Komisjoni otsus, 3. mai 2005, ettevõtete kapitalifondide abikava enterprise capital funds kohta, mida Ühendkuningriik kavatseb rakendada (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1144 all) (Ainult ingliskeelne tekst on autentne) (EMPs kohaldatav tekst) (2006/250/EÜ)
Grade B
mapped from publisher markup. A grade says how a document's structure was obtained, not how reliable the law is.
Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2006/250@2005-05-03/et
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a),
olles teinud huvitatud pooltele ettepaneku nende selgituste esitamiseks vastavalt eespool nimetatud sätetele ning võttes arvesse nende selgitusi
ning arvestades järgmist: MENETLUSKORD
1. 25. novembri 2003. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 26. novembril 2003, teatasid Ühendkuningriigi ametiasutused vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 komisjonile eespool nimetatud meetmest.
2. 19. detsembri 2003. aasta kirjas D/58191 palus komisjon teatatud meetme kohta lisateavet.
3. Ühendkuningriigi ametivõimud esitasid taotletud teabe 30. jaanuari 2004. aasta kirjas ja 19. märtsi 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis vastavalt 3. veebruaril 2004. aastal ja 25. märtsil 2004. aastal.
4. 7. mai 2004. aasta kirjas teavitas komisjon Ühendkuningriiki oma otsusest algatada meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus.
5. Komisjoni menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon palus huvitatud pooltel esitada märkused.
6. Ühendkuningriik esitas oma vastuse komisjoni menetluse algatamise otsusele 11. juuni 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 16. juunil 2004. aastal.
7. Komisjon sai 20lt huvitatud osapooltelt nende märkused:
7.
(a) 20. septembri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 23. septembril 2004;
(b) 9. septembri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 28. septembril 2004;
(c) 22. septembri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 29. septembril 2004;
(d) 1. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 4. oktoobril 2004;
(e) 6. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis samal päeval;
(f) 6. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis samal päeval;
(g) 7. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis samal päeval;
(h) 6. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 7. oktoobril 2004;
(i) 7. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis samal päeval;
(j) 8. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis samal päeval;
(k) 8. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis samal päeval;
(l) 8. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis samal päeval;
(m) 8. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis samal päeval;
(n) 8. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis samal päeval;
(o) 8. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 11. oktoobril 2004;
(p) 6. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 11. oktoobril 2004;
(q) 8. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 11. oktoobril 2004;
(r) 8. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 11. oktoobril 2004;
(s) 7. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 11. oktoobril 2004;
(t) 8. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 12. oktoobril 2004;
8. Komisjon edastas kõnealused märkused 25. oktoobri 2004. aasta kirjaga D/57629 Ühendkuningriigile, kellele anti võimalus märkustele reageerida.
9. Ühendkuningriigi arvamus kolmandate isikute märkuste kohta saadeti 23. novembri 2004. aasta kirjaga ning registreeriti komisjonis 24. novembril 2004. aastal.
MEETME ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS Meetme eesmärk
10. Meetme eesmärk on suurendada kapitalirahastuseks ettenähtud summasid Ühendkuningriigi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd), kes soovivad aktsiakapitali suurendada vahemikus 250000 naelast (357000 eurost) 2 miljoni naelani (2,9 miljoni euroni).
11. Meetmega toetatakse litsentsitud ettevõtete kapitalifonde (ECFisid). Kõik ECFid peavad toetuse, toetuse intressid ja tuluosa tagasi maksma.
12. ECFid peavad investeerima kapitali väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse osa- või aktsiakapitali või kvaasi-osa- või aktsiakapitali kaudu.
Meetme kirjeldus
13. Abikava õiguslik alus on 1982. aasta tööstusarengu toetuse seaduse (Industrial Development Assistance Act 1982) 8. jagu.
14. Kuna ECFidele antav toetus tuleb tagasi maksta, on meede kavandatud isefinantseerivana keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul.
15. Aruandluseks kava elluviimise algfaasis eraldas Ühendkuningriik 44 miljonit naela (63,8 miljonit eurot), mis katab esialgsete rahaliste sissemaksetega seotud kulutused.
16. Ühendkuningriik taotleb heakskiitu perioodile, mis kestaks 10 aastat.
17. Seadusejärgne vastutus lasub Ühendkuningriigi Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi (Department of Trade and Industry) väikeettevõtete talitusel (Small Business Service).
18. Väikeettevõtete talitus teostab järelevalvet ECF-staatuse taotlemise üle.
19. Väikeettevõtete talitus jälgib ECFide tehtavaid investeeringuid, kuid ei oma otsest kontrolli ECFide üksikute investeerimisotsuste üle.
20. Väikeettevõtete talitus tagab ka, et kõik ECFid järgiksid oma äriplaani ning peaksid kinni oma edukaks osutunud pakkumise tingimustest.
21. Abikava on eranditult mõeldud Ühendkuningriigi noteerimata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.
22. Äriühingud, mis on raskustes raskustesse sattunud firmade päästmiseks ja restruktureerimiseks riigiabi andmist käsitlevate ühenduse suuniste tähenduses, jäetakse investeeringutest ilma.
23. ECFid ei investeeri tundlikesse sektoritesse, mille suhtes kehtivad riigiabi piirangud, ega sektoritesse, mille suhtes ei kohaldata komisjoni teatist riigiabi ja riskikapitali kohta Madala riskiga sektorid, kaasa arvatud kinnisvara, maa, finantseerimis- ja investeerimisühingud või finantsvaldkonna liisinguettevõtted ei ole abikava kohaselt investeeringukõlblikud.
24. ECFidel on keelatud investeerida teistesse ECFidesse.
25. ECFid investeerivad korraga Ühendkuningriigi abistatavatesse VKEdesse 250000 naela – 2 miljonit Inglise naela (357000 eurot – 2,9 miljonit eurot).
26. 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) suurusest piirmäärast suuremad lisainvesteeringud abisaajatest VKEdele on keelatud juhtudel, kui ECF investeerib teistest äriinvestoritest vähemsoodsatel tingimustel.
27. Lisainvesteeringud on lubatud juhul, kui abisaajast VKE ECFidest ja muudelt kapitali-investoritelt saadud kapitalirahastuse kogusumma ei ületa 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) suurust ülempiiri.
28. Erandjuhtudel, pärast vähemalt 6 kuu möödumist ECFi algsest investeeringust abisaajast VKEsse, on vajadusel lubatud ka 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) suurust ülempiiri ületavad lisainvesteeringud, et ära hoida lahjenemist. Lisainvesteeringu ülempiiriks on 10% iga ECFi seotud kapitalist, mida võib investeerida mis tahes abisaajast VKEsse.
Meetme toimimine
29. Meetme raames asutatud ettevõtete ECF ühendab era- ja riiklike investorite raha, mis on mõeldud VKEdesse investeerimiseks.
30. Pärast litsentsimisprotsessi, millega antakse ECF-staatus, on ECFil õigus saada riiklikku toetust, mille intressimäär on sama või lähedane kümneaastaste riigi võlakirjade intressimääraga.
31. ECFile antav riikliku toetuse ülempiir võib fondi poolt kaasatud erakapitali ületada maksimaalselt kaks korda.
32. ECFid peavad toetuse, toetusintressi ja riikliku toetuse tuluosa tagasi maksma. See tagab, et programm on keskmise pikkusega ajavahemikul isefinantseeriv.
33. Riikliku toetuse, tuluosa ja tagasimaksete täpsed summad määratakse kindlaks võistleva pakkumise käigus, et tagada võimalikult väike riiklik toetus.
34. Pakkumine on avalik, kuna kava avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja asjaomastes kaubandusväljaannetes, ja see peaks tagama, et riiklik toetus on silmaspeetud eesmärgi saavutamise seisukohalt nii väike, kui vajalik.
35. Et ECF-staatuse omandamiseks peavad potentsiaalsed kandidaatfondid täpsustama vajamineva riikliku toetuse summa (mille ülempiir on kuni kahekordne erakapitali suurus), riiklike ja erainvestorite tuluosa ning seadma tähtsuse järjekorda järgmised tagasimaksed:
35.
(a) toetusintress;
(b) toetus;
(c) erakapital;
(d) tulude jaotus.
36. Potentsiaalsed ECFi haldajad esitavad üldise äriplaani, mis sisaldab:
36.
(a) haldusmeeskonna eeldatavat nimekirja, nende asjaomast kogemust ja tõestust selle kohta, et nad on pädevad ECFi tõhusalt haldama;
(b) kaasatava erakapitali hulka ja kavandatavaid kapitaliallikaid;
(c) tõestust investorite huvi kohta ECFi kavandatud äriplaani suhtes;
(d) kavandatav ECFi investeerimisstrateegia, kaasa arvatud see, kui suur osa fondist on mõeldud investeerimiseks varajases arengujärgus ja tegevust alustavate ettevõtete asutamiseks;
(e) tagasimaksekorraldus, kaasa arvatud toetusetagasimaksete, toetusintressitagasimaksete ja tulujaotuse järjestamine, kaasa arvatud riigi tuluosa.
37. ECFid peavad kinni pidama British Venture Capital Associationi (BVCA) suunistest raamatupidamisstandardite kohta.
38. Pakkumisi, milles riiklikku toetuste riskitase on suurem kui erakapitalil, ei võeta vastu.
39. ECFide erainvestorite jaoks on ohustavaid tegureid rohkem kui riiklikel investoritel. Sellega kaob oht mõjutada ECFide haldajate otsuseid ning on tagatud parima tava järgimine ECFide haldamisel ja otsuste tegemisel.
40. Kui ECF on erakapitalikohustused kokkulepitud tasemel taganud, on tal õigus välja võtta riiklik toetus.
41. Kõigil ECFidel on õigus välja võtta toetust, kui nad soovivad, vastavalt ülempiirile, mis kehtestati ECF-staatuse andmisel kokku lepitud maksimaalse toetuse suhtega.
42. Igal ajahetkel määratakse maksimaalne toetuseraldis kohaldades seda suhet fondile juba eraldatud erakapitali hulgale.
43. Suurim toetuse suhe on 2:1 (riiklik toetus ei tohi erakapitali ületada rohkem kui kaks korda) ja seda rakendatakse kõigi ECFide suhtes.
MENETLUSE ALGATAMISE ALUSED
44. Komisjoni teatises riigiabi ja riskikapitali kohta (edaspidi teatis) määratletakse, et riskikapitalimeetmeid rahastatakse riiklikest vahenditest ainult juhul, kui esineb konkreetseid turutõrkeid.
45. Teatises märgitakse, et teatavad asjaolud mõjutavad ebasoovitavalt VKEde juurdepääsu kapitalile, näiteks puudulik või moondunud teave või kõrged tehingukulud, mis võivad põhjustada turutõrkeid ja seepärast õigustavad riigiabi andmist.
46. Teatises märgitakse, et ühenduse riskikapitaliturg toimib üldiselt hästi, kuid et turul esineb tühikuid teatavat tüüpi investeeringute puhul, äriühingute mõnel arenguetapil ning samuti esineb erilisi raskusi asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a) ja c) alusel abikõlblikes piirkondades (toetatavad piirkonnad).
47. Komisjon selgitab, et üldiselt nõuab komisjon enne riskikapitalimeetmete heakskiitmist tõendite esitamist turutõrke kohta.
48. Komisjon võib siiski olla valmis ilma täiendavate tõenditeta tunnistama turutõrke olemasolu juhul, kui täielikult või osaliselt riigiabist rahastatavate riskikapitalimeetmete kaudu ettevõtjatele makstava abi iga osamakse on maksimaalselt 500000 eurot mittetoetatavates piirkondades, 750000 eurot asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c) alusel abikõlblikes piirkondades või 1 miljon eurot asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a) alusel abikõlblikes piirkondades.
49. Seega, kui eespool nimetatud osamakseid ületatakse, nõuab komisjon kavandatud riskikapitalimeedet õigustava turutõrke tõendamist enne meetme teatise VIII jao punktis 3 loetletud positiivsetele ja negatiivsetele kriteeriumitele vastavuse hindamist.
50. Ühendkuningriigi kavandatud ECF-abikava näeb ette riskikapitaliinvesteeringuid Ühendkuningriigi VKEdesse 250000 – 2 miljoni Inglise naela (357000 – 2,9 miljoni euro) suuruste ühekordsete osamaksetena.
51. Ühendkuningriigi 2000.–2006. aastateks ette nähtud piirkondliku abi kaardi kohaselt koosneb Ühendkuningriik piirkondadest, mida hetkel klassifitseeritakse toetatavateks piirkondadeks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a) kohaselt, toetatavateks piirkondadeks sama lepingu artikli 87 lõike 3 punkti c) kohaselt, ning mittetoetatavatest piirkondadest..
52. Kooskõlas teatise VI jao punktiga 5, oleks komisjon seega ilma täiendavate tõenditeta valmis tunnistama turutõrke olemasolu juhul, kui täielikult või osaliselt riigiabist rahastatavate riskikapitalimeetmete kaudu Ühendkuningriigi VKEdele makstav abi oleks vastavalt maksimaalselt 1 miljon eurot asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a) alusel abikõlblikes piirkondades, 750000 eurot asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c) alusel abikõlblikes piirkondades või 500000 eurot mittetoetatavates piirkondades.
53. Teatise kohaselt nõuaksid eespool nimetatud piirmäärasid ületavad ECF-abikava raames kavandatavad riskikapitali-investeeringud Ühendkuningriigilt tõendite esitamist turutõrgete kohta.
54. Turutõrke tõestuseks esitas Ühendkuningriik kaks uurimust, milles järeldati, et Ühendkuningriigis on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riskikapitali osas puudujääk tehingute puhul, mis jäävad vahemikku 250000 naela – 2 miljonit naela (357000 eurot – 2,9 miljonit eurot) järgmistel põhjustel:
54.
(a) Ühendkuningriigi suutmatus tagada omakapitalil põhinevat kasvurahastust, mis on kestnud vähemalt 1999. aastast, nagu ilmnes viimasest, 2003. aastal Ühendkuningriigis läbi viidud küsitlusest:
(a)
i.
Kuigi juurdepääs finantsidele, eriti laenurahale, on Ühendkuningriigi ettevõtete enamiku jaoks paranenud, on suure kasvupotentsiaaliga väikeettevõtetel siiski probleeme omakapitali kokkusaamisega. Need ettevõtted ei saa piisavalt rahalist toetust eraldiseisvatelt investorite võrkudelt, samuti ei huvitu ametlikud riskikapitali andjad VKEdesse investeerimisest, sest sellega kaasnevad suhteliselt suured kulud.
ii.
Omakapitalirahastuse nõudlus on suurem, kui kutselised investorid hetkel täita jõuavad. Kui omakapitalirahastuse pakkumine suureneks, eelkõige piirkonnas, kus omakapitalil põhineva rahastamise puudujäägid on suurimad, tõuseks üldine omakapitalialane teadlikkus ning ettevõtjad oleksid rohkem huvitatud välisallikate kasutamisest kasvurahastamise eesmärgil.
(b) Kvalitatiivne tõestusmaterjal selle kohta, et kasvupotentsiaaliga väikeettevõtete rahastamises on puudujääke. Omakapitalipuudujääk mõjutab kõige enam firmasid, kes vajavad alginvesteeringuid vahemikus ligikaudu 250000 naela kuni 2 miljonit naela (357000 eurot kuni 2,9 miljonit eurot):
(b)
(i) Kapitali normeerimine Ühendkuningriigi majanduses puudutab eelkõige VKEsid, kes vajavad väikestes summades välisfinantseerimist algfaasis, ettevõtte kasvuks ja arendamiseks. Välisfinantseerimise kättesaadavus, eelkõige kutseliste investorite kaudu saadav omakapital, on eriti halb, kui investeeringu suurus jääb vahemikku 1,5–2 miljonit naela (2,17–2,9 miljonit eurot).
(ii) Enamik Ühendkuningriigi kutselistest omakapitali-investoritest ei ole huvitatud investeeringutest, mis on väiksemad kui 3 miljonit naela (4,35 miljonit eurot). Kuigi väiksemad osamaksed mitteametlikelt investoritelt/investorite võrgult ja riiklikest/eraallikatest, nagu piirkondlikud riskikapitalifondid, katavad alla 500000 naela (725000 euro) suuruste rahastamisallikate vajadused, pole Ühendkuningriigil veel siiski toimivat süsteemi, mis võimaldaks huvipakkuvate, kuid kapitaliprobleemides ettevõtete astmelist või libisevat rahastamist.
(iii) Tõendid viitavad ka sellele, et aja jooksul on puudujääk suurenenud, osaliselt eraomakapitalisektori edu tõttu, mille tulemusel on selle rõhuasetus liikunud suurematele investeeringutele. Prognooside kohaselt kasvab puudujääk veelgi, sest püsikuludega seotud küsimused sunnivad kutselisi riskikapitaliettevõtteid suurendama nii oma vahendite hulka kui tehingute miinimummäärasid.
55. 7. mai 2004. aasta kirjas teavitas komisjon Ühendkuningriiki oma otsusest algatada ECF-abikava suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus.
56. Oma kirjas teatas komisjon, et kahtleb, kas Ühendkuningriigi poolt turutõrke tõestamiseks esitatud argumendid on piisavalt kaalukad, et õigustada riskikapitali-investeeringute summasid, mis tunduvalt ületavad komisjoni poolt eeldatud maksimummäärasid.
57. Komisjon selgitas, et küsimust on vaja põhjalikumalt analüüsida. Analüüsi peaks kuuluma huvitatud isikute märkused. Alles pärast kolmandate isikute selgituste arvessevõtmist saaks komisjon otsustada, kas Ühendkuningriigi kavandatud meede mõjutab kaubandustingimusi sellisel määral, et see on vastuolus ühiste huvidega.
HUVITATUD POOLTE SELGITUSED
58. Vastuseks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ametliku menetluse avamise otsusele esitasid järgmised huvitatud isikud komisjonile selgitused:
Nelfunding
Inglismaa piirkondliku arengu ametid
Confederation of British Industry
Nederlandse Vereniging van Participatiemaatschappijen
VNO-NCW
Cavendish Asset Management
Warwicki Ülikool
Stonesfield Capital Ltd.
YFM Group
Close Venture Management Ltd.
Bundesministerium der Finanzen Deutschland
Enterprise Corporate Finance Ltd.
Institute of Chartered Accountants in England and Wales
Pénzügyminisztérium
Interregnum
Permanente Vertegenwoordiging van het Koninkrijk der Nederlanden
3i Group plc
Northwest Development Agency
One NorthEast
Lietuvos Respublikos Ukio Ministerija
59. Kõik saadud märkused olid toetavad ja rõhutasid meetme tähtsust ning kavandatud maksimaalsete investeeringusummade asjakohasust.
60. Eespool nimetatud huvitatud isikute argumendid võib kokku võtta järgmiselt.
61. Oma märkustes seoses ametliku uurimismenetluse algatamisega tõi Saksamaa välja järgmised asjaolud:
61. a.
Saksamaal läbiviidud ekspertuurimuste kohaselt esineb seal puudujääke väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele riskikapitali eraldamisel ja eraomakapitali-rahastamisel vahemikus kuni 5 miljonit eurot.
b.
Üldiselt on raske tõestada turutõrget nii, nagu seda teatises nõutakse ja seega peaks komisjon välja töötama selged kriteeriumid, et aidata liikmesriikidel hinnata turutõrke olemasolu konkreetsetes valdkondades.
62. Oma märkustes seoses ametliku uurimismenetluse algatamisega rõhutasid Madalmaad järgmisi asjaolusid:
62. a.
Probleem riskikapitaliturul tekib eelkõige just kapitalituru allosas. Madalmaades täheldati äritegevust alustavate kõrgtehnoloogiliste ettevõtete puhul tühimikku pakkumise ja nõudluse vahel ühes rahastamisvoorus vahemikus 100000 kuni 2,5 miljonit eurot.
b.
Teatises kehtestatud piirmäärad põhinesid 2001. aastale eelnevate aastate turuandmetel, kui oli info- ja sidetehnoloogiakõrgaeg ning eraomakapitali tundus piisavat ka investeeringuteks alg- või varases arengujärgus ettevõtete jaoks. Sellest ajast saadik on riskikapitaliturg kiirelt arenenud ning omakapitalipuudujääk on teatises kehtestatud piirmääradest märkimisväärselt suurem. Riskikapitalifondid eelistavad suuremaid tehinguid ning väljakujunenud ettevõtteid.
63. Oma märkustes seoses ametliku uurimismenetluse algatamisega tõi Ungari välja järgmised asjaolud:
63. a.
Ühendkuningriigi poolt ette pandud ECF-mudeli kohaldamine väärib kaalumist ka Ungari puhul.
b.
2003. aastal toimus Ungaris märkimisväärne nihe suuremate tehingute suunas. Kuigi alla 2,5 miljoni euro jäänud tehingud moodustasid Ungari erainvesteeringutest 14%, moodustasid ülejäänud 86% tehingud, mille väärtus ületas 5 miljonit eurot. Vahemikus 2,5 miljonit eurot kuni 5 miljonit eurot tehinguid praktiliselt polnud.
c.
Teatise niigi rangete piirmäärade alusetult range tõlgendamine võib olla takistuseks riiklikele meetmetele eespool mainitud olulise omakapitalipuudujäägi parandamiseks ning võib seega kärpida VKEde kasvupotentsiaali.
d.
Maksimumpiirmäärade kehtestamise asemel peaks komisjon välja töötama kontrollisüsteemi, mis võimaldaks tal jälgida turgude arengut sõltuvalt iga liikmesriigi ja arengutasemest ja nende kapitaliturgudest.
64. Oma märkustes seoses ametliku uurimismenetluse algatamisega rõhutas Leedu järgmisi asjaolusid:
64. a.
Eraomakapitali-investeeringud on keskendatud peamiselt suurematele fondidele ja investeerimisele suhteliselt väljakujunenud ettevõtetesse, investeeringute tase väiksematesse ja uuematesse ettevõtetesse on proportsionaalselt väiksem.
b.
ECF-abikava võib olla oluline osa strateegiast, mille eesmärgiks on kaotada takistused eduka ettevõtluse teelt ning on seega kooskõlas ühenduse eesmärkidega ettevõtluse ja uuenduslikkuse vallas.
65. Confederation of British Industry (CBI) toetab täielikult Ühendkuningriigi ettepanekut ECFide loomiseks. CBI tuvastas aktsiakapitali puudujäägi vahemikus 250000 naela kuni 3 miljonit naela (357000 eurot kuni 4,3 miljonit eurot) ning on seetõttu arvamusel, et ECFid täidaksid selgelt nähtava tühimiku kasvupotentsiaaliga ettevõtete rahastamise turul.
66. Nederlandse Vereniging van Participatiemaatschappijen (NVP) on seisukohal, et turu allosas on kuni 2,5 miljoni euro suuruste investeeringuteni märgatav omakapitalipuudujääk. Kuigi see puudujääk võib liikmesriigiti erineda, pole erinevus märkimisväärne.
67. Confederation of Netherlands Industry and Employers VNO-NCW on CBI ja NVP tähelepanekutega nõus, eelkõige selles osas, mis käsitleb omakapitalipuudujäägi suurust.
68. Institute of Chartered Accountants in England and Wales on seisukohal, et omakapitalipuudujääk kuni 5 miljonit naela (7 miljonit eurot) suuruste investeeringute puhul esineb järgmistel põhjustel: Instituut on seisukohal, et kavandatav ECF-süsteem saab olema väärtuslikuks rahastamisallikaks ettevõtetele, kes vajavad omakapitali suhteliselt tagasihoidlikus summas. Lisaks ergutab spetsiaalne valdkondlik fond teisi investoreid ka väiksemaid summasid rohkem investeerima, selle asemel, et seda aeg-ajalt juhuslike kasumiväljavaadete pärast teha.
68.
(a) Enamik Ühendkuningriigi kutselistest riskikapitali-investoritest ei ole huvitatud investeeringutest, mis on väiksemad kui 3 miljonit naela (4,3 miljonit eurot).
(b) Kogemused on näidanud, et väga vähesed Ühendkuningriigi riskikapitaliettevõtted investeerivad aktiivselt ettevõtetesse, mille investeeringuvajadused on alla 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro). Seetõttu on 12-kuu jooksul väga vähe ettevõtteid saanud neist allikatest 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) suuruses summas või ligilähedaselt samas suurusjärgus investeeringuid. Osa investoreid võivad olla sellise suurusjärgu investeeringutest küll huvitatud, kuid ainult osana suuremast, 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) piiri ületavast investeerimisvoorust, või juhul, kui nad osalevad juhatusepoolses ettevõtte väljaostmise (MBO) või ettevõtte omandisuhte muutmise rahastamises, mitte aga selle orgaanilises arendamises.
(c) Ühendkuningriigi kutselised riskikapitaliettevõtted on üles ehitanud hästitoimiva keskmise ja suure suurusjärgu eraomakapitali-investeeringute turu, mille põhieesmärgiks on saavutada suur osalus või kontroll märkimisväärselt tulutoovates ja suurtes ettevõtetes. Viimase 5 kuni 6 aasta jooksul tundub seotud vahenditega riskikapitaliettevõtete arv, kes on valmis mõistlikul määral investeerima väiksematesse ettevõtetesse vahemikus kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot), olevat vähenenud.
69. Inglismaa piirkondliku arengu ametid on seisukohal, et Advantage West Midlands RDA hiljutine uurimus näitab, et tõkked kasvukapitalile juurdepääsul on suurimad ettevõtete jaoks, kes vajavad kapitali summas 250000 naela (357000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot), nagu nähtub ka järgmistest andmetest:
69.
(a) Uurimus näitab, et omakapitalipuudujääk on alates 1999/2000 aastast kasvanud, kuna ametlik riskikapital on liikunud suuremate tehingusummade juurde, mis algavad 2-3 miljonist naelast (2,9–4,2 miljonist eurost).
(b) Riskikapitalituru alumise osa jaoks on Ühendkuningriik kehtestanud mitmeid sekkumismeetmeid, mis on edukalt taganud väikestes summades kasvukapitali andmise VKEdele. Siiski näitavad viimased aruanded, et on märkimisväärne hulk ettevõtteid, kes vajavad summasid, mis tunduvalt ületavad 250000 naela (357000 euro) ülempiiri.
70. Northwest Regional Development Agency on esitanud järgmised tähelepanekud
70.
(a) 750000–2,9 miljoni euro suurust jätkurahastamist vajavate osakapitali saajatest ettevõtete rahastamisvajadused on olnud peamiste riskikapitaliandjate huviorbiidist väljaspool.
(b) Ühendkuningriigi riskikapitaliturg liigub selles suunas, et ühe investeeringu miinimummäär läheneb 5 miljonile naelale (7 miljonile eurole).
(c) Omakapitali tegelik puudujääk Ühendkuningriigis on nähtavasti vahemikus 3 miljonit naela (5,2 miljonit eurot) kuni 5 miljonit naela (7 miljonit eurot).
(d) Komisjonipoolne turutõrke tunnistamine seoses alla 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) suuruste investeeringutega mõjutab märkimisväärselt ja oluliselt suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete arengut Ühendkuningriigis.
71. Pärast kohtumisi ja arutelusid tehnoloogiasiirde-ekspertidega rohkem kui 50st Ühendkuningriigi ülikoolist tõi Warwicki Ülikool algjärgus olevate ettevõtete riskikapitalituru ja eelkõige ülikoolisektori spin-off ettevõtete ees seisvate probleemidega seoses välja järgmised asjaolud:
71.
(a) Kuigi ülikoolide spin-off ettevõtetel tundub olevat suhteliselt lihtne saada väikseid toetussummasid ja omakapitalirahastust summas kuni 500000 naela (700000 eurot), on alates 500000 naelast (700000 eurost) kapitaliallikaid oluliselt vähem. Peamine ja sageli ainus riskikapitaliallikas selles järgus on tehnoloogiavaldkonnale spetsialiseerunud riskikapitaliettevõtted.
(b) Sellele valdkonnale on spetsialiseerunud suhteliselt vähe riskikapitaliettevõtteid ja nende kõigi vahendid on piiratud. Kapitalipuudus sellel tasandil on nii piiranud kui edasi lükanud eraldiseisvate spin-off ettevõtete arengut.
(c) Alla ühe kontrollgrupi 15st spin-off ettevõttest sai kokku kapitali vahemikus 500000 naela (700000 eurot) kuni 1 miljon naela (1,4 miljonit eurot).
(d) Probleemid, mis seisavad ülikoolide spin-off ettevõtete ees, kes vajavad kapitali vahemikus 1 miljon naela (1,4 miljonit eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot) on suures osas ühesugused. Kuna alla 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) vajavad ettevõtted on samas arengujärgus, on ka nende probleemid samad ja tulenevad vahendite vähesusest.
(e) Kontrollgrupi ülikoolidest polnud ühelgi anda spin-off ettevõtetele investeerimiskapitali vahemikus 1 miljon naela (1,4 miljonit eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot). Ülikoolide spin-off ettevõtete jaoks on omakapitaliallikaid rohkem, kui vajatakse rohkem kui 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot).
72. Northern Enterprise Limited (Nelfunding) on seisukohal, et Ühendkuningriigi turul on turutõrge seoses riskikapitali-investeeringutega alla 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro), ning et see mõjutab ebasoodsalt VKEde arengut.
73. Stonesfield Capital Limited investeerib aktiivselt ECFide tähelepanu all olevas vahemikus 500000 naela (700000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot) ning on esitanud järgmised märkused:
73.
(a) Kapitalipakkumine investeeringuteks vahemikus 500000 naela (700000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot) on kogu Ühendkuningriigis äärmiselt tagasihoidlik. Selliseid summasid vajavad väikeettevõtted kannatavad tõsise kapitalipuudujäägi all, mis pigem suureneb kui väheneb.
(b) British Venture Capital Associationi viimase aruande Report on Investment Activity 2003 kohaselt on varajases arengujärgus ettevõtetesse investeerimine vahemikus 2001—2003 vähenenud 32%.
(c) Varajases arengujärgus ettevõtetesse investeerivate fondide tootlus on samas ajavahemikus samuti vähenenud. Varajases arengujärgus ettevõtetesse tehtud investeeringute pikaajaline kogutootlus aastas oli 2001. aastal 14,1% ja langes 2003. aastal 4,7%ni.
(d) Nii investeeringute kui tootluse vähenemine sel ajavahemikul on toonud kaasa mitmete varajases arengujärgus ettevõtetesse riskikapitali investeerijate turult taandumise.
(e) Selline turudünaamika peegeldub ka varajases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse investeerimise keskmises mahus. 2001. aastal oli keskmine tehingumaht ligikaudu 1 miljoni naela (1,4 miljonit eurot). See on 2003. aastaks tõusnud 1,6 miljoni naelani (2,3 miljoni naelani).
(f) See näitab, riskikapitalituru investorid investeerivad suuremaid summasid, et riski vähendada, aidates seega kaasa kapitalipuudujäägi suurenemisele kuni 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) suuruste investeeringute puhul.
(g) Ettevõtted, kes vajavad summasid alates 1 miljonist naelast (1,4 miljonist eurost) kuni 2 miljoni naelani (2,9 miljoni euroni), on vajaminevate summade hankimisel suurimates raskustes. Selle põhjuseks on asjaolu, et alla 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) suurused investeeringud jäävad enamiku riskikapitali-investorite huviorbiidist välja.
(h) Vahemikus 2001—2003 on riskikapitali-investeeringute maht varajases arengujärgus ettevõtetesse vähenenud 73%. 2001. aastal investeeriti varajases arengujärgus ettevõtetesse riskikapitali 1,4 miljardit naela (2 miljardit eurot), kuid 2003. aastal vaid 369 miljonit naela (517 miljonit eurot). Vaid 1% 2003. aastal investeeritud 369 miljonist naelast (517 miljonist eurost) oli suunatud tehingutele alla 10 miljoni naela (14 miljoni euro).
(i) VKEde puhul ei tule arvesse kapitalinõuete suurendamine üle 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro), sest oma suurusest ja arengujärgust tulenevalt pole nad veel piisavalt küpsed ja lahjendus oleks ettevõtja jaoks liiga suur. Sellest tulenevalt on turul märkimisväärne tühik rahastamises, mis tuleb täita, et need VKEd saaksid edukamateks ja suuremateks. Rahastamine vahemikus 500000 naela (700000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot) on väga tähtis paljude väikeettevõtete püsimajäämiseks ja õitsenguks.
74. YFM Group esitas järgmised tähelepanekud:
74.
(a) British Venture Capital Associationi (BVCA) viimased statistilised andmed näitavad, et 2003. aastal investeerisid BVCA liikmed alla 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) suuruste summadena 1015 Ühendkuningriigi ettevõttesse 724 miljonit naela (1 miljardit eurot).
(b) Kui välja jätta alla 500000 naela jäävad tehingud, muutub pilt dramaatiliselt. 2000. aastal investeeriti 482 miljonit naela (675 miljonit eurot) summades vahemikus 500000 naela (700000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot) 348sse ettevõttesse. 2003. aastaks oli investeeringute summa langenud 286 miljoni naelani (400 miljoni euroni), mis on 2000. aastaga võrreldes 41%, ja abi said 277 ettevõtet.
(c) Need arvud sisaldavad nii management buy-out (MBO) kui management buy-in (MBI) tehinguid, hilisemaid laienemisi, teiseseid oste ja tehinguid, mille puhul on tegu olnud pangalaenu refinantseerimisega. Kui neid tehinguid mitte arvestada ja keskenduda investeeringutele tegevust alustavatele ja algjärgus ettevõtetele, oleks investeeritud summade ja abi saanud ettevõtete arv veelgi väiksem.
(d) Tegevust alustavate ja algjärgus olevate ettevõtete rahastamine, hoolimata sõlmitud tehingute arvust, langes 703 miljoni naela (984 miljoni euro) suuruselt kogusummalt 2000. aastal 263 miljoni naelani (368 miljoni euroni) 2003. aastal, kokku 63%.
(e) Tänu Euroopa Komisjoni ja Ühendkuningriigi valitsuse jõupingutustele on alla 500000 naelaste (700000 euroste) tehingute arv ja väärtus kasvamas.
(f) Järgmisel tasemel tekitab Ühendkuningriigi finantseerimisasutuste tähelepanu koondumine järjest suurematele tehingutele rahastamistühiku. Pakkumisega seotud probleemid on järjest tõsisemad. Ettevõtted, kes on saanud investeeringuid summas alla 500000 naela (700000 euro) ja kes tõenäoliselt vajaksid märkimisväärses summas jätkufinantseerimist, ei suuda kokku saada vajalikku raha, sest vahemikus 500000 naela (700000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot) on rahastamises tühik.
75. Close Venture Management Limited tõi välja järgmised asjaolud:
75.
(a) Tõestust on leidnud, et omakapitalipuudujääk, mis on aja jooksul tekkinud, esineb nüüd vahemikus 500000 naela (700000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot). Aja jooksul ning hallatavate summade suurenemisel on riskikapitali-investorid jätnud kõrvale investeeringud, mille suurus on alla 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro).
(b) See on üldine ja vältimatu arengusuund. Edu saavutades suudavad investeerimisjuhid saada rohkem vahendeid, mis omakorda võimaldab neil teha suuremaid tehinguid. Kuna erariskikapitali-investeeringute valdkonnale on omane mastaabisääst, loobuvad investeeringuhaldurid tavaliselt väiksematest tehingutest nii ruttu, kui võimalik.
(c) See tähendab, et Ühendkuningriigis on vahemikus alla 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) äärmiselt vähe kutselisi ja institutsioonilisi investoreid. Tehingute puhul vahemikus 500000 naela (700000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot) on praegu rahuldamata ligikaudu 60% nõudlusest, sest puuduvad riskikapitaliandjad, kelle poole pöörduda.
76. Ettevõttel Enterprise Corporate Finance Limited on järjest sagedamini ebaõnnestunud katsed hankida kapitali vahemikus 500000 naela (700000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot) oma klientidest ettevõtetele.
76.
(a) Peamine põhjus pole mitte investeeringuvõimaluste halb kvaliteet, vaid omakapitalirahastajate järjest suurenev soovimatus sellistesse ettevõtetesse investeerida.
(b) Viimaste aastate jooksul on olukord turul märkimisväärselt halvenenud, nii et tehinguteks, mis vajavad alla 5 miljoni naela (7 miljoni euro), on rahastajaid leida väga raske, hoolimata investeeringut sooviva ettevõtte headest külgedest.
(c) Probleem on märkimisväärselt suurem ettevõtete jaoks, kes vajavad vahendeid vahemikus 250000 naela (357000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot), seda peamiselt üle jõu käivate kulude ja ebapiisavate ärikogemuste tõttu. Lõviosa riskikapitalirahastusest on mõeldud suurematele ja küpsematele ettevõtetele, kes suudavad pakkuda tagatisi ning kindlustada kasumi.
77. 3i rõhutab oma märkustes järgmist: 3i hinnangul on omakapitalipuudujääk praegu suurenenud vahemikult 500000 naela (700000 eurot) kuni 1 miljon naela (1,4 miljonit eurot) 2 miljoni naelani (2,9 miljoni euroni). 3i on oma investeeringuid selles turusegmendis märkimisväärselt vähendanud. 2001. aastal tegi 3i Euroopa varajases arengujärgus ettevõtetesse investeeringuid summas ligikaudu 1,1 miljardit eurot, sellistesse ettevõtetesse investeerimine on nüüd märkimisväärselt vähenenud, sest 3i investeeris 2004. aastal sellesse turusegmenti ligikaudu 150 miljonit eurot.
77.
(a) Viimase kahe kuni kolme aastaga on riskikapitaliturul toimunud märkimisväärsed muudatused, kuna investeeringutulud varajases arengujärgus ja väiksematelt kasvupotentsiaali omavatelt ettevõtetelt on vähenenud.
(b) See koos sektoris valitseva suundumusega suurematele investeeringutele ja ettevaatlikumale investeerimisstrateegiale on viinud selleni, et väiksemate investeeringute pakkumine turul on vähenenud.
78. Cavendish Asset Management Limited toetab eespool punktis 68 esitatud Institute of Chartered Accountants in England and Wales poolt tehtud märkusi.
ÜHENDKUNINGRIIGI SELGITUSED
79. Ühendkuningriigi selgitused komisjoni ametliku menetluse avamise otsusele vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ja kolmandate poolte märkustele on kokku võetud põhjendustes 80–96.
80. Kuigi juurdepääs finantsidele, eriti laenurahale, on Ühendkuningriigi ettevõtete enamiku jaoks võrreldes 1990ndate keskpaigaga paranenud, on olulise vähemuse moodustavatel suure kasvupotentsiaaliga väikeettevõtetel siiski probleeme omakapitali kokkusaamisega.
81. Omakapitalirahastus sobib neile varajases arengujärgus ettevõtetele, kes veel ei tooda piisavalt tulu, et tagasi maksta võlaintresse. See sobib ka ettevõtetele, kes arendavad välja uusi tehnoloogiaid, tooteid või turge, millel on märkimisväärne kasvupotentsiaal, kuid ka suur ebaõnnestumisrisk.
82. Väikeettevõtetele kasvukapitali andmist käsitlev avalik arutelu, BVCA kogutud andmed ja teaduslikud uuringud osutavad kõik sellele, et Ühendkuningriigis on omakapitalipuudujääk ettevõtete jaoks, kes vajavad omakapitalirahastust vahemikus 250000 naela (357000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot).
83. Omakapitalipuudujääk on viimastel aastatel suurenenud, eelkõige võrreldes 1999. aastaga, selle põhjuseks on osaliselt eraomakapitaliandjate suundumine suuremate investeeringute juurde. Keskmine tehingumaht on märkimisväärselt kasvanud, sest riskikapitaliettevõtted tahavad kasu saada suuremast mastaabisäästust.
84. Omakapitalipuudujääk on viimastel aastatel varajases arengujärgus VKEde jaoks eriti tuntavaks muutunud seetõttu, et riskikapitaliandjate eelistatav investeeringutüüp on märkimisväärselt muutunud. Tõendid näitavad, et riskikapitali-investeeringud on liikunud hilisemas arengujärgus ettevõtete, management buy-out (MBO) ja management buy-in (MBI) investeeringute suunas.
85. BVCA viimased andmed 2003. aasta kohta näitavad, et rõhk on jätkuvalt investeeringutel hilisemas arengujärgus ettevõtetesse, eelkõige suurtel buy-out tehingutel. 2003. aastal tehti Ühendkuningriigi kogu riskikapitali-investeeringutest investeeringuid varajases arengujärgus ettevõtetesse vaid 6,5%, mis on alla 0,02% SKTst. Aastatel 1998–2001 oli see investeeringumaht keskmiselt 0,05% SKTst.
86. Viimasel ajal hangitud riskikapitalivahendite tõenäoline kasutuseesmärk on üha sagedamini suuremad tehingud end juba õigustanud ettevõtetes. BVCA viimased andmed näitavad, et tõenäoliselt vaid 4% kogutud vahenditest eraldatakse investeeringuteks varajases arengujärgus ettevõtetele, 3% laienemistehinguteks ja 1% MBO-tehinguteks, mille väärtus jääb alla 10 miljoni naela. Eeldati, et kogutud vahenditest vaid 3% eraldatakse investeeringuteks varases arengujärgus ettevõtetesse ja laienemisinvesteeringuteks, võrreldes 5%ga 2002. aastal.
87. Lisaks viitavad andmed sellele, et omakapitalipuudujäägi all kannatavas vahemikus 250000 naela (357000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljoni eurot) tehtud investeeringutest on vaid veerand esmakordsed ja ühekordsed investeeringud. Aastatel 2000–2002 tehtud 1000 investeeringust väärtuses alla 2 miljoni naela (2,9 miljoni euro) oli üle 70% jätkuinvesteeringud.
88. Riskikapitaliandjate keskendudes suurematele investeeringutele tundub, et uusi riskikapitali-investoreid turu alumisel tasemel eriti ei lisandu. Maine tähtsus riskikapitalisektoris loob riskikapitaliturust huvitatud potentsiaalsetele uutele fondihaldajatele märkimisväärse sisenemistakistuse. See suundumus viitab sellele, et turu selles vahemikus, kus valitseb omakapitalipuudujääk, muutub ande ja kogemuste puudus veelgi suuremaks ja seda on aja jooksul üha raskem asendada, sest hinnatud fondivalitsejad hangivad suuremaid summasid ja seega teevad ka suuremaid tehinguid. Arvestades oskusi, mida on vaja edukaks investeerimiseks väiksematesse ja varajases arengujärgus ettevõtetesse, on pädevate uute turuletulijate tagamine dünaamilise algjärguinvesteeringute turu eeltingimus.
89. Ühendkuningriik jõuab järeldusele, et kõik vastanud paistavad olevat ühisel seisukohal seoses riskikapitaliturul esinevate probleemidega, mille tõttu on suure kasvupotentsiaaliga VKEdel raske rahastajaid leida. Kõigi kolmandate osapoolte märkused on toetanud Ühendkuningriigi seisukohta, et turg on muutunud ja et praegu on omakapitalipuudujääk ületanud teatises sätestatud taseme.
90. Ühendkuningriik on püüdnud näidata, et rahastamispuudujääk eksisteerib investeeringute puhul väärtuses kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot). Mitmed vastajad peavad seda hinnangut liiga tagasihoidlikuks ja väidavad, et puudujääk võib juba puudutada investeeringuid väärtuses kuni 5 miljonit naela (7 miljonit eurot). Ühendkuningriik on siiski seisukohal, et tõendusmaterjali kohaselt on õige suurusjärk 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot).
91. Ühendkuningriik rõhutab, et Ühendkuningriigi riskikapitalisektori ettevõtete vastused on kooskõlas tema enda üksikasjalike konsultatsioonide tulemustega. Kõik vastajad tunnistasid riskikapitalipuudujäägi olemasolu tehingute puhul väärtuses 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot) või rohkem. Vastajad omavad sel turul praktilisi kogemusi ja on seda uurinud ärilisest seisukohast lähtudes. Nende kogemus toetab Ühendkuningriigi enda uurimistulemusi, mille kohaselt ei suuda selles valdkonnas tegutsevad fondid ligi tõmmata erainvestoreid riski ja väikeste investeeringutega kaasnevate lisakulude tõttu. Seetõttu on Ühendkuningriik veendunud, et ECF-süsteem ei too kaasa olemasoleva erariskikapitali eemaletõmbumist antud turult.
92. Ühendkuningriik on tänulik ka ECF-süsteemi praktilisele ülesehitamisele osaks saanud suure toetuse eest. Ühendkuningriik tervitab vastajate üksmeelt ja mõistmist selles osas, et kavandatav rahastamissüsteem välistab konkurentsimoonutused ja et see soodustab usaldusväärsete kaubanduslike investeerimisotsuste tegemist. Seda soodustab, eriti asjaolu, et kavandatud ECFid ei anna erainvestoritele mingisugust tagatist kaotuste vastu. See innustab neid valima korralikke fondivalitsejaid, kes nende raha parimal viisil investeeriksid. Kui ECF fond kasumit ei tooda, kaotab erainvestor oma raha. Ühendkuningriik on seisukohal, et tegemist on parema kaubandusliku stiimuliga, kui alternatiivse mudeli puhul, kus riiklike investeeringute osakaal on väiksem, kuid kus riiklike vahendite riskitase on kõrgem võrreldes erainvesteeringutega ja erainvestorid võivad raha tagasi saada, kui fondi tootlus on halb.
93. Kaasates pakkumismenetlusse iga fondi struktuuri peamised aspektid, kindlustab Ühendkuningriik selle, et tema kulutused fondivalitsemisele ja järelevalvele oleksid võimalikult väikesed. Pakkumismenetluses kehtestatakse mõned miinimumnõuded, nagu näiteks samaväärne (pari passu) kahjukandmise positsioon ning riiklike investorite eelistamise põhimõte kasumijagamisel, samuti võimaldab see osalistel kindlaks määrata alternatiivsed tingimused, kui need on riiklikele investoritele soodsamad. See loob võimaluse, et erainvestorite riskitase on suurem kui riiklikel või et tarvis on eeldatust vähem toetust, kui pakkuja suudab näidata, et see on fondi rahastajatele huvipakkuv.
94. Lisaks märgib Ühendkuningriik, et ka teistest liikmesriikidest tulnud vastukajas on tunda soovi kehtivat teatist ajakohastada. Pärast teatise avaldamist 2001. aastal on kogu Euroopa Liidu riskikapitaliturg märkimisväärselt muutunud. Seda silmas pidades on Ühendkuningriik nõus, et kui teatist 2006. aastal muudetakse, on vaja teha mõningaid põhimõttelisi muudatusi. Need muudatused peaksid peaaegu kindlasti hõlmama ka muud peale osamaksete suuruse, näiteks nagu erasektori riskide tasakaalustamine vastukaaluks riikliku sektori suuremale finantseerimisele, ning vahendite nagu grupierand, laialdasem kasutamine.
95. Ühendkuningriik on seisukohal, et ECF-süsteem aitab märkimisväärselt kaasa võitlusele innovatsiooni ja ettevõtlust takistavate asjaoludega ning Lissabonis ja ettevõtlus tegevusplaanis püstitatud eesmärkide täitmisele. ECF-süsteem aitab täita ka soovitusi, mis on esitatud Koki aruandes, kus märgiti, et Euroopas põhineb VKEde finantseerimine hetkel liiga palju laenudel ning kutsuti üles rohkem riskikapitali kasutama.
96. Ühendkuningriik on seisukohal, et nii riiklikult kui erasektorilt ja teistelt liikmesriikidelt ja riskikapitaliturul tegutsejailt saadud toetus on selge märk vajadusest ECF-fondide tüüpi investeerimisvahendi järele.
MEETME HINDAMINE
97. Komisjon on tutvunud kavaga, lähtudes asutamislepingu artiklist 87 ja eriti komisjoni teatisest riigiabi ja riskikapitali kohta. Hindamise tulemused on järgmised.
Õiguspärasus
98. Toetuskavast teatades järgisid Ühendkuningriigi ametivõimud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikest 3 tulenevaid kohustusi.
Riigiabi olemasolu
99. Vastavalt komisjoni riigiabi ja riskikapitali käsitleva teatise sätetele peab komisjon riigiabi olemasolu hindamisel arvestama, et meede võib hõlmata abi vähemalt kolmel eri tasandil:
99.
(a) abi investoritele;
(b) abi mis tahes fondile või muule vahendile, mille kaudu meede toimib;
(c) abi äriühingutele, millesse investeeritakse.
100. Komisjon leiab, et investorite tasandil on tegemist riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Riigi vahendite kaasatus ilmneb sellest, et Ühendkuningriigi ametiasutused annavad ECF-fondile riiklikku toetust. ECF-fondi erainvestorid, kes võivad olla ettevõtjad EÜ asutamislepingu tähenduses, võivad omada õigust suuremale tootlusele, kui riiklik sektor ning võivad seega saada eelise. Kuigi isikute ega organisatsioonide investeeringud fondi pole piiratud, ei taga fondi piiratud maht seda, et komisjon kõik potentsiaalsed investeeringud heaks kiidab. Seetõttu on komisjon seisukohal, et seetõttu on selektiivsus tagatud. Abikava mõjutab ka liikmesriikidevahelist kaubandust, kuna kapitali-investeeringud on valdkond, milles toimub laialdane äritegevus liikmesriikide vahel.
101. Fondide tasandil on komisjon üldiselt seisukohal, et fond ei ole ise toetusesaaja, vaid pigem vahend abi edastamiseks investoritele ja/või ettevõtetele, kuhu investeeritakse. Teatud juhtudel, eelkõige siis, kui meetmed hõlmavad abi edastamist olemasolevatele fondidele, millel on palju erinevaid investoreid, võivad fondil olla sõltumatu ettevõtte tunnused. Kõnealuse toetuskavaga luuakse ECF-fondid taas ja takistatakse neil tegelemast muude valdkondadega peale kavaga ettenähtu. Seetõttu ei käsitle komisjon ECF-fonde eraldi abisaajatena. See põhimõte on kooskõlas komisjoni otsustega kohtuasjades Viridian Growth Fund, Coalfields Enterprise Fund ja Community Development Venture Fund.
102. Äriühingute tasandil, kuhu investeeritakse, leiab komisjon, et tegemist on riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Riiklikud vahendid on kaasatud, kuna fondi investeeringud abisaajatest VKEdele sisaldavad riiklikku rahastamist. Meede moonutab konkurentsi, andes eelise abisaajaist VKEdele, kes muidu samadel tingimustel ja/või mahus riskikapitalirahastust ei saaks. Meede on selektiivne, kuna see on suunatud Ühendkuningriigi konkreetsetele VKEdele. Meede on liikmesriikidevahelisele kaubandusele potentsiaalselt ohtlik, sest on võimalus, et selle sihtgrupiks olevad VKEd on praegu või tulevikus seotud tegevustega, mis hõlmavad ühendusesisest kaubandust.
103. Seetõttu on komisjon seisukohal, et investorite ja toetusesaajatest VKEde tasandil on tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.
Tõendid turutõrke kohta
104. Kooskõlas teatise sätetega võib komisjon siiski olla valmis ilma täiendavate tõenditeta tunnistama turutõrke esinemist juhul, kui täielikult või osaliselt riigiabist rahastatavate riskikapitalimeetmete kaudu ettevõtjatele makstava abi iga osamakse on maksimaalselt 500000 eurot mittetoetatavates piirkondades, 750000 eurot asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c) alusel abikõlblikes piirkondades või 1 miljon eurot asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a) alusel abikõlblikes piirkondades.
105. Ühendkuningriigi kavandatud meede näeb ette riskikapitali-investeeringuid Ühendkuningriigi VKEdesse 250000 – 2 miljoni Inglise naela (357000 – 2,9 miljoni euro) suuruste ühekordsete osamaksetena.
106. Ühendkuningriigi 2000.–2006. aastateks ette nähtud piirkondliku abi kaardi kohaselt koosneb Ühendkuningriik piirkondadest, mida hetkel klassifitseeritakse toetatavateks piirkondadeks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a) kohaselt, toetatavateks piirkondadeks sama lepingu artikli 87 lõike 3 punkti c) kohaselt, ning mittetoetatavatest piirkondadest.
107. Kooskõlas teatise sätetega teatas komisjon Ühendkuningriigile, et kuna teatatud toetuskava raames kavandatavad riskikapitali-investeeringud ületavad teatises kavandatud eespool nimetatud piirmäärasid, peab Ühendkuningriik esitama tõendid turutõrke kohta.
108. Ühendkuningriigi poolt esitatud argumendid ja kolmandate osapoolte tähelepanekud, mis näitavad turutühiku olemasolu investeerimisvahemikus 250000 naela (357000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot), on kokku võetud järgnevalt:
109. VKEde jaoks on tähtsaim välisrahastusallikas pangalaen, eelkõige arvelduslaenud ja tähtajalised laenud, mis koos moodustavad ligi poole välisrahastusest. Pangalaen on sobivaim juhul, kui ettevõtte rahavood on intressimaksete tasumiseks piisavad. Viimase kümne aastaga on laenuraha kättesaadavus märkimisväärselt paranenud. Puudub arvestatav tõendusmaterjal selle kohta, et ettevõtetel oleks laenu saamisega raskusi. Siiski seisavad laenuandjad üksikute ettevõtete väljavaateid hinnates silmitsi arvestatava ebakindlusega. Sageli toetuvad nad VKEdele laenu andes tagatistele, eriti juhul, kui laenajal pole äritegevuses arvestatavat kogemust. Kuid kõik ettevõttejuhid ei suuda sobivat tagatist pakkuda.
110. Laenuturu puudused on põhjustatud teabe moondumisest, mis tähendab, et laenaja on vaid osaliselt kursis ettevõtte väljavaadetega. Teabe moondumine tähendab, et laenajad ei suuda hinnata konkreetse VKEga seotud riskide suurust. Seetõttu on raske hinnata ka investeerimisettepanekute kvaliteeti ja veel raskem on paika panna intressimäära, mis peegeldaks täpselt asjaga seotud riski taset. Tavaliselt lähtuvad pangad laenuandmisotsuste tegemisel kriteeriumidest nagu laenuandmed, varasem pangakontohooldus, taotleja kogemus ettevõtluses ja valmisolek investeerida ettevõttesse oma raha, lisaks äriplaanil põhinev kinnitus tagasimaksevalmiduse kohta. Kuid eraisikul ei pruugi olla varasemat ettevõtluskogemust ega isiklikku kapitali ettevõttesse investeerimiseks. Seetõttu osutavad laenuandjad suurt tähelepanu ettevõtja valmisolekule leida laenu jaoks tagatis. Osa ettevõtteid võib laenuraha saada tänu asjaolule, et laenuandja tagatise vastu laenab, kuid selline lähenemine VKEdele laenu andmisel võib tekitada raskusi ettevõtjatele, kellel puudub tagatiseks sobiv vara.
111. Laenudel ja varal põhinev rahastamine on piisav enamiku ettevõtete vajaduste rahuldamiseks, kuid oluline vähemus vajab omakapitalirahastust. Omakapitali-investorid annavad kapitali vastutasuks ettevõtte osakute eest, mis võimaldab neil saada osa ettevõtte tulevasest kasumist. See rahastamise vorm on sobivaim, kui ettevõtte on varajases arengujärgus ning ei tooda veel piisavalt kasumit, et maksta tagasi võlaintressi ja/või ettevõtte arendab välja uusi tehnoloogiaid, tooteid või turge, millel on suur kasvupotentsiaal, kuid samas ka märkimisväärne ebaõnnestumise risk.
112. Omakapitalirahastus moodustab vaid 8% kogu VKEde välisrahastusest, kuid antud statistika alahindab selle tähtsust kaasaegses, ettevõtluspõhises majanduselus. Ettevõtted, kes kõige tõenäolisemalt vajavad omakapitalirahastust, on sageli äärmiselt uuendusmeelsed ning omavad potentsiaali anda oluline panus tootlikkuse kasvu. Lisaks pakuvad riskikapitali-investorid mõnikord ka abi juhtimisel, nõustamist ja muid ekspertide teenuseid.
113. Kuigi omakapitalirahastus on oluline kasvustimulaator üksikute ettevõtete ja ka majandusele jaoks laiemalt, viitavad kindlad tõendid sellele, et eraomakapitalituru struktuur on tekitanud märkimisväärse ja üha kasvava omakapitalipuudujäägi ettevõtete jaoks, kes vajavad tagasihoidlikus summas kasvukapitali. Need struktuurist tulenevad põhjused kaasnevad turu nii nõudluse kui pakkumise poolega.
114. Laenuturuga seotud teabeprobleemid esinevad ka omakapitaliturul. Pakkumise poolel on tavaliselt järgmised kolm probleemi: teabe moondumine, tehingukulud ja riski- ja kasuminägemus.
115. Teabe moondumine tähendab, et omakapitali-investoritel võib sobivate investeerimisvõimaluste kindlakstegemine kaasa tuua märkimisväärseid kulutusi. Sellised teabeprobleemid on tavaliselt kõige suuremad väiksematel ja noorematel ettevõtetel, eelkõige uuendusmeelsetel ettevõtetel, kes püüavad välja arendada uusi tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid. Teabega seotud raskused on tõsiseks takistuseks väiksematele omakapitali-investeeringutele, sest investeerimise kulud ei ole võrdelises seoses investeeringu suurusega. Võrreldes avalikul börsil noteeritud suurte ettevõtetega on teave väikeste noteerimata investoreid otsivate ettevõtete kohta palju vähem kättesaadav. Seetõttu võivad investorid sobivaid investeerimisvõimalusi otsides kanda märkimisväärseid otsingukulusid. Lisaks on sageli raske ettevõtte väljavaateid hinnata, eriti kui ettevõtte juhtkond, toode või tehnoloogia pole veel end tõestanud. Enne kui omakapitali-investorid saavad teha teadlikke investeerimisvalikuid, peavad nad läbi viima üksikasjalikke uuringuid. Need teabekogumiskulud ei ole võrdelises seoses investeeringu suurusega ning võivad väiksemate investeeringute puhul olla ebaproportsionaalselt suured võrreldes potentsiaalse investeeringust saadava rahalise tuluga. Pärast ettevõttesse investeerimist peavad omakapitali-investorid ka jälgima oma investeeringu edasist saatust. Sageli teevad nad seda juhatusse kuuludes ning võivad panustada märkimisväärse hulga aega ja jõudu juhtimise toetamisse, eriti kui ettevõtte juhatus on suhteliselt kogenematu. See võib oluliselt parandada investeeringu saanud ettevõtte tulemusi, kui samas ei ole need kulud jällegi investeeringu suurusega võrdelises seoses.
116. Omakapitali-investeeringute tegemisega on seotud märkimisväärsed püsikulud, näiteks investeeringu tingimustes kokkuleppele jõudmise ja vajalike õiguslike kokkulepete sõlmimisega seotud kulud (tehingukulud). Nagu muudki püsikulud, on ka need tehingukulud väikeste investeeringute puhul ebaproportsionaalselt suured.
117. Investeerimisotsuseid mõjutavad riskinägemus ja tõenäolise kasumi prognoos. Kui investorite ootused on valed, ei ole kapitalieraldis optimaalne.
118. Nõudluse poolel on samaväärseteks piiranguteks takistused omakapitali liikumises investoritelt VKEdele. Uurimused on leidnud hulga probleeme, mis takistavad väikeettevõtteid omakapitali saamast. Kontrolli kaotamine ja piiratud juhtimisvabadus on probleemid, mida VKEd sagedamini mainivad, kuid omakapitali hankimisega seotud kulutused ja puudulik teave välistest rahastamisallikatest on samuti levinud takistused. Paljud neist ettevõtetest, kes aktiivselt omakapitali-investoreid otsivad, kaebavad ka investorite poolse valmisoleku puudumise üle. VKEde tegevusele võib olla takistuseks piiratud teadlikkus ja arusaamine erinevatest saadaolevatest riskikapitali allikatest ja nende kättesaadavusest, ning ebapiisavalt välja arendatud või viletsalt esitatud äriplaanid. Ettevõtte ebapiisav ettevalmistus ja planeerimine peletavad potentsiaalseid investoreid, ja mitte ainult sellepärast, et see suurendab teabe hankimise ja tutvumisega seotud kulutusi.
119. Omakapitalipuudujääk tekib siis, kui kasvupotentsiaaliga ettevõtted ei suuda saada investeeringuid ei mitteametlikelt investoritelt ega riskikapitali-investoritelt, mis on peamised VKEde omakapitali allikad. Mitteametlike investorite (investorite võrgud ja muud mitteametlikud investorid) rahalised vahendid on piiratud ja seetõttu investeerivad nad üldiselt väikestes summades omakapitali. Ametlikud riskikapitali-investorid seevastu teevad potentsiaalsete investeeringute hindamisel palju suuremaid kulutusi. Eespool mainitud struktuurist tulenevatel põhjustel on need kulutused sageli liiga suured juhul, kui ettevõte vajab omakapitalirahastust tagasihoidlikus summas.
120. Seetõttu mõjutab omakapitalipuudujääk ettevõtteid, kes otsivad summat, mis on suurem, kui enamik mitteametlikke investoreid pakkuda suudab, kuid alla taseme, alates millest muutub investeerimine riskikapitali-investorite jaoks mõttekaks.
121. Vastavalt BVCA andmetele oli suurte MBO-fondide tootlus 2003. aastal ja pikema ajavahemiku jooksul hea, kuid varajases arengujärgus ettevõtetesse ja tehnoloogiasse investeerivate fondide tootlus oli 2003. aastal jätkuvalt madalseisus.
122. Varajases arengujärgus ettevõtetesse investeerivate fondide tootlus oli 2003. aastal keskmiselt -18,1% võrreldes 3 aasta keskmise -25,1%lise tootlusega ja 5 aasta keskmise -12,5%lise tootlusega.
123. Arenevatesse ettevõtetesse investeerimisele spetsialiseerunud fondide keskmine tootlus oli 2003. aastal -3,4% võrreldes 3 aasta keskmise -8,2%lise tootlusega ja 5 aasta keskmise 2,7%lise tootlusega.
124. Samal ajal olid MBO-tehingutele spetsialiseerunud fondide tulemused märkimisväärselt paremad. Keskmise suurusega MBO-tehingute puhul oli tootlus 2003. aastal 12,2% võrreldes 3 aasta keskmise 2,9%lise tootlusega ja 5 aasta keskmise 6,7%lise tootlusega. Vahe ilmneb veelgi selgemalt, kui vaadelda suuremahulisi MBO-tehinguid, mille keskmine tootlus 2003. aastal oli 15,3%, kolme aasta keskmine tootlus 9,1% ja vastav viie aasta tootlus 13,6%.
125. Eespool esitatud andmed illustreerivad Ühendkuningriigi riskikapitaliturul valitsevat suundumust. Riskikapitaliandjad keskenduvad suurematele tehingutele, kuna nendega on seotud suurem kasum, ning suurendavad seega tühikut omakapitaliturul väiksematesse varajases arengujärgus ettevõtetesse ja laienevatesse ettevõtetesse tehtavate investeeringute ning suurematesse väljaarenenud ettevõtetesse tehtavate investeeringute vahel.
126. Kalduvus eelistada järjest suuremaid investeeringumahtusid ilmneb ka viimastest andmetest investeerimistegevuse kohta Ühendkuningriigis. Kõiki investeerimistasemeid arvesse võttev keskmine rahastamissumma kasvas 3,8 miljonilt naelalt (5,3 miljonilt eurolt) 2002. aastal 4,3 miljoni naelani (6 miljoni euroni) 2003. aastal. Seda seletab asjaolu, et investeeringud väiksematesse ja laienevatesse ettevõtetesse vähenesid 2003. aastal 57% 477 naelani (670 miljoni euroni) võrreldes 1,2 miljardi naelaga (1,7 miljardi euroga) 2002. aastal. Keskmiselt langes laienevasse ettevõttesse tehtav investeering 2 miljonilt naelalt (2,9 miljonilt eurolt) 2002. aastal 800000 naelani (1,1miljoni euroni) 2003. aastal.
127. Kõigist 2003. aastal tehtud investeeringutest tehti lõviosa ehk 92% (8,2 miljardit naela ehk 11,5 miljardit eurot) MBO- ja MBI-tehingutena, 2002. aastal oli nende osakaal 87%. Aruandes ennustatakse, et vaid 3% (290 miljonit naela või 406 miljonit eurot) investeeritakse laienemisjärgus ettevõtetesse, 2002. aastal oli sama näitaja 6%. Algjärgus ettevõtetesse tehti 2003. aastal 4% kõigist investeeringutest (368 miljonit naela ehk 515 miljonit eurot), 2002. aastal oli see näitaja 3%.
128. MBO/MBI-investeeringute puhul ennustatakse, et 58% eraldatakse suurimatele MBO/MBI tehingutele (tehingu koguväärtus üle 100 miljoni naela või 140 miljoni euro), 2002. aastal oli see näitaja 45%. 20% eraldatakse MBO/MBI-tehingutele vahemikus 50 miljonit naela (70 miljonit eurot) kuni 100 miljonit naela (140 miljonit eurot), võrreldes 17%ga 2002. aastal, ja 13% eraldatakse MBO/MBI-tehingutele vahemikus 10 miljonit naela (14 miljonit eurot) ja 50 miljonit naela (70 miljonit eurot), võrreldes 24%ga 2002. aastal. Nagu 2002. aastalgi, eraldatakse alla 10 miljoni naela (14 miljonit euro) jäävate MBO/MBI-tehingute jaoks vaid 1%.
129. Eespool kirjeldatud nii investeeringute kui tootluse vähenemine on toonud kaasa mitmete varajases arengujärgus ettevõtetesse riskikapitali investeerijate turult taandumise. Seda rõhutab ka asjaolu, et keskmine investeeringusumma (kõigil investeerimistasanditel) liigub pidevalt ülespoole ja on 2003. aastal jõudnud 4,3 miljon naelani (6 miljoni euroni). Ühendkuningriigi riskikapitalituru investorid investeerivad suuremaid summasid, et vähendada riske, kuid aitavad sellega kaasa omakapitalipuudujäägi suurenemisele.
130. Vahemikus 2001—2003 on riskikapitali-investeeringute maht varajases arengujärgus ettevõtetesse vähenenud 73%. 2001. aastal investeeriti varajases arengujärgus ettevõtetesse riskikapitali 1,4 miljardit naela (2 miljardit eurot), kuid 2003. aastal vaid 369 miljonit naela (517 miljonit eurot). Vaid 1% 2003. aastal investeeritud 369 miljonist naelast (517 miljonist eurost) oli suunatud tehingutele alla 10 miljoni naela (14 miljoni euro).
131. Otsuses algatada seoses kavandatud abimeetmega asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus märkis komisjon, et kuna kavandatud maksimaalsed investeeringute suurused ületasid oluliselt teatises ettenähtud maksimaalseid investeeringute suurusi, osutus vajalikuks paluda potentsiaalsetel huvitatud isikutel esitada selgitused, et otsustada, kas meede mõjutab kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega.
132. Kõik huvitatud isikutelt saadud märkused olid toetavad ja rõhutasid nii meetme üldist tähtsust kui ka kavandatud maksimaalsete investeeringusummade asjakohasust.
133. Võttes arvesse komisjoni esialgses teatises esitatud teavet, huvitatud kolmandate osapoolte selgitusi ja samuti asutamislepingu artikli lõikes 2 sätestatud menetluse algatamise otsuse vastuvõtmisele järgnenud Ühendkuningriigi poolt esitatud lisateavet, on komisjon jõudnud järeldusele, et Ühendkuningriik on esitanud piisavalt tõendeid Ühendkuningriigi riskikapitaliturul esineva turutõrke kohta vahemikus 250000 naela (357000 eurot) kuni 2 miljonit naela (2,9 miljonit eurot).
Meetme ühisturuga kokkusobivus – kooskõla teatise positiivsete aspektidega
134. ECFidel on lubatud investeerida ainult komisjoni määratluse piiresse jäävatesse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Seda tuleb pidada positiivseks.
135. ECFid peavad investeerima kapitali väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse osa- või aktsiakapitali või kvaasi-osa- või aktsiakapitali kaudu. Investeeringud, mis koosnevad üleni võlainstrumentidest ega sisalda omakapitalielemente, on keelatud. Seda peab komisjon positiivseks.
136. Investeerimise edukuse ja investeerimisotsuste eest vastutavate ärijuhtide tasustamise vahel on loodud seos. Riiklikud ametiasutused ei ole kaasatud ECFide investeerimisvalikute ega otsuste tegemisse, välja arvatud piirangute kehtestamine, mis tagab, et investeeringuid tehakse ainult väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse. ECFide ärijuhid võtavad vastu investeerimisotsuseid, mis peavad fondile tagama maksimaalse tootluse. Haldusorgan SBS kinnitab vaid need ECFid, mille valitsejad on hästi motiveeritud tootlust maksimeerima. Riiklike asutuste ECFidesse investeerimise tingimused annavad erainvestoritele tugeva stiimuli tagada oma fondi kasumile orienteeritus ja edukas toimimine. Need stiimulid tulenevad asjaolust, et erainvestorid peavad enne kasumi jaotamist maksma intressi riiklikult kapitalilt ning maksma kapitali täies ulatuses tagasi nii riiklikele kui erainvestoritele. Selle tulemusel kannavad erainvestorid vähemalt võrdväärse osa mis tahe kahjumist, mida ECF-id kannavad. ECF-idelt või nende tegevjuhtidelt nõutakse tegutsemist kooskõlas valdkonna standarditele (BVCA suunised). Kõiki neid tegureid hinnatakse positiivseks.
137. Tagamaks, et ECFide kava avalikustatakse ning taotlused oleksid teretulnud kogu Euroopa Majanduspiirkonnast, avaldavad Ühendkuningriigi ametiasutused teatised Euroopa Liidu Teatajas ning vastavas ametialases ajakirjanduses. Asukohast tingitud piiranguid ei tehta ühelegi investorile ega ettevõtjale. Seda peab komisjon positiivseks.
138. Enterprise Capital Funds-abikavasse kuuluvad fondid ei investeeri tundlikesse valdkondadesse, mille suhtes kehtivad piirangud riigiabile, ega valdkondadesse, milles teatist ei kohaldata. Madala riskiga sektorid, kaasa arvatud kinnisvara, maa, finantseerimis- ja investeerimisühingud või finantsvaldkonna liisinguettevõtted ei ole abikava kohaselt investeeringukõlblikud. Seda tuleb pidada positiivseks.
139. Kõik ECF-ide poolt tehtavad investeeringud peavad tuginema asjakohastele äriplaanidele. Ka see on positiivne.
140. Ühendkuningriigi ametiasutused on võtnud endale kohustuse järgida põhimõtet, et abi saavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saavad riiklikke toetusi, laene ja muud tüüpi investeerimisabi 30% üldjuhul ettenähtud abimäärast. Seda peab komisjon positiivseks.
JÄRELDUS
141. Seetõttu järeldab komisjon, et Enterprise Capital Funds-abikava raames antud abi vastab tingimustele, mis on sätestatud komisjoni teatises riigiabi ja riskikapitali kohta. Seega on komisjon seisukohal, et meede on ühisturuga kokkusobiv vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c),
ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Riigiabimeede, mida Ühendkuningriik kavatseb rakendada, on ühisturuga kokkusobiv vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c). Seega on Ühendkuningriigil lubatud abi rakendada.
Artikkel 2
Ühendkuningriik esitab abi rakendamise kohta aastaaruande.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Ühendkuningriigile.
Brüssel, 3. mai 2005 Komisjoni nimel Komisjoni liige Neelie Kroes