Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2008/90@2007-07-10/et

Contents

1. Preamble
2. (10) Tabel 1 Novoles Straža finantsnäitajad
3. (24) Tabel 2 Ümberkorralduse kulud ja rahastamine
4. (28) Tabel 3 Turuosad
5. 1. Artikkel 1
   2. Artikkel 2
   3. Artikkel 3

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud üles huvitatud isikuid esitama oma märkused eespool nimetatud sätete kohaselt,

ning arvestades järgmist: MENETLUS

(1) 1. detsembril 2004 laekus komisjonile kaebus puidutöötlemisega tegelevale Sloveenia äriühingule Novoles Lesna Industrija Straža d.d. (edaspidi Novoles Straža) väidetavalt antud riigiabi kohta.

(2) Kaebus käsitles Sloveenia valitsuse poolt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi reguleeriva Sloveenia õigusakti artikli 21 kohaselt Novoles Stražale 27. mail 2004 eraldatud finantsmeetmeid. Komisjoni sellest meetmest ei teavitatud, sest Sloveenia riigiabi järelevalvekomisjon oli need heaks kiitnud 23. aprillil 2004, st enne ühinemist. Kuid kuna abi andmise aeg tehakse kindlaks õiguslikult siduva õigusakti olemasolu alusel, millega riigi pädev asutus kinnitab riigiabi andmise, leidis komisjon, et kõnealune meede on uus abi ning vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 88 oleks sellest tulnud komisjoni teavitada, et ta oleks saanud meetmele asutamislepingu artikli 87 kohaselt hinnangu anda.

(3) Komisjon teavitas 16. mai 2006. aasta kirjaga Sloveeniat oma otsusest algatada seoses abiga EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ette nähtud menetlus.

(4) Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abi/meetme kohta oma märkused.

(5) Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(6) Sloveenia esitas oma märkused 17. juuli 2006. aasta kirjas. 11. oktoobri 2006. aasta ja 23. veebruari 2007. aasta kirjades paluti lisateavet, mis esitati 30. novembril 2006 ja 23. aprillil 2007. Lisaks toimus 28. juunil 2006 komisjoni talituste ja Sloveenia ametiasutuste kohtumine.

ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS Abisaaja

(7) Novoles Straža valmistab puidust pooltooteid ja mööblit. Äriühing asub Stražas, Sloveenias, mis on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaselt abistatav piirkond. Aastal 2003 oli äriühingul umbes 800 töötajat ning ta on üks Sloveenia puidu- ja mööblisektori suuremaid tööandjaid.

(8) Äriühingul on osalused kahes äriühingus, Novoles-Primara, d.o.o.-s (100 %) ja Pohištvo Brežice, d.d.-s (93,7 %). Sloveenia teatas, et mõlemad nimetatud äriühingud olid samuti rahalistes raskustes. Esimene neist teenis aastal 2003 väga väikest kasumit, teine aga oli kahjumis.

(9) Äriühingu omanikuks on hulk füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Äriühingu omandiline kuuluvus on siiski nii lai, et ükski selle omanikest ei ole suuteline kontrollima äriühingut sel määral, et seda võiks pidada suuremasse kontserni kuuluvaks. Kõige suuremad aktsionärid on tegelikult äriühingu töötajad ja endised töötajad, kes ei ole seotud ühegi aktsialepinguga ja kellele kuulub 22,3 %. Peale selle kuulub tervele reale PIDidele kokku 33,4 %. Komisjon saab siiski aru, et need PID-investeerimisfondid on üksnes eraaktsionäride aktsiaid haldavad ametiasutused. Kõnealused osalused on Sloveenia sotsiaalse kapitali privatiseerimise tulemus. Sotsiaalne kapital on mõiste, mille kohaselt kuulusid äriühingud kõigile. Selle sotsiaalse kapitali omandilist kuuluvust muudeti seeläbi, et anti omanikutõendid kodanikele, kes said need vahetada aktsiate vastu. PIDid moodustati selleks, et võimaldada kodanikel kõnealusest omandilise kuuluvuse muutmisest osa saada tõendite vahetamise teel aktsiateks. Sloveenia ametivõimud kinnitasid, et PIDidel ei ole vajalikke ressursse äriühingu raskustest väljaaitamiseks.

Abisaaja majanduslik olukord

(10) Tabel 1 Novoles Straža finantsnäitajad

Äriühingu raske majanduslik olukord tuleneb asjaolust, et äriühing kaotas olulise osa oma 1,262 miljardi Sloveenia tolari (umbes 5,3 miljoni euro) suurusest aktsiakapitalist, mis oli 2004. aasta aprilliks kahanenud 0,75 miljardile Sloveenia tolarile. Alljärgnevas tabelis on toodud peamised finants- ja tegevustulemuste näitajad, mis on saadud äriühingu bilansist, kasumiaruandest ja rahavoogude aruandest: Näitaja 1999 2000 2001 2002 2003 Müügi puhastulu 6341790 6507932 6602106 8093436 6014466 Laovarud 880544 936471 1113218 955305 1279940 Nõuded 930585 1053433 1218067 1676595 1133643 Kasum (kahjum) 78809 109884 128843 110215 (511149) Võlgnevuse määr 42,1 44,7 47,2 50,2 57,6

(11) Sloveenia ametiasutused selgitasid, et äriühingu kahjumi peapõhjus on suutmatus täita turustusplaani, samal ajal kui äriühingu finantstehingute kulud suurenevad. Seda kinnitab asjaolu, et äriühingu võlgnevuse määr on pidevalt suurenenud ning on suurenenud laovarude keskmine.

(12) Vastuses menetluse algatamisele selgitasid Sloveenia ametiasutused, et ka müügimaht oli ajavahemikul 2000–2001 ja 2002–2003 vähenenud ning müügimahu kasvu põhjuseks 2002. aastal olid erakorralised sündmused, st Horvaatias toimuvad ehitustööd (suurte hotellikomplekside varustamine), uue mööblisarja tootmisse võtmine ja kahe 2003. aasta 1. jaanuaril Novolesiga ühinenud tütarettevõtte tulude lisamine.

(13) Lisaks sellele esitasid Sloveenia ametiasutused komisjonile dokumentaalsed tõendid selle kohta, et äriühing ei olnud suuteline kapitaliturgudelt piisaval hulgal värsket kapitali saama. Eelkõige lükkasid pangad tagasi Novoles Straža uute rahaliste vahendite saamise taotluse, sest äriühingul oli nõrk krediidivõime ja nii kehva seisu kohta ebapiisavad tagatised. Isegi taotletavast summast 65 % katvat riigigarantiid peeti ebapiisavaks.

Ümberkorralduskava

(14) Raskustest ülesaamiseks esitas Novoles Straža 2004. aasta aprillis majandusministeeriumile 2004. aasta märtsist algava ümberkorralduskava, mis hõlmas ümberkorraldamisperioodi ajavahemikul 2004–2008.

(15) Kavas on praeguse olukorra põhjusena nimetatud majanduskasvu langust äriühingu peamistel eksporditurgudel (eelkõige Saksamaal ja USAs), kus äriühing müüs 60 % oma toodetest. Lisaks oli kahanenud ka nõudlus pooltoodete järele. Tulude langus 2003. aastal kulmineerus äriühingu võimetusega tasuda kohustusi omavahenditest ja seega võlgade ja finantstehingute kulude suurenemisega. Pealegi ei võimaldanud äriühingu organisatsiooniline struktuur tootmist nõudluse järgi kohandada.

(16) Raskuste ületamiseks nähti ette finantsümberkorraldused – mida on seejärel ka rakendatud –, mille eesmärgiks oli muuta hüpoteegiga tagatud lühiajalised laenud väärtuses 1669940776 Sloveenia tolarit pikaajalisteks kohustusteks 1,1 miljardi Sloveenia tolari suuruse riigigarantii abil mõnede laenude puhul, millest 65 % olid hüpoteegiga tagatud, samal ajal kui ülejäänud refinantseerimine 569940776 Sloveenia tolari väärtuses rahastati riigiabita, kuid mille hüpoteegi koefitsient oli suurem kui 100 % nominaalväärtusest.

(17) Peale selle soovib Novoles Straža oma tegevuse ümber suunata järgmiselt:

Turundusstrateegia muutmine osalise ülemineku kaudu ELi ja Põhja-Ameerika turgudelt Ida-Euroopa ja Venemaa turgudele. Sloveenia ametiasutused on esitanud tõendid mitme müügiprojekti kohta, mida alustatakse muu hulgas Venemaal, Slovakkias ja Serbias. Läbimüük välisturgudel tõuseb 2008. aastal 77 %ni võrreldes 2004. aasta 70 %ga, millest 8 % annavad Ida-Euroopa turud (võrreldes senise 0 %ga).

Pooltoodete osakaalu vähendamine lõpptoodangu kasuks. Valmistooteid on 2008. aastal 33 % (võrreldes 2003. aasta 26 %ga) ja oma kaubamärgiga tooteid on 2008. aastal 26 % (võrreldes 2003. aasta 20 %ga), samas kui pooltoodete osakaal kahaneb 2008. aastal 41 %lt 31 %le. Pooltooted jäävad siiski oluliseks tootmise osaks, kuid ei koosne enam üksnes vineerist, mille tõttu suureneb lisandväärtus. Äriühingu eelis seisneb selles, et toodetakse väiksemates kogustes ja kindlale tootjale.

(18) Lisaks kaasneb ümbersuunamisega tehnoloogiline ümberkorraldamine, mille eesmärgiks on majanduslikult tõhusam tootmine ja tehnika kohandamine nõudlusest tulenevale tootmisele, mis vastab ka keskkonnastandarditele. On kavandatud investeeringud, mis küündivad kuni 1455 miljoni Sloveenia tolarini (6,06 miljoni euroni) ja keskenduvad eelkõige tootluse tõstmiseks, töötingimuste ja materjalikasutuse parandamiseks, energia säästmiseks ja keskkonnastandarditele vastamiseks võetavatele meetmetele. Sloveenia ametiasutused on esitanud komisjonile investeeringute tabeli, mis hõlmab selliseid meetmeid nagu vineeri tulemusüksuse moderniseerimine, arvuti abil juhitava kuivatusprotsessi kasutuselevõtmine, tootmise moderniseerimine uute tooteseeriate tulemusüksuses, energiasüsteemi ümberkorraldamine ja uue teabesüsteemi kasutuselevõtmine. Sloveenia ametiasutused on osutanud teatavatele viivitustele mõne võtmeinvesteeringu teostamisel, nagu tootmine tooteseeriate tulemusüksuses või energiasüsteemi ümberkorraldamine, mille põhjuseks on rahaliste vahendite puudumine (neid investeeringuid pidi rahastatama peamiselt omavahenditest).

(19) Ja viimaks, tööjõu ümberkorraldamise eesmärgiks on vähendada tööjõudu 96 töötaja võrra ning anda ülejäänud töötajatele eri- ja üldkoolitust. 537 miljoni Sloveenia tolari suurused kulud kaetakse osaliselt 283 miljoni Sloveenia tolari (1,2 miljoni euro) suurusest subsiidiumist.

(20) Sloveenia esitas viie aasta äritegevuse perspektiivhinnangu, milles osutas, et ümberkorraldamiskava võimaldaks taastada Novoles Straža elujõulisuse.

(21) Sloveenia ametiasutused on esitanud komisjonile andmed, mis toetavad müügiprognoose. Esiteks oli prognoosides arvesse võetud 2005–2007 aasta umbes 10 %list kasvu Lääne-Euroopa turgudel ja umbes 20 %list kasvu Ida-Euroopa turgudel. Teiseks oli neisse kaasatud nihe pooltoodete tootmiselt valmistoodete tootmisele (59 % valmistooteid 46 % asemel).

(22) Nende eelduste põhjal ja arvestades müügijuhtide prognoose, mis põhinevad kaubandusmessidelt, agentidelt ja vahetult ostjatelt saadud teabel, on Novoles Straža esitanud müügiplaani ajavahemikuks 2004–2008.

(23) Realistlike prognooside põhjal peaks ajavahemikus 2003–2008 aastane kasv siseturul olema eeldatavalt 3,6 % – 5,7 % ja välisturul 6,5 % – 8,4 %. Sellest tulenevalt annab ümberkorraldamine 2008. aastal 11,7 % suuruse hinnalisandi. Hinnalisand kasvab omakapitali suhtes 2008. aastal 12,6 %.

Ümberkorraldamise kulud ja rahastamine

(24) Tabel 2 Ümberkorralduse kulud ja rahastamine

Järgmine tabel annab ülevaate ümberkorraldamise kulude rahastamisest: Vajalik rahastamine (tuhandetes Sloveenia tolarites) Omavahendid Subsiidiumid Tagatis Kokku Finantsiline ümberkorraldamine 369000 1100000 1469000 Turundus- ja arendustegevuse ümberkorraldamine 675000 675000 Tehnoloogia ümberkorraldamine 1456000 200000 1656000 Personali ümberkorraldamine 253988 282771 536759 Kokku: 2384988 282771 1300000 4337699

(25) Äriühing sai riigiabi kokku summas 1583 miljonit Sloveenia tolarit (6,6 miljonit eurot), kuid alles 2004. aasta lõpus, mitte 2004. aasta keskel, nagu kavandatud.

(26) Toetuse põhiosa moodustab neljale laenule antud riigigarantii, kokku 1,3 miljardi Sloveenia tolari väärtuses, mis võimaldab Novoles Stražal ajatada olemasolevat võlga. Tagasimakse tähtaeg on seitsme aasta pärast, mille sisse on arvatud ka kaheaastane moratoorium. Pärast seda on intressimäär 4,5 %, mille sisse on arvatud kuni 0,1 %line ühekordne summeeritud väljamakse krediiditehingu sõlmimise ja haldamise eest. Tagatis katab laenud sajaprotsendiliselt ja lisaks tagab neid vähemalt 65 %line hüpoteek.

(27) Sloveenia väidab, et 2385 miljonit Sloveenia tolarit ümberkorraldamise kulusid rahastatakse äriühingu omavahenditest. Komisjon peab siiski asjakohaseks lisada veel 569 miljonit Sloveenia tolarit erasektori poolsest laenude rahastamisest (mis moodustab kuni 8,5 %). Osa omavahenditest tuli tekitada negatiivsetest investeeringutest (1323 miljonit Sloveenia tolarit ehk 30,5 %) ja kulumist (29,76 %). Sloveenia ametiasutused on komisjonile esitanud negatiivsete investeeringute üksikasjaliku loetelu. Kui umbes 300 miljonit Sloveenia tolarit oli aastal 2005 juba negatiivselt investeeritud, kavandati siiski edasisi negatiivseid investeeringuid (mis on ka osalt teostatud) aastateks 2006 (umbes 600 miljonit) ning 2007 ja 2008 (450 miljonit).

Turuolukord ja kompenseerivad meetmed

(28) Tabel 3 Turuosad

Novoles Straža toodab alljärgnevaid tooteid EL 25 riikides järgmiste turuosadega: Toode Turuosa aastal 2003 Turuosa aastal 2005 Vineer 0,14 % 0,13 % Toolid ja tooliosad 0,07 % 0,04 % Mööbel ja mööbliosad 0,08 % 0,05 % Keskmine 0,09 % 0,06 %

Muu abi

(29) Pärast menetluse algatamise otsuses esitatud andmete parandamist väitsid Sloveenia ametiasutused, et Novoles Straža sai 2004. aastal soodsatest laenudest tõepoolest kasu, kuid need laenud, mis olid tagatud avaliku- ja erasektori rahaliste vahenditega keskkonnakaitseks, ulatusid vaid 115,2 miljoni Sloveenia tolarini (0,48 miljoni euroni) ja nende toetuse netoekvivalent oli 14,9 Sloveenia tolarit (62000 eurot). Kõnealust abi anti Keskkonnainvesteeringute kaasrahastamise kava raames ja kiideti heaks veebruaris 2004.

(30) Sloveenia teatas ka, et 1999. aastal saadud toetus koosnes üksnes intressitoetustest summas 18,1 miljonit Sloveenia tolarit (75000 eurot), tööhõiveabist summas 11,5 miljonit Sloveenia tolarit (48000 eurot), teadus- ja arendustegevuse abist summas 3,6 miljonit Sloveenia tolarit (15000 eurot) ja ekspordiabist summas 1,1 miljonit Sloveenia tolarit (4600 eurot).

(31) Eelmises lõikes esimesena nimetatud abi, mis pidi esialgsete eelduste kohaselt olema ümberkorraldusabi, oli üksnes intressitoetus, mida anti sellepärast, et intressimäärad on Sloveenias välismaiste intressimääradega võrreldes suhteliselt kõrged. Üks programmis osalemise tingimusi oli tegelikult see, et äriühingute krediidireiting pidi olema A, B, C või D ja nende suhtes ei tohtinud olla algatatud pankrotimenetlust. Äriühing tõestas, et tema reiting oli sel ajal A/B.

EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 88 LÕIKE 2 KOHASE MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(32) 16. mai 2006. aasta kirjas leidis komisjon, et kõnealused meetmed on uus abi ja ning vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 88 tuleb komisjoni neist teavitada, et ta saaks meetmetele asutamislepingu artikli 87 kohaselt hinnangu anda. Seetõttu kordas komisjon, et asjakohaseks kriteeriumiks on 2004. aasta mais vastu võetud juriidiliselt siduv õigusakt, millega pädev riiklik ametiasutus on abi määranud.

(33) Lisaks avaldas komisjon kahtlust, kas meede on ühisturuga kokkusobiv, võttes eriti arvesse ühenduse 1999. aasta suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava abi kohta, järgmistel põhjustel:

Ei olnud kindel, kas äriühingul ilmnesid tavalised raskustes oleva äriühingu tunnused, kui arvestada, et selle käive 2003. aastal suurenes ja laovarud 2002. aastal vähenesid. Lisaks ei olnud selge, kas äriühing oli osa suuremast kontsernist.

Ei olnud selge, kuidas äriühing kavatses oma pikaajalise elujõu taastada, eriti kuna tuleviku suhtes puudusid finantsperspektiivi hinnangud.

Ei olnud selge, kas äriühing pidi ümberkorraldamise eesmärkidel tegema ka ise olulisi osamakseid, sest puudus arusaadav selgitus selle kohta, kust nimetatud omavahendid saadakse.

Kompenseerivate meetmete puudumise õigustamiseks ei esitatud turuanalüüsi.

Oli kahtlane, kas abi vastab ühekordse abi põhimõttele, sest äriühing oli 1999. aastal juba ümberkorraldamisabi saanud.

SLOVEENIA MÄRKUSED

(34) Sloveenia kinnitas, et Novoles Stražale antud riigiabi eraldati enne Sloveenia ühinemist Euroopa Liiduga, kuna riigi majanduslik seotus oli enne ühinemist teada.

(35) Teiseks, Sloveenia püüdis hajutada Euroopa Komisjoni kahtlusi selles, kas Novoles Straža kuulub suuremasse kontserni, selgitades, nagu eespool osutatud, Sloveenia omandisuhte struktuuri eripärasid ja parandades aktsionäride osaluse protsente.

(36) Kolmandaks, Sloveenia tõestas, et Novoles Straža on raskustes olev äriühing, selgitades põhjalikumalt nende rahaliste raskuste üldist suundumust, millega äriühing on alates 1990. aastast silmitsi seisnud (nagu tõendavad suurenevad laovarud ja võlad ning vähenev läbimüük, välja arvatud läbimüügi kasv 2002. aastal, mille põhjustasid teatud sündmused), mis kulmineerusid 2004. aastal äriühingu suutmatusega saada väliseid rahastamisvahendeid.

(37) Neljandaks, Sloveenia ametiasutused esitasid teabe, mis osutas, et Novoles Straža strateegia aluseks on turu-uuringud ja prognoosid, mis lubavad suhteliselt suurt mööbli läbimüüki.

(38) Viiendaks, kompenseerivate meetmete kohta esitas Sloveenia turu-uuringu, mis näitab, et Novoles Straža turuosa EL 25 riikide vastaval tooteturul on väga väike. Sloveenia ametiasutused rõhutasid ka, et Novoles Straža asub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaselt abistatavas piirkonnas.

(39) Ja lõpuks, varem saadud riigiabi osas parandas Sloveenia mõningad saadud summasid puudutavad tehnilised vead ja väitis eelkõige, et algselt ümberkorraldusabiks nimetatud abi ei eraldatud päästmiseks ja ümberkorraldamiseks, nagu suunistes määratletud.

ABI HINDAMINE Riigiabi olemasolu

(40) EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike kohaselt on liikmesriigi poolt või riigi vahenditest ükskõik missugusel kujul antav mis tahes abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust, välja arvatud juhul, kui seda saab põhjendada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 või 3 alusel.

(41) Komisjon märgib, et abi on antud riigi vahenditest ühele äriühingule. Seda saab selgelt käsitleda otsetoetusena, kuid ka tagatisena, eriti kui äriühing on raskustes ja talle antakse laenu võtmiseks 100 %line tagatis. Tagatis võimaldas äriühingul saada tõepoolest suuremat laenu, kui ta oleks saanud ilma tagatiseta.

(42) Kuna Sloveenia ja liikmesriikide vahel toimub puidutoodete kaubavahetus, võib meede parandada abisaaja positsiooni võrreldes konkurentidega Sloveenias ja EL-is. Seega kahjustab abi konkurentsi ja mõjutab liikmesriikidevahelist kaubavahetust. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et praegu Novoles Straža kasuks rakendatavad meetmed on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabi.

Uue riigiabi olemasolu

(43) Sloveenia ametiasutused kahtlesid algul, kas komisjonil oli õigus hinnata abi EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 alusel, väites, et abi oli antud enne Sloveenia ühinemist Euroopa Liiduga. Otsuses menetluse algatamise kohta selgitas komisjon, et otsustamaks, kas abi anti enne või pärast ühinemist, on asjakohaseks kriteeriumiks juriidiliselt siduv õigusakt, mille alusel pädevad riiklikud ametiasutused abi annavad. Kui sellist otsust ei võetud vastu enne ühinemist, võivad meetmed kujutada endast uut abi, isegi juhul, kui riigi majanduslik seotus oli eelnevalt teada.

(44) Komisjon jääb oma esialgse järelduse juurde, et juriidiliselt siduv õigusakt, millega pädevad riiklikud ametiasutused abi määrasid, ei jõustunud enne Sloveenia ühinemist Euroopa Liiduga. Asjakohastes Sloveenia õigusnormides on sätestatud, et abi tuleb anda valitsuse otsusega vastutava ministeeriumi tehtud ettepaneku alusel. Kuigi osakondadevahelise ekspertide komisjoni ja vastutava ministeeriumi eelnevad otsused on tõepoolest toetuse andmiseks vajalikud, ei piisa abi andmiseks vaid neist. Lõpliku otsuse teeb valitsus. Käesoleval juhul võeti otsus vastu 27. mail 2004 ja Sloveenia ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Seega kujutavad meetmed endast uut abi ja vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 88 tuleb sellest komisjoni teavitada, et komisjon saaks meetmetele asutamislepingu artikli 87 kohaselt hinnangu anda.

Abi kokkusobivus

(45) Kui kõnealune abi on ümberkorraldusabi, siis on see ühisturuga kokkusobiv juhul, kui see on kooskõlas ühenduse suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava abi kohta (edaspidi suunised).

(46) Pidades silmas Sloveenia kommentaare ja uurimise käigus kogutud teavet, on komisjon jõudnud küsimustes, mis andsid aluse algatada ametlik menetlus, järgmistele järeldustele.

Abikõlblikkus

(47) Pidades silmas Sloveenia poolt esitatud teavet, leiab komisjon, et äriühingu tegevusnäitajate põhjal, nagu neid on kirjeldatud eespool lõigetes 23–25, on selge, et kõnealuse riigiabi andmise ajal oli see tõepoolest raskustes olev äriühing. Eriti märgib komisjon, et need probleemid olid aastatele 2000–2004 iseloomulikud ega olnud lihtsalt 2003. aasta erandjuhtum. Peale selle esitasid Sloveenia ametiasutused piisavalt tõendeid selle kohta, et 2004. aastal ei oleks äriühing suutnud oma lühiajalisi laene ise refinantseerida. Sellega ei ole vastuolus fakt, et äriühingul õnnestus saada mõningast refinantseerimist ilma abita, kuna seda saadi, kasutades kõrgetasemelist tagatist, mida äriühing ei oleks tervele refinantseeritavale summale suutnud anda.

(48) Komisjon märgib ära ka Sloveenia selgitused Novoles Straža omandilise kuuluvuse laadi kohta. Pidades silmas Novoles Straža institutsiooniliste omanike passiivset laadi ja väheseid kapitaliressursse ning allesjäänud omanikkonna killustatust, on komisjon nõus, et äriühing ei saanud oma aktsionäridelt vajalikke rahalisi vahendeid saada. Samadel põhjustel ja arvestades asjaolu, et ükski omanik ei oma üle 22 % Novoles Straža aktsiakapitalist, leiab komisjon ka, et Novoles Straža ei kuulu suuremasse kontserni.

(49) Seega on komisjon nõus, et Novoles Straža oli ümberkorraldusabi saamiseks abikõlblik.

Elujõulisuse taastamine

(50) Menetluse algatamise otsuses osutas komisjon, et ei olnud selge, kuidas ümberkorraldamiskava võimaldaks taastada Novoles Straža pikaajalise elujõulisuse. See küsimus kerkis esile peamiselt seoses viie aasta finantsperspektiivi hinnangutega, mis näitasid, kuidas äriühing ümberkorraldamismeetmete tulemusena arvatavalt edasi areneks. Komisjon märkis, et Sloveenia ei olnud esitanud komisjoni nõutud teavet, mis võimaldanuks hinnata Novoles Straža eeldatavaid tegevusnäitajaid ümberkorralduskava rakendamisel.

(51) Menetluse käigus on Sloveenia andnud eespool lõigetes 21 ja 22 nimetatud lisateavet. See teave selgitab piisavalt eeldatavate tegevusnäitajate aluseid. Komisjon märgib, et Novoles Straža müügiprognoosid on praegu üsna optimistlikud, võttes arvesse, et aastatel 2005 ja 2006 oli sektoril suur konkurents Kaug-Idast, mis põhjustas ülepakkumise ja vajaduse alandada hindu. Ei ole siiski selge, kas see oli teada juba 2004. aasta alguses. Lisaks täheldas komisjon ise aastal 2006, et: vineeri tootmine ja tarbimine on viimasel paaril aastal oluliselt suurenenud ja teatud sortide jaoks on tekkimas suur eksporditurg. Kuna komisjonile ei ole esitatud vastupidist teavet, mis võiks äriühingu või komisjoni enda eeldused kahtluse alla seada, ei ole komisjonil põhjust neid eeldusi vaidlustada. Seetõttu leiab komisjon, et perspektiivhinnangud on veenvad ja komisjoni kahtlused selles osas on hajutatud.

(52) Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon veel, et ümberkorraldamiskava sisaldas mitmeid sisemisi meetmeid, mis rakendamise korral aitaksid arvatavasti kaasa äriühingu tervendamisele. Uurimise käigus jõudis komisjonini teave, et äriühing ei ole veel kõiki kavandatud ümberkorraldusmeetmeid rakendanud. Sloveenia ametiasutuste kohaselt oli selle põhjuseks muu hulgas viivitus riigiabi kättesaamisel ja oodatust väiksem tegevuskasum. Sellega seoses märgib komisjon, et tehnika ümberkorraldamist tuli ümberkorraldamiskava raames rahastada peamiselt omavahenditest. Selline puudus ei olnud siiski eelnevalt teada ja seda saab isegi põhjendada asjaoluga, et riigiabi pidi olema tõepoolest vajalik miinimum, eriti liikmesriigi puhul, kes otsustas seesugust kava rakendada vahetult enne Euroopa Liiduga liitumist. Seega ei pea komisjon seekord erandkorras puudust elujõulise ümberkorralduskava olemasolu kahtluse alla seadmiseks piisavaks. Komisjon meenutab siiski, et abi heakskiitmine sõltub ümberkorralduskava täielikust rakendamisest (punkt 43) ja seda kontrollitakse (punkt 46).

(53) Seetõttu ootab komisjon, et Sloveenia esitaks vastavalt suuniste punktile 46 vähemalt kaks järelevalvearuannet, mis sisaldavad üksikasjalikku teavet äriühingu finantstulemuste ja tehtud investeeringute kohta – 2007. aasta aruande 2008. aasta jaanuari lõpuks ja 2008. aasta aruande 2009. aasta jaanuari lõpuks. Komisjon rõhutab, et isegi kui äriühing taastab oma elujõulisuse kõiki investeeringuid tegemata, võib juhtuda, et ta peab osa riigiabi tagasi maksma, kui kavandatud investeeringud ei ole täielikult teostatud.

Miinimumiga piirduv abi

(54) Samuti piirdub abi miinimumiga. Komisjoni kahtlused on eelkõige hajutatud seoses märkimisväärse omaosalusega. Vastavalt suuniste punktile 40 peab abi rangelt piirduma elujõulisuse taastamiseks vajaliku miinimumiga, kusjuures abisaajatelt oodatakse, et nad annaksid ümberkorraldamiskava rakendamiseks olulise panuse omavahenditest.

(55) Sloveenia ametiasutuste selgitused lõikes 25 osutatud omapanuse kohta on küllalt üksikasjalikud võimaldamaks komisjonil veenduda, et äriühing on teinud või teeb ajavahemikus 2005–2008 olulisel hulgal negatiivseid investeeringuid kuni 30,5 % ulatuses ümberkorraldamise kuludest. Lisaks märkis komisjon, et Novoles Straža on saanud kuni 8,5 % väliseid rahastamisvahendeid, mille puhul ei ole olnud tegemist abiga.

(56) Teisest küljest kordab komisjon, et kulumit ei saa pidada omapanuseks, sest see ei anna äriühingule kättesaadavaid rahalisi vahendeid ja sõltub ühtlasi eelseisvatest, antud riigiabi tulemusena teostatavatest toimingutest.

(57) Seetõttu saab komisjon kokkuvõttes tuvastada 39 % suuruse omapanuse, mida võib pidada 1999. aasta suuniste alusel oluliseks.

(58) Peale selle piirdub abi samuti elujõulisuse taastamiseks vajaliku range miinimumiga eeldusel, et abi hõlmab peamiselt maksmisele kuuluvate pikaajaliste laenude kõige pakilisemad refinantseerimisvajadused ega anna äriühingule seega mis tahes ülemäärast likviidsust.

Kompenseerivad meetmed

(59) Vastavalt suuniste punktidele 35 ja 36 tuleb võtta meetmed, et võimalikult pehmendada riigiabi mis tahes ebasoodsat mõju konkurentidele. Vastavalt suuniste punktile 36 ei ole sellised kompenseerivad meetmed siiski vajalikud, kui abisaaja osalus vastaval turul on tähtsusetu. Sellistel juhtudel ei ole kompenseerivad meetmed abi ühisturuga kokkusobivuse tuvastamise tingimuseks.

(60) Komisjon ei vaidlusta Sloveenia ametiasutuste väiteid, et Novoles Straža tegutseb mitmel tooteturul, milleks on vineeri-, tooli- ja muu mööbli turud. Vineeri kohta märgib komisjon, et ühinemisjuhtumi puhul on turu-uuringud suures osas kinnitanud, et puidupõhiste plaatide nagu vineer, pressitud kiudplaat, viimistlemata puitlaastplaadid ja pinnakattega puitlaastplaadid, dekoratiivne laminaat (HPL/CPL) ja puidupõhised plaatdetailid mööbli- ja ehitustööstusele kuuluvad erinevatele tooteturgudele.

(61) Asjakohase turu määratlemiseks on Sloveenia esitanud komisjonile turu-uuringu, kus on näidatud EL 25 riikide asjakohase kaubaturu turuosad. Sellega seoses ei ole komisjonil erilist põhjust vaidlustada suuniste allmärkuses 20 toodud eeldust, et asjakohaseks turuks on EMP. Komisjon tuletab meelde, et ta on juba varem teostanud ühinemisjuhtumi puhul Euroopa puidupõhiste toodete tööstuse turu-uuringuid (sealhulgas eriti puitlaastplaatide kohta), ja jõudnud järeldusele, et asjakohane turg oli riigi siseturust laiem ja vähemalt piiriüleselt piirkondlik. Selle olid tekitanud suured piiriülesed kaubavood. Seda, et samalaadsed kaubavood eksisteerivad ka vineeri puhul, kinnitavad komisjoni siseekspertide esitatud näitajad (samuti moodustab Novoles Straža ühendusesisene eksport suurema osa äriühingu käibest – 60 %). Lisaks leiti, et piiriülene piirkondlik turg ulatus ligi 1000 km kaugusele, kusjuures see kaugus varieerus vastavalt toodete lisandväärtusele, st pinnakattega toodete puhul oli kaugus isegi suurem kui pinnakatteta toodete puhul. Kuna vineer on juba kvaliteetsem toode ja eksport hõlmab peamiselt spoonitud vineeri, on vineeri transpordikulud väiksemad kui puitlaastplaadi omad (ja isegi väiksemad kui vineerist valmistatud toolide ja muu mööbli transpordikulud). Eespool öeldut silmas pidades on komisjon seisukohal, et Novoles Straža poolt toodetavate toodete asjakohane turg peaks olema kui mitte kogu EMP või kõik EL 25 riigid, siis vähemalt suur osa EL 25 riikidest.

(62) Võttes arvesse, et Novoles Straža turuosa EL 25 riikides ei ületa igal juhul 0,13 % ja et turu geograafilise kitsendamisega poole võrra peaks see põhimõtteliselt kõige enam kahekordistuma, leiab komisjon, et turuosa jääb siiski tunduvalt alla 1 %, mida võib seoses asjaoluga, et turul osaleb suur hulk väikese ja keskmise suurusega tootjaid, pidada ebaoluliseks. Sellest tulenevalt ei ole riigiabi ühisturuga kokkusobivuse tagamiseks kompenseerivaid meetmeid vaja.

Muu abi

(63) Lõpuks on Sloveenia komisjonile esitanud äriühingult saadud igasuguse muu abi kohta piisavalt teavet, et võimaldada ühekordse abi põhimõtte järgimise nõuetekohast hindamist. Vastavalt suuniste punktis 48 ja järgmistes sätestatud põhimõttele ei saa komisjon heaks kiita ümberkorraldusabi andmist äriühingule, mis on juba eelnevalt ümberkorraldusabi saanud. Komisjon leiab, et kõnealuse põhimõtte kohaselt tuleb arvesse võtta mis tahes ümberkorraldusabi, mis on antud kümme aastat enne kõnealust abi, olenemata sellest, kas esimene riigiabi anti enne abi andva liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemist.

(64) Komisjon märgib kõigepealt, et äriühing ei ole varem mingit ümberkorraldusabi saanud. Eelkõige on komisjoni kahtlused hajutatud 1999. aastal intressitoetusena antud 18,1 miljoni Sloveenia tolari (75000 euro) suuruse abi suhtes, et see võis olla ümberkorraldusabi, kuna sel ajal oli äriühingu reiting A/B ning äriühingut ei saanud seega pidada raskustes olevaks ja abi ei saa pidada ümberkorraldusabiks, mis võiks rikkuda ühekordse abi põhimõtet.

(65) Lisaks märgib komisjon, et Sloveenia ametiasutused on parandanud varasemas dokumendis tehnilise vea, mida komisjon oli menetluse algatamise otsuses korranud, mistõttu on kõik selles otsuses nimetatud abimeetmed iseenesest vähese tähtsusega. Lisaks sellele on Sloveenia ametiasutused selgitanud, et kogu abi anti enne Euroopa Liiduga liitumist ümberkorraldusabist erinevatel eesmärkidel. Abi hindamine jääb seega komisjoni pädevusest välja ja isegi asjaolu, et äriühing oli raskustes, ei tee sellest abist 1999. aasta suuniste kohaselt ümberkorraldusabi ning ükski neist eelnevalt antud abimeetmetest ei riku ühekordse abi põhimõtet.

KOKKUVÕTE

(66) Eespool öeldut silmas pidades leiab komisjon, et kõnealune abi on ümberkorraldusabi, mis on kohaldatavate, st 1999. aasta ümberkorraldamise suunistega kooskõlas. Seetõttu leiab komisjon, et kuigi Sloveenia on EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 rikkudes andnud Novoles Stražale õigusvastaselt ümberkorraldusabi, on see riigiabi ühisturuga kokkusobiv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sloveenia poolt Novoles Straža suhtes rakendatud riigiabi on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c ja 1999. aastal vastu võetud ühenduse suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) tähenduses ühisturuga kokkusobiv.

Artikkel 2

1. Ümberkorraldamiskava rakendatakse täies mahus. Kava rakendamiseks võetakse kõik vajalikud meetmed.

2. Kava rakendamist kontrollitakse aastaaruannete põhjal, mis Sloveenia komisjonile esitab. 2008. aasta jaanuari lõpuks esitatakse aruanne 2007. aasta tegevustest ja 2008. aasta tegevusi käsitlev aruanne esitatakse 2009. aasta jaanuari lõpus. Aruanded peavad sisaldama üksikasjalikku teavet äriühingu finantstulemuste ja tehtud investeeringute kohta.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Sloveenia Vabariigile.

Brüssel, 10. juuli 2007 Komisjoni nimel komisjoni liige Neelie Kroes

Versions

1. 2007-07-10
2. 2008-01-31