Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2007/402@2006-12-06/et

Contents

1. Preamble
2. 1. Artikkel 1
   2. Artikkel 2

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid esitama vastavalt eespool nimetatud sätetele oma seisukohta ja võttes arvesse nende märkusi,

ning arvestades järgmist: MENETLUS

(1) Saksamaa teatas komisjonile 22. augusti 2005. aasta kirjas (kiri on registreeritud 26. augustil) oma kavatsusest anda laevatehasele Volkswerft Stralsund regionaalset investeerimisabi. Komisjon küsis 13. septembri 2005. aasta kirjas täpsemat teavet ning Saksamaa saatis selle oma 14. oktoobri 2005. aasta kirjas (kiri on registreeritud 17. oktoobril). Komisjon nõudis 18. novembri 2005. aasta kirjas lisateavet; Saksamaa esitas selle oma 19. detsembri 2005. aasta kirjas (kiri on registreeritud 20. detsembril).

(2) Komisjon algatas 22. veebruaril 2006 väidetava riigiabi suhtes ametliku uurimismenetluse. Komisjoni otsus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid esitama märkusi kõnealuse abi kohta. Abisaaja Volkswerft Stralsund vastas sellele üleskutsele oma 10. mai 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud 11. mail). Saksamaa Laevaehituse ja Meretehnika Liit (Verband für Schiffbau und Meerestechnik) ja Taani Merendusliit (Danske Maritime) saatsid oma märkused 11. mail 2006. aastal (kirjad on registreeritud samal kuupäeval).

(3) Kõnealused märkused edastati Saksamaa ametiasutustele 12. mai ja 19. mai 2006. aasta kirjades. Saksamaa vastas nendele märkustele 2. juuni 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud samal kuupäeval).

(4) Saksamaa saatis oma vastuse ametliku uurimismenetluse algatamise suhtes 7. aprilli 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud samal kuupäeval). Komisjon nõudis 26. juuli 2006. aasta kirjas täiendavat teavet ning Saksamaa esitas selle oma 22. augusti 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud 23. augustil 2006).

KIRJELDUS

(5) Abisaaja on laevatehas Volkswerft Stralsund GmbH (edaspidi VWS), mis asub Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal (Saksamaa), abistatavas piirkonnas vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a. VWS kuulub Taani kontsernile A. P. Möller ja on Odense Steel Shipyard Ltd. juhitava laevatehaste kontserni tütarettevõte. VWS on suurettevõte, mis ei vasta komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ (mikroettevõtte ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta) kehtestatud väikeste või keskmise suurusega ettevõtete kriteeriumidele.

(6) Laevatehase tegevusalaks on merelaevade projekteerimine ja ehitamine ning laevade remontimine ja ümberehitamine. VWSis ehitatakse peamiselt keskmise suurusega konteinerilaevu, aga ka reisi-kaubalaevu, parvlaevu ja eritüüpi laevu nagu näiteks süvendid, kaablilaevad, ankurdus-varustuslaevad ja reostustõrjelaevad. Tehases saab ehitada kuni 260 m pikkuseid laevu.

(7) Üksikuid osi, mille suurus ulatub kuni sektsioonide suuruseni, valmistatakse spetsiaalsetel tootmisliinidel. Pärast eelnevat säilitustööd ja värvimist pannakse laevad lõplikult kokku laevaehitushallis, mille maht võimaldab ehitada kuni 300 m pikkuseid kereosi. Laevad lastakse vette 230 m pikkuse tõsteseadme abil. Kõnealune tõsteseade piirab VWSi laevaehitusprogrammi, võimaldades ehitada ainult kuni 260 m pikkuseid laevu.

(8) VWS kavatseb tootmist ajakohastada ja ratsionaliseerida ning kohandada seda rahvusvahelise nõudlusega, et säilitada oma konkurentsivõime maailmaturul. VWS eeldab, et kaubalaevade soodsad turutingimused püsivad veel mitu aastat ning oletab, et nõudlus liigub panamax-tüüpi laevade suunas; viimaseid VWS praegu konkurentsivõimeliste kuludega toota ei saa. Panamax-tüüpi laevad on suurimad Panama kanalit läbida võivad laevad, st laevad, mille pikkus on kuni 300 m ja laius kuni 32,2 m.

(9) VWSil on praegu käsil investeerimisprojekt, mille eesmärk on suurendada tehase tootlikkust ja võimaldada ehitada majanduslikult tõhusal viisil panamax-tüüpi suuremaid laevu. Investeerimisprojekt võimaldab VWSil olla konkurentsivõimeline panamax-tüüpi laevade turusegmendis ning suurendab seega laevatehase turustuspotentsiaali. VWS eeldab, et projekti tulemusel muutub olemasolevate tootmisrajatiste kasutamine korrapärasemaks ja tootmiskulud ühe laeva kohta vähenevad; selle tulemusena laevatehase tootlikkus suureneb.

(10) Investeeringutega toetatakse ühelt poolt terase töötlemist (paneelide ja sektsioonide ehitus, säilitustöö), et oleks võimalik toota ja töödelda suuremaid teraskonstruktsioone (sektsioone) ning teiselt poolt tõsteseadme pikendamist 40 m võrra, et oleks võimalik tõsta suuremaid laevu.

(11) Seoses paneelide ja sektsioonide tootmisega on plaanis paigaldada olemasolevasse halli uus tootmisliin suuremate laevade jaoks ettenähtud paneelide ja sektsiooniosade valmistamiseks. Lisaks sellele rajatakse ellingule suuremate sektsioonide ehitamiseks neli lisaplatsi. Säilitustöö puhul on investeeringute abil plaanis suurendada kahte olemasolevast neljast konserveerimisrajatisest, nii et need mahutaksid ka suuremaid sektsioone. Majanduslikust ja tehnilisest seisukohast peaks laevatehas suuremate laevade tootmiseks ehitama suuremaid teraskonstruktsioone, kuna suuremate laevade kokkupanemine väiksematest sektsioonidest ei ole efektiivne. Tõsteseadme pikendamise abil kohandatakse seadme võimsus laevaehitushalli võimsusega.

(12) Pärast investeerimisprojekti rakendamist suureneb VWSi tootlikkus vastavalt Saksamaa esitatud andmetele […] t teraselt 1000 töötunni kohta 2005. aastal […] t terasele 1000 töötunni kohta. Laevatehase võimsus CGTdes (ingl. k. compensated gross tonnage – kompenseeritud brutotonnid) mõõdetuna investeerimisprojekti rakendamise tulemusena ei suurene; investeerimisprojekti abil saab tehas hakata keskmise suurusega konteinerilaevade asemel tootma suuremaid konteinerilaevu. Tehase aastane terasetöötlemisvõimsus suureneb pärast investeerimisprojekti lõpuleviimist 56000 tonnilt 2005. aastal kuni 64000 tonnini.

(13) Investeerimisprojekti alustati 2005. aastal ja see viidi lõpule 28. veebruaril 2006. Projekti abil luuakse 207 uut töökohta.

(14) Investeerimisprojekt vähendab laevatehase vertikaalset integratsiooni. Allhanke korras tellitavate tööde osakaalu tuleb töötundides arvestatuna suurendada 17 %lt 2005. aastal 28 %le 2007. aasta lõpuks. Eeldatakse, et tööde allhankena tellimise suurenemine toob kaasa 400 uue töökoha tekke Stralsundi piirkonnas.

(15) Projekti kulud on kokku 18669000 eurot ning need vastavad abikõlblikele kuludele. Kulud jaotuvad järgmiselt: Eurot Tõsteseade 10512000 Paneelide ja sektsioonide tootmine 3910000 Säilitustöö 4247000 Kokku 18669000

(16) Saksamaa kavatseb anda riigiabi 4200500 eurot – see moodustab 22,5 % abikõlblikest investeerimiskuludest (18669000 eurot). Riigiabi antakse kahe kinnitatud regionaalabi kava alusel. Riigiabi taotlus esitati enne investeerimisprojekti rakendamist.

AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(17) Ametlik uurimismenetlus algatati seetõttu, et komisjon kahtles riigiabi kokkusobivuses ühisturuga. Komisjon kahtlustab, et paneelide ja sektsioonide tootmisesse tehtavate investeeringute mõju ei piirdu ainult olemasoleva rajatise tootlikkuse suurenemisega. Lisaks sellele kahtles komisjon, kas konserveerimisrajatistesse ja tõsteseadme pikendamisse tehtavad investeeringud on abikõlblikud, kuna nende eesmärk ei näi olevat nimetatud rajatiste tootlikkuse suurendamine.

(18) Komisjon kahtlustas ka, et VWSi investeeringutega võib kaasneda laevatehase võimsuse suurenemine ning see oleks vastuolus laevaehituse riigiabi raamistiku ja ühisturu tingimustega.

HUVITATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

(19) Komisjonile saatsid oma seisukoha abisaaja, Saksamaa Laevaehituse ja Meretehnika Liit ning Taani Merendusliit.

Abisaaja (VWS) seisukoht

(20) VWS rõhutab oma märkustes, et investeerimisprojekti eesmärk on suurendada olemasolevate rajatiste tootlikkust ja paremini kasutada nende võimsust. Investeeringute eesmärk ei ole suurendada tehase võimsust ning projekti rakendamise tulemusena tehase võimsus ei suurene. VWS loodab investeeringute abil uuendada oma tooteid ning siseneda panamax-tüüpi laevade turule. VWS märgib, et tehase jaoks kõige sobivam turusektor hõlmab laevu, mille veomaht on 2500–4999 TEUd, kuna selles sektoris on turustuspotentsiaal maailmas kõige suurem ning konkurents Euroopas väike.

(21) VWS viitab sellele, et aastatel 1993–1998 tehtud ümberehituse käigus kohandati laevatehast panamax-tüüpi laevade ehitamiseks – seda tõendab laevaehitushalli suurus. Ümberehituse ajal ei olnud maailmaturu nõudluse nihkumine panamax-tüüpi laevade suunas aga veel aimatav. Kuna Bremer Vulkan (VWSi endine omanik) oli juba panamax-tüüpi laevu tootvate laevatehaste omanik, hõlmasid tema plaanid VWSi puhul väiksemate laevade ehitamist ning seega peeti 230 m pikkust tõsteseadet laevatehasele sobivaks.

(22) VWS selgitab, et viimastel aastatel on turuolukord tema jaoks muutunud ning see on tingitud erinevatest teguritest. Tehase omanik vahetus. Nõudlus VWSi algse tootevaliku järele kahanes ja tehas hakkas seetõttu tootma konteinerilaevu veomahuga kuni 3000 TEUd ning samuti spetsiaalseid suuri varustuslaevu. Varem VWSi tootevalikusse kuulunud puistlastilaevade, kalalaevade, parvlaevade, reisilaevade ja tankerite järele nõudlust ei ole ning seetõttu neid enam ei toodeta. Lisaks selgitab VWS, et väiksemate konteinerilaevade turul valitseb Saksamaal ja kohati ka Poolas tugev konkurents, aga suuremaid panamax-tüüpi konteinerilaevu toodetakse vaid väga vähestes Euroopa laevatehastes. VWS märgib, et tehase tehniline varustus, eelkõige laevaehitushall, võimaldab juba praegu toota panamax-tüüpi laevu.

(23) Selleks et panamax-tüüpi laevade tootmine oleks majanduslikult tõhus, on tarvis siiski teatavaid tehnilisi muudatusi. VWSis ehitati seni laevu, mille veomaht oli 2100–3000 TEUd ning pikkus 197–237 m. Nende ehitamiseks läks tarvis 95–111 terassektsiooni pikkusega kuni 16 m. Sektsioonide pikkus on piiratud, kuna töökodades ja konserveerimisrajatistes ei ole pikemate sektsioonide jaoks ruumi. Panamax-tüüpi laevade pikkus on 295 m. Kui tehnilisi rajatisi ei muudeta, tuleks need laevad kokku panna 170 sektsioonist ning see tähendaks, et sektsioonide praeguse pikkuse korral suureneksid nende töötlemisele tehtavad kulutused 60–70 % võrra. Kuna kõnealuste laevade turuhind on ainult 20–23 % võrra kõrgem, peab VWS nende majanduslikult tõhusaks tootmiseks oma tootlikkust suurendama. Selleks et toota ja töödelda 32 meetri pikkuseid sektsioone, tuleb paratamatult investeerida kahe olemasoleva konserveerimisrajatise suurendamisse ning paneelide ja sektsioonide tootmise laiendamisse.

(24) VWS viitab sellele, et panamax-tüüpi laevu on võimalik vette lasta ka olemasoleva 230 meetri pikkuse tõsteseadme abil. Tõsteseadmest pikemat laevakere osa tuleb sellisel juhul toetada näiteks ujuvkraanaga. Sellise meetodiga kaasnevad siiski mitmesugused ohud ja ka suuremad kulud.

(25) Laevatehase võimsuse kohta märgib VWS, et CGTdes mõõdetav koguvõimsus ei suurene. 2005. aastal ehitati VWSis kuus konteinerilaeva veomahuga 2500 TEUd – see vastab 110000 CGT-le. Seejuures töödeldi 1,725 miljoni töötunni jooksul 56000 t terast. Pärast investeerimisprojekti rakendamist suudab tehas aastatel 2006 ja 2007 toota seitse panamax-tüüpi laeva, kasutades selleks 64000 t terast ja 1,9 miljonit töötundi aastas. See vastab 108000 CGT-le nii 2006. kui ka 2007. aastal. Ligilähedaselt sama arvu CGTde juures suureneb töötundide arv ja töödeldud terase hulk 14 %.

(26) VWS rõhutab, et lepingud panamax-tüüpi laevade ehitamiseks sõlmiti 2003. aastal, kui vähenes nõudlus väiksemate laevade järele ning kasvas huvi suuremate panamax-tüüpi laevade järele, ning et nõudluse muutumine oleks tehase püsimajäämist tõsiselt ohustanud, kui tehas oleks endiselt jätkanud ainult väiksemate laevade ehitamist. Laevatehase tootmisprotsessi analüüs näitas, et kõnealuste investeeringute abil on võimalik toota suuremaid laevu nii, et tehase tootlikkus jääb konkurentsivõimeliseks.

(27) Turusektoris, mis hõlmab 2500–4000 TEUse veomahuga laevu (22000 – 50000 CGTd), st turusektoris, mida teenindab edaspidi ka VWS, on tegevad üksnes järgmised laevatehased: Saksa laevatehas Aker TW (HDW ja Schichau Seebeck) ning Poola laevatehased, mis asuvad Gdynias ja Szczecinis.

(28) Euroopa laevatehaste turuosa on kõnealuses segmendis 26,3 % ning Euroopa on seega maailmas teisel kohal Korea (39,1 %) järel ja Hiina (24,8 %) ees. Korea ja Hiina on kõnealuses segmendis Euroopa suurimad konkurendid ning määravad tulevikus konkurentsitingimused. Kui VWS jätaks panamax-tüüpi laevade turule sisenemata ning jätkaks tegutsemist etteveolaevade turul, kus Euroopas valitseb tugev konkurents, jätaks ta end ilma võimalusest osaleda panamax-tüüpi laevade kiiresti areneval turul. VWS esitas andmed, mis tõendavad turunõudluse nihkumist suuremate laevade suunas ning suuremate laevade (2500–5000 TEUd) turusegmendi kasvu.

Saksamaa Laevaehituse ja Meretehnika Liidu seisukoht

(29) Saksamaa Laevaehituse ja Meretehnika Liit (edaspidi liit) märgib, et komisjoni kahtlusi seoses tehase võimsuse võimaliku suurenemisega ei saa põhjendada laevaehituse riigiabi raamistikus sätestatud tingimustega. Lisaks sellele ei õigusta kõnealuseid kahtlusi turu praegune olukord ning kavandatav riigiabi ei moonuta mingil moel konkurentsi.

(30) Liidu väitel on ELi poliitika laevaehitusele antava riigiabi valdkonnas aastate jooksul muutunud. Laevaehituse riigiabi raamistik ei sisalda sätteid, mis keelavad anda investeerimisabi võimsuse suurendamiseks. Seetõttu eeldab liit, et selliseid sätteid ei peetud enam asjakohaseks. Lisaks juhib liit tähelepanu sellele, et laevaehituse riigiabi raamistikus sisaldunud sektorile kohandatud eeskirjadest on suures osas loobutud. Võimsuse küsimust nimetatakse ainult sulgemisabi kontekstis. Muude abiliikide, näiteks ümberkorraldusabi suhtes kehtivad üldised riigiabieeskirjad.

(31) Liit selgitab, et eeskirjade piirav tõlgendamine on vastuolus algatusega LeaderSHIP 2015, millel on oma osa Lissaboni strateegia rakendamisel. Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja tootlikkust tuleb suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamiseks tehtavate investeeringute abil ning seega tuleb investeerida ka ajakohastesse tootmisseadmetesse. Suutmatus ühildada omavahel riiklikku investeerimisabi ja võimsuse suurenemist on vastuolus algatuse LeaderSHIP eesmärgiga, eelkõige selle eesmärgiga säilitada ja tugevdada Euroopa turuosa valitud segmentides. Üks selline segment on väikeste ja keskmise suurusega konteinerilaevade turg, kus Euroopal on endiselt suurepärane turuseisund Korea ja Hiinaga võrreldes.

(32) Liidu arvates kavandatavad investeeringud konkurentsi ei moonuta. Maailma laevaehitusturg on praegu tõusuteel ja tootmisvõimsust üle ei jää. Nõudlus on jätkuvalt suur, ehkki aastateks 2008 ja 2009 prognoositakse kerget langust. Maailmakaubanduse pideva kasvu tõttu suureneb ka laevaliiklus. Eriti kehtib see tööstuskaupade konteinerilaevadega transportimise kohta. Nõudlus selliste laevatüüpide järele seega kasvab.

(33) Kavandatavate investeeringute abil on VWS võimeline ehitama konteinerilaevu veomahuga kuni 5000 TEUd. Seni oli VWS suuteline ehitama kuni 3000 TEUse veomahuga laevu. Kuni 3000 TEUse veomahuga laevade turul valitseb tihe konkurents, sest selliseid laevu toodetakse paljudes Saksa laevatehastes, aga ka teistes Euroopa laevatehastes, eelkõige Gdynias ja Szczecinis asuvates Poola laevatehastes. Suurimad konkurendid on aga Korea ja Hiina.

(34) Üle 3000 TEUse veomahuga laevade turul valitseb teistsugune olukord. Ehkki mõnedel Saksa ja Poola laevatehastel on tehnilised eeldused selliste laevade ehitamiseks olemas, ehitatakse kõnealust tüüpi laevu siiski peaaegu eranditult ainult Koreas ja Hiinas.

(35) Liit peab üle 3000 TEUse veomahuga laevade turusegmendi kasvupotentsiaali soodsaks ja põhjendab oma arvamust panamax-tüüpi konteinerilaevade turusegmendi pideva kasvuga eelnevatel aastatel. Liit rõhutab, et VWSi investeeringud Euroopa tasandi konkurentsi ei moonuta, sest kõnealuseid laevu toodetakse praegu ainult Koreas ja Hiinas. Lisaks sellele tuleb märkida, et Hiina jätkab oma laevaehitusvõimsuse ja turuosa suurendamist ning seega on kõnealusel juhul tegemist pigem üleilmse kui Euroopa tasandi konkurentsiga. Euroopa laevatehaste investeeringute piiramine annaks Korea ja Hiina konkurentidele eelise.

Taani Merendusliidu seisukoht

(36) Taani Merendusliit selgitab, et kõnealune riigiabi ei moonuta konkurentsi, sest VWSis praegu ja edaspidi toodetavad laevatüübid ei kattu Taani laevatehaste tootmisprogrammis ettenähtud laevatüüpidega. Taani Merendusliit osutab ka sellele, et kavandatava riigiabi eesmärk on tugevdada VWSi konkurentsivõimet suuremate konteinerilaevade turul. Nimetatud uues turusegmendis pärinevad peamised konkurendid tõenäoliselt eelkõige Euroopast väljaspool asuvatest kolmandatest riikidest. Lisaks sellele võib täheldada nõudluse üldist nihkumist suuremate laevade suunas.

(37) Taani Merendusliit märgib, et Euroopast kaugemal asuvates riikides subsideeritakse laevatööstust intensiivselt. Selleks et pidada sammu aina tugevneva konkurentsiga, peab Euroopa laevatööstus tegema ulatuslikke investeeringuid.

SAKSAMAA SEISUKOHT

(38) Saksamaa viitab oma seisukohas ametliku uurimismenetluse algatamise kohta asjaolule, et laevaehituse riigiabi raamistiku punkt 26 ei sisalda ühtegi võimsust käsitlevat sätet. Eelkõige ei sisalda punkt 26 sätteid, mis keelaksid anda investeerimisabi projektidele, mille puhul tootlikkuse suurenemise tulemusena suureneb ka võimsus. Saksamaa selgitab samuti, et laevatööstuse tootlikkuse suurendamine on kõnealust sektorit käsitleva ühenduse poliitika üks peamisi eesmärke. Sellega seoses viidatakse algatusele LeaderSHIP 2015, mille eesmärk on parandada Euroopa laevatehaste konkurentsivõimet ning vähendada kahju, mida on Euroopa laevatööstusele tekitanud laevaehituse subsideerimine Aasias. Saksamaa arvates saab kõnealust eesmärki saavutada ainult tootlikkuse suurendamise kaudu.

(39) Saksamaa sõnul ei saa laevaehituse riigiabi raamistiku punkti 3 põhjal järeldada, et ühisturuga kokkusobivuse hindamisel tuleks arvestada investeeringute mõju võimsusele. Saksamaa selgitab ka, et laevaehitussektori puhul ei kehti enam laevaehituse riigiabi raamistiku punktis 3 esitatud tunnused, vaid seda iseloomustavad praegu tellimuste suur arv, kõrged hinnad ja võimsuse puudujääk.

(40) Lisaks rõhutab Saksamaa, et Euroopa laevatööstus on viimastel aastakümnetel tagasi tõmbunud ning et Jaapan, Korea ja Hiina on oma turuosa tänu riiklikele subventsioonidele suurendanud. Sellist subsideerimist käsitletakse laevaehituse riigiabi raamistiku punkti 3 alapunktis c ühena arvessevõetavatest sektorile iseloomulikest teguritest. Seetõttu peavad Euroopa laevatehased tegema kõik võimalikud jõupingutused oma tootlikkuse suurendamiseks.

(41) Saksamaa arvates kaasneb tootlikkuse suurenemisega automaatselt ka seadmete suurem väljund. Seega ei saa tootlikkuse suurenemine laevaehituse riigiabi raamistiku tähenduses olla olukord, kus sama kogus toodetakse väiksemate kuludega. Sellega seoses viitab Saksamaa regionaalabi eesmärgile toetada regionaalarengut ja töökohtade loomist. Tootlikkuse suurenemise tõttu ei tohi väheneda töökohtade arv.

(42) Saksamaa selgitab, et turuolukorrast tingitult kaubaveod aina sagenevad ja konteinerilaevade segmendis võib märgata suundumust kasutada suuremaid laevu. Juba praegu leidub laevu, mille veomaht on 5000 TEUd ja värskemates prognoosides on juttu laevadest, mille veomaht on 8000 TEUd. Kuna sellise suurusega laevad saavad siseneda ainult vähestesse sadamatesse, on nende lossimiseks endiselt tarvis VWSis tulevikus ehitatavatest laevadest väiksemaid laevu. Nõudluse nihkumine suuremate laevade suunas ei avalda seega negatiivset mõju nõudlusele VWSis praegu toodetavate väiksemate laevade järele.

(43) Saksamaa esitab põhjalikud andmed VWSi investeerimisprojekti kohta, tehase terasetöötlemisvõimsuse, töömahu ja töökulu ning selle kohta, milline on tehase tootlikkus praegu ja milline on tema tootlikkus pärast investeerimisprojekti lõpuleviimist. Saksamaa selgitab, et investeeringud on vajalikud laevatehase konkurentsivõime ja 1200 olemasoleva töökoha säilitamiseks.

(44) Seoses laevatehase võimsuse võimaliku suurenemisega investeeringute tulemusena viitab Saksamaa asjaolule, et laevatehase tehnilisteks kitsaskohtadeks peetavatesse valdkondadesse investeeringuid ei tehta. Komisjon on ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses märkinud, et tehnilised kitsaskohad määravad laevatehase võimsuse. Seoses sellega selgitab Saksamaa, et laevatehase võimsus komisjoni kehtestatud kriteeriumide kohaselt ei muutu.

(45) Saksamaa väidab, et investeerimisabi andmine ei ole seotud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikega 1 ning viitab turumajanduse investeerimispõhimõtetele. Kuna VWS kannab 77,5 % investeerimiskuludest ise ning võtab endale riski, võib eeldada, et investeeringud vastavad turumajanduse kriteeriumidele.

(46) Saksamaa arvates ei moonuta kõnealune investeerimisabi konkurentsi ega ole seetõttu seotud artikli 87 lõikega 1, kuna laevaehitus on osa maailmaturust ja viimast on juba moonutatud Aasia laevatehastele antavate rahaliste toetustega. Euroopa laevatehased töötavad täiskoormusel ja eelolevatel aastatel võib arvestada märkimisväärse kasvupotentsiaaliga. Lisaks sellele saab konkurentsiolukorra hindamisel arvesse võtta ainult neid konkurente, kes tegutsevad samas turusegmendis, st toodavad panamax-tüüpi laevu. Kõnealustel konkurentidel on eelolevateks aastateks juba olemas tellimusvaru ja nad töötavad täisvõimsusel.

(47) Seoses turu edasise arengu ja võimaliku tulevase tootmisvõimsuse ülejäägiga, millele on osutatud komisjoni otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, viitab Saksamaa prognooside madalale usaldusväärsusele ja märgib, et komisjon ei ole turu oodatava arengu kohta esitanud tõendeid. Asjaolu, et tulevikus võib tekkida tootmisvõimsuse ülejääk, ei tohi anda alust eeldusele, et praegu kavandatav riigiabi kahjustab konkurentsi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Samal põhjusel ei kahjusta praegu kavandatav riigiabi ka liikmesriikidevahelist kaubandust.

(48) EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikega 3 kokkusobivuse kohta väidab Saksamaa, et riigiabi on kooskõlas Euroopa majanduspoliitikaga, mille eesmärk, samamoodi nagu algatuse LeaderSHIP 2015 eesmärk, on parandada Euroopa laevatööstuse olukorda ja konkurentsivõimet.

(49) Saksamaa märgib, et huvitatud isikute seisukohad toetavad Saksamaa hinnangut, mille kohaselt kavandatav riigiabi sobib kokku ühisturuga.

HINDAMINE EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohane riigiabi

(50) Asutamislepingu artiklis 87 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa Ühenduse kohtute kohtupraktika kohaselt kahjustatakse kaubandust juhul, kui abisaava ettevõtja majandustegevus hõlmab ka liikmesriikide vahelist kaubandust.

(51) Abi annab Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa ja seega on abiandjaks riik. Abi annab VWSile eelise, mida ettevõte turul saavutanud ei oleks.

(52) VWSis toodetakse merelaevu. Kuna merelaevadega kaubitsetakse laialdaselt, võidakse meetmega moonutada konkurentsi ja kahjustada liikmesriikide vahelist kaubandust. Saksamaa argumendid ei ole selles kontekstis veenvad. Vastavalt kohtupraktikale annab riigiabi, mis tugevdab ettevõtja seisundit ülejäänud konkurentide suhtes ühendusesiseses kaubanduses, märku sellest, et kõnealune riigiabi mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust.

(53) Seoses Saksamaa väitega, et võimalik tulevane tootmisvõimsuse ülejääk ei ole tõendatud ja seetõttu ei ole tõendatud ka konkurentsi kahjustamine EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, tuleb märkida, et meede vastab EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamise tingimustele ka siis, kui see ähvardab kahjustada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(54) Vastuseks Saksamaa Laevaehituse ja Meretehnika Liidu esitatud argumendile, et kõnealune meede ei moonuta Euroopa tasandi konkurentsi, kuna VWSis tulevikus ehitatavaid laevu ehitatakse seni ainult Koreas ja Hiinas, osutab komisjon sellele, et VWSis tulevikus ehitatavaid konteinerilaevu ei saa käsitleda eraldi turuna, vaid need konkureerivad teiste Euroopa laevatehastes ehitatavate konteinerilaevadega.

(55) Järelikult on abi puhul tegemist EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohase riigiabiga ning seda tuleb ka vastavalt hinnata.

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 kohased erandid

(56) EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud artikli 87 lõikele 1 vastavad riigiabi andmist käsitleva üldise keelu erandid.

(57) Komisjon on laevaehitusele antava riigiabi hindamiseks koostanud laevaehituse riigiabi raamistiku. Raamistikus tähenduses tähistab mõiste laevade ehitamine iseliikuvate kaubanduslike merelaevade ehitamist ühenduses. Kõnealuse mõiste kohased toimingud kuuluvad VWSi tegevusalasse ning seega tuleb kavandatava riigiabi hindamisel võtta arvesse laevaehituse riigiabi raamistikku. Komisjonil puuduvad andmed selle kohta, et VWSis toodetakse ka ühenduse kalalaevu. Suunistes riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja akvakultuurisektoris on sätestatud, et laevatehastele ei tohi anda riigiabi ühenduse kalalaevade ehitamiseks.

(58) Laevaehituse riigiabi raamistiku punktis 26 on sätestatud, et laevade ehitamiseks, remondiks või ümberehitamiseks antavat piirkondlikku abi … [peetakse] ühisturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui …[see on] antud selleks, et investeerida olemasolevate laevatehaste täiustamisse või ajakohastamisse eesmärgiga suurendada nende jõudlust ega tohi olla seotud asjakohas(t)e laevatehas(t)e rahalise ümberkorraldamisega.

(59) Abi osakaal ei tohi ületada 22,5 % või EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohase regionaalabi ülemmäära; seejuures kohaldatakse madalamat väärtust. Lisaks sellele piiratakse abi regionaalabi käsitlevates kohaldatavates ühenduse suunistes määratletud abikõlblike kulutustega.

(60) Investeerimisprojekti rakendamine võimaldab VWSil toota panamax-tüüpi laevu majanduslikult tõhusal viisil. Abisaaja andmetel on tehase olemasolevates rajatistes juba praegu võimalik ehitada panamax-tüüpi laevu, mis on tehases seni ehitatud laevadest pikemad. Sellisel juhul tuleks kõnealused laevad panna kokku 170 sektsioonist pikkusega kuni 16 m ning selline meetod ei oleks ei majanduslikult tõhus ega ka konkurentsivõimeline. Eespool kirjeldatud meetodil kokku pandud laevade tõstmisel tuleks abiks võtta ujuvkraana, millega toetatakse tõsteseadmest pikemat laevakere osa. Ka see ei oleks majanduslikult kasulik ning lisaks kaasneks sellega ka suurem õnnetuste oht.

(61) Pärast investeerimisprojekti lõpuleviimist on laevatehases võimalik panamax-tüüpi laevu ehitada 110st kuni 32 meetri pikkusest sektsioonist. Suuremate sektsioonide ehitamiseks on hädavajalik teha investeeringuid paneelide ja sektsiooniosade valmistamiseks mõeldud uue tootmisliini paigaldamisse ning investeerida ka nelja täiendava ehitusplatsi rajamisse. Konserveerimisrajatiste suurendamine annab tehasele võimaluse töödelda suuremaid sektsioone. Investeerimisprojekti abil ratsionaliseeritakse seega VWSi tootmisprotsessi.

(62) Tõsteseadme pikendamiseks tehtavate investeeringutega kohandatakse tõsteseadme pikkus tõstetavate laevade pikkusele. Ujuvkraana kasutamine ei ole seetõttu enam vajalik. Tõsteseadme pikendamine muudab panamax-laevade tõstmise lihtsamaks.

(63) Komisjon on seetõttu seisukohal, et tootmisrajatiste kohandamist panamax-tüüpi laevade majanduslikult tõhusaks tootmiseks võib käsitleda olemasoleva laevatehase ajakohastamise või täiustamisena.

(64) Pärast investeerimisprojekti rakendamist suureneb tootlikkus 32,6 t teraselt 1000 töötunni kohta 2005. aastal ligi 38,2 t terasele 1000 töötunni kohta. Seega suurendab investeerimisprojekt olemasolevate rajatiste tootlikkust. Tehase võimsus CGTdes mõõdetuna ei muutu. Tehase aastane terasetöötlemise võimsus suureneb 56000 tonnilt 2005. aastal kuni 64000 tonnini 2006. aastal. Komisjon käsitleb terasetöötlemise võimsuse suurenemist tootlikkuse suurenemise kõrvalmõjuna ning see ei ole tootlikkuse suurenemise suhtes ebaproportsionaalne.

(65) Seetõttu järeldab komisjon, et kõnealune investeerimisprojekt vastab üldjoontes tingimustele, mille täitmine on vajalik selleks, et projekti saaks käsitleda olemasoleva laevatehase täiustamise või ajakohastamisena, eesmärgiga suurendada olemasolevate rajatiste tootlikkust. Komisjon võtab teadmiseks, et riigiabi on piiratud regionaalabi käsitlevates ühenduse suunistes määratletud abikõlblike kulutustega ning et selle andmisel peetakse kinni kehtivast ülempiirist 22,5 %.

JÄRELDUS

(66) Kokkuvõttes on komisjon seisukohal, et VWSile antav regionaalabi vastab laevaehituse riigiabi raamistikus sätestatud regionaalabi andmise tingimustele. Abi vastab ühisturuga kokkusobivuse tingimustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Saksamaa kavandatav riigiabi laevatehasele Volkswerft Stralsund – 4200500 eurot – on vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c ühisturuga kokkusobiv. Riigiabi andmine 4200500 euro ulatuses on seega lubatud.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 6. detsember 2006 Komisjoni nimel komisjoni liige Neelie Kroes

Versions

1. 2006-12-06
2. 2007-04-13