Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
Grade B
mapped from publisher markup. A grade says how a document's structure was obtained, not how reliable the law is.
Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2005/36@2005-09-07/et
Contents
- Preamble
- I JAOTIS ÜLDSÄTTED
- II JAOTIS TEENUSTE VABA OSUTAMINE
- III JAOTIS ASUTAMISVABADUS I PEATÜKK Haridust tõendavate dokumentide tunnustamise üldsüsteem
- Artikkel 10 Reguleerimisala
- Artikkel 11 Kvalifikatsiooni tase
- Artikkel 12 Kvalifikatsioonide võrdne käsitlemine
- Artikkel 13 Tunnustamise tingimused
- Artikkel 14 Korvamismeetmed
- Artikkel 15 Korvamismeetmetest loobumine ühisplatvormi alusel
- Artikkel 16 Töökogemust puudutavad nõuded
- Artikkel 17 IV lisa I loetelus nimetatud tegevusalad
- Artikkel 18 IV lisa II loetelus nimetatud tegevusalad
- Artikkel 19 IV lisa III nimekirjas loetletud tegevusalad
- Artikkel 20 IV lisa tegevusalade nimekirjade muudatused
- Artikkel 50 Dokumendid ja formaalsused
- Artikkel 51 Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kord
- Artikkel 52 Kutsenimetuste kasutamine
- 1. osa Üldsätted
- 2. osa Arstid
- 3. osa Üldõed
- 4. osa Hambaarstid
- 5. osa Veterinaararstid
- 6. osa Ämmaemandad
- 7. osa Proviisor
- 8. osa Arhitekt
- IV JAOTIS KUTSEALAL TEGUTSEMISE ÜKSIKASJALIK KORD
- V JAOTIS HALDUSKOOSTÖÖ JA VASTUTUS RAKENDAMISE EEST
- VI JAOTIS MUUD SÄTTED
- ANNEX
- IIRIMAA
- ÜHENDKUNINGRIIK
- 1. i)
- 2. i)
- 3.a)
- pt_33 i)
- 2. a)
- =
- pt_34 i)
- pt_36 i)
- pt_38 i)
- 4. i)
- grp_2
- pt_1 i)
- Nimekiri I Põhigrupid, mis on hõlmatud direktiiviga 64/427/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 69/77/EMÜ ning direktiividega 68/366/EMÜ ja 82/489/EMÜ
- Nimekiri II Direktiivide 75/368/EMÜ, 75/369/EMÜ ja 82/470/EMÜ põhigrupid
- 2 a)
- 3
- pt_2 aa)
- Nimekiri III Direktiivid 64/222/EMÜ, 68/364/EMÜ, 68/368/EMÜ, 75/368/EMÜ, 75/369/EMÜ, 70/523/EMÜ ja 82/470/EMÜ
- 1
- 5 a)
- V.1.
- 5.1.1.1.1.2.2.
- 5.1.2.1.2.1.1.2.2.3.3.4.4.1.1.2.2.1.2.1.2.3.4.5.
- 5.1.3.
- V.2.
- 5.2.1. A.
- a.
- b.
- c.
- 5.2.2.1.1.1.2.2.2.1.1.2.2.3.3.4.4.5.5.6.6.1.1.2.2.1.1.2.2.1.1.2.2.3.3.1.1.2.2.3.3.4.4.5.5.1.1.2.2.1.1.2.2.3.3.1.1.2.2.3.3.1.1.2.2.
- 5.2.2.1.1.1.2.2.2.
- 5.2.2.1.1.1.2.2.2.1.1.2.2.3.3.4.4.5.5.6.6.1.1.2.2.1.1.2.2.1.1.2.2.3.3.1.1.2.2.3.3.4.4.5.5.1.1.2.2.1.1.2.2.3.3.
- V.3.
- 5.3.1. A.
- 5.3.2.
- 5.3.3.
- V.4.
- 5.4.1. A.
- a.
- b.
- c.
- d.
- 5.4.2.1.1.2.2.3.3.4.4.5.5.6.6.
- 5.4.2.
- V.5.
- 5.5.1. A.
- a.
- b.
- 5.5.2.1.2.1.1.2.2.3.3.1.2.3.1.1.2.2.3.1.1.2.2.
- 5.5.2.
- 5.5.2.1.
- 5.5.2.1.2.
- 5.5.2.1.2.1.1.2.2.3.3.
- 5.5.2.1.2.1.1.2.2.3.3.1.
- 5.5.2.1.2.1.1.2.2.3.3.1.2.
- 5.5.2.1.2.1.1.2.2.3.3.1.2.3.1.1.2.2.3.
- V.6.
- 5.6.2.
- V.7.
- 5.7.1.1.1.2.2.3.3.1.1.2.2.3.3.4.4.———1.1.2.2.1.1.2.2.3.3.4.4.5.5.6.6.1.2.2.3.3.4.4.5.5.
- 5.7.1.
- 5.7.1.1.1.2.2.3.3.1.1.2.2.3.3.4.4.———1.1.2.2.
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artiklit 40, artikli 47 lõiget 1, artikli 47 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset ning artiklit 55,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras
ning arvestades järgmist:
(1) Asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punkti c kohaselt on isikute ja teenuste vaba liikumise takistuste kõrvaldamine liikmesriikide vahel üks ühenduse eesmärke. Liikmesriikide kodanike jaoks tähendab see eelkõige õigust tegutseda kutsealal füüsilisest isikust ettevõtja või töötajana ka muus liikmesriigis kui see, kus nad omandasid kutsekvalifikatsiooni. Lisaks sätestab asutamislepingu artikli 47 lõige 1 direktiivide väljaandmise diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuseks tunnustamiseks.
(2) Pärast 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni Euroopa Ülemkogu võttis komisjon vastu teatise Siseturu strateegia teenuste osas, mille eesmärk oli eelkõige muuta teenuste vaba osutamine ühenduses sama lihtsaks kui see on üksikutes liikmesriikides. Lisaks komisjoni teatisele pealkirjaga Euroopa uued tööjõuturud, avatud kõigile, juurdepääsuga kõigele tehti 23. ja 24. märtsil 2001. aasta Stockholmi Euroopa Ülemkogul komisjonile ülesandeks esitada 2002. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule konkreetsed ettepanekud kvalifikatsioonide tunnustamise ühtsema, läbipaistvama ja paindlikuma korra loomiseks.
(3) Käesoleva direktiiviga liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikutele antud tagatis pääseda teises liikmesriigis samale kutsealale ja sellel tegutseda vastava liikmesriigi enda kodanikega samadel tingimustel ei piira võõrspetsialisti kohustust järgida selles riigis kutsealal tegutsemiseks kehtestatud mittediskrimineerivaid tingimusi eeldusel, et viimased on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed.
(4) Teenuste vaba osutamise lihtsustamiseks peaks kehtestama täpsema korra eesmärgiga laiendada võimalusi kutsetegevuseks algupärase kutsenimetuse all. Infoühiskonna kaugteenuste suhtes tuleks kohaldada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul, sätteid.
(5) Arvestades erinevaid, ühest küljest ajutise ja episoodilise iseloomuga teenuste piiriülesele osutamisele ja teisest küljest asutamisele kehtestatud süsteeme, tuleks täpsustada kriteeriumid nende kahe kontseptsiooni eristamiseks teenuse osutaja asumisel vastuvõtva liikmesriigi territooriumile.
(6) Teenuste osutamise hõlbustamisel tuleks hoolikalt suhtuda rahva tervise ja ohutuse ning tarbijakaitse küsimustesse. Seetõttu tuleks rahva tervise ja ohutusega seotud ja piiriülest teenust kas ajutiselt või episoodiliselt osutavate reguleeritud kutsealade suhtes kehtestada erisätted.
(7) Vastuvõtvad liikmesriigid võivad vajaduse korral ja kooskõlas ühenduse õigusega kehtestada deklareerimise nõuded. Need nõuded ei tohi olla teenuse osutajatele ülemäära koormavad ega takistada teenuse osutamise vabaduse teostamist või muuta seda vähem atraktiivseks. Selliste nõuete vajadust tuleb regulaarselt kontrollida, arvestades liikmesriikidevaheliseks halduskoostööks ühenduse raamistiku loomisel tehtud edusamme.
(8) Teenuse osutaja suhtes kohaldatakse vastuvõtva liikmesriigi distsiplinaarkorda, mis on otseses ja eriomases seoses kutsekvalifikatsioonidega, nagu näiteks kutseala mõiste, kutseala alla kuuluvad tegevused, tiitlite ja nimetuste kasutamine ja tarbijakaitse ja turvalisusega otseselt ning konkreetselt seotud tõsine kutsealane rikkumine.
(9) Säilitades asutamisvabadust silmas pidades erinevate kehtivate tunnustamissüsteemide aluseks olevad põhimõtted ja kaitsemeetmed, tuleks nende süsteemide eeskirju saadud kogemusi arvestades täiustada. Pealegi on vastavaid direktiive mitmel korral muudetud ning nende sätted tuleks kohaldatavaid põhimõtteid standardiseerides ümber struktureerida ja ratsionaliseerida. Seetõttu on vaja asendada kutsealase koolituse tunnustamise üldsüsteemi käsitlevad nõukogu direktiivid 89/48/EMÜ ja 92/51/EMÜ ning samuti kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üldsüsteemi käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/42/EÜ, nõukogu direktiivid 77/452/EMÜ, 77/453/EMÜ, 78/686/EMÜ, 78/687/EMÜ, 78/1026/EMÜ, 78/1027/EMÜ, 80/154/EMÜ, 80/155/EMÜ, 85/384/EMÜ, 85/432/EMÜ, 85/433/EMÜ ja 93/16/EMÜ, mis käsitlevad üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, arhitekti, proviisori ja arsti kutsealasid ühendades need ühte teksti.
(10) Käesolev direktiiv ei loo takistusi liikmesriikide võimalusele tunnustada oma korra kohaselt kolmandate riikide kodanike poolt väljaspool Euroopa Liidu territooriumi omandatud kutsekvalifikatsioone. Igasuguse tunnustamise puhul peab igal juhul järgima teatud kutsealale kehtestatud koolituse miinimumnõudeid.
(11) Kvalifikatsioonide tunnustamise üldsüsteemi, edaspidi üldsüsteemi, kuuluvate kutsealade osas on liikmesriikidel õigus oma territooriumil pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks kehtestada kvalifikatsiooni miinimumnõuded. Siiski ei tohiks liikmesriik vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 10, 39 ja 43 nõuda liikmesriigi kodanikult kvalifikatsiooni, mille tingimuseks on üldjuhul üksnes siseriikliku haridussüsteemi väljastatud diplom, kui asjaomane isik on kogu või osa sellest kvalifikatsioonist juba omandanud mõnes teises liikmesriigis. Seetõttu tuleks sätestada, et vastuvõttev liikmesriik, kus kutseala on reguleeritud, peab arvestama teises liikmesriigis omandatud kvalifikatsiooni ning hindama selle vastavust siseriiklikele nõuetele. Tunnustamise üldsüsteem ei takista siiski liikmesriigil kohaldada isikute suhtes, kes soovivad tema territooriumil kutsealaga tegeleda, kutsealaste eeskirjade rakendamisest tulenevaid ja avaliku huviga õigustatud erinõudeid. Taolised eeskirjad on seotud näiteks kutseala korralduse, kutsenormide, sealhulgas kutse-eetika alaste normide, ning järelevalve ja vastutusega. Lisaks ei ole käesolev direktiiv ette nähtud sekkumiseks liikmesriikide õigustatud huvidesse oma kodanike kutsealadega seotud siseriikliku õiguse täitmisest kõrvale hoidmise tõkestamisel.
(12) Käesolev direktiiv käsitleb teistes liikmesriikides omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamist liikmesriikide poolt. Siiski ei käsitleta teistes liikmesriikides vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud tunnustamisotsuste tunnustamist liikmesriikide poolt. Seega isikud, kel on vastavalt käesolevale direktiivile tunnustatud kutsekvalifikatsioon, ei või kasutada seda tunnustust, et saada oma päritoluliikmesriigis õigusi, mis erinevad selles liikmesriigis saadud kutsekvalifikatsiooniga antud õigustest, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad, et on omandanud vastuvõtvas liikmesriigis täiendava kutsekvalifikatsiooni.
(13) Selleks, et määratleda üldise süsteemi alusel täpne tunnustamismehhanism, on vaja rühmitada siseriiklikud haridus- ja koolituskavad erinevate tasemete vahel. Nimetatud tasemed luuakse ainult üldise tunnustamise süsteemi tarbeks ning need ei mõjuta siseriiklikku hariduse ja koolituse korraldust ega liikmesriikide pädevust antud küsimuses.
(14) Direktiividega 89/48/EMÜ ja 92/51/EMÜ kehtestatud tunnustamismehhanismi ei muudeta. Seetõttu tuleks liikmesriigil, kus teatud reguleeritud kutsealal tegutsemise tingimuseks on nelja-aastase kestusega kõrg- või ülikoolihariduse edukat läbimist tõendava diplomi olemasolu, lubada nendel kutsealadel tegutsemist isikutele, kellel on vähemalt üheaastase kestusega keskharidusele järgneva koolituse edukat läbimist tõendav diplom, hoolimata tasemest, millele vastuvõtvas liikmesriigis nõutav diplom vastab. Samas juhul, kui reguleeritud kutsealal tegutsemise tingimuseks on üle nelja-aastase kestusega kõrg- või ülikoolihariduse omamine, tuleks nimetatud kutsealadel tegutsemist võimaldada isikutele, kellel on vähemalt kolmeaastase kestusega ülikooli- või kõrgharidust tõendav diplom.
(15) Üldsüsteemi kuuluvatel kutsealadel tegutsema hakkamiseks vajalike koolituse miinimumnõuete ühtlustamise puudumise tõttu peaks vastuvõtval liikmesriigil olema võimalus kehtestada korvamismeetmed. Meetmed peavad olema proportsionaalsed ja arvestama eriti taotleja töökogemust. Kogemused näitavad, et sisserändajalt vastavalt tema valikule kas sobivustesti või kohanemisaja nõudmine annab piisava tagatise tema kvalifikatsioonitasemele, nii et selle valikuvabaduse piiramist tuleb igal üksikul juhul põhjendada kohustusliku normiga avalikust huvist lähtuvalt.
(16) Spetsialistide vaba liikumise edendamiseks ja samaaegselt kvalifikatsiooni piisava taseme tagamiseks peaks mitmesugustel kutseühingutel ja -organisatsioonidel või liikmesriikidel olema võimalik esitada Euroopa tasandil ühisplatvorme. Käesolevas direktiivis peaks neid algatusi teatud tingimustel arvestama vastavalt liikmesriikide pädevusele otsustada oma territooriumil kutsealal tegutsemiseks nõutava kvalifikatsiooni, samuti oma haridussüsteemi ja kutsealase koolituse süsteemi sisu ja korralduse üle, ning vastavalt ühenduse õigusele ja eriti ühenduse konkurentsiõigusele edendades sellega seoses automatiseeritumat tunnustamist üldsüsteemi raames. Ühisplatvorme esitada võivad kutseühingud peaksid olema esindatud nii siseriiklikul kui Euroopa tasandil. Ühisplatvorm on kriteeriumide kogum, mis võimaldab korvata vähemalt kahes kolmandikus liikmesriikides, kaasa arvatud kõigis seda kutseala reguleerivates liikmesriikides, kindlaks tehtud suurimad sisulised erinevused koolitusnõuetes. Kriteeriumid võivad sisaldada näiteks selliseid nõudeid nagu lisakoolitus, kohanemisaeg juhendaja järelevalve all, sobivustest või minimaalselt ettenähtud kutsepraktika või eelnimetatute kombinatsioon.
(17) Kõigi selliste olukordade arvesse võtmiseks, mille puhul kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega seotud õigusnormid puuduvad, peab üldsüsteem laienema ühegi konkreetse süsteemiga katmata juhtudele, kus vastav kutseala kas ei kuulu ühegi olemasoleva süsteemi alla või kus taotleja, vaatamata kutseala kuulumisele sellise konkreetse süsteemi alla, ei vasta mingil eri või erandlikul põhjusel selle tingimustele.
(18) Mitmete tööstus- ja äritegevuse ning käsitöö aladel tegutsema hakkamise korda tuleb liikmesriikides, kus need kutsealad on reguleeritud, lihtsustada, niivõrd kui taotleja on teises liikmesriigis vastaval alal tegutsenud mõistliku aja vältel piisavalt hiljuti, säilitades samas nendel tegevusaladel tegutsema hakkamiseks töökogemusel põhineva automaatse tunnustamise.
(19) Arstide, üldõdede, hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate, proviisorite ja arhitektide vaba liikumine ja nende kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikune tunnustamine tugineb koolituse kooskõlastatud miinimumnõuetel põhineval kvalifikatsiooni automaatse tunnustamise põhimõttel. Lisaks peaks arsti, üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori tegevusalal tegutsema hakkamine liikmesriigis sõltuma vastava kvalifikatsiooni omamisest, mis tagab, et asjaomane isik on läbinud miinimumnõudeid järgiva koolituse. Seda süsteemi peaks täiendama rida omandatud õigusi, mida kvalifitseeritud spetsialistid saavad teatud tingimustel kasutada.
(20) Arstide ja hambaarstide kvalifikatsioonisüsteemi näitajate ja sellega seotud vastastikuse tunnustamise valdkonna ühenduse õigustiku arvesse võtmiseks tuleks automaatse tunnustamise põhimõtet arsti ja hambaravi erialade puhul, mis on ühised vähemalt kahes liikmesriigis, rakendada kõikidele käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval tunnustatud erialadele. Siiski tuleks süsteemi lihtsustamiseks rakendada automaatset tunnustamist pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva ainult sellistele uutele arsti erialadele, mis on ühised vähemalt kahele viiendikule liikmesriikidest. Pealegi ei takista käesolev direktiiv liikmesriikidel omavahel kokku leppida neis levinud, kuid käesoleva direktiivi mõistes mitte automaatselt tunnustatud arsti ja hambaravi erialade automaatses tunnustamises neis kehtiva korra alusel.
(21) Üldarsti kvalifikatsiooni automaatne tunnustamine ei tohiks piirata liikmesriikide pädevust otsustada, kas siduda see kvalifikatsioon teatud kutsetegevusega või mitte.
(22) Kõik liikmesriigid peaksid tunnustama hambaarsti arstist eraldi kutsena sõltumata sellest, kas hambaarst on spetsialiseerunud erihambaarst. Liikmesriigid peaksid tagama, et hambaarstide väljaõpe annab neile hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliate ja haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks vajalikud oskused. Hambaarsti kutsetegevust teostavad käesoleva direktiiviga sätestatud hambaarsti kvalifikatsiooni omavad isikud.
(23) Ämmaemandate väljaõppe ühtsustamine kõikides liikmesriikides ei tundu olevat soovitav. Pigem peaks liikmesriikidel olema ämmaemandate väljaõppe korraldamisel võimalikult vabad käed.
(24) Käesoleva direktiivi lihtsustamiseks peaks proviisori kvalifikatsiooni automaatset tunnustamist käsitlevate sätete ulatuse piiritlemiseks määratlema proviisori mõiste, seda tegevusala reguleerivate siseriiklike eeskirjade erisätteid piiramata.
(25) Proviisori kvalifikatsiooniga isikud on spetsialistid ravimite alal ja neil peaks põhimõtteliselt olema kõikides liikmesriikides juurdepääs minimaalsetele tegevustele selles valdkonnas. Miinimumpiiridest väljapoole jääva tegevuse määratlemisel ei tohiks käesolev direktiiv piirata proviisoritele avatud tegevuste ringi liikmesriikides — eriti meditsiinibioloogilise analüüsi vallas — ega anda spetsialistidele monopoolset seisundit, kui need küsimused jäävad ainuüksi liikmesriikide otsustada. Käesoleva direktiivi sätted ei takista liikmesriikidel nõuda lisakoolitust kooskõlastamise miinimumpiiridest väljapoole jääva tegevuse alustamiseks. See tähendab, et vastuvõttev liikmesriik peaks saama kehtestada need nõuded kodanikele, kellel on automaatselt tunnustatav kvalifikatsioon käesoleva direktiivi tähenduses.
(26) Käesolev direktiiv ei kooskõlasta kõiki farmaatsia valdkonna tegevusaladel tegutsema hakkamise ja töötamise nõudeid. Eelkõige peaks jääma liikmesriikide endi otsustada apteekide geograafilise jaotuse ja ravimite müügimonopoli küsimus. Käesolev direktiiv ei muuda liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mis keelavad ettevõtjatel tegutseda teatud proviisori tegevusaladel või kehtestavad nendel tegutsemiseks teatud tingimused.
(27) Arhitektuurne projekteerimine, ehituste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Seetõttu peab kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine tuginema kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele kriteeriumidele, mis tagavad, et tunnustatud kvalifikatsioone omavad isikud on võimelised mõistma ja üle kandma üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, projekteerimise, struktuuride korralduse ja ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega.
(28) Arhitektuuri ja arhitekti kutsealal tegutsema hakkamist ja sellel tegutsemist reguleerivad siseriiklikud eeskirjad on oma reguleerimisalalt väga erinevad. Enamikes liikmesriikides töötavad arhitektuurivaldkonnas de jure või de facto üksnes arhitekti kutsenimetust või lisaks muud kutsenimetust kandvad isikud, omamata kutsetegevuses monopoolset seisundit, kui seadustes ei ole sätestatud teisiti. Nendel tegevusaladel või mõnedel neist võivad töötada ka muud isikud, eriti ehituse või ehituskunsti valdkonnas eriväljaõppe läbinud insenerid. Käesoleva direktiivi lihtsustamiseks peaks arhitekti kvalifikatsiooni automaatset tunnustamist käsitlevate sätete ulatuse piiritlemiseks määratlema arhitekti mõiste, seda tegevusala reguleerivate siseriiklike eeskirjade erisätteid piiramata.
(29) Kui reguleeritud kutseala siseriiklik või Euroopa tasandi kutsorganisatsioon või -ühing esitab põhjendatud taotluse kvalifikatsioonide tunnustamise erisätete osas, mis põhineb koolituse miinimumnõuete kooskõlastamisele, võib komisjon hinnata käesoleva direktiivi muutmise vajalikkust.
(30) Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi tõhususe tagamiseks tuleks määrata kindlaks selle rakendamise ühtsed tingimused ja menetluskord, samuti kutsealal töötamise teatud üksikasjad.
(31) Kuna liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö soodustab tõenäoliselt käesoleva direktiivi rakendamist ning sellest direktiivist tulenevate kohustuste täitmist, tuleks korraldada koostöö vahendid.
(32) Kutseühenduste ja -organisatsioonide poolt väljaantav Euroopa tasandi kutsekaart võiks lihtsustada spetsialistide vaba liikumist, eelkõige kiirendades infovahetust vastuvõtva ja päritoluliikmesriigi vahel. See kutsekaart peaks muutma võimalikuks erinevates liikmesriikides töötava spetsialisti teenistuskäigu jälgimise.Arvestades täiel määral kõiki andmekaitse sätteid, võiks nimetatud kaart sisaldada teavet spetsialisti kvalifikatsiooni (lõpetatud ülikool või õppeasutused, omandatud kvalifikatsioon, töökogemus), juriidilise tegutsemisvormi, tema suhtes rakendatud kutsealaga seotud sanktsioonide ning vastava pädeva ametiasutuse kohta.
(33) Liikmesriikide kodanikele teavet ja abi pakkuvate kontaktpunktide võrgustiku loomine võimaldab kindlustada tunnustamissüsteemi läbipaistvuse. Need kontaktpunktid annavad komisjonile ja soovi korral igale kodanikule kogu tunnustamiskorda puudutava teabe ja aadressid. Iga liikmesriigi poolt selle võrgustiku raames ühe kontaktpunkti nimetamine ei mõjuta pädevuse korraldamist siseriiklikul tasandil. Eelkõige ei takista see siseriiklikul tasandil mitme asutuse nimetamist, kusjuures eelmainitud võrgustiku raames nimetatud kontaktpunkt vastutab teiste asutustega töö koordineerimise ja vajaduse korral kodanikke teavitava asjaomase pädeva asutuse kohta teabe andmise eest.
(34) Sektoridirektiivide ja üldsüsteemi põhjal loodud erinevate tunnustamissüsteemide haldamine on osutunud kohmakaks ja keeruliseks. Seetõttu on haldamist vaja lihtsustada ja käesoleva direktiivi ajakohastamisel on vaja arvestada teaduse ja tehnika arengut, eriti juhul, kui kvalifikatsioonide automaatseks tunnustamiseks kooskõlastatakse koolituse miinimumnõuded. Sel eesmärgil tuleks kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks luua üksainus komitee ning tagada kutseorganisatsioonide esindajate sobiv kaasamine, seda ka Euroopa tasandil.
(35) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.
(36) Liikmesriikide regulaarselt koostatav ja statistilisi andmeid sisaldav aruanne käesoleva direktiivi rakendamise kohta võimaldab kindlaks määrata kutsekvalifikatsioonide tunnustamissüsteemi mõju.
(37) Kui käesoleva direktiivi mõne sätte rakendamisel põrgatakse liikmesriigis tugevale vastuseisule, peaks ajutiste meetmete vastuvõtmiseks olema ettenähtud vastav kord.
(38) Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta liikmesriigi õigust siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi korraldamisel ja selle süsteemi raames teostatavate tegevusalade määratlemisel.
(39) Arvestades tehnoloogiliste muudatuste ja teaduse arengu kiirust, on elukestev õpe paljudel kutsealadel eriti oluline. Liikmesriikide ülesanne on vastu võtta üksikasjalik kord, mille raames spetsialistid hoiaksid end asjakohast täienduskoolitust saades tehnika ja teaduse arenguga kursis.
(40) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korra ratsionaliseerimist, lihtsustamist ja parandamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning seda võib paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.
(41) Käesolev direktiiv ei piira asutamislepingu artikli 39 lõike 4 rakendamist ja asutamislepingu artikli 45 rakendamist eelkõige notarite suhtes.
(42) Asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse osas kohaldatakse käesolevat direktiivi, ilma et see piiraks teiste kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevate eriomaste õigusaktide, nagu transpordile, kindlustusvahendajatele ja diplomeeritud audiitoritele kehtivate õigusaktide kohaldamist. Käesolev direktiiv ei mõjuta nõukogu 22. märtsi 1977. aasta direktiivi 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon toimimist. Käesoleva direktiiviga peaks reguleerima advokaatide kutsekvalifikatsioonide tunnustamist nende viivitamatuks asutamiseks vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse all.
(43) Niivõrd, kui need on reguleeritud, hõlmab käesolev direktiiv ka vabakutseid, mis on käesoleva direktiivi kohaselt kutsealad, millega tegeleb isik, kes omades vastavat kutsekvalifikatsiooni, osutab isiklikult, omal vastutusel ja tehniliselt sõltumatult kliendi huvides ja üldhuvides intellektuaalseid ja kontseptuaalseid teenuseid. Vastavalt asutamislepingule võidakse kutsealaga tegelemisele liikmesriikides kohaldada erilisi õiguslikke piiranguid, mis tulenevad siseriiklikest õigusaktidest ja nende raames sõltumatult vastava kutseala esindusorgani poolt kehtestatud õigusnormidest, et tagada ja arendada professionaalsust, teenuse kvaliteeti ja usaldussuhet kliendiga.
(44) Käesolev direktiiv ei piira tervise ja tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks vajalike meetmete rakendamist,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I JAOTIS ÜLDSÄTTED
Artikkel 1 Eesmärk
Käesolev direktiiv kehtestab korra, mille alusel liikmesriik, kes teeb reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamise või sellel tegutsemise oma territooriumil sõltuvaks eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest (edaspidi vastuvõttev liikmesriik), peab vastaval kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks tunnustama teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides (edaspidi päritoluliikmesriik) saadud kutsekvalifikatsioone, mis lubavad nimetatud kvalifikatsioone omaval isikul seal samal kutsealal töötada.
Artikkel 2 Reguleerimisala
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liikmesriigi kodanike, sealhulgas vabakutseliste suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal teises liikmesriigis kui see, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni.
2. Iga liikmesriik võib vastavalt oma õigusaktidele lubada liikmesriigi kodanikel, kellel on mujal kui selles liikmesriigis saadud kutsekvalifikatsiooni tõend, tegutseda oma territooriumil reguleeritud kutsealal artikli 3 lõike 1 punkti a mõistes. III jaotise III peatükis reguleeritud kutsealade osas peab esmane tunnustamine arvestama nimetatud peatükis sätestatud koolituse miinimumnõudeid.
3. Käesoleva direktiivi vastavaid sätteid ei kohaldata juhul, kui kõnealuste reguleeritud kutsealade suhtes kehtestatakse ühenduse eraldi õigusaktiga kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega otseselt seotud teistsugune täpsustatud kord.
Artikkel 3 Mõisted
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) reguleeritud kutseala — kutsetegevus või -tegevuste hulk, millel tegutsema hakkamist või tegutsemist või tegutsemise üht moodustest reguleerivad spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni omamist kas otseselt või kaudselt käsitlevad õigus- või haldusnormid; tegutsemise moodus on eelkõige kutsealal tegutsemine kutsenimetuse all, kui sellise nimetuse kasutamine on õigus- või haldusnormidega lubatud üksnes vastavat kutsekvalifikatsiooni omavatel isikutel. Kui esimene lause ei kohaldu, käsitletakse reguleeritud kutsealana lõikes 2 nimetatud kutseala;
b) kutsekvalifikatsioon — haridust tõendava dokumendiga, artikli 11 punkti a alapunktis i nimetatud pädevuskinnituse ja/või töökogemusega tõendatud kvalifikatsioon;
c) kvalifikatsiooni tõendav dokument — diplomid, tunnistused ja muud, liikmesriigi õigus- või haldusnormide kohaselt liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud dokumendid, mis tõendavad peamiselt ühenduses omandatud kutsealase koolituse edukat läbimist. Kui esimene lause ei kohaldu, käsitletakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidena lõikes 3 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti;
d) pädev asutus — mistahes asutus või organ, mis on liikmesriigi poolt eraldi volitatud väljastama või vastu võtma koolitusdiplomeid ja muid dokumente või teavet ja vastu võtma taotlusi ja tegema käesolevas direktiivis nimetatud otsuseid;
e) reguleeritud haridus ja koolitus — antud kutsealal tegutsemisele suunatud koolitus, mis koosneb kursustest või vajadusel lisaks kursustele ka kutsealasest koolitusest või katseajast või kutsepraktikast. Asjaomase liikmesriigi õigus- või haldusnormidega määratakse kutsealase koolituse, katseaja või kutsepraktika struktuur ja tase ning neid kontrollib või kiidab heaks selleks määratud asutus;
f) töökogemus — asjaomasel kutsealal tegelik ja seaduslik tegutsemine liikmesriigis;
g) kohanemisaeg — vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealal tegutsemine kutseala kvalifitseeritud esindaja vastutuse all, kusjuures sellise järelevalve all sooritud praktikaga võib kaasneda täienduskoolitus. Seda järelevalve all sooritatud praktikat tuleb hinnata. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kehtestab üksikasjaliku kohanemisaja ja selle hindamist, samuti sisserändaja seisundit käsitleva korra. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kehtestavad kehtiva ühenduse õiguse alusel järelevalve all praktikat sooritava isiku seisundi selles liikmesriigis, reguleerides eelkõige elamisloa, samuti kohustuste, sotsiaalsete õiguste ja soodustuste, toetuste ning tasude küsimusi;
h) sobivustest — vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse korraldatud test, mis piirdub taotleja kutsealaste teadmistega ja mille eesmärk on hinnata taotleja suutlikkust tegutseda reguleeritud kutsealal selles liikmesriigis. Sellise testi korraldamiseks koostab pädev asutus nimekirja teemadest, mis liikmesriigis nõutavat hariduse ja koolituse ning taotleja omandatud hariduse ja läbitud koolituse võrdluse alusel ei ole taotleja kvalifikatsiooni tõendava diplomiga või muu dokumendiga kaetud. Sobivustest peab arvestama asjaolu, et taotleja on kvalifitseeritud spetsialist kas oma päritoluliikmesriigis või selles liikmesriigis, kust ta tuleb. Test peab valikuliselt hõlmama nimekirjas ülesloetud teemasid, mille valdamine on vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsemiseks oluline. Testis võib kontrollida ka vastuvõtvas liikmesriigis kõnealusele tegevusele kohaldatavate kutsealaste eeskirjade tundmist. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus määrab sobivustesti üksikasjaliku rakendamise korra ja selles liikmesriigis ennast sobivustestiks ette valmistada sooviva taotleja staatuse liikmesriigis;
i) ettevõtte juht — isik, kes on kõnealuse tegevusala ettevõttes tegev kui:
i) ettevõtte juht või ettevõtte filiaali juht või
ii) ettevõtte omaniku või juhi asetäitja juhul, kui selle ametiga kaasneb esindatud omaniku või juhi vastutusega võrdväärne vastutus, või
iii) juhtival ametikohal töötav isik, kelle kohustused on kaubandus- ja/või tehnilise iseloomuga ja kes vastutab ettevõtte ühe või enama osakonna eest.
2. I lisas loetletud ühingute või organisatsioonide liikmete praktiseeritavaid kutsealasid käsitletakse reguleeritud kutsealadena. Esimeses lõigus nimetatud ühingute või organisatsioonide eesmärk on esmajoones edendada ja hoida asjaomase kutseala kõrget standardit. Liikmesriik tunnustab neid selle eesmärgi teostajatena erikorras ja nad väljastavad oma liikmetele kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, tagades et nende liikmed austavad nende kehtestatud kutsealaseid eeskirju ja andes liikmetele õiguse kasutada kutsenimetust või vastavat tähekombinatsiooni või saada kasu sellise kvalifikatsiooniga kaasnevast. Kui liikmesriik tunnustab esimeses lõigus nimetatud ühingut või organisatsiooni, peab ta komisjonile sellest teatama ja komisjon avaldab vastava teate Euroopa Liidu Teatajas.
3. Kolmanda riigi väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente käsitletakse kvalifikatsiooni tõendava dokumendina juhul, kui selle omanikul on selle liikmesriigi territooriumil, kes tunnustab seda kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti artikli 2 lõike 2 alusel, selle liikmesriigi poolt tõendatud kolmeaastane töökogemus asjaomasel kutsealal.
Artikkel 4 Tunnustamise toime
1. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine vastuvõtva liikmesriigi poolt annab soodustatud isikule võimaluse asuda selles liikmesriigis tegutsema samal kutsealal kui see, millele ta kvalifitseerus päritoluliikmesriigis, ja tegutseda sellel kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis selle liikmesriigi kodanikega võrdsetel tingimustel.
2. Käesoleva direktiivi tähenduses on kutseala, millel taotleja soovib vastuvõtvas liikmesriigis tegutseda, sama mis kutseala, millele ta päritoluliikmesriigis kvalifitseerus, juhul, kui vastavad kutsetegevused on võrreldavad.
II JAOTIS TEENUSTE VABA OSUTAMINE
Artikkel 5 Teenuste vaba osutamise põhimõte
1. Ilma et see piiraks ühenduse õiguse erisätete ning samuti käesoleva direktiivi artiklite 6 ja 7 kohaldamist, ei tohi liikmesriigid kutsekvalifikatsiooniga seotud põhjusel takistada teenuste vaba osutamist teises liikmesriigis juhul, kui:
a) teenuse osutaja on liikmesriigis ametlikult asutatud (edaspidi asutamise liikmesriik), eesmärgiga tegutseda seal samal kutsealal ja
b) teenuse osutaja asub teise liikmesriiki ja kui ta tegutses asutamise liikmesriigis sellel kutsealal vähemalt kaks aastat teenuse osutamisele eelnenud kümne aasta jooksul, kui see kutseala ei ole selles liikmesriigis reguleeritud. Kaheaastast kutsealal tegutsemise nõuet ei kohaldata juhul, kui kas kutseala või kutsealal tegutsemiseks vajalik haridus või koolitus on reguleeritud.
2. Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse ainult juhul, kui teenuse osutaja asub vastuvõtva liikmesriigi territooriumile, et tegutseda ajutiselt ja episoodiliselt lõikes 1 nimetatud kutsealal. Teenuse osutamise ajutist ja episoodilist olemust, eriti selle kestust, sagedust, regulaarsust ja pidevust hinnatakse igal juhtumil eraldi.
3. Kui teenuse osutaja asub teise liikmesriiki, kehtivad talle kutse-, õigusliku ja haldusiseloomuga kutsealased eeskirjad, mis on otseselt seotud kutsekvalifikatsioonidega, näiteks kutseala mõiste, tiitlite ja nimetuste kasutamine ja tõsine kutsealane rikkumine, mis on otseselt ja konkreetselt seotud tarbijakaitse ning turvalisusega, samuti distsiplinaarsätted, mida vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatakse selles liikmesriigis samal kutsealal tegutsevate isikute suhtes.
Artikkel 6 Erandid
Vastavalt artikli 5 lõikele 1 peab vastuvõttev liikmesriik teises liikmesriigis asutatud teenuse osutajad vabastama nõuetest, mis ta on kehtestanud oma territooriumil registreeritud spetsialistidele, mis on seotud: Siiski peab teenuse osutaja punktis b nimetatud organit kas eelnevalt või kiireloomulistel juhtudel tagantjärele osutatud teenustest teavitama.
a) kutseorganisatsioonilt või -organilt tegevusloa saamist, selles registreerimist või selle organisatsiooni või organi liikmeks olemist. Oma territooriumil kehtivate distsiplinaarsätete kohaldamise lihtsustamiseks vastavalt artikli 5 lõikele 3 võivad liikmesriigid kehtestada ajutise automaatse registreerimise sellise kutseorganisatsiooni või -organi juures või pro forma liikmelisuse selles organisatsioonis või organis tingimusel, et selline registreerimine või liikmelisus ei aeglusta ega komplitseeri mingil moel teenuste osutamist ega põhjusta teenuse osutajale mingeid lisakulusid. Pädev asutus peab artikli 7 lõikes 4 nimetatud ja rahva tervise ning ohutusega seotud kutsealade, samuti III jaotise III peatüki kohaselt automaatsele registreerimisele kuuluvate kutsealade kohta saatma vastavale kutseorganisatsioonile või -organile deklaratsiooni või artikli 7 lõike 1 kohaldavuse korral selles nimetatud uuenduse koopia koos artikli 7 lõikes 2 nimetatud dokumentide koopiatega ning seda käsitletakse kui automaatset ajutist registreerimist või pro forma liikmelisust,
b) riikliku sotsiaalkindlustusasutuse juures registreerimist kindlustusandjaga tasaarveldamise eesmärgil seoses kindlustatud isikute kasuks sooritatud tegevustega.
Artikkel 7 Teenuse osutaja teise liikmesriiki asumise korral eelnevalt esitatav deklaratsioon
1. Liikmesriigid võivad nõuda, et teenuste osutamiseks ühest liikmesriigist esmakordselt teise asuv teenuse osutaja peab sellest vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele eelneva kirjaliku deklaratsiooniga teatama, lisades kindlustuse või muu erialase vastutuse osas isiklikku või ühist kaitset pakkuva meetme kirjelduse. Seda deklaratsiooni tuleb kord aastas uuendada juhul, kui teenuse osutaja kavatseb selles liikmesriigis pakkuda vastaval aastal ajutisi või episoodilisi teenuseid. Teenuse osutaja võib deklaratsiooni esitamiseks kasutada erinevaid vahendeid.
2. Teenuste esmasel osutamisel või kui olukorra oluline muutus on dokumentaalselt tõestatud, võivad liikmesriigid nõuda deklaratsioonile järgmiste dokumentide lisamist:
a) tõend teenuse osutaja kodakondsuse kohta,
b) dokument, mis tõendab, et selle omanik on liikmesriigis ametlikult asutatud asjaomasel tegevusalal tegutsemise eesmärgil ja et tal ei ole tõendi väljastamise ajal ajutist ega alalist tegevuskeeldu,
c) kutsekvalifikatsiooni tõend,
d) artikli 5 lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel igasugune tõend selle kohta, et teenuse osutaja on asjaomasel tegevusalal tegutsenud vähemalt kaks aastat viimase kümne aasta jooksul,
e) turvateenuste kutsealade puhul tõend kriminaalkorras karistatuse puudumise kohta, kui liikmesriik nõuab seda ka oma kodanikelt.
3. Teenust osutatakse asutamise liikmesriigi kutsenimetuse all niivõrd, kui kõnealusele kutsetegevusele on selles liikmesriigis olemas selline kutsenimetus. Sellele kutsenimetusele viidatakse asutamise liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest viisil, mis väldib segiajamist vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetusega. Kui asutamise liikmesriigis ei ole sellist kutsenimetust, viitab teenuse osutaja oma kvalifikatsioonile selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. III jaotise III peatükis nimetatud juhtudel pakutakse teenust erandlikult vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse all.
4. Teenuste esmasel osutamisel rahva tervist ja ohutust mõjutavatel reguleeritud kutsealadel, mis ei kuulu III jaotise III peatüki alusel automaatsele tunnustamisele, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kontrollida teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni enne teenuste esmast osutamist. Selline eelnev kontroll on võimalik üksnes juhul, kui kontrolli eesmärk on vältida teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni puudumisest põhjustatud tõsist kahju teenuse saaja tervisele ning turvalisusele ja kui see kontroll ei ületa selle teostamiseks vajalikku. Pädev asutus teatab teenuse osutajale oma otsusest mitte kontrollida ta kvalifikatsiooni või sellise kontrolli tulemustest hiljemalt kuu möödudes deklaratsiooni ja kaasnevate dokumentide saamisest. Viivitust põhjustavate probleemide esinemisel teatab pädev asutus esimese kuu jooksul teenuse osutajale viivituse põhjused ja otsuse langetamise uue ajakava, mille lõpptähtaeg peab olema hiljemalt kaks kuud pärast kõigi dokumentide saamist. Kui teenuse osutaja kutsekvalifikatsioon ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutav koolitus erinevad olulisel määral, nii et see erinevus võib olla ohtlik rahva tervisele või ohutusele, annab vastuvõttev liikmesriik teenuse osutajale eelkõige sobivustesti kaudu võimaluse näidata, et ta on puuduolevad teadmised või pädevuse omandanud. Igal juhul peab olema võimalik pakkuda teenust ühe kuu jooksul eelmise lõigu alusel vastu võetud otsuse langetamisest. Juhul kui eelmistes lõikudes määratud tähtaegade möödumisel ei ole pädevalt asutuselt vastust saadud, võib teenust osutada. Kui kvalifikatsioon on tõendatud käesoleva lõike alusel, osutatakse teenust vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse all.
Artikkel 8 Halduskoostöö
1. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt iga teenuste osutamise kohta küsida teavet teenuse osutaja asutamise seaduslikkuse, tema hea käitumise, samuti kutsealaste distsiplinaar- ja kriminaalkaristuste puudumise kohta. Asutamise liikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet vastavalt artiklis 56 kehtestatud korrale.
2. Pädevad asutused tagavad igasuguse teabe vahetuse, mis on teenuse saajale vajalik kaebuse õigeks esitamiseks teenuse osutaja vastu. Teenuse saajaid teavitatakse kaebuse tulemustest.
Artikkel 9 Teenuse saajale antav teave
Kui teenust osutatakse asutamise liikmesriigi kutsenimetuse või teenuse osutaja kvalifikatsiooni alusel, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused lisaks muudele ühenduse õigusega teabe kohta kehtestatud nõuetele nõuda teenuse osutajalt osa või kogu järgneva teabe esitamist teenuse saajale:
a) äriregistri nimetus, äriregistrikood või muud selles registris olevad võrdväärsed identifitseerimisvahendid, kui teenuse osutaja on kantud äriregistrisse või sarnasesse riiklikku registrisse;
b) pädeva järelevalveasutuse nimi ja aadress, kui tegevusalal tegutsemiseks nõutakse asutamise liikmesriigi luba;
c) kutseühingu või sarnase organi andmed, kus teenuse osutaja on registreeritud;
d) kutsenimetus või selle puudumisel teenuse osutaja kvalifikatsioon ja liikmesriik, kus see kvalifikatsioon omandati;
e) nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas artikli 22 lõikes 1 nimetatud käibemaksukohustuslase identifitseerimisnumber, kui teenuse osutaja tegutseb käibemaksuga maksustataval tegevusalal,
f) ametialase vastutuse katteks sõlmitud kindlustuse või muu erialase vastutuse osas isiklikku või ühist kaitset pakkuva meetme kirjeldus.
III JAOTIS ASUTAMISVABADUS I PEATÜKK Haridust tõendavate dokumentide tunnustamise üldsüsteem
Artikkel 10 Reguleerimisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide kutsealade suhtes, mida ei reguleerita käesoleva jaotise II ja III peatükiga, ja järgnevalt nimetatud juhtudel, mil taotleja eri ja erandlikel põhjustel ei vasta nendes peatükkides sätestatud tingimustele:
a) IV lisas loetletud tegevusaladele, kui sisserändaja ei vasta artiklites 17, 18 ja 19 kehtestatud nõuetele;
b) üldarstidele, eriarstidele, üldõdedele, hambaarstidele, erihambaarstidele, veterinaararstidele, ämmaemandatele, proviisoritele ja arhitektidele, kui sisserändaja ei vasta artiklites 23, 27, 33, 37, 39, 43 ja 49 nimetatud tegeliku ja seadusliku kutsepraktika nõuetele;
c) arhitektidele, kui sisserändaja kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti ei ole loetletud V lisa punktis 5.7;
d) arstidele, õdedele, hambaarstidele, veterinaararstidele, ämmaemandatele, proviisoritele ja arhitektidele, kellel on spetsialisti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis on saadud pärast V lisa punktide 5.1.1, 5.2.2, 5.3.2, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1 all loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud ja üksnes vastava eriala tunnustamise eesmärgil sooritatud koolitust, ilma et see piiraks artikli 21 lõike 1 ja artiklite 23 ja 27 täitmist;
e) üldõdedele ja eriõdedele, kellel on spetsialisti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis on saadud pärast V lisa punkti 5.2.2 all loetletud kutsenimetuse saamiseks läbitud koolitust, kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastaval kutsealal tegutsevad üldõe koolituseta eriõed;
f) üldõe koolituseta eriõdedele, kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastaval kutsealal tegutsevad üldõed, üldõe koolituseta eriõed või pärast V lisa punkti 5.2.2 all loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud koolitust saadud spetsialisti kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omavad eriõed;
g) sisserändajatele, kes vastavad artikli 3 lõikes 3 sätestatud nõuetele.
Artikkel 11 Kvalifikatsiooni tase
Artikli 13 sätete kohaldamisel rühmitatakse kutsekvalifikatsioonid allpool kirjeldatud viisil järgmiste tasemete alla:
a) pädevuskinnitus, mille väljastab päritoluliikmesriigi pädev asutus, kes on määratud selle liikmesriigi õigus- või haldusnormide alusel, tuginedes järgnevale:
i) kas koolituskursus, mis ei ole tunnistuse või diplomi osa punktide b, c, d või e tähenduses, või eelneva koolituseta spetsiaalne eksam või täiskohaga kutsetegevus liikmesriigis kolmel järjestikusel aastal viimase kümne aasta jooksul või täistööajaga samaväärne osalise tööajaga kutsetegevus,
ii) või üldine põhi- või keskharidus, mis tunnistab, et selle omanik on omandanud üldteadmised;
b) keskkoolikursuse edukat läbimist tõendav tunnistus, mis tähendab
i) kas üldhariduslikku koolitust, mida täiendavad punktis c nimetatust erinev koolituskursus või kutsealane koolitus ja/või lisaks sellele kursusele nõutud katseaeg või kutsepraktika,
ii) või tehnilist või kutsealast koolitust, mida vajaduse korral täiendavad punktis i sätestatud koolituskursus või kutsealane koolitus ja/või lisaks sellele kursusele nõutud katseaeg või kutsepraktika;
c) diplom, mis tõendab, et selle omanik on edukalt läbinud
i) kas punktides d ja e sätestatud koolitustest erineva, vähemalt üheaastase või samaväärse kestusega osalise õppeajaga koolituse keskharidusele järgneval tasemel, mille alustamise üks tingimus on üldiselt ülikooli sissesaamiseks või kõrgharidusele juurdepääsuks nõutava keskhariduse edukas omandamine või teise keskharidusega samaväärse hariduse omandamine või kutsealase koolituse edukas läbimine, mida võidakse nõuda lisaks sellele keskharidusele järgnevale õppele;
ii) või reguleeritud kutsealade korral punktis i nimetatud koolituse tasemega võrdväärse II lisas loetletud eraldi ülesehitusega koolituse, mis tagab võrreldava kutsealase standardi ja mis valmistab koolitatavaid ette võrdväärse tasemega kohustuste ja funktsioonide jaoks. Eelmises lauses ettenähtud nõudeid järgiva koolituse arvestamiseks võib II lisa nimekirja muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale;
d) diplom, mis tõendab vähemalt kolmeaastase ja mitte rohkem kui nelja-aastase või võrdväärse kestusega osalise õppeajaga keskharidusele järgneva õppekava edukat läbimist kas ülikoolis või kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses või muus sama tasemega koolitust pakkuvas asutuses, samuti kutsealase koolituse edukat läbimist, mida võidakse nõuda lisaks sellele keskharidusele järgnevale koolitusele;
e) diplom, mis tõendab vähemalt nelja-aastase keskharidusele järgneva või võrdväärse kestusega osalise õppeajaga õppekava edukat läbimist kas ülikoolis või kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses või muus sama tasemega koolitust pakkuvas asutuses, samuti kutsealase koolituse edukat läbimist, mida võidakse nõuda lisaks sellele keskharidusele järgnevale koolitusele.
Artikkel 12 Kvalifikatsioonide võrdne käsitlemine
Liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljaantud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti või dokumentide kogumit, mis tunnistab koolituse edukat läbimist ühenduses ja mida liikmesriik tunnustab võrdväärsel tasemel olevaks ning mis annab omanikule kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks samad õigused või mis valmistab ette sellel kutsealal tegutsemiseks, käsitletakse artiklis 11 käsitletud tüüpi kvalifikatsiooni, kaasa arvatud kõnealust taset tõendava dokumendina. Iga kutsekvalifikatsioon, mis annab selle omanikule nimetatud sätetest tulenevad omandatud õigused, kuigi ei vasta päritoluliikmesriigi kehtivate õigus- või haldusnormidega kehtestatud tingimustele kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks, käsitletakse samuti sellist kvalifikatsiooni tõendava dokumendina esimese lõigus sätestatud tingimustel. Eelkõige kehtib see olukorras, kus päritoluliikmesriik tõstab kutsealal tegutsema asumist ja tegutsemist võimaldavat koolitustaset ja isik, kes on läbinud endise koolituse, mis ei vasta uutele kvalifikatsiooninõuetele, on kooskõlas siseriiklike õigus- või haldusnormidega omandanud õiguse vastaval kutsealal tegutseda; sellisel juhul loeb vastuvõttev liikmesriik artikli 13 kohaldamisel endise koolituse vastavaks uuele koolitustasemele.
Artikkel 13 Tunnustamise tingimused
1. Kui reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamine või sellel tegutsemine liikmesriigis sõltub eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest, võimaldab selle liikmesriigi pädev asutus taotlejatel sellel kutsealal tegutsema asuda või tegutseda oma kodanikega samadel tingimustel, kui neil on teises liikmesriigis viimase territooriumil sellel kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks nõutav pädevuskinnitus või kvalifikatsiooni tõendav dokument. Pädevuskinnitus või kvalifikatsiooni tõendav dokument peab vastama järgmistele tingimustele:
a) selle peab olema välja andnud liikmesriigi pädev asutus, kes on määratud kooskõlas selle liikmesriigi õigus- või haldusnormidega;
b) see peab tõendama kutsekvalifikatsiooni olemasolu vähemalt vastuvõtvas liikmesriigis nõutavale tasemele vahetult eelneval tasemel, nagu need on kirjeldatud artiklis 11.
2. Taotlejatel, kes on kaks aastat viimase kümne aasta jooksul tegutsenud täistööajaga lõikes 1 sätestatud kutsealal teises liikmesriigis, kus seda kutseala ei reguleerita, lubatakse sellel kutsealal tegutsema asuda ja tegutseda vastavalt lõikele 1, kui tal on üks või mitu pädevuskinnitust või kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti. Pädevuskinnitus või kvalifikatsiooni tõendav dokument peab vastama järgmistele tingimustele: Esimeses lõigus sätestatud kaheaastast töökogemust ei nõuta juhul, kui taotleja kvalifikatsiooni tõendav dokument tunnistab artikli 3 lõike 1 punkti e tähenduses reguleeritud hariduse ja koolituse läbimist vastavalt kvalifikatsioonitasemetele nagu need on kirjeldatud artikli 11 punktides b, c, d või e. III lisas loetletud reguleeritud haridust ja koolitust käsitletakse sellise reguleeritud hariduse ja koolitusena tasemel, mis on kirjeldatud artikli 11 punktis c. Arvestamaks reguleeritud haridust ja koolitust, mis tagab võrreldava kutsealase standardi ja mis valmistab koolitatavat ette kohustusteks ja funktsioonideks võrdväärsel tasemel, võib III lisa loetelu muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.
a) selle peab olema välja andnud liikmesriigi pädev asutus, kes on määratud kooskõlas selle liikmesriigi õigus- või haldusnormidega;
b) see peab tõendama kutsekvalifikatsiooni olemasolu vähemalt vastuvõtvas liikmesriigis nõutavale tasemele vahetult eelneval tasemel, nagu need on kirjeldatud artiklis 11;
c) see peab tõendama, et selle omanik on ettevalmistatud kõnealusel kutsealal tegutsemiseks.
3. Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist b ja lõike 2 punktist b, võimaldab vastuvõttev liikmesriik tegutsemist reguleeritud kutsealal, kui sellel kutsealal tegutsema hakkamine tema territooriumil sõltub kvalifikatsioonist, mille puhul on nõutav enam kui nelja-aastase kõrg- või ülikoolihariduse edukas omandamine, ja kui taotlejal on artikli 11 punktis c nimetatud kvalifikatsioon.
Artikkel 14 Korvamismeetmed
1. Artikkel 13 ei välista võimalust, et vastuvõttev liikmesriik võib taotlejalt nõuda kuni kolmeaastase kohanemisaja läbimist või sobivustesti sooritamist juhul, kui:
a) koolitus, mille kohta ta vastavalt artikli 13 lõigetele 1 või 2 esitab tõendava dokumendi, on vähemalt aasta vastuvõtvas liikmesriigis nõutavast lühem;
b) läbitud koolitus hõlmab vastuvõtvas liikmesriigis nõutava kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga kaetud teemadest oluliselt erinevaid teemasid;
c) vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutseala hõlmab üht või mitut reguleeritud kutsetegevust, mis ei kuulu taotleja päritoluriigi vastava kutseala hulka artikli 4 lõike 2 tähenduses, ja kui see erinevus vastab vastuvõtvas liikmesriigis nõutavale erikoolitusele ja käsitleb teemasid, mis erinevad oluliselt taotleja pädevuskinnituse või kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga hõlmatutest.
2. Kui vastuvõttev liikmesriik otsustab lõikes 1 sätestatud võimalust kasutada, peab ta võimaldama taotlejal valida kohanemisaja ja sobivustesti vahel. Kui liikmesriik on arvamusel, et antud kutseala suhtes on vajalik teha erand eelmises lõigus sätestatud tingimusest võimaldada taotlejal valida kohanemisaja ja sobivustesti vahel, teatab ta sellest eelnevalt teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab seda erandit. Kui komisjon on pärast kogu vajaliku teabe saamist arvamusel, et teises lõigus sätestatud erand on asjakohatu või ei vasta ühenduse õigusele, palub ta liikmesriiki kolme kuu jooksul, et viimane hoiduks kavandatud meetmete rakendamisest. Erandit võib kohaldada juhul, kui komisjoni vastust ei ole eelnimetatud tähtajaks saabunud.
3. Lõikes 2 sätestatud erandina taotleja valikuvabaduse õiguse põhimõttest, võib liikmesriik sätestada kas kohanemisaja või sobivustesti kutsealade suhtes, millel tegutsemine eeldab siseriiklike õigusaktide täpset tundmist ja mille puhul siseriiklike õigusaktidega seotud abistamine ja/või nõustamine on kutsetegevuse oluline ja püsiv osa. Seda kohaldatakse ka artikli 10 punktides b ja c märgitud juhtudel, artikli 10 punktis d märgitud juhtudel arstidele ning hambaarstidele ja artikli 10 punktis f märgitud juhul kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastavate kutsetegevustega tegelevad üldõed või pärast V lisa punktis 5.2.2 loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud koolitust saadud spetsialisti kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omavad eriõed, ja artikli 10 punktis g märgitud juhul. Kui sisserändaja soovib kutsealal tegutseda kas füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, mis eeldab kehtivate asjaomaste siseriiklike õigusaktide tundmist ja järgimist, võib liikmesriik artikli 10 punktis a märgitud juhtudel nõuda kas kohanemisaega või sobivustesti juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuavad omaenda kodanikelt sellise tegevusealustamiseks nimetatud õigusaktide tundmist ja järgimist.
4. Lõike 1 punktide b ja c kohaldamisel tähendavad oluliselt erinevad teemad teemasid, mille tundmine on kutsealal tegutsemiseks oluline ja mille osas sisserändaja läbitud koolitus erineb nii kestuselt kui sisult märkimisväärselt vastuvõtvas liikmesriigis nõutavast koolitusest.
5. Lõike 1 sätteid kohaldatakse järgides proportsionaalsuse põhimõtet. Eriti juhul, kui vastuvõttev liikmesriik kavatseb taotlejalt nõuda kas kohanemisaja läbimist või sobivustesti tegemist, peab ta kõigepealt kindlaks tegema, kas taotleja poolt liikmesriigis või mõnes kolmandas riigis saadud töökogemuse käigus nõutud teadmised katavad kas osaliselt või täielikult lõikes 4 sätestatud olulist erinevust.
Artikkel 15 Korvamismeetmetest loobumine ühisplatvormi alusel
1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab ühisplatvorm kutsekvalifikatsioonide kogumit, mis korvab erinevates liikmesriikides asjaomase kutseala koolitusnõuetes kindlakstehtud olulised erinevused. Need olulised erinevused tehakse kindlaks koolituse kestuse ja sisu võrdlemisel vähemalt kahes kolmandikus liikmesriikidest, kaasa arvatud kõigis seda kutseala reguleerivates liikmesriikides. Erinevused koolituse sisus võivad tuleneda olulistest erinevustest kutsetegevuse ulatuses.
2. Lõikes 1 määratletud ühisplatvormi võivad komisjonile esitada kas liikmesriigid või siseriiklikul ja Euroopa tasandil esindatud kutseühingud või -organisatsioonid. Kui komisjon on pärast liikmesriikidega konsulteerimist arvamusel, et ühisplatvormi projekt hõlbustab kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, võib ta esitada meetmed, et need võetaks vastu vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.
3. Kui taotleja kutsekvalifikatsioon vastab lõike 2 alusel vastuvõetud meetmetega kehtestatud kriteeriumidele, loobub vastuvõttev liikmesriik artiklis 14 sätestatud korvamismeetmete kohaldamisest.
4. Lõiked 1 kuni 3 ei mõjuta liikmesriikide pädevust otsustada nende territooriumil kutsealal tegutsemiseks nõutavate kutsekvalifikatsioonide, samuti nende haridussüsteemi ja kutsealase koolituse sisu ning korralduse üle.
5. Kui liikmesriik on arvamusel, et lõike 2 alusel vastuvõetud meetmetega kehtestatud kriteeriumid ei anna enam kutsekvalifikatsioonidele asjakohast garantiid, teatab ta sellest vastavalt komisjonile, kes vajaduse korral esitab artikli 58 lõikes 2 sätestatud korra alusel meetmete eelnõu.
6. Komisjon esitab 20 oktoobriks 2010 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli toimimisest ja esitab vajaduse korral asjakohased ettepanekud käesoleva artikli muutmiseks.
II PEATÜKK Töökogemuse tunnustamine
Artikkel 16 Töökogemust puudutavad nõuded
Kui mõnes liikmesriigis sõltub mõne IV lisas loetletud tegevusalal tegutsema hakkamine või tegutsemine üldistest, ärilistest või kutsealastest teadmistest ja sobivusest, tunnustab see liikmesriik varasemat tegutsemist sellel tegevusalal teises liikmesriigis piisava tõendusena selliste teadmiste ja oskuste olemasolust. Tegevusalal tegutsemine peab olema kooskõlas artiklitega 17, 18 ja 19.
Artikkel 17 IV lisa I loetelus nimetatud tegevusalad
1. IV lisa I loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:
a) kuus järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, või
b) kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või
c) neli järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või
d) kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt viis aastat kõnealusel tegevusalal töötajana töötanud, või
e) viis järjestikust aastat juhtival ametikohal, millest vähemalt kolmel aastal tegeles ta tehniliste küsimustega ja vastutas vähemalt ühe ettevõtte osakonna eest, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.
2. Punktides a ja d märgitud juhtudel ei tohi tegevus olla lõpetatud rohkem kui 10 aastat enne artiklis 56 nimetatud pädevale asutusele asjaomase isiku poolt täieliku taotluse esitamise kuupäeva.
3. Lõike 1 punkti e ei kohaldata ISIC nomenklatuuri juuksurisalonge käsitleva grupi ex 855 tegevusaladele.
Artikkel 18 IV lisa II loetelus nimetatud tegevusalad
1. IV lisa II loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:
a) viis järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina või
b) kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või
c) neli järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või
d) kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt viis aastat kõnealusel tegevusalal töötanud, või
e) viis järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või
f) kuus järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.
2. Punktides a ja d märgitud juhtudel ei tohi tegevus olla lõpetatud rohkem kui 10 aastat enne artiklis 56 nimetatud pädevale asutusele asjaomase isiku poolt täieliku taotluse esitamise kuupäeva.
Artikkel 19 IV lisa III nimekirjas loetletud tegevusalad
1. IV lisa III nimekirjas loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:
a) kas kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina või
b) kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või
c) kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt kolm aastat kõnealusel tegevusalal töötajana töötanud, või
d) töötanud kolm järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.
2. Punktides a ja c märgitud juhtudel ei tohi tegevus olla lõpetatud rohkem kui kümme aastat enne artiklis 56 nimetatud pädevale asutusele asjaomase isiku poolt täieliku taotluse esitamise kuupäeva.
Artikkel 20 IV lisa tegevusalade nimekirjade muudatused
IV lisas toodud ja artikli 16 kohaselt töökogemuse tunnustamise objektiks olevate tegevusalade nimekirju saab nomenklatuuri ajakohastamise või selgitamise eesmärgil muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale tingimusel, et see ei muuda üksikute kategooriatega seotud tegevusalasid.
III PEATÜKK Tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel
1. osa Üldsätted
Artikkel 21 Automaatse tunnustamise põhimõte
1. Iga liikmesriik tunnustab kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad asuda tegutsema V lisas vastavalt punktis 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.6.2 ja 5.7.1 loetletud üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis vastavad artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 44 ja 46 vastavalt sätestatud koolituse miinimumnõuetele, ning võrdsustab kutsealadel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks sellised dokumendid oma territooriumil väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega. Neid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente annavad välja liikmesriigi pädevad organid ja nendega kaasnevad vajaduse korral V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.6.2 ja 5.7.1 vastavalt loetletud tunnistused. Esimese ja teise lõigu sätted ei mõjuta artiklite 23, 27, 33, 37, 39 ja 49 alusel omandatud õigusi.
2. Iga liikmesriik tunnustab perearstipraksisega tegelemiseks oma siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis teised liikmesriigid on liikmesriikide kodanikele välja andnud vastavalt artiklis 28 määratud koolituse miinimumnõuetele. Eelmise lõigu sätted ei mõjuta artikli 30 alusel omandatud õigusi.
3. Iga liikmesriik tunnustab teiste liikmesriikide poolt liikmesriikide kodanikele välja antud V lisa punktis 5.5.2 nimetatud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis vastavad artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetele ja artiklis 41 sätestatud kriteeriumidele, ja võrdsustab sellel kutsealadel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks sellised dokumendid oma territooriumil omaenda väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega. See säte ei mõjuta artiklite 23 ja 43 alusel omandatud õigusi.
4. Liikmesriigid ei ole kohustatud kohaldama V lisa punktis 5.6.2 sätestatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente uute avalike apteekide asutamise suhtes. Käesoleva lõike mõistes loetakse uuteks apteekideks vähem kui kolm aastat lahtiolnud apteeke.
5. V lisa punktis 5.7.1 sätestatud arhitekti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mida lõike 1 alusel automaatselt tunnustatakse, tõendab mitte varem kui selles lisas märgitud akadeemilisel võrdlusaastal alanud õppe läbimist.
6. Kõik liikmesriigid lubavad asuda tegutsema või tegutseda arsti, üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel, kui taotlejal on V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 vastavalt sätestatud kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis tunnistab, et asjakohane isik on oma koolituse käigus ja vastavalt vajadusele omandanud artikli 24 lõikes 3, artikli 31 lõikes 6, artikli 34 lõikes 3, artikli 38 lõikes 3, artikli 40 lõikes 3 ja artikli 44 lõikes 3 sätestatud teadmised ning oskused. Artikli 24 lõikes 3, artikli 31 lõikes 6, artikli 34 lõikes 3, artikli 38 lõikes 3, artikli 40 lõikes 3 ja artikli 44 lõikes 3 sätestatud teadmisi ja oskusi võib nende kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale. Selline ajakohastamine ei tohi ühelegi liikmesriigile põhjustada olemasolevate kutsealade struktuuri katvate seadusandlike põhimõtete muutmist küsimustes, mis puudutavad üksikisikute koolitust ja kutsealal tegutsema hakkamist.
7. Liikmesriik teatab komisjonile õigus- ja haldusnormid, mida ta võtab vastu käesoleva peatükiga reguleeritud valdkonnas kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljaandmise reguleerimiseks. Kui on tegemist kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega osas 8 nimetatud valdkonnas, tuleb lisaks teavitada ka teisi liikmesriike. Komisjon avaldab asjakohase teatise Euroopa Liidu Teatajas, märkides ära liikmesriikide vastuvõetud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetused ja vajadusel kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandnud organi nime, kaasnevad tunnistused ja V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1 vastavalt nimetatud asjakohased kutsenimetused.
Artikkel 22 Koolituse üldsätted
Artiklites 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40, 44 ja 46 nimetatud koolituse osas:
a) võivad liikmesriigid pädevate ametiasutuste kehtestatud tingimustel lubada osalise ajaga koolitust; need asutused tagavad, et sellise koolituse kogukestus, tase ja kvaliteet ei ole pideva täisajaga koolituse omast madalamad;
b) täienduskoolitus tagama igas liikmesriigis kehtiva eri korra alusel selle, et õpingud läbinud isik on võimeline hoidma end kursis oma kutsealal toimuva arenguga niivõrd, kui see on vajalik turvalise ja tegeliku ametialase tegevuse tagamiseks.
Artikkel 23 Omandatud õigused
1. Ilma et see piiraks asjaomasele kutsealale eriomaseid omandatud õigusi, tunnistavad kõik liikmesriigid juhul, kui liikmesriikide kodanikel olevad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel, ei vasta kõigile artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 sätestatud koolitusnõuetele, piisavaks nende liikmesriikide väljastatud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid niivõrd, kui need dokumendid kinnitavad V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 nimetatud võrdluskuupäevast varem alustatud õpingute edukat läbimist ja nendega on kaasas tunnistus, mis näitab, et selle omanik on kõnealusel tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.
2. Samu sätteid kohaldatakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide puhul, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel ja mis on saadud endise Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumil ning mis ei vasta artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele, kui selline dokument tõendab õpingute edukat läbimist, mida alustati enne: Esimeses lõigus sätestatud kvalifikatsiooni tõendav dokument annab selle omanikule õiguse tegeleda kutsetegevusega kogu Saksamaa territooriumil V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 nimetatud pädevate Saksa ametiasutuste väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega samadel tingimustel.
a) 3. oktoobrit 1990 üldarstide, üldõdede, põhikoolitusega hambaarstide, erihambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate ja proviisorite puhul ja
b) 3. aprilli 1992 eriarstide puhul.
3. Ilma et see piiraks artikli 37 lõike 1 sätete kohaldamist, tunnustavad kõik liikmesriigid üldarsti, eriarsti, üldõe, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Tšehhoslovakkias või mille omanikud on alustanud oma õpinguid Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia puhul enne 1. jaanuari 1993, kui eelpool nimetatud kahest liikmesriigist ühe ametiasutused kinnitavad, et need kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega ja arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6. Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.
4. Kõik liikmesriigid tunnustavad üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Nõukogude Liidus või mille omanikud on alustanud seal oma õpinguid: kui eelpool nimetatud kolmest liikmesriigist ühe ametiasutused kinnitavad, et need tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate tõendavate dokumentidega ning arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6. Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul. Veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide korral, mis on antud välja endises Nõukogude Liidus või mille omanikud on alustanud Eesti puhul oma õpinguid enne 20. augustit 1991, peab nimetatud kinnitusega olema kaasas Eesti ametiasutuste väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.
a) Eesti puhul enne 20. augustit 1991,
b) Läti puhul enne 21. augustit 1991,
c) Leedu puhul enne 11. märtsi 1990,
5. Kõik liikmesriigid tunnustavad üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Jugoslaavias või mille omanikud on alustanud Sloveenia puhul oma õpinguid enne 25. juunit 1991, kui eelpool nimetatud liikmesriigi ametiasutused kinnitavad, et need tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate tõendavate dokumentidega ning arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6. Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.
6. Kui liikmesriigi kodanikel olevate arsti, üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetus ei vasta sellele liikmesriigile V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.1.3, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 antud nimetusele, tunnistavad kõik liikmesriigid piisavaks nende liikmesriikide välja antud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millega on kaasas pädevate asutuste või organite välja antud tunnistus. Esimeses lõigus nimetatud tunnistus näitab, et kvalifikatsiooni tõendav dokument tunnistab õpingute edukat läbimist kooskõlas artiklitega 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 vastavalt ning selle välja andnud liikmesriik käsitleb seda samaväärselt kvalifikatsioonidega, mille nimetused on loetletud V lisa punktides 5.1.1., 5.1.2, 5.1.3, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2.
2. osa Arstid
Artikkel 24 Üldarsti õpe
1. Üldarsti õppesse pääs sõltub diplomi või tunnistuse olemasolust, mis võimaldab kõnealusel erialal astuda ülikooli.
2. Üldarsti õpe hõlmab kokku vähemalt kuueaastast õpet või 5500 tunnist teoreetilist ja praktilist koolitust, mida korraldatakse kas ülikooli poolt või viimase järelevalve all. Isikute osas, kes alustasid oma õpinguid enne 1. jaanuari 1972, võib esimeses lõigus nimetatud õppekava hõlmata kuut kuud täisajaga praktilist koolitust ülikooli tasemel, mille üle teostab järelevalvet pädev asutus.
3. Üldarsti õpe annab kindluse, et kõnealused isikud on omandanud järgmised teadmised ja oskused:
a) piisavad teadmised arstiteaduse aluseks olevate teadusalade kohta ja teaduslike meetodite, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide hindamispõhimõtete, teaduslikult tõestatud faktide hindamise ja andmete analüüsi hea mõistmine;
b) terve ja haige inimese ehituse, funktsioonide ja käitumise, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine;
c) piisavad teadmised kliiniliste distsipliinide ja praktika kohta, mis annavad talle selge pildi vaimsetest ja füüsilistest haigustest ning arstiteadusest seoses profülaktika, diagnoosi ja teraapiaga ning inimeste taastootmisega;
d) nõuetekohane kliiniline kogemus haiglates asjakohase järelevalve all.
Artikkel 25 Eriarsti õpe
1. Eriarsti õppesse pääs sõltub artiklis 24 sätestatud koolitusprogrammi osana kuueaastase õppetsükli läbimisest ja selle kinnitamisest, mille käigus koolitatav omandab asjakohased üldmeditsiiniteadmised.
2. Eriarsti õpe hõlmab teoreetilist ja praktilist koolitust kas ülikoolis või arstiõpet andvas haiglas või vajadusel pädevate ametiasutuste või organite heaks kiidetud meditsiinilise abi asutuses. Liikmesriigid tagavad, et V lisa punktis 5.1.3 nimetatud eriarsti õppe minimaalne kestus ei ole selles punktis sätestatud kestusest lühem. Koolitus peab toimuma pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. See peab sisaldama eriarstiks koolitatava isiklikku osalemist kõnealuste teenustega kaasnevates tegevustes ja kohustustes.
3. Koolitus toimub täisajaga spetsiaalses pädevate ametiasutuste poolt tunnustatud asutuses. Sellega kaasneb osalemine kõigis koolitust korraldava osakonna arstlikes toimingutes, kaasa arvatud valvetes, nii et eriarstiks koolitatav pühendub kogu oma kutsealase tegevusega terve töönädala ja aasta jooksul praktilisele ja teoreetilisele koolitusele vastavalt pädevate ametiasutuste kehtestatud korrale. Seepärast käib sellise ametikohaga kaasas asjakohane tasustamine.
4. Liikmesriigid muudavad eriarsti õppe läbimise tõendamise sõltuvaks V lisa punktis 5.1.1 nimetatud üldarsti õppe läbimise tõendatusest.
5. V lisa punktis 5.1.3 nimetatud koolituse minimaalset kestust saab nende kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.
Artikkel 26 Eriarsti õppe liigid
Artiklis 21 nimetatud eriarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument on dokument, mille V lisa punktis 5.1.2 nimetatud pädev asutus või organ kinnitab kõnealuse õppe osas erinevates liikmesriikides kasutusel olevatele ja V lisa punktis 5.1.3 nimetatud kutsenimetustele. Vähemalt kahes viiendikus liikmesriikides levinud uute meditsiinierialade lisamine V lisa punkti 5.1.3 alla otsustatakse artikli 58 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt, eesmärgiga ajakohastada käesolevat direktiivi siseriiklikes õigusaktides toimunud muudatuste valguses.
Artikkel 27 Eriarstidele eriomased omandatud õigused
1. Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda, et eriarstid, kelle osalise ajaga eriarsti õppe tingimusi reguleeriti alates 20. juunist 1975 kehtinud õigus- või haldusnormidega ja kelle eriarsti koolitus algas hiljemalt 31. detsembril 1983, peavad koos kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga esitama tunnistuse, mis näitab, et selle omanik on vastaval tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.
2. Kõik liikmesriigid tunnustavad eriarsti kvalifikatsiooni, mille Hispaania on andnud arstidele, kes on lõpetanud eriarsti koolituse enne 1. jaanuari 1995, isegi kui see koolitus ei vasta artiklis 25 sätestatud koolituse miinimumnõuetele niivõrd, kui selle kvalifikatsiooniga kaasneb Hispaania pädeva ametiasutuse väljastatud tunnistus, mis näitab, et asjaomane isik on sooritanud erialaeksami, mida korraldatakse kuningliku dekreediga 1497/99 kehtestatud tunnustamisega seotud erakorraliste meetmete kontekstis eesmärgiga kinnitada, et asjaomase isiku teadmised ja oskused on tasemel, mis on võrreldavad V lisa punktides 5.1.2 ja 5.1.3 Hispaania jaoks määratud eriarsti kvalifikatsiooni omavate arstide tasemega.
3. Iga liikmesriik, kes on tühistanud V lisa punktides 5.1.2 ja 5.1.3 sätestatud eriarsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljaandmist käsitlevad õigus- või haldusnormid ja kes on kehtestanud tema enda kodanikke soodustavate omandatud õigustega seotud meetmed, annab teiste liikmesriikide kodanikele õiguse saada kasu nendest meetmetest niivõrd, kui need kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid anti välja enne seda kuupäeva, millal vastuvõttev liikmesriik lõpetas kõnealuse eriala osas sellise dokumendi väljastamise. Nende aktide tühistamise kuupäevad on loetletud V lisa punktis 5.1.3.
Artikkel 28 Perearsti erialakoolitus
1. Peremeditsiini erialale vastuvõtmine sõltub artiklis 24 nimetatud koolitusprogrammi kuueaastase õppetsükli läbimisest ja kinnitamisest.
2. Perearsti erialakoolitus, mille läbimisel saadakse enne 1. jaanuari 2006 välja antud kvalifikatsiooni tõendav dokument, peab täisajaga kestma vähemalt kaks aastat. Pärast nimetatud kuupäeva välja antud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi korral peab koolitus kestma täisajaga vähemalt kolm aastat. Kui artiklis 24 nimetatud õppekava sisaldab praktilist koolitust, mida korraldab asjakohast meditsiinitehnikat ja -teenuseid omav selleks volitatud haigla või perearstikeskus, mille arstid osutavad üldarstiabi, võib selle praktilise koolituse kestuse maksimaalselt ühe aasta ulatuses lugeda esimeses lõigus 1. jaanuaril 2006 või pärast seda väljaantud koolitustunnistustele sätestatud kestuse hulka. Teises lõigus nimetatud võimalust saavad kasutada ainult liikmesriigid, kus peremeditsiini alal kestis kaks aastat alates 1. jaanuarist 2001.
3. Perearsti erialakoolitust korraldatakse täisaja põhimõttel pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. See peab olema pigem praktiline kui teoreetiline. Praktiline koolitus peab esiteks kestma vähemalt kuus kuud asjakohast meditsiinitehnikat ja -teenuseid omavas selleks volitatud haiglas ja teiseks vähemalt kuus kuud osana selleks volitatud perearstipraksisest või volitatud keskusest, mille arstid tegelevad üldarstiabi osutamisega. Praktiline koolitus toimub koostöös teiste üldarstiabiga seotud raviasutuste või -struktuuridega. Ilma et see piiraks teises lõigus kehtestatud miinimumperioodi nõude täitmist, ei tohi praktiline koolitus teistes üldarstiabiga seotud volitatud asutuses või ravistruktuurides siiski ületada kuut kuud. Koolitusel tuleb koolitatavalt nõudma isiklikku osalemist nende isikute kutsetegevuses ja kohustustes, kelle juures ta töötab.
4. Liikmesriigid muudavad perearsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmise sõltuvaks V lisa punktis 5.1.1 nimetatud üldarsti õppe läbimise tõendatusest.
5. Liikmesriigid võivad V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente välja anda arstidele, kes ei ole läbinud käesoleva artikliga sätestatud koolitust, kuid kes on läbinud liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga kinnitatud erineva, täiendava koolituse. Siiski ei tohi nad kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti välja anda, kui see ei tõenda, et teadmiste tase vastab oma kvaliteedilt käesoleva artikliga sätestatud koolitusest saadud teadmistele. Liikmesriigid otsustavad muuhulgas selle, mis ulatuses taotleja juba läbitud täienduskoolitused ja töökogemus asendavad käesoleva artikliga sätestatud koolitust. Liikmesriigid tohivad välja anda V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente üksnes juhul, kui taotlejal on vähemalt kuuekuune peremeditsiinialane töökogemus lõikes 3 määratletud perearstipraksises või keskuses, kus arstid tegelevad üldarstiabi osutamisega.
Artikkel 29 Perearsti kutsealal tegutsemine
Iga liikmesriik võib omandatud õigusi reguleerivaid sätteid arvestades muuta perearsti kutsealal tegutsemise siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames sõltuvaks V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust. Liikmesriigid võivad nimetatud tingimusest vabastada isikud, kes käesoleval hetkel osalevad peremeditsiini alasel erikoolitusel.
Artikkel 30 Perearstide omandatud eriõigused
1. Iga liikmesriik määratleb omandatud õigused. Igal juhul loetakse omandatud õiguseks kõikide arstide õigust, kellel on selles punktis nimetatud kuupäevast see õigus arstikutsele kohaldatavate ja perearstina tegutsema hakkamist võimaldavate sätete tõttu ning kes on sellest kuupäevast liikmesriigi territooriumil asutatud, olles kasu saanud artikli 21 või artikli 23 sätetest, tegutseda üldarstina siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames ilma V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendita. Arstidele, kes on vastavalt esimesele lõigule omandanud nimetatud õigused, peavad liikmesriigi pädevad asutused vastaval nõudmisel ja ilma V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendita välja andma tunnistuse, mis kinnitab omaniku õigust tegutseda perearstina liikmesriigi siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames.
2. Kõik liikmesriigid tunnustavad teiste liikmesriikide poolt liikmesriikide kodanikele välja antud lõike 1 teises lõigus nimetatud tunnistusi ja tunnistavad need samaväärseks oma territooriumil väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis lubavad tema siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames tegutseda perearstina.
3. osa Üldõed
Artikkel 31 Üldõdede koolitus
1. Üldõdede koolitusele lubamine sõltub 10aastase üldhariduse omandamisest, mida tõendab diplom, tunnistus või muu liikmesriigi pädevate ametiasutuste või organite välja antud dokument või õenduskooli sisseastumiseksamitega võrdväärsel tasemel eksamite edukat sooritamist tõendav tunnistus.
2. Üldõdede koolitus peab toimuma täisajaga ja see peab hõlmama vähemalt V lisa punktis 5.2.1 kirjeldatud programmi. V lisa punktis 5.2.1 kirjeldatud sisu võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale. Selline ajakohastamine ei tohi üheski liikmesriigis põhjustada muudatusi kutsealade struktuuriga seotud seadusandlikes põhimõtetes füüsilise isiku koolituse ja kutsealal tegutsema hakkamise osas.
3. Üldõdede koolitus koosneb vähemalt kolmeaastasest õppetööst või 4600 tunnisest teoreetilisest ja kliinilisest koolitusest, kusjuures teoreetilise koolituse kestus moodustab vähemalt ühe kolmandiku ja kliinilise koolituse kestus vähemalt poole koolituse miinimumajast. Liikmesriigid võivad anda osalise vabastuse isikutele, kes on läbinud osa koolitusest vähemalt võrdväärsel tasemel kursustel. Liikmesriigid tagavad, et õdede koolitust korraldavad institutsioonid on kogu õppeprogrammi vältel vastutavad teoreetilise ja kliinilise koolituse koordineerimise eest.
4. Teoreetiline koolitus on osa õdede koolitusest, mille käigus õeõpilased omandavad üldise tervishoiu korraldamiseks, levitamiseks ja hindamiseks vajalikke kutsealaseid teadmisi, arusaamu ja oskusi. Koolitust viivad õenduskoolides ja teistes koolitusinstitutsioonide valitud õppeasutustes läbi õendusabi õppejõud või teised pädevad isikud.
5. Kliiniline koolitus on õdede koolituse see osa, kus õeõpilased õpivad osana meeskonnast ja otseses kontaktis tervete või haigete üksikisikute ja/või kogukondadega korraldama, levitama ja hindama nõutavat igakülgset õendusabi, tuginedes omandatud teadmistele ja oskustele. Õeõpilased peavad õppima mitte üksnes töötama meeskonnas vaid ka juhtima meeskonda ja korraldama üleüldist õendusabi, kaasa arvatud üksikisikute ja väikeste rühmade terviseõpetust, kas raviasutuses või kogukonnas. See koolitus toimub haiglates, teistes raviasutustes ja kogukondades ning seda viivad läbi õenduseriala õppejõud, kellega teevad koostööd ja keda aitavad teised kvalifitseeritud õed. Õppeprotsessis võib osaleda ka muu kvalifitseeritud personal. Õeõpilased osalevad kõnealuse osakonna tegevustes niivõrd, kui need tegevused on nende koolituseks asjakohased ja võimaldavad neil õppida täitma õendusabiga kaasnevaid kohustusi.
6. Üldõe koolitus annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:
a) piisavad teadmised üldõenduse aluseks olevate teadusalade kohta, sealhulgas piisav arusaam terve ja haige inimese ehitusest, füsioloogilistest funktsioonidest ja käitumisest, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine;
b) kutseala olemuse ja eetika, samuti tervishoiu ja õenduse üldpõhimõtete piisav tundmine;
c) piisav kliiniline töökogemus; selline vastavalt tema koolitusväärtusele valitud kogemus on läbitud kvalifitseeritud õendusala töötajate järelevalve all ja kohtades, kus kvalifitseeritud personali ja varustuse hulk on patsientidele õendusabi osutamiseks piisav;
d) võime osaleda ravipersonali praktilistel koolitustel ja sellise personaliga töötamise kogemus;
e) tervishoiusektori muude kutsealade esindajatega töötamise kogemus.
Artikkel 32 Üldõe kutsetegevus
Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab üldõe kutsetegevus V lisa punktis 5.2.2 nimetatud tegevusi, millega tegeletakse kutsealaselt.
Artikkel 33 Üldõdede omandatud eriõigused
1. Kui üldõdedele kohaldatakse omandatud õiguste üldist korda, peavad artiklis 23 nimetatud tegevused hõlmama täieliku vastutuse võtmist patsientidele osutatava õendusabi kavandamise, korraldamise ja läbiviimise eest.
2. Poola üldõdede kvalifikatsiooni suhtes kohaldatakse ainult järgmisi omandatud õigusi käsitlevaid sätteid. Liikmesriigid tunnistavad piisavaks järgmised liikmesriikide kodanikel olevad üldõdede kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis on Poolas välja antud enne 1. maid 2004, või mille omanikud on alustanud seal õpinguid enne nimetatud kuupäeva ja mis ei vasta artiklis 31 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele, kui nende dokumentidega on kaasas tunnistus selle kohta, et nimetatud liikmesriikide kodanikud on üldõena Poolas tegelikult ja seaduslikult tegutsenud allpool täpsustatud perioodi jooksul: Nimetatud tegevuse hulka peab kuuluma ka täielik vastutus patsiendi hooldusravi kavandamise, korraldamise ja läbiviimise eest.
a) kraadiõppe tasemel õe kvalifikatsiooni tõendav dokument (dyplom licencjata pielęgniarstwa) — vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,
b) õe kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis kinnitab keskharidusele järgneva õppe läbimist meditsiinikutsekoolis (dyplom pielęgniarki albo pielęgniarki dyplomowanej) — vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.
3. Liikmesriigid tunnustavad õe kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Poolas välja antud õdedele, kes on läbinud artiklis 31 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, mida tõendab bakalaureuse diplom, mis on saadud 20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (30. aprilli 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885) sätestatud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi alusel ning 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määruse alusel nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (viimane eksam — matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (13. mai 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170), eesmärgiga tõendada, et asjaomase isiku teadmised ja pädevus on V lisa punktis 5.2.2. Poola jaoks määratletud kvalifikatsiooni omavate õdedega samaväärne.
4. osa Hambaarstid
Artikkel 34 Hambaarsti põhiõpe
1. Hambaarsti põhiõppesse lubamine eeldab diplomi või tunnistuse olemasolu, mis võimaldab alustada liikmesriigis kõnealuseid õpinguid ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses.
2. Hambaarsti põhiõpe hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd, mis sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.3.1 kirjeldatud õppekava ja mis toimub ülikoolis, sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all. V lisa punktis 5.3.1 loetletud sisu võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale. Selline ajakohastamine ei tohi üheski liikmesriigis põhjustada muudatusi kutsealade struktuuriga seotud seadusandlikes põhimõtetes füüsilise isiku koolituse ja kutsealal tegutsema hakkamise osas.
3. Hambaarsti põhiõpe annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused: See koolitus peab talle andma hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliate ja haiguste ennetamise, diagnoosimise ning ravimise läbiviimiseks vajalikud oskused.
a) piisavad teadmised hambaarstitöö aluseks olevate teadusalade kohta ja teaduslike meetodite, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide hindamispõhimõtete, teaduslikult tõestatud faktide hindamise ja andmete analüüsi hea mõistmine;
b) terve ja haige inimese ehituse, füsioloogia ja käitumise, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine, niivõrd kui need faktorid mõjutavad hambaarstitööd;
c) nii tervete kui haigete hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede struktuuri ja funktsiooni, samuti nende ja patsiendi tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse heaolu vahelise seose piisav tundmine;
d) hambaarstile hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliatest, kahjustustest ja haigustest, samuti ennetavast, diagnostilisest ja terapeutilisest hambaarstitööst täielikku pilti andvate kliiniliste distsipliinide ja meetodite piisav tundmine;
e) nõuetekohane kliinilise töö kogemus asjakohase järelevalve all.
Artikkel 35 Hambaarsti eriõpe
1. Hambaarsti eriõppesse lubamine eeldab artiklis 34 sätestatud koolituse raames viieaastase teoreetilise ja praktilise väljaõppe läbimist ja sellekohast kinnitust või artiklites 23 ja 37 nimetatud dokumentide omamist.
2. Hambaarsti eriõpe hõlmab teoreetilist ja praktilist väljaõpet kas ülikoolikeskuses, ravivõtete õpetus- ja uurimiskeskuses või vajaduse korral pädevate ametiasutuste või organite poolt selleks nõusoleku saanud raviasutuses. Hambaarsti täisajaga eriõpe peab kestma vähemalt kolm aastat ja toimuma pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. Sellega peab kaasnema koolitatava hambaarst-praktikandi isiklik osalemine asjaomase asutuse tegevuses ja kohustustes. Teises lõigus nimetatud koolituse miinimumaega võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.
3. Liikmesriigid muudavad hambaarsti eriõpet tõendava dokumendi väljaandmise sõltuvaks V lisa punktis 5.3.2 nimetatud hambaarsti põhiõpet tõendava dokumendi omamisest.
Artikkel 36 Hambaarsti kutsetegevus
1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitletakse hambaarsti kutsetegevusena lõikes 3 määratletud tegevusi, millega tegeletakse V lisa punktis 5.3.2 loetletud kutsekvalifikatsiooni raames.
2. Hambaarsti kutse tugineb artiklis 34 nimetatud hambaarsti koolitusel ja see on muudest meditsiinilistest üld- ja erikutsetest eristuv eriomane kutseala. Hambaarstina tegutsemiseks on vaja V lisa punktis 5.3.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti. Sellise kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omanikku käsitletakse samaväärselt isikutega, kellele kohaldatakse artiklite 23 ja 37 sätteid.
3. Liikmesriigid tagavad, et hambaarstid oleksid üldiselt võimelised hakkama tegutsema ja tegutsema hambaid, suud, lõualuid ja kaasnevaid kudesid mõjutavate anomaaliate ja haiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga, arvestades piisaval määral V lisa punktis 5.3.2 sätestatud võrdluskuupäevadel kehtivaid kutse-eetikat käsitlevaid normatiivakte ja korda.
Artikkel 37 Hambaarstide omandatud eriõigused
1. V lisa punktis 5.3.2 loetletud kvalifikatsioonide raames hambaarsti kutsealadega tegelemise tähenduses tunnustab liikmesriik arsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on välja antud Itaalias, Hispaanias, Austrias, Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias isikutele, kes alustasid arstiõpinguid selles artiklis asjaomase liikmesriigi jaoks määratud võrdluskuupäeval või enne seda, millega on kaasas selle liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistus. Tunnistus peab näitama järgmiste tingimuste täitmist: Isikud, kes on edukalt läbinud vähemalt kolmeaastase õppe, mida asjaomase liikmesriigi pädevad asutused tunnistavad võrdväärseks artiklis 34 nimetatud koolitusega, vabastatakse teise lõigu punktis a sätestatud kolmeaasta pikkusest praktilise töökogemuse nõudest. Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia osas tunnustatakse endises Tšehhoslovakkias saadud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid samaväärseks Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega samadel tingimustel, mis on sätestatud eelmises lõigus.
a) kõnealused isikud on selles liikmesriigis artiklis 36 nimetatud tegevusalal tegelikult, seaduslikult ja peamiselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,
b) nendel isikutel on luba tegeleda nimetatud tegevustega V lisa punktis 5.3.2 selle liikmesriigi jaoks loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.
2. Liikmesriigid tunnustavad arsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Itaalias välja antud isikutele, kes alustasid ülikoolis arstiõpet pärast 28. jaanuari 1980 ja hiljemalt 31. detsembril 1984 ning millega on kaasas Itaalia pädeva asutuse välja antud tunnistus. Tunnistus näitab järgneva kolme tingimuse täitmist: Isikud, kes on edukalt läbinud vähemalt kolmeaastase õppe, mida pädevad asutused tunnistavad võrdväärseks artiklis 34 nimetatud koolitusega, vabastatakse teise lõigu punktis a nimetatud sobivustestist. Isikuid, kes alustasid ülikoolis arstiõpet pärast 31. detsembrit 1984, tuleb kohelda eelpool nimetatutega võrdväärselt juhul, kui see eelnimetatud kolmeaastane õpe algas enne 31. detsembrit 1994.
a) kõnealused isikud on läbinud Itaalia pädevate ametiasutuste korraldatud asjakohase sobivustesti, mille eesmärk on kindlaks teha, kas neil on V lisa punktis 5.3.2 Itaalia osas loetletud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavate isikutega samaväärsed teadmised ja oskused,
b) nad on Itaalias artiklis 36 nimetatud tegevusalal tegelikult, seaduslikult ja peamiselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,
c) neil on luba tegutseda või nad tegutsevad tegelikult, seaduslikult ja peamiselt artiklis 36 nimetatud tegevusalal V lisa punktis 5.3.2 Itaalia jaoks loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.
5. osa Veterinaararstid
Artikkel 38 Veterinaararstide koolitus
1. Veterinaararstide koolitus hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd kas ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all ja see koolitus peab sisaldama vähemalt V lisa punktis 5.4.1 nimetatud õppeprogrammi. V lisa punktis 5.4.1 loetletud sisu võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale. Selline ajakohastamine ei tohi üheski liikmesriigis põhjustada muudatusi kutsealade struktuuriga seotud seadusandlikes põhimõtetes füüsilise isiku koolituse ja kutsealal tegutsema hakkamise osas.
2. Veterinaararstide koolitusele pääs sõltub diplomi või tunnistuse olemasolust, mis võimaldab selle omanikul alustada kõnealuseid õpinguid ülikoolis või asjakohaste õpingute seisukohalt nendega võrdväärsel tasemel olevas ja liikmesriigi poolt tunnustatud kõrgharidust pakkuvas asutuses.
3. Veterinaararstide koolitus annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:
a) piisavad teadmised veterinaararstitöö aluseks olevate teadusalade kohta;
b) piisavad teadmised tervete loomade ehituse ja funktsioonide, nende pidamise, paljunemise ja hügieeni kohta üldiselt, samuti nende toitmise/söötmise kohta, kaasa arvatud nende vajadustele vastavate toidu/sööda tootmise ja säilitamisega seotud tehnoloogiate kohta;
c) piisavad teadmised loomade käitumise ja kaitse kohta;
d) piisavad teadmised üksikute loomade ja loomakoosluste haiguste põhjuste, olemuse, kulgemise, mõjude, diagnoosimise ja ravi kohta, kaasa arvatud eriteadmised inimestele edasikantavate haiguste kohta;
e) piisavad teadmised ennetava meditsiini kohta;
f) piisavad teadmised loomatoidu/sööda ja inimtarbeks mõeldud loomsete toitude tootmise, töötlemise ja ringlusse laskmisega seotud hügieeni ja tehnoloogiate kohta;
g) piisavad teadmised ülalpool loetletud teemadega seotud õigusaktide kohta;
h) piisav järelevalve all omandatud kliiniline ja muu praktiline töökogemus.
Artikkel 39 Veterinaararstidele eriomased omandatud õigused
Ilma et see piiraks artikli 23 lõike 4 kohaldamist tunnustavad liikmesriigid liikmesriikide kodanikel olevaid veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on välja antud Eestis enne 1. maid 2004 või mille omanikud on alustanud seal oma õpingud enne nimetatud kuupäeva, kui sellega on kaasas tunnistus, mis näitab, et kõnealune isik on Eestis nimetatud alal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.
6. osa Ämmaemandad
Artikkel 40 Ämmaemandaõpe
1. Ämmaemandaõpe hõlmab vähemalt: Liikmesriigid tagavad, et ämmaemandaõpet pakkuvad asutused oleksid kogu õppetöö vältel vastutavad teooria ja praktika koordineerimise eest. V lisa punktis 5.5.1 loetletud sisu võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale. Selline ajakohastamine ei tohi üheski liikmesriigis põhjustada muudatusi kutsealade struktuuriga seotud seadusandlikes põhimõtetes füüsilise isiku koolituse ja kutsealal tegutsema hakkamise osas.
a) täisajaga ämmaemanda erikoolitust, mis sisaldab vähemalt kolmeaastast teoreetilist ja praktilist õppetööd (I liin) ja vähemalt V lisa punktis 5.5.1 kirjeldatud programmi, või
b) 18 kuu pikkust täisajaga ämmaemanda erikoolitust (II liin), mis sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.5.1 kirjeldatud õppeprogrammi ja mida ei käsitletud võrdväärses üldõdede koolituses.
2. Ämmaemandaõppesse pääs sõltub ühest järgnevalt nimetatud tingimustest:
a) I liini osas vähemalt kümneaastast üldharidust või
b) II liini osas V lisa punktis 5.2.2 nimetatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolu.
3. Ämmaemandaõpe annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:
a) piisavad teadmised ämmaemandatöö aluseks olevate teadusalade, eriti sünnitusabi ja günekoloogia kohta;
b) piisavad teadmised kutseala eetika ja kutseala reguleerivate õigusaktide kohta;
c) üksikasjalikud teadmised bioloogiliste funktsioonide, anatoomia ja füsioloogia kohta sünnitusabi ja vastsündinutega seoses, samuti inimese tervisliku seisundi ja tema füüsilise ning sotsiaalse keskkonna ning käitumise vahelise seose tundmine;
d) piisav kliinilise töö kogemus, mis on saadud heakskiidetud asutuses ämmaemanda ja sünnitusabi kvalifikatsiooniga personali järelevalve all töötades;
e) ravipersonali koolituse piisav mõistmine ja nendega töötamise kogemus.
Artikkel 41 Ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamise kord
1. V lisa punktis 5.5.2 nimetatud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument kuulub automaatsele tunnustamisele artikli 21 alusel niivõrd, kui on täidetud üks järgnevatest tingimustest:
a) vähemalt kolmeaastane täisajaga ämmaemandaõpe:
i) mis sõltub diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust, mis on vajalik ülikooli või muusse kõrgharidust andvasse asutusse sissesaamiseks või mis muul moel tagab teadmiste võrdväärse taseme või
ii) millele järgneb kaheaastane kutsepraktika, mille kohta on vastavalt lõikele 2 välja antud tunnistus;
b) ämmaemanda täisajaga ja vähemalt kaheaastane või 3600 tunnine koolitus, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 sätestatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust;
c) vähemalt 18 kuu või 3000 tunni pikkune täisajaga ämmaemanda koolitus, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 sätestatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust, ja sellele järgnenud üheaasta pikkune kutsepraktika, mille kohta on vastavalt lõikele 2 välja antud tunnistus.
2. Lõikes 1 nimetatud tunnistuse annab välja liikmesriigi pädev asutus. See tõendab, et selle omanik on pärast ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omandamist tegutsenud rahuldaval tasemel ämmaemandana asjaomast tegevusluba omavas haiglas või raviteenuseid osutavas asutuses nõutava perioodi vältel.
Artikkel 42 Ämmaemanda kutsetegevus
1. Käesoleva osa sätteid kohaldatakse ämmaemanda kutsetegevuse suhtes nagu see on liikmesriikides määratletud, ning millega tegeletakse V lisa punktis 5.5.2 kehtestatud kutsenimetuste all, piiramata sellega lõike 2 kohaldamist.
2. Liikmesriigid tagavad, et ämmaemandad on suutelised tegelema ja hakkama tegelema vähemalt järgmiste tegevustega:
a) teabe andmine ja nõustamine pereplaneerimise valdkonnas;
b) raseduste diagnoosimine ja normaalsete raseduste jälgimine; normaalsete raseduste jälgimiseks vajalike uuringute tegemine;
c) riskifaktoriga raseduste võimalikult varaseks diagnoosimiseks vajalike uuringute määramine ja selles valdkonnas nõustamine;
d) lapsevanemaks saamise ettevalmistusprogrammide läbiviimine ja lapse sünniks täielik ettevalmistamine, kaasa arvatud nõustamine hügieeni- ja toitmisküsimustes;
e) sünnitava ema eest hoolitsemine, tema abistamine ja asjakohaste kliiniliste ning tehniliste vahenditega emakasisese loote seisundi jälgimine;
f) iseeneslike sünnituste ja vajaduse korral episiotoomia ning kiireloomulistel juhtudel tuharseisus sünnituste juhtimine;
g) ema või lapse anomaaliale viitavate hoiatusmärkide äratundmine, mis põhjustab vajaduse pöörduda arsti poole ja abistada teda vajaduse korral; arsti puudumisel vajalike hädaabinõude rakendamine, eriti platsenta manuaalne eemaldamine, millele võib järgneda emaka manuaalne kontroll;
h) vastsündinu kontroll ja tema eest hoolitsemine; vajaduse korral initsiatiivi haaramine ja vajalike koheste elustamisvõtete teostamine;
i) ema eest hoolitsemine ja tema seisundi jälgimine sünnitusjärgsel perioodil ning ema nõustamine lapsehoolduse teemadel, et võimaldada emal veenduda vastsündinu optimaalses arengus;
j) arsti määratud ravi teostamine;
k) vajalike kirjalike aruannete koostamine.
Artikkel 43 Ämmaemandate omandatud eriõigused
1. Liikmesriikide kodanike puhul, kelle ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument on vastavuses artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetega, kuid mida artikli 41 alusel ei tunnustata ilma artikli 41 punktis 2 nimetatud kutsepraktikat tõendava tunnistuseta, tunnistavad liikmesriigid piisavaks nende liikmesriikide poolt enne V lisa punktis 5.5.2 nimetatud võrdluskuupäeva väljaantud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, kui nendega on kaasas tunnistus, mis näitab, et need kodanikud on nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kahel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.
2. Lõikes 1 sätestatud tingimusi kohaldatakse liikmesriikide kodanike suhtes, kellel on ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis kinnitab Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumil koolituse läbimist niivõrd, kui see tõendab enne 3. oktoobrit 1990 alustatud õpingute läbimist, kui see vastab artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetele, kuid seda ei tunnustata kvalifikatsiooni tõendava dokumendina artikli 41 alusel ilma artikli 41 lõikes 2 nimetatud töökogemust tõendava tunnistuseta.
3. Poola ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide osas kohaldatakse üksnes alljärgnevaid omandatud õigusi käsitlevaid sätteid. Liikmesriikide kodanike suhtes, kelle ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument on välja antud Poolas enne 1. maid 2004 või mille omanikud alustasid seal oma õpinguid enne nimetatud kuupäeva ja kes ei vasta artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetele, tunnistavad liikmesriigid järgnevalt loetletud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, kui nendega on kaasas tunnistus, mis näitab, et kõnealune isik on ämmaemandana tegelikult ja seaduslikult tegutsenud allnimetatud aja jooksul:
a) kraadiõppe tasemel ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument (dyplom licencjata położnictwa): vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,
b) ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis kinnitab keskharidusele järgneva õppe läbimist meditsiinikutsekoolis (dyplom położnej): vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.
4. Liikmesriigid tunnustavad ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Poolas välja antud ämmaemandatele, kes on läbinud artiklis 40 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, mida tõendab bakalaureuse diplom, mis on saadud 20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (30. aprilli 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885) sätestatud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi alusel ning 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määruse alusel nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (viimane eksam — matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (13. mai 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170), eesmärgiga tõendada, et asjaomase isiku teadmised ja pädevus on V lisa punktis 5.5.2 Poola jaoks määratletud kvalifikatsiooni omavate ämmaemandatega võrdväärsel tasemel.
7. osa Proviisor
Artikkel 44 Proviisoriõpe
1. Proviisoriõppesse lubamine sõltub diplomi või tunnistuse olemasolust, mis võimaldab liikmesriigis alustada kõnealust õppetööd ülikoolis või sellega tunnustatult võrdväärsel tasemel kõrgharidust andvas asutuses.
2. Proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument kinnitab vähemalt viieaasta pikkuse koolituse läbimist, sealhulgas vähemalt: Koolitustsükkel hõlmab vähemalt V lisa punktis 5.6.1 kirjeldatud programmi. V lisa punktis 5.6.1 loetletud sisu võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale. Selline ajakohastamine ei tohi üheski liikmesriigis põhjustada muudatusi kutsealade struktuuriga seotud seadusandlikes põhimõtetes füüsilise isiku koolituse ja kutsealal tegutsema hakkamise osas.
a) nelja-aasta pikkune täisajaga teoreetiline ja praktiline õppetöö ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all;
b) kuue kuu pikkune praktika avalikus apteegis või haiglas selle haigla farmaatsiaosakonna järelevalve all.
3. Proviisoriõpe peab andma kindluse, et asjaomane isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:
a) piisavad teadmised ravimite ja ravimitootmises kasutatavate ainete kohta;
b) piisavad teadmised farmaatsia tehnoloogia, samuti ravimite füüsikalise, keemilise, bioloogilise ja mikrobioloogilise kontrollimise kohta;
c) piisavad teadmised metabolismi ja ravimite mõju ning mürgiste ainete toime, samuti ravimite kasutamise kohta;
d) piisavad teadmised ravimeid puudutavate statistiliste andmete hindamiseks, et olla suuteline oma teadmiste põhjal andma asjakohast teavet;
e) proviisorina tegutsemiseks vajalike juriidiliste ja teiste nõuete piisav tundmine.
Artikkel 45 Proviisori kutsetegevus
1. Käesolev direktiivi tähenduses on proviisori tegevus see, millega tegelema hakkamine ja tegelemine sõltub kas ühes või mitmes liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni olemasolust ja millega saavad tegelema hakata V lisa punktis 5.6.2 loetletud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavad isikud.
2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 44 sätetele vastavaid ja ülikooli või sellega võrdväärsel tasemel proviisori kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavad isikud on suutelised tegelema või hakkama tegelema vähemalt järgmiste tegevustega, kusjuures vajadusel nõutakse lisaks dokumendile täiendavat töökogemust:
a) ravimite ravimvormide valmistamine;
b) ravimite tootmine ja testimine;
c) ravimite testimine ravimite testimislaboratooriumis;
d) ravimite ladustamine, säilitamine ja jaotamine hulgimüügi staadiumis;
e) ravimite valmistamine, testimine, ladustamine ja tarnimine avalikes apteekides;
f) ravimite valmistamine, kontroll, ladustamine ja jagamine haiglates;
g) teabe jagamine ja nõustamine ravimite valdkonnas.
3. Kui liikmesriik muudab proviisorina tegutsema hakkamise või tegutsemise sõltuvaks lisaks V lisa punktis 5.6.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile ka täiendava töökogemuse olemasolust, peab see liikmesriik piisava tõendina selles küsimuses tunnustama päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste välja antud tunnistusst, mis kinnitab, et isik on päritoluliikmesriigis kutsealal tegutsenud sarnase ajaperioodi vältel.
4. Lõikes 3 nimetatud tunnustamist ei kohaldata kaheaastase töökogemuse suhtes, mida Luksemburgi Suurhertsogiriik nõuab riikliku farmaatsiakontsessiooni andmiseks.
5. Kui liikmesriigis on 16. septembri 1985. aasta seisuga korraldatud konkurentsil põhinevat eksamit, mille eesmärk on lõikes 2 nimetatud dokumendi omanike hulgast välja selekteerida need, kellele anda luba saada riikliku geograafilise jaotuse süsteemi alusel loodavate uute apteekide omanikeks, võib see liikmesriik erandina lõike 1 sätetest seda eksamit ka edaspidi korraldada ja nõuda selle eksami sooritamist liikmesriikide kodanikelt, kellel on V lisa punktis 5.6.2 nimetatud proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument või kelle suhtes kohaldatakse artikli 23 sätteid.
8. osa Arhitekt
Artikkel 46 Arhitektide koolitus
1. Arhitektide koolitus hõlmab vähemalt ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses toimuvat nelja-aasta pikkust täisajaga õppetööd või kuue aasta pikkust õppetööd, millest vähemalt kolm aastat toimub täisajaga. Koolitus peab lõppema ülikoolitasemel eksami eduka sooritamisega. Koolitus, mis toimub ülikooli tasemel ja kus arhitektuur on peamine komponent, peab säilitama tasakaalu arhitektuurialase koolituse teoreetiliste ja praktiliste aspektide vahel ning tagama järgmiste teadmiste ja oskuste omandamise:
a) oskus luua nii esteetilistele kui tehnilistele nõuetele vastavaid arhitektuuriprojekte;
b) piisavad teadmised arhitektuuri ja sellega seotud kunstide, tehnoloogiate ja inimteaduste ajaloo ja teooriate kohta;
c) kaunite kunstide kui arhitektuuriprojekti mõjurite tundmine;
d) piisavad teadmised linnaarhitektuuri ja -planeerimise kohta ja planeerimiseks vajalikud oskused;
e) inimeste ja hoonete, samuti hoonete ja neid ümbritseva keskkonna vahelise suhte mõistmine ning arusaam vajadusest seostada hooned ja nendevaheline ruum inimeste vajaduste ning jaotusega;
f) arhitekti kutseala ja arhitekti rolli mõistmine ühiskonnas, eriti sotsiaalset tegurit arvestavate kavandite ettevalmistamisel;
g) arusaam projekti kavandite ettevalmistamise ja selle tarvis tehtava uurimistöö meetoditest;
h) hooneprojektidega seotud ehitusliku kavandamise, konstruktsiooniliste ja insenertehniliste probleemide mõistmine;
i) piisavad teadmised hoonete füüsikaliste probleemide ja tehnoloogiate ning funktsiooni kohta, et hoonete sisetingimused oleksid mugavad ja pakuksid kaitset kliima eest;
j) vajalikud projekteerimisoskused, et kulufaktoritest ja ehitusmäärustest tulenevate piirangute raames oleksid täidetud hoone kasutajate esitatud nõuded;
k) piisavad teadmised projektikontseptsioonide hoonetesse üle kandmisega ja kavandite üldisesse planeerimisse integreerimisega seotud tööstusharude, organisatsioonide, normatiivaktide ja korra kohta.
2. Lõikes 1 loetletud teadmiste ja oskuste nimekirja võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale. Selline ajakohastamine ei tohi üheski liikmesriigis põhjustada muudatusi kutsealade struktuuriga seotud seadusandlikes põhimõtetes füüsilise isiku koolituse ja kutsealal tegutsema hakkamise osas.
Artikkel 47 Erand arhitektide koolitustingimustest
1. Erandina artikli 46 sätetest tunnustatakse artikli 21 tingimused täidetuks ka järgmisel juhul: pärast 5. augustit 1985 läbitud koolitus, mida Saksamaa Liitvabariigis pakuvad Fachhochschulen nimega õppeasutused kolme aasta jooksul ja mis vastab artiklis 46 sätestatud nõuetele ning annab loa hakata selles liikmesriigis arhitekti kutsenimetuse all tegutsema artiklis 48 nimetatud aladel, niivõrd kui sellele koolitusele järgnes nelja-aasta pikkune töökogemus Saksamaa Liitvabariigis, mida tõendab selle kutseühingu väljaantud tunnistus, mille registris käesoleva direktiivi sätete alusel soodustatud arhitekt esineb. Kutseühing peab esmalt kindlaks tegema, kas asjaomase arhitekti teostatud arhitektuurialane töö tähendab artikli 46 lõikes 1 loetletud teadmiste ning oskuste veenvat rakendamist. See tunnistus antakse sama korra alusel, mis kehtib kutseühingus registreerimise taotlusele.
2. Erandina artikli 46 sätetest tunnustatakse artikli 21 tingimused täidetuks ka järgmisel juhul: koolitus on osa sotsiaalsest arenduskavast või osalise ajaga ülikooliõppest ja vastab artiklis 46 sätestatud tingimustele, mida tõendab arhitektuurialane eksam, kusjuures eksami sooritaja on arhitektuuri valdkonnas mõne arhitekti või arhitektuuribüroo järelevalve all töötanud seitse aastat või kauem. Eksam peab olema ülikooli tasemel ning võrdväärne artikli 46 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud lõpueksamiga.
Artikkel 48 Arhitekti kutsetegevus
1. Käesoleva direktiivi tähenduses on arhitekti kutsetegevus arhitekti kutsenimetuse all tavaliselt sooritatav tegevus.
2. Liikmesriikide kodanikke, kellel on luba seda kutsenimetust kasutada vastavalt seadusele, mis annab liikmesriigi pädevale ametiasutusele õiguse anda see kutsenimetus arhitektuuri valdkonnas oma töö kvaliteediga eriti silma paistvatele liikmesriikide kodanikele, loetakse vastavaks arhitekti kutsenimetuse all arhitektina tegutsemise tingimustele. Asjassepuutuva isiku arhitektuurilise olemusega tegevusi peab tõendama tema päritoluliikmesriigi antud tunnistus.
Artikkel 49 Arhitektide omandatud eriõigused
1. Liikmesriik tunnistab VI lisa punktis 6 loetletud arhitekti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on välja antud teistes liikmesriikides ja mis tõendavad hiljemalt eelnimetatud lisas märgitud akadeemilisel võrdlusaastal alanud koolituse läbimist, isegi kui nad ei vasta artiklis 46 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele, ja võrdsustab arhitektina tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks oma territooriumil need dokumendid omaenda väljaantud arhitekti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega. Sellisel juhul tunnistatakse Saksamaa Liitvabariigi pädevate ametiasutuste välja antud tunnistusi, mis tõendavad, et Saksa Demokraatliku Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt 8. mail 1945 või pärast seda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on nimetatud lisas loetletud dokumentidega võrdväärsed.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tunnustab liikmesriik järgmisi kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente arhitekti kutsealal tegutsemisel ja tegutsema hakkamisel ning võrdsustab need oma territooriumil omaenda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega: liikmesriikide kodanikele nende liikmesriikide poolt välja antud tunnistused, kus kehtivad allpool nimetatud kuupäevast alates jõustatud arhitekti kutsealal tegutsema hakkamist ja tegutsemist reguleerivad eeskirjad: Lõikes 1 nimetatud tunnistus tõendab, et selle omanikul on hiljemalt vastaval kuupäeval väljaantud luba kasutada arhitekti kutsenimetust ja et ta on nende eeskirjade kontekstis kõnealusel tegevusalal tegelikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.
a) 1. jaanuar 1995 Austria, Soome ja Rootsi jaoks,
b) 1. mai 2004 Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia jaoks,
c) 5. august 1987 teiste liikmesriikide jaoks.
IV PEATÜKK Asutamise üldsätted
Artikkel 50 Dokumendid ja formaalsused
1. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused otsustavad kõnealuse reguleeritud kutsealal tegutsemise lubamiseks kohaldada käesolevat jaotist, võivad need asutused nõuda VII lisas loetletud dokumentide ja tunnistuste esitamist. VII lisa punkti 1 alapunktides d, e ja f nimetatud dokumendid ei tohi olla rohkem kui kolm kuud vanad nende väljaandmise kuupäevast arvates. Liikmesriigid, organid ja teised juriidilised isikud tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse.
2. Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt kinnitust selles teises liikmesriigis välja antud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide autentsuse kohta ja vajadusel samuti kinnitust, et käesoleva jaotise III peatükis nimetatud kutsealade osas täidab soodustatud isik artiklites 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40, 44 ja 46 vastavalt kehtestatud koolituse miinimumnõudeid.
3. Juhul kui artikli 3 lõike 1 punktis c määratletud kvalifikatsiooni tõendav dokument on välja antud liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt ning hõlmab kas täielikult või osaliselt teise liikmesriigi territooriumil juriidiliselt asutatud asutuses saadus koolitust, on vastuvõtval liikmesriigil põhjendatud kahtluse korral õigus dokumendi väljastanud liikmesriigi pädevalt organilt kontrollida:
a) kas koolituse korraldanud asutuse koolituskursus on ametlikult atesteeritud dokumendi välja andnud liikmesriigis asuva õppeasutuse poolt;
b) kas välja antud kvalifikatsiooni tõendav dokument on sama, mis oleks välja antud juhul, kui koolituskursus oleks tervenisti läbitud dokumendi välja andnud liikmesriigis ja
c) kas kvalifikatsiooni tõendav dokument annab dokumendi väljastanud liikmesriigi territooriumil samad kutsealased õigused.
4. Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamiseks oma kodanikelt vandetõotuse andmist või vandega kinnitatud deklaratsiooni esitamist ja kui selle vandetõotuse või deklaratsiooni teksti ei saa teiste liikmesriikide kodanikud kasutada, tagab vastuvõttev liikmesriik, et asjaomased isikud saavad kasutada sobivat võrdväärset sõnastust.
Artikkel 51 Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kord
1. Vastuvõtva liikmesriigi pädev ametiasutus kinnitab taotluse kättesaamist ühe kuu jooksul taotluse saamisest ja teavitab taotlejat puuduvatest dokumentidest.
2. Reguleeritud kutsealal tegutseda lubamise taotlus vaadatakse läbi võimalikult kiiresti ja igal juhul peab vastuvõtva liikmesriigi pädev ametiasutus tegema oma põhjendatud otsuse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotleja täielike dokumentide saamist. Siiski võib käesoleva jaotise I ja II peatükiga reguleeritud juhtudel seda tähtaega pikendada.
3. Tehtud otsuse või tähtajaks otsuse mittetegemise kohta saab esitada kaebuse vastavalt siseriiklikule seadusele.
Artikkel 52 Kutsenimetuste kasutamine
1. Kui vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritakse kõnealuse kutseala mõne tegevusalaga seotud kutsenimetuse kasutamist, peavad III jaotise alusel kõnealusel reguleeritud kutsealal tegutsemiseks loa saanud teiste liikmesriikide kodanikud kasutama vastuvõtvas liikmesriigis sellele kutsealale vastavat kutsenimetust ja sellele vastavaid tähekombinatsioone.
2. Kui vastuvõtvas liikmesriigis reguleerib teatud kutseala ühing või organisatsioon artikli 3 lõike 2 tähenduses, ei tohi liikmesriikide kodanikele anda luba kasutada selle ühingu või organisatsiooni kinnitatud kutsenimetusi ega nende lühendeid, kui nad ei tõenda, et nad on selle ühingu või organisatsiooni liikmed. Kui ühing või organisatsioon muudab liikmelisuse sõltuvaks teatud kvalifikatsiooni omamisest, võib ta seda teha teiste liikmesriikide kutsekvalifikatsiooni omavate kodanike suhtes, üksnes käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel.
IV JAOTIS KUTSEALAL TEGUTSEMISE ÜKSIKASJALIK KORD
Artikkel 53 Keeleoskus
Isikud, kes saavad kasu kutsekvalifikatsioonide tunnustamisest, peavad oskama vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsemiseks vajalikke keeli.
Artikkel 54 Akadeemiliste tiitlite kasutamine
Ilma et see piiraks artiklite 7 ja 52 kohaldamist, tagab vastuvõttev liikmesriik, et asjaomastele isikutele antakse õigus kasutada päritolu liikmesriigi keeles neile päritoluliikmesriigis antud akadeemilisi tiitleid ning võimalik et nende lühendeid. Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda, et selle nimetuse kasutamisel lisatakse selle andnud ametiasutuse või eksamikomisjoni nimi ja aadress. Kui päritoluliikmesriigis antud akadeemilist tiitlit võidakse vastuvõtvas liikmesriigis segamini ajada tiitliga, mis nõuab viimati nimetatud liikmesriigis täienduskoolitust, mida soodustatud isik läbinud ei ole, võib vastuvõttev liikmesriik soodustatud isikult nõuda päritoluliikmesriigi akadeemilise tiitli kasutamist vastuvõtva liikmesriigi poolt kehtestatud sobival kujul.
Artikkel 55 Haigekassapoolne tunnustamine
Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 esimese lõigu punkti b kohaldamist, loobuvad liikmesriigid, kes haigekassa kinnituse saamiseks nõuavad nende territooriumil kutsekvalifikatsiooni omandanud isikutelt ettevalmistavat ametialast täiendõpet ja/või töökogemust, sellest kohustusest teises liikmesriigis arsti ja hambaarsti kutsekvalifikatsiooni omandanud isikute suhtes.
V JAOTIS HALDUSKOOSTÖÖ JA VASTUTUS RAKENDAMISE EEST
Artikkel 56 Pädevad ametiasutused
1. Käesoleva direktiivi rakendamise lihtsustamiseks teevad vastuvõtva liikmesriigi ja päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused tihedat koostööd ja abistavad teineteist vastastikku. Nad tagavad vahetatava teabe konfidentsiaalsuse.
2. Vastuvõtva ja päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused vahetavad teavet rakendatud distsiplinaar- või kriminaalkaristuste kohta või iga muu tõsise ja erilise olukorra kohta, millel on tõenäoliselt tagajärjed käesoleva direktiivi alusel tegevusaladel tegutsemisele, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) sätestatud isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte. Päritoluliikmesriik kontrollib olukorra tõepärasust ja tema ametiasutused otsustavad vajaliku uurimismenetluse olemuse ning ulatuse ning teavitavad vastuvõtvat liikmesriiki oma olemasoleva teabe alusel vastuvõetud otsusest.
3. Iga liikmesriik määrab hiljemalt 20. oktoobriks 2007 ametiasutused ja organid, kes on pädevad välja andma ja vastu võtma kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente ja muid dokumente või teavet, samuti need, kes on pädevad vastu võtma käesolevas direktiivis nimetatud taotlusi ning otsuseid, ja teatab neist koheselt teistele liikmesriikidele ning komisjonile.
4. Iga liikmesriik määrab lõikes 1 nimetatud ametiasutuste tegevuse kooskõlastamiseks koordinaatori ja teatab sellest teistele liikmesriikidele ning komisjonile. Koordinaatori ülesanne on: Punktis b kirjeldatud ülesannete täitmisel võivad koordinaatorid paluda artiklis 57 nimetatud kontaktpunktide abi.
a) edendada käesoleva direktiivi ühetaolist kohaldamist;
b) koguda teavet, mis on asjakohane käesoleva direktiivi kohaldamiseks, nagu näiteks liikmesriikides reguleeritud kutsealadel tegutsema hakkamise tingimusi.
Artikkel 57 Kontaktpunktid
Liikmesriik määrab hiljemalt 20. oktoobriks 2007 kontaktpunkti, mille ülesanne on: Kontaktpunktid teatavad komisjonile viimase soovil päringutest, millega nad punkti b sätete alusel tegelevad, kahe kuu jooksul pärast nende päringute saamist.
a) anda kodanikele ja teiste liikmesriikide kontaktpunktidele teavet, mis on käesolevas direktiivis sätestatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks vajalik, nagu näiteks teave kutseala reguleerivate ja kutsealal tegutsemist reguleerivate õigusaktide, kaasa arvatud sotsiaalõigusaktide ja vajadusel eetikareeglite kohta;
b) aidata kodanikel, vajaduse korral koostöös teiste kontaktpunktidega ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate ametiasutustega, realiseerida käesoleva direktiiviga neile antud õigusi.
Artikkel 58 Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitee
1. Komisjoni abistab kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitee, edaspidi komitee, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mida juhatab komisjoni esindaja.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes nõuete kohaselt arvesse selle artikli 8 sätteid. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud perioodi pikkuseks kehtestatakse kaks kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 59 Konsulteerimine
Komisjon tagab, et konsulteeritakse sobival viisil asjaomaste kutserühmade ekspertidega, eelkõige seoses artiklis 58 nimetatud komitee tegevusega, ning esitab nimetatud komiteele põhjendatud aruande nende konsultatsioonide kohta.
VI JAOTIS MUUD SÄTTED
Artikkel 60 Aruandlus
1. Alates 20. oktoobrist 2007 saadavad liikmesriigid kord kahe aasta järel komisjonile aruande süsteemi rakendamise kohta. Lisaks üldistele tähelepanekutele peab aruanne sisaldama vastuvõetud otsuste statistilist kokkuvõtet ja selle direktiivi rakendamisest tulenevate peamiste probleemide kirjeldust.
2. Alates 20. oktoobrist 2007 koostab komisjon kord viie aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.
Artikkel 61 Erandid
Kui liikmesriigil on käesoleva direktiivi mõne sätte rakendamisega suuri probleeme eriomases valdkonnas, tutvub komisjon koostöös asjaomase liikmesriigiga nende probleemidega. Vajaduse korral otsustab komisjon artikli 58 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt lubada kõnealusel liikmesriigil teatud perioodiks teha kõnealusest sättest erandeid.
Artikkel 62 Kehtetuks tunnistamine
Direktiivid 77/452/EMÜ, 77/453/EMÜ, 78/686/EMÜ, 78/687/EMÜ, 78/1026/EMÜ, 78/1027/EMÜ, 80/154/EMÜ, 80/155/EMÜ, 85/384/EMÜ, 85/432/EMÜ, 85/433/EMÜ, 89/48/EMÜ, 92/51/EMÜ, 93/16/EMÜ ja 1999/42/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. oktoobrist 2007. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile ja nende direktiivide alusel vastuvõetud õigusakte see kehtetuks tunnistamine ei mõjuta.
Artikkel 63 Ülevõtmine
Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 20. oktoobriks 2007. Nad teavitava komisjoni sellest viivitamata. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad neile või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise korra määravad kindlaks liikmesriigid.
Artikkel 64 Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 65 Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Strasbourg, 7. september 2005 Euroopa Parlamendi nimel president J. Borrell Fontelles Nõukogu nimel eesistuja C. Clarke
ANNEX
I LISA Nimekiri kutseühingutest või -organisatsioonidest, kes täidavad artikli 3 lõike 2 tingimusi
IIRIMAA
1. The Institute of Chartered Accountants in Ireland
2. The Institute of Certified Public Accountants in Ireland
3. The Association of Certified Accountants
4. Institution of Engineers of Ireland
5. Irish Planning Institute
ÜHENDKUNINGRIIK
1. Institute of Chartered Accountants in England and Wales
2. Institute of Chartered Accountants of Scotland
3. Institute of Chartered Accountants in Ireland
4. Chartered Association of Certified Accountants
5. Chartered Institute of Loss Adjusters
6. Chartered Institute of Management Accountants
7. Institute of Chartered Secretaries and Administrators
8. Chartered Insurance Institute
9. Institute of Actuaries
10. Faculty of Actuaries
11. Chartered Institute of Bankers
12. Institute of Bankers in Scotland
13. Royal Institution of Chartered Surveyors
14. Royal Town Planning Institute
15. Chartered Society of Physiotherapy
16. Royal Society of Chemistry
17. British Psychological Society
18. Library Association
19. Institute of Chartered Foresters
20. Chartered Institute of Building
21. Engineering Council
22. Institute of Energy
23. Institution of Structural Engineers
24. Institution of Civil Engineers
25. Institution of Mining Engineers
26. Institution of Mining and Metallurgy
27. Institution of Electrical Engineers
28. Institution of Gas Engineers
29. Institution of Mechanical Engineers
30. Institution of Chemical Engineers
31. Institution of Production Engineers
32. Institution of Marine Engineers
33. Royal Institution of Naval Architects
34. Royal Aeronautical Society
35. Institute of Metals
36. Chartered Institution of Building Services Engineers
37. Institute of Measurement and Control
38. British Computer Society
II LISA Artikli 11 punkti c alapunktis ii nimetatud eraldi ülesehitusega koolitus
1. Koolitus parameditsiini ja lastehoolduse alal Järgmiste kutsealade koolitus: Saksamaal: Tšehhi Vabariigis: kelle koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning maturitní zkouška eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust meditsiinikeskkoolis. kelle koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning maturitní zkouška eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust meditsiinikeskkoolis. Itaalias: Küprosel: kelle koolitus kestab kokku vähemalt 14 aastat ja sisaldab vähemalt kuueaastast põhiharidust, kuueaastast keskharidust ning kaheaastast kutseharidust keskhariduse baasil, millele järgneb üheaastane erialase töö kogemus. kelle koolitus kestab kokku vähemalt 14 aastat ja sisaldab vähemalt kuueaastast põhiharidust, kuueaastast keskharidust ning kaheaastast keskharidusejärgset haridust, millele järgneb üheaastane erialase töö kogemus. Lätis: kelle koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab kümneaastast üldharidust ja kaheaastast erialast haridust meditsiinikoolis, millele järgneb kolmeaastane erialase töö kogemus ning mille lõpus tuleb kutsetunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam. kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab kümneaastast üldharidust ja kaheaastast erialast haridust meditsiinikoolis, millele järgneb kaheaastane erialase töö kogemus ning mille lõpus tuleb kutsetunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam. kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab kümneaastast üldharidust ja kaheaastast erialast haridust meditsiinikoolis, millele järgneb kaheaastane erialase töö kogemus ning mille lõpus tuleb kutsetunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam. kelle koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab kümneaastast üldharidust ja kolmeaastast erialast haridust meditsiinikoolis, millele järgneb kaheaastane erialase töö kogemus ning mille lõpus tuleb kutsetunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam. Luksemburgis: Madalmaades: kelle koolitus kestab kokku vähemalt kolmteist aastat ja sisaldab: Austrias: kelle koolitus ja väljaõpe kestab kokku vähemalt neliteist aastat ja sisaldab vähemalt viieaastast reguleeritud koolitust, sealhulgas vähemalt kolmeaastast väljaõpet, mis leiab aset osaliselt töökohal ja osaliselt kutseõppeasutuses, ning kutsepraktika- ja koolitusperioodi, mis lõpeb kutsealase eksamiga, mis annab õiguse kõnealusel kutsealal töötamiseks ja praktikantide väljaõpetamiseks. kelle koolitus ja väljaõpe kestab kokku vähemalt 14 aastat ja sisaldab viieaastast reguleeritud koolitust, sealhulgas kaheaastast väljaõpet, kaheaastast kutsepraktika- ja koolitusperioodi ning üheaastast koolituskursust, mis lõpeb kutsealase eksamiga, mis annab õiguse kõnealusel kutsealal töötamiseks ja praktikantide väljaõpetamiseks. kelle koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab eksamiga lõppevat viieaastast kutsealast koolitust spetsialiseeritud õppeasutuses. Slovakkias: kelle koolitus kestab kokku vähemalt 14,5 aastat ja sisaldab kaheksa-aastast põhiharidust, nelja-aastast kutsekeskharidust ja viie semestri pikkust tantsupedagoogika kursust. kelle koolitus kestab kokku vähemalt 14 aastat ja sisaldab kaheksa- või üheksa-aastast põhiharidust, neljaaastast pedagoogilist keskharidust või tavalist keskharidust ja kaheaastast täiendavat osaajalist pedagoogilist õpet.
pediaatriaõde (Kinderkrankenschwester/Kinderkrankenpfleger),
füsioterapeut (Krankengymnast(in)/Physiotherapeut(in)),
tööterapeut/ergoterapeut (Beschäftigungs- und Arbeitstherapeut/Ergotherapeut),
logopeed (Logopäde/Logopädin),
ortopeed (Orthoptist(in)),
riiklikult tunnustatud lastehooldustöötaja (Staatlich anerkannte(r) Erzieher(in)),
riiklikult tunnustatud raviõpetaja (Staatlich anerkannte(r) Heilpädagoge(-in)),
meditsiiniline laboritehnik (medizinisch-technische(r) Laboratoriums- Assistent(in)),
meditsiiniline röntgenitehnik (medizinisch-technische(r) Radiologie-Assistent(in)),
meditsiinilise funktsionaaldiagnostika tehnik (medizinisch-technische(r) Assistent(in) für Funktionsdiagnostik),
veterinaartehnik (veterinärmedizinisch-technische(r) Assistent(in)),
dieediõde (Diätassistent(in)),
farmaatsiatehnik (Pharmazieingenieur), koolitus omandatud enne 31. märtsi 1994 endises Saksa Demokraatlikus Vabariigis või uute liidumaade territooriumil,
psühhiaatriaõde (Psychiatrische(r) Krankenschwester/Krankenpfleger),
kõneterapeut (Sprachtherapeut(in)).
meditsiiniassistent (zdravotnický asistent),
toitumisassistent (nutriční asistent),
hambatehnik (odontotecnico),
optik (ottico).
hambatehnik (οδοντοτεχνίτης),
optik (τεχνικός oπτικός),
hambaarsti õde (zobārstniecības māsa),
biomeditsiinilaborant (biomedicīnas laborants),
hambatehnik (zobu tehniķis),
füsioterapeudi assistent (fizioterapeita asistents),
meditsiiniline röntgenitehnik (assistant(e) technique médical(e) en radiologie),
meditsiinilaborant (assistant(e) technique médical(e) de laboratoire),
psühhiaatriaõde (infirmier/ière psychiatrique),
kirurgi meditsiiniline assistent (assistant(e) technique médical(e) en chirurgie),
pediaatriaõde (infirmier/ière puériculteur/trice),
õde-anestesioloog (infirmier/ière anesthésiste),
diplomeeritud massöör (masseur/euse diplômé(e)),
lastehooldustöötaja (éducateur/trice).
veterinaararsti assistent (dierenartsassistent),
1. i)
spetsialiseeritud õppeasutuses vähemalt kolmeaastast kutsealast koolitust, mis lõpeb eksamiga; mõnel juhul täiendab kutsealast koolitust ühe- või kaheaastane spetsialiseerumiskursus, mis lõpeb eksamiga, või
ii)
spetsialiseeritud õppeasutuses vähemalt kahe ja poole aastast kutsealast koolitust, mis lõpeb eksamiga ja mida täiendab vähemalt kuuekuuline töökogemus või vähemalt kuuekuuline koolitus heakskiidetud asutuses, või
iii)
spetsialiseeritud õppeasutuses vähemalt kaheaastast kutsealast koolitust, mis lõpeb eksamiga ja mida täiendab vähemalt üheaastane töökogemus või vähemalt üheaastane koolitus heakskiidetud asutuses, või
iv)
veterinaararsti assistendi (dierenartsassistent) puhul kolmeaastast kutsealast koolitust spetsialiseeritud õppeasutuses (MBO-programm) või teise valikuna kolmeaastast kutsealast koolitust duaalses koolitussüsteemis (LLW), mis mõlemad lõpevad eksamiga.
õdede spetsiaalne põhikoolitus, spetsialiseerumisega laste ja noortehooldusele (spezielle Grundausbildung in der Kinder- und Jugendlichenpflege),
psühhiaatriaõe spetsialiseeritud põhikoolitus (spezielle Grundausbildung in der psychiatrischen Gesundheits- und Krankenpflege),
kontaktläätsede optik (Kontaktlinsenoptiker),
pediküürija (Fuβpfleger)
audiometrist (Hörgeräteakustiker),
apteeker (Drogist),
massöör (Masseur),
lasteaednik (Kindergärtner/in),
lastehooldutöötaja (Erzieher),
kunstikallakuga põhikooli tantsuõpetaja (učiteľ v tanečnom odbore na základných umeleckých školách),
eriõppeasutuses ja sotsiaalhoolekandeasutuses töötav koolitaja (vychovávatel' v špeciálnych výchovných zariadeniach a v zariadeniach sociálnych služieb),
2. Meister-oskustööliste sektor (Mester/Meister/Maître), mis hõlmab koolituskursusi käesoleva direktiivi III jaotise II peatükis käsitlemata oskuste kohta. Järgmiste kutsealade koolitus: Taanis: kelle koolitus kestab kokku 14 aastat, hõlmates viieaastast kutseõpet, mis jaguneb kahe ja poole aastaseks teoreetiliseks koolituseks kutseõppeasutuses ning kahe ja poole aastaseks praktiliseks koolituseks töökohal ja lõpeb tunnustatud eksamiga asjaomaste oskuste osas ning annab õiguse kasutada nimetust Mester. kelle koolitus kestab kokku 12,5 aastat, hõlmates kolme ja poole aastast kutseõpet, mis jaguneb kuuekuuliseks teoreetiliseks koolituseks kutseõppeasutuses ning kolmeaastaseks praktiliseks koolituseks töökohal ja lõpeb tunnustatud eksamiga asjaomaste oskuste osas ning annab õiguse kasutada nimetust Mester. kelle koolitus kestab kokku 13,5 aastat, hõlmates nelja ja poole aastast kutseõpet, mis jaguneb kaheaastaseks teoreetiliseks koolituseks kutseõppeasutuses ning kahe ja poole aastaseks praktiliseks koolituseks töökohal ja lõpeb tunnustatud eksamiga asjaomaste oskuste osas ning annab õiguse kasutada nimetust Mester. Saksamaal: Luksemburgis: kelle koolitus nimetatud kutsealadel kestab ühtekokku 14 aastat, hõlmates vähemalt viis aastat reguleeritud väljaõpet, mis läbitakse osaliselt töökohal ja osaliselt kutseõppeasutuses ja mis lõpeb eksamiga, mis annab kursuse lõpetajale õiguse töötada mis tahes oskustööna käsitataval tegevusalal kas iseseisvalt või samaväärse vastutustasandiga töövõtjana. Austrias: kelle koolitus ja väljaõpe kestavad kokku vähemalt 14 aastat, hõlmates vähemalt viieaastast reguleeritud koolitust, sealhulgas vähemalt kolmeaastast väljaõpet, mis läbitakse osaliselt töökohal ja osaliselt kutseõppeasutuses, ning vähemalt kaheaastast kutsepraktika- ja koolitusperioodi, mis lõpeb meistrioskuse eksamiga ja annab õiguse kõnealusel kutsealal töötamiseks, praktikantide väljaõpetamiseks ja nimetuse Meister kasutamiseks. põllumajanduse ja metsanduse meister-oskustööliste koolitus, eelkõige: kelle koolitus kestab kokku vähemalt 15 aastat ja sisaldab vähemalt kuueaastast reguleeritud koolitust, sealhulgas vähemalt kolmeaastast väljaõpet, mis läbitakse osaliselt töökohal ja osaliselt kutseõppeasutuses, ning kolmeaastast kutsepraktika perioodi, mis lõpeb meistrioskuse eksamiga ja annab õiguse praktikantide väljaõpetamiseks ja nimetuse Meister kasutamiseks. Poolas: kelle koolitus hõlmab: Slovakkias: kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab kaheksa-aastast põhiharidust, nelja-aastast kutseharidust (kutsekeskhariduse ja/või asjaomase (sarnase) kutseõppepraktika või praktikakursuse läbimist), erialase töö kogemust omandatud hariduse valdkonnas kogukestusega vähemalt kolm aastat või praktikat ja täiendavat pedagoogilist koolitust pedagoogikateaduskonnas või tehnikaülikoolis, või keskhariduse ja asjaomase (sarnase) kutseõppepraktika või praktikakursuse läbimist, erialase töö kogemust omandatud hariduse valdkonnas kogukestusega vähemalt kolm aastat või praktikat, ja täiendavat pedagoogilist koolitust pedagoogikateaduskonnas, või 1. septembriks 2005 eripedagoogika alast erikoolitust, mida pakuvad kutseõppe meistri koolitusasutused erikoolides, ilma täiendava pedagoogilise õppeta.
optik (optometrist),
ortopeediatehnik (ortopædimekaniker),
ortopeediliste jalatsite kingsepp (ortopædiskomager),
optik (Augenoptiker),
hambatehnik (Zahntechniker),
kirurgilise sideme valmistaja (Bandagist),
kuuldeaparaatide valmistaja (Hörgeräte-Akustiker),
ortopeediatehnik (Orthopädiemechaniker),
ortopeediliste jalatsite kingsepp (Orthopädieschuhmacher).
optik (opticien),
hambatehnik (mécanicien dentaire),
kuuldeaparaatide valmistaja (audioprothésiste),
ortopeediatehnik/kirurgilise sideme valmistaja (mécanicien orthopédiste/bandagiste),
ortopeediliste jalatsite kingsepp (orthopédiste-cordonnier),
kirurgilise sideme valmistaja (Bandagist),
korsettide valmistaja (Miederwarenerzeuger),
optik (Optiker),
ortopeediliste jalatsite kingsepp (Orthopädieschuhmacher),
ortopeediatehnik (Orthopädietechniker),
hambatehnik (Zahntechniker),
aednik (Gärtner),
põllumajanduse meister-oskustööline (Meister in der Landwirtschaft),
kodumajandusõpetuse meister-oskustööline (Meister in der laendlichen Hauswirtschaft),
aianduse meister-oskustööline (Meister im Gartenbau),
aiandialase töö meister-oskustööline (Meister im Feldgemüsebau),
pomoloogia ja puuviljade töötlemise meister-oskustööline (Meister im Obstbau und in der Obstverwertung),
viinamarjakasvatuse ja veinitootmise meister-oskustööline (Meister im Weinbau und in der Kellerwirtschaft),
piimanduse meister-oskustööline (Meister in der Molkerei- und Käsereiwirtschaft),
hobusekasvatuse meister-oskustööline (Meister in der Pferdewirtschaft),
kalapüügi meister-oskustööline (Meister in der Fischereiwirtschaft),
kodulinnukasvatuse meister-oskustööline (Meister in der Geflügelwirtschaft),
mesinduse meister-oskustööline (Meister in der Bienenwirtschaft),
metsanduse meister-oskustööline (Meister in der Forstwirtschaft),
metsaistutamise ja -haldamise meister-oskustööline (Meister in der Forstgarten- und Forstpflegewirtschaft),
põllumajandussaaduste hoiustamise meister-oskustööline (Meister in der landwirtschaftlichen Lagerhaltung),
õpetaja, kes õpetab praktilist kutseõpet (Nauczyciel praktycznej nauki zawodu),
2. i)
kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast kutsekeskharidust või võrdväärset keskharidust asjaomasel alal, millele järgneb vähemalt 150tunnise kogukestusega pedagoogiline kursus, tööohutuse ja töötervishoiu kursus, ning kaheaastast erialase töö kogemust alal, mida kavatsetakse õpetama hakata, või
ii)
kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast kutsekeskharidust ning keskharidusejärgse pedagoogilis-tehnilise kooli diplomit, või
iii)
kaheksa-aastast põhiharidust, kahe- kuni kolmeaastast põhilist kutsekeskharidust ja vähemalt kolmeaastast erialase töö kogemust, mida tõendab vastava eriala kutseeksami sooritamise tunnistus ning millele järgneb vähemalt 150tunnise kogupikkusega pedagoogiline kursus.
kutseõppe meister (majster odbornej výchovy),
3.a)b) Meresõit Meretransport Järgmine koolitus: Tšehhi Vabariigis: Taanis: Saksamaal: Itaalias: Lätis: Madalmaades: Koolitus hõlmab: Kalapüügilaevad: Järgmine koolitus: Saksamaal: Madalmaades: koolitus hõlmab: ning mida tunnustatakse vastavalt Torremolinose konventsioonile (Torremolinose rahvusvaheline kalalaevade ohutuse konventsioon, 1977).
tekimadrus (palubní asistent),
vahitüürimees (námořní poručík),
vanemtüürimees (první palubní důstojník),
kapten (kapitán),
abimehaanik (strojní asistent),
vahimehaanik (strojní důstojník),
teine mehaanik (druhý strojní důstojník),
vanemmehaanik (první strojní důstojník),
laeva elektrimehaanik (elektrotechnik),
vanemelektrimehaanik (elektrodůstojník).
laevakapten (skibsfører),
esimene tüürimees (overstyrmand),
tüürimees, tekiohvitser (enestyrmand, vagthavende styrmand),
tekiohvitser (vagthavende styrmand),
masinainsener (maskinchef),
esimene masinainsener (l. maskinmester),
esimene masinainsener/valveinsener (l. maskinmester/vagthavende maskinmester).
suure rannikualuse kapten (Kapitän AM),
rannikualuse kapten (Kapitän AK),
suure rannikualuse tekiohvitser (Nautischer Schiffsoffizier AMW),
rannikualuse tekiohvitser (Nautischer Schiffsoffizier AKW),
C-kraadi peainsener (Schiffsbetriebstechniker CT - Leiter von Maschinenanlagen),
C-kraadi laevamehaanik (Schiffsmaschinist CMa -Leiter von Maschinenanlagen),
C-kraadi laevainsener (Schiffsbetriebstechniker CTW),
C-kraadi laevamehaanik - üksikinsener-ohvitser (Schiffsmaschinist CMaW - Technischer Alleinoffizier).
tekiohvitser (ufficiale di coperta),
insener-ohvitser (ufficiale di macchina).
laeva elektrimehaanik (kuģu elektromehāniķis),
külmutusseadmete mehaanik (kuģa saldēšanas iekārtu mašīnists).
rannikualuse esimene tüürimees (koos lisakoolitusega) (stuurman kleine handelsvaart (met aanvulling)),
rannikualuse diplomeeritud mootorinsener (diploma motordrijver),
laevaliiklusteeninduse ametnik (VTS-functionaris),
Tšehhi Vabariigis:
3.a)
pt_33 i)
tekimadrus (palubní asistent),
1. Vähemalt 20aastane isik.
2. a)
Mereakadeemia või merekool — laevajuhtimise teaduskond, mõlemad kursused peavad lõppema maturitní zkouška eksamiga, ja õpingute ajal vähemalt kuus kuud tunnustatud meresõidupraktikat laeval, või
b)
Vähemalt kaks aastat tunnustatud meresõidupraktikat laeval navigatsioonivahis osalemise tasemel, STCW-koodeksi (Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon) A-II/1 osas täpsustatud pädevusnõuetele vastava tunnustatud kursuse läbimine STCW-konventsiooni osalisriigi mereakadeemias või merekoolis ja MTC (Tšehhi Vabariigi Meretranspordikomitee) poolt tunnustatud eksamikomisjoni ees eksami läbimine.
ii)
vahitüürimees (námořní poručík),
1. Tunnustatud meresõidupraktika tekimadrusena 500 tonnise või suurema kogumahutavusega laeval, mis merekooli või -akadeemia lõpetamise korral kestab vähemalt kuus kuud ja tunnustatud kursuse läbimise korral üks aasta, millest vähemalt kuus kuud moodustab navigatsioonivahis osalemine.
2. Nõuetekohaselt täidetud ja kinnitatud kadettide praktikaraamat laeval läbitud õppe kohta.
iii)
vanemtüürimees (první palubní důstojník), 500 tonnise ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom ning vähemalt kaksteist kuud tunnustatud meresõidupraktikat vahitüürimehena.
iv)
kapten (kapitán),
=
500 — 3000 tonnise kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus.
3000 tonnise ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom, vähemalt kuue kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika vanemtüürimehena 500 tonnise ja suurema kogumahutavusega laeval ning vähemalt kuue kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika vanemtüürimehena 3000 tonnise või suurema kogumahutavusega laeval.
v)
abimehaanik (strojní asistent),
1. Vähemalt 20aastane isik.
2. Mereakadeemia või merekool — laevamehaanika teaduskond ja õpingute ajal vähemalt kuus kuud tunnustatud meresõidupraktikat laeval.
vi)
vahimehaanik (strojní důstojník), Mereakadeemia või merekooli lõpetamise korral vähemalt kuue kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika abimehaanikuna.
vii)
teine mehaanik (druhý strojní důstojník), Vähemalt 12 kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika kolmanda mehaanikuna 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval.
viii)
vanemmehaanik (první strojní důstojník), 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva teise mehaaniku tunnistus ja vähemalt kuue kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika samal alal.
ix)
laeva elektrimehaanik (elektrotechnik),
1. Vähemalt 18 aastane isik.
2. Mere- või muu akadeemia, elektrotehnika teaduskond, või tehnikakool või elektrotehnika kõrgkool, kõik kursused peavad lõppema maturitní zkouška eksamiga ja vähemalt 12 kuu pikkuse elektrotehnika praktikaga.
x)
vanemelektrimehaanik (elektrodůstojník),
1. Mereakadeemia või merekool, laevaelektrotehnika teaduskond, või muu elektrotehnika alane akadeemia või keskkool, kõik kursused peavad lõppema maturitní zkouška eksami või riigieksamiga.
2. Akadeemia või merekooli lõpetamise korral vähemalt 12 kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika elektrimehaanikuna või 24 kuu pikkune meresõidupraktika keskkooli lõpetamise korral.
Taanis on 9aastast põhiharidust, millele järgneb põhikoolitus ja/või 17- kuni 36 kuuline meresõidukursus, täiendatud:
pt_34 i)
pardaohvitseride puhul üheaastase kutseõppega,
ii)
teiste kutsealade puhul 3aastase spetsialiseeritud kutseõppega.
Saksamaal kestab koolitus 14 kuni 18 aastat ja hõlmab 3aastast kutsealase põhikoolituse kursust ning üheaastast meresõidupraktikat, millele järgneb ühe- kuni kaheaastane spetsiaalne kutsealane koolitus, mida vajadusel täiendab kaheaastane töökogemus navigatsiooni alal.
Lätis:
pt_36 i)
laeva elektrimehaanik (kuģu elektromehāniķis),
1. Vähemalt 18 aastane isik.
2. Koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja kuus kuud, mis sisaldab vähemalt üheksa-aastast põhiharidust ja vähemalt kolmeaastast kutseharidust. Lisaks sellele on nõutav vähemalt kuue kuu pikkune meresõidupraktika laevaelektrimehaanikuna või selle abina 750 kW või suurema koguvõimusega laeval. Kutseõpe lõpeb pädevale asutusele antava erialaeksamiga, mis vastab transpordiministeeriumi poolt heakskiidetud koolitusprogrammile.
ii)
külmutusseadmete mehaanik (kuģa saldēšanas iekārtu mašīnists),
1. Vähemalt 18aastane isik.
2. Koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat, mis sisaldab vähemalt üheksa-aastast põhiharidust ja vähemalt kolmeaastast kutseharidust. Lisaks sellele on nõutav vähemalt 12 kuu pikkune meresõidupraktika külmutusseadmete mehaaniku abina. Kutseõpe lõpeb pädevale asutusele antava erialaeksamiga, mis vastab transpordiministeeriumi poolt heakskiidetud koolitusprogrammile.
Itaalias kogukestusega 13 aastat, millest vähemalt viis aastat hõlmab kutsealane koolitus, mis lõpeb eksamiga ja mida vajaduse korral täiendab kutsepraktika.
Madalmaades: ning mida tunnustatakse vastavalt rahvusvahelisele STCW konventsioonile (rahvusvaheline meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konventsioon, 1978).
pt_38 i)
rannikualuse esimene vanemtüürimehe (koos lisakoolitusega) (stuurman kleine handelsvaart (met aanvulling)) ja diplomeeritud mootorinseneri (diploma motordrijver) koolitus kestab 14 aastat, millest vähemalt kaks aastat toimub spetsialiseeritud kutseõppeasutuses, millele järgneb kaheteistkuuline kutsepraktika,
ii)
laevaliiklusteeninduse ametniku (VTS-functionaris) puhul kestab koolitus ühtekokku vähemalt 15 aastat ja sisaldab vähemalt kolmeaastast koolitust rakenduslikus kõrgkoolis (HBO) või kutsekeskkoolis (MBO), millele järgnevad riiklikud või piirkondlikud spetsialiseeritud kursused, millest igaüks hõlmab vähemalt kaheteistnädalast eksamiga lõppevat teoreetilist koolitust,
kapten (avamere kalapüük) (Kapitän BG/Fischerei),
kapten (rannikuäärne kalapüük) (Kapitän BLK/Fischerei),
avamerealuse tekiohvitser (Nautischer Schiffsoffizier BGW/Fischerei),
rannikualuse tekiohvitser (Nautischer Schiffsoffizier BK/Fischerei).
esimene tüürimees/insener V (stuurman werktuigkundige V),
kalapüügialuse insener IV (werktuigkundige IV visvaart),
kalapüügialuse esimenetüürimees IV (stuurman IV visvaart),
esimene tüürimees/insener VI (stuurman werktuigkundige VI),
Saksamaal ühtekokku 14 kuni 18 aastat, sealhulgas kolmeaastast väljaõppekursust ja üheaastast meresõidupraktikat, millele järgneb ühe- või kaheaastane spetsialiseeritud kutseõpe, mida vajadusel täiendab kaheaastane meresõidukogemus.
Madalmaades ühtekokku 13 kuni 15 aastat, millest vähemalt kaks aastat leiab aset spetsialiseeritud kutseõppeasutuses, millele järgneb 12kuuline erialase töö kogemus,
4. Tehnikasektor Järgmine koolitus: Tšehhi Vabariigis: kelle koolitus hõlmab kutseõpet kestusega vähemalt üheksa aastat ja sisaldab nelja-aastast tehnilist keskharidust, mis lõpeb maturitní zkouška eksamiga (tehnikakallakuga keskkooli eksam), viieaastast erialast töökogemust, mille lõppedes tuleb sooritada erialaeksam teatud ehitustööde osas (vastavalt seadusele nr 50/1976 Sb. (ehitusseadus) ja seadusele nr 360/1992 Sb.). kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning maturitní zkouška eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust, ning mille lõpus tuleb sooritada riigieksam sõidukite võimsusõpetuse kohta. kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning maturitní zkouška eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust mehaanika- või elektroonikakeskkoolis. vähemalt 24aastane isik; kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning maturitní zkouška eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust liikluse või masinaehituse valdkonnas. vähemalt 21aastane isik; kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning maturitní zkouška eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust, millele järgneb vähemalt kahe aasta pikkune tehniline praktika; asjaomasel isikul peab olema juhiluba, ta ei tohi olla karistusregistrisse kantud ning ta peab olema läbinud vähemalt 120 tunni pikkuse riigiteenistuses olevate tehnikute erikursuse, sooritades edukalt eksami. kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ja maturitní zkouška eksamiga lõppevat vähemalt nelja-aastast kutsekeskharidust; lisaks sellele peab ametitaotleja läbima vähemalt kolme aasta pikkuse tehnilise praktika ja kaheksa tundi kestva autode heitgaase kontrolliva mehaaniku erikursuse, sooritades edukalt eksami. kelle koolitus kestab kokku vähemalt 15 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning maturitní zkouška eksamiga lõppevat kolmeaastast kutsekeskharidust, ning mille lõpus tuleb kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks sooritada eksam. Sellisele kutseharidusele peab järgnema eksamiga lõppev nelja aasta pikkune kutsepraktika. kelle koolitus kestab kokku 12 aastat, kui see on täies ulatuses tehniline kutsekeskharidus restaureerimise alal, või 10 — 12 aasta pikkust õpet sarnasel alal koos viieaastase erialase töökogemusega, kui tegemist on täies ulatuses maturitní zkouška eksamiga lõppenud tehnilise kutsekeskharidusega, või kaheksa-aastast erialast töökogemust, kui tegemist on tehnilise kutsekeskharidusega, mis lõpeb praktikaeksamiga. kelle koolitus kestab kokku 12 aastat, millele lisandub viie aasta pikkune erialase töö kogemus kui tegemist on täies ulatuses tehnilise kutsekeskharidusega restaureerimise valdkonnas, mis lõpeb maturitní zkouška eksamiga. kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust, maturitní zkouška eksamiga lõppevat vähemalt nelja-aastast kutsekeskharidust ning vähemalt viieaastast töökogemust jäätmekäitlusvaldkonnas viimase kümne aasta jooksul. kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning vähemalt nelja-aastast kutsekeskharidust, mille lõpus tuleb sooritada maturitní zkouška eksam, ning millele järgneb: kaks aastat tööd lõhkajana (maa-alustes tingimustes) või üks aasta (maapealsetes tingimustes); sealhulgas kuus kuud tööd lõhkaja abina; 100 tundi teoreetilist ja praktilist õpet, mis lõpeb eksamiga asjaomase piirkondliku kaevandusameti ees; kuuekuuline või pikem erialase töö kogemus peamiste lõhketööde kavandaja ja teostajana; 32 tundi teoreetilist ja praktilist õpet, mis lõpeb eksamiga Tšehhi Kaevandusameti ees. Itaalias: kelle koolitus hõlmab keskhariduse tasemel tehnilist koolitust kestusega vähemalt 13 aastat, sealhulgas kaheksa-aastast kohustuslikku põhikooli, millele järgneb viieaastane keskharidust andev õpe, millest 3 aastat moodustab kutsealane koolitus, mis lõpeb tehnikaalase bakalaureuse eksamiga ja mida täiendab: millele järgneb riigieksam. Lätis: vähemalt 18aastane isik; kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat, mis sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ja vähemalt nelja-aastast kutseharidust; kutseharidus lõpeb töötaja erialaeksamiga; kutsetunnistuse annab pädev asutus viieks aastaks. Madalmaades: koolitus hõlmab: Austrias: kelle koolitus kestab kokku vähemalt 15 aastat ja sisaldab kaheksa-aastast kohustuslikku põhiharidust, millele järgneb vähemalt viieaastane tehnika- või ärialane keskharidust andev õpe, mis lõpeb tehnika- või ärialase küpsuseksamiga; koolitusele lisandub vähemalt kaheaastane koolitus töökohal, mis lõpeb kutseeksamiga. kelle koolitus kestab kokku vähemalt 15 aastat, hõlmates vähemalt kuueaastast reguleeritud koolitust, mis on jaotatud kolmeaastaseks väljaõppeperioodiks ja kolmeaastaseks eksamiga lõppevaks kutsepraktika- ja koolitusperioodiks. kelle koolitus kestab kokku vähemalt 18 aastat, hõlmates vähemalt üheksa-aastast kutsealast koolitust, mis on jaotatud nelja-aastaseks tehnikaalase keskhariduse omandamise perioodiks ja viieaastaseks kutsepraktika- ja koolitusperioodiks ja mis lõpeb eksamiga. Eksam annab õiguse sellel kutsealal töötada ja praktikante välja õpetada, niivõrd kui see koolitus on seotud õigusega ehitiste projekteerimiseks, tehniliste kalkulatsioonide ja ehitusjärelevalve teostamiseks (Maria Theresia privileeg). Poolas: kelle koolitus hõlmab kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast tehnilist kutsekeskharidust mootorsõidukite valdkonnas, kolme aasta pikkust töökogemust sõidukite teenindusjaamas või autoremonditöökojas, 51 tunni pikkust põhikursust sõiduki tehnoseisundi kontrollimisest ja erialaeksami sooritamist. kelle koolitus hõlmab kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast tehnilist kutsekeskharidust mootorsõidukite valdkonnas, nelja aasta pikkust töökogemust sõidukite teenindusjaamas või autoremonditöökojas, 51 tunni pikkust põhikursust sõidukite tehnoseisundi kontrollimisest ja erialaeksami sooritamist. kelle koolitus hõlmab: Diagnostikute täieliku väljaõppe pikkus tundides ja erikoolituse üldine ulatus on määratud eraldi kindlaks infrastruktuuriministri 28. novembri 2002. aasta määrusega diagnostikuid käsitlevate üksikasjalike nõuete kohta (Dz.U. z 2002, nr 208, pos. 1769). kelle koolitus hõlmab kaheksa-aastast põhiharidust ja nelja-aastast kutsekeskharidust spetsialiseerumisega raudteetranspordile, samuti 45 päeva pikkust kursust, mis valmistab ette rongidispetšeri tööks, ning kvalifikatsioonieksami sooritamist, või kelle koolitus hõlmab kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast kutsekeskharidust spetsialiseerumisega raudteetranspordile, samuti 63 päeva pikkust kursust, mis valmistab ette rongidispetšeri tööks, ning kvalifikatsioonieksami sooritamist.
tunnustatud tehnik, tunnustatud ehitaja (autorizovaný technik, autorizovaný stavitel),
rööbassõiduki juht (fyzická osoba řídící drážní vozidlo),
rööbastee kontrolltehnik (drážní revizní technik),
sõiduõpetaja (učitel autoškoly),
mootorsõiduki tehnoseisundit kontrolliv riigi esindaja (kontrolní technik STK),
autode heitgaase kontrolliv mehaanik (mechanik měření emisí),
I klassi laevakapten (kapitán I. třídy),
käsitööks loetud mälestiste restauraator (restaurátor památek, které jsou díly uměleckých řemesel),
muuseumide ja galeriide kollektsioonis olevate kunstiteoste, mis ei ole mälestised, ja teiste kultuuriväärtusega objektide restauraator (restaurátor děl výtvarných umění, která nejsou památkami a jsou uložena ve sbírkách muzeí a galerií, a ostatních předmětů kulturní hodnoty),
jäätmekäitleja (odpadový hospodář),
lõhkamisspetsialist (Technický vedoucí odstřelů),
ehitusgeomeeter (geometra),
maamõõtja (perito agrario),
4. i)
ehitusgeomeetridel vähemalt kaheaastane kutsepraktika asjaomases ettevõttes või viieaastane töökogemus;
ii)
maamõõtjatel vähemalt kaheaastane kutsepraktika,
vedurijuhi abi (vilces līdzekļa vadītāja (mašīnista) palīgs),
kohtutäitur (gerechtsdeurwaarder),
hambaproteeside valmistaja (tandprotheticus),
i)
kohtutäituri (gerechtsdeurwaarder) puhul koolitust ja kutseõpet kestusega 19 aastat, mis sisaldab kohustuslikku kaheksa-aastast põhikooli, millele järgneb kaheksa-aastane keskharidust andev õpe, millest neli aastat moodustab riigieksamiga lõppev tehnikaalane õpe. Koolitust täiendab kolmeaastane teoreetiline ja praktiline kutseõpe;
ii)
hambaproteeside valmistaja (tandprotheticus) puhul vähemalt 15aastast täisajaga ja 3aastast osalise ajaga koolitust, mis sisaldab kaheksa-aastast põhiharidust, nelja-aastast üldkeskharidust andvat õpet ja kolmeaastast kutseõpet, sealhulgas hambatehniku teoreetilist ja praktilist koolitust, millele lisandub kolmeaastane osalise ajaga hambaproteeside valmistaja koolitus, mis lõpeb eksamiga.
metsnik (Förster),
tehniline konsultatsioon (Technisches Büro),
tööjõu rentimine (Überlassung von Arbeitskräften - Arbeitsleihe),
tööhõiveagent (Arbeitsvermittlung),
investeeringute konsultant (Vermögensberater),
eradetektiiv (Berufsdetektiv),
turvatöötaja (Bewachungsgewerbe),
kinnisvaramaakler (Immobilienmakler),
kinnisvarahaldaja (Immobilienverwalter),
ehituse projektijuht (Bauträger, Bauorganisator, Baubetreuer),
inkassoteenus (Inkassobüro/Inkassoinstitut),
kindlustuskonsultant (Berater in Versicherungsangelegenheiten),
ehitusmeister (planeerimine ja tehniline kalkulatsioon) (Planender Baumeister),
puuseppmeister (planeerimine ja tehniline kalkulatsioon) (Planender Zimmermeister),
töönduse raamatupidaja (Gewerblicher Buchhalter) kooskõlas 1994. aasta Äriseadustikuga (Gewerbeordnung von 1994);
eraettevõtjast raamatupidaja (Selbständiger Buchhalter) kooskõlas 1999. aasta föderaalseadusega avalike audiitorite kohta (Bundesgesetz über die Wirtschaftstreuhandberufe von 1999).
põhitaseme sõidukikontrollikeskuses mootorsõiduki tehnoseisundit kontrolliv diagnostik (diagnosta przeprowadzający badania techniczne w stacji kontroli pojazdów o podstawowym zakresie badań),
piirkondlikus sõidukikontrollikeskuses mootorsõiduki tehnoseisundit kontrolliv diagnostik (diagnosta przeprowadzający badania techniczne pojazdu w okręgowej stacji kontroli pojazdów),
sõidukikontrollikeskuses mootorsõiduki tehnoseisundit kontrolliv diagnostik (diagnosta wykonujący badania techniczne pojazdów w stacji kontroli pojazdów),
i)
kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast tehnilist kutsekeskharidust mootorsõidukite valdkonnas ning tõendatud nelja aasta pikkust praktikat sõidukite teenindusjaamas või autoremonditöökojas, või
ii)
kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast tehnilist kutsekeskharidust muus valdkonnas kui mootorsõidukid ning tõendatud kaheksa aasta pikkust praktikat sõidukite teenindusjaamas või autoremonditöökojas, kokku 113 tunni pikkust täielikku koolitust koos põhi- ja erialase väljaõppega, mille iga etapp lõppeb eksamiga.
rongidispetšer (dyżurny ruchu),
5. Ühendkuningriigi koolitused, mis on akrediteeritud kui riiklikku kutsekvalifikatsiooni (National Vocational Qualifications) või Šoti kutsekvalifikatsiooni (Scottish Vocational Qualifications) andev koolitus: Järgmiste kutsealade koolitus: millega antakse kvalifikatsioon, mis on akrediteeritud Ühendkuningriigi riikliku kutsekvalifikatsioonina (National Vocational Qualifications - NVQ) või mis on Šotimaal akrediteeritud Šoti kutsekvalifikatsioonina (Scottish Vocational Qualifications) ja mis vastab Ühendkuningriigi riikliku kutsekvalifikatsiooni raamistiku (National Framework of Vocational Qualifications) tasemetele 3 ja 4. Tasemed määratletakse järgmiselt:
tunnustatud veterinaarmeditsiiniõde (listed veterinary nurse),
kaevanduse elektriinsener (mine electrical engineer),
kaevanduse mehaanikainsener (mine mechanical engineer),
hambaterapeut (dental therapist),
hambahügieeni töötaja (dental hygienist),
optik (dispensing optician),
kaevandusassistent (mine deputy),
pankrotihaldur (insolvency practitioner)
litsenseeritud kinnisvarajurist (licensed conveyancer),
kauba- ja reisilaevade esimene tüürimees — piiranguteta (first mate - freight/passenger ships — unrestricted),
kauba- ja reisilaevade teine tüürimees — piiranguteta (second mate - freight/passenger ships — unrestricted),
kauba- ja reisilaevade kolmas tüürimees — piiranguteta (third mate - freight/passenger ships unrestricted),
kauba- ja reisilaevade tekiohvitser — piiranguteta (deck officer - freight/passenger ships — unrestricted),
kauba- ja reisilaevade insener-ohvitser — piiranguteta äritegevuspiirkond (engineer officer - freight/passenger ships - unlimited trading area),
sertifitseeritud tehnikaalaselt pädev jäätmemajanduse töötaja (certified technically competent person in waste management),
3. tase: pädevus erinevatel laia tegevusulatusega tööaladel, mida teostatakse erinevates olukordades, ja millest enamik on keerulised ja mitterutiinsed. Oluline on vastutusala ja autonoomia ning sageli nõutakse teiste inimeste kontrollimist või juhtimist.
4. tase: pädevus erinevatel laia tegevusulatusega keerulistel, tehnilistel või ametialastel tööaladel, mida teostatakse erinevates olukordades ja olulise isikliku vastutuse ning autonoomia astmega. Vastutakse teiste inimeste töö eest ja sageli tegeletakse ressurside suunamisega.
Ühendkuningriigis: Reguleeritud koolitus, millega antakse kvalifikatsioon, mis on akrediteeritud Ühendkuningriigi riikliku kutsekvalifikatsioonina (National Vocational Qualifications - NVQ) või mis on Šotimaal akrediteeritud Šoti kutsekvalifikatsioonina (Scottish Vocational Qualifications) ja mis vastab Ühendkuningriigi riikliku kutsekvalifikatsioonisüsteemi (National Framework of Vocational Qualifications) tasemetele 3 ja 4. Tasemed määratletakse järgmiselt:
3. tase: pädevus erinevatel laia tegevusulatusega tööaladel, mida teostatakse erinevates olukordades ja millest enamik on keerulised ja mitteruniinsed. Oluline on vastutusala ja autonoomia ning sageli nõutakse teiste inimeste kontrollimist või juhtimist.
4. tase: pädevus erinevatel laia tegevusulatusega keerulistel, tehnilistel või ametialastel tööaladel, mida teostatakse erinevates olukordades ja olulise isikliku vastutuse ning autonoomia astmega. Vastutatakse teiste inimeste töö eest ja sageli tegeletakse ressurside suunamisega.
Saksamaal: Järgmised reguleeritud koolitused: Saksamaa ametiasutused saadavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate koolituste loetelu.
koolitused, mis valmistavad ette töötamiseks järgmistel ametikohtadel: tehniline assistent (technische(r) Assistent(in)), äriassistent (kaufmännische(r) Assistent(in)), sotsiaalvaldkonna ametikohad (soziale Berufe) ja riikliku tunnistusega hingamis- ja kõnekunsti õpetaja (staatlich geprüfte(r) Atem-, Sprech- und Stimmlehrer(in)), mille kestus on vähemalt 13 aastat, mis nõuavad keskhariduse edukat (mittlerer Bildungsabschluβ) omandamist ja sisaldavad:
III LISA Artikli 13 lõike 2 kolmandas lõigus nimetatud reguleeritud haridus ja koolitus
grp_2
pt_1 i)
spetsialiseeritud õppeasutuses (Fachschule) vähemalt kolmeaastast eksamiga lõppevat kutsealast koolitust, mida täiendab vajaduse korral ühe- või kaheaastane eksamiga lõppev spetsiaalne kursus, või
ii)
spetsialiseeritud õppeasutuses (Fachschule) vähemalt kahe ja poole aastast eksamiga lõppevat koolitust, mida täiendab vähemalt kuuekuuline töökogemus või kutsepraktika heakskiidetud asutuses, või
iii)
spetsialiseeritud õppeasutuses (Fachschule) vähemalt kaheaastast eksamiga lõppevat koolitust, mida täiendab vähemalt üheaastane töökogemus või kutsepraktika heakskiidetud asutuses.
Järgmiste kutsealade reguleeritud koolitus: riikliku tunnistusega tehnik (staatlich geprüfte(r) Techniker(in)), ärimajanduse ametikohad (Betriebswirt(in)), disainer (Gestalter(in)) ja perenõustaja (Familiepfleger(in)); koolitus kestab vähemalt 16 aastat, hõlmates vähemalt üheksa-aastast kohustuslikku põhiharidust või samaväärse õppe ja koolituse edukat läbimist ja vähemalt kolmeaastase õppe edukat läbimist kutseõppeasutuses (Berufsschule), mis sisaldab vähemalt kaheaastase töökogemuse kõrval vähemalt kaheaastast täisajaga või asjakohase kestusega osalise ajaga kutseõpet.
Reguleeritud koolitus ja reguleeritud ametialane väljaõpe, mille kestus on vähemalt 15 aastat ja mille eeltingimuseks on üldjuhul vähemalt üheksa-aastase kohustusliku põhiharidusõppe ja üldjuhul kolmeaastase kutseõppe edukas läbimine, sealhulgas üldjuhul vähemalt kaheaastane (enamikul juhtudel kolmeaastane) tööalane kogemus ja eksam ametialase koolituse raames. Eksamiks ettevalmistus hõlmab koolituskursust, mis sisaldab ka töökogemust (vähemalt 1000 tunni ulatuses) või töös osalemist täisajaga (vähemalt ühe aasta jooksul).
Madalmaades: Madalmaade ametiasutused saadavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate koolituste loetelu.
Reguleeritud koolitus, mille kogukestus on vähemalt 15 aastat ja mille eeltingimuseks on vähemalt kaheksa-aastane kohustuslik põhiharidus ja nelja-aastane kesktaseme üldkeskharidus (MAVO) või ettevalmistav kutseharidus (VBO) või kõrgtaseme üldkeskharidus, mille puhul nõutakse kolme- või nelja-aastase kesktaseme kutsealase koolituse (MBO) läbimist ja eksami sooritamist.
Reguleeritud koolitus, mille kogukestus on vähemalt 16 aastat ja mille eeltingimuseks on vähemalt kaheksa-aastane kohustuslik algharidus ja vähemalt nelja-aastane ettevalmistavat kutseharidust (VBO) või kõrgema astme üldkeskharidust andev õpe, mille puhul nõutakse vähemalt nelja-aastast kutsealast koolitust väljaõppesüsteemis, mis sisaldab vähemalt ühel päeval nädalas teoreetilist õpet kolledžis ja teistel päevadel praktilist väljaõpet praktilises koolituskeskuses või ettevõttes ja mis lõpeb teise või kolmanda taseme eksamiga.
Austrias: Austria ametiasutused saadavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate koolituste loetelu.
õpe kõrgemates kutseõppeasutustes (Berufsbildende Höhere Schulen) ja kõrgemates põllumajandus- ja metsandusõppeasutustes (Höhere Land- und Forstwirtschaftliche Lehranstalten), sealhulgas eri liiki õppeasutustes (einschliesslich der Sonderformen), mille ülesehitus ja tase on kindlaks määratud õigus- ja haldusnormidega. Nimetatud õppe kogukestus on vähemalt 13 aastat ja see sisaldab viieaastast kutseõpet, mis lõpeb eksamiga, mille sooritamine tõendab kutsealast pädevust.
väljaõpe meistrikoolides (Meisterschulen), meistriklassides (Meisterklassen), tööstuslikes meistrikoolides (Werkmeisterschulen) või ehitusoskustööliste koolides (Bauhandwerkerschulen), mille ülesehitus ja tase on kindlaks määratud õigus- ja haldusnormidega. Nimetatud õppe kogukestus on vähemalt 13 aastat ja see sisaldab üheksa-aastast kohustuslikku põhiharidust, millele järgneb kas kolmeaastane kutseõpe spetsialiseeritud kutseõppeasutuses (Fachschule) või vähemalt kolmeaastane väljaõpe ettevõttes ja sellega paralleelselt kutseõppeasutuses (Berufsschule), mis mõlemad lõpevad eksamiga ja mille täienduseks tuleb läbida vähemalt üheaastane koolitus meistrikoolis (Meisterschule), meistriklassis (Meisterklassen), tööstuslikus meistrikoolis (Werkmeisterschule) või ehitusoskustööliste koolis (Bauhandwerkerschule). Enamikul juhtudel kestab õpe kokku vähemalt 15 aastat ja sisaldab töökogemust, mis nimetatud õppeasutustes läbi viidavale koolitusele eelneb või on osaajaliste koolituste osaks (vähemalt 960 tundi).
IV LISA Artiklites 17, 18 ja 19 nimetatud töökogemuse kategooriatega seotud kutsealad
Nimekiri I Põhigrupid, mis on hõlmatud direktiiviga 64/427/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 69/77/EMÜ ning direktiividega 68/366/EMÜ ja 82/489/EMÜ
1 Direktiiv 64/427/EMÜ (liberaliseerimist käsitlev direktiiv 64/429/EMÜ) NICE nomenklatuur (vastab ISIC põhigruppidele 23 — 40) Põhigrupp 23 Tekstiili tootmine 232 Villase riide masinkudumine ja töötlemine 233 Puuvillase riide masinkudumine ja töötlemine 234 Siidriide masinkudumine ja töötlemine 235 Linase ja kanepiriide masinkudumine ja töötlemine 236 Muu tekstiilitööstus (džuut, kõvad kiud jne), nööri tootmine 237 Silmkoeliste ja heegeldatud toodete tootmine 238 Tekstiili viimistlus 239 Muude tekstiiltoodete tootmine Põhigrupp 24 Jalatsite, rõivaste ja vooditarvete tootmine 241 Jalatsite masintootmine (välja arvatud kummi- või puujalatsid) 242 Jalatsite käsitsitootmine ja parandamine 243 Rõivatootmine (välja arvatud karusnahatooted) 244 Madratsite ja vooditarvete tootmine 245 Naha- ja karusnahatoodete tootmine Põhigrupp 25 Puit- ja korktoodete tootmine, välja arvatud mööbel 251 Puidu saagimine ja selle töötlemine 252 Puidust pooltoodete tootmine 253 Puidust ehitusdetailide, kaasa arvatud põrandamaterjali seeriatootmine 254 Puittaara tootmine 255 Muude puittoodete tootmine, välja arvatud mööbel 259 Õlg-, kork-, punumismaterjalist, vitstest ja rotangpalmist toodete ning harjade tootmine Põhigrupp 26 260 Puitmööbli tootmine Põhigrupp 27 Paberi ja pabertoodete tootmine 271 Paberimassi, paberi- ja papitootmine 272 Paberi ja papi töötlemine ning paberimassist toodete tootmine Põhigrupp 28 280 Trükindus, kirjastamine ja nendega seotud tööstusharud Põhigrupp 29 Nahatööstus 291 Naha parkimine ja töötlemine 292 Nahktoodete tootmine ex põhigrupp 30 Kummi- ja plasttoodete, keemilistest kiududest toodete ja tärklisetoodete tootmine 301 Kummi ja asbesti töötlemine 302 Plastmaterjali töötlemine 303 Keemiliste kiudude tootmine ex põhigrupp 31 Keemiatööstus 311 Põhikemikaalide tootmine ja töötlemine 312 Keemiatoodete tootmine eelkõige tööstuslikuks ja põllumajanduslikuks otstarbeks (kaasa arvatud ISIC nomenklatuuri gruppi 312 kuuluv taimsete või loomsete rasvade ja õlide tootmine tööstuslikuks kasutamiseks) 313 Keemiatoodete tootmine kodus ja kontoris kasutamiseks (välja arvatud ISIC ex gruppi 319 kuuluv meditsiini- ja farmaatsiatoodete tootmine) Põhigrupp 32 320 Naftatööstus Põhigrupp 33 Mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 331 Ehituskeraamika tootmine 332 Klaasi ja klaastoodete tootmine 333 Keraamiliste, kaasa arvatud tulekindlate toodete tootmine 334 Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine 335 Betoonist, tsemendist ja kipsist konstruktsioonimaterjalide tootmine 339 Kivitöötlus ja muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Põhigrupp 34 Mustmetallide ja värviliste metallide tootmine ja esmane töötlemine 341 Raua- ja terasetööstus (ESTÜ asutamislepingu tähenduses, sealhulgas terasetehaste juurde kuuluvad koksitehased) 342 Terastorude tootmine 343 Traadi tõmbamine, külmtõmbamine, ribametalli külmvaltsimine, külmvormimine 344 Värviliste metallide tootmine ja esmane töötlemine 345 Mustmetallide ja värviliste metallide valutööstus Põhigrupp 35 Metallitoodete tootmine, välja arvatud masinad ja transpordivahendid 351 Sepistamine, kuumvormstantsimine ja kuumpressimine 352 Teisene töötlemine ja pinnatöötlus 353 Metallkonstruktsioonid 354 Katelde ja tööstuslike mahutite tootmine 355 Metallist tööriistade, seadmestike ja valmis metalltoodete tootmine (välja arvatud elektriseadmed) 359 Masinaehituse abitegevusalad Põhigrupp 36 Masinate tootmine, välja arvatud elektriseadmed 361 Põllutöömasinate ja traktorite tootmine 362 Kontorimasinate tootmine 363 Metallitöötlusseadmete ja tööpinkide tootmine ning nende ja muude mootoriga masinate seadmete ja detailide tootmine 364 Tekstiilimasinate ja tarvikute tootmine, õmblusmasinate tootmine 365 Masinate ja seadmete tootmine toiduaine- ja joogitööstuse ning keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tarvis 366 Kaevanduste, raua- ja terasetehaste ning ehitustööstuse seadmete ja rajatiste tootmine; mehaaniliste teisaldusseadmete tootmine 367 Jõuülekandeseadmete tootmine 368 Muude tööstuslike erimasinate tootmine 369 Muude mitteelektriliste masinate ja seadmete tootmine Põhigrupp 37 Elektrotehnika 371 Elektrijuhtmete ja -kaabli tootmine 372 Mootorite, generaatorite, trafode, jaotusseadmete ja muude elektrienergiaga varustamiseks mõeldud seadmete tootmine 373 Elektriseadmete tootmine otsestel kaubanduslikel eesmärkidel 374 Telekommunikatsiooniseadmete, arvestite, muude mõõteseadmete ja elektromeditsiiniseadmete tootmine 375 Elektronseadmete, raadiovastuvõtjate ja telerite ning heliseadmete tootmine 376 Elektriliste kodumasinate tootmine 377 Lampide ja valgustite ja tootmine 378 Patareide ja akude tootmine 379 Elektriseadmete parandus, montaaž ja paigaldamine ex põhigrupp 38 Transpordivahendite tootmine 383 Mootorsõidukite ja nende osade tootmine 384 Mootorsõidukite, mootorrataste ja jalgrataste parandus 385 Mootorrataste, jalgrataste ja nende osade tootmine 389 Mujal liigitamata transpordivahendite tootmine Põhigrupp 39 Muud tootmisharud 391 Mõõteriistade, täppis- ja kontrollinstrumentide tootmine 392 Meditsiini- ja kirurgiainstrumentide ja -seadmete ning ortopeediliste abivahendite tootmine (välja arvatud ortopeedilised jalatsid) 393 Fotograafia- ja optikaseadmete tootmine 394 Kellade tootmine ja parandus 395 Juveel- ja väärismetalltoodete tootmine 396 Muusikariistade tootmine ja parandus 397 Mängude, mänguasjade ja spordivarustuse tootmine 399 Muud tootmisharud Põhigrupp 40 Ehitus 400 Üldehitus; lammutustööd 401 Elamute ja muude hoonete ehitus 402 Tsiviilehitus; tee-ehitus, silla-, raudtee- jmt ehitus 403 Paigaldustööd 404 Viimistlus
2 Direktiiv 68/366/EMÜ (liberaliseerimist käsitlev direktiiv 68/365/EMÜ) NICE nomenklatuur Põhigrupp 20A 200 Loomsete ja taimsete rasvade ja õlide tootmine 20B Toiduainetööstus (välja arvatud joogitööstus) 201 Tapmine, liha töötlemine ja säilitamine 202 Piima ja piimatoodete tootmine 203 Puu- ja köögivilja konserveerimine ja säilitamine 204 Kala ja muude mereandide konserveerimine ja säilitamine 205 Jahu ja tangainete tootmine 206 Pagaritoodete, kaasa arvatud kuivikute ja küpsiste tootmine 207 Suhkrutootmine 208 Kakao, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete tootmine 209 Muude toiduainete tootmine Põhigrupp 21 Joogitööstus 211 Etüülalkoholi tootmine kääritamise teel, pärmi ja kangete alkohoolsete jookide tootmine 212 Veini ja muude linnasteta kääritatud jookide tootmine 213 Õlle- ja linnasetootmine 214 Karastusjookide ja gaseeritud vee tootmine ex 30 Kummitoodete, plastmaterjalide, tehis- ja sünteeskiudude ja tärklisetoodete tootmine 304 Tärklisetoodete tootmine
3 Direktiiv 82/489/EMÜ ISIC nomenklatuur ex 855 Juuksuriteenused, välja arvatud kiropoodide ning iluravi- ja juuksurikoolide teenused
Nimekiri II Direktiivide 75/368/EMÜ, 75/369/EMÜ ja 82/470/EMÜ põhigrupid
1 Direktiiv 75/368/EMÜ (artikli 5 lõikes 1 loetletud tegevusalad) ISIC nomenklatuur ex 04 Kalapüük 043 Kalapüük sisevetel ex 38 Transpordivahendite tootmine 381 Laevaehitus ja -remont 382 Raudteeseadmete tootmine 386 Õhusõidukite (kaasa arvatud kosmosetehnika) tootmine ex 71 Transpordiga seotud tegevusalad ja muud tegevusalad kui transport, mis kuuluvad järgmiste gruppide alla: ex 711 Magamis- ja restoranvaguniteenused; raudteeveeremi hooldus remondidepoos; vagunite puhastus ex 712 Linna- ja linnalähiliinide ning kaugliinide reisijateveo veeremi hooldus ex 713 Muu reisijate maismaaveo transpordivahendite (nagu näiteks autod, bussid ja taksod) hooldus ex 714 Maanteetranspordi abirajatiste (nagu näiteks teed, tunnelid ja sillad, kaubahoidlad, autoparklad ning bussi- ja trammidepood) käigushoidmine ja hooldus ex 716 Siseveetranspordiga seotud tegevusalad (nagu näiteks veeteede, sadamate ja muude siseveetranspordirajatiste käigushoidmine ja hooldus; puksiiri- ja lootsiteenused sadamates, poide paigaldamine, laevade lastimine ja lossimine ja muud samalaadsed tegevusalad nagu päästetööd, pukseerimine ja paadikuuride käigushoidmine) 73 Side: postiteenused ja telekommunikatsioon ex 85 Isikuteenused 854 Pesumajad ja pesumajateenused, keemiline puhastus ja värvimine ex 856 Fotostuudiod: portree- ja reklaamfoto, välja arvatud fotoreporterid ex 859 Mujal liigitamata isikuteenused (hoonete või üksnes eluruumide hooldus ja koristamine)
2 Direktiiv 75/369/EMÜ (Artikkel 6, kui tegevusala käsitatakse tööstusliku või käsitöönduslikuna) ISIC nomenklatuur Järgmine reisimisega seotud tegevus:
2 a)
kaupade ostmine ja müümine:
millega tegelevad tänava- ja kandekauplejad (ex ISIC grupp 612)
kinnistel turgudel, mis ei ole püsirajatised, ja avaturgudel;
b)
selliste vastuvõetud üleminekumeetmetega hõlmatud tegevusalad, milles selgesõnaliselt välistatakse või ei mainita nendel tegevusaladel tegutsemist reisides.
3 Direktiiv 82/470/EMÜ (artikli 6 lõiked 1 ja 3) ISIC nomenklatuuri grupid 718 ja 720 Tegevusalade hulka kuuluvad eelkõige:
igasuguse eesmärgiga reisiteenuste (transport, toitlustamine, majutus, ekskursioonid jne) korraldamine, müügiks pakkumine või müümine otse või vahendaja kaudu, üksikult või paketina (artikli 2 lõike B punkt a)
tegutsemine vahendajana eri transpordiliikide töövõtjate ja kauba lähetajate või vastuvõtjate vahel ning tegutsemine sellega seotud tegevusaladel:
3
pt_2 aa)
tööandja nimel transpordi töövõtjatega lepingute sõlmimine;
bb)
tööandjale kõige kasulikuma transpordiliigi, -ettevõtte ja marsruudi valimine;
cc)
transpordi tehniliste aspektide korraldamine (nt transportimiseks nõutav pakkimine); mitmesugused transpordiga seotud toimingud (nt jää varumine külmutusvagunite jaoks);
dd)
transpordiga seotud formaalsused (nagu saatekirjade koostamine); saadetiste kokku panemine ja jagamine;
ee)
transpordi eri etappide koordineerimine, korraldades transiiti, ümbersuunamist, ümberlaadimist ja muid toiminguid kaubajaamas;
ff)
kauba lähetajatele ja vastuvõtjatele lasti ja vedajate ning transpordivahendite tagamine: [Artikli 2 lõike A punktides a, b ja d loetletud tegevusalad].
transpordikulude hindamine ja aruannete kontrollimine
teatavate ajutiste või alaliste meetmete võtmine reederi või meretranspordiettevõtte nimel (koos sadamavaldajatega, laevavarustajatega jne).
Nimekiri III Direktiivid 64/222/EMÜ, 68/364/EMÜ, 68/368/EMÜ, 75/368/EMÜ, 75/369/EMÜ, 70/523/EMÜ ja 82/470/EMÜ
1 Direktiiv 64/222/EMÜ (liberaliseerimist käsitlevad direktiivid 64/223/EMÜ ja 64/224/EMÜ)
1
1. Tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana hulgimüügi valdkonnas, v.a meditsiini- ja farmaatsiatoodete, toksiliste toodete ja patogeenide ning kivisöe hulgimüük (ex grupp 611).
2. Kutseline tegutsemine vahendajana, kellele üks või mitu isikut on andnud volitused ja juhised läbirääkimiste pidamiseks või äritehingute sõlmimiseks nende isikute nimel.
3. Kutseline tegutsemine vahendajana, kellel alaliselt selline kohustus puudub, kuid kes viib kokku inimesi, kes soovivad omavahel otselepinguid sõlmida, või kes korraldab nendevahelisi äritehinguid või abistab neid äritehingute sõlmimisel.
4. Kutseline tegutsemine vahendajana, kes sõlmib äritehinguid enda nimel teise isiku eest.
5. Kutseline tegutsemine vahendajana, kes korraldab teise isiku eest hulgimüüki enampakkumise teel.
6. Kutseline tegutsemine vahendajana, kes kogub tellimusi väljaspool äriruume (lävemüük).
7. Vahendajana kutseliste teenuste osutamine ühe või mitme kaubandus-, tööstus- või käsitööndusettevõtte teenistuses olles.
2 Direktiiv 68/364/EMÜ (liberaliseerimist käsitlev direktiiv 68/363/EMÜ) ex ISIC grupp 612: Jaemüük Välistatud tegevusalad: 012 Põllutöömasinate rendileandmine 640 Kinnisvara, kinnisvara rendileandmine 713 Sõiduautode, sõidukite ja hobuste rendileandmine 718 Raudteevagunite rendileandmine 839 Masinate rendileandmine äriühingutele 841 Kinopiletite broneerimine ja filmide laenutamine 842 Teatripiletite broneerimine ja teatrivarustuse laenutamine 843 Paatide, jalgrataste ja õnne- või osavusmängude mänguautomaatide rendileandmine 853 Möbleeritud tubade rendileandmine 854 Majapidamispesu laenutamine 859 Rõivaste laenutamine
3 Direktiiv 68/368/EMÜ (liberaliseerimist käsitlev direktiiv 68/367/EMÜ) ISIC nomenklatuur ISIC ex põhigrupp 85 1. Restoranid, kohvikud, baarid ning muud söögi- ja joogikohad (ISIC grupp 852). 2. Hotellid, külalistemajad, kämpingud ja muud majutuskohad (ISIC grupp 853).
4 Direktiiv 75/368/EMÜ (artikkel 7) Kõik direktiivi 75/368/EMÜ lisas loetletud tegevusalad, välja arvatud selle direktiivi artikli 5 punktis 1 nimetatud tegevusalad (käesoleva lisa nimekiri II, punkt 1). ISIC nomenklatuur ex 62 Pangad ja muud finantsasutused ex 620 Patendi- ja litsentsiettevõtted ex 71 Transport ex 713 Reisijate maanteevedu, välja arvatud reisijatevedu mootorsõidukitega ex 719 Vedelate süsivesinike ja muude vedelate keemiatoodete transportimine torujuhtme kaudu ex 82 Sotsiaal- ja kultuuriteenused 827 Raamatukogud, muuseumid, botaanika- ja loomaaiad ex 84 Puhketeenused 843 Mujal liigitamata puhketeenused: ex 85 Isikuteenused ex 851 Koduteenused ex 855 Ilusalongid ja maniküürijate teenused, välja arvatud kiropoodide ning iluravi- ja juuksurikoolide teenused ex 859 Mujal liigitamata isikuteenused (välja arvatud spordi- ja ravimassöörid ning mägigiidid) jagatuna järgmistesse rühmadesse:
sport (spordiväljakud, spordivõistluste korraldamine jne), välja arvatud spordiinstruktorite tegevus
mängud (võidusõiduhobuste tallid, mänguväljakud, võidusõidurajad jne)
muud puhketeenused (tsirkused, lõbustuspargid ja muu meelelahutus)
desinfitseerimine ja kahjuritõrje
rõivaste ja hoiuruumide laenutamine
tutvumisteenistus ja samalaadsed teenused
astroloogia, ennustamine ja samalaadsed teenused
sanitaarteenused ja nendega seotud tegevus
matuseteenused ja kalmistute hooldus
kullerid ja tõlk-giidid
5 Direktiiv 75/369/EMÜ (artikkel 5) Järgmine reisimisega seotud tegevus:
5 a)
kaupade ostmine ja müümine:
millega tegelevad tänava- ja kandekauplejad (ex ISIC grupp 612)
kinnistel turgudel, mis ei ole püsirajatised, ja avaturgudel;
b)
selliste vastuvõetud üleminekumeetmetega hõlmatud tegevusalad, milles selgesõnaliselt välistatakse või ei mainita nendel tegevusaladel tegutsemist reisides.
6 Direktiiv 70/523/EMÜ Tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana kivisöe hulgimüügi valdkonnas ja vahendajana kivisöekaubanduses (ex grupp 6112, ISIC nomenklatuur)
7 Direktiiv 82/470/EMÜ (artikli 6 lõige 2) [Artikli 2 lõike A punktides c ja e, lõike B punktis b ning lõigetes C ja D loetletud tegevusalad] Tegevusalade hulka kuuluvad eelkõige:
raudteevagunite rendileandmine reisijate- või kaubaveoks
tegutsemine vahendajana laevade müümisel, ostmisel või rentimisel
emigrantide transpordi korraldamine, sellega seoses läbirääkimiste pidamine ja lepingute sõlmimine
ladudes, mööbliladudes, külmhoidlates, silohoidlates jne kas tollikontrolli all või mitte ladustatud esemete või kaupade vastuvõtmine ladustaja nimel
ladustatud eseme või kaupade kohta ladustajale kättesaamistõendi andmine
müüki ootavate või turule viidavate või turult toodavatele loomadele tarandike, söödajahu ja müügimärgistuse tagamine
mootorsõidukite ülevaatuse või tehnilise kontrolli teostamine
kaupade mõõtmine, kaalumine ja kalibreerimine.
V LISA Tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel
V.1. ARST
V.1.
5.1.1.1.1.2.2.
Üldarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument Riik Kvalifikatsiooni tõendav dokument Väljaandev asutus Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus Võrdluskuupäev België/Belgique/ Belgien Diploma van arts/Diplôme de docteur en médecine 20. detsember 1976 Česká republika Diplom o ukončení studia ve studijním programu všeobecné lékařství (doktor medicíny, MUDr.) Lékářská fakulta univerzity v České republice 1. mai 2004 Danmark Bevis for bestået lægevidenskabelig embedseksamen Medicinsk universitetsfakultet 20. detsember 1976 Deutschland Zuständige Behörden 20. detsember 1976 Eesti Diplom arstiteaduse õppekava läbimise kohta Tartu Ülikool 1. mai 2004 Ελλάς Πτυχίo Iατρικής 1. jaanuar 1981 España Título de Licenciado en Medicina y Cirugía 1. jaanuar 1986 France Diplôme d'Etat de docteur en médecine Universités 20. detsember 1976 Ireland Primary qualification Competent examining body Certificate of experience 20. detsember 1976 Italia Diploma di laurea in medicina e chirurgia Università Diploma di abilitazione all'esercizio della medicina e chirurgia 20. detsember 1976 Κύπρος Πιστοποιητικό Εγγραφής Ιατρού Ιατρικό Συμβούλιο 1. mai 2004 Latvija ārsta diploms Universitātes tipa augstskola 1. mai 2004 Lietuva Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą gydytojo kvalifikaciją Universitetas Internatūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą medicinos gydytojo profesinę kvalifikaciją 1. mai 2004 Luxembourg Diplôme d'Etat de docteur en médecine, chirurgie et accouchements, Jury d'examen d'Etat Certificat de stage 20. detsember 1976 Magyarország Általános orvos oklevél (doctor medicinae univer- sae, röv.: dr. med. univ.) Egyetem 1. mai 2004 Malta Lawrja ta' Tabib tal-Medi- ċina u l-Kirurġija Universita’ ta' Malta Ċertifikat ta' reġistrazzjoni maħruġ mill-Kunsill Mediku 1. mai 2004 Nederland Getuigschrift van met goed gevolg afgelegd artsexamen Faculteit Geneeskunde 20 .detsember 1976 Österreich Urkunde über die Verleihung des akademischen Grades Doktor der gesamten Heilkunde (bzw. Doctor medicinae universae, Dr.med.univ.) Medizinische Fakultät einer Universität 1. jaanuar 1994 Diplom über die spezifische Ausbildung zum Arzt für Allgemeinmedizin bzw. Facharztdiplom Österreichische Ärztekammer Polska Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku lekarskim z tytułem lekarza Lekarski Egzamin Państwowy 1. mai 2004 Portugal Carta de Curso de licenciatura em medicina Universidades Diploma comprovativo da conclusão do internato geral emitido pelo Ministério da Saúde 1. jaanuar 1986 Slovenija Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov doktor medicine/doktorica medicine Univerza 1. mai 2004 Slovensko Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu doktor medicíny (MUDr.) Vysoká škola 1. mai 2004 Suomi/ Finland Lääketieteen lisensiaatin tutkinto/Medicine licentiatexamen Todistus lääkärin perusterveydenhuollon lisäkoulutuksesta/Examenbevis om tilläggsutbildning för läkare inom primärvården 1. jaanuar 1994 Sverige Läkarexamen Universitet Bevis om praktisk utbildning som utfärdas av Socialstyrelsen 1. jaanuar 1994 United Kingdom Primary qualification Competent examining body Certificate of experience 20. detsember 1976
Les universités/De universiteiten
Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française/De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap
Vysvědčení o státní rigorózní zkoušce
Autorisation som læge, udstedt af Sundhedsstyrelsen og
Tilladelse til selvstændigt virke som læge (dokumentation for gennemført praktisk uddannelse), udstedt af Sundhedsstyrelsen
Zeugnis über die Ärztliche Prüfung
Zeugnis über die Ärztliche Staatsprüfung und Zeugnis über die Vorbereitungszeit als Medizinalassistent, soweit diese nach den deutschen Rechtsvorschriften noch für den Abschluss der ärztlichen Ausbildung vorgesehen war
Iατρική Σχoλή Παvεπιστημίoυ,
Σχoλή Επιστημώv Υγείας, Τμήμα Iατρικής Παvεπιστημίoυ
Ministerio de Educación y Cultura
El rector de una Universidad
1. Akademia Medyczna
2. Uniwersytet Medyczny
3. Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego
Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet
Kuopion yliopisto
Oulun yliopisto
Tampereen yliopisto
Turun yliopisto
5.1.2.1.2.1.1.2.2.3.3.4.4.1.1.2.2.1.2.1.2.3.4.5.
Eriarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument Riik Kvalifikatsiooni tõendav dokument Väljaandev asutus Võrdluskuupäev België/Belgique/ Belgien Bijzondere beroepstitel van geneesheer-specialist/Titre professionnel particulier de médecin spécialiste Minister bevoegd voor Volksgezondheid/Ministre de la Santé publique 20. detsember 1976 Česká republika Diplom o specializaci Ministerstvo zdravotnictví 1. mai 2004 Danmark Bevis for tilladelse til at betegne sig som speciallæge Sundhedsstyrelsen 20. detsember 1976 Deutschland Fachärztliche Anerkennung Landesärztekammer 20. detsember 1976 Eesti Residentuuri lõputunnistus eriarstiabi erialal Tartu Ülikool 1. mai 2004 Ελλάς Τίτλoς Iατρικής Ειδικότητας Νoμαρχιακή Αυτoδιoίκηση 1. jaanuar 1981 Νoμαρχία España Título de Especialista Ministerio de Educación y Cultura 1. jaanuar 1986 France Certificat d'études spéciales de médecine Universités 20. detsember 1976 Attestation de médecin spécialiste qualifié Conseil de l'Ordre des médecins Certificat d'études spéciales de médecine Universités Diplôme d'études spécialisées ou spécialisation complémentaire qualifiante de médecine Universités Ireland Certificate of Specialist doctor Competent authority 20. detsember 1976 Italia Diploma di medico specialista Università 20. detsember 1976 Κύπρος Πιστοποιητικό Αναγνώρισης Ειδικότητας Ιατρικό Συμβούλιο 1. mai 2004 Latvija Sertifikāts—kompetentu iestāžu izsniegts dokuments, kas apliecina, ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu specialitātē Latvijas Ārstu biedrība Latvijas Ārstniecības personu profesionālo organizāciju savienība 1. mai 2004 Lietuva Rezidentūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo specialisto profesinę kvalifikaciją Universitetas 1. mai 2004 Luxembourg Certificat de médecin spécialiste Ministre de la Santé publique 20. detsember 1976 Magyarország Szakorvosi bizonyítvány Az Egészségügyi, Szociális és Családügyi Minisztérium illetékes testülete 1. mai 2004 Malta Ċertifikat ta' Speċjalista Mediku Kumitat ta' Approvazzjoni dwar Speċjalisti 1. mai 2004 Nederland Bewijs van inschrijving in een Specialistenregister 20. detsember 1976 Österreich Facharztdiplom Österreichische Ärztekammer 1. jaanuar 1994 Polska Dyplom uzyskania tytułu specjalisty Centrum Egzaminów Medycznych 1. mai 2004 Portugal Grau de assistente Ministério da Saúde 1. jaanuar 1986 Titulo de especialista Ordem dos Médicos Slovenija Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu Ministrstvo za zdravje 1. mai 2004 Zdravniška zbornica Slovenije Slovensko Diplom o špecializácii Slovenská zdravotnícka univerzita 1. mai 2004 Suomi/ Finland Erikoislääkärin tutkinto/Specialläkarexamen Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet 1. jaanuar 1994 Kuopion yliopisto Oulun yliopisto Tampereen yliopisto Turun yliopisto Sverige Bevis om specialkompetens som läkare, utfärdat av Socialstyrelsen Socialstyrelsen 1. jaanuar 1994 United Kingdom Certificate of Completion of specialist training Competent authority 20. detsember 1976
Medisch Specialisten Registratie Commissie (MSRC) van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot Bevordering der Geneeskunst
Sociaal-Geneeskundigen Registratie Commissie van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot Bevordering der Geneeskunst
5.1.3. Eriarstikursuste nimed Riik Anestesioloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat Üldkirurgia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Anesthésie-réanimation/Anesthesie reanimatie Chirurgie/Heelkunde Česká republika Anesteziologie a resuscitace Chirurgie Danmark Anæstesiologi Kirurgi elsler kirurgiske sygdomme Deutschland Anästhesiologie (Allgemeine) Chirurgie Eesti Anestesioloogia Üldkirurgia Ελλάς Αvαισθησιoλoγία Χειρoυργική España Anestesiología y Reanimación Cirugía general y del aparato digestivo France Anesthésiologie-Réanimation chirurgicale Chirurgie générale Ireland Anaesthesia General surgery Italia Anestesia e rianimazione Chirurgia generale Κύπρος Αναισθησιολογία Γενική Χειρουργική Latvija Anestezioloģija un reanimatoloģija Ķirurģija Lietuva Anesteziologija reanimatologija Chirurgija Luxembourg Anesthésie-réanimation Chirurgie générale Magyarország Aneszteziológia és intenzív terápia Sebészet Malta Anesteżija u Kura Intensiva Kirurġija Ġenerali Nederland Anesthesiologie Heelkunde Österreich Anästhesiologie und Intensivmedizin Chirurgie Polska Anestezjologia i intensywna terapia Chirurgia ogólna Portugal Anestesiologia Cirurgia geral Slovenija Anesteziologija, reanimatologija in perioperativna intenzivna medicina Splošna kirurgija Slovensko Anestéziológia a intenzívna medicína Chirurgia Suomi/Finland Anestesiologia ja tehohoito/Anestesiologi och intensivvård Yleiskirurgia/Allmän kirurgi Sverige Anestesi och intensivvård Kirurgi United Kingdom Anaesthetics General surgery Riik Neurokirurgia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat Sünnitusabi ja günekoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/ Belgien Neurochirurgie Gynécologie — obstétrique/Gynaecologie en verloskunde Česká republika Neurochirurgie Gynekologie a porodnictví Danmark Neurokirurgi eller kirurgiske nervesygdomme Gynækologi og obstetrik eller kvindesygdomme og fødselshjælp Deutschland Neurochirurgie Frauenheilkunde und Geburtshilfe Eesti Neurokirurgia Sünnitusabi ja günekoloogia Ελλάς Νευρoχειρoυργική Μαιευτική-Γυvαικoλoγία España Neurocirugía Obstetricia y ginecología France Neurochirurgie Gynécologie — obstétrique Ireland Neurosurgery Obstetrics and gynaecology Italia Neurochirurgia Ginecologia e ostetricia Κύπρος Νευροχειρουργική Μαιευτική — Γυναικολογία Latvija Neiroķirurģija Ginekoloģija un dzemdniecība Lietuva Neurochirurgija Akušerija ginekologija Luxembourg Neurochirurgie Gynécologie — obstétrique Magyarország Idegsebészet Szülészet-nőgyógyászat Malta Newrokirurġija Ostetriċja u Ġinekoloġija Nederland Neurochirurgie Verloskunde en gynaecologie Österreich Neurochirurgie Frauenheilkunde und Geburtshilfe Polska Neurochirurgia Położnictwo i ginekologia Portugal Neurocirurgia Ginecologia e obstetricia Slovenija Nevrokirurgija Ginekologija in porodništvo Slovensko Neurochirurgia Gynekológia a pôrodníctvo Suomi/Finland Neurokirurgia/Neurokirurgi Naistentaudit ja synnytykset/Kvinnosjukdomar och förlossningar Sverige Neurokirurgi Obstetrik och gynekologi United Kingdom Neurosurgery Obstetrics and gynaecology Riik Üldised (sise)haigused Kursuse miinimumkestus: 5 aastat Oftalmoloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Médecine interne/Inwendige geneeskunde Ophtalmologie/Oftalmologie Česká republika Vnitřní lékařství Oftalmologie Danmark Intern medicin Oftalmologi eller øjensygdomme Deutschland Innere Medizin Augenheilkunde Eesti Sisehaigused Oftalmoloogia Ελλάς Παθoλoγία Οφθαλμoλoγία España Medicina interna Oftalmología France Médecine interne Ophtalmologie Ireland General medicine Ophthalmic surgery Italia Medicina interna Oftalmologia Κύπρος Παθoλoγία Οφθαλμολογία Latvija Internā medicīna Oftalmoloģija Lietuva Vidaus ligos Oftalmologija Luxembourg Médecine interne Ophtalmologie Magyarország Belgyógyászat Szemészet Malta Mediċina Interna Oftalmoloġija Nederland Interne geneeskunde Oogheelkunde Österreich Innere Medizin Augenheilkunde und Optometrie Polska Choroby wewnętrzne Okulistyka Portugal Medicina interna Oftalmologia Slovenija Interna medicina Oftalmologija Slovensko Vnútorné lekárstvo Oftalmológia Suomi/Finland Sisätaudit/Inre medicin Silmätaudit/Ögonsjukdomar Sverige Internmedicin Ögonsjukdomar (oftalmologi) United Kingdom General (internal) medicine Ophthalmology Riik Otorinolarüngoloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat Pediaatria Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Oto-rhino-laryngologie/Otorhinolaryngologie Pédiatrie/Pediatrie Česká republika Otorinolaryngologie Dětské lékařství Danmark Oto-rhino-laryngologi eller øre-næse-halssygdomme Pædiatri eller sygdomme hos børn Deutschland Hals-Nasen-Ohrenheilkunde Kinder- und Jugendmedizin Eesti Otorinolarüngoloogia Pediaatria Ελλάς Ωτoριvoλαρυγγoλoγία Παιδιατρική España Otorrinolaringología Pediatría y sus áreas específicas France Oto-rhino-laryngologie Pédiatrie Ireland Otolaryngology Paediatrics Italia Otorinolaringoiatria Pédiatria Κύπρος Ωτορινολαρυγγολογία Παιδιατρική Latvija Otolaringoloģija Pediatrija Lietuva Otorinolaringologija Vaikų ligos Luxembourg Oto-rhino-laryngologie Pédiatrie Magyarország Fül-orr-gégegyógyászat Csecsemő- és gyermekgyógyászat Malta Otorinolaringoloġija Pedjatrija Nederland Keel-, neus- en oorheelkunde Kindergeneeskunde Österreich Hals-, Nasen- und Ohrenkrankheiten Kinder- und Jugendheilkunde Polska Otorynolaryngologia Pediatria Portugal Otorrinolaringologia Pediatria Slovenija Otorinolaringológija Pediatrija Slovensko Otorinolaryngológia Pediatria Suomi/Finland Korva-, nenä- ja kurkkutaudit/Öron-, näs- och halssjukdomar Lastentaudit/Barnsjukdomar Sverige Öron-, näs- och halssjukdomar (oto-rhino-laryngologi) Barn- och ungdomsmedicin United Kingdom Otolaryngology Paediatrics Riik Pulmonoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Uroloogia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/ Belgien Pneumologie Urologie Česká republika Tuberkulóza a respirační nemoci Urologie Danmark Medicinske lungesygdomme Urologi eller urinvejenes kirurgiske sygdomme Deutschland Pneumologie Urologie Eesti Pulmonoloogia Uroloogia Ελλάς Φυματιoλoγία- Πvευμovoλoγία Ουρoλoγία España Neumología Urología France Pneumologie Urologie Ireland Respiratory medicine Urology Italia Malattie dell'apparato respiratorio Urologia Κύπρος Πνευμονολογία — Φυματιολογία Ουρολογία Latvija Ftiziopneimonoloģija Uroloģija Lietuva Pulmonologija Urologija Luxembourg Pneumologie Urologie Magyarország Tüdőgyógyászat Urológia Malta Mediċina Respiratorja Uroloġija Nederland Longziekten en tuberculose Urologie Österreich Lungenkrankheiten Urologie Polska Choroby płuc Urologia Portugal Pneumologia Urologia Slovenija Pnevmologija Urologija Slovensko Pneumológia a ftizeológia Urológia Suomi/Finland Keuhkosairaudet ja allergologia/Lungsjukdomar och allergologi Urologia/Urologi Sverige Lungsjukdomar (pneumologi) Urologi United Kingdom Respiratory medicine Urology Riik Ortopeedia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat Patoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Chirurgie orthopédique/Orthopedische heelkunde Anatomie pathologique/Pathologische anatomie Česká republika Ortopedie Patologická anatomie Danmark Ortopædisk kirurgi Patologisk anatomi eller vævs- og celleundersøgelser Deutschland Orthopädie (und Unfallchirurgie) Pathologie Eesti Ortopeedia Patoloogia Ελλάς Ορθoπεδική Παθoλoγική Αvατoμική España Cirugía ortopédica y traumatología Anatomía patológica France Chirurgie orthopédique et traumatologie Anatomie et cytologie pathologiques Ireland Trauma and orthopaedic surgery Morbid anatomy and histopathology Italia Ortopedia e traumatologia Anatomia patologica Κύπρος Ορθοπεδική Παθολογοανατομία — Ιστολογία Latvija Traumatoloģija un ortopēdija Patoloģija Lietuva Ortopedija traumatologija Patologija Luxembourg Orthopédie Anatomie pathologique Magyarország Ortopédia Patológia Malta Kirurġija Ortopedika Istopatoloġija Nederland Orthopedie Pathologie Österreich Orthopädie und Orthopädische Chirurgie Pathologie Polska Ortopedia i traumatologia narządu ruchu Patomorfologia Portugal Ortopedia Anatomia patologica Slovenija Ortopedska kirurgija Anatomska patologija in citopatologija Slovensko Ortopédia Patologická anatómia Suomi/Finland Ortopedia ja traumatologia/Ortopedi och traumatologi Patologia/Patologi Sverige Ortopedi Klinisk patologi United Kingdom Trauma and orthopaedic surgery Histopathology Riik Neuroloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Psühhiaatria Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Neurologie Psychiatrie de l'adulte/Volwassen psychiatrie Česká republika Neurologie Psychiatrie Danmark Neurologi eller medicinske nervesygdomme Psykiatri Deutschland Neurologie Psychiatrie und Psychotherapie Eesti Neuroloogia Psühhiaatria Ελλάς Νευρoλoγία Ψυχιατρική España Neurología Psiquiatría France Neurologie Psychiatrie Ireland Neurology Psychiatry Italia Neurologia Psichiatria Κύπρος Νευρολογία Ψυχιατρική Latvija Neiroloģija Psihiatrija Lietuva Neurologija Psichiatrija Luxembourg Neurologie Psychiatrie Magyarország Neurológia Pszichiátria Malta Newroloġija Psikjatrija Nederland Neurologie Psychiatrie Österreich Neurologie Psychiatrie Polska Neurologia Psychiatria Portugal Neurologia Psiquiatria Slovenija Nevrologija Psihiatrija Slovensko Neurológia Psychiatria Suomi/Finland Neurologia/Neurologi Psykiatria/Psykiatri Sverige Neurologi Psykiatri United Kingdom Neurology General psychiatry Riik Radioloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Onkoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Radiodiagnostic/Röntgendiagnose Radiothérapie-oncologie/Radiotherapie-oncologie Česká republika Radiologie a zobrazovací metody Radiační onkologie Danmark Diagnostik radiologi eller røntgenundersøgelse Onkologi Deutschland (Diagnostische) Radiologie Strahlentherapie Eesti Radioloogia Onkoloogia Ελλάς Ακτιvoδιαγvωστική Ακτιvoθεραπευτική — Ογκολογία España Radiodiagnóstico Oncología radioterápica France Radiodiagnostic et imagerie médicale Oncologie radiothérapique Ireland Diagnostic radiology Radiation oncology Italia Radiodiagnostica Radioterapia Κύπρος Ακτινολογία Ακτινοθεραπευτική Ογκολογία Latvija Diagnostiskā radioloģija Terapeitiskā radioloģija Lietuva Radiologija Onkologija radioterapija Luxembourg Radiodiagnostic Radiothérapie Magyarország Radiológia Sugárterápia Malta Radjoloġija Onkoloġija u Radjoterapija Nederland Radiologie Radiotherapie Österreich Medizinische Radiologie-Diagnostik Strahlentherapie - Radioonkologie Polska Radiologia i diagnostyka obrazowa Radioterapia onkologiczna Portugal Radiodiagnóstico Radioterapia Slovenija Radiologija Radioterapija in onkologija Slovensko Rádiológia Radiačná onkológia Suomi/Finland Radiologia/Radiologi Syöpätaudit/Cancersjukdomar Sverige Medicinsk radiologi Tumörsjukdomar (allmän onkologi) United Kingdom Clinical radiology Clinical oncology Riik Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat Laborimeditsiin Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Chirurgie plastique, reconstructrice et esthétique/Plastische, reconstructieve en esthetische heelkunde Biologie clinique/Klinische biologie Česká republika Plastická chirurgie Danmark Plastikkirurgi Deutschland Plastische (und Ästhetische) Chirurgie Eesti Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia Laborimeditsiin Ελλάς Πλαστική Χειρoυργική Χειρουργική Θώρακος España Cirugía plástica, estética y reparadora Análisis clínicos France Chirurgie plastique, reconstructrice et esthétique Biologie médicale Ireland Plastic surgery Italia Chirurgia plastica e ricostruttiva Patologia clinica Κύπρος Πλαστική Χειρουργική Latvija Plastiskā ķirurģija Lietuva Plastinė ir rekonstrukcinė chirurgija Laboratorinė medicina Luxembourg Chirurgie plastique Biologie clinique Magyarország Plasztikai (égési) sebészet Orvosi laboratóriumi diagnosztika Malta Kirurġija Plastika Nederland Plastische Chirurgie Österreich Plastische Chirurgie Medizinische Biologie Polska Chirurgia plastyczna Diagnostyka laboratoryjna Portugal Cirurgia plástica e reconstrutiva Patologia clínica Slovenija Plastična, rekonstrukcijska in estetska kirurgija Slovensko Plastická chirurgia Laboratórna medicína Suomi/Finland Plastiikkakirurgia/Plastikkirurgi Sverige Plastikkirurgi United Kingdom Plastic surgery Riik Mikrobioloogia-bakterioloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Biokeemia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/ Belgien Česká republika Lékařská mikrobiologie Klinická biochemie Danmark Klinisk mikrobiologi Klinisk biokemi Deutschland Mikrobiologie (Virologie) und Infektionsepidemiologie Laboratoriumsmedizin Eesti Ελλάς España Microbiología y parasitología Bioquímica clínica France Ireland Microbiology Chemical pathology Italia Microbiologia e virologia Biochimica clinica Κύπρος Μικροβιολογία Latvija Mikrobioloģija Lietuva Luxembourg Microbiologie Chimie biologique Magyarország Orvosi mikrobiológia Malta Mikrobijoloġija Patoloġija Kimika Nederland Medische microbiologie Klinische chemie Österreich Hygiene und Mikrobiologie Medizinische und Chemische Labordiagnostik Polska Mikrobiologia lekarska Portugal Slovenija Klinična mikrobiologija Medicinska biokemija Slovensko Klinická mikrobiológia Klinická biochémia Suomi/Finland Kliininen mikrobiologia/Klinisk mikrobiologi Kliininen kemia/Klinisk kemi Sverige Klinisk bakteriologi Klinisk kemi United Kingdom Medical microbiology and virology Chemical pathology Kehtetuks tunnistamise kuupäev vastavalt artikli 27 lõikele 3: Riik Immunoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Torakaalkirurgia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/ Belgien Chirurgie thoracique/Heelkunde op de thorax Česká republika Alergologie a klinická imunologie Kardiochirurgie Danmark Klinisk immunologi Thoraxkirurgi eller brysthulens kirurgiske sygdomme Deutschland Thoraxchirurgie Eesti Torakaalkirurgia Ελλάς Χειρουργική Θώρακος España Immunología Cirugía torácica France Chirurgie thoracique et cardiovasculaire Ireland Immunology (clinical and laboratory) Thoracic surgery Italia Chirurgia toracica; Cardiochirurgia Κύπρος Ανοσολογία Χειρουργική Θώρακος Latvija Imunoloģija Torakālā ķirurģija Lietuva Krūtinės chirurgija Luxembourg Immunologie Chirurgie thoracique Magyarország Allergológia és klinikai immunológia Mellkassebészet Malta Immunoloġija Kirurġija Kardjo-Toraċika Nederland Cardio-thoracale chirurgie Österreich Immunologie Polska Immunologia kliniczna Chirurgia klatki piersiowej Portugal Cirurgia cardiotorácica Slovenija Torakalna kirurgija Slovensko Klinická imunológia a alergológia Hrudníková chirurgia Suomi/Finland Sydän-ja rintaelinkirurgia/Hjärt- och thoraxkirurgi Sverige Klinisk immunologi Thoraxkirurgi United Kingdom Immunology Cardo-thoracic surgery Kehtetuks tunnistamise kuupäev vastavalt artikli 27 lõikele 3: Riik Lastekirurgia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat Kardiovaskulaarkirurgia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/ Belgien Chirurgie des vaisseaux/Bloedvatenheelkunde Česká republika Dětská chirurgie Cévní chirurgie Danmark Karkirurgi eller kirurgiske blodkarsygdomme Deutschland Kinderchirurgie Gefäßchirurgie Eesti Lastekirurgia Kardiovaskulaarkirurgia Ελλάς Χειρoυργική Παίδωv Αγγειoχειρoυργική España Cirugía pediátrica Angiología y cirugía vascular France Chirurgie infantile Chirurgie vasculaire Ireland Paediatric surgery Italia Chirurgia pediatrica Chirurgia vascolare Κύπρος Χειρουργική Παίδων Χειρουργική Αγγείων Latvija Bērnu ķirurģija Asinsvadu ķirurģija Lietuva Vaikų chirurgija Kraujagyslių chirurgija Luxembourg Chirurgie pédiatrique Chirurgie vasculaire Magyarország Gyermeksebészet Érsebészet Malta Kirurgija Pedjatrika Kirurġija Vaskolari Nederland Österreich Kinderchirurgie Polska Chirurgia dziecięca Chirurgia naczyniowa Portugal Cirurgia pediátrica Cirurgia vascular Slovenija Kardiovaskularna kirurgija Slovensko Detská chirurgia Cievna chirurgia Suomi/Finland Lastenkirurgia/Barnkirurgi Verisuonikirurgia/Kärlkirurgi Sverige Barn- och ungdomskirurgi United Kingdom Paediatric surgery Riik Kardioloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Gastroenteroloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/ Belgien Cardiologie Gastro-entérologie/Gastroenterologie Česká republika Kardiologie Gastroenterologie Danmark Kardiologi Medicinsk gastroenterologi eller medicinske mavetarmsygdomme Deutschland Innere Medizin und Schwerpunkt Kardiologie Innere Medizin und Schwerpunkt Gastroenterologie Eesti Kardioloogia Gastroenteroloogia Ελλάς Καρδιoλoγία Γαστρεvτερoλoγία España Cardiología Aparato digestivo France Pathologie cardio-vasculaire Gastro-entérologie et hépatologie Ireland Cardiology Gastro-enterology Italia Cardiologia Gastroenterologia Κύπρος Καρδιολογία Γαστρεντερολογία Latvija Kardioloģija Gastroenteroloģija Lietuva Kardiologija Gastroenterologija Luxembourg Cardiologie et angiologie Gastro-enterologie Magyarország Kardiológia Gasztroenterológia Malta Kardjoloġija Gastroenteroloġija Nederland Cardiologie Leer van maag-darm-leverziekten Österreich Polska Kardiologia Gastrenterologia Portugal Cardiologia Gastrenterologia Slovenija Gastroenterologija Slovensko Kardiológia Gastroenterológia Suomi/Finland Kardiologia/Kardiologi Gastroenterologia/Gastroenterologi Sverige Kardiologi Medicinsk gastroenterologi och hepatologi United Kingdom Cardiology Gastro-enterology Riik Reumatoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Hematoloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/ Belgien Rhumathologie/reumatologie Česká republika Revmatologie Hematologie a transfúzní lékařství Danmark Reumatologi Hæmatologi eller blodsygdomme Deutschland Innere Medizin und Schwerpunkt Rheumatologie Innere Medizin und Schwerpunkt Hämatologie und Onkologie Eesti Reumatoloogia Hematoloogia Ελλάς Ρευματoλoγία Αιματoλoγία España Reumatología Hematología y hemoterapia France Rhumatologie Ireland Rheumatology Haematology (clinical and laboratory) Italia Reumatologia Ematologia Κύπρος Ρευματολογία Αιματολογία Latvija Reimatoloģija Hematoloģija Lietuva Reumatologija Hematologija Luxembourg Rhumatologie Hématologie Magyarország Reumatológia Haematológia Malta Rewmatoloġija Ematoloġija Nederland Reumatologie Österreich Polska Reumatologia Hematologia Portugal Reumatologia Imuno-hemoterapia Slovenija Slovensko Reumatológia Hematológia a transfúziológia Suomi/Finland Reumatologia/Reumatologi Kliininen hematologia/Klinisk hematologi Sverige Reumatologi Hematologi United Kingdom Rheumatology Haematology Riik Endokrinoloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat Füsiaatria Kursuse miinimumkestus: 3 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Médecine physique et réadaptation/Fysische geneeskunde en revalidatie Česká republika Endokrinologie Rehabilitační a fyzikální medicína Danmark Medicinsk endokrinologi eller medicinske hormonsygdomme Deutschland Innere Medizin und Schwerpunkt Endokrinologie und Diabetologie Physikalische und Rehabilitative Medizin Eesti Endokrinoloogia Taastusravi ja füsiaatria Ελλάς Εvδoκριvoλoγία Φυσική Iατρική και Απoκατάσταση España Endocrinología y nutrición Medicina física y rehabilitación France Endocrinologie, maladies métaboliques Rééducation et réadaptation fonctionnelles Ireland Endocrinology and diabetes mellitus Italia Endocrinologia e malattie del ricambio Medicina fisica e riabilitazione Κύπρος Ενδοκρινολογία Φυσική Ιατρική και Αποκατάσταση Latvija Endokrinoloģija Rehabilitoloģija Fiziskā rehabilitācija Fizikālā medicīna Lietuva Endokrinologija Fizinė medicina ir reabilitacija Luxembourg Endocrinologie, maladies du métabolisme et de la nutrition Rééducation et réadaptation fonctionnelles Magyarország Endokrinológia Fizioterápia Malta Endokrinoloġija u Dijabete Nederland Revalidatiegeneeskunde Österreich Physikalische Medizin Polska Endokrynologia Rehabilitacja medyczna Portugal Endocrinologia Fisiatria ou Medicina física e de reabilitação Slovenija Fizikalna in rehabilitacijska medicina Slovensko Endokrinológia Fyziatria, balneológia a liečebná rehabilitácia Suomi/Finland Endokrinologia/Endokrinologi Fysiatria/Fysiatri Sverige Endokrina sjukdomar Rehabiliteringsmedicin United Kingdom Endocrinology and diabetes mellitus Kehtetuks tunnistamise kuupäevad vastavalt artikli 27 lõikele 3: Riik Neuropsühhiaatria Kursuse miinimumkestus: 5 aastat Dermatoveneroloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Neuropsychiatrie Dermato-vénéréologie/Dermato-venerologie Česká republika Dermatovenerologie Danmark Dermato-venerologi eller hud- og kønssygdomme Deutschland Nervenheilkunde (Neurologie und Psychiatrie) Haut- und Geschlechtskrankheiten Eesti Dermatoveneroloogia Ελλάς Νευρoλoγία — Ψυχιατρική Δερματoλoγία — Αφρoδισιoλoγία España Dermatología médico-quirúrgica y venereología France Neuropsychiatrie Dermatologie et vénéréologie Ireland Italia Neuropsichiatria Dermatologia e venerologia Κύπρος Νευρολογία — Ψυχιατρική Δερματολογία — Αφροδισιολογία Latvija Dermatoloģija un veneroloģija Lietuva Dermatovenerologija Luxembourg Neuropsychiatrie Dermato-vénéréologie Magyarország Bőrgyógyászat Malta Dermato-venerejoloġija Nederland Zenuw- en zielsziekten Dermatologie en venerologie Österreich Neurologie und Psychiatrie Haut- und Geschlechtskrankheiten Polska Dermatologia i wenerologia Portugal Dermatovenereologia Slovenija Dermatovenerologija Slovensko Neuropsychiatria Dermatovenerológia Suomi/Finland Ihotaudit ja allergologia/Hudsjukdomar och allergologi Sverige Hud- och könssjukdomar United Kingdom Kehtetuks tunnistamise kuupäevad vastavalt artikli 27 lõikele 3: Riik Radioloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Lastepsühhiaatria Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Psychiatrie infanto-juvénile/Kinder- en jeugdpsychiatrie Česká republika Dětská a dorostová psychiatrie Danmark Børne- og ungdomspsykiatri Deutschland Radiologie Kinder- und Jugendpsychiatrie und -psychotherapie Eesti Ελλάς Ακτιvoλoγία — Ραδιoλoγία Παιδoψυχιατρική España Electrorradiología France Electro-radiologie Pédo-psychiatrie Ireland Radiology Child and adolescent psychiatry Italia Radiologia Neuropsichiatria infantile Κύπρος Παιδοψυχιατρική Latvija Bērnu psihiatrija Lietuva Vaikų ir paauglių psichiatrija Luxembourg Électroradiologie Psychiatrie infantile Magyarország Radiológia Gyermek-és ifjúságpszichiátria Malta Nederland Radiologie Österreich Radiologie Polska Psychiatria dzieci i młodzieży Portugal Radiologia Pedopsiquiatria Slovenija Otroška in mladostniška psihiatrija Slovensko Detská psychiatria Suomi/Finland Lastenpsykiatria/Barnpsykiatri Sverige Barn- och ungdomspsykiatri United Kingdom Child and adolescent psychiatry Riik Geriaatria Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Nefroloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/ Belgien Česká republika Geriatrie Nefrologie Danmark Geriatri eller alderdommens sygdomme Nefrologi eller medicinske nyresygdomme Deutschland Innere Medizin und Schwerpunkt Nephrologie Eesti Nefroloogia Ελλάς Νεφρoλoγία España Geriatría Nefrología France Néphrologie Ireland Geriatric medicine Nephrology Italia Geriatria Nefrologia Κύπρος Γηριατρική Νεφρολογία Latvija Nefroloģija Lietuva Geriatrija Nefrologija Luxembourg Gériatrie Néphrologie Magyarország Geriátria Nefrológia Malta Ġerjatrija Nefroloġija Nederland Klinische geriatrie Österreich Polska Geriatria Nefrologia Portugal Nefrologia Slovenija Nefrologija Slovensko Geriatria Nefrológia Suomi/Finland Geriatria/Geriatri Nefrologia/Nefrologi Sverige Geriatrik Medicinska njursjukdomar (nefrologi) United Kingdom Geriatrics Renal medicine Riik Infektsioonhaigused Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Rahvatervis Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/ Belgien Česká republika Infekční lékařství Hygiena a epidemiologie Danmark Infektionsmedicin Samfundsmedicin Deutschland Öffentliches Gesundheitswesen Eesti Infektsioonhaigused Ελλάς Κοινωνική Iατρική España Medicina preventiva y salud pública France Santé publique et médecine sociale Ireland Infectious diseases Public health medicine Italia Malattie infettive Igiene e medicina preventiva Κύπρος Λοιμώδη Νοσήματα Υγειονολογία/Κοινοτική Ιατρική Latvija Infektoloģija Lietuva Infektologija Luxembourg Maladies contagieuses Santé publique Magyarország Infektológia Megelőző orvostan és népegészségtan Malta Mard Infettiv Saħħa Pubblika Nederland Maatschappij en gezondheid Österreich Sozialmedizin Polska Choroby zakaźne Zdrowie publiczne, epidemiologia Portugal Infecciologia Saúde pública Slovenija Infektologija Javno zdravje Slovensko Infektológia Verejné zdravotníctvo Suomi/Finland Infektiosairaudet/Infektionssjukdomar Terveydenhuolto/Hälsovård Sverige Infektionssjukdomar Socialmedicin United Kingdom Infectious diseases Public health medicine Riik Farmakoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Töötervishoid Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Médecine du travail/Arbeidsgeneeskunde Česká republika Klinická farmakologie Pracovní lékařství Danmark Klinisk farmakologi Arbejdsmedicin Deutschland Pharmakologie und Toxikologie Arbeitsmedizin Eesti Ελλάς Iατρική της Εργασίας España Farmacología clínica Medicina del trabajo France Médecine du travail Ireland Clinical pharmacology and therapeutics Occupational medicine Italia Farmacologia Medicina del lavoro Κύπρος Ιατρική της Εργασίας Latvija Arodslimības Lietuva Darbo medicina Luxembourg Médecine du travail Magyarország Klinikai farmakológia Foglalkozás-orvostan (üzemorvostan) Malta Farmakoloġija Klinika u t-Terapewtika Mediċina Okkupazzjonali Nederland Österreich Pharmakologie und Toxikologie Arbeits- und Betriebsmedizin Polska Farmakologia kliniczna Medycyna pracy Portugal Medicina do trabalho Slovenija Medicina dela, prometa in športa Slovensko Klinická farmakológia Pracovné lekárstvo Suomi/Finland Kliininen farmakologia ja lääkehoito/Klinisk farmakologi och läkemedelsbehandling Työterveyshuolto/Företagshälsovård Sverige Klinisk farmakologi Yrkes- och miljömedicin United Kingdom Clinical pharmacology and therapeutics Occupational medicine Riik Allergoloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat Tuumameditsiin Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Médecine nucléaire/Nucleaire geneeskunde Česká republika Alergologie a klinická imunologie Nukleární medicína Danmark Medicinsk allergologi eller medicinske overfølsomhedssygdomme Klinisk fysiologi og nuklearmedicin Deutschland Nuklearmedizin Eesti Ελλάς Αλλεργιoλoγία Πυρηvική Iατρική España Alergología Medicina nuclear France Médecine nucléaire Ireland Italia Allergologia ed immunologia clinica Medicina nucleare Κύπρος Αλλεργιολογία Πυρηνική Ιατρική Latvija Alergoloģija Lietuva Alergologija ir klinikinė imunologija Luxembourg Médecine nucléaire Magyarország Allergológia és klinikai immunológia Nukleáris medicina (izotóp diagnosztika) Malta Mediċina Nukleari Nederland Allergologie en inwendige geneeskunde Nucleaire geneeskunde Österreich Nuklearmedizin Polska Alergologia Medycyna nuklearna Portugal Imuno-alergologia Medicina nuclear Slovenija Nuklearna medicina Slovensko Klinická imunológia a alergológia Nukleárna medicína Suomi/Finland Kliininen fysiologia ja isotooppilääketiede/Klinisk fysiologi och nukleärmedicin Sverige Allergisjukdomar Nukleärmedicin United Kingdom Nuclear medicine Riik Näo-lõualuukirurgia (arsti põhiõpe) Kursuse miinimumkestus: 5 aastat Eriala nimetus Belgique/België/ Belgien Česká republika Maxilofaciální chirurgie Danmark Deutschland Eesti Ελλάς España Cirugía oral y maxilofacial France Chirurgie maxillo-faciale et stomatologie Ireland Italia Chirurgia maxillo-facciale Κύπρος Latvija Mutes, sejas un žokļu ķirurģija Lietuva Veido ir žandikaulių chirurgija Luxembourg Chirurgie maxillo-faciale Magyarország Szájsebészet Malta Nederland Österreich Mund- Kiefer- und Gesichtschirurgie Polska Chirurgia szczekowo-twarzowa Portugal Cirurgia maxilo-facial Slovenija Maxilofaciálna kirurgija Slovensko Maxilofaciálna chirurgia Suomi/Finland Sverige United Kingdom Kehtetuks tunnistamise kuupäev vastavalt artikli 27 lõikele 3: Riik Kliiniline hematoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Česká republika Danmark Klinisk blodtypeserologi Deutschland Eesti Ελλάς España France Hématologie Ireland Italia Κύπρος Latvija Lietuva Luxembourg Hématologie biologique Magyarország Malta Nederland Österreich Polska Portugal Hematologia clinica Slovenija Slovensko Suomi/Finland Sverige United Kingdom Kehtetuks tunnistamise kuupäev vastavalt artikli 27 lõikele 3: Riik Stomatoloogia Kursuse miinimumkestus: 3 aastat Dermatoloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Česká republika Danmark Deutschland Eesti Ελλάς España Estomatología France Stomatologie Ireland Dermatology Italia Odontostomatologia Κύπρος Latvija Lietuva Luxembourg Stomatologie Magyarország Malta Dermatoloġija Nederland Österreich Polska Portugal Estomatologia Slovenija Slovensko Suomi/Finland Sverige United Kingdom Dermatology Riik Veneroloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Troopiline meditsiin Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Česká republika Danmark Deutschland Eesti Ελλάς España France Ireland Genito-urinary medicine Tropical medicine Italia Medicina tropicale Κύπρος Latvija Lietuva Luxembourg Magyarország Trópusi betegségek Malta Mediċina Uro-ġenetali Nederland Österreich Spezifische Prophylaxe und Tropenhygiene Polska Medycyna transportu Portugal Medicina tropical Slovenija Slovensko Tropická medicína Suomi/Finland Sverige United Kingdom Genito-urinary medicine Tropical medicine Kehtetuks tunnistamise kuupäev vastavalt artikli 27 lõikele 3: Riik Gastroenteroloogiline kirurgia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat Traumatoloogia Kursuse miinimumkestus: 5 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Chirurgie abdominale/Heelkunde op het abdomen Česká republika Traumatologie Urgentní medicína Danmark Kirurgisk gastroenterologi eller kirurgiske mave-tarmsygdomme Deutschland Visceralchirurgie Eesti Ελλάς España Cirugía del aparato digestivo France Chirurgie viscérale et digestive Ireland Emergency medicine Italia Chirurgia dell'apparato digerente Κύπρος Latvija Lietuva Abdominalinė chirurgija Luxembourg Chirurgie gastro-entérologique Magyarország Traumatológia Malta Mediċina tal-Aċċidenti u l-Emerġenza Nederland Österreich Polska Medycyna ratunkowa Portugal Slovenija Abdominalna kirurgija Slovensko Gastroenterologická chirurgia Úrazová chirurgia Urgentná medicína Suomi/Finland Gastroenterologinen kirurgia/Gastroenterologisk kirurgi Sverige United Kingdom Accident and emergency medicine Riik Neurofüsioloogia Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Hamba-, suu- ja näo-lõualuu kirurgia (arsti ja hambaarsti põhiõpe) Kursuse miinimumkestus: 4 aastat Eriala nimetus Eriala nimetus Belgique/België/Belgien Stomatologie et chirurgie orale et maxillo-faciale/Stomatologie en mond-, kaak- en aangezichtschirurgie Česká republika Danmark Klinisk neurofysiologi Deutschland Mund-, Kiefer- und Gesichtschirurgie Eesti Ελλάς España Neurofisiología clínica France Ireland Clinical neurophysiology Oral and maxillo-facial surgery Italia Κύπρος Στοματο-Γναθο-Προσωποχειρουργική Latvija Lietuva Luxembourg Chirurgie dentaire, orale et maxillo-faciale Magyarország Arc-állcsont-szájsebészet Malta Newrofiżjoloġija Klinika Kirurġija tal-għadam tal-wiċċ Nederland Österreich Polska Portugal Slovenija Slovensko Suomi/Finland Kliininen neurofysiologia/Klinisk neurofysiologi Suu- ja leukakirurgia/Oral och maxillofacial kirurgi Sverige Klinisk neurofysiologi United Kingdom Clinical neurophysiology Oral and maxillo-facial surgery
5.1.3.
1. Iατρική Βιoπαθoλoγία
2. Μικρoβιoλoγία
Arbeid en gezondheid, bedrijfsgeneeskunde
Arbeid en gezondheid, verzekeringsgeneeskunde
5.1.4. Üldarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument Riik Kvalifikatsiooni tõendav dokument Kutsenimetus Võrdluskuupäev België/Belgique/Belgien Ministerieel erkenningsbesluit van huisarts/Arrêté ministériel d'agrément de médecin généraliste Huisarts/Médecin généraliste 31. detsember 1994 Česká republika Diplom o specializaci všeobecné lékařství Všeobecný lékař 1. mai 2004 Danmark Tilladelse til at anvende betegnelsen alment praktiserende læge/Speciallægel i almen medicin Almen praktiserende læge/Speciallæge i almen medicin 31. detsember 1994 Deutschland Zeugnis über die spezifische Ausbildung in der Allgemeinmedizin Facharzt/Fachärztin für Allgemeinmedizin 31. detsember 1994 Eesti Diplom peremeditsiini erialal Perearst 1. mai 2004 Ελλάς Tίτλος ιατρικής ειδικότητας γενικής ιατρικής Iατρός με ειδικότητα γενικής ιατρικής 31. detsember 1994 España Título de especialista en medicina familiar y comunitaria Especialista en medicina familiar y comunitaria 31. detsember 1994 France Diplôme d'Etat de docteur en médecine (avec document annexé attestant la formation spécifique en médecine générale) Médecin qualifié en médecine générale 31. detsember 1994 Ireland Certificate of specific qualifications in general medical practice General medical practitioner 31. detsember 1994 Italia Attestato di formazione specifica in medicina generale Medico di medicina generale 31. detsember 1994 Κύπρος Τίτλος Ειδικότητας Γενικής Ιατρικής Ιατρός Γενικής Ιατρικής 1. mai 2004 Latvija Ģimenes ārsta sertifikāts Ģimenes (vispārējās prakses) ārsts 1. mai 2004 Lietuva Šeimos gydytojo rezidentūros pažymėjimas Šeimos medicinos gydytojas 1. mai 2004 Luxembourg Diplôme de formation spécifique en medicine générale Médecin généraliste 31. detsember 1994 Magyarország Háziorvostan szakorvosa bizonyítvány Háziorvostan szakorvosa 1. mai 2004 Malta Tabib tal-familja Mediċina tal-familja 1. mai 2004 Nederland Certificaat van inschrijving in het register van erkende huisartsen van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot bevordering der geneeskunst Huisarts 31. detsember 1994 Österreich Arzt für Allgemeinmedizin Arzt für Allgemeinmedizin 31. detsember 1994 Polska Diplôme: Dyplom uzyskania tytułu specjalisty w dziedzinie medycyny rodzinnej Specjalista w dziedzinie medycyny rodzinnej 1. mai 2004 Portugal Diploma do internato complementar de clínica geral Assistente de clínica geral 31. detsember 1994 Slovenija Potrdilo o opravljeni specializaciji iz družinske medicine Specialist družinske medicine/Specialistka družinske medicine 1. mai 2004 Slovensko Diplom o špecializácii v odbore všeobecné lekárstvo Všeobecný lekár 1. mai 2004 Suomi/ Finland Todistus lääkärin perusterveydenhuollon lisäkoulutuksesta/Bevis om tilläggsutbildning av läkare i primärvård Yleislääkäri/Allmänläkare 31. detsember 1994 Sverige Bevis om kompetens som allmänpraktiserande läkare (Europaläkare) utfärdat av Socialstyrelsen Allmänpraktiserande läkare (Europaläkare) 31. detsember 1994 United Kingdom Certificate of prescribed/equivalent experience General medical practitioner 31. detsember 1994
V.2. ÜLDÕDE
V.2.
5.2.1. Üldõe õppekava Üldõe kvalifikatsiooni õppekava koosneb järgmisest kahest osast. Ühte või mitut nimetatud õppeainet võib õpetada teiste õppeainete raames või koos nendega. Teoreetiline õpe peab olema kliinilis-praktilise õppega tasakaalustatud ja kooskõlastatud nii, et käesolevas lisas nimetatud teadmisi ja oskusi oleks võimalik omandada asjakohasel viisil.
5.2.1. A.
Teoreetiline õpe
a.
Õendus:
Ülevaade õendusest ja selle kutse-eetikast
Terviseõpetuse ja õenduse üldised põhimõtted
Õenduse põhimõtted järgmistes valdkondades:
Üld- ja eriarstiabi
Üld- ja erikirurgia
Lastehooldus ja pediaatria
Sünnitajate ja imikute hooldus
Vaimne tervis ja psühhiaatria
Vanurite hooldus ja geriaatria
b.
Põhiteadmised:
Anatoomia ja füsioloogia
Patoloogia
Bakterioloogia, viroloogia ja parasitoloogia
Biofüüsika, biokeemia ja radioloogia
Toitumisõpetus
Hügieen:
ennetav meditsiin
tervisekasvatus
Farmakoloogia
c.
Sotsiaalteadused:
Sotsioloogia
Psühholoogia
Halduse alused
Pedagoogika alused
Sotsiaal- ja tervishoiualased õigusnormid
Õenduse õiguslikud aspektid
B.
Kliinilis-praktiline õpe
Õendus järgmistes valdkondades:
Üld- ja eriarstiabi
Üld- ja erikirurgia
Lastehooldus ja pediaatria
Sünnitajate ja imikute hooldus
Vaimne tervis ja psühhiaatria
Vanurite hooldus ja geriaatria
Haigete põetamine kodus
5.2.2.1.1.1.2.2.2.1.1.2.2.3.3.4.4.5.5.6.6.1.1.2.2.1.1.2.2.1.1.2.2.3.3.1.1.2.2.3.3.4.4.5.5.1.1.2.2.1.1.2.2.3.3.1.1.2.2.3.3.1.1.2.2.
Üldõe kvalifikatsiooni tõendav dokument Riik Kvalifikatsiooni tõendav dokument Väljaandev asutus Kutsenimetus Võrdluskuupäev België/Belgique/Belgien 29. juuni 1979 Česká republika Diplom o ukončení studia ve studijním programu ošetřovatelství ve studijním oboru všeobecná sestra (bakalář, Bc.), accompanied by the following certificate: Vysvědčení o státní závěrečné zkoušce Vysoká škola zřízená nebo uznaná státem Všeobecná sestra 1. mai 2004 Diplom o ukončení studia ve studijním oboru diplomovaná všeobecná sestra (diplomovaný specialista, DiS.), accompanied by the following certificate: Vysvědčení o absolutoriu Vyšší odborná škola zřízená nebo uznaná státem Všeobecný ošetřovatel Danmark Eksamensbevis efter gennemført sygeplejerskeuddannelse Sygeplejeskole godkendt af Undervisningsministeriet Sygeplejerske 29. juuni 1979 Deutschland Zeugnis über die staatliche Prüfung in der Krankenpflege Staatlicher Prüfungsausschuss Gesundheits- und Krankenpflegerin/Gesundheits- und Krankenpfleger 29. juuni 1979 Eesti Diplom õe erialal õde 1. mai 2004 Ελλάς Πτυχίο Νοσηλευτικής Παν/μίου Αθηνών Πανεπιστήμιο Αθηνών Διπλωματούχος ή πτυχιούχος νοσοκόμος, νοσηλευτής ή νοσηλεύτρια 1. jaanuar 1981 Πτυχίο Νοσηλευτικής Τεχνολογικών Εκπαιδευτικών Ιδρυμάτων (Τ.Ε.Ι.) Τεχνολογικά Εκπαιδευτικά Ιδρύματα Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων Πτυχίο Αξιωματικών Νοσηλευτικής Υπουργείο Εθνικής 'Αμυνας Πτυχίο Αδελφών Νοσοκόμων πρώην Ανωτέρων Σχολών Υπουργείου Υγείας και Πρόνοιας Υπουργείο Υγείας και Πρόνοιας Πτυχίο Αδελφών Νοσοκόμων και Επισκεπτριών πρώην Ανωτέρων Σχολών Υπουργείου Υγείας και Πρόνοιας Υπουργείο Υγείας και Πρόνοιας Πτυχίο Τμήματος Νοσηλευτικής ΚΑΤΕΕ Υπουργείου Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων España Título de Diplomado universitario en Enfermería Enfermero/a diplomado/a 1. jaanuar 1986 France Le ministère de la santé Infirmer(ère) 29. juuni 1979 Ireland Certificate of Registered General Nurse An Bord Altranais (The Nursing Board) Registered General Nurse 29. juuni 1979 Italia Diploma di infermiere professionale Scuole riconosciute dallo Stato Infermiere professionale 29. juuni 1979 Κύπρος Δίπλωμα Γενικής Νοσηλευτικής Νοσηλευτική Σχολή Εγγεγραμμένος Νοσηλευτής 1. mai 2004 Latvija Diploms par māsas kvalifikācijas iegūšanu Māsu skolas Māsa 1. mai 2004 Māsas diploms Universitātes tipa augstskola pamatojoties uz Valsts eksāmenu komisijas lēmumu Lietuva Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją Universitetas Bendrosios praktikos slaugytojas 1. mai 2004 Aukštojo mokslo diplomas (neuniversitetinės studijos), nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesine kvalifikaciją Kolegija Luxembourg Ministère de l'éducation nationale, de la formation professionnelle et des sports Infirmier 29. juuni 1979 Magyarország Ápoló bizonyítvány Iskola Ápoló 1. mai 2004 Diplomás ápoló oklevél Egyetem/főiskola Egyetemi okleveles ápoló oklevél Egyetem Malta Lawrja jew diploma fl-istudji tal-infermerija Universita’ ta' Malta Infermier Registrat tal-Ewwel Livell 1. mai 2004 Nederland Diploma's verpleger A, verpleegster A, verpleegkundige A Door een van overheidswege benoemde examencommissie Verpleegkundige 29. juuni 1979 Diploma verpleegkundige MBOV (Middelbare Beroepsopleiding Verpleegkundige) Door een van overheidswege benoemde examencommissie Diploma verpleegkundige HBOV (Hogere Beroepsopleiding Verpleegkundige) Door een van overheidswege benoemde examencommissie Diploma beroepsonderwijs verpleegkundige — Kwalificatieniveau 4 Door een van overheidswege aangewezen opleidingsinstelling Diploma hogere beroepsopleiding verpleegkundige — Kwalificatieniveau 5 Door een van overheidswege aangewezen opleidingsinstelling Österreich Diplom als Diplomierte Gesundheits- und Krankenschwester, Diplomierter Gesundheits- und Krankenpfleger Schule für allgemeine Gesundheits- und Krankenpflege 1. jaanuar 1994 Diplom als Diplomierte Krankenschwester, Diplomierter Krankenpfleger Allgemeine Krankenpflegeschule Polska Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku pielęgniarstwo z tytułem magister pielęgniarstwa Instytucja prowadząca kształcenie na poziomie wyższym uznana przez właściwe władze (pädevate asutuste tunnustatud kõrgharidusasutus) Pielegniarka 1. mai 2004 Portugal Diploma do curso de enfermagem geral Escolas de Enfermagem Enfermeiro 1. jaanuar 1986 Diploma/carta de curso de bacharelato em enfermagem Escolas Superiores de Enfermagem Carta de curso de licenciatura em enfermagem Escolas Superiores de Enfermagem; Escolas Superiores de Saúde Slovenija Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov diplomirana medicinska sestra/diplomirani zdravstvenik Diplomirana medicinska sestra/Diplomirani zdravstvenik 1. mai 2004 Slovensko Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu magister z ošetrovateľstva (Mgr.) Vysoká škola Sestra 1. mai 2004 Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu bakalár z ošetrovateľstva (Bc.) Vysoká škola Absolventský diplom v študijnom odbore diplomovaná všeobecná sestra Stredná zdravotnícka škola Suomi/ Finland Sairaanhoitajan tutkinto/Sjukskötarexamen Terveydenhuolto-oppilaitokset/ Hälsovårdsläroanstalter Sairaanhoitaja/Sjukskötare 1. jaanuar 1994 Sosiaali- ja terveysalan ammattikorkeakoulututkinto, sairaanhoitaja (AMK)/Yrkeshögskoleexamen inom hälsovård och det sociala området, sjukskötare (YH) Ammattikorkeakoulut/ Yrkeshögskolor Sverige Sjuksköterskeexamen Universitet eller högskola Sjuksköterska 1. jaanuar 1994 United Kingdom Statement of Registration as a Registered General Nurse in part 1 or part 12 of the register kept by the United Kingdom Central Council for Nursing, Midwifery and Health Visiting Various 29. juuni 1979
Diploma gegradueerde verpleger/verpleegster/Diplôme d'infirmier(ère) gradué(e)/Diplom eines (einer) graduierten Krankenpflegers (-pflegerin)
Diploma in de ziekenhuisverpleegkunde/Brevet d'infirmier(ère) hospitalier(ère)/Brevet eines (einer) Krankenpflegers (-pflegerin)
Brevet van verpleegassistent(e)/Brevet d'hospitalier(ère)/Brevet einer Pflegeassistentin
De erkende opleidingsinstituten/Les établissements d'enseignement reconnus/Die anerkannten Ausbildungsanstalten
De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française/Der zuständige Prüfungsausschüß der Deutschsprachigen Gemeinschaft
Hospitalier(ère)/Verpleegassistent(e)
Infirmier(ère) hospitalier(ère)/Ziekenhuisverpleger(-verpleegster)
5.2.2.1.1.1.2.2.2.
1. Tallinna Meditsiinikool
2. Tartu Meditsiinikool
3. Kohtla-Järve Meditsiinikool
Ministerio de Educación y Cultura
El rector de una universidad
Diplôme d'Etat d'infirmier(ère)
Diplôme d'Etat d'infirmier(ère) délivré en vertu du décret no 99-1147 du 29 décembre 1999
Diplôme d'Etat d'infirmier
Diplôme d'Etat d'infirmier hospitalier gradué
Diplomierte Krankenschwester
Diplomierter Krankenpfleger
5.2.2.1.1.1.2.2.2.1.1.2.2.3.3.4.4.5.5.6.6.1.1.2.2.1.1.2.2.1.1.2.2.3.3.1.1.2.2.3.3.4.4.5.5.1.1.2.2.1.1.2.2.3.3.
1. Univerza
2. Visoka strokovna šola
State Registered Nurse
Registered General Nurse
V.3. HAMBAARST
V.3.
5.3.1. Hambaarsti õppekava Hambaarsti kvalifikatsiooni õppekava peab sisaldama vähemalt alltoodud õppeaineid. Ühte või mitut nimetatud õppeainet võib õpetada teiste õppeainete raames või koos nendega.
5.3.1. A.
Põhiained
Keemia
Füüsika
Bioloogia
B.
Meditsiinilis-bioloogilised ja üldmeditsiinilised õppeained
Anatoomia
Embrüoloogia
Histoloogia, sealhulgas tsütoloogia
Füsioloogia
Biokeemia (või füsioloogiline keemia)
Patoloogiline anatoomia
Üldine patoloogia
Farmakoloogia
Mikrobioloogia
Hügieen
Ennetav meditsiin ja epidemioloogia
Radioloogia
Füsioteraapia
Üldkirurgia
Sisehaigused, sealhulgas pediaatria
Otorinolarüngoloogia
Dermatoloogia ja veneroloogia
Üldine psühholoogia — psühhopatoloogia — neuropatoloogia
Anestesioloogia
C.
Otseselt stomatoloogiaga seotud õppeained
Hambaproteetika
Hambaravimaterjalid ja -varustus
Konservatiivne stomatoloogia
Ennetav stomatoloogia
Stomatoloogiaga seotud valuvaigistid ja rahustid
Erikirurgia
Eripatoloogia
Kliiniline praktika
Pedodontia
Ortodontia
Periodontia
Hambaravialane radioloogia
Hambumus ja lõualuude funktsioonid
Kutseala korraldus, kutse-eetika ja kutsealased õigusnormid,
Hambaravi sotsiaalsed aspektid
5.3.2. Hambaarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument (hambaarsti põhiõpe) Riik Kvalifikatsiooni tõendav dokument Väljaandev asutus Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus Kutsenimetus Võrdluskuupäev België/Belgique/Belgien Diploma van tandarts/Diplôme licencié en science dentaire Licentiaat in de tandheelkunde/Licencié en science dentaire 28. jaanuar 1980 Česká republika Diplom o ukončení studia ve studijním programu zubní lékařství (doktor) Lékařská fakulta univerzity v České republice Vysvědčení o státní rigorózní zkoušce Zubní lékař 1.mai 2004 Danmark Bevis for tandlægeeksamen (odontologisk kandidateksamen) Tandlægehøjskolerne, Sundhedsvidenskabeligt universitetsfakultet Autorisation som tandlæge, udstedt af Sundhedsstyrelsen Tandlæge 28. jaanuar 1980 Deutschland Zeugnis über die Zahnärztliche Prüfung Zuständige Behörden Zahnarzt 28. jaanuar 1980 Eesti Diplom hambaarstiteaduse õppekava läbimise kohta Tartu Ülikool Hambaarst 1. mai 2004 Ελλάς Πτυχίo Οδovτιατρικής Παvεπιστήμιo Οδοντίατρος ή χειρούργος οδοντίατρος 1. jaanuar 1981 España Título de Licenciado en Odontología El rector de una universidad Licenciado en odontología 1. jaanuar 1986 France Diplôme d'Etat de docteur en chirurgie dentaire Universités Chirurgien-dentiste 28. jaanuar 1980 Ireland 28. jaanuar 1980 Italia Diploma di laurea in Odontoiatria e Protesi Dentaria Università Diploma di abilitazione all'esercizio della professione di odontoiatra Odontoiatra 28. jaanuar 1980 Κύπρος Πιστοποιητικό Εγγραφής Οδοντιάτρου Οδοντιατρικό Συμβούλιο Οδοντίατρος 1. mai 2004 Latvija Zobārsta diploms Universitātes tipa augstskola Rezidenta diploms par zobārsta pēcdiploma izglītības programmas pabeigšanu, ko izsniedz universitātes tipa augstskola un Sertifikāts — kompetentas iestādes izsniegts dokuments, kas apliecina, ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu zobārstniecībā Zobārsts 1. mai 2004 Lietuva Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą gydytojo odontologo kvalifikaciją Universitetas Internatūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo odontologo profesinę kvalifikaciją Gydytojas odontologas 1. mai 2004 Luxembourg Diplôme d'Etat de docteur en médecine dentaire Jury d'examen d'Etat Médecin-dentiste 28. jaanuar 1980 Magyarország Fogorvos oklevél (doctor medicinae dentariae, röv.: dr. med. dent.) Egyetem Fogorvos 1. mai 2004 Malta Lawrja fil- Kirurġija Dentali Universita’ ta Malta Kirurgu Dentali 1. mai 2004 Nederland Universitair getuigschrift van een met goed gevolg afgelegd tandartsexamen Faculteit Tandheelkunde Tandarts 28. jaanuar 1980 Österreich Bescheid über die Verleihung des akademischen Grades Doktor der Zahnheilkunde Medizinische Fakultät der Universität Zahnarzt 1. jaanuar 1994 Polska Dyplom ukończenia studiów wyższych z tytułem lekarz dentysta Lekarsko — Dentystyczny Egzamin Państwowy Lekarz dentysta 1. mai 2004 Portugal Carta de curso de licenciatura em medicina dentária Médico dentista 1. jaanuar 1986 Slovenija Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov doktor dentalne medicine/doktorica dentalne medicine Potrdilo o opravljenem strokovnem izpitu za poklic zobozdravnik/zobozdravnica Doktor dentalne medicine/Doktorica dentalne medicine 1. mai 2004 Slovensko Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu doktor zubného lekárstva (MDDr.) Zubný lekár 1. mai 2004 Suomi/ Finland Hammaslääketieteen lisensiaatin tutkinto/Odontologie licentiatexamen Terveydenhuollon oikeusturvakeskuksen päätös käytännön palvelun hyväksymisestä/Beslut av Rättskyddscentralen för hälsovården om godkännande av praktisk tjänstgöring Hammaslääkäri/Tandläkare 1. jaanuar 1994 Sverige Tandläkarexamen Endast för examensbevis som erhållits före den 1 juli 1995, ett utbildningsbevis som utfärdats av Socialstyrelsen Tandläkare 1. jaanuar 1994 United Kingdom 28. jaanuar 1980
De universiteiten/Les universités
De bevoegde Examen- commissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française
Bachelor in Dental Science (B.Dent.Sc.)
Bachelor of Dental Surgery (BDS)
Licentiate in Dental Surgery (LDS)
Universities
Royal College of Surgeons in Ireland
Dentist
Dental practitioner
Dental surgeon
5.3.2.
1. Akademia Medyczna,
2. Uniwersytet Medyczny,
3. Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego
Faculdades
Institutos Superiores
Univerza
Vysoká škola
Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet
Oulun yliopisto
Turun yliopisto
Universitetet i Umeå
Universitetet i Göteborg
Karolinska Institutet
Malmö Högskola
Bachelor of Dental Surgery (BDS or B.Ch.D.)
Licentiate in Dental Surgery
Universities
Royal Colleges
Dentist
Dental practitioner
Dental surgeon
5.3.3. Spetsialiseerunud hambaarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument Ortodontia Riik Kvalifikatsiooni tõendav dokument Väljaandev asutus Võrdluskuupäev België/Belgique/Belgien Titre professionnel particulier de dentiste spécialiste en orthodontie/Bijzondere beroepstitel van tandarts specialist in de orthodontie Ministre de la Santé publique/Minister bevoegd voor Volksgezondheid 27. jaanuar 2005 Danmark Bevis for tilladelse til at betegne sig som specialtandlæge i ortodonti Sundhedsstyrelsen 28. jaanuar 1980 Deutschland Fachzahnärztliche Anerkennung für Kieferorthopädie; Landeszahnärztekammer 28. jaanuar 1980 Eesti Residentuuri lõputunnistus ortodontia erialal Tartu Ülikool 1. mai 2004 Ελλάς Τίτλoς Οδovτιατρικής ειδικότητας της Ορθoδovτικής 1. jaanuar 1981 France Titre de spécialiste en orthodontie Conseil National de l'Ordre des chirurgiens dentistes 28. jaanuar 1980 Ireland Certificate of specialist dentist in orthodontics Competent authority recognised for this purpose by the competent minister 28. jaanuar 1980 Italia Diploma di specialista in Ortognatodonzia Università 21. mai 2005 Κύπρος Πιστοποιητικό Αναγνώρισης του Ειδικού Οδοντιάτρου στην Ορθοδοντική Οδοντιατρικό Συμβούλιο 1. mai 2004 Latvija Sertifikāts— kompetentas iestādes izsniegts dokuments, kas apliecina, ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu ortodontijā Latvijas Ārstu biedrība 1. mai 2004 Lietuva Rezidentūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo ortodonto profesinę kvalifikaciją Universitetas 1. mai 2004 Magyarország Fogszabályozás szakorvosa bizonyítvány Az Egészségügyi, Szociális és Családügyi Minisztérium illetékes testülete 1. mai 2004 Malta Ċertifikat ta' speċjalista dentali fl-Ortodonzja Kumitat ta' Approvazzjoni dwar Speċjalisti 1. mai 2004 Nederland Bewijs van inschrijving als orthodontist in het Specialistenregister Specialisten Registratie Commissie (SRC) van de Nederlandse Maatschappij tot bevordering der Tandheelkunde 28. jaanuar 1980 Polska Dyplom uzyskania tytułu specjalisty w dziedzinie ortodoncji Centrum Egzaminów Medycznych 1. mai 2004 Slovenija Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu iz čeljustne in zobne ortopedije 1. mai 2004 Suomi/Finland Erikoishammaslääkärin tutkinto, hampaiston oikomishoito/Specialtand-läkarexamen, tandreglering 1. jaanuar 1994 Sverige Bevis om specialistkompetens i tandreglering Socialstyrelsen 1. jaanuar 1994 United Kingdom Certificate of Completion of specialist training in orthodontics Competent authority recognised for this purpose 28. jaanuar 1980 Suukirurgia Riik Kvalifikatsiooni tõendav dokument Väljaandev asutus Võrdluskuupäev Danmark Bevis for tilladelse til at betegne sig som specialtandlæge i hospitalsodontologi Sundhedsstyrelsen 28. jaanuar 1980 Deutschland Fachzahnärztliche Anerkennung für Oralchirurgie/Mundchirurgie Landeszahnärztekammer 28. jaanuar 1980 Ελλάς Τίτλoς Οδovτιατρικής ειδικότητας της Γvαθoχειρoυργικής (up to 31 December 2002) 1. jaanuar 2003 Ireland Certificate of specialist dentist in oral surgery Competent authority recognised for this purpose by the competent minister 28. jaanuar 1980 Italia Diploma di specialista in Chirurgia Orale Università 21. mai 2005 Κύπρος Πιστοποιητικό Αναγνώρισης του Ειδικού Οδοντιάτρου στην Στοματική Χειρουργική Οδοντιατρικό Συμβούλιο 1. mai 2004 Lietuva Rezidentūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą burnos chirurgo profesinę kvalifikaciją Universitetas 1. mai 2004 Magyarország Dento-alveoláris sebészet szakorvosa bizonyítvány Az Egészségügyi, Szociális és Családügyi Minisztérium illetékes testülete 1. mai 2004 Malta Ċertifikat ta' speċjalista dentali fil-Kirurġija tal-ħalq Kumitat ta' Approvazzjoni dwar Speċjalisti 1. mai 2004 Nederland Bewijs van inschrijving als kaakchirurg in het Specialistenregister Specialisten Registratie Commissie (SRC) van de Nederlandse Maatschappij tot bevordering der Tandheelkunde 28. jaanuar 1980 Polska Dyplom uzyskania tytułu specjalisty w dziedzinie chirurgii stomatologicznej Centrum Egzaminów Medycznych 1. mai 2004 Slovenija Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu iz oralne kirurgije 1. mai 2004 Suomi/ Finland Erikoishammaslääkärin tutkinto, suu- ja leuka-kirurgia/Specialtandläkar-examen, oral och maxillofacial kirurgi 1. jaanuar 1994 Sverige Bevis om specialist-kompetens i tandsystemets kirurgiska sjukdomar Socialstyrelsen 1. jaanuar 1994 United Kingdom Certificate of completion of specialist training in oral surgery Competent authority recognised for this purpose 28. jaanuar 1980
Νoμαρχιακή Αυτoδιoίκηση
Νoμαρχία
5.3.3.
1. Ministrstvo za zdravje
2. Zdravniška zbornica Slovenije
Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet
Oulun yliopisto
Turun yliopisto
Νoμαρχιακή Αυτoδιoίκηση
Νoμαρχία
1. Ministrstvo za zdravje
2. Zdravniška zbornica Slovenije
Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet
Oulun yliopisto
Turun yliopisto
V.4. VETERINAARARST
V.4.
5.4.1. Veterinaararsti õppekava Veterinaararsti kvalifikatsiooni õppekava sisaldab vähemalt alltoodud õppeained. Ühte või mitut nimetatud õppeainet võib õpetada teiste õppeainete raames või koos nendega. Praktiline õpe võib toimuda praktikumi kujul tingimusel, et see toimub pädeva asutuse otsese kontrolli all täisajaga ja ei ületa 5aastase kõrgkooliõppe raames kuut kuud. Teoreetiline ja praktiline õpe peavad olema tasakaalustatud ja kooskõlastatud nii, et teadmisi ja oskusi on võimalik omandada asjakohasel viisil, mis võimaldab veterinaararstil täita kõiki tema ees seisvaid ülesandeid.
5.4.1. A.
Põhiained
Füüsika
Keemia
Zooloogia
Botaanika
Biomatemaatika
B.
Eriained
a.
Põhilised ained:
Anatoomia (sealhulgas histoloogia ja embrüoloogia)
Füsioloogia
Biokeemia
Geneetika
Farmakoloogia
Farmaatsia
Toksikoloogia
Mikrobioloogia
Immunoloogia
Epidemioloogia
Kutse-eetika
b.
Kliinilised ained:
Poegimine ja poegimisabi
Patoloogia (sealhulgas patoloogiline anatoomia)
Parasitoloogia
Kliiniline meditsiin ja kirurgia (sealhulgas anestesioloogia)
Kliiniline väljaõpe koduloomade, -lindude ja teiste loomaliikide osas
Ennetav meditsiin
Radioloogia
Paljunemine ja paljunemishäired
Epideemiatega seonduvad eeskirjad
Veterinaariaalased õigusaktid ja kohtuveterinaarmeditsiin
Teraapia
Propedeutika
c.
Loomakasvatus
Loomakasvatus
Söötmisõpetus
Agronoomia
Põllumajandus
Aretus ja loomatervishoid
Loomahügieen
Etoloogia ja loomakaitse
d.
Toiduhügieen
Loomse päritoluga toiduainete analüüs ja kontroll
Toiduhügieen ja -tehnoloogia
Praktilised tööd (sealhulgas praktiline töö tapamajas ja toiduainetööstuses)
5.4.2.1.1.2.2.3.3.4.4.5.5.6.6.
Veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendav dokument Riik Kvalifikatsiooni tõendav dokument Väljaandev asutus Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus Võrdluskuupäev België/Belgique/Belgien Diploma van dierenarts/Diplôme de docteur en médecine vétérinaire 21. detsember 1980 Česká republika Veterinární fakulta univerzity v České republice 1. mai 2004 Danmark Bevis for bestået kandidateksamen i veterinærvidenskab Kongelige Veterinær- og Landbohøjskole 21. detsember 1980 Deutschland Zeugnis über das Ergebnis des Dritten Abscnitts der Tierärztlichen Prüfung und das Gesamtergebnis der Tierärztlichen Prüfung Der Vorsitzende des Prüfungsausschusses für die Tierärztliche Prüfung einer Universität oder Hochschule 21. detsember 1980 Eesti Diplom: täitnud veterinaarmeditsiini õppekava Eesti Põllumajandusülikool 1. mai 2004 Ελλάς Πτυχίo Κτηvιατρικής Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης και Θεσσαλίας 1. jaanuar 1981 España Título de Licenciado en Veterinaria 1. jaanuar 1986 France Diplôme d'Etat de docteur vétérinaire 21. detsember 1980 Ireland 21. detsember 1980 Italia Diploma di laurea in medicina veterinaria Università Diploma di abilitazione all'esercizio della medicina veterinaria 1. jaanuar 1985 Κύπρος Πιστοποιητικό Εγγραφής Kτηνιάτρου Κτηνιατρικό Συμβούλιο 1. mai 2004 Latvija Veterinārārsta diploms Latvijas Lauksaimniecības Universitāte 1. mai 2004 Lietuva Aukštojo mokslo diplomas (veterinarijos gydytojo (DVM)) Lietuvos Veterinarijos Akademija 1. mai 2004 Luxembourg Diplôme d'Etat de docteur en médecine vétérinaire Jury d'examen d'Etat 21. detsember 1980 Magyarország Állatorvos doktor oklevél — dr. med. vet. Szent István Egyetem Állatorvos-tudományi Kar 1. mai 2004 Malta Liċenzja ta' Kirurgu Veterinarju Kunsill tal-Kirurġi Veterinarji 1. mai 2004 Nederland Getuigschrift van met goed gevolg afgelegd diergeneeskundig/veeartse-nijkundig examen 21. detsember 1980 Österreich Universität 1. jaanuar 1994 Polska Dyplom lekarza weterynarii 1. mai 2004 Portugal Carta de curso de licenciatura em medicina veterinária Universidade 1. jaanuar 1986 Slovenija Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov doktor veterinarske medicine/doktorica veterinarske medicine Univerza Spričevalo o opravljenem državnem izpitu s področja veterinarstva 1. mai 2004 Slovensko Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu doktor veterinárskej medicíny (MVDr.) Univerzita veterinárskeho lekárstva 1. mai 2004 Suomi/ Finland Eläinlääketieteen lisensiaatin tutkinto/Veterinärmedicine licentiatexamen Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet 1. jaanuar 1994 Sverige Veterinärexamen Sveriges Lantbruksuniversitet 1. jaanuar 1994 United Kingdom Bachelor of Veterinary Science (BVSc) University of Bristol 21. detsember 1980 Bachelor of Veterinary Science (BVSc) University of Liverpool Bachelor of Veterinary Medicine (BvetMB) University of Cambridge Bachelor of Veterinary Medicine and Surgery (BVM&S) University of Edinburgh Bachelor of Veterinary Medicine and Surgery (BVM&S) University of Glasgow Bachelor of Veterinary Medicine (BvetMed) University of London
De universiteiten/Les universités
De bevoegde Examen-commissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française
Diplom o ukončení studia ve studijním programu veterinární lékařství (doktor veterinární medicíny, MVDr.)
Diplom o ukončení studia ve studijním programu veterinární hygiena a ekologie (doktor veterinární medicíny, MVDr.)
Ministerio de Educación y Cultura
El rector de una universidad
Diploma of Bachelor in/of Veterinary Medicine (MVB)
Diploma of Membership of the Royal College of Veterinary Surgeons (MRCVS)
Diplom-Tierarzt
Magister medicinae veterinariae
Doktor der Veterinärmedizin
Doctor medicinae veterinariae
Fachtierarzt
5.4.2.
1. Szkoła Główna Gospodarstwa Wiejskiego w Warszawie
2. Akademia Rolnicza we Wrocławiu
3. Akademia Rolnicza w Lublinie
4. Uniwersytet Warmińsko-Mazurski w Olsztynie
V.5. ÄMMAEMAND
V.5.
5.5.1. Ämmaemanda õppekava (õppekavad I ja II) Ämmaemanda kvalifikatsiooni õppekava sisaldab kahte osa:
5.5.1. A.
Teoreetiline ja erialane õpe
a.
Põhiained
Anatoomia ja füsioloogia alused
Patoloogia alused
Bakterioloogia, viroloogia ja parasitoloogia alused
Biofüüsika, biokeemia ja radioloogia alused
Pediaatria, eriti vastsündinute osas
Hügieen, tervisekasvatus, ennetav meditsiin, haiguste varajane diagnoosimine
Toitumine ja dieet, pöörates erilist tähelepanu naise, vastsündinu ja imiku toitumisele
Sotsioloogia ja sotsioloogilis-meditsiiniliste küsimuste alused
Farmakoloogia alused
Psühholoogia
Pedagoogika põhimõtted ja meetodid
Sotsiaal- ja tervishoiualased õigusaktid ja tervishoiusüsteemi korraldus
Kutse-eetika ja kutsealased õigusaktid
Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine
Ema ja vastsündinu seaduslik kaitse
b.
Ämmaemanda tööga seonduvad eriained
Anatoomia ja füsioloogia
Embrüoloogia ja loote areng
Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood
Günekoloogiline ja sünnitusabialane patoloogia
Rasedate nõustamine, tulevaste lapsevanemate ettevalmistus, sealhulgas psühholoogised aspektid
Sünnituse ettevalmistus (sealhulgas teadmised sünnitusabi tehnilistest vahenditest
Analgeesia, anesteesia ja elustamine
Vastsündinu füsioloogia ja patoloogia
Vastsündinu hooldus ja järelevalve
Psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid
B.
Praktiline ja kliiniline väljaõpe Väljaõpe toimub asjakohase järelevalve all: Teoreetiline ja erialane õpe (õppekava A osa) peavad olema tasakaalustatud ja kooskõlastatud nii, et asjaomasel isikul on võimalik käesolevas lisas nimetatud teadmisi ja oskusi asjakohasel viisil omandada. Ämmaemanda praktiline koolitus (õppekava B osa) toimub pädeva asutuse järelevalvel haiglate asjaomastes osakondades või teistes heakskiidetud tervishoiuasutustes. Koolituse vältel osalevad ämmaemandaõpilased nendes tegevustes sedavõrd, kuivõrd need aitavad kaasa nende väljaõppele. Neile tutvustatakse ämmaemanda tööga kaasnevat vastutust.
Rasedate nõustamine, mis hõlmab vähemalt 100 sünnituseelset läbivaatust.
Vähemalt 40 raseda järelevalve ja hooldus.
Vähemalt 40 sünnituse vastuvõtmine väljaõpetatava enda poolt; kui sünnitajate vähesuse tõttu ei ole seda arvu võimalik saavutada, võib arvu alandada 30-le tingimusel, et väljaõpetatav osaleb veel 20 sünnitusel.
Aktiivne osalemine tuharseis-sünnitusel. Kui see ei ole tuharseis-sünnituste vähesuse tõttu võimalik, tuleb protsessi simuleerida.
Episiotoomia läbiviimine ja sissejuhatus haava õmblemisse. Õmblemise sissejuhatus hõlmab teoreetilist õpet ja praktilist tööd. Õmblemise praktiline õpe hõlmab episiotoomiajärgsete haavade ja sünnitusteede väikeste rebendite õmblemist. Kui teisiti ei ole võimalik, võib olukorda vajadusel ka simuleerida.
40 riskirühma kuuluva raseda, sünnitaja või sünnitanu järelevalve ja hooldus.
Vähemalt 100 sünnitanu ja terve vastsündinu järelevalve ja hooldus.
Vastsündinute, sealhulgas enneaegsete, ülekantud vastsündinute ning alakaaluliste ja haigete vastsündinute järelevalve ja hooldus.
Günekoloogiliste ja sünnitusalaste patoloogiatega patsientide hooldus.
Sissejuhatus hooldusesse meditsiini ja kirurgia valdkonnas. Sissejuhatus hõlmab teoreetilist õpet ja praktilist koolitust.
5.5.2.1.2.1.1.2.2.3.3.1.2.3.1.1.2.2.3.1.1.2.2.
Ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument Riik Kvalifikatsiooni tõendav dokument Väljaandev asutus Kutsenimetus Võrdluskuupäev België/Belgique/Belgien Diploma van vroedvrouw/Diplôme d'accoucheuse Vroedvrouw/Accoucheuse 23. jaanuar 1983 Česká republika Vysoká škola zřízená nebo uznaná státem Porodní asistentka/porodní asistent 1. mai 2004 Vyšší odborná škola zřízená nebo uznaná státem Danmark Bevis for bestået jordemodereksamen Danmarks jordemoderskole Jordemoder 23. jaanuar 1983 Deutschland Zeugnis über die staatliche Prüfung für Hebammen und Entbindungspfleger Staatlicher Prüfungsausschuss 23. jaanuar 1983 Eesti Diplom ämmaemanda erialal 1. mai 2004 Ελλάς Πτυχίο Τμήματος Μαιευτικής Τεχνολογικών Εκπαιδευτικών Ιδρυμάτων (Τ.Ε.Ι.) Τεχνολογικά Εκπαιδευτικά Ιδρύματα (Τ.Ε.Ι.) 23. jaanuar 1983 Πτυχίο του Τμήματος Μαιών της Ανωτέρας Σχολής Στελεχών Υγείας και Κοινων. Πρόνοιας (ΚΑΤΕΕ) ΚΑΤΕΕ Υπουργείου Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων Πτυχίο Μαίας Ανωτέρας Σχολής Μαιών Υπουργείο Υγείας και Πρόνοιας España Ministerio de Educación y Cultura 1. jaanuar 1986 France Diplôme de sage-femme L'Etat Sage-femme 23. jaanuar 1983 Ireland Certificate in Midwifery An Board Altranais Midwife 23. jaanuar 1983 Italia Diploma d'ostetrica Scuole riconosciute dallo Stato Ostetrica 23. jaanuar 1983 Κύπρος Δίπλωμα στο μεταβασικό πρόγραμμα Μαιευτικής Νοσηλευτική Σχολή Εγγεγραμμένη Μαία 1. mai 2004 Latvija Diploms par vecmātes kvalifikācijas iegūšanu Māsu skolas Vecmāte 1. mai 2004 Lietuva Universitetas Akušeris 1. mai 2004 Kolegija Kolegija Luxembourg Diplôme de sage-femme Ministère de l'éducation nationale, de la formation professionnelle et des sports Sage-femme 23. jaanuar 1983 Magyarország Szülésznő bizonyítvány Iskola/főiskola Szülésznő 1. mai 2004 Malta Lawrja jew diploma fl- Istudji tal-Qwiebel Universita’ ta' Malta Qabla 1. mai 2004 Nederland Diploma van verloskundige Door het Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport erkende opleidings-instellingen Verloskundige 23. jaanuar 1983 Österreich Hebammen-Diplom Hebamme 1. jaanuar 1994 Polska Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku położnictwo z tytułem magister położnictwa Instytucja prowadząca kształcenie na poziomie wyższym uznana przez właściwe władze (pädevate asutuste tunnustatud kõrgharidusasutus) Położna 1. mai 2004 Portugal Diploma de enfermeiro especialista em enfermagem de saúde materna e obstétrica Ecolas de Enfermagem Enfermeiro especialista em enfermagem de saúde materna e obstétrica 1. jaanuar 1986 Diploma/carta de curso de estudos superiores especializados em enfermagem de saúde materna e obstétrica Escolas Superiores de Enfermagem Diploma (do curso de pós-licenciatura) de especialização em enfermagem de saúde materna e obstétrica Slovenija Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov diplomirana babica/diplomirani babičar diplomirana babica/diplomirani babičar 1. mai 2004 Slovensko Pôrodná asistentka 1. mai 2004 Suomi/ Finland Kätilön tutkinto/barnmorskeexamen Terveydenhuoltooppi-laitokset/hälsovårdsläroanstalter Kätilö/Barnmorska 1. jaanuar 1994 Sosiaali- ja terveysalan ammattikorkeakoulututkinto, kätilö (AMK)/yrkeshögskoleexamen inom hälsovård och det sociala området, barnmorska (YH) Ammattikorkeakoulut/ Yrkeshögskolor Sverige Barnmorskeexamen Universitet eller högskola Barnmorska 1. jaanuar 1994 United Kingdom Statement of registration as a Midwife on part 10 of the register kept by the United Kingdom Central Council for Nursing, Midwifery and Health visiting Various Midwife 23. jaanuar 1983
De erkende opleidingsinstituten/Les établissements d'enseignement
De bevoegde Examen- commissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française
5.5.2.
1. Diplom o ukončení studia ve studijním programu ošetřovatelství ve studijním oboru porodní asistentka (bakalář, Bc.)
Vysvědčení o státní závěrečné zkoušce
5.5.2.1.
2. Diplom o ukončení studia ve studijním oboru diplomovaná porodní asistentka (diplomovaný specialista, DiS.)
Vysvědčení o absolutoriu
Hebamme
Entbindungspfleger
5.5.2.1.2.
1. Tallinna Meditsiinikool
2. Tartu Meditsiinikool
Ämmaemand
Μαία
Μαιευτής
Título de Matrona
Título de Asistente obstétrico (matrona)
Título de Enfermería obstétrica-ginecológica
Matrona
Asistente obstétrico
5.5.2.1.2.1.1.2.2.3.3.
1. Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją, ir profesinės kvalifikacijos pažymėjimas, nurodantis suteiktą akušerio profesinę kvalifikaciją
Pažymėjimas, liudijantis profesinę praktiką akušerijoje
5.5.2.1.2.1.1.2.2.3.3.1.
2. Aukštojo mokslo diplomas (neuniversitetinės studijos), nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją, ir profesinės kvalifikacijos pažymėjimas, nurodantis suteiktą akušerio profesinę kvalifikaciją
Pažymėjimas, liudijantis profesinę praktiką akušerijoje
5.5.2.1.2.1.1.2.2.3.3.1.2.
3. Aukštojo mokslo diplomas (neuniversitetinės studijos), nurodantis suteiktą akušerio profesinę kvalifikaciją
Hebammenakademie
Bundeshebammenlehranstalt
Escolas Superiores de Enfermagem
Escolas Superiores de Saúde
5.5.2.1.2.1.1.2.2.3.3.1.2.3.1.1.2.2.3.
1. Univerza
2. Visoka strokovna šola
1. Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu bakalár z pôrodnej asistencie (Bc.)
2. Absolventský diplom v študijnom odbore diplomovaná pôrodná asistentka
1. Vysoká škola
2. Stredná zdravotnícka škola
V.6. PROVIISOR
V.6.
5.6.1. Proviisori õppekava Teoreetiline ja praktiline õpe peavad olema vahekorras, mis jätab teooriale igas aines piisavalt ruumi säilitamaks õppe kõrgkoolikohast korraldust.
Botaanika ja zooloogia
Füüsika
Üldine ja anorgaaniline keemia
Orgaaniline keemia
Analüütiline keemia
Farmatseutiline keemia, sealhulgas ravimite analüüsimine
Üldine ja rakenduslik (meditsiiniline) biokeemia
Anatoomia ja füsioloogia, meditsiiniterminoloogia
Mikrobioloogia
Farmakoloogia ja farmakoteraapia
Farmatseutiline tehnoloogia
Toksikoloogia
Farmakognoosia
Õigusaktid ja vajadusel kutse-eetika
5.6.2. Proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument Riik Kvalifikatsiooni tõendav dokument Väljaandev asutus Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus Võrdluskuupäev België/Belgique/Belgien Diploma van apotheker/Diplôme de pharmacien 1. oktoober 1987 Česká republika Diplom o ukončení studia ve studijním programu farmacie (magistr, Mgr.) Farmaceutická fakulta univerzity v České republice Vysvědčení o státní závěrečné zkoušce 1. mai 2004 Danmark Bevis for bestået farmaceutisk kandidateksamen Danmarks Farmaceutiske Højskole 1. oktoober 1987 Deutschland Zeugnis über die Staatliche Pharmazeutische Prüfung Zuständige Behörden 1. oktoober 1987 Eesti Diplom proviisori õppekava läbimisest Tartu Ülikool 1. mai 2004 Ελλάς Άδεια άσκησης φαρμακευτικού επαγγέλματος Νομαρχιακή Αυτοδιοίκηση 1. oktoober 1987 España Título de Licenciado en Farmacia 1. oktoober 1987 France Universités 1. oktoober 1987 Ireland Certificate of Registered Pharmaceutical Chemist 1. oktoober 1987 Italia Diploma o certificato di abilitazione all'esercizio della professione di farmacista ottenuto in seguito ad un esame di Stato Università 1. november 1993 Κύπρος Πιστοποιητικό Εγγραφής Φαρμακοποιού Συμβούλιο Φαρμακευτικής 1. mai 2004 Latvija Farmaceita diploms Universitātes tipa augstskola 1. mai 2004 Lietuva Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą vaistininko profesinę kvalifikaciją Universitetas 1. mai 2004 Luxembourg Diplôme d'Etat de pharmacien Jury d'examen d'Etat + visa du ministre de l'éducation nationale 1. oktoober 1987 Magyarország Okleveles gyógyszerész oklevél (magister pharmaciae, röv: mag. Pharm) EG Egyetem 1. mai 2004 Malta Lawrja fil-farmaċija Universita’ ta' Malta 1. mai 2004 Nederland Getuigschrift van met goed gevolg afgelegd apothekersexamen Faculteit Farmacie 1. oktoober 1987 Österreich Staatliches Apothekerdiplom Bundesministerium für Arbeit, Gesundheit und Soziales 1. oktoober 1994 Polska Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku farmacja z tytułem magistra 1. mai 2004 Portugal Carta de curso de licenciatura em Ciências Farmacêuticas Universidades 1. oktoober 1987 Slovenija Diploma, s katero se podeljuje strokovni naziv magister farmacije/magistra farmacije Univerza Potrdilo o opravljenem strokovnem izpitu za poklic magister farmacije/magistra farmacije 1. mai 2004 Slovensko Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu magister farmácie (Mgr.) Vysoká škola 1. mai 2004 Suomi/ Finland Proviisorin tutkinto/Provisorexamen 1. oktoober 1994 Sverige Apotekarexamen Uppsala universitet 1. oktoober 1994 United Kingdom Certificate of Registered Pharmaceutical Chemist 1. oktoober 1987
De universiteiten/Les universités
De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française
Ministerio de Educación y Cultura
El rector de una universidad
Diplôme d'Etat de pharmacien
Diplôme d'Etat de docteur en pharmacie
5.6.2.
1. Akademia Medyczna
2. Uniwersytet Medyczny
3. Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego
Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet
Kuopion yliopisto
V.7. ARHITEKT
V.7.
5.7.1.1.1.2.2.3.3.1.1.2.2.3.3.4.4.———1.1.2.2.1.1.2.2.3.3.4.4.5.5.6.6.1.2.2.3.3.4.4.5.5.
Artikli 46 kohaselt tunnustatud arhitekti kvalifikatsiooni tõendav dokument Riik Kvalifikatsiooni tõendav dokument Väljaandev asutus Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus Akadeemiline võrdlusaasta België/ Belgique/ Belgien 1988/1989 Danmark Arkitekt cand. arch. 1988/1989 Deutschland Diplom-Ingenieur, Diplom-Ingenieur Univ. 1988/1989 Diplom-Ingenieur, Diplom-Ingenieur FH Eλλάς Δίπλωμα αρχιτέκτονα — μηχανικού Βεβαίωση που χορηγεί το Τεχνικό Επιμελητήριο Ελλάδας (ΤΕΕ) και η οποία επιτρέπει την άσκηση δραστηριοτήτων στον τομέα της αρχιτεκτονικής 1988/1989 España Título oficial de arquitecto Rectores de las universidades enumeradas a continuación: 1988/1989 1999/2000 1999/2000 1997/1998 1998/1999 1999/2000 1998/1999 1999/2000 1994/1995 France Diplôme d'architecte DPLG, y compris dans le cadre de la formation professionnelle continue et de la promotion sociale. Le ministre chargé de l'architecture 1988/1989 Diplôme d'architecte ESA Ecole spéciale d'architecture de Paris Diplôme d'architecte ENSAIS Ecole nationale supérieure des arts et industries de Strasbourg, section architecture Ireland Degree of Bachelor of Architecture (B.Arch. NUI) National University of Ireland to architecture graduates of University College Dublin 1988/1989 Degree of Bachelor of Architecture (B.Arch.) (Previously, until 2002 — Degree standard diploma in architecture (Dip. Arch) Dublin Institute of Technology, Bolton Street, Dublin (College of Technology, Bolton Street, Dublin) Certificate of associateship (ARIAI) Royal Institute of Architects of Ireland Certificate of membership (MRIAI) Royal Institute of Architects of Ireland Italia Laurea in architettura Diploma di abilitazione all'esercizo indipendente della professione che viene rilasciato dal ministero della Pubblica istruzione dopo che il candidato ha sostenuto con esito positivo l'esame di Stato davanti ad una commissione competente 1988/1989 Laurea in ingegneria edile — architettura Diploma di abilitazione all'esercizo indipendente della professione che viene rilasciato dal ministero della Pubblica istruzione dopo che il candidato ha sostenuto con esito positivo l'esame di Stato davanti ad una commissione competente 1998/1999 Laurea specialistica in ingegneria edile — architettura Diploma di abilitazione all'esercizo indipendente della professione che viene rilasciato dal ministero della Pubblica istruzione dopo che il candidato ha sostenuto con esito positivo l'esame di Stato davanti ad una commissione competente 2003/04 Diploma di abilitazione all'esercizo indipendente della professione che viene rilasciato dal ministero della Pubblica istruzione dopo che il candidato ha sostenuto con esito positivo l'esame di Stato davanti ad una commissione competente Diploma di abilitazione all'esercizo indipendente della professione che viene rilasciato dal ministero della Pubblica istruzione dopo che il candidato ha sostenuto con esito positivo l'esame di Stato davanti ad una commissione competente Diploma di abilitazione all'esercizo indipendente della professione che viene rilasciato dal ministero della Pubblica istruzione dopo che il candidato ha sostenuto con esito positivo l'esame di Stato davanti ad una commissione competente Diploma di abilitazione all'esercizo indipendente della professione che viene rilasciato dal ministero della Pubblica istruzione dopo che il candidato ha sostenuto con esito positivo l'esame di Stato davanti ad una commissione competente 1998/1999 1999/2000 2003/2004 2004/2005 Nederland Het getuigschrift van het met goed gevolg afgelegde doctoraal examen van de studierichting bouwkunde, afstudeerrichting architectuur Technische Universiteit te Delft Verklaring van de Stichting Bureau Architectenregister die bevestigt dat de opleiding voldoet aan de normen van artikel 46. 1988/1989 Het getuigschrift van het met goed gevolg afgelegde doctoraal examen van de studierichting bouwkunde, differentiatie architectuur en urbanistiek Technische Universiteit te Eindhoven Österreich Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing. Technische Universität Graz (Erzherzog-Johann-Universität Graz) 1998/1999 Dilplom-Ingenieur, Dipl.-Ing. Technische Universität Wien Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing. Universität Innsbruck (Leopold-Franzens-Universität Innsbruck) Magister der Architektur, Magister architecturae, Mag. Arch. Hochschule für Angewandte Kunst in Wien Magister der Architektur, Magister architecturae, Mag. Arch. Akademie der Bildenden Künste in Wien Magister der Architektur, Magister architecturae, Mag. Arch. Hochschule für künstlerishe und industrielle Gestaltung in Linz Portugal Carta de curso de licenciatura em Arquitectura Para os cursos iniciados a partir do ano académico de 1991/92 1988/1989 1991/1992 Suomi/Finland Arkkitehdin tutkinto/Arkitektexamen 1998/1999 Sverige Arkitektexamen Chalmers Tekniska Högskola AB Kungliga Tekniska Högskolan Lunds Universitet 1998/1999 United Kingdom Diplomas in architecture Certificate of architectural education, issued by the Architects Registration Board. The diploma and degree courses in architecture of the universities, schools and colleges of art should have met the requisite threshold standards as laid down in Article 46 of this Directive and in Criteria for validation published by the Validation Panel of the Royal Institute of British Architects and the Architects Registration Board. EU nationals who possess the Royal Institute of British Architects Part I and Part II certificates, which are recognised by ARB as the competent authority, are eligible. Also EU nationals who do not possess the ARB-recognised Part I and Part II certificates will be eligible for the Certificate of Architectural Education if they can satisfy the Board that their standard and length of education has met the requisite threshold standards of Article 46 of this Directive and of the Criteria for validation. 1988/1989 Degrees in architecture Universities Final examination Architectural Association Examination in architecture Royal College of Art Examination Part II Royal Institute of British Architects
5.7.1.
1. Architect/Architecte
2. Architect/Architecte
3. Architect
4. Architect/Architecte
5. Architect/Architecte
6. Burgelijke ingenieur-architect
1. Nationale hogescholen voor architectuur
2. Hogere-architectuur-instituten
3. Provinciaal Hoger Instituut voor Architectuur te Hasselt
4. Koninklijke Academies voor Schone Kunsten
5. Sint-Lucasscholen
6. Faculteiten Toegepaste Wetenschappen van de Universiteiten
6. Faculté Polytechnique van Mons
1. Architecte/Architect
2. Architecte/Architect
3. Architect
4. Architecte/Architect
5. Architecte/Architect
6. Ingénieur-civil — architecte
1. Ecoles nationales supérieures d'architecture
2. Instituts supérieurs d'architecture
3. Ecole provinciale supérieure d'architecture de Hasselt
4. Académies royales des Beaux-Arts
5. Ecoles Saint-Luc
6. Facultés des sciences appliquées des universités
6. Faculté polytechnique de Mons
Kunstakademiets Arkitektskole i København
Arkitektskolen i Århus
Universitäten (Architektur/Hochbau)
Technische Hochschulen (Architektur/Hochbau)
Technische Universitäten (Architektur/Hochbau)
Universitäten-Gesamthochschulen (Architektur/Hochbau)
Hochschulen für bildende Künste
Hochschulen für Künste
Fachhochschulen (Architektur/Hochbau)
Universitäten-Gesamthochschulen (Architektur/Hochbau) bei entsprechenden Fachhochschulstudiengängen
Εθνικό Μετσόβιο Πολυτεχνείο (ΕΜΠ), τμήμα αρχιτεκτόνων — μηχανικών
Αριστοτέλειο Πανεπιστήμο Θεσσαλονίκης (ΑΠΘ), τμήμα αρχιτεκτόνων — μηχανικών της Πολυτεχνικής σχολής
Universidad Politécnica de Cataluña, Escuelas Técnicas Superiores de Arquitectura de Barcelona o del Vallès;
Universidad Politécnica de Madrid, Escuela Técnica Superior de Arquitectura de Madrid;
Universidad Politécnica de Las Palmas, Escuela Técnica Superior de Arquitectura de Las Palmas;
Universidad Politécnica de Valencia, Escuela Técnica Superior de Arquitectura de Valencia;
Universidad de Sevilla, Escuela Técnica Superior de Arquitectura de Sevilla;
Universidad de Valladolid, Escuela Técnica Superior de Arquitectura de Valladolid;
Universidad de Santiago de Compostela, Escuela Técnica Superior de Arquitectura de La Coruña;
Universidad del País Vasco, Escuela Técnica Superior de Arquitectura de San Sebastián;
Universidad de Navarra, Escuela Técnica Superior de Arquitectura de Pamplona;
Universidad de Alcalá de Henares, Escuela Politécnica de Alcalá de Henares;
Universidad Alfonso X El Sabio, Centro Politécnico Superior de Villanueva de la Cañada;
Universidad de Alicante, Escuela Politécnica Superior de Alicante;
Universidad Europea de Madrid;
Universidad de Cataluña, Escuela Técnica Superior de Arquitectura de Barcelona;
Universidad Ramón Llull, Escuela Técnica Superior de Arquitectura de La Salle;
Universidad S.E.K. de Segovia, Centro de Estudios Integrados de Arquitectura de Segovia;
Universidad de Granada, Escuela Técnica Superior de Arquitectura de Granada.
Università di Camerino
Università di Catania — Sede di Siracusa
Università di Chieti
Università di Ferrara
Università di Firenze
Università di Genova
Università di Napoli Federico II
Università di Napoli II
Università di Palermo
Università di Parma
Università di Reggio Calabria
Università di Roma La Sapienza
Universtià di Roma III
Università di Trieste
Politecnico di Bari
Politecnico di Milano
Politecnico di Torino
Istituto universitario di architettura di Venezia
Università dell'Aquilla
Università di Pavia
Università di RomaLa Sapienza
Università dell'Aquilla
Università di Pavia
Università di Roma La Sapienza
Università di Ancona
Università di Basilicata — Potenza
Università di Pisa
Università di Bologna
Università di Catania
Università di Genova
Università di Palermo
Università di Napoli Federico II
Università di Roma — Tor Vergata
Università di Trento
Politecnico di Bari
Politecnico di Milano
Laurea specialistica quinquennale in Architettura
Laurea specialistica quinquennale in Architettura
Laurea specialistica quinquennale in Architettura
Laurea specialistica in Architettura
Prima Facoltà di Architettura dell'Università di Roma La Sapienza
Università di Ferrara
Università di Genova
Università di Palermo
Politecnico di Milano
Politecnico di Bari
Università di Roma III
Università di Firenze
Università di Napoli II
Politecnico di Milano II
5.7.1.1.1.2.2.3.3.1.1.2.2.3.3.4.4.———1.1.2.2.
3. Het getuigschrift hoger beroepsonderwijs, op grond van het met goed gevolg afgelegde examen verbonden aan de opleiding van de tweede fase voor beroepen op het terrein van de architectuur, afgegeven door de betrokken examencommissies van respectievelijk:
de Amsterdamse Hogeschool voor de Kunsten te Amsterdam
de Hogeschool Rotterdam en omstreken te Rotterdam
de Hogeschool Katholieke Leergangen te Tilburg
de Hogeschool voor de Kunsten te Arnhem
de Rijkshogeschool Groningen te Groningen
de Hogeschool Maastricht te Maastricht
Faculdade de arquitectura da Universidade técnica de Lisboa
Faculdade de arquitectura da Universidade do Porto
Escola Superior Artística do Porto
Faculdade de Arquitectura e Artes da Universidade Lusíada do Porto
Teknillinen korkeakoulu /Tekniska högskolan (Helsinki)
Tampereen teknillinen korkeakoulu/Tammerfors tekniska högskola
Oulun yliopisto/Uleåborgs universitet
Universities
Colleges of Art
Schools of Art
VI LISA Koolituse minimaalnõuete kooskõlastamise alusel tunnustatud kutsealadel tegutsevate isikute poolt omandatud õigused
6. Artikli 45 lõike 1 kohaselt teatud õigused omandanud arhitekti kvalifikatsiooni tõendav dokument Riik Kvalifikatsiooni tõendav dokument Akadeemiline võrdlusaasta België/Belgique/Belgien 1987/1988 Česká republika 2006/2007 Danmark 1987/1988 Deutschland 1987/1988 Eesti 2006/2007 Eλλάς 1987/1988 España Haridus- ja teadusministeeriumi või ülikoolide poolt omistatud arhitekti kutsekvalifikatsioon (título oficial de arquitecto) 1987/1988 France 1987/1988 Ireland 1987/1988 Italia 1987/1988 Κύπρος 2006/2007 Latvija 2006/2007 Lietuva kõikidele nendele dokumentidele peab olema lisatud atesteerimiskomisjoni poolt välja antud tunnistus, mis annab õiguse arhitektuuri alal tegutsemiseks (atesteeritud arhitekt/Atestuotas architektas) 2006/2007 Magyarország 2006/2007 Malta 2006/2007 Nederland 1987/1988 Österreich 1997/1998 Polska Diplomid, mis on välja antud järgmiste kõrgkoolide poolt: Kõikidele nimetatud dokumentidele peab olema lisatud liikmetunnistus, mille on välja andnud Poola asjaomase piirkonna arhitektide koda ning mis annab õiguse Poolas arhitektuuri alal tegutsemiseks. 2006/2007 Portugal 1987/1988 Slovenija 2006/2007 Slovensko Kõikidele nimetatud dokumentidele peab olema lisatud: 2006/2007 Suomi/Finland 1997/1998 Sverige 1997/1998 United Kingdom 1987/1988
riiklike arhitektuurikõrgkoolide ja -instituutide poolt välja antud diplomid (architecte-architect)
Hasselti provintsi arhitektuurikõrgkooli poolt välja antud diplomid (architect)
kuninglike kunstiakadeemiate poolt välja antud diplomid (architecte — architect)
écoles Saint-Luc-koolide poolt välja antud diplomid (architecte — architect)
tsiviilinseneri ülikoolidiplomid, millele on lisatud arhitektide ühenduse väljaantud praktikatunnistus, mis annab selle omanikule õiguse kasutada arhitekti kutsenimetust arhitekt (architecte — architect)
tsentraalse või riikliku arhitektuurialase eksamikomisjoni poolt välja antud arhitektidiplomid (architecte — architect)
ülikoolide rakendusteaduse teaduskondade ja Monsi polütehnilise teaduskonna väljaantud tsiviilinseneri-arhitekti ja arhitekti-inseneri diplomid (ingénieur — architecte, ingénieur-architect)
České vysoké učení technické -ülikooli (Tšehhi tehnikaülikool Prahas) järgmiste teaduskondade poolt väljastatud diplomid:
Vysoká škola architektury a pozemního stavitelství (arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond) (kuni 1951. aastani),
Fakulta architektury a pozemního stavitelství (arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond) (1951. aastast kuni 1960. aastani),
Fakulta stavební (tsiviilehituse teaduskond) (1960. aastast) järgmistel erialadel: hoonete ehitus ja ehitus, hoonete ehitus ja arhitektuur, arhitektuur (sealhulgas linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine), insenerehitus ja tööstuse ning põllumajanduse tootmishoonete ehitus või tsiviilehituse teooria õppekava hoonete ehituse ja arhitektuuri teooria erialal,
Fakulta architektury (arhitektuuriteaduskond) (1976. aastast) järgmistel erialadel: arhitektuur, linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine või arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava järgmised erialad: arhitektuur, arhitektuurse projekteerimise teooria, linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine, arhitektuuri ajalugu ja ajaloomälestiste rekonstrueerimine või arhitektuur ja hoonete ehitus,
arhitektuuri ja ehituse erialal Vysoká škola technická Dr. Edvarda Beneše poolt väljastatud diplomid (kuni 1951. aastani),
arhitektuuri ja ehituse erialal Vysoká škola stavitelství v Brně poolt väljastatud diplomid (1951. aastast kuni 1956. aastani),
arhitektuuri ja linnaplaneerimise teooria erialal Vysoké učení technické v Brně, Fakulta architektury (arhitektuuriteaduskond) poolt väljastatud diplomid (1956. aastast) või ehitusteooria erialal Fakulta stavební (tsiviilehituse teaduskond) poolt väljastatud diplomid (1956. aastast),
ehituse ja arhitektuuri või tsiviilehituse erialal Vysoká škola báňská — Technická univerzita Ostrava, Fakulta stavební (tsiviilehituse teaduskond) poolt väljastatud diplomid (1997. aastast),
arhitektuuri osakonna linnaplaneerimise ja arhitektuuri erialal Technická univerzita v Liberci, Fakulta architektury (arhitektuuri teaduskond) poolt väljastatud diplomid (1994. aastast),
arhitektuurilise projekteerimise osakonna disaini erialal Akademie výtvarných umění v Praze poolt väljastatud diplomid,
arhitektuuri osakonna disaini erialal Vysoká škola umělecko-průmyslová v Praze poolt väljastatud diplomid,
ilma spetsialiseerumiseta või hoonete ehituse erialal Česká komora architektů poolt väljastatud tunnistus
Kopenhaageni ja Århusi riiklike arhitektuurikoolide poolt välja antud diplomid (architekt)
arhitektide komisjoni 28. mai 1975. aasta seaduse nr 202 kohaselt välja antud kutsetunnistus (registreret arkitekt)
ehituskõrgkoolide poolt välja antud diplomid (bygningskonstruktoer), millele on lisatud pädevate ametiasutuste tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on sooritanud kvalifikatsioonieksami; eksam sisaldab asjaomase isiku poolt vähemalt 6aastase kutsepraktika jooksul kavandatud ja realiseeritud projektide hindamist; kutsepraktika hõlmab käesoleva direktiivi artiklis 48 nimetatud tegevusi
kunstikõrgkoolide poolt arhitektuuri erialal välja antud diplomid (Dipl.-Ing., Architekt (HfbK)
tehniliste kõrgkoolide Technische Hochschulen, tehnikaülikoolide, ülikoolide ja juhul, kui kõnealused kõrgkoolid on liidetud asutuseks Gesamthochschulen, nimetatud Gesamthochschulen arhitektuuriosakondade (Architektur/Hochbau) poolt välja antud diplomid (Dipl.-Ing. ja muud teaduslikud kraadid, mille võib nende diplomite omanikele hiljem omistada)
rakenduslike kõrgkoolide Fachhochschulen ja juhul, kui kõnealused kõrgkoolid on liidetud asutuseks Gesamthochschulen, nimetatud Gesamthochschulen arhitektuuriosakondade (Architektur/Hochbau) poolt välja antud diplomid, millele on juhul, kui õppeaeg on alla nelja aasta, kuid vähemalt kolm aastat, lisatud tunnistus, mis kinnitab nelja-aastast töökogemust Saksamaa Liitvabariigis ja mille on välja andnud kutseorgan kooskõlas artikli 47 lõikega 1 (Dipl.-Ing. ja muud teaduslikud kraadid, mille võib nende diplomite omanikele hiljem omistada)
enne 1. jaanuari 1973 õppeasutuste Ingenieurschulen ja Werkkunstschulen arhitektuuriosakondade poolt välja antud diplomid (Prüfungszeugnisse), millele on lisatud pädevate ametiasutuste tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on sooritanud kvalifikatsioonieksami; eksam sisaldab asjaomase isiku poolt vähemalt 6aastase kutsepraktika jooksul kavandatud ja realiseeritud projektide hindamist; kutsepraktika hõlmab käesoleva direktiivi artiklis 48 nimetatud tegevusi
diplom arhitektuuri erialal, väljastatud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna poolt alates 1996. aastast (diploma in architectural studies awarded by the Faculty of Architecture at the Estonian Academy of Arts since 1996), väljastatud Tallinna Kunstiülikooli poolt 1989-1995 (awarded by Tallinn Art University in 1989-1995), väljastatud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi poolt 1951-1988 (awarded by the State Art Institute of the Estonian SSR in 1951-1988)
Ateena kõrgkooli Metsovion Polytechnion poolt välja antud insener-arhitekti diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas
Thessaloniki kõrgkooli Aristotelion Panepistimion poolt välja antud insener-arhitekti diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas
Ateena kõrgkooli Metsovion Polytechnion poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas
Thessaloniki kõrgkooli Aristotelion Panepistimion poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas
kõrgkooli Panepistimion Thrakis poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas
kõrgkooli Panepistimion Patron poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas
kuni 1959. aastani haridusministeeriumi ja pärast seda kultuuriministeeriumi poolt välja antud riiklik arhitekti diplom (architecte DPLG)
arhitektuurikõrgkooli Ecole spéciale d'architecture poolt välja antud diplomid (architecte DESA)
alates 1955. aastast kõrgkooli Ecole nationale supérieure des Arts et Industries de Strasbourg (endise nimega Ecole nationale d'ingénieurs de Strasbourg) arhitektuuriteaduskonna poolt välja antud diplomid (architecte ENSAIS)
kraad Bachelor of Architecture (B Arch.(NUI)), mille kõrgkool National University of Ireland on välja andnud Dublini kolledži University College arhitektuurieriala lõpetanutele
tehnoloogiakolledži College of Techology (Bolton Street, Dublin) väljaantud ülikoolitasemel arhitektidiplom (Dipl.Arch.)
instituudi Royal Institute of Architects of Ireland assotsieerunud liikme tunnistus (ARIAI)
instituudi Royal Institute of Architects of Ireland liikmetunnistus (MRIAI)
ülikoolide, polütehniliste instituutide ning Veneetsia ja Reggio Calabria kõrgemate arhitektuuriinstituutide poolt välja antud diplomid laurea in architettura, millele on lisatud diplom, mis annab selle omanikule õiguse töötada iseseisvalt arhitektina ja mille on välja andnud haridusministeerium pärast seda, kui taotleja on sooritanud pädeva komisjoni ees riigieksami, mis annab talle õiguse iseseisvalt arhitektina töötada (dott.Architetto)
ülikoolide ja polütehniliste instituutide poolt välja antud diplomid ehituse erialal (sezione costenzione civile), millele on lisatud diplom, mis annab selle omanikule õiguse tegutseda iseseisvalt arhitektuuri valdkonnas ja mille on välja andnud haridusministeerium pärast seda, kui taotleja on sooritanud pädeva komisjoni ees riigieksami, mis annab talle õiguse iseseisvalt arhitektina töötada (dott. Ing. Architetto or dott. Ing. in ingegneria civile)
Βεβαίωση Εγγραφής στο Μητρώο Αρχιτεκτόνων που εκδίδεται από το Επιστημονικό και Τεχνικό Επιμελητήριο Κύπρου (Küprose Teadus- ja Tehnikakoja (ETEK) poolt välja antud arhitektide registri registreerimistunnistus)
Arhitekta diploms ko izsniegusi Latvijas Valsts Universitātes Inženierceltniecības fakultātes Arhitektūras nodaļa līdz 1958.gadam, Rīgas Politehniskā Institūta Celtniecības fakultātes Arhitektūras nodaļa no 1958 gada līdz 1991.gadam, Rīgas Tehniskās Universitātes Arhitektūras fakultāte kopš 1991. gada, un Arhitekta prakses sertifikāts, ko izsniedz Latvijas Arhitektu savienība (arhitekti diplom, mida Läti Riikliku Ülikooli tsiviilehituse teaduskonna arhitektuuri osakond andis välja kuni 1958. aastani, mida Riia Polütehnilise Instituudi tsiviilehituse teaduskonna arhitektuuri osakond andis välja aastatel 1958 — 1991, mida Riia Tehnikaülikooli arhitektuuri teaduskond annab välja alates 1991. aastast ning Läti Arhitektide Liidu registreerimistunnistus)
insener-arhitekti/arhitekti (inžinierius architektas/architektas) diplom, mida Kaunase Polütehniline Instituut Kauno politechnikos institutas andis välja kuni 1969. aastani,
diplomid arhitekti rakendusliku kõrghariduse/kõrghariduse/magistrikraadi omandamise kohta (architektas/architektūros bakalauras/architektūros magistras), mida Vilnius inžinerinis statybos institutas andis välja 1990. aastani, Vilnius technikos universitetas 1996. aastani, Vilnius Gedimino technikos universitetas annab välja 1996. aastast alates,
LTSR Valstybinis dailės institutas poolt kuni 1990. aastani ja alates 1990. aastast Vilniaus dailės akademija väljaantavad spetsialistide diplomid arhitekti rakendusliku kõrghariduse/kõrghariduse/magistrikraadi omandamise kohta (architektūros kursas/architektūros bakalauras/architektūros magistras)
diplomid arhitekti kõrghariduse/magistrikraadi (architektūros bakalauras/architektūros magistras) omandamise kohta, mida Kauno technologijos universitetas annab välja alates 1997. aastast,
okleveles építészmérnök diplom (arhitekti diplom, arhitektuurimagister), mida annavad välja ülikoolid,
okleveles építész tervező művész diplom (magistridiplom arhitektuuri või üldehituse alal), mida annavad välja ülikoolid
Perit: Lawrja ta' Perit, mida annab välja Universita’ ta' Malta-ülikool, annab õiguse registreerida end kui Perit
Delfti või Eindhoveni tehnikakolledžite arhitektuuriosakondade poolt välja antud tunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on sooritanud arhitektuuri erialal kraadieksami (bouwkundig ingenieur)
riiklikult tunnustatud arhitektuuriakadeemiate diplomid (architect)
kuni 1971. aastani endiste arhitektuurikolledžite (Hoger Bouwkunstonderricht) diplomid (architect HBO)
kuni 1970. aastani endiste arhitektuurikolledžite (voortgezet Bouwkunstonderricht) diplomid (architect VBO)
tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on läbinud Madalmaade Arhitektide Liidu Bond van Nederlandse Architecten (BNA) arhitektide nõukogu korraldatud eksami (architect)
arhitektuuriinstituudi fondi Stichting Instituut voor Architectuur (IVA) diplom, mis on antud pärast kõnealuse fondi korraldatud ja vähemalt nelja aasta pikkuse kursuse läbimist ning millele on lisatud pädeva ametiasutuse tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on sooritanud kvalifikatsioonieksami; eksam sisaldab asjaomase isiku poolt vähemalt 6-aastase kutsepraktika jooksul kavandatud ja realiseeritud projektide hindamist; kutsepraktika hõlmab käesoleva direktiivi artiklis 44 nimetatud tegevusi
pädevate ametiasutuste väljaantud tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on enne 5. augustit 1985 sooritanud kraadieksami Kandidaat in de bouwkunde Delfti või Eindhoveni tehnikakolledžite juures ja et vähemalt viie kõnealusele kuupäevale vahetult eelneva aasta jooksul on ta tegutsenud arhitektina viisil, mille laad ja olulisus tagab Madalmaade nõuete kohaselt antud erialal tegutsemiseks piisava pädevuse (architect)
tunnistus, mille pädevad ametiasutused annavad välja üksnes isikutele, kes olid enne 5. augustit 1985 saanud 40aastaseks, ja mis kinnitab, et asjaomane isik on vähemalt viie kõnealusele kuupäevale vahetult eelneva aasta jooksul tegutsenud arhitektina viisil, mille laad ja olulisus tagab Madalmaade nõuete kohaselt antud erialal tegutsemiseks piisava pädevuse (architect)
seitsmendas ja kaheksandas taandes nimetatud tunnistusi ei ole enam vaja tunnustada pärast seda, kui on jõustunud Madalmaade õigus- ja haldusnormid, mis reguleerivad arhitektuurialase tegevuse alustamist ja teostamist arhitekti kutsenimetust kasutades, kuivõrd kõnealuste õigusnormide kohaselt ei anna need tunnistused õigust kõnealuse tegevuse alustamiseks arhitekti kutsenimetust kasutades
Viini ja Grazi Tehnikaülikoolide ning Innsbrucki Ülikooli insenerehituse (Bauingenieurwesen), hoonete ehituse (Hochbau) ja arhitektuuri (Architektur) teaduskonna poolt arhitektuuri, insenerehituse (Bauingenieurwesen)/hoonete ehituse (Hochbau) ja ehitusinseneri (Wirtschaftsingenieurwesen - Bauwesen) erialal välja antud diplomid
Pinnakultuuride Ülikooli (Universität für Bodenkultur) poolt pinnakultuuride tehnoloogia ja veemajanduse erialal (Kulturtechnik und Wasserwirtschaft) välja antud diplomid
Viini Kujutava Kunsti Kõrgkooli arhitektuuriinstituudi poolt välja antud diplomid
Viini Kujutava Kunsti Akadeemia poolt arhitektuuri erialal välja antud diplomid
rakenduslike tehnikakõrgkoolide, kutseõppeasutuste või ehituskutsekoolide poolt välja antud diplomid (Ing.), millele on lisatud ehitusmeistri (Baumeister) tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on läbinud vähemalt 6-aastase eksamiga lõppeva kutsepraktika Austrias;
Linzi Kunstilise ja Tööstusliku Disaini Ülikooli poolt arhitektuuri erialal välja antud diplomid
ehitusinseneri või insener-konsultandi kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ehituse erialadel (Hochbau, Bauwesen, Wirtschaftsingenieurwesen - Bauwesen, Kulturtechnik und Wasserwirtschaft) kooskõlas seadusega tsiviilehitajate kohta (Ziviltechnikergesetz, BGBl. No 156/1994)
Varssavi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Warszawska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt, magister nauk technicznych; inżynier architekt; inżyniera magistra architektury; magistra inżyniera architektury; magistra inżyniera architekta; magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1948. aastani kutsenimetused: inżynier architekt, magister nauk technicznych; 1951. aastast kuni 1956. aastani kutsenimetus: inżynier architekt; 1954. aastast kuni 1957. aastani, 2. järk, kutsenimetus: inżyniera magistra architektury; 1957. aastast kuni 1959. aastani kutsenimetus: inżyniera magistra architektury; 1959. aastast kuni 1964. aastani kutsenimetus: magistra inżyniera architektury; 1964. aastast 1982. aastani kutsenimetus: magistra inżyniera architekta; 1983. aastast kuni 1990. aastani kutsenimetus: magister inżynier architekt; alates 1991. aastast kutsenimetus: magistra inżyniera architekta),
Krakovi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Krakowska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1953. aastani Kaevandamise ja Metallurgia Akadeemia arhitektuuri polütehniline teaduskond — Akademia Górniczo-Hutnicza, Politechniczny Wydział Architektury),
Wrocławi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Wrocławska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt, magister nauk technicznych; magister inżynier architektury; magister inżynier architekt (1949. aastast kuni 1964. aastani kutsenimetus: inżynier architekt, magister nauk technicznych; 1956. aastast kuni 1964. aastani kutsenimetus: magister inżynier architektury; alates 1964. aastast kutsenimetus: magister inżynier architekt),
Sileesia Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond Gliwices (Politechnika Śląska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt; magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1955.aastani ehitusteaduskond — Wydział Inżynieryjno-Budowlany, kutsenimetus: inżynier architekt; 1961. aastast kuni 1969. aastani ehituskonstruktsioonide ja üldehituse teaduskond — Wydział Budownictwa Przemysłowego i Ogólnego, kutsenimetus: magister inżynier architekt; 1969. aastast kuni 1976. aastani tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond — Wydział Budownictwa i Architektury, kutsenimetus: magister inżynier architekt; alates 1977. aastast arhitektuuriteaduskond — Wydział Architektury, kutsenimetus: magister inżynier architekt ja alates 1995. aastast kutsenimetus: inżynier architekt),
Poznani Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Poznańska, Wydział Architektury); arhtitekti kutsenimetus: inżynier architektury; inżynier architekt; magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1955. aastani Insenerikool, arhitektuuriteaduskond — Szkoła Inżynierska, Wydział Architektury kutsenimetus: inżynier architektury; alates 1978. aastast kutsenimetus: magister inżynier architekt ja alates 1999. aastast kutsenimetus: inżynier architekt),
Gdanksi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Gdańska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1969. aastani arhitektuuriteaduskond — Wydział Architektury, 1969. aastast kuni 1971. aastani tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond — Wydział Budownictwa i Architektury, 1971. aastast kuni 1981. aastani Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Instituut — Instytut Architektury i Urbanistyki, alates 1981. aastast arhitektuuriteaduskond — Wydział Architektury),
Białystoki Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Białostocka, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: magister inżynier architekt (1975. aastast kuni 1989. aastani Arhitektuuriinstituut — Instytut Architektury),
Łódźi Tehnikaülikool, tsiviilehituse, arhitektuuri ja keskkonnakujunduse teaduskond (Politechnika Łódzka, Wydział Budownictwa, Architektury i Inżynierii Środowiska); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt; magister inżynier architekt (1973. aastast kuni 1993. aastani tsiviiltehituse ja arhitektuuri teaduskond — Wydział Budownictwa i Architektury ja alates 1992. aastast tsiviilehituse, arhitektuuri ja keskkonnakujunduse teaduskond — Wydział Budownictwa, Architektury i Inżynierii Środowiska; 1973. aastast kuni 1978. aastani kutsenimetus: inżynier architekt, alates 1978. aastast kutsenimetus: magister inżynier architekt),
Szczecini Tehnikaülikool, tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond (Politechnika Szczecińska, Wydział Budownictwa i Architektury); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt; magister inżynier architekt (1948. aastast kuni 1954. aastani Kõrgem Insenerikool, arhitektuuriteaduskond — Wyższa Szkoła Inżynierska, Wydział Architektury, kutsenimetus: inżynier architekt, alates 1970. aastast kutsenimetus: magister inżynier architekt ja alates 1998. aastast kutsenimetus: inżynier architekt).
Lissaboni ja Porto kunstikõrgkoolide poolt välja antud diplom diploma do curso especial de arquitectura
Lissaboni ja Porto kunstikõrgkoolide poolt välja antud arhitektidiplom diploma de arquitecto
Lissaboni ja Porto kunstikõrgkoolide poolt välja antud diplom diploma do curso de arquitectura
Lissaboni Kunstikõrgkooli poolt välja antud diplom diploma de licenciatura em arquitectura
Lissaboni Tehnikaülikooli ja Porto Ülikooli poolt välja antud diplom carta de curso de licenciatura em arquitectura
Lissaboni Tehhnikaülikooli tehnikainstituudi poolt välja antud ehitusinseneri diplom (licenciatura em engenharia civil)
Porto Ülikooli ehitusteaduskonna poolt välja antud inseneridiplom (licenciatura em engenharia civil)
Coimbra Ülikooli loodusteaduste ja tehnika teaduskonna poolt välja antud inseneridiplom (licenciatura em engenharia civil)
Minho Ülikooli poolt välja antud inseneridiplom (licenciatura em engenharia civil, produção)
Univerzitetni diplomirani inženir arhitekture/univerzitetna diplomirana inženirka arhitekture (kõrgkooli arhitektuuri eriala diplom), mille on väljastanud arhitektuuriteaduskond ja millele on lisatud seaduslikult tunnustatud arhitektuuri alal pädeva asutuse tunnistus, mis annab õiguse arhitektuuri erialal tegutsemiseks,
tehnikateaduskondade poolt väljaantav ülikoolidiplom, millega koos omistatakse univerzitetni diplomirani inženir (univ.dipl.inž.)/univerzitetna diplomirana inženirka kraad; diplomile on lisatud seaduslikult tunnustatud arhitektuuri alal pädeva asutuse tunnistus, mis annab õiguse arhitektuuri alal tegutsemiseks.
diplom arhitektuuri ja hoonete ehituse erialal (architektúra a pozemné staviteľstvo), mida Slovaki Tehnikaülikool (Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1950 — 1952 (kutsenimetus: Ing.),
diplom arhitektuuri erialal (architektúra), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond (Fakulta architektúry a pozemného staviteľstva, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1952 — 1960 (kutsenimetus: Ing. arch.),
diplom hoonete ehituse erialal (pozemné staviteľstvo), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond (Fakulta architektúry a pozemného staviteľstva, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1952 — 1960 (kutsenimetus: Ing.),
diplom arhitektuuri erialal (architektúra), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1961 — 1976 (kutsenimetus: Ing. arch.),
diplom hoonete ehituse erialal (pozemné stavby), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1961 — 1976 (kutsenimetus: Ing.),
diplom arhitektuuri erialal (architektúra), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskond (Fakulta architektúry, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas annab välja alates 1977. aastast (kutsenimetus: Ing. arch.),
diplom linnakujunduse erialal (urbanizmus), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskond (Fakulta architektúry, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas annab välja alates 1977. aastast (kutsenimetus: Ing. arch.),
diplom hoonete ehituse erialal (pozemné stavby), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1977 — 1997 (kutsenimetus: Ing.),
diplom arhitektuuri ja hoonete ehituse erialal (architektúra a pozemné stavby), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas annab välja alates 1998. aastast (kutsenimetus: Ing.),
diplom hoonete ehituse erialal spetsialiseerumisega arhitektuurile (pozemné stavby — špecializácia: architektúra), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská technická univerzita) Bratislavas andis välja aastatel 2000 — 2001 (kutsenimetus: Ing.),
diplom hoonete ehituse ja arhitektuuri erialal (pozemné stavby a architektúra), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská technická univerzita) Bratislavas annab välja alates 2001. aastast (kutsenimetus: Ing.),
diplom arhitektuuri erialal (architektúra), mida Bratislava Kunstiakadeemia (Vysoká škola výtvarných umení) annab välja alates 1969. aastast (kuni 1990. aastani kutsenimetus: Akad. arch., aastatel 1990 — 1992 kutsenimetus: Mgr., aastatel 1992 — 1996 kutsenimetus: Mgr. arch., alates 1997. aastast kutsenimetus: Mgr. art.),
diplom hoonete ehituse erialal (pozemné staviteľstvo), mida Košice Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Technická univerzita) andis välja aastatel 1981 — 1991 (kutsenimetus: Ing.).
Bratislavas asuva Slovaki arhitektide koja (Slovenská komora architektov) poolt välja antud luba eriala välja toomata või töötamiseks hoonete ehituse (pozemné stavby) või maakasutuse planeerimise (územné plánovanie) erialal,
Bratislavas asuva Slovaki ehitusinseneride koja (Slovenská komora stavebných inžinierov) poolt välja antud luba töötamiseks hoonete ehituse (pozemné stavby) erialal
tehnikaülikoolide ja Oulu Ülikooli arhitektuuriteaduskondade poolt välja antud diplomid (arkkitehti/arkitekt)
tehnikakõrgkoolide poolt välja antud diplomid (rakennusarkkitehti/byggnadsarkitekt)
Kuningliku Tehnikainstituudi arhitektuurikooli, Chalmersi Tehnikainstituudi ja Lundi Ülikooli tehnikainstituudi poolt välja antud diplomid (arkitekt, arhitektuurimagister)
Rootsi Arhitektide Liidu Svenska Arkitekters Riksförbund (SAR) liikme tunnistus, kui kõnealune isik on omandanud ettevalmistuse riigis, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse
kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mille on pärast eksami sooritamist välja andnud:
Royal Institute of British Architects
ülikoolide, polütehniliste instituutide, kolledžite, tehnoloogia- ja kunstikoolide juures asuvad arhitektuuriosakonnad ja mida 10. juunil 1985 Ühendkuningriigi Architects Registration Council registrisse kandmiseks (Architect) tunnustas
tunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on 1931. aasta seaduse Architects Registration Act jaotise 6 lõike 1 punktide a, b või jaotise 6 lõike 1 alusel omandanud õiguse arhitekti kutsenimetusele (Architect)
tunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on 1938. aasta seaduse Architects Registration Act jaotise 2 alusel omandanud õiguse arhitekti kutsenimetusele (Architect)
VII LISA Dokumendid ja tunnistused, mille esitamist võib nõuda artikli 50 lõike 1 kohaselt
1. Dokumendid
1. a)
Asjaomase isiku kodakondsust tõendav dokument.
b)
Koopia erialast pädevust või kvalifikatsiooni tõendavast tunnistusest, mis annab õiguse asjaomasel kutsealal tegutsemiseks, ning vajadusel tõend kõnealuse isiku poolt omandatud tööalase kogemuse kohta. Lisaks sellele võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuda taotlejalt tema koolitust ja väljaõpet puudutava teabe esitamist, kuivõrd see on vajalik tuvastamaks võimalikke kõrvalekaldeid päritoluliikmesriigi poolt nõutud koolitusest ja väljaõppest kooskõlas artikliga 14. Kui taotleja ei suuda nimetatud teavet esitada, pöörduvad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused päritoluliikmesriigi kontaktasutuse, pädeva asutuse või mõne muu asjaomase asutuse poole.
c)
Artiklis 16 nimetatud juhtudel päritoluliikmesriigi või liikmesriigi, kust teise riigi kodanik tuleb, asjaomase asutuse või institutsiooni poolt väljastatud tõend tegevuse liigi ja kestuse kohta.
d)
Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus, kes nõuab reguleeritud kutsealal tegevust alustada soovivatelt kodanikelt hea maine ja laitmatu reputatsiooni või isiku pankroti väljakuulutamise puudumise tõendamist või kes kutsealal tegutsemise ametialaste käitumisreeglite vastu eksimise või kuriteos süüdimõistmise tõttu edasi lükkab või keelustab, aktsepteerib vastuvõtva liikmesriigi territooriumil kõnealusel kutsealal tegutseda soovivate teiste liikmesriikide kodanike puhul piisava tõendina päritoluliikmesriigi või liikmesriigi, kust teise riigi kodanik tuleb, pädeva asutuse poolt väljaantud tõendit, mis tõendab nõuetele vastavust. Päritoluliikmesriigi asutused peavad nõutud dokumendid esitama kahe kuu jooksul. Kui päritoluliikmesriik või liikmesriik, kust teise riigi kodanik tuleb, ei anna välja eelnimetatud dokumentaalset tõendit, asendatakse need tõendid vandega või kui riigis ei ole vanne sätestatud, siis tõotusega, mille asjaomane isik annab pädeva kohtuorgani või haldusasutuse ees või vajadusel päritoluliikmesriigi või liikmesriigi, kust teise riigi kodanik tuleb, notari või pädeva kutseorgani ees; selline organ või notar annab välja tunnistuse, mis tõendab vande või tõotuse autentsust.
e)
Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab oma kodanikelt reguleeritud kutsealal tegutsemiseks dokumentaalset tõendit füüsilise ja vaimse tervise kohta, aktsepteerib asjaomane liikmesriik päritoluliikmesriigis nõutud sellekohast dokumenti piisava tõendina. Kui päritoluliikmesriik sellist tõendit ei nõua, aktsepteerib vastuvõttev liikmesriik selle riigi pädeva asutuse poolt väljastatud tõendit. Sellisel juhul peab päritoluliikmesriigi pädev asutus esitama nõutud tõendi kahe kuu jooksul.
f)
Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab oma kodanikelt, kes soovivad alustada tegevust reguleeritud kutsealal, aktsepteerib kõnealune liikmesriik teiste liikmesriikide pankade ja kindlustusseltside poolt välja antud sellekohaseid tõendeid piisavate tõenditena.
usaldusväärse finantsolukorra tõendamist,
tõendit selle kohta, et nad on oma kutsevastutusest tuleneda võivate finantstagajärgede vastu kindlustatud, täites vastuvõtvas liikmesriigis kindlustuskatte tingimuste ja ulatusega seonduvaid kehtivaid õigusnorme,
2. Sertifikaadid Hõlbustamaks käesoleva direktiivi III jaotise III peatüki kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha, et lisaks kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele peavad käesoleva direktiiviga ettenähtud haridus- ja koolitusnõuetele vastavad isikud esitama oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste poolt välja antud sertifikaadi, milles märgitakse, et kõnealused kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on need, millele käesolevas direktiivis viidatakse.