Komisjoni otsus, 3. november 2006, millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist, Hongkongist ja Malaisiast pärit kirjutatavate laserketaste (CD-R) importi käsitlev dumpinguvastane menetlus (2006/753/EÜ)
Grade B
mapped from publisher markup. A grade says how a document's structure was obtained, not how reliable the law is.
Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2006/753@2006-11-03/et
Contents
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi algmäärus), eriti selle artiklit 9,
olles konsulteerinud nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist: MENETLUS Algatamine
(1) Teadaanne dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist, Hongkongist ja Malaisiast pärit kirjutatavate laserketaste (edaspidi CD-R) suhtes avaldati Euroopa Liidu Teatajas6. augustil 2005. aastal (edaspidi algatamisteade).
(2) Menetlus algatati vastavalt Euroopa CD-R ja DVD+/-R ketaste tootjate komitee (Committee of European CD-Rs and DVD+/-R manufacturers, CECMA) (edaspidi kaebuse esitaja) 24. juunil 2005. aastal esitatud kaebusele tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 60 % kogu ühenduse CD-R toodangust. Kaebus sisaldas tõendusmaterjali CD-R dumpingu ja sellest tuleneva materiaalse kahju tekitamise kohta, mida peeti piisavaks, et algatada menetlus.
Menetlusega seotud isikud
(3) Komisjon teavitas menetluse algatamisest kaebuse esitajat, teisi ühenduse tootjaid, eksportivaid tootjaid, importijaid, tarnijaid ja tarbijaid, samuti asjaomaseid tarbijaorganisatsioone ning Hiina Rahvavabariigi esindajaid. Huvitatud isikutel oli võimalus esitada algatamisteates ette nähtud tähtaja jooksul kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist.
(4) Kaebuse esitanud tootjad, teised koostööd tegevad ühenduse tootjad, eksportivad tootjad, importijad, tarnijad, tarbijad ja tarbijaorganisatsioonid esitasid oma seisukohad. Kõigile huvitatud isikutele, kes avaldasid soovi ja tõestasid, et neil on ärakuulamiseks konkreetne põhjus, tagati ärakuulamine.
(5) Et võimaldada Hiina Rahvavabariigi eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon asjaomastele Hiina äriühingutele turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotlusvormid.
(6) 13 eksportivate tootjate rühma (edaspidi eksportivad tootjad) taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 või juhul, kui uurimine tuvastab, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise nõuetele, siis individuaalset kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5.
(7) Pidades silmas Hiina Rahvavabariigi ja Hongkongi eksportivate tootjate ilmselgelt suurt hulka, kavandati vastavalt algmääruse artiklile 17 menetluse algatamisteates dumpingu kindlaksmääramiseks väljavõtteline uuring. Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning sel juhul koostada valimi, paluti kõigil eksportivatel tootjatel endast Euroopa Komisjonile teada anda ning esitada vastavalt algatamisteatises esitatud nõuetele põhiteave asjaomase tootega seotud tegevusest uurimisalusel ajavahemikul (2004. aasta 1. juulist kuni 2005. aasta 30. juunini).
(8) Pärast esitatud teabega tutvumist ning arvestades koostöövalmidust avaldanud Hiina Rahvavabariigi ja Hongkongi eksportivate tootjate suurt hulka otsustati, et väljavõtteline uuring on vajalik.
(9) Komisjon saatis küsimustiku kõigile teadaolevalt asjaomastele isikutele ja kõigile teistele äriühingutele, kes andsid endast teada algatamisteates ettenähtud tähtaja jooksul. Vastus saadi kõigilt kaebuse esitanud tootjatelt, lisaks veel ühelt ühenduse tootjalt, kaheksalt sõltumatult importijalt, ühelt turustajalt ja seitsmelt jaemüüjalt (kellest üks on nii hulgi- kui ka jaemüüja), kuuelt Hiina Rahvavabariigi eksportivalt tootjalt, kuuelt Hongkongi eksportivalt tootjalt, neljalt Malaisia eksportivalt tootjalt, kahelt Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjatega seotud hulgimüüjalt, ühelt hulgimüüjalt, kes on seotud Taiwanis tegutseva Malaisia eksportiva tootjaga, ühelt hulgimüüjalt, kes on seotud Hongkongi eksportivate tootjatega, kaheteistkümnelt importijalt, kes on seotud Hiina Rahvavabariigi või Malaisia eksportiva tootjaga ja asuvad ühenduse territooriumil.
(10) Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kogu teabe, mida dumpingu, kahju ja ühenduse huvide lõplikuks kindlaksmääramiseks vajalikuks peeti, ning viis järgmistes äriühingutes läbi kontrolli:
(10) a)
Ühenduse tootjad:
Computer Support Italcard s.r.l. (Milano, Itaalia)
Global Digital Disk GmbH & Co KG (Dresden, Saksamaa)
Manufacturing Advanced Media S.A. (Mulhouse, Prantsusmaa)
Sony DADC AG (Salzburg, Austria)
TDK Recording Media Europe SA (Luxembourg)
b)
Hiina Rahvavabariigi eksportivad tootjad:
Fortune (Jiangsu) Multimedia Co., Ltd, Nantong
Prodisc Technology. Inc. (Prodisc China), Ningbo
c)
Hongkongi eksportivad tootjad:
Audio Distributor’s/Artsome Ltd.
Lead Data Inc.
Mediastar Technology Ltd.
MDA Technology Ltd.
d)
Malaisia eksportivad tootjad:
Daxon Technologies Sdn Bhd, Kuala Lumpur,
Digital Data Technologies Sdn Bhd., Kuala Lumpur
Dragon Optical Media Technologies Sdn Bhd. Kuala Lumpur
Memory Tech Sdn Bhd., Kuala Lumpur
e)
seotud hulgimüüjad:
Daxon BenQ Inc. (Taiwan)
Prodisc Technology Inc. (Taipei, Taiwan)
Artsome Investment Ltd. (Hongkong)
f)
sõltumatud importijad ja turustajad:
Emtec International S.p.a. (Pariis, Prantsusmaa)
Ingram Micro Distribution GmbH (München, Saksamaa)
Intenso GmbH (Vechta, Saksamaa)
Maxell Europe Ltd (London, Ühendkuningriik)
Philips Recordable Media (Wiesbaden, Saksamaa)
Sony France S.A. (Pariis, Prantsusmaa)
Verbatim Ltd (London, Ühendkuningriik)
g)
seotud turustaja
SK Kassetten GmbH & Co KG (Neuenrade, Saksamaa)
h)
hulgimüüja/jaemüüja
Metro Group Buying GmbH (Düsseldorf, Saksamaa)
i)
jaemüüjad:
Carrefour Marchandises Internationales (Pariis, Prantsusmaa)
El Corte Inglés S.A. (Madrid, Hispaania)
FNAC S.A. (Pariis, Prantsusmaa)
j)
muud sidusrühmad:
Philips Intellectual Property & Standards, (Eindhoven, Madalmaad).
(11) Tulenevalt vajadusest teha kindlaks kauba normaalväärtus Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate jaoks, kelle puhul ei saa tagada turumajanduslikku kohtlemist, teostati kontroll võrdlusriigi andmete põhjal järgmise tootja valdustes Jaapanis:
Taiyo Yuden, Inc. (Takasaki, Jaapan).
Väljavõtteline uuring
(12) Arvestades Hiina Rahvavabariigi ja Hongkongi eksportivaid tootjaid, koostas komisjon vastavalt algmääruse artiklile 17 valimi suurima ühendusse eksporditava tüüpkoguse põhjal, mida sai etteantud aja jooksul mõistlikus ulatuses uurida.
(13) Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate valim koosnes neljast Hiina Rahvavabariigi eksportivast tootjast, kelle toodang moodustab ligikaudu 85 % koostööd tegevate ettevõtete Hiina Rahvavabariigist Euroopa Ühendusse eksporditavatest kogustest. Lisaks kaasati kaks eksportijat varunimekirja.
(14) Hongkongi eksportivate tootjate valim koosnes samuti neljast äriühingust, kelle toodang moodustab ligikaudu 90 % koostööd tegevate Hongkongi eksportivate tootjate eksporditavatest kogustest. Lisaks kaasati kaks äriühingut varunimekirja.
(15) Komisjon sai vastused nii Hiina Rahvavabariigi ja Hongkongi valimisse kuuluvatelt eksportijatelt kui ka varunimekirja äriühingutelt.
(16) Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 peeti valimi asjus nõu Hiina Rahvavabariigi ja Hongkongi võimudega ning nemad vastuväiteid ei esitanud.
Uurimisperiood
(17) Dumpingu ja kahju uurimise periood kestis 2004. aasta 1. juulist kuni 2005. aasta 30. juunini (edaspidi uurimisperiood). Kahju hindamiseks vajalik suundumuste uurimine leidis aset 2002. aasta 1. jaanuarist kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi vaatlusalune periood).
Ajutised meetmed
(18) Tulenevalt vajadusest uurida täiendavalt kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide teatud aspekte, ei rakendatud käesolevas uurimises mingeid ajutisi meetmeid. Kõiki isikuid teavitati esialgsetest tulemustest ja põhjustest, miks otsustati mitte rakendada ajutisi meetmeid. Kõigile isikutele tagati võimalus teatud aja jooksul märkusi esitada.
(19) Mõned huvitatud isikud esitasid märkused kirjalikult. Soovijad said võimaluse esitada oma märkused suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku informatsiooni kogumist ja kontrollimist.
Teistest maadest imporditavate CD-R-de puhul kehtivad meetmed
(20) Lõplikud dumpinguvastased tollimaksud CD-R-de impordile Taiwanist kehtestati 19. juunil 2002. aastal. Need olid vahemikus 17,7 % kuni 38,5 %.
(21) Veelgi enam, lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast imporditavatele CD-R-dele kehtestati 6. juunil 2003. aastal. See oli 7,3 %.
Vaatlusalune toode ja samasugune toode Vaatlusalune toode
(22) Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist, Hongkongist või Malaisiast pärit kirjutatav laserketas (CD-R), mis 2005. aastal kuulus CN koodi ex85239000 alla. Vastavalt kombineeritud nomenklatuuri muutustele ning kuna pole olemas CD-R-e, mille salvestusmaht ületaks 900 megabaiti, kuulub toode alates 2006. aastast CN koodi ex85239010 alla.
(23) Vaatlusalune toode on polükarbonaadist ketas, mis on kaetud värvainekihi, peegeldava materjali kihi ja kaitsekihiga. Kuigi sellistele ketastele saab salvestada osade kaupa, ei saa salvestatud informatsiooni kustutada. Ketas on optiline andmekandja digitaalandmete või heli salvestamiseks.
(24) CD-R-e saab eristada vastavalt salvestatud andmete liigile (andmete CD-R või muusika CD-R), salvestusmahule, peegeldavale metallikihile ning sellele, kas CD-R-le on midagi trükitud või mitte. Uurimine on näidanud, et eri tüüpi CD-R-d on sarnaste füüsiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse samadel eesmärkidel. Seetõttu loetakse neid üheks tooteks.
Samasugune toode
(25) Hiina Rahvavabariigis, Hongkongis, Malaisias ja võrdlusriigiks valitud Jaapanis toodetud ja siseturul müüdud CD-R-de ning vaatlusaluse toote vahel ei leitud mingeid erinevusi, samuti ei olnud erinevusi ühenduse toodetud ja müüdud toodete vahel. Jõuti järeldusele, et neil kõigil on sarnased füüsilised ja tehnilised põhiomadused ja otstarve.
(26) Seetõttu otsustati, et eri tüüpi CD-R-d moodustavad ühe toote ja nad loetakse algmääruse artikli 1 lõike 4 mõistes sarnaseks.
DUMPING
(27) Uurimine tuvastas minimaalsest kõrgema dumpingutaseme iga asjaomastest riikidest kaasatud eksportiva tootja puhul. Arvestades allpool toodud järeldusi, ei ole vaja neid uurimistulemusi üksikasjalikult kirjeldada.
KAHJU Ühenduse toodang
(28) Järgides ühenduse tootmisharu määratlust vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 1, vaadeldi uurimise algatamisel ühenduse toodangu defineerimiseks järgmiste ühenduse tootjate toodangut:
Viis kaebuse esitanud ühenduse tootjat:
CDA Datenträger Albrechts GmbH (edaspidi CDA)
Computer Support Italcard s.r.l. (edaspidi CSI)
Global Digital Disc GmbH & Co KG (edaspidi GDD)
Manufacturing Advanced Media S.A. (edaspidi MAM-E)
TDK Recording Media Europe S.A. (edaspidi TDK)
Kaks teist ühenduse tootjat, kes tegid uurimise käigus täielikult koostööd ja kes menetlust toetasid:
BOC SA
Sony DADC Austria AG (edaspidi Sony DADC)
Kolmteist muud kaebuses loetletud tootjat, kellele saadeti küsimustik, aga kellest ükski sellele ei vastanud.
Ühenduse toodangu määratlusest välja jäetud ühenduse tootjad, kes importisid uurimisperioodi jooksul või pärast selle lõppu märkimisväärses koguses toodangut Äriühing A
(29) Äriühingu A esitatud vastustest küsimustikule ilmnes, et äriühing A on lisaks omaenda ühendusesisesele tootmisele importinud vaatlusalust toodet asjaomastest riikidest. Ühenduse turul müüdud importtoodangu osa ületas oluliselt sarnaste ühenduse territooriumil toodetud ja müüdud toodete kogust.
(30) Seetõttu tuli otsustada, kas äriühingu A huvid on vaatamata märkimisväärsele impordikogusele siiski ühendusesisesed ja/või kas toodangu import on ajutise iseloomuga.
(31) Ilmes, et äriühingu A import ei ole ajutine, vaid tuleneb pigem strateegilisest otsusest kasutada allhanget ehk ettevõtteid, kes töötavad välja ja toodavad tooteid, mida hiljem müüakse teise kaubamärgi all. Seega ei saa järeldada, et äriühingu A huvi CD-R-de tootmisel on endiselt suunatud ühenduse siseturule. Samuti ilmnes, et äriühing A impordib ka edaspidi vaatlusalustest riikidest märkimisväärse osa ühenduse turul müüdavast toodangust. Selgus ka, et uurimisperioodi jooksul moodustasid suure osa äriühingu A ühenduse turul müüdud toodangust imporditud CD-R-d. Seega on äriühing A käsitletav pigem importija kui tootjana. Märgiti ka, et äriühingu A peakontor ning uurimis- ja arendustegevuse keskus asuvad väljaspool ühenduse territooriumi.
(32) Seega otsustati, et äriühing A ei kuulu ühenduse tootmisharu mõiste alla ning tema toodang tuleb edaspidi ühenduse toodangu määratlusest välja arvata.
(33) Veelgi enam, äriühing A oli vahepeal loobunud kaebust toetamast ning otsustas avaldada vastuseisu asjaomastest riikidest imporditavatele toodetele dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele, mis omakorda kinnitab eelpool äriühingu A huvide suundumusele antud hinnangut.
Äriühing B
(34) Äriühingu B vastustest küsimustikule ilmneb, et äriühing B on lisaks oma ühenduses valmistatud toodangule importinud vaatlusalusel perioodil vaatlusalust toodet. Siiski on uurimisperioodi jooksul impordi maht kahanenud väiksemaks kui 1 % kogumüügist ning seda loeti seetõttu tähtsusetuks.
(35) Komisjon sai vastused küsimustikule veel ühelt äriühingult (edaspidi B-Rel), mille puhul selgus, et temal ja äriühingul B on sama emaettevõte (edaspidi korporatsioon B). Seetõttu loetakse äriühinguid B-Rel ja B vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 2 omavahel seotuks.
(36) B-Rel on korporatsiooni B CD-R-de turustaja ühenduse jaemüügiturul ning on tarninud kõik jaemüügiturule määratud CD-R-d äriühingult B. Lisaks on B-Rel importinud märkimisväärseid koguseid kolmandatest riikidest, sealhulgas asjaomastest riikidest.
(37) Võrreldes B-Reli müüdud CD-R-de hulka, mis pärinevad asjaomastest riikidest, ja seda kogust, mille tootja on äriühing B (mille äriühing B seejärel kas otse äriklientidele või B-Reli kaudu jaemüüjatele müüs), selgub, et korporatsiooni B puhul ületas imporditud toodete müük ühenduse turul oluliselt ühenduse territooriumil toodetud toodete müüki.
(38) Seetõttu tuli otsustada, kas korporatsiooni B huvid on vaatamata märkimisväärsetele impordikogustele ühendusesisesed ja/või kas toodangu importimine on ajutise iseloomuga.
(39) Uuringu tulemused viitavad sellele, et importi ei saa lugeda ajutiseks (kuna ettevõtte enda toodetud CD-R-de kogus lähiajal märkimisväärselt ei suurene, isegi juhul kui äriühing B suurendaks tootmisvõimsust). Seega on tõenäoline, et korporatsioon B impordib ka edaspidi suure osa ühenduses müüdavast toodangust vaatlusalustest riikidest. Märgiti ka, et korporatsiooni B peakontor ning CD-R-de teadus- ja arendustegevuse keskus asuvad väljaspool ühenduse territooriumi. Seetõttu ei saa järeldada, et korporatsiooni B huvide keskmes on CD-R-de tootmine ühenduse territooriumil.
(40) Seega otsustati, et äriühing B ei kuulu ühenduse tootmisharu mõiste alla ning tema toodang tuleb edaspidi ühenduse toodangu määratlusest välja arvata.
Äriühing C
(41) Komisjon sai küsimustiku vastused ühenduse tootjalt, äriühingult C, samuti äriühingult C-Rel, Saksamaal asuvalt CD-R-de levitajalt. Selgus, et äriühing C ja äriühing C-Rel on algmääruse artikli 4 lõike 2 järgi omavahel seotud, kuna neil on üks ja sama omanik.
(42) Uurimisperioodi jooksul levitas ettevõte C-Rel CD-R-e, mille tootja oli äriühing C. Kõigilt ühenduse tootjatelt paluti ajavahemiku 2005. aasta juuli kuni 2006. aasta veebruar kohta lisateavet ning sellest selgus, et pärast uurimisperioodi lõppu, st alates 2005. a juulist, hakkas äriühing C-Rel importima märkimisväärses koguses (võrdne äriühingu C toodangu hulgaga uurimisperioodi jooksul) CD-R-e kolmandatest riikidest, sealhulgas ka märkimisväärses koguses asjaomastest riikidest.
(43) Et kontrollida, kas see import on ajutise iseloomuga, nõudis komisjon täiendavat informatsiooni, seekord vahemiku kohta 2006. a märtsist kuni 2006. a maini. Teabest nähtub, et märkimisväärsete koguste importimine jätkus, seega tuli teha järeldus, et import ei olnud ajutise iseloomuga, vaid pigem strateegiline otsus, et oluline osa tulevasest müügimahust tuleb impordi arvelt.
(44) Vastavalt eespool esitatud ning äriühingute A ja B puhul rakendatud põhimõtetele ning arvestades, et ettevõte C-Rel/ettevõte C ei ole tulevikus kaitstud dumpinguhinnaga impordi mõjude eest, otsustati, et äriühingu C toodangut ei saa määratleda ühenduse toodanguna.
Ühenduse tootjate ühenduse toodangu määratlusest välja jätmine põhjusel, et tootmine uurimisperioodi jooksul või pärast seda lõppes Äriühing D
(45) Pärast uurimisperioodi lõppu alustas kaebuse esitanud ühenduse tootja, äriühing D, firma likvideerimise protsessi. Mitu osapoolt leidis, et vastavalt ühenduse tavale tuleks äriühing D ühenduse toodangu määratlusest välja arvata.
(46) 2006. a jaanuaris teatas pankrotihaldur, et kavatseb müüa kõik äriühingu D varad, sealhulgas kõik tootmisliinid. Kaebuse esitaja teavitas ühtlasi komisjoni, et äriühingu D tütarettevõte, kaebuse esitanud ühenduse tootja äriühing E, omandab emaettevõtte tootmisliinid, paigaldab need ja võtab kasutusse CD-R-de tootmiseks äriühingus E. Sel eesmärgil tuleb äriühing E rekapitaliseerida ja maha müüa.
(47) Seega ei saanud vahearuande ajaks teha otsust, et ettevõte D tuleks ühenduse toodangu määratlusest välja jätta, kuna väidetavalt paigaldatakse tootmisliinid uuesti ja ühenduses asuv tütarettevõte E võtab nad kasutusse.
(48) Siiski selgus ühenduse tootjatelt nõutud lisainformatsioonist ajavahemiku kohta 2005. aasta juulist kuni 2006. aasta maini (st pärast uurimisperioodi lõppu), et tegelikult ei ole tootmisliine uuesti paigaldatud, kuna toodangu hulk ja tootmisvõimsus olid samasugused kui enne tootmisliinide omandamist. Veelgi enam, komisjonile ei esitatud ka toimivat äriplaani, mis näitaks, et äriühing D tootmisliinid on paigaldatud äriühingusse E.
(49) Ühenduse tava näeb ette, et äriühinguid, mis uurimisperioodi jooksul või selle järel lõpetavad tootmise, ei kuulu ühenduse tootmisharu mõiste alla algmääruse artikli 4 tähenduses. Järelikult tuleb äriühingu D toodang ühenduse toodangu määratlusest välja jätta, kuna äriühingu D tootmisliinid peatati lõplikult pärast uurimisperioodi ning ei ole tõestatud, et need tootmisliinid uuesti kasutusse võetakse.
CDA ja BOC SA
(50) Pärast algatamisteatise avaldamist teatasid veel kaks ettevõtet, CDA ja BOC SA, komisjonile, et on lõpetanud tootmise ühenduse territooriumil.
(51) Sellest tulenevalt arvati CDA ja BOC SA ühenduse tootmisharu määratlusest välja ja nende toodang arvati välja ühenduse toodangu määratlusest.
Teised ühenduse tootjad
(52) Kaebusele oli lisatud nimekiri veel 13 ühenduses tegutsevast tootjast. Peale BOC SA ei olnud ükski nendest tootjatest uurimise ajal koostööd teinud. Sellegipoolest tuleb ühenduse toodangut määratledes nendega arvestada.
(53) Kaebuses esitatud andmete põhjal on nende ettevõtete toodang hinnanguliselt 264 miljonit ühikut (2004. kalendriaastal).
(54) Kaebuse esitaja viimati saadetud teabest selgub, et vähemalt neli nendest muudest ühenduse tootjatest lõpetas tootmistegevuse uurimisperioodil või pärast selle lõppu.
(55) Nagu eespool sätestatud, ei määratleta tootjaid, kes uurimisperioodi ajal või pärast seda tootmisest lõplikult loobuvad, ühenduse tootmisharuna. Järelikult jääb ka nende ettevõtete toodang välja ühenduse toodangu määratlusest.
(56) Kokkuvõtteks: algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses määratleti ühenduse CD-R-de toodang järgmiselt
CD-R-d, mille on tootnud 20 ettevõtet, kes kuuluvad põhjenduste punktis 28 esitatud nimekirja, välja arvatud
CD-R-d, mille on tootnud kolm tootjat, kes vastavalt põhjenduste punktides 29 kuni 44 esitatud kirjeldustele on impordi tõttu välja jäetud; ja
kolme koostööd tegeva äriühingu toodang, kes vastavalt põhjenduste punktides 45 kuni 51 esitatud kirjeldusele on välja jäetud, kuna nende tootmistegevus ühenduses on lõpetatud;
nelja koostööd mittetegeva äriühingu toodang, kes vastavalt põhjenduse punktides 52 kuni 55 esitatud kirjeldusele on välja jäetud, kuna nende tootmine ühenduses on lõpetatud.
(57) Ülejäänud algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ühenduse toodangu moodustava kümne tootja kogutoodang oli uurimisperioodil hinnanguliselt 168 miljonit ühikut.
Ühenduse tootmisharu mõiste
(58) Eespool esitatud põhjendusest 57 järeldub, et algmääruse artikli 4 lõike 1 järgi koosneb ühenduse toodang kümne tootja toodangust, kelle toodang on kokku hinnanguliselt 168 miljonit ühikut.
(59) Lisaks järeldub põhjendusest 28 ja ka järgmistest põhjendustest, et ainus ühenduse tootja, kes on komisjoniga uurimise käigus koostööd teinud, oli Manufacturing Advanced Media (edaspidi MAM-E).
(60) Selle äriühingu kogutoodang moodustab rohkem kui 50 % ühenduse toodangust. Seetõttu võib seda ettevõtet lugeda algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 järgi ühenduse tootmisharu moodustajaks.
Ühenduse tarbimine Sissejuhatavad märkused Impordiandmed
(61) CD-R-de impordi statistikat hõlmab Eurostat CN koodiga 85239000. Seejuures on sama CN koodi alla arvestatud ka muud salvestamist võimaldavad meediatooted, nagu DVD-R, CD-ROM jne. Veelgi enam, CN koodi 85239000 alla kuuluv toodang on registreeritud kilogrammides, samal ajal kui CD-R-de tootmist ja müüki registreerivad kõik osapooled tooteühikutes. Seega ei ole Eurostati statistilised andmed ilma saadud arvude rühmitamiseta usaldusväärne allikas.
(62) Sellest tulenevalt rühmitati statistikat veelgi üksikasjalikumalt, kasutades kaebuse esitaja soovitatud meetodit ning seda kinnitati uurimise käigus kogutud arvude abil, st eksportija andmete ja teiste allikate abil, et tagada võimalikult täielikud ja täpsed arvud.
Andmed ühenduse toodangu kohta
(63) Ühenduse tootmisharu andmed saadi ainsale koostööd tegevale ühenduse tootjale, kes ühtlasi moodustab ühenduse tootmisharu, saadetud küsimustiku kinnitatud vastustest. Täiendav teave ühenduse toodangu kohta tuletati ühenduse toodangu määratlusest välja arvatud ettevõtete esitatud vastustest ning samuti kaebustes sisalduvatest andmetest.
Tarbimine
(64) Ühenduse tarbimine tuvastati seega järgneva põhjal:
vaatlusaluse toote import ühenduse territooriumile vastavalt Eurostati aruannetele, teisendatuna tooteühikutesse;
ühenduse tootmisharu kinnitatud kogumüük ühenduse turul;
ühenduse teiste koostööd tegevate tootjate kogumüük ühenduse turul;
teiste ühenduses tegutsevate tootjate hinnanguline kogumüük ühenduse turul.
(65) Selle järgi on ühenduse tarbimine järgmine: Tarbimine 2002 2003 2004 Uurimisperiood Miljonit ühikut 3580 3738 3527 3488 Indeks: (2002 = 100) 100 104 99 97
(66) Vaatlusalusel perioodil vähenes tarbimine ühenduses 3 %. Tipptasemel oli tarbimine 2003. aastal. Alates sellest ajast on ühenduse tarbimine kahanenud 7 protsendipunkti võrra.
Import asjaomastest riikidest Kumulatiivne hinnang asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi mõjudele
(67) Komisjon kaalus, kas asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi mõjusid tuleks hinnata kumulatiivselt, vastavalt algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele. Selles artiklis nähakse ette, et samaaegselt dumpinguvastase uurimise aluseks oleva kahest või enamast riigist pärineva impordi mõju tuleks hinnata kumulatiivselt, kui on kindlaks tehtud, et:
kindlaks määratud dumpingumarginaal iga riigi impordi suhtes on suurem kui algmääruse artikli 9 lõikes 3 kehtestatud miinimumtase;
import igast asjaomasest riigist ei ole tühine;
impordi mõjude kumulatiivne hindamine on kohane, arvestades imporditud toote ja samasuguse ühenduse toote konkurentsitingimusi.
(68) Esiteks tuvastati, et iga asjaomase riigi puhul kindlaks määratud dumpingumarginaalid ületavad miinimumtaset. Teiseks näitas uurimine, et vaatlusaluse toote ja samasuguse ühenduse toote müügil olid konkurentsitingimused sarnased, nagu näitas ka asjaolu, et asjaomastest riikidest imporditud CD-R-d olid igas mõttes sarnased, vastastikku asendatavad ja neid turustati ühenduses sarnaste müügikanalite kaudu ja samasugustel kaubandustingimustel, seega konkureerisid nad nii omavahel kui ka ühenduses toodetud CD-R-dega. Samuti leiti, et igast asjaomasest riigist saabuva impordi maht on üle algmääruse artikli 5 lõikes 7 kehtestatud 1 % piiri. Vaatlusaluse toote impordihind kõikidest asjaomastest riikidest on jälgitaval perioodil järginud samasugust langustrendi. Lisaks olid tarbijad (levitajad ja jaemüüjad) samad. Seega jõuti järeldusele, et impordi mõjude kumulatiivne hindamine on asjakohane ning kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 4.
Asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa
(69) Eurostati statistika näitab, et impordikogused on vaatlusalusel ajavahemikul olnud järgmised: Miljonit ühikut 2002 2003 2004 Uurimisperiood Hongkong 146 250 262 274 Indeks: (2002 = 100) 100 171 179 188 Turuosa 4 % 7 % 7 % 8 % Hiina Rahvavabariik 480 930 1077 1128 Indeks: (2002 = 100) 100 194 224 235 Turuosa 13 % 25 % 30 % 32 % Malaisia 148 324 312 277 Indeks: (2002 = 100) 100 219 210 188 Turuosa 4 % 8 % 9 % 8 % Asjaomased riigid kokku 774 1504 1651 1679 Indeks: (2002 = 100) 100 194 213 217 Turuosa 21 % 40 % 46 % 48 %
(70) Import asjaomastest riikidest, samuti impordi turuosa on uurimisperioodil stabiilselt kasvanud. Uurimisperioodi jooksul on turuosa rohkem kui kahekordistunud, jõudes esimese aasta 21 %-lt 48 %-le.
Asjaomastest riikidest pärit impordi keskmised hinnad ja hindade allalöömise tase
(71) Ühenduse tootmisharu müügihindade keskmine hinna- ja hindade allalöömise tase uurimisperioodi jooksul on välja arvutatud koostöövalmis eksportijatelt saadud teabe põhjal. Hindade allalöömise keskmine tase Hongkong 69,7 % Hiina Rahvavabariik 43,9 % Malaisia 0 %
(72) Ülaltoodust järeldub, et import Hongkongist ja Hiina Rahvavabariigist lööb ühenduse tootmisharu müügihindu alla 69,7 % ja 43,9 % ulatuses, samas Malaisia puhul seda ei täheldatud.
Ühenduse tootmisharu olukord
(73) Uurimisel tuvastati ühenduse tootmisharu definitsiooni aluseks olevale ainsale ühenduse tootjale tekitatud materiaalne kahju. Siiski pole tarvis allpool esitatud kokkuvõtet arvestades neid järeldusi üksikasjalikult esitada.
PÕHJUSLIK SEOS Sissejuhatavad märkused
(74) Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 6 kontrolliti, kas ühenduse tootmisharule tekitatud materiaalne kahju on põhjustatud dumpinguhinnaga impordist asjaomastest riikidest. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 7 kontrollis komisjon ühtlasi teisi tegureid, mis võiksid ühenduse tootmisharu kahjustada, tagamaks, et nende asjaolude tõttu tekkinud kahjulikku mõju ei seostata dumpinguhinnaga impordiga.
Asjaomastest riikidest saabunud dumpinguhinnaga impordi mõju
(75) Põhjendusest 69 järeldub, et Hiina Rahvavabariigist, Malaisiast ja Hongkongist saabuva impordi maht on vaatlusalusel perioodil 117 % kasvanud, mis tähendab turuosa kasvu 21 %-lt 2002. aastal 48 %-le uurimisperioodi jooksul.
(76) Põhjendusest 72 selgub, et import Hiina Rahvavabariigist ja Hongkongist on ühenduse tootmisharu müügihindu alla löönud vastavalt 43,9 % ja 69,7 %, samas Malaisia puhul seda ei täheldatud.
(77) Põhjenduses 73 järeldati, et ühenduse tootmisharu on saanud materiaalset kahju, ja ilmneb, et selle kahju tekkimine langeb ajaliselt kokku dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemisega asjaomastest riikidest.
(78) Arvestades dumpinghinnaga impordi suurenemise ajalist kokkulangemist ühenduse tootmisharu seisukorra halvenemisega, võib teha järelduse, et dumpinguhinnaga import on seda olukorda otseselt mõjutanud.
Teiste tegurite mõju Import muudest kolmandatest riikidest
(79) On väidetud, et teatud ulatuses põhjustas ühenduse tootmisharule tekkinud kahju import muudest kolmandatest riikidest. Selle väite põhjal muretseti Eurostatilt põhjenduses 62 nimetatud meetodit rakendades andmed allpool loetletud muudest kolmandatest riikidest saabuva impordi kogumahu kohta: Miljonit ühikut 2002 2003 2004 Uurimisperiood Kolmas riik: India 712 1143 1207 1124 Indeks: (2002 = 100) 100 160 169 158 Turuosa 20 % 31 % 34 % 32 % Kolmas riik: Taiwan 1206 163 89 53 Indeks: (2002 = 100) 100 13 7 4 Turuosa 33 % 4 % 2 % 1 % Muud kolmandad riigid 514 423 39 129 Indeks: (2002 = 100) 100 82 7 25 Turuosa 14 % 11 % 1 % 4 % Kolmandad riigid kokku 2432 1729 1335 1306 Indeks: (2002 = 100) 100 71 55 54 Turuosa 67 % 46 % 37 % 37 %
(80) Ülalpool toodust järeldub, et muudest kolmandatest riikidest saabuva impordi kogumaht on vähenenud 67 %-lt ühenduse tarbimismahust 37 %-le ühenduse tarbimismahust ehk ligikaudu 30 protsendipunkti võrra. Siiski on ilmnenud erinevusi muude eksportivate kolmandate riikide näitajate seas. See andis aluse analüüsida põhjalikumalt kahte suuremat, nimelt Taiwanit ja Indiat.
(81) Seda arvestades on Taiwanist ja Indiast saabuva impordi statistika koostööd tegevatelt importijatelt saadud andmete põhjal üle kontrollitud.
Taiwan
(82) Pärast dumpinguvastaste meetmete rakendamist on import Taiwanist ühenduse turult peaaegu kadunud. Kaebuses esitatud teabest selgub, et pärast nende meetmete rakendamist 2001. aasta detsembris viisid Taiwani eksportijad oma tootmisliinid üle teistesse maadesse, sealhulgas Hiina Rahvavabariiki.
(83) See võib olla Taiwanist saabuva impordi mahu kahanemise ja vastavalt Hiina Rahvavabariigist saabuva impordi mahu suurenemise põhjuseks.
India
(84) Indiast pärit CD-R-de impordi dumpinguvastane uurimine lõpetati 2003. aasta mais, kuna dumpingut ei tuvastatud. Sellele järgnenud subsiidiumivastase uurimise tulemusel kehtestati Indiast pärit CD-R-de impordile 7,3 % tasakaalustav tollimaks.
(85) Sellegipoolest kasvas import Indiast 2002.–2004. a märgatavalt, suurendades nende turuosa 20 %-lt 34 %-le. Uurimisperioodi jooksul turuosa pisut vähenes. Siiski on ühenduse CD-R-de turul Indiast saabuval impordil oluline osa.
(86) Koostööd tegevatelt importijatelt saadud teabest lähtuvalt on Indiast saabuva importtoote keskmine hind ligikaudu 12,7 eurosenti ühikult (DDP). Võrreldes India impordihinda sellega, millega samad koostööd tegevad importijad tarnisid vaatlusalust toodet Hiina Rahvavabariigist, selgub, et import Indiast oli samal hinnatasemel kui import Hiina Rahvavabariigist. Järelikult on import Indiast kahjustanud ühenduse tootmisharu samas mahus kui import Hiina Rahvavabariigist (43,9 %). Seega ei saa välistada, et import Indiast on samuti põhjustanud ühenduse tootmisharu rahaliste raskuste tekke.
Tarbimise üldine vähenemine
(87) Vastavalt põhjendusele 66 on CD-R-de tarbimine alates 2003. aastast 7 % vähenenud. On uuritud, kas ühenduse tootmisharus tekkinud raskused võivad olla põhjustatud tarbimise vähenemisest. Sellega seoses võrreldi ühenduse tootmisharu müügi suundumusi EL-i turul ja ühenduse üldise tarbimise suundumusi.
(88) Selgus, et ühenduse tootmisharu müügi negatiivsed arengud ELi turul on seotud tarbimise üldise vähenemisega. Seetõttu võib järeldada, et tarbimise üldine vähenemine on mõjutanud ka ühenduse tootmisharule tekkinud kahju.
Erilõivud
(89) Paljudes liikmesriikides on CD-R-dele (nagu ka muudele salvestatavatele andmekandjatele) erilõivuna kehtestatud maks, mis sisaldub jaemüügihinnas. On väidetud, et see erilõiv on tekitanud ühenduse tootmisharule kahju. Samas kogutakse seda erilõivu võrdselt nii imporditud CD-R-de müügilt kui ka ühenduses toodetud CD-R-de müügilt, seega ei tehta vahet imporditud toodete ja ühenduse toodangu vahel.
(90) Siiski on selle erilõivu suurus liikmesriikides erinev, varieerudes lõivu puudumisest niisugustes riikides nagu Ühendkuningriik ja Luksemburg kuni 0,52 euroni ühiku kohta Prantsusmaal ja 0,29 euroni ühiku kohta Itaalias. Seda tuleks võrrelda India impordi keskmiselt 0,12-eurose hinnaga ühiku kohta (DDP-s) ja ka Hiina Rahvavabariigist saabuva impordi hinnaga vaatlusalusel perioodil. Kaupade vaba liikumine liikmesriikide vahel on väidetavalt kaasa toonud märkimisväärseid kaubanduse kõrvalekaldeid kõrgemate lõivudega riikides asuvate jaemüüjate kahjuks. Tegelikult kinnitab ühenduse tootjatelt saadud statistika CD-R-de müügi kohta tõsiasja, et müük madalate lõivudega liikmesriikides asuvatele jaemüüjatele/e-poodidele ja ilmselt ka piirikaubanduse maht on märkimisväärne.
(91) Arvestades, et ühenduse tootmisharu asub kõige kõrgemate lõivudega liikmesriikides, on mõned huvitatud osapooled väitnud, et ühenduse tootmisharule tekkinud kahju on põhjustatud selle lõivu negatiivsest mõjust tarbimisele, eeldades, et ühenduse tootmisharu pole teistes liikmesriikides saadud müügituluga seda kaotust kompenseerinud.
(92) Tuleb märkida, et üks kaebuse esitanud ühenduse tootjatest, kes hiljem sellest määratlusest välja jäeti, on seadnud kahtluse alla nende lõivude seaduslikkuse ning tõepoolest väitnud, et lõiv on põhjustanud hinnalangust. Seega on tõestatud, et need lõivud mõjutavad ühenduse tootjate müügitulemusi.
(93) Põhjendusest 65 nähtub, et CD-R-de tarbimine on vaatlusalusel perioodil 3 % kahanenud. Samas tuleb meenutada põhjenduses 88 nenditut, et ühenduse tootmisharu negatiivsed müüginäitajad on seotud üldise negatiivse arenguga ühenduse tarbimises. Seega, kuigi ei saa väita, et erilõivudel on konkreetne ja mõõdetav mõju ühenduse üldistele müügimahtudele (st lisaks sellele mõjule, mida ta avaldab ühenduse tarbimismahtudele), ei saa välistada, et erilõivud on avaldanud tarbimisele negatiivset mõju, eriti nendes riikides, kus see lõiv moodustab märkimisväärse osa jaemüügihinnast.
Litsentsitasu
(94) On väidetud, et ühenduse tootmisharule tekkinud kahju on seotud litsentsiomanikule Royal Philips Electronics Corporationile makstava litsentsitasule ühikute pealt, kuna see toob kaasa kulude suurenemise, mis imporditavaid tooteid väidetavalt ei koorma ning mida ei saa tarbijatele edasi kanda.
(95) CD-R-de tootmistehnoloogia on patenteeritud. Patendiomanikud on Sony Corporation, Taiyo Yuden ja Royal Philips Electronics Corporations. Viimane on saanud kahelt ülejäänud ettevõttelt volituse litsentside jagamiseks (CD-R ketta patendilitsentsi (ühine) lepingCD-R Disc Patent License Agreement (Joint)) ning litsentsitasude kogumiseks kõikvõimalikelt litsentsilepingutelt. Litsentsitasu on tavaliselt 5 eurosenti (0,06 USA dollarit) tooteühikult.
(96) Tuleb märkida, et litsentsitasu suurus on võrreldes keskmiste müügihindadega uurimisperioodi jooksul tõepoolest märkimisväärne, st 30 %.
(97) Siiski selgus uurimisest, et kuigi ühenduse tootmisharu on allkirjastanud litsentsilepingu Philipsiga, on ta ilmselt keeldunud maksmast Philipsile litsentsilepingus kehtestatud ulatuses litsentsitasu. Ühenduse tootmisharu kuulub optilise meedia ausat konkurentsi taotlevate isikute föderatsiooni (Federation of Interested Parties in fair Competition in the Optical Media sector, FIPCOM), mis jõudis 2006. aasta veebruaris Royal Philips Electronics Corporationsiga kokkuleppele madalamas litsentsitasus. Siiski märgitakse, et ühenduse tootmisharu ei ole seni (2006. a mai seisuga) litsentsitasu maksnud.
(98) Kokkuvõtteks: ilmnes, et kui ühenduse tootmisharu oleks maksnud allkirjastatud litsentsilepingus ette nähtud litsentsitasu, oleks see võinud olla negatiivsete finantstulemuste üks põhjusi, eeldades et neid kulusid poleks olnud võimalik tarbijatele edasi suunata. Kuna aga selgus, et ühenduse tootmisharu ei maksa, ei saanud litsentsitasu ühenduse tootmisharule kahju tekitada.
Põhjusliku seose kokkuvõte
(99) Ülalpool tuvastati, et dumpinguhinnaga import ja ühenduse tootmisharule tekkinud kahju on omavahel seotud. Samuti on eespool jõutud järeldusele, et ühenduse tootmisharule tekkinud kahju võib märkimisväärses ulatuses olla seotud muudest kolmandatest riikidest (eriti Indiast) saabuva impordiga ning EÜ tarbimise üldise vähenemisega.
(100) Need põhjused ei kaota tõenäoliselt dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule tekkinud kahju põhjuslikku seost, aga need on ühenduse tootmisharule kahju tekkimist oluliselt mõjutanud, nõrgendades seega tuntavalt ülalpool välja selgitatud seost dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu halva olukorra vahel.
ÜHENDUSE HUVI
(101) Täiendavalt on kontrollitud, kas on olemas mõjuvaid põhjusi, mis võiks viia järelduseni, et ühenduse huvides ei ole rakendada dumpinguvastaseid meetmeid asjaomastest riikidest pärineva impordi suhtes. Seetõttu ja ühtlasi vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 1, määratletakse ühenduse huvid arvestades kõigi osapoolte huvisid, sealhulgas ühenduse tootmisharu, importijate/hulgimüüjate, jaemüüjate ja lõpptarbijate (nii ühenduste kui ka üksiktarbijate) huvisid.
(102) Komisjon võttis ühendust märkimisväärse hulga huvitatud isikutega, et nende seisukohti välja selgitada. Lisaks ühenduse tootmisharule kuulati ära ka suuremate turul tegutsevate kaubamärkide, nagu Verbatim, Maxell, Philips, TDK ja Sony, esindajad ja mõned tüüpilised jaemüüjad, nagu Carrefour, Tesco, Metro-Group, samuti Media-Saturn, Fnac ja El Corte Inglés. Kõik importijad, levitajad, hulgimüüjad või jaemüüjad on väljendanud vastuseisu igasuguste meetmete kehtestamisele.
(103) Pärast Taiwanist pärit CD-R-de impordile dumpinguvastaste meetmete kehtestamist (ja Indiast pärit impordile tasakaalustavate meetmete kehtestamist) oli ühenduse tootmisharu turuosa 2 %. Arvestades turuosa väiksust leitakse, et isegi meetmete kehtestamisel ei ole ühenduse tootmisharu tõenäoliselt võimeline tõstma oma hindu vajalikule tasemele.
(104) Kaebuse esitaja on väitnud, et eelnevates põhjendustes kirjeldatud ühenduse tootmisharu negatiivsed väljavaated on vastuolus põhjendustega nõukogu määruses (EÜ) nr 1050/2002, millega kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased meetmed Taiwanist pärit CD-R-de impordile.
(105) Võrreldes 2000. aasta olukorraga (mis oli dumpinguvastase uurimise perioodiks enne nõukogu määruse (EÜ) nr 1050/2002 vastuvõtmist), on esile tõusnud kaks olulist erinevust:
kuigi eelmise uurimise ajal oli ühenduse tootmisharu turuosa 12,6 % (hõlmates 9 ettevõtet), on ühenduse turuosa käesoleva uurimise ajal 2 % (hõlmates ainult ühte ettevõtet). Arvestades asjaolu, et ühenduse turuosa on ainult üks kuuendik 2000. aasta turuosast ning see hõlmab vaid ühte ettevõtet (pärast terve rea ühenduse tootjate väljaarvamist, kuna selgus, et nad on ise importijad), on käesoleva uurimise tulemusel esitatud märksa negatiivsem hinnang ühenduse tootmisharu väljavaadetele täiesti põhjendatud;
uurimisperioodiks on vaatlusalune toode jõudnud küpsesse etappi ja seda käsitletakse jaemüügi tasandil tarbekaubana. Seda on kinnitanud uurimisega koostööd tegevad levitajad ja jaemüüjad. Nagu näha eespool esitatud põhjendusest 65, on CD-R-de tarbimine alates 2003. aastast 7 protsendipunkti võrra vähenenud, kuna lõpptarbijatele on palju kättesaadavamaks ja atraktiivsemaks muutunud muud salvestatavad andmekandjad (kõvakettad, USB-mälupulgad, mp3-mängijad jne). Salvestatavate andmekandjate turul toimunud tehnoloogiline areng on olnud kiire ja uutel salvestatavatel andmekandjatel on (võrreldes CD-R-dega) suurem salvestusruum, mälupulgad on lisaks mõõtmetelt väikesed.
(106) Arvestades eespool esitatud muutunud asjaolusid, peetakse algmäärusega täiesti kooskõlas olevaks, et ühenduse tootmisharu väljavaateid hinnatakse käesoleva uurimise tulemusel teisiti kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1050/2002 põhjendustes.
(107) Kaebuse esitaja on lisaks väitnud, et mõned koostööd mittetegevad tootjad, kes on uurimisperioodi ajal või pärast seda tootmise lõpetanud, võivad meetmete rakendamise korral uuesti tootmist alustada. Sellegipoolest tuleb see argument tagasi lükata, kuna koostööd mittetegevatelt tootjatelt puudub otsene teave, mis kinnitaks nende väidetavaid kavatsusi. Märgitakse ka, et isegi kui ettevõte taaskäivitab tootmise, ei ole selle toodangu maht võrreldes asjaomastest riikidest imporditava toodanguga kuigi märkimisväärne.
(108) Paljud isikud on väitnud, et kui meetmed võetakse, suurenevad selle tulemusel kulud ühes või mitmes tarneketi osas (vähendades seejuures märkimisväärselt vastava osa kasumit), kulud kantakse üle tarbijatele (mis mõjub tõenäoliselt negatiivselt CD-R-de üldisele tarbimisele) või jagunevad mõlema vahel.
(109) Importijate, levitajate või jaemüüjate reaktsioon meetmete võtmisele järgnevale kulude suurenemisele sõltub olukorrast igas üksikus liikmesriigis. Mõnes liikmesriigis on CD-R-de nõudlus salvestatavatele andmekandjatele kehtestatud erilõivude (maks, mis oluliselt suurendab tarbija jaoks jaemüügihinda) tõttu juba niigi surve all. Neil juhtudel ei ole CD-R-de tarbijad ilmselt valmis maksma dumpinguvastaste lõivudega kaasnevat kõrgemat hinda, kuna jaemüügi hinda peetakse praegugi kõrgeks. Meetmete täiskulud tuleb seetõttu leida tarneketi seest, et vältida tarbijate pöördumist veelgi enam teiste salvestatavate andmekandjate poole, nagu kõvakettad ja mälupulgad. Kuna nendes riikides on importijate/hulgimüüjate juurdehindlus hinnanguliselt 4 %, vähendaks dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine niigi väikest kasumit veelgi.
(110) Neis liikmesriikides, kus on madalad erilõivud (või puuduvad need hoopis), on vastupidi tõenäolisem, et oluline osa kulude tõusust kantakse üle tarbijatele. Seetõttu oleks dumpinguvastaste meetmete kasutegur kõige suurem just seal, kuna hinnatõus oleks oluliselt suurem. Selle tulemusena võib tarbimine veelgi väheneda, kuna tarbijad hakkaksid asendustooteid eelistama.
(111) Ülaltoodust järeldub, et importijate, levitajate ja jaemüüjate hinnastrateegia sõltub iga liikmesriigi olukorrast. Sellegipoolest on ilmne, et nad kõik saaksid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tõttu kannatada, kas kasumi või müügimahu vähenemise tõttu. Samuti oleks negatiivne mõju tarbijatele, sõltuvalt sellest, kui suures ulatuses jäetakse dumpinguvastaste meetmete tõttu suurenevad kulud lõpptarbijate kanda.
(112) Väidetud on ka seda, et ühenduse tootmisharu olukord tuleneb sellest, et teatud turgu valitsevad eksportivad tootjad rakendavad teistele kahjulikku hinnapoliitikat, mis seisneb toodete müümises alla omahinna, ning see on takistanud ühenduse tootmisharu jõuliselt turul osalemast.
(113) Esiteks tuleb märkida, et Euroopa Ühenduse konkurentsireeglitele vastavat otsust või uuringut turgu valitseva positsiooni kuritarvitamise kohta ei ole tehtud, samuti ei ole kaebuse esitaja viidanud ühelegi samasisulisele liikmesriikide konkurentsireeglite põhjal tehtud otsusele. Teiseks, uurimise käigus on selgunud, et kõnelause toote turul tegutseb suur hulk Euroopa ja maailma ettevõtjaid. Käesolev uurimine ei ole tõestanud, et mõni äriühing üksinda või ühiselt teistega omab piisavalt suurt turuosa, et seda võiks käsitleda turgu valitseva seisundina. Peale selle ei ole tõestatud, et ühelgi äriühingul oleks piisavalt tugev majandusseis, et konkurentsi tõhusat toimimist takistada.
(114) Kolmandaks ei ole märke eksportijate olulisest kahjumist, mis võiks viidata sellele, et eksportijad rakendavad alla omahinna müümise strateegiat. Seetõttu lükati väide tagasi.
(115) Veelgi enam, algmääruse artikkel 21 soovitab pöörata erilist tähelepanu vajadusele heastada dumpingu kaubandust moonutavat mõju ja taastada konkurentsi toimimine. Seda konkreetset sätet tuleb vaadelda ühenduse üldiste huvide raamistikus, nagu eespool nimetatud artiklis sätestatud. Seega peab meetmete kehtestamise või mittekehtestamise mõju kõigile asjaomastele isikutele olema läbimõeldud ja tasakaalustatud. Tuleb arvestada, et maailmaturul ja teatud määral ka ühenduse turul konkureerib ridamisi ka teisi eksportijaid ja tootjaid. On ebatõenäoline, et ühenduse tootmisharu saaks isegi keskmise pikkusega ajavahemikus võimalikest meetmetest täielikku kasu, arvestades, et ühenduse turul on oodata kolmandate riikide rolli olulist suurenemist.
Kokkuvõte ühenduse huvidest
(116) Ülaltoodu põhjal võib teha kokkuvõtte, et meetmete kehtestamisel võib ühest küljest olla vaatlusaluse toote importijale, levitajatele, jaemüüjatele ja tarbijatele oluline negatiivne mõju, teisalt aga on ebatõenäoline, et ühenduse tootmisharu nendest märkimisväärset kasu saaks. Seetõttu leiti, et meetmete võtmine ei oleks asjakohane ega vastaks ühenduse huvidele.
MENETLUSE LÕPETAMINE
(117) Arvestades ülaltoodud järeldusi ühenduse huvide kohta, tuleks vaatlusalustest riikidest CD-R-de impordi kohta algatatud menetlus lõpetada.
(118) Kaebuse esitajat ja kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel komisjon kavatseb käesoleva menetluse lõpetada. Seejärel tegi kaebuse esitaja teatavaks oma seisukohad, mis siiski ei sundinud muutma ülalnimetatud järeldust,
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Hiina Rahvavabariigist, Hongkongist ja Malaisiast pärit, CN koodi ex85239010 (CN kood alates 1. jaanuarist 2006) alla kuuluvate kirjutatavate laserketaste (CD-R) importi käsitlev dumpinguvastane menetlus on käesolevaga lõpetatud.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 3. november 2006 Komisjoni nimel komisjoni liige Peter Mandelson