830 3203020 3600670 3683176 Indeks 100 103 101 114 117 Valimisse kuuluvate tootjate turuosa 18 % 21 % 20 % 20 % 20 %

(132) Samas tuleks seda suundumust vaadelda kõigi ühenduse tootjate tegevuse valguses. Kui arvestada kõigi ühenduse tootjate müügimahtu, siis müük vähenes. Täpsed andmed on järgmised: 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Kõigi ühenduse tootjate müügimaht 11718000 10035000 9175000 9100000 9300000 Indeks 100 86 78 78 79 Turuosa 67 % 66 % 58 % 52 % 51 %

Müügihinnad ja kulud

(133) Uurimisel on ilmnenud, et valimisse kuuluvad tootjad on säilitanud oma tootevaliku, peamiselt kategooriates A, B ja C. Lisaks on kõnealused tootjad suurendanud hulgimüüjatele ja selvehallidele, vähemal määral vahendajatele/jaemüüjatele suunatud müügitegevust osas, kus valimisse kuuluvate tootjate kallima hinnaga toodang oli juba laialdaselt levinud. Hulgimüüjad on suurendanud oma osalust jalgrataste turul. See on avaldanud mõju lõpptarbijatele, sest hulgimüüjate kaudu müüakse kaup üldjuhul madalamate hindadega kui jaemüüjate kaudu. Selleks, et valimisse kuuluvad tootjad saaksid säilitada oma osaluse hulgiturul, pidid nad madalamaid hindu suuremate kogustega tasakaalustama.

(134) Jalgrataste kaalutud keskmine müügihind ühiku kohta langes 124 eurolt 2000. aastal 115 euroni 2003. aastal, vähenedes 7 %. Samas kasvas keskmine hind uurimisperioodil 122 euroni. Vaatlusaluse perioodi jooksul langes hind 2 % võrra. Müügihind 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Müügihind (eurot ühiku kohta) 124 127 120 115 122 Indeks 100 103 97 93 98

(135) Tootmiskulud arvestati valimisse kuuluvate tootjate samasuguse toote kõigi tooteliikide kaalutud keskmise põhjal.

(136) Ajavahemikus 2000. aastast 2001. aastani kasvasid tootmiskulud 119 eurolt 122 euroni, kasvades ühtekokku 2 %. Seejärel vähenesid tootmiskulud 2003. aastal 110 euroni, mis kujutas 9 %-list langust alates 2001. aastast. Uurimisperioodi jooksul kasvasid tootmiskulud 117 euroni. Sellest tulenevalt vähenesid tootmiskulud kogu perioodi vältel 2 % võrra. Kõnealuse vähenemise põhjuseks on peamiselt tõhusamad monteerimisliinid ja valimisse kuuluvate tootjate endi valmistatud osade, nagu näiteks raamide asendamine odavama impordiga. Kulud 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Tootmiskulud (eurot ühiku kohta) 119 122 115 110 117 Indeks 100 102 97 92 98

Tasuvus

(137) Valimisse kuuluvate tootjate üldine äritegevuse tasuvus vaatlusaluse toote müügi osas oli vaatlusaluse perioodi esimesel aastal 3,26 %, tõustes 2003. aastal 4,08 %ni. Seejärel vähenes tasuvus uurimisperioodi jooksul 3,58 %ni. Kokkuvõttes kasvas kasum vaatlusalusel perioodil vaid 0,32 protsendipunkti.

(138) Kuigi eelnimetatud suundumus viitab asjaolule, et ühenduse tootmisharu finantsolukord on vaatlusaluse perioodi jooksul osaliselt taastunud, tuleks saadud tasuvusnäitajat vaadelda lähtuvalt minimaalsest kasumitasemest, st 8 %st jalgrataste müügikäibest, mida kasutati ka eelmisel uurimisel ning mida tootmisharu võiks saada Hiinast ja Vietnamist pärit dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Kuna turg on põhiolemuselt samasugune nagu eelmise uurimise ajal, leitakse, et 8 % väljendab endiselt ühenduse turu tootjate minimaalset tasuvusmäära. Tasuvus 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Tasuvus (ühenduse müük) 3,26 % 3,89 % 3,50 % 4,08 % 3,58 % Indeks 100 119 107 125 110

(139) Mitmed Hiinast pärit asjassepuutuvad isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu on parandanud oma olukorda alates eelmise uurimise uurimisperioodist, mil ühenduse tootmisharu oli silmitsi kahjumiga – 0,6 %, ning seega ei tuleks ühenduse tootmisharu olukorda käesoleval uurimisel kahjustatuks pidada. Nagu selgitatud põhjenduses 137 eespool, on kasum alates eelmisest uurimisest suurenenud, kuid see on siiski väga kaugel sellest, mida võiks pidada tavapäraseks tasuvuse tasemeks.

(140) Pärast lõplike järelduste avaldamist väitsid mõned huvitatud isikud, et põhjenduses 138 viidatud kasumitase 8 % on liiga kõrge ning et valimisse kuuluvate tootjate tegevusnäitajad on juba piisavalt head ning kasumitase stabiilne. Samas ei esitanud nimetatud isikud põhjendusi selle kohta, miks 8 % ne kasumitase ei ole mõistlik, ega väitnud, milline kasumitase oleks selle asemel sobiv ning millistel põhjustel. Nagu selgitatud põhjenduses 195, on 8 % minimaalne kasumitase, mida ühenduse tootmisharu võiks saada dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Kuigi valimisse kuuluvate tootjate kasumitase on osaliselt paranenud, ei ole see veel sugugi piisav ühenduse tootmisharu täielikuks taastumiseks kahjustavast dumpingust.

Investeeringud ja investeeringutasuvus

(141) Vaatlusaluse toote tootmisse suunatud investeeringud kasvasid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, suurenedes 1938556 eurolt 2000. aastal 3950636 euroni uurimisperioodil. Tuleb märkida, et kõnealune oluline investeeringute kasv tulenes peamiselt ühe valimisse kuuluva tootja tootmisvõimsuse suurendamisest, moodustades enam kui 60 % kõigist nimetatud perioodi investeeringutest. Täpsed andmed on järgmised: Investeeringud 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Investeeringud (tuhandetes eurodes) 1938 4820 1645 3901 3950 Indeks 100 249 85 201 204 Investeeringutasuvus 15 % 30 % 12 % 23 % 24 %

(142) Investeeringutasuvus kasvas ajavahemikus 2000–2001 15 protsendipunkti võrra. Alates 2002. aastast investeeringutasuvus vähenes, kuid hakkas 2003. aastal taas kasvama ning oli uurimisperioodi jooksul positiivne – 24 %.

Rahakäive ja kapitali kaasamise võime

(143) Valimisse kuuluvate tootjate rahakäive kasvas vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, nii absoluutväärtuste lõikes kui väljendatuna protsendimäärana müügikäibest. Rahakäive 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Rahakäive (tuhandetes eurodes) 10005000 20557000 13425000 20541000 20541000 Indeks 100 205 134 205 205 Rahakäive protsendina käibest 2,5 % 4,9 % 3,5 % 4,9 % 4,6 %

(144) Valimisse kuuluvad tootjad hankima kapitali kas ettevõttesiseselt, kui nad kuuluvad kontserni, või pangalaenude kaudu. Muudel juhtudel rahastatakse tegevust äriühingu rahakäibest. Ühegi valimisse kuuluva tootja puhul ei ole täheldatud raskusi kapitali kaasamisel.

Tööhõive, tootlikkus ja palk

(145) Tööhõive vähenes vaatlusalusel perioodil 6 % võrra. Arvestades tootmise märkimisväärset kasvu vaatlusalusel perioodil, võib töötajate arvu vähenemist selgitada asjaoluga, et ühe töötaja kohta arvestatud tootlikkus vähenes vaatlusalusel perioodil koguni 24 % võrra. Tööhõive 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Töötajate arv 1981 1871 1784 1838 1871 Indeks 100 94 90 93 94 Palgakulud töötaja kohta (eurodes) 23575 25846 27130 27593 28153 Indeks 100 110 115 117 119 Toodang töötaja kohta (ühikut aastas) 1631 1707 1807 2023 2025 Indeks 100 105 111 124 124

(146) Samasugust suundumust võib täheldada kõigi ühenduse tootjate töötajate arvu osas – arv vähenes, kuid veelgi suuremal määral. Täpsed andmed on järgmised: Tööhõive 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Töötajate arv 14300 12670 11860 11500 11500 Indeks 100 88 83 80 80

Kasv

(147) Kokkuvõttes tuleb märkida, et kõigi ühenduse tootjate turuosa vähenes 16 protsendipunkti võrra, samas kui tarbimine kasvas 4 %, mis viitab selgelt tootjate kasvu puudumisele.

Dumpingu ulatus ja varasemast dumpingust taastumine

(148) Võttes arvesse Vietnami ja Hiina impordimahtusid ja -hindu, ei saa uurimisperioodil kindlakstehtud tegeliku dumpingumarginaali (48,5 % Hiina puhul ning vahemikus 15,8–34,5 % Vietnami puhul) mõju ühenduse tootmisharule pidada tühiseks. Tuleks märkida, et Hiina puhul tuvastati kõrgem dumpingumarginaal kui esialgsel uurimisel. Lisaks tuleks märkida, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht on alates eelmisest uurimisest kasvanud.

(149) Ühenduse tootmisharu ei ole varasema dumpingu mõjust eeldatud määral taastunud, mida näitab eelkõige müügihindade kahanemine, madal tasuvus ja tootmisvõimsuse rakendamise langus. Viimastel aastatel on tootmisharu olnud silmitsi Hiinast ja Vietnamist pärit dumpinguhinnaga impordi kasvuga, mis on takistanud selle eeldatavat taastumist.

Järeldus kahju kohta

(150) Väärib märkimist, et ühe asjaomase riigi suhtes on meetmed juba kehtestatud. Kõnealused meetmed on kahjunäitajaid selgelt mõjutanud, seda eelkõige valimisse kuuluvate tootjate osas. Vaatamata ühenduse tootmise üldisele vähenemisele, on valimisse kuuluvad tootjad suutnud oma tootmismahu säilitada ning seda isegi tõsta. Valimisse kuuluvad tootjad on meetmete kehtivusest osaliselt kasu saanud, kuid dumpinguhinnaga import on kahandanud täiendava kasvu võimalusi. Hiinast pärit impordi suhtes meetmete kehtestamise järel on ühenduse tootmisharu jaoks muutunud samuti oluliseks negatiivseks teguriks Vietnamist pärit import. Hiinast pärit impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtestamise järel on valimisse kuuluvate tootjate olukord paranenud tootlikkuse, tootmise, tootmisvõimsuse, müügi ja turuosa poolest. Seda tuleb vaadelda kehtivate meetmete valguses. Samas on müügihinnad alanenud ning kasumitasemed on vaatamata müügi suurenemisele jäänud endiselt madalaks. Peale selle on varud kasvanud ning tööhõive vähenenud. Samas ei sea eelmärgitud positiivsed arengud kahtluse alla üldist kahjustavat olukorda, mis oleks kehtivate meetmeteta olnud veelgi halvem. Seda kinnitab asjaolu, et ühenduse tootjate üldine tulemuslikkus on negatiivne. Ühenduse kogutoodang on vähenenud 20 %, kogumüük on vähenenud 21 % ning kogu ühenduse tootmisharu turuosa on vähenenud 16 %.

(151) Hiinast ja Vietnamist pärit impordi maht on märkimisväärselt kasvanud, nii absoluutnäitajate kui turuosa arvestuses. Vaatlusaluse perioodi jooksul suurendasid kõnealuste riikide tootjad oma turuosa 10,3 protsendipunkti võrra. Lisaks on kaalutud keskmised impordihinnad vaatlusalusel perioodil oluliselt vähenenud, mille tulemuseks oli hinna allalöömise kõrge tase uurimisperioodil.

(152) Sellele tuginedes järeldatakse, et ühenduse tootmisharu kui terviku majandusolukord on endiselt haavatav ning see on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(153) Nagu eespool järeldatud, erineb valimisse kuuluvaid ühenduse tootjaid kahjustav olukord mõnevõrra ühenduse tootjaid kahjustavast olukorrast tervikuna. Samas tuleks arvestada asjaoluga, et valimisse kuuluvate tootjate jalgrataste tootmis- ja müügimaht on kõige suurem ning nimetatud tootjad on mastaabisäästu tõttu suutnud dumpinguhinnaga impordist osaliselt taastuda. Vaatamata kõnealustele eelistele on valimisse kuuluvad tootjad endiselt haavatavas olukorras, mis peegeldab ühenduse tootmisharu olukorda tervikuna.

MUUTUNUD ASJAOLUDE PÜSIVUS NING DUMPINGU JA KAHJU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(154) Hiinast pärit impordi asjus hinnati kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 ka seda, kas dumpingu ja kahju esialgsel uurimisel tuvastatud asjaolud on oluliselt muutunud ning kas nimetatud muutust võiks põhjendatult hinnata püsivaks.

(155) Võrreldes eelmise uurimise ja käesoleva uurimise vahel tuvastatud normaalväärtuseid ja ekspordihindu, on tehtud kindlaks, et võrreldavate mudelite puhul on keskmine normaalväärtus mõnevõrra kasvanud, samas kui keskmine ekspordihind on oluliselt langenud, tuues kaasa dumpinguhinnaga impordi kasvu. Hinnad, millega Hiina ekspordib teistele turgudele, on uurimistulemuste kohaselt üldiselt vastavuses ELi turule suunatud ekspordi hindadega. Ei esitatud tõendeid, mis viitaks Hiinast pärit madalate dumpinguhindadega ekspordi lõppemisele. Eelmärgitut arvesse võttes leitakse, et ei ole põhjust kahelda tuvastatud uue kõrgema taseme dumpingu püsivas iseloomus.

(156) Vaatamata asjaolule, et valimisse kuuluvad tootjad taastusid teatud määral Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mõjust, leiti samuti, et nad kandsid endiselt olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses. Käesolevat järeldust kinnitab ühenduse tootmisharu kui terviku olukord (vt põhjendused 150–153). Uurimise käigus tuvastatud kahjumarginaalid on võrreldes esialgse uurimisega suurenenud, sest dumpinguhinnaga import on jätkuvalt olulisel määral ühenduse hindu alla löönud. Turustusvõrgu üksikasjaliku analüüsi tulemusel on tehtud kindlaks, et enamus valimisse kuuluvatest tootjatest toodavad peamiselt hulgimüüjatele müügiks. Kuna Hiina eksportivad tootjad konkureerivad üldjuhul samade hulgimüügikanalite pärast, on ühenduse tööstusharule avaldatud surve selles osas suur. Ei esitatud tõendeid selle kohta, et Hiina eksportivad tootjad lõpetaksid meetmete kehtivuse lõppemisel müügi nimetatud kanalite kaudu ning müüksid pigem vahendajate/jaemüüjate müügikanalite kaudu (mis moodustavad ligi 22 % valimisse kuuluvate tootjate kogumüügist). Võttes arvesse dumpingu suhtes tehtud järelduste püsivat laadi ja dumpinguhinnaga impordi mõju tasuvusele, järeldatakse, et kahju põhjustanud asjaolud on püsivad ning esialgsete meetmete kehtivuse lõppemine kutsuks tõenäoliselt esile kahju jätkumise.

(157) Lisaks uuriti, kui tõenäoline oleks dumpingu jätkumine Hiinast pärit impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtivuse lõppedes. Vastavalt kaebusele ja Hiina eksportijate esitatud teabele on tehtud kindlaks, et Hiina tootmisvõimsus on üle 80000000 jalgratta aastas. Hiinas toodetakse aastas ligi 66000000 jalgratast ning selle riigisisene nõudlus on ligi 22000000 jalgratast. Hiinast pärit jalgrattaid müüakse peamistel turgudel üle kogu maailma ning ligi 96 % Ameerika Ühendriikide tarbimisest moodustavad Hiinast pärit jalgrattad. See viitab Hiina jalgrattatööstuse ekspordile suunatusele ning seega ka ühendusse suunduva ekspordi tõenäolisele jätkumisele.

(158) Tuvastati, et uurimisperioodil imporditi vaatlusalust toodet ühenduse turule endiselt dumpinguhindadega põhjendused 90–97. Seepärast olid vaatlusaluse toote dumpingumarginaalid tunduvalt kõrgemad kui esialgsel uurimisel tuvastatud dumpingumarginaalid. Alates eelmise uurimise järel kehtestatud meetmetest on Hiina jätkuvalt müünud ühendusse jalgrattaid dumpinguhindadega. Vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas dumpinguhinnaga impordi maht 472 % ning Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad vähenesid 22 %. Nagu eespool põhjenduses 157 viidatud, on Hiina eksportijatel kasutamata tootmisvõimsusi, mis on kokku peaaegu sama suur kui ühenduse kogutarbimine. Tuleks samuti meenutada, et enne esialgsete dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist imporditi Hiinast dumpinguhinnaga ligi 2,5 miljonit jalgratast, mis moodustas tollal ligi 15 % ühenduse turuosast. Nimetatu viitab tõenäosusele, et dumpinguvastaste meetmete puudumisel jõuaks Hiina import sama suures või veel suuremas mahus taas turule. Võttes arvesse, et käesoleval uurimisel tuvastatud dumpingu kõrget taset peetakse püsivaks, toimuks kõnealune import tõenäoliselt dumpinguhindadega.

PÕHJUSLIK SEOS Sissejuhatus

(159) Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuriti, kas ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustas asjaomane dumpinguhinnaga import. Lisaks kontrolliti muid teadaolevaid tegureid peale dumpinguhinnaga impordi, mis oleks võinud samuti ühenduse tootmisharu kahjustada, et vältida kõnealuste tegurite põhjustatud kahju ekslikku seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

Dumpinguhinnaga impordi mõju

(160) Vaatamata Hiinast pärit impordi suhtes kehtivatele meetmetele on Hiina eksportivad tootjad suurendanud enda turuosa märkimisväärselt, 0,73 %-lt 4,07 %ni. Hiinast ja Vietnamist pärit impordi ühendatud turuosa ühenduses on kasvanud vaatlusalusel perioodil 2,50 %-lt 12,77 %ni. Kõnealuste riikide turuosa kasvas enam kui 10 protsendipunkti võrra, kuigi tarbimine oli 2000. aastast uurimisperioodini üldiselt stabiilne.

(161) Kuigi samal ajal õnnestus valimisse kuuluvatel ühenduse tootjatel oma tootmist suurendada, vähenes ühenduse kogutoodang sel perioodil 20 %. Nagu nähtus põhjenduses 128, on selle põhjuseks mitmete muude ühenduse tootjate tegevuse lõpetamine või tootmise vähendamine. Kõigi ühenduse tootjate kogumüük on 2000. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenenud 21 % võrra (ehk 16 protsendipunkti võrra), kuigi valimisse kuuluvad tootjad on suutnud oma turuosa 2 protsendipunkti võrra suurendada. Peale selle on muudest riikidest peale Hiina ja Vietnami pärit impordi turuosa kasvanud, nagu näha põhjenduse 166 tabelist, kuigi vaid 7 protsendipunkti võrra.

(162) Seega, kuigi valimisse kuuluvad ühenduse tootjad on suutnud tegevust jätkata ning isegi oma turuosa mõnevõrra suurendada, on ülejäänud ühenduse tootjad viimaste aastate jooksul turuosa kaotanud ning tegevuse lõpetanud või on olnud sunnitud dumpinguhinnaga impordi avaldatud surve tõttu oma tootmist suurel määral vähendama. Kõnealune surve on olnud kahesugune: (i) müügimahu seisukohalt, sest nagu märgitud põhjenduses 160, on dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvanud enam kui 10 protsendipunkti võrra, samal ajal kui (ii) müügihinnad on jätkuvalt langenud ning löönud ühenduse tootmisharu hinnad oluliselt alla.

(163) Valimisse kuuluvate tootjate kasum veidi kasvas tulenevalt suhteliselt stabiilsetest hindadest (mida lähtuvalt kuludest mõnevõrra alandati), kuid siiski mitte meetmete kehtestamise järel eeldatud määral. Siiski jäi seoses Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemisega ja Vietnamist pärit dumpinguhinnaga impordiga saamata kasum, mida võiks saada dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(164) Seega järeldatakse, et vaatlusalune import, mille maht ja turuosa suurenesid 2000. aastast alates ning mis toimus väga madalate hindade ja dumpinguhindadega, avaldas ühenduse tootmisharule survet, mis mängis määravat rolli selle praeguse ohualti majandusolukorra tekkimisel.

Muude tegurite mõju

(165) Ühenduse tootmisharu võis kahjustada ka muudest kolmandatest riikidest pärit import. Mitmed Hiinast ja Vietnamist pärit isikud on samuti väitnud, et muudest kolmandatest riikidest pärit import on oluliselt kasvanud ning seda ühenduse tootmisharu hindadest madalamate hindadega.

(166) Eurostati andmete põhjal kasvas muudest kolmandatest riikidest pärit import 5193000 ühikult 2000. aastal 6423000 ühikuni uurimisperioodil, kasvades ühtekokku 24 %. Vaatlusalusel perioodil kasvas kõnealuse impordi turuosa 29 %-lt 36 %ni. Kuid nagu on märgitud põhjenduses 121, ei arvesta Eurostati hinnad iga riigi erineva tootevalikuga ning seega kasutatakse hinnasuundumuste väljendamiseks ainult indekseid. Kuna muudest kolmandatest riikidest pärit impordi tootevalik on teadmata, ei ole alljärgnevalt esitatud impordihindu ühenduse tootmisharu hindadega otstarbekas võrrelda. Vaatamata sellele koguti impordi kohta mõningast lisateavet neist riikidest, kust pärineb suurem osa ülejäänud jalgrataste impordist. Täpsed andmed on järgmised: 2000 2001 2002 2003 Uurimisperiood Kõik tooteliigid Ühikud ‘000 Turuosa Hind EUR/ühik Ühikud ‘000 Turuosa Hind EUR/ühik Ühikud ‘000 Turuosa Hind EUR/ühik Ühikud ‘000 Turuosa Hind EUR/ühik Ühikud ‘000 Turuosa Hind EUR/ühik Taiwan 2520 14,5 % 1894 12,4 % 2106 13,4 % 2052 11,8 % 2106 11,6 % Indekseeritud 100 100 100 75 86 100 84 92 79 81 81 74 84 80 73 India 309 1,8 % 210 1,4 % 169 1,1 % 130 0,7 % 130 0,7 % Indekseeritud 100 100 100 68 77 97 55 61 78 42 38 68 42 38 65 Tai 41 0,2 % 43 0,3 % 181 1,2 % 333 1,9 % 375 2,0 % Indekseeritud 100 100 100 103 150 114 434 600 93 800 950 86 900 1000 85 Indoneesia 104 0,6 % 82 0,5 % 87 0,5 % 222 1,3 % 241 1,3 % Indekseeritud 100 100 100 79 83 97 83 83 91 213 216 69 231 216 68 Filipiinid 470 2,7 % 399 2,6 % 539 3,4 % 631 3,6 % 662 3,7 % Indekseeritud 100 100 100 85 96 88 115 126 73 134 133 63 141 137 62 Poola 540 3,1 % 522 3,4 % 620 3,9 % 772 4,4 % 830 4,6 % Indekseeritud 100 100 100 97 109 109 115 125 122 143 142 111 154 148 113 Bangladesh 157 0,9 % 189 1,2 % 273 1,7 % 382 2,2 % 423 2,3 % Indekseeritud 100 100 100 120 133 92 174 188 73 243 244 58 270 255 59 Leedu 237 1,3 % 284 1,8 % 298 1,9 % 336 1,9 % 336 1,8 % Indekseeritud 100 100 100 120 138 103 126 146 101 142 146 86 142 138 86 Tšehhi Vabariik 297 1,7 % 253 1,6 % 189 1,2 % 235 1,3 % 220 1,2 % Indekseeritud 100 100 100 85 94 98 64 70 112 79 76 139 74 70 145 Türgi 67 0,4 % 77 0,5 % 97 0,6 % 160 0,9 % 203 1,1 % Indekseeritud 100 100 100 114 125 100 145 150 94 237 225 76 301 275 74 Muud riigid 450 2,6 % 402 2,6 % 630 4,0 % 815 4,7 % 906 5,0 % Indekseeritud 100 100 100 89 100 98 140 154 83 181 181 51 201 192 51 KOKKU 5193 29 % 4354 28 % 5194 33 % 6073 35 % 6423 36 % Indekseeritud 100 100 100 84 97 98 100 114 84 117 121 70 124 124 70

(167) Taiwanist pärit impordi turuosa oli uurimisperioodil 11,6 %, mis on enam kui 2000000 ühikut. Taiwanist pärit impordi maht on tunduvalt suurem kui mis tahes kolmandast allikast pärit import. Samas vähenes kõnealuse riigi tootjate turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul 20 % võrra. Peale selle on Taiwanist pärit jalgrataste import suunatud kallima hinnaga toodete turule. Taotluse esitaja saadetud tõendite põhjal toimunud mudelite võrdlusest selgus, et Taiwanist pärit impordi hinnad on kõrgemad kui ühenduse tootmisharu toodetud samasuguste mudelite hinnad.

(168) Taist pärit import on vaatlusalusel perioodil kasvanud ning kõnealuse riigi tootjate turuosa on suurenenud, olles uurimisperioodil 2,0 %. Siiski võttes arvesse, et i) kõnealuse riigi tootjate impordimaht oli algselt väga väike, ning et ii) nende turuosa on Hiina ja Vietnamiga võrreldes endiselt väga väike, järeldatakse, et kõnealune import ei saa olla ühenduse tootmisharule tekitatud kahju põhjuseks.

(169) Filipiinidelt pärit import on kasvanud vaatlusalusel perioodil 41 %. Uurimisperioodil oli nende turuosa 3,7 %. Samas uurib praegu Filipiinidelt pärit importi OLAF (Euroopa Pettusevastase Võitluse Amet), et kontrollida võimalikku valeandmete esitamist kaupade päritolu deklareerimisel. Antud olukorras ei ole võimalik järeldada, kas Filipiinidelt pärinevana deklareeritud import tekitab ühenduse tootmisharule kahju või mitte.

(170) Bangladeshist pärit import on kasvanud vaatlusalusel perioodil 170 % ning uurimisperioodil oli nende turuosa 2,3 %. Kuid võttes arvesse, et i) kõnealuse riigi tootjate impordimaht oli algselt väga väike, ning et ii) nende turuosa on Hiina ja Vietnamiga võrreldes endiselt väga väike, järeldatakse, et kõnealune import ei saa olla ühenduse tootmisharule tekitatud kahju põhjuseks.

(171) Pärast lõplike järelduste avaldamist väitsid mõned huvitatud isikud, et teatavatest kolmandatest riikidest (täpsemalt Bangladeshist, Filipiinidelt ja Taist) pärit import oli sarnaselt Vietnamist pärit impordi kasvule märkimisväärselt kasvanud, ning et nende turuosa ei olnud väheoluline. Nad väitsid, et neil põhjustel oleks ka nimetatud riikide suhtes tulnud algatada menetlus ning et vastasel korral toimiks nõukogu diskrimineerivalt. Lisaks põhjendustes 168–170 nimetatule tuleks selles osas märkida, et nimetatud kolmest riigist pärit import on suurenenud palju väiksemal määral kui Hiinast ja Vietnamist pärit import. Eeltoodust ning põhjendustes 168–170 nimetatust tulenevalt lükati vastuväide tagasi.

(172) Poola ja Leedu, kes kuuluvad alates 2004. aasta 1. maist Euroopa Liidu liikmesriikide hulka, on suurendanud oma importi vaatlusalusel perioodil vastavalt 54 % ja 42 %. Samas tuleks märkida, et Poolast pärit impordi hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 13 %. Poola oli üks kahest riigist (teine oli Tšehhi Vabariik), mille puhul täheldati hindade tõusu. Leedust pärit impordi osakaal on Hiina ja Vietnamiga võrreldes väga väike. Seega järeldatakse, et lähtuvalt kõnealuse impordi hindadest ja mahust ei saanud see avaldada märkimisväärset negatiivset mõju ühenduse tootmisharu kahjustavale olukorrale.

Tarbimise muutumine

(173) Nagu nimetatud põhjenduses 107, kasvas tarbimine 2000. aastast uurimisperioodini 4 % võrra. Seega ei saa see olla kahju põhjus.

Valimist välja jäänud ühenduse tootjad

(174) Nagu nähtub eeltoodud põhjendustest 128 ja 132, on ühenduse tootjate toodang ja müük üldiselt vähenenud. See viitab asjaolule, et ühenduse tootjad on samasuguses või veel halvemas olukorras kui valimisse kuuluvad tootjad, st et nad on dumpinguhinnaga impordi tõttu kahju kannatanud. Seega ei saa järeldada, et muud ühenduse tootjad oleksid tekitanud olulist kahju valimisse kuuluvatele tootjatele.

Valuutakursside kõikumine

(175) Pärast lõplike järelduste avaldamist väitis üks Hiina eksportiv tootja, et hindu oleks tulnud kohandada vastavalt valuutakursside kõikumisele, sest Hiina jüaan on seotud USA dollari vahetuskursiga, ning uurimisperioodi jooksul langes viimane oluliselt võrreldes euroga. Kuigi prima facie ei saa välistada, et euro kallinemine võrreldes USA dollariga võis soodustada vaatlusaluse toote importi, ei saa käesoleval juhul käsitleda seda siiski põhjusliku tegurina, sest valuutakursside kõikumine ei avaldanud mingit mõju muudest riikidest ühendusse suunduvale impordile. Lisaks märgitakse, et põhjusliku seose analüüsimisel lähtutakse küsimusest, kas dumpinguhinnaga import, st kõnealuse impordi maht ja hinnad on tekitanud kahju. Hiina eksportijate väide üritab selgitada pigem seda, miks dumpinguhinnaga import on teatud hinnatasemega. Põhjuslike seoste kontekstis ei ole küsimus dumpinguhindadega impordi hinnataseme põhjuste kohta siiski asjakohane.

Järeldus

(176) Leiti, et Hiinast ja Vietnamist pärit dumpinguhinnaga import alandas uurimisperioodil oluliselt ühenduse tootmisharu hindasid. Kõnealuse impordi suurem osakaal turul, mida võib järeldada nende turuosa kasvust, langeb ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu majandusolukorra halvenemisega (vt põhjendused 150–153 eespool). Seega järeldatakse, et nimetatud kahest riigist pärit impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos. Ka muudest riikidest pärit impordi turuosa on suurenenud, kuid tunduvalt väiksemal määral kui Hiinast ja Vietnamis pärit impordi turuosa. Nende muude kolmandate riikide seast, kust imporditakse ühendusse jalgrattaid, oli uurimisperioodil kõige suurem Taiwani impordimaht. Samas on Taiwani turuosa vähenenud ning uurimisperioodi jooksul ei müünud nad oma toodangut ühenduse tootmisharu hindadest odavamalt. Seega ei saa Taiwanist pärit import olla ühenduse tootmisharule tekitatud kahju põhjuseks. Muudest kolmandatest riikidest peale Taiwani pärit impordi turuosa on samuti kasvanud, kuid siiski väiksemal määral kui Hiinast ja Vietnamist pärit impordi turuosa. Nagu eespool põhjenduses 166 selgitatud, ei olnud võimalik määrata, kas kõnealuse impordi hinnad on madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad, mistõttu leiti, et muudest kolmandatest riikidest pärit import, eelkõige arvestades selle mahtu ja turuosa, ei saanud avaldada märkimisväärset mõju ühenduse tootmisharule tekitatud kahjule.

ÜHENDUSE HUVID Üldkaalutlused

(177) Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 1 on uuritud, kas vaatamata järeldustele kahjustava dumpingu kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mille põhjal võiks järeldada, et dumpinguvastaste meetmete säilitamine Hiinast pärit impordi suhtes või dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Vietnamist pärit impordi suhtes ei ole ühenduse huvides. Selleks kaaluti võimalike meetmete mõju kõigile asjassepuutuvatele isikutele ning samuti meetmete kehtestamata jätmise või säilitamise tagajärgi. Siinkohal tuleks samuti meenutada, et eelmise Hiinast pärit importi käsitlenud uurimise puhul leiti, et meetmete kehtestamine ei olnud ühenduse huvidega vastuolus.

(178) Komisjon saatis importijatele küsimustikud, kuid ei saanud neile vastuseid seoses Hiinast pärit impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse algatamisega. Vietnami suhtes algatatud menetluse asjus sai komisjon vastused kolmelt importijalt.

Ühenduse tootmisharu huvid

(179) Siinkohal meenutatakse, et lähtuvalt põhjenduses 150 ja järgnevates põhjendustes esitatust, on ühenduse tootmisharu kandnud olulist kahju. Pärast meetmete kehtestamist Hiinast pärit impordi suhtes on ühenduse tootmisharu suutnud osaliselt taastuda. Siiski, tulenevalt Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi jätkumisest ning Vietnamist pärit dumpinguhinnaga impordi esiletõusust, mis eelmisel uurimisel kahju ei põhjustanud, ei ole ühenduse tootmisharu kahjustavast olukorrast täielikult taastunud ning selle finantsolukord ei ole jõudnud rahuldavale tasemele.

(180) Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldaks ühenduse tootmisharul oma müüki ja turuosa suurendada ning teatavates turulõikudes ka hindu tõsta. Sel moel võiks ühenduse tootmisharu saada eeldatavalt sellist kasumit, mida tootmisharu oleks võinud saada dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Arvestades asjaolu, et enamiku uutest jalgrattamudelitest töötab välja ühenduse tootmisharu, saaks see tootmisharu dumpinguhinnaga impordi surve kadumisel ka sellistest edasiarendustest täielikult kasu, nii müügimahu kui -hindade osas. Ühenduse jalgrattatööstus on tõestanud, et on õiglaste turutingimuste olemasolul elujõuline ja konkurentsivõimeline. Seega tuleb tõhusad konkurentsitingimused ühenduse turul taastada.

(181) Kui Hiinast ja Vietnamist pärit impordi suhtes meetmeid ei kehtestata, moonutatakse täiendavalt kaubavahetust, mis seiskab paratamatult ühenduse tootmisharu taastumisprotsessi. Vaatamata asjaolule, et Hiina suhtes on kehtestatud meetmed, on import järk-järgult suurenenud ning impordihinnad alanenud. Arvestades Hiina tootmisvõimsust, esialgsete dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eel valitsenud suurt impordimahtu, impordi märkimisväärset kasvu ja Vietnamist pärit impordi turuosa olulist suurenemist, on selge, et kui Hiinast pärit impordi suhtes meetmeid ei säilitata ning Vietnamist pärit impordi suhtes meetmeid ei kehtestata, on ühenduse tootmisharul väga raske, kui mitte võimatu taastuda. Vastasel korral on tõenäoline ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorra edasine halvenemine, mille tagajärjel võib veelgi enam ühenduse tootjaid tegevuse lõpetada või oma tootmisvõimsust vähendada. Viimaste näidetena tootmise lõpetanud jalgrattatootjatest võib ära märkida järgmised äriühingud: Kynast (Saksamaa), Merkers-Rad (Saksamaa), Confersil Portugal ja Ceasare Rizzato (Itaalia). Seega on selge, et dumpinguvastased meetmed on ühenduse tootmisharu huvides.

Sõltumatute importijate huvid

(182) Hiinast pärit impordi suhtes algatatud menetluse kohta ei saadud üheltki sõltumatult importijalt küsimustiku vastuseid ega märkuseid. Vietnami suhtes algatatud menetluse asjus väitis üks importija (kelle osakaal moodustab ligikaudu 14 % koguimpordist), et tollimaksude kehtestamine Vietnamist pärit jalgrataste impordi suhtes oleks ELi tarbijatele kahjustav, sest selle tulemusel väheneks Vietnami import järsult. Üks teine importija väitis samuti, et peamiselt imporditakse lastejalgrattaid, mida ühenduse tootjad ei tooda.

(183) Esmalt tuleks märkida, et võttes arvesse importijate väikest koostöövalmidust, oli kõiki meetmete võtmise või mittevõtmisega kaasnevaid võimalikke mõjusid võimatu nõuetekohaselt hinnata. Lisaks tuleks meenutada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärgiks ei ole takistada importi, vaid taastada head kaubandustavad ühenduse turul ning vältida importimist kahjustavate dumpinguhindadega. Kuna õiglaste hindadega importi lubatakse ühenduse turule ka edaspidi ning import kolmandatest riikidest jätkub, on tõenäoline, et importijate tavapärane tegevus ei ole märkimisväärselt mõjutatud. Pealegi on selge, et ühenduse tootjate tootmisvõimsus on piisav, et varustada turgu jalgrataste nõudluse võimaliku kasvu korral. Nagu nähtub põhjenduses 166 esitatud tabelist, viitab muudest kolmandatest riikidest pärit import asjaolule, et nimetatud riikides on jalgrataste tootmiseks piisav tootmisvõimsus. Seega on äärmiselt ebatõenäoline, et jalgrataste turul võib tekkida puudujääk. Samuti on tehtud Vietnamist pärit importi analüüsides kindlaks, et kõnealune import hõlmas kõiki jalgrattaliike, mitte ainult lastejalgrattaid. Seetõttu tuleks lisada, et osad valimisse kuuluvatest tootjatest toodavad tegelikkuses ka lastejalgrattaid.

(184) Kuna õiglase hinnaga importi lubatakse ühenduse turule ka edaspidi, on tõenäoline, et importijate tavapärane kaubandustegevus jätkub ka siis, kui Hiinast pärit impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed jäetakse jõusse ning Vietnamist pärit impordi suhtes kehtestatakse dumpinguvastased meetmed. Käesolevat järeldust põhjendab samuti sõltumatute importijate vähene koostöövalmidus ning asjaolu, et Hiina suhtes meetmete kehtestamise järel ei ole importijad kogenud näiliselt olulisi raskusi.

Jaemüüjate huvid

(185) Üks Vietnamist jalgrattaid importiv äriühing tegutseb samuti jalgrataste jaemüügiorganisatsioonina, kuhu kuulub 2003. aastaaruande põhjal 720 liiget. Kõnealused liikmed moodustavad osa importija katuse all tegutsevast jaemüügivõrgust ning muu hulgas tarnib importija ka Vietnamist pärit jalgrattaid. 2003. aastal andsid nimetatud 720 liiget väidetavalt tööd 4900 inimesele. Lisaks sai komisjon allkirjastatud avaldused 1287 jaemüüjalt (kellest kõik ei olnud seega jaemüügivõrgu liikmed), millega näidati üles toetust importija esitatud väidetele. Nagu esitatud põhjenduses 182, väidavad jaemüüjad, et Vietnamist pärit jalgrataste suhtes meetmete kehtestamisega väheneks impordi maht, jalgrataste deklareeritud müük ning sellega kaasneks ka töökohtade kaotus jaemüügi valdkonnas. Siinkohal tuleks märkida, et ka põhjenduses 183 esitatu valguses puudub jalgrataste puudujäägi tekke või müügi vähenemise oht, sest võib eeldada, et jaemüüjad hangivad vajaduse korral jalgrattaid teistest allikatest peale Vietnami.

(186) Pärast lõplike järelduste avaldamist väitsid mõned huvitatud isikud, et õiglase hinnaga jalgrataste kättesaadavus ei ole ainus kriteeriumjaemüüjate huvisid seoses Vietnamist pärit jalgratastega hinnates. Kõnealused huvitatud isikud väitsid ka, et tulenevalt kvaliteedi erinevustest ei ole neil võimalik ühelt tooteliigilt teisele väga lihtsalt ühe minna. Samas ei esitatud täiendavaid tõendeid selle kohta, et Vietnamist imporditud jalgrattad on erilist liiki või erilise kvaliteediga ning et taolisi rattaid mujal ei toodeta. Vastupidi, Vietnamist pärit impordi võrdlemisel valimisse kuuluvate ühenduse tootjate toodetud jalgratastega, et arvutada hinna allalöömise marginaal, leiti, et nende eri mudelid olid suures osas kattuvad. Kõnealused vastuväited lükati seega tagasi.

(187) Komisjonile esitas märkused ka teine, enam kui 6000 jaemüüjat esindav jaemüüjate ühendus, kes toetas Hiinast pärit impordi suhtes kehtivaid meetmeid, kuid avaldas vastuseisu Vietnami suhtes algatatud menetlusele, väites, et Vietnamist pärit import ei toimunud dumpinguhindadega ega põhjustanud mingit kahju. Kuid nagu on kirjas põhjendustes 95–97, tuvastati Vietnamist pärit jalgrataste import dumpinguhindadega ning sellise tegevuse tekitatud kahju ühenduse tootmisharule.

(188) Eelnimetatut arvesse võttes leiti, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Hiinast ja Vietnamist pärit jalgrataste impordi suhtes ei ole vastuolus jaemüüjate huvidega.

Tarnijate huvid

(189) Uurimise ajal andisid endast teada üks Itaalia tarnija ja ühendus, mille alla kõnealuse tarnija kuulus. Nad väitsid, et Itaalias tegutseb enam kui 200 tehast, mis varustavad jalgrattatootjaid osadega ning et tarnijate tööstusharu edasine tegevus sõltub seega paratamatult jalgrattatootmise jätkumisest Euroopas. Selles küsimuses leiti, et meetmete võtmiseta lõpetab eeldatavalt veelgi enam Euroopa jalgrattatootjaid tegevuse, mis avaldaks negatiivset mõju ühenduse jalgrattaosade tööstusele ning ohustaks tarnijate töökohti. Seega järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks tarnijate huvides.

Mõju tarbijatele

(190) Komisjon ei saanud ühtegi märkust ühenduse tarbijate ühendustelt seoses Hiina suhtes kohaldatavate meetmetega ega võimalike meetmete kehtestamisega Vietnamist pärit impordi suhtes. Tuleks märkida, et tarbijatel on igal juhul suur valikuvõimalus kõigi tooteliikide osas, seda ka Hiinast või Vietnamist pärit jalgrataste impordita. Ühenduse tootmisharu aitab pakutavate toodete ammendavale valikule oluliselt kaasa. Uurimise jooksul ei ole ilmnenud mingeid tarneprobleeme. Selles osas tuleks samuti märkida, et komisjon sai märkused samalt ühenduselt, mida on mainitud põhjenduses 185 eespool. Kõnealuse ühenduse poolt esindatud jaemüüjad ostavad suurema osa jalgratastest Euroopa tootjatelt ning on kaotanud märkimisväärse osa oma turust teistele turustuskanalitele, eelkõige hulgimüüjatele. Kuigi nad väidavad, et Hiinast imporditud jalgrattad jaemüügiketti ei jõua, mõjutavad hulgimüüjate turu madalad hinnad lõpptarbijate eelistusi, vaatamata jaemüüjate ja hulgimüüjate poolt müüdavate jalgrataste kvaliteedierinevustele. Kõigil eelnimetatud põhjustel leiti, et mis tahes dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Hiina ja Vietnami suhtes ei ole vastuolus tarbijate huvidega.

Järeldus ühenduse huvide kohta

(191) Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes meetmete säilitamine ja Vietnamist pärit jalgrataste impordi suhtes meetmete kehtestamine oleks selgelt ühenduse tootmisharu ning ühenduse jalgrattaosade tarnijate huvides. See võimaldab ühenduse tootmisharul kasvada ning taastuda täielikult dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahjust. Juhul kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et ühenduse tootmine väheneb veelgi ning veel enam ettevõtjaid lõpetab tegevuse. Lisaks ei avalda meetmete kehtestamine olulist mõju importijatele ega jaemüüjatele, sest turul on endiselt saadaval õiglase hinnaga jalgrattad. Tarbijatelt ei saanud komisjon ühtegi märkust.

(192) Eespool nimetatut arvesse võttes järeldatakse, et puuduvad mõjuvad põhjused mitte kehtestada dumpinguvastaseid tollimakse Hiinast ja Vietnamist pärit jalgrataste impordi suhtes.

KAVANDATAVAD TOLLIMAKSUD

(193) Võttes arvesse dumpingu, seonduva kahju ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada meetmed Vietnamist pärit impordi suhtes, et takistada dumpinguhinnaga impordi täiendavat kahju ühenduse tootmisharule. Seoses Hiinast pärit impordiga tuleks nõukogu määrusega (EÜ) nr 1524/2000 kehtestatud meetmeid muuta, et võtta arvesse käesolevas dumpinguvastaste meetmete kehtimisvajaduse selgitamise kontrollmenetluses tehtud järeldusi. Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks muudetud meetmed kehtestada viieks aastaks.

(194) Meetmed tuleks kehtestada tasemel, mis oleks piisav kõnealuse impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlakstehtud dumpingumarginaali. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaks ühenduse tootmisharul võimaldama katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada ühenduses seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Tuginedes dumpinguhinnaga impordile eelnenud kasumitasemele, oli arvutuses kasutatav maksueelne kasumimarginaal 8 % jalgrataste müügikäibest. See on sama suur kui eelmise uurimise puhul, sest puudusid tõendid kõnealuse määra muutumise vajaduse kohta.

(195) Mitmed koostööd tegevad Hiina ja Vietnami eksportivad tootjad väitsid, et 8 %-line kasumimarginaal on väga kõrge ning viitasid kaebuses nimetatud protsendimäärale 3,3 %, kui elujõulisele tööstusele iseloomulikule kasumimäärale. Lisaks viitasid nad eelmisele uurimisele, mille korral leiti, et ühenduse tootmisharu teenitud kahjum oli – 0,6 %. Samas leiti, et käesoleva uurimise uurimisperioodil tuvastatud tasuvus (3,5 %) viitab vaid asjaolule, et ühenduse tootmisharu on varasemast dumpingust osaliselt taastunud ning seda ei saa pidada kasumimääraks, mida saavutataks dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Siinkohal märgitakse, et vaatamata meetmete kohaldamisele Hiinast pärit impordi suhtes, on kõnealune import vaatlusalusel perioodil oluliselt suurenenud, ning samas on väga suurel määral kasvanud Vietnamist pärit dumpinguhinnaga import. Antud tingimustel peetakse eelmisel uurimisel tuvastatud 8 %-list kasumimarginaali kasutamist kohaseks, sest puuduvad tõendid kõnealuse määra muutmise vajaduse kohta. Sellest tulenevalt arvestati ühenduse tootmisharu samasuguse toote jaoks mittekahjustav hind.

(196) Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvestamiseks kindlaksmääratud kaalutud keskmist impordihinda valimisse kuuluvate tootjate kaalutud keskmiste tootmiskuludega, millele oli lisatud kasumimarginaal 8 %.

(197) Kuna kahjumarginaalid on kõrgemad kui tuvastatud dumpingumarginaalid, tuleks kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 2 sätetega kehtestada dumpinguvastased tollimaksud dumpingumarginaalide põhjal.

(198) CCCME avaldas soovi võtta asjaomaste toode osas koos koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjatega tingimuslikke kohustusi. Selles küsimuses tuleks märkida, et tarbekaupade puhul ei ole kohustuste võtmist varem heaks kiidetud, muu hulgas mudelite keerukuse, erinevate tooteliikide ja nende täiendamiseks või muul viisil muutmiseks ette nähtud ajavahemike tõttu. See muudab kindlate minimaalsete impordihindade tuvastamise sisuliselt võimatuks. Peale selle põhjustavad need kaalutlused peaaegu ületamatuid raskusi järelevalve teostamisel, mistõttu ei ole taoliste kohustuste heakskiitmine praktiliselt teostatav. Nimetatud üldkaalutlused kehtivad ka kõnealusel juhul. Seega leidis komisjon, et kohustuse võtmise heakskiitmine ei olnud kõnealuse uurimise puhul asjakohane ning pakkumine tuli tagasi lükata. Komisjon teavitas CCCME-d tehtud otsusest.

(199) Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad need tollimaksumäärad uurimise käigus nimetatud äriühingute osas tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis pärinevad vaatlusalustest riikidest ning on toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga mainimata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(200) Kõik taotlused nimetatud äriühingute individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleks saata viivitamata komisjonile koos kõigi vajalike andmetega eelkõige äriühingu nimevahetuse või tootmistegevuse või siseriikliku või eksportmüügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste kohta. Vajaduse korral vastavalt muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(201) Lähtuvalt eelnimetatud järeldustest, on dumpinguvastased tollimaksumäärad järgmised: Riik Äriühing Dumpinguvastane tollimaks (%) Hiina Rahvavabariik Kõik äriühingud 48,5 Vietnam Always Co., Ltd. Tan Thuan Export processing Zone, District 7, Ho Chi Minh City, Vietnam 15,8 Kõik muud äriühingud 34,5

(202) Kooskõlas algmääruse artikliga 20 teavitati kõiki asjassepuutuvaid isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti teha ettepanek Hiina suhtes kohaldatavate meetmete määra muutmiseks ning Vietnamist pärit jalgrataste impordi suhtes meetmete kehtestamiseks. Neile anti võimalus esitada märkusi ja taotleda ärakuulamist. Komisjonile laekus märkusi ning neid võeti võimaluse korral arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Vietnamist pärit mootorita jalgrataste ja muude rataste (sealhulgas kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad) impordi suhtes, mis liigitatakse CN-koodide ex87120010 (TARICi kood 8712001090), 87120030 ja ex87120080 (TARICi kood 8712008090) alla.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmiste äriühingute toodete osas järgmine: Riik Äriühing Dumpinguvastane tollimaks (%) Tarici lisakood Vietnam Always Co., Ltd., Tan Thuan Export processing Zone, District 7, Ho Chi Minh City, Vietnam 15,8 A667 Kõik muud äriühingud 34,5 A999

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1524/2000 artikli 1 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit mootorita jalgrataste ja muude rataste (sealhulgas kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad) impordi suhtes, mis liigitatakse CN-koodide ex87120010 (TARICi kood 8712001090), 87120030 ja ex87120080 (TARICi kood 8712008090) alla.

2. Lõplik tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 48,5 %.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 12. juuli 2005 Nõukogu nimel eesistuja G. Brown

Versions

1. 2005-07-12