Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2006/485@2004-09-03/et

Contents

1. Preamble
2. (9) a)
3. i)
4. ii)

3. septembril 2004. aastal võttis komisjon vastu otsuse EÜ asutamislepingu artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 30 sätetele avaldab komisjon siinkohal osapoolte nimed ja otsuse põhisisu, arvestades seejuures ettevõtjate õigustatud huve oma ärihuvide kaitsmisel. Otsuse täisteksti mittekonfidentsiaalne variant on menetluse originaalkeeltes ja komisjoni töökeeltes ära toodud konkurentsi peadirektoraadi veebilehel aadressil http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html RIKKUMISE KOKKUVÕTLIK KIRJELDUS

(1) Otsus on adresseeritud järgmistele ettevõtjatele:

Boliden AB, Boliden Fabrication AB ja Boliden Cuivre & Zinc S.A.,

Austria Buntmetall AG ja Buntmetall Amstetten Ges.m.b.H. (Buntmetall või BMA),

Halcor S.A. (Halcor),

HME Nederland BV (HME),

IMI plc, IMI Kynoch Ltd. ja IMI Yorkshire Copper Tube Ltd. (YCT), üheskoos IMI-kontsern või IMI,

KM Europa Metal AG (KME või KM Europa Metal), Tréfimétaux SA (TMX või Tréfimétaux) ja Europa Metalli SpA (EM või Europa Metalli), üheskoos KME-kontsern,

Mueller Industries, Inc. (Mueller), WTC Holding Company, Inc., Mueller Europe Ltd., DENO Holding Company, Inc. ja DENO Acquisition EURL,

Outokumpu Oyj ja Outokumpu Copper Products OY, üheskoos Outokumpu,

Wieland Werke AG (Wieland või Wieland Werke).

(2) Otsuse adressaadid osalesid ühekordses, keerukas ja pidevas rikkumises, mis oli vastuolus Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi EÜ asutamisleping või asutamisleping) artikliga 81 ja alates 1. jaanuarist 1994 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi EMP leping) artikliga 53, hõlmas kogu EMP territooriumi ja seisnes hindade fikseerimises, turgude jagamises ja sanitaartehniliste vasktorude turgu käsitleva konfidentsiaalse teabe vahetamises vähemalt alates 3. juunist 1988 kuni 22. märtsini 2001.

(3) Societa Metallurgica Italiana SpA (SMI) on kontserni KME (kuhu kuuluvad Europa Metalli SpA (EM või EM/LMI või Europa Metalli) ja Tréfimétaux SA (Tréfimétaux või TMX)) Itaalias registreeritud valdusettevõtja. Olles tutvunud SMI ja KME arvamustega SMI seisukoha kohta selles menetluses, jõudis komisjon järeldusele, et käesolev otsus ei peaks olema adresseeritud SMI-le.

(4) KME esitatud tõendite põhjal tundus olevat õige eristada SMI kontserni sisese vastutuse väljaselgitamisel kaht ajavahemikku. Neist esimesel, mis hõlmas aastaid 1988–1995, tuleb KME lugeda omaette, EMi ja TMXiga ühendamata ettevõtjaks, vaatamata sellele, et SMI omandas 1990. aastal temas 76,9 % suuruse osaluse. KME juhatuse koosseis erines tema tütarettevõtjate juhatuste omadest ja näib, et KME, EMi ja TMXi tegevjuhtimist ei koordineeritud omavahel enne kontserni ümberkorraldamist 1995. aastal, mil KME omandas 100 % EMi ja TMXi aktsiatest. Seepärast võib järeldada, et ajavahemikul 1988–1995 vastutas KME ainult enda, mitte aga oma tütarettevõtjate tegevuse eest.

(5) Samal ajal tuleb EMi ja TMXi, kes oli kuni 1995. aastani täielikult EMi omanduses olev tütarettevõtja, pidada üheks majandusüksuseks ja seega üheks, kuni kontserni ümberkorraldamiseni KMEst eristatavaks ettevõtjaks. Peale EMi täieliku kontrolli TMXi üle toetasid ka mitmed muud asjaolud oletust, et nimetatud tütarettevõtja ei ajanud iseseisvat kaubanduspoliitikat (nt määrati EMi juhte TMXi juhatuse liikmeteks; ettevõtjad ühtlustasid oma äristrateegiaid; 1993. aastal loodi ühine müügiorganisatsioon; alates 1989. aastast tegutseti samal tooteturul ühe kartellina). Järelikult vastutab EM ajavahemikul 1989–1995 enda tegevuse eest ja kannab koos TMXiga solidaarvastutust viimase lubamatu tegevuse eest.

(6) Ajavahemikul 1995–2001, kui nii EMi kui ka TMXi kapital oli täielikult KME kontrolli all, tuleb lugeda, et KME kontsern tegutses turul ühtse ettevõtjana. Kontrollikahtlust, mis tugineb EMi ja TMXi aktsiate 100 % kuulumisele KME-le, millele lisanduvad olulised juhtimissidemed ja majanduslik tegelikkus, ei ole piisava tõendusmaterjali abil kummutatud. Siit tulenevalt kannavad KME, EM ja TMX oma ebaseadusliku tegevuse eest aastatel 1995–2001 solidaarvastutust.

(7) Soome ettevõtja Outokumpu suhtes leidis komisjon, et emaettevõtja Outokumpu Oyj kannab ühis- ja üksikvastutust täielikult tema omanduses oleva tütarettevõtja Outokumpu Copper Products Oy (OCP) tegevuse eest. Kogu OCP kapital oli kogu rikkumise kestel Outokumpu Oyj kontrolli all. Lisaks osales emaettevõtja Outokumpu andmetel rikkumises oma vasktoodete osakonna kaudu juba enne 1988. aasta maid ja oli seega sellest teadlik ka pärast seda, kui tütarettevõtja loodi ja ajavahemikus 1988. aasta maist kuni detsembrini oma ülesandeid täitma hakkas. Sellegipoolest ei käskinud emaettevõtja oma tütarettevõtjal rikkumist lõpetada. Eelneva põhjal võib oletada, et Outokumpu Oyj-l oli täielik ja tõhus kontroll oma tütarettevõtja äripoliitika üle, mida Outokumpu ei ole suutnud kummutada. Kuna 1987. ja 1988. aasta kohta oli vähe andmeid, piirdus komisjon Outokumpu tegevuse hindamisel 1989. aasta septembris alanud ajavahemikuga.

(8) Mueller, IMI, Wieland ja Boliden ei vaidlustanud oma valdus- ja emaettevõtjate vastutust sanitaartehniliste vasktorude äris tegutsevate tütarettevõtjate tegevuse eest.

(9) Ettevõtjad osalesid rikkumises vähemalt järgmistel ajavahemikel:

(9) a)

Boliden AB koos ettevõtjatega Outokumpu Copper Fabrication AB (endine Boliden Fabrication AB) ja Outokumpu Copper BCZ S.A. (endine Boliden Cuivre & Zinc S.A.) – 3. juuni 1988 – 22. märts 2001;

b)

Outokumpu Copper Fabrication AB (endine Boliden Fabrication AB) koos ettevõtjatega Boliden AB ja Outokumpu Copper BCZ S.A. (endine Boliden Cuivre & Zinc S.A.) – 3. juuni 1988 – 22. märts 2001;

c)

Outokumpu Copper BCZ S.A. (endine Boliden Cuivre & Zinc S.A.) koos ettevõtjatega Boliden AB ja Outokumpu Copper Fabrication AB (endine Boliden Fabrication AB) – 3. juuni 1988 – 22. märts 2001;

d)

Austria Buntmetall AG:

i)

koos ettevõtjaga Buntmetall Amstetten Ges.m.b.H. – hiljemalt 29. august 1998 – 8. juuli 1999 ja

ii)

koos ettevõtjatega Wieland Werke AG ja Buntmetall Amstetten Ges.m.b.H – 9. juuli 1999 – 22. märts 2001;

e)

Buntmetall Amstetten Ges.m.b.H.:

i)

koos ettevõtjaga Austria Buntmetall AG – hiljemalt 29. august 1998 – 8. juuli 1999 ja

ii)

koos ettevõtjatega Wieland Werke AG ja Austria Buntmetall AG – 9. juuli 1999 – 22. märts 2001;

f)

Halcor S.A. – hiljemalt 29. august 1998 – vähemalt 1999. aasta septembri algus;

g)

HME Nederland BV – hiljemalt 29. august 1998 – 22. märts 2001;

h)

IMI plc koos ettevõtjatega IMI Kynoch Ltd. ja Yorkshire Copper Tube Ltd. (endine IMI Yorkshire Copper Tube Ltd.) – 29. september 1989 – 22. märts 2001;

i)

IMI Kynoch Ltd. koos ettevõtjatega IMI plc ja Yorkshire Copper Tube Ltd. (endine IMI Yorkshire Copper Tube Ltd.) – 29. september 1989 – 22. märts 2001;

j)

Yorkshire Copper Tube Ltd. (endine IMI Yorkshire Copper Tube Ltd.) koos ettevõtjatega IMI plc ja IMI Kynoch Ltd. – 29. september 1989 – 22. märts 2001;

k)

KM Europa Metal AG:

i)

eraldi 3. juuni 1988 – 19. juuni 1995 ja

ii)

koos ettevõtjatega Tréfimétaux SA ja Europa Metalli SpA – 20. juuni 1995 – 22. märts 2001;

l)

Europa Metalli SpA:

i)

koos ettevõtjaga TMX – 29. september 1989 – 19. juuni 1995 ja

ii)

koos ettevõtjatega KM Europa Metal AG ja Tréfimétaux SA – 20. juuni 1995 – 22. märts 2001;

m)

Tréfimétaux SA:

i)

koos ettevõtjaga Europa Metalli SpA – 29. september 1989 – 19. juuni 1995 ja

ii)

koos ettevõtjatega KM Europa Metal AG ja Europa Metalli SpA – 20. juuni 1995 – 22. märts 2001;

n)

Mueller Industries, Inc. koos ettevõtjatega WTC Holding Company, Inc., Mueller Europe Ltd., DENO Holding Company, Inc. ja DENO Acquisition EURL – 21. oktoober 1997 – 8. jaanuar 2001;

o)

WTC Holding Company, Inc. koos ettevõtjatega Mueller Industries, Inc., Mueller Europe Ltd., DENO Holding Company, Inc. ja DENO Acquisition EURL – 21. oktoober 1997 – 8. jaanuar 2001;

p)

Mueller Europe Ltd. koos ettevõtjatega WTC Holding Company, Inc., Mueller Industries, Inc., DENO Holding Company, Inc. ja DENO Acquisition EURL – 21. oktoober 1997 – 8. jaanuar 2001;

q)

DENO Holding Company, Inc. koos ettevõtjatega WTC Holding Company, Inc., Mueller Europe Ltd., Mueller Industries, Inc. ja DENO Acquisition EURL – 21. oktoober 1997 – 8. jaanuar 2001;

r)

DENO Acquisition EURL koos ettevõtjatega WTC Holding Company, Inc., Mueller Europe Ltd., DENO Holding Company, Inc. ja Mueller Industries, Inc. – 21. oktoober 1997 – 8. jaanuar 2001;

s)

Outokumpu Oyj koos ettevõtjaga Outokumpu Copper Products Oy – 29. september 1989 – 22. märts 2001;

t)

Outokumpu Copper Products Oy koos ettevõtjaga Outokumpu Oyj – 29. september 1989 – 22. märts 2001;

u)

Wieland Werke AG:

i)

eraldi 29. september 1989 – 8. juuli 1999 ja

ii)

koos ettevõtjatega Austria Buntmetall AG ja Buntmetall Amstetten Ges.m.b.H. – 9. juuli 1999 – 22. märts 2001.

(10) Vasktorud jagatakse tavaliselt kaheks tooterühmaks: i) tööstuslikud torud, mis jagunevad alarühmadeks lõpptarbimise järgi (õhu konditsioneerimis- ja külmutusseadmed, toruliitmikud, gaasikütteseadmed, filterkuivatid ja telekommunikatsiooniseadmed) ja ii) sanitaartehnilised torud (nimetatakse ka veetorudeks või paigaldustorudeks). Sanitaartehnilisi torusid kasutatakse ehitustööstuses vee-, õli-, gaasi- ja küttetorustike jaoks.

(11) Tavapäraselt valmistati sanitaartehnilisi torusid peamiselt vasest, st ümbertöötatud vasest, värskelt vääristatud vasest (katoodvasest) või vase valuplokkidest, mingil määral ka terasest. Alates 1990. aastate algusest toodetakse sanitaartehnilisi torusid järjest suuremal määral plastmassist või segamaterjalidest (alumiiniumkihtidega plastmass). Uute materjalide kasutuselevõttu kiirendas avalik arutelu joogivee kvaliteedinõuete üle ja sellele järgnenud Euroopa joogivee direktiivi vastuvõtmine 1998. aastal.

(12) Sanitaartehniliste torude ostjad on peamiselt edasimüüjad, nii hulgi- kui jaemüüjad, kes müüvad neid torustike ehitajatele ja teistele lõpptarbijatele, samas aga tööstuslike torude kasutajad on peamiselt neid otse ostvad tööstustarbijad, originaalseadmete või varuosade tootjad.

(13) Puhtast vasest sanitaartehniliste torude turu maht oli EMPs 2000. aastal hinnanguliselt 1 miljard eurot ja plastisolatsiooniga sanitaartehniliste vasktorude turu maht umbes 200 miljonit eurot. Otsuse adressaadid on peamised sanitaartehniliste vasktorude tootjad Euroopas. EMPs olid nende turuosade (puhtast vasest torud) hinnangulised suurused 2000. aastal, kartellikokkuleppe toimimise viimasel täisaastal ligikaudu järgmised: KME […] %, IMI […] %, Outokumpu […] %, Wieland Werke […] %, Mueller […] %, Boliden […] %, Buntmetall […] % (1998), HME […] %, Halcor […] %. Hinnangulised turuosad kogu sanitaartehniliste torude (puhtast vasest ja plastkattega sanitaartehnilised torud) EMP turust aastal 2000, mis oli kartellikokkuleppe toimimise viimane täisaasta, olid ligikaudu järgmised: KME […] % ja Wieland […] %. Kogu EMP puhtast vasest sanitaartehniliste torude turust kuulus neile ettevõtjatele ligikaudu 80–90 %. Tuleb aga märkida, et mitte kõik nimetatud ettevõtjad ei tegutsenud turul kogu vaadeldava aja jooksul.

(14) Käesoleva otsuse adressaadid osalesid EÜ asutamislepingu artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 ühekordses, pidevas, keerukas ja Bolideni, KME-kontserni ning Wielandi puhul ka mitmel eri kujul avaldunud rikkumises valdaval osal EMP territooriumist. Nad jaotasid omavahel mahte ja turuosasid, mõnel juhul leppisid kokku sanitaartehniliste vasktorude (ja KME ning Wielandi puhul ka plastkattega vasktorude) sihthindades, hindade tõstmises ja muudes kaubanduslikes näitajates, vahetasid oma konkurentsi kahjustavate meetmete tagajärgede jälgimiseks teavet müükide, tellimuste, turuosade ja hindade kohta ning sõlmisid turuliidrikokkuleppe. Rikkumine sai alguse 1988. aasta juunis ja lõppes 2001. aasta märtsis. Eri aegadel osalesid selles erinevad ettevõtjad.

(15) Rikkumine oli ühekordne, kuna mahtude jagamine ja hindade kooskõlastamine oli pidevalt sihiks võetud ning tegutsemine ja meetmete võtmine selle nimel toimus pidevalt. Rikkumise keerukust näitab see, et rikkumine seisnes nii lepete sõlmimises kui ka kooskõlastatud tegevuses.

(16) Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine avaldus ka mitmel eri kujul ilmnenud rikkumisena, kuna see toimus sanitaartehniliste vasktorude turul konkurentsi vältimiseks kolmel eri tasandil.

(17) Esimese tasandi koostöö sai alguse hiljemalt 1988. aasta juunis (kestis 2001. aasta märtsini) ja selles osalesid niinimetatud SANCO®-tootjad (SANCO-klubi): KME, Tréfimétaux, Europa Metalli, Boliden ja Wieland. Boliden piiras oma SANCO-koostööd 1995. aasta juulis ja osales hiljem kuni 2001. aasta märtsini teabevahetussüsteemis. SANCO®-tootjad jagasid omavahel SANCO® torude turuosasid, vahetasid konfidentsiaalset teavet, fikseerisid ja kooskõlastasid hindu ning mahahindlusi. See koostöö näib olevat olnud kõige tihedam ja sellega valmistati ette kohtumisi mitte-SANCO-tootjatega. KME ja Wieland tegid vähemalt 1991. aasta algusest kuni 2001. aasta märtsini koostööd ka plastkattega sanitaartehniliste vasktorude WICU® ja Cuprotherm osas.

(18) Teise tasandi koostöö algas hiljemalt 1989. aasta septembris ja selles osalesid Euroopa suurimad tootjad ehk viisik (nii SANCO- kui ka mitte-SANCO-tootjad): KME (kaasa arvatud Tréfimétaux ja Europa Metalli), Wieland, Outokumpu, IMI ja 1997. aasta oktoobrist saadik ka Mueller. Peaeesmärk oli turuosade jagamine ja stabiliseerimine ning hindade ja mahahindluste kooskõlastamine. Nõupidamised toimusid kas ametiliidu koosolekutel (nt Rahvusvahelise Survetöödeldava Vase Nõukogu (International Wrought Copper Council – IWCC) koosolekud) või siis Zürichis. Koostöö toimus nii tippjuhtide kui ka jooksva töö tasandil peetud nõupidamistena. Kontaktide areng toimus kolmes etapis: september 1989 – juuni–juuli 1994 (pandi alus tegevuse koordineerimisele ja teabevahetusele); juuli 1994 – juuni 1997 (vähema intensiivsusega kontaktid); juuni 1997 – märts 2001 (koordineerimise tõhus ja tulemuslik taastamine).

(19) Kolmanda tasandi koostöö algas 1998. aasta augustis ja toimus 1999. aasta augustist 2001. aasta märtsini. See hõlmas nimetatud viisikut ja nelja väiksemat tootjat (üheskoos nn üheksa rühm): Halcor kuni 1999. aasta augustini, HME Nederland BV, Boliden (kes ei osalenud pidevalt) ja Buntmetall kuni 2001. aasta märtsini. Üheksa rühm arutas omavahel turuosade ja sihthindade ning -marginaalide küsimusi.

TRAHVID

(20) Käesolev rikkumine seisnes peamiselt hindade fikseerimises ja turgude jagamises, mis on oma olemuselt EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 1 väga tõsised rikkumised. On kindlaks tehtud, et kartellikokkulepped viidi ka ellu ja need põhjustasid vähemalt teatud ajavahemikel turuhindade tõusu. Kartell hõlmas kogu ühisturgu ja EMP loomise järel ka enamikku EMPst.

(21) Arvestades uuritava tegevuse olemust, selle tegelikku mõju sanitaartehniliste vasktorude turule ja asjaolu, et selline koostöö hõlmas vägagi laialdast geograafilist piirkonda (enamikku EMPst), panid käesoleva otsuse adressaadid toime EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 1 väga tõsise rikkumise.

(22) Käesoleva, mitmeid ettevõtjaid hõlmanud juhtumi puhul võeti trahvi põhisummade kindlaksmääramise järel arvesse iga konkreetse ettevõtja kaalu turul, et arvestada iga ettevõtja lubamatu tegevuse tegelikku mõju konkurentsile.

(23) Trahvi suuruse arvutamiseks jagati ettevõtjad nelja rühma lähtuvalt nende asjaomase toote turuosast kogu EMPd hõlmaval turul rikkumise viimase täisaasta (2000. aasta) jooksul. Esimesse rühma kuulus KME; teise – Outokumpu, IMI, Mueller ja Wieland Werke kontsern koos BMAga (ligikaudu pool KME turuosast); kolmandasse rühma kuulus Boliden (umbes kaks kolmandikku teise rühma turuosast); neljanda rühma moodustasid HME ning Halcor (umbes pool teise rühma turuosast).

(24) Et EM ja TMX tegutsesid aastatel 1988–1995 ühe ettevõtjana, kannavad nad rikkumise omapoolse osa eest solidaarvastutust. Samamoodi moodustasid KME, EM ja TMX aastatel 1995–2001 ühe ettevõtja (KME-kontserni) ja kannavad rikkumise sellele vastava osa eest solidaarvastutust. Seetõttu jagati trahvi põhisumma kaheks osaks, vastavalt trahviks ajavahemiku 1988–1995 ja ajavahemiku 1995–2001 eest. Selle tulemusena määrati KME-le eraldi trahv 17,96 miljonit eurot; EM ja TMX kannavad ühis- või üksikvastutust 16,37 miljoni euro suuruse trahvi maksmise eest; KME, EM ning TMX (ehk KME kontsern) kannavad ühis- või üksikvastutust 32,75 miljoni euro suuruse trahvi tasumise eest.

(25) Samamoodi eristati vastutuse jaotamiseks Wielandi kontserni siseselt kaht ajavahemikku. Wieland Werke AG omandas 1999. aastal ainukontrolli kontserni Buntmetall üle. Seetõttu käsitleti Wieland Werke AGd ja kontserni Buntmetall ühe ja rikkumise eest solidaarvastutust kandva ettevõtjana alles alates 1999. aastast.

(26) Määratud trahvide piisava tõkestava mõju tagamiseks korrutati Outokumpule määratud algne trahvisumma 1,5ga. Seda tehes peeti vajalikuks arvestada kontserni ülemaailmset kogukäivet (umbes 5 miljardit eurot), kuna emaettevõtja (Outokumpu Oyj) osales 1988. aastal rikkumises oma vasktoodete osakonna kaudu ega käskinud hiljem oma täielikus omanduses oleval tütarettevõtjal OCP seda lõpetada. Ülemaailmse käibe poolest on Outokumpu kõigist teistest osalistest üle kahe korra suurem.

(27) Rikkumise kestus oli eri ettevõtjatel erinev. Rikkumine sai alguse hiljemalt 3. juunil 1988 ja kestis vähemalt 22. märtsini 2001. Rikkumises osalesid pidevalt järgmised ettevõtjad järgmiste ajavahemike jooksul: — Bolideni kontsern 12 aastat ja 9 kuud, — Buntmetalli kontsern 2 aastat ja 6 kuud, — Halcor 12 kuud, — HME 2 aastat ja 6 kuud, — IMI kontsern 11 aastat ja 5 kuud, — KME kontsern 12 aastat ja 9 kuud (kogukestus, mille sisse jäävad erinevate kontserni liikmete erinevad osalemisajad), (KME 12 aastat ja 9 kuud; EM/TMX: 11 aastat ja 5 kuud), — Muelleri kontsern 3 aastat ja 2 kuud, — Outokumpu kontsern 11 aastat ja 5 kuud, — Wieland Werke 11 aastat ja 5 kuud.

(28) Kartellidistsipliini rangus oli eri aegadel erinev. Ajavahemikku 1994. aasta keskpaigast kuni 1997. aasta keskpaigani nimetas Outokumpu vaikseks hooajaks. KME ja Wieland jätkasid WICU, Cuprothermi ja SANCO-alast koostööd. IMI, Wieland, Outokumpu ja KME kohtusid 1996. aastal korduvalt. Kartell toimis sel ajal kahtlemata vähem tõhusalt, kuid ebaregulaarne konfidentsiaalse teabe vahetamine jätkus siiski. Outokumpu kinnitusel olid kontaktid vahepeal vähem intensiivsed. Seega oli neil aastatel tegemist mitte kartellitegevuse katkemise, vaid selle aktiivsuse vähenemisega. Järelikult ei mõjuta vähemaktiivse kartellitegevuse perioodid rikkumise kogukestust (12 aastat ja 9 kuud) tervikuna.

(29) Outokumpu puhul raskendas rikkumist asjaolu, et ta oli olnud ka eelmise samalaadse rikkumise kohta tehtud otsuse, st komisjoni otsuse 90/417/ECSC adressaadiks seoses valtsitud roostevabast lehtterasest toodete sektoris sõlmitud kartellikokkuleppega. Tookordse otsusega Outokumput siiski ei trahvitud.

(30) Outokumpu on nimetatud leiu vaidlustanud väitega, et eelmine kord oli tegu hoopis teistsuguse olukorraga, kuna i) Outokumpu tegutses valitsuse mõju all ja usus, et nimetatud kokkulepetel on üldsuse heakskiit; ii) komisjon tunnistas ise, et tookord ei olnud tegu otsese rikkumisega, ega määranud trahvi; iii) asjaga olid seotud erinevad ettevõtjad, nende eri kohtades asuvad erinevad allüksused ja töötajad ning iv) küsimusega seostus asutamislepingu teine säte (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu artikkel 65).

(31) Outokumpu väitega ei saanud nõustuda, kuna ettevõtjatele adresseeritavate komisjoni otsuste üks eesmärk on neid hoiatada ja takistada edaspidi samasuguseid rikkumisi toime panemast ka siis, kui mingil põhjusel trahvi ei määrata. See, et Outokumpu jätkas sanitaartehniliste vasktorude sektoris rikkumist pärast seda, kui temalt oli komisjoni otsusega nõutud rikkumise lõpetamist roostevaba terase sektoris, näitab selgelt, et esialgne otsus ei avaldanud Outokumpu turukäitumisele piisavat tõkestavat mõju. Seega tuli edaspidise samasuguse tegevuse vältimiseks praegusel juhul trahvisummat suurendada. Pealegi tähendas samalaadne rikkumine antud tingimustes sama asutamislepingu artikli korduvat rikkumist, kuna antud juhul on Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu artikkel 65 samaväärne EÜ asutamislepingu artikli 81 lõikega 1. Samasugusel seisukohal oli komisjon olnud juba oma 16. detsembri 2003. aasta otsuses tööstuslike torude kohta.

(32) Halcori väidet, nagu oleksid KME, Outokumpu, Wieland ja Mueller talle survet avaldanud, ei suudetud tõendada. Samuti jäi kinnituseta Bolideni väide KME surveavalduste kohta.

(33) Osapoolte väitel tuleb kergendavateks asjaoludeks lugeda mitmeid tegureid, muu hulgas seda, et lepped jäid tegelikkuses ellu viimata, rikkumisest saadava kasu piiratust ja sanitaartehniliste vasktorude sektori majandusraskusi.

(34) Komisjon on oma otsuses kõik need väited ümber lükanud ja esitanud tõendeid kokkulepete mõju kohta hindadele. Seetõttu ei kehti leevendavad asjaolud antud juhul ühegi ettevõtja suhtes.

(35) 1996. aasta trahvide määramatajätmise või vähendamise teatises ei ole sätestatud mingeid erisoodustusi trahvide määramatajätmise või vähendamise taotlejale, kes avalikustab komisjonile seni teadmata olnud asjaolusid ja mõjutab kartellikokkuleppe kestust ning ohtlikkust. Sellist käitumist käsitleti leevendava tegurina juba tööstuslike torude juhtumi puhul.

(36) Seetõttu leiti, et Outokumpu koostöö puhul võib seda asjaolu pidada kergendavaks. Outokumpu paljastas esimesena sanitaartehniliste vasktorude üleeuroopalise kartellikokkuleppe kogukestuse ja eelkõige esitas ta esimesena otsustava tähtsusega tõendeid ja selgitusi, mis näitasid, et rikkumine toimus pidevalt 1994. aasta juulist kuni 1997. aasta juulini (samuti 1990. aastast kuni 1992. aasta lõpuni). Trahvide määramatajätmise või vähendamise taotluse esitajalt saadud teabe ja enne Outokumpu trahvide määramatajätmise või vähendamise taotlust korraldatud kontrollimiste põhjal ei oleks komisjon suutnud 1989. aasta septembrist saadik toimunud rikkumise kestust ja pidevust välja selgitada. Outokumput ei tohiks koostöö eest karistada suurema trahviga kui see, mida ta oleks pidanud maksma juhul, kui poleks koostööd teinud. Eelneva valgusel vähendati Outokumpule määratava trahvi põhisummat 40,17 miljoni euro võrra tasuks 1996. aasta trahvide määramatajätmise või vähendamise teatise kohaldamisala piire ületava tulemusliku koostöö eest.

(37) Komisjoni arvates võis sama asjaolu lugeda kergendavaks KME koostöö puhul. Kuigi komisjon oli saanud üksikuid viiteid, mille kohaselt ebaseaduslik tegevus hõlmas ka plastkattega torusid, ja tal oli kindlamaid tõendeid plastkattega torusid puudutava teabevahetuse kohta vastulauses käsitletaval ajavahemikul, õnnestus tal üksnes tänu KME abile avastada WICU/Cuprotherm torusid käsitlev ühekordne, pidev ja keerukas rikkumine juba hiljemalt 1991. aasta algusest saadik. Komisjoni arvates ei tohiks KME kontserni koostöö eest karistada. KMEle määratava trahvi põhisumma vähendamisel on õige lähtuda plastkattega torude sektori suhtelisest tähtsusest võrreldes puhtast vasest sanitaartehniliste torude sektoriga. Nimetatud kriteeriumi põhjal vähendati trahvisummat ühekordselt 7,93 miljoni euro võrra.

(38) Kõik käesoleva otsuse adressaadid tegid uurimise erinevatel etappidel komisjoniga koostööd, et saavutada komisjoni trahvide määramatajätmise või vähendamise teatisega kehtestatud sooduskohtlemist. 1996. aasta trahvide määramatajätmise või vähendamise teatist kohaldati järgmiselt.

(39) Mueller Industries Inc. (Mueller) oli esimene ettevõtja, kes teatas (2001. aasta jaanuaris) komisjonile kartelli olemasolust Euroopa sanitaartehniliste vasktorude sektoris 1990. aastatel. Enne komisjoni juurdluse algatamist Muellerilt saadud asitõendid võimaldasid komisjonil välja selgitada mitmete 1989. ja 1994. aastal ning aastatel 1997–2001 peetud kartellikoosolekute toimumise, sisu ja osalejad ja korraldada kontrolle 22. märtsil 2001 ning hiljemgi. Mueller lõpetas kohe kartellikoostöös osalemise ja varustas komisjoni hulgaliste kokkuleppeid täpsemalt kajastavate andmete ning dokumentidega. Seetõttu vabastati Mueller täielikult igasuguse trahvi maksmisest.

(40) Mueller esitas üksikuid tõendeid 1997. aastale eelnenud aja kohta ja avalikustas kartelli olemasolu aastatel 1997–2001. Koos kontrollimiste käigus kogutud dokumentidega oli komisjonil nüüd piisavalt tõendeid, et algatada menetlust, mis lõppes kõigi leppes osalejate vastu suunatud otsusega. Seega ei kohaldatud ühegi teise osapoole suhtes trahvimäära alandamist vastavalt 1996. aasta trahvide määramatajätmise või vähendamise teatise punktile C.

(41) Enne kui komisjon oma vastulause vastu võttis, varustasid Outokumpu (aprill 2001), KME (oktoober 2002), Wieland (jaanuar 2003) ja Halcor (aprill 2003) komisjoni teabe ja dokumentidega, mis aitasid rikkumiste toimumist kindlaks teha. Ükski neist ei esitanud sisulisi vastuväiteid komisjoni vastulause aluseks olnud asjaolude suhtes, välja arvatud asjaolud, mida otsuses ei kinnitatud. Seega kohaldatakse nimetatud ettevõtjate suhtes trahvimäära vähendamist 10–50 % võrra vastavalt trahvide määramatajätmise või vähendamise teatise punktile D.

(42) Outokumpu esitas esimesena otsustava tähtsusega tõendeid ajavahemiku kohta 1989. aastast kuni 1997. aasta keskpaigani. Ajavahemikuks 1997. aasta keskpaigast kuni 2001. aasta märtsini olid juba olemas Muellerilt saadud ja kontrollimiste käigus kogutud andmed. Outokumpu panus oli otsustava tähtsusega eelkõige rikkumise pidevuse tuvastamisel. Tasuks vähendati Outokumpu trahvi maksimaalse 50 % võrra summast, millega teda oleks trahvitud, kui ta poleks komisjoniga koostööd teinud.

(43) KMEl ja Wielandil (koos Buntmetalliga) peeti õigeks vähendada trahvimäära võrdselt, kuid vähem kui Outokumpul. Wieland avalikustas esimesena üksikasjaliku loetelu aastatel 1993–2001 peetud nõupidamistest ja andis selgitusi, mis võimaldasid komisjonil kasutada palju selleaegseid dokumente tõendusmaterjalina, KME oli aga esimene, kes andis täielikud selgitused rikkumise kõigi aspektide (SANCO nõupidamised, üleeuroopalised nõupidamised) kohta. Seetõttu vähendati KME trahvi 35 % võrra summast, mis oleks tulnud maksta, kui ta ei oleks komisjoniga koostööd teinud. Wielandil (koos Buntmetalliga) vähendas komisjon trahvi 35 % võrra summast, millega teda muidu oleks trahvitud.

(44) Halcor esitas mitmeid selle perioodi dokumente enda kartellis osalemise ajast (1998. aasta augustist kuni 1999. aasta augustini). Kuid vahemik, mille kohta Halcor dokumendid esitas, oli juba niigi hästi dokumenteeritud. Pealegi ei selgitanud Halcor, kuidas ta enne 1998. aasta augustit kartellikokkulepetes osales. Seepärast vähendatakse tema trahvimäära Outokumpu, KME või Wielandiga võrreldes märksa vähem. Samas tuli komisjonil arvestada, et Halcor pakkus omalt poolt kostööd kohe pärast infopäringu saamist ja et Halcori ruumides uurimisi läbi ei viidud. Kokkuvõttes vähendati Halcori trahvi 15 % võrra summast, millega teda muidu oleks trahvitud.

(45) Bolideni kontsern taotles pärast vastulause saamist trahvide määramatajätmist või vähendamist. Boliden tunnistas rikkumist ega vaidlustanud selle asjaolusid. Lisaks selgitas ta mõningaid fakte. Muelleri, Outokumpu, KME kontserni, Wielandi ja Halcori varasemat koostööd ja läbiviidud kontrollimisi arvestades oli rikkumine selleks ajaks siiski juba täielikult tuvastatud. Seda arvestades vähendas komisjon Bolideni trahvisummat 10 % võrra võrreldes summaga, mis oleks tulnud maksta, kui ta poleks komisjoniga koostööd teinud.

(46) Pärast vastulause saamist taotles IMI-kontsern trahvide määramatajätmist või vähendamist. IMI tunnistas rikkumist ega vaidlustanud selle asjaolusid. Muelleri, Outokumpu, KME-kontserni, Wielandi ja Halcori koostööd ja läbiviidud kontrollimisi arvestades oli rikkumine selleks ajaks juba täielikult tuvastatud. Seda arvestades vähendas komisjon IMI-kontserni 10 % võrra võrreldes summaga, mis tal muidu oleks tulnud maksta.

Määrati järgmised trahvid: a) Boliden AB, Outokumpu Copper Fabrication AB (endine Boliden Fabrication AB) ja Outokumpu Copper BCZ S.A. (endine Boliden Cuivre & Zinc S.A.) ühis- ja üksikvastutuse korras 32,6 miljonit eurot; b) Austria Buntmetall AG ja Buntmetall Amstetten Ges.m.b.H. ühis- ja üksikvastutuse korras 0,6695 miljonit eurot; c) Austria Buntmetall AG, Buntmetall Amstetten Ges.m.b.H. ja Wieland Werke AG ühis- ja üksikvastutuse korras 2,43 miljonit eurot; d) Halcor S.A. üksikvastutuse korras 9,16 miljonit eurot; e) HME Nederland BV üksikvastutuse korras 4,49 miljonit eurot; f) IMI plc, IMI Kynoch Ltd. ja Yorkshire Copper Tube Ltd. (endine IMI Yorkshire Copper Tube Ltd.) ühis- ja üksikvastutuse korras 44,98 miljonit eurot; g) KM Europa Metal AG üksikvastutuse korras 17,96 miljonit eurot; h) KM Europa Metal AG, Tréfimétaux SA ja Europa Metalli SpA ühis- ja üksikvastutuse korras 32,75 miljonit eurot; i) Europa Metalli SpA ja Tréfimétaux SA ühis- ja üksikvastutuse korras 16,37 miljonit eurot; j) Outokumpu Oyj ja Outokumpu Copper Products Oy ühis- ja üksikvastutuse korras 36,14 miljonit eurot; k) Wieland Werke AG üksikvastutuse korras 24,7416 miljonit eurot. Loetletud ettevõtjad lõpetavad kohe kõik rikkumised, kui nad pole seda seni teinud. Nad hoiduvad igasuguse käesoleva juhtumi puhul rikkumiseks loetud teo või käitumise kordamisest ja igasuguste nendega mõjult või eesmärgilt võrdväärsete meetmete võtmisest.

Versions

1. 2004-09-03