Komisjoni otsus, 17. juuni 2009, abikava C 41/06 (ex N 318/A/04) kohta, mida Taani kavatseb rakendada kütuse kvootidega reguleeritud tööstustarbimise suhtes kohaldatava CO2 maksu tagastamiseks (teatavaks tehtud numbri C(2009) 4517 all) (Ainult taanikeelne tekst on autentne) (EMPs kohaldatav tekst) (2009/972/EÜ)
Grade B
mapped from publisher markup. A grade says how a document's structure was obtained, not how reliable the law is.
Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2009/972@2009-06-17/et
Contents
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,
olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool osutatud artikli 88 lõike 2 esimesele lõigule ja võttes neid märkusi arvesse
ning arvestades järgmist: MENETLUS
(1) 20. juuli 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 22. juulil 2004 (SG/A/7988), teatasid Taani ametiasutused komisjoni allpool kirjeldatud meetmest.
(2) Komisjon taotles lisateavet 13. septembri ja 14. detsembri 2004. aasta kirjadega. Lisateave esitati vastavalt 14. oktoobri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 18. oktoobril 2004 (A/37970), ja 15. märtsi 2005. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 15. märtsil 2005 (SG/A/2724).
(3) Pärast 27. aprillil 2005 toimunud kohtumist konkurentsi peadirektoraadi ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi esindajatega taotlesid Taani ametiasutused 12. mai 2005. aasta kirjas lisaaega oma teatise täiendamiseks. Kõnealune kiri registreeriti 17. mail 2005 (A/33975).
(4) Pärast meetme mõningat muutmist arutati juhtumit veel komisjoni ja Taani ametiasutuste esindajate vahelistel kohtumistel 12. oktoobril 2005, 15. detsembril 2005 ja 21. veebruaril 2006.
(5) 10. juuli 2006. aasta kirjas, mis registreeriti 11. juulil 2006 (A/35577), teavitasid Taani ametiasutused komisjoni sellest, et nende arvates on teatised täielikud ja palusid komisjonil jätkata meetme esialgset uurimist 12. oktoobri 2005. aasta kohtumisel esitletud vormis.
(6) 26. septembri 2006. aasta kirjas teavitas komisjon Taanit sellest, et ta on meetme suhtes otsustanud algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.
(7) Komisjon otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon kutsus asjast huvitatud isikuid esitama kavandatava toimingu kohta märkusi.
(8) 24. novembri 2006. aasta kirjas, mis registreeriti 27. novembril 2006 (A/39579), edastas Taani valitsus oma tähelepanekud menetluse algatamise kohta.
(9) Komisjon sai tähelepanekuid järgmiselt kolmelt huvitatud isikult: Rootsi valitsus (8. detsember 2006, A/40067), Novo Nordisk (8. detsember 2006, A/40027), Novozymes (11. detsember 2006, A/40089) ja Dansk Industri (12. detsember 2006, A/40147). Komisjon edastas need Taani ametiasutustele, andes neile võimaluse vastamiseks. Taani valitsuselt saadi märkused 5. veebruari 2007. aasta kirjas, mis registreeriti samal kuupäeval (A/31115).
(10) 12. septembril 2007 toimus kohtumine Neelie Kroesi kabinetiliikmete ja Taani maksuministri Kristian Jenseni vahel. Kohtumisel lepiti kokku, et otsust kavandatava maksusoodustuse kohta ei langetata enne, kui ühenduse uued suunised keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta on vastu võetud.
(11) 14. mai 2008. aasta kirjas palus komisjon teavet keskkonnamaksudest vabastamise eeskirjade kohta, mida tuleks kohaldada vastavalt keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevatele uutele ühenduse suunistele Taani vastas 22. juuli 2008. aasta kirjas (A/15183), mille juurde kuulus ka lisa (A/15244).
(12) Teabetaotlus ja sellele saadud vastus edastati huvitatud isikutele, kes olid esitanud märkused ametliku uurimismenetluse algatamise kohta. Seekord esitasid oma tähelepanekud järgmised huvitatud isikud: Dansk Industri (6. oktoober 2008, A/20427), Novo Nordisk (7. oktoober 2008, A/20550), Novozymes (8. oktoober 2008, A/20739) ja Rootsi valitsus (15. oktoober 2008, A/21433).
MEETME ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS Taustteave
(13) CO2 maks kehtestati Taanis 1992. aastal ja seda võetakse energiatoodetelt ja elektrilt. Kõnealuse maksu puhul on tegemist tarbimismaksuga, mille suurus on praegu 90 Taani krooni ühe tonni tekitatud CO2 kohta. CO2 maksu peamine eesmärk on CO2 heitkoguste vähendamine. Kütuse puhul kohaldatav maksumäär sõltub energiatoote süsiniku sisaldusest. Energiamaksu on kogutud alates 1977. aastast.
(14) Kodumajapidamised ja teenusesektori teatavad osad maksavad energiamaksu kogu ulatuses, käibemaksuregistrisse kantud äriühingud on kõnealusest maksust aga täielikult vabastatud. Tavalised kodumajapidamised ja teenusesektori teatavad osad maksavad CO2 maksu täies ulatuses, kuid käibemaksuregistrisse kantud äriühingute suhtes kohaldatakse vastavat äriühingute määra. Kõnealuse äriühingute määra kiitis komisjon heaks novembris 2005 Nn rasketes tootmisprotsessides kasutatava energia puhul saavad äriühingud üldisest äriühingute määrast veel täiendava maksuvähenduse. Komisjon kiitis heaks raskete tootmisprotsesside maksuvähenduse, viimane kord septembris 2005. Heakskiitmine põhines asjaolul, et abisaajad maksid endiselt CO2 maksu, et tagada kooskõla ühenduse madalaima maksustamistasemega, mis on sätestatud nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivis 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (edaspidi: energia maksustamise direktiiv). Lisaks on teatavad energiamahukad äriühingud sõlminud Taani valitsusega vabatahtlikke energiasäästu kokkuleppeid. Vastutasuks kokkulepetes püstitatud eesmärkide täitmise eest saavad äriühingud täiendavalt vähendada CO2 maksu, mille komisjon kiitis viimane kord heaks aprillis 2003.
(15) 1. jaanuaril 2005 jõustus ELi heitkogustega kauplemise süsteem kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (edaspidi: saastekvootidega kauplemise direktiiv). Selle põhjal peab kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluva käitise käitaja omama luba, mis hõlmab tema kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Saastekvoodid jaotatakse käitajatele tasuta iga kauplemisperioodi alguses või ostavad käitajad need oksjonil ja/või turul. Esimesel kauplemisperioodil (1. jaanuar 2005 –31. detsember 2007) kohustusid liikmesriigid eraldama vähemalt 95 % saastekvootidest tasuta. Taani otsustas panna ülejäänud 5 % saastekvootidest avalikule oksjonile. Teisel kauplemisperioodil (1. jaanuar 2008 –31. detsember 2012) oli liikmesriikidel võimalik oksjonile panna 10 % saastekvootidest. Taani otsustas eraldada kõik saastekvoodid tasuta.
Teatatud meede
(16) Teatatud meetmega teevad Taani ametiasutused ettepaneku, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud energiamahukad äriühingud saaksid täieliku vabastuse CO2 maksust (maksu tagastamise vormis). ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud muud äriühingud maksavad CO2 maksu, mis on 50 % madalaimast maksustamistasemest. Taani ametiasutuste sõnul on kõigi ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud praeguste äriühingute puhul tegemist energiamahukate äriühingutega energia maksustamise direktiivi tähenduses. Kui teatatud meede kiidetakse heaks, saaks selle alusel ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud kogu kütuse tööstustarbimiselt CO2 maksu täielikult tagastada.
(17) Teatatud maksuvabastus on kohaldatav vaid kütuse (mineraalõlitooted, gaas ja süsi) suhtes, mida kasutatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud äriühingutes. See ei hõlma elektri- ja soojusetarbimist, samuti ruumide kütmiseks ja vee soojendamiseks kasutatavat kütet.
(18) Kavandatavate maksuvabastuste õiguslik alus on 9. juuni 2004. aasta seadus nr 464.
(19) Tehakse ettepanek, et kogu tööstuslik kütusekasutus, mis on hõlmatud saastekvootidega kauplemise direktiiviga, välja arvatud elektri- ja soojatootmine, tuleks täielikult või osaliselt CO2 maksust vabastada, nagu kirjeldatud eespool. Sellest saaks kasu ligikaudu 85 tootmisprotsessi, mis jagunevad 120 tootmisüksuse vahel.
(20) Taani ametiasutuste hinnangul jääb meetme tõttu igal aastal saamata maksutulu summas 30 miljonit Taani krooni (ligikaudu 4 miljonit eurot). Siiski märgivad Taani ametiasutused 22. juuli 2008. aasta kirjas, et abikava eelarve on eespool osutatud hinnangust väiksem.
(21) Taani ametiasutused võtsid kavandatava abikava õigusliku aluse vastu 2004. aastal, kuid on kinnitanud, et nad rakendavad seda vaid tingimusel, kui komisjon annab selleks nõusoleku. Heakskiitmisel kohaldatakse seda alates 1. jaanuarist 2005. Abikava kestus ei ole piiratud, kuid Taani ametiasutused on kohustatud abikava heakskiitmisel sellest komisjonile uuesti teatama 10 aasta pärast.
ARTIKLI 88 LÕIKE 2 KOHASE AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHUSED
(22) Otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta märkis komisjon, et meedet rahastatakse riigi ressurssidest. Meedet kohaldatakse vaid ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud äriühingute suhtes, vähendades nende kulusid, mis neil muidu tuleks oma tegevuseelarvest kanda. Seega antakse meetmega kõnealustele äriühingutele majanduslik eelis. Komisjon kahtles selles, kas meetme valikulisust saab maksusüsteemi olemuse ja ülesehitusega põhjendada. Meetmest kasusaajad tegutsevad aktiivselt turul, mis on avatud konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Seega võib meede moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust siseturul. Seepärast asus komisjon seisukohale, et meede võib olla käsitletav riigiabina.
(23) Komisjon uuris, kas meede võis olla kokkusobiv varasemate ühenduse suunistega keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta. (EAG 2001), sest kavandatava abikava kohaselt tasutav maks jääks allapoole energia maksustamise direktiivis sätestatud madalaimast maksustamistasemest, ilma et kasusaajad võtaksid kohustusi või sõlmiksid vabatahtlikke kokkuleppeid meetmete võtmiseks, mis lähevad kaugemale ELi ühtlustatud kohustuse täitmisest.
(24) Komisjon uuris, kas võimalik abi võiks olla kokkusobiv ühisturuga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c, viidates väidetavale vajadusele kaotada topeltmaksustamine. Sellega seoses märkis komisjon, et energia maksustamise riikliku taseme hulka loetakse ka CO2 maksud, et tagada kooskõla energia maksustamise direktiiviga. Seepärast võib kavandatav maksusoodustus moonutada konkurentsi siseturul, sest see põhjustaks maksuerandeid valdkondades, kus maksud on ühenduse tasemel juba ühtlustatud. Samuti võib maksusoodustuse andmine kõigile ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud äriühingutele olla vastuolus saastaja maksab põhimõttega, sest nii saaksid maksusoodustust ka need äriühingud, kes on saastekvoodid tasuta saanud. Komisjon kutsus Taanit esitama lisateavet meetmete kohta, mida kavandatakse selleks, et kindlaks määrata iga ettevõtja puhul eraldi CO2 maksu võimaliku topeltmaksustamise suurusjärk ning tagada, et ainult need ettevõtjad, kes tegelikult kannavad topeltmaksustamise koormust, saaksid kõnealust maksuvabastust kasutada. Komisjon märkis, et maksusoodustuse andmine ainult nendele äriühingutele, kes peavad täiendavaid saastekvoote ostma, oleks vastuolus keskkonnahoiu loogikaga, sest selline tegevus eelistaks äriühinguid, kes saastamist ei piiranud.
HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED
(25) Rootsi ametiasutused väitsid, et komisjon peaks seoses teatatud maksusoodustusega tegema põhjaliku majandusliku ja õigusliku analüüsi. Rootsi ametiasutused viitasid enda koostatud teatisele sarnase juhtumi kohta, mille puhul komisjon oli samuti algatanud ametliku uurimismenetluse.
(26) Dansk Industri märkis, et esiteks tuleks täpsustada, et meetme puhul ei ole tegemist riigiabiga ja teiseks, et meede on kokkusobiv EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c. Sellega seoses tuleb meeles pidada, et Dansk Industri peab tasuma CO2 maksu, energiamaksu, SO2 maksu ja hinnalisandit, mida haldab Energinet.dk ja mida jaotatakse rohelise elektrienergia tootjatele. Seega maksavad Taani äriühingud elektritarbimise eest tunduvalt rohkem kui nende Euroopa ja rahvusvahelised konkurendid.
(27) Novo Nordisk A/S väitel hoiaksid nad tänu kavandatavale meetmele igal aastal maksudelt kokku 200000 Taani krooni. Äriühingu väitel selline kokkuhoid konkurentsi ei moonuta, sest heitkoguste kvoodisüsteemi alusel tuleb neil igal aastal kulutada ligikaudu 400000 Taani krooni, et saavutada madalam CO2 heitkoguste tase. Nad viitavad vähese tähtsusega abi eeskirjadele, mille kohaselt on neil õigus kolme aasta jooksul saada abi kuni 200000 euro (umbes 1,5 miljoni Taani krooni) ulatuses. Kokkusobivuse kohta energia maksustamise direktiiviga märkis Novo Nordisk, et nad kasutavad soojuse ja elektri koostootmisel saadavat energiat ja seetõttu on neil õigus saada maksuvabastust või -vähendust vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 15 lõike 1 punktile c. Lisaks on nende puhul tegemist energiamahuka äriühinguga ning nende energiatarbimise kogukulud (kõnealune maks pluss CO2 heitkoguste vähendamise kulud) on suuremad kui ühenduse madalaim maksustamistase. Lisaks viitas Novo Nordisk energia maksustamise direktiivi preambuli põhjendusele 7, mille kohaselt energia maksustamine võib olla vahend Kyoto protokolli eesmärkide saavutamiseks (st samad eesmärgid, mis ELi heitkogustega kauplemise süsteemi puhul). Novo Nordisk leidis, et käesoleva juhtumi puhul on tegemist topeltmaksustamisega. Seoses komisjoni ettepanekuga hinnata võimalikku koormust iga kasusaaja tasandil märkis Novo Nordisk, et selline lähenemine põhjustaks tõsiseid periodiseerimisraskusi jms, sest saastekvootide ostmise aeg ei pea tingimata kokku langema energia tarbimise ajaga.
(28) Novozymes A/S toodab ensüüme, millega seoses toodab ta tööstuslikes soojuse ja elektri koostootmisjaamades ka elektri- ja soojusenergiat. Kõnealuse äriühingu tootmisprotsessi puhul on tegemist nn raske tootmisprotsessiga, mille suhtes kohaldatakse maksu vahemikus 3–25 Taani krooni kasutatud kütustelt tekkinud tonni CO2 kohta. Äriühing on samuti hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga. Äriühingu Novozymes märkused langevad kokku ettevõtja Novo Nordisk märkustega.
TAANI MÄRKUSED
(29) Viidates 16. mai 2000. aasta kohtuotsusele asjas C-83/98 P (France vs. Ladbroke Racing Ltd ja komisjon) väidavad Taani ametiasutused, et käesoleva juhtumi puhul valikuline eelis puudub. Kohus on mitme juhtumi puhul kinnitanud, et olukorras, kus tegemist on üldise majanduspoliitilise või sotsiaalpoliitilise abikavaga, mis ei eelista teatavat tegevust või ärisektoreid, jääb abikava sellisel juhul EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalast välja. Adria-Wieni otsuses anti energiamaksu soodustusega majanduslik eelis kaupu tootvatele äriühingutele teenusesektori ees, kuigi ka teenusesektori äriühingud võivad olla suhteliselt suured energiatarbijad. Taani ametiasutuste väitel ei anna kõnealune abikava eelist konkreetsele äriühingute rühmale. Pigem antakse sellega maksusoodustus kõigile samas õiguslikus ja faktilises olukorras olevatele äriühingutele. Seepärast leiavad Taani ametiasutused, et kavandatav abikava ei kuulu EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse.
(30) Lisaks viitavad nad Adria-Wieni kohtuasjas tehtud järeldustele, mille kohaselt meede, millega üsna tõenäoliselt antakse selle saajale eelis, kuid mille andmine on põhjendatud süsteemi olemuse või struktuuriga, ei täida valikulisuse kriteeriume. Taani ametiasutused on praeguse juhtumi puhul asunud seisukohale, et pärast ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kehtestamist minetab kõnealune maks oma keskkonnaväärtuse. Pärast seda, kui maksu eesmärki ei ole enam võimalik täielikult või osaliselt täita, tuleb maksusüsteemi loogikast ja olemusest lähtuvalt asjaomased äriühingud kõnealusest maksust vabastada.
(31) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkogused ja CO2 maks on tõhusad turupõhised vahendid, mille eesmärk on vähendada energia tarbimisest tekkivaid CO2 heitkoguseid. Mõlemad vahendid suurendavad energia tarbimise piirkulusid ka heitkoguste tasuta eraldamise korral. Nii lubatud heitkoguste eraldamine kui ka maksud suurendavad tootmiskulusid. CO2 heitkoguste kogusuurus on piiratud lubatud heitkoguste kogusuurusega. Näiteks kui üks äriühing vähendab maksude tõttu oma heitkoguseid, annab ta sellega omakorda teistele ettevõtjatele võimaluse heitkoguseid suurendada. Topeltmaksustamise korral ei ole maks seega enam kulutõhus mõjutusvahend. Sellel ei ole enam keskkonnamõju, pigem muutub see asjaomase äriühingu jaoks täiendavaks finantskoormaks. Seepärast asuvad Taani ametiasutused seisukohale, et käesolev meede on kooskõlas maksusüsteemi olemuse ja loogikaga.
(32) Esiteks märgivad Taani ametiasutused, et 2001. aasta suunised keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta on mittesiduv õigusakt, mis sisaldab komisjoni poolt kasutatavaid riigiabi hindamiskriteeriume. Meetmest teatamise ja EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse ajal olid asjaomasteks kohaldatavateks suunisteks 2001. aasta suunised keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta. Ei tasu siiski arvata, et kõnealused suunised sisaldavad kriteeriume selliste meetmete hindamiseks nagu kõnealune meede. Suunised jõustusid rohkem kui kaks aastat enne heitkogustega kauplemise direktiivi ja energia maksustamise direktiivi vastuvõtmist. Seepärast leiavad Taani ametiasutused, et komisjoni tõlgendus punkti 51 lõike 1 punktis a esitatud vabatahtlike kokkulepete ja kohustuste kohta on liiga range, võttes eriti arvesse seda, et kõnealuse punkti teises lõigus on märgitud, et kõnealuseid sätteid kohaldatakse ka siis, kui liikmesriik vähendab maksu tingimustel, millel on sama mõju kui vabatahtlikel kokkulepetel ja kohustustel. Taani ametiasutused leiavad, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi mõju on sama, mis oleks saavutatud vabatahtlike kokkulepete või CO2 maksu tulemusena.
(33) Kui komisjon leiab, et meede ei ole kokkusobiv 2001. aasta suunistega keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta, võib meetme Taani ametiasutuste hinnangul kõnealuste suuniste asemel heaks kiita otse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel, sest nende arvates on olukord pärast energia maksustamise direktiivi ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi vastuvõtmist märkimisväärselt muutunud, ning asjaomaste äriühingute suhtes kohaldatakse topeltmaksustamist.
(34) Taani on viidanud ka komisjoni personali töödokumendile, mis koostati energia maksustamise direktiivi vastuvõtmise kontekstis. Kõnealuses dokumendis märkis komisjon, et selliste äriühingute CO2 maksust vabastamine, kes on hõlmatud ühenduse heitkogustega kauplemise süsteemiga, ei pruugi olla käsitletav riigiabina, sest nii CO2 maksu kui ka heitkoguste piirmäära kehtestamine võivad viia topeltmaksustamiseni, mida tuleb vältida. Direktiivi käsitlevas protokollis võttis nõukogu vastavalt komisjoni ettepanekule kohustuse uurida maksumeetmete mõju seoses ELi heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamisega, et eelkõige vältida topeltmaksustamise juhtumeid.
(35) Otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta palus komisjon Taani valitsusel esitada teavet, mis kinnitaks, et meede aitab saavutada keskkonnaeesmärke või suurendada energiatõhusust, mis vastaks laias laastus sellele, mis oleks saavutatud siis, kui oleks järgitud standardset ühenduse madalaimat maksustamistaset. Taani ametiasutused väidavad, et selline teave oli ilmne juba pelgast võrdlusest saastekvootide hinna ja ühenduse madalaima maksustamistaseme vahel. Taani esitatud märkuste ajal oli saastekvootide hind 13 eurot tonni CO2 kohta, kusjuures ühenduse miinimumid tonni CO2 kohta olid järgmised: 1,55 eurot söe ja koksi puhul, 6,66 eurot gaasiõli ning 2,64 eurot maagaasi puhul. Seega kujutab 13 euro suurune saastekvoodi hind tonni CO2 kohta endast tunduvalt suuremat majanduslikku stiimulit heitkoguste vähendamiseks kui seda oleks asjaomane maks. Kooskõlas Taani riikliku saastekvootide eraldamise kavaga ajavahemikuks 2005–2007 eraldatakse kvootidega reguleeritud Taani tööstusele saastekvoote tasemel, mis on 7,1 % väiksemad kui need, mida kohaldatakse CO2 heitkoguste suhtes samal perioodil tavapärases olukorras (sealhulgas maksud ja vabatahtlikud kokkulepped).
KAVANDATAVA MEETME HINDAMINE Riigiabi olemasolu
(36) EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
(37) Kavandatava meetme tulemusena vähenevad riigi tulud, seega rahastab Taani kõnealust meedet riigi ressurssidest. Kasusaajad tegutsevad turul, mis on avatud konkurentsile ja kus toimub liikmesriikide vaheline kaubandus. Seega võib meede moonutada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Selle kindlaksmääramiseks, kas kavandatav meede kuulub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse, tuleb seega leida vastus küsimusele, kas sellega kaasneb abisaajatele valikuline majanduslik eelis või mitte.
(38) Taani ametiasutused väidavad, et kavandatav maksusoodustus ei anna abisaajatele valikulist eelist, sest see hõlmab kõiki äriühinguid, kes on õiguslikult ja faktiliselt samas olukorras, nimelt neid, kelle suhtes kohaldatakse topeltmaksustamist. Kui siiski leitakse, et tegemist on valikulise eelisega, loevad Taani ametiasutused selle põhjendatuks süsteemi olemuse ja ülesehitusega. Seda eelkõige põhjusel, et CO2 maks ja ELi heitkogustega kauplemise süsteem teenivad sama eesmärki, milleks on CO2 heitkoguste vähendamine. Pärast ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kehtestamist kaotas CO2 maks oma keskkonnaalase eesmärgi. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud äriühingute jaoks ei ole CO2 maks enam vahend, mis stimuleeriks CO2 heitkoguste vähendamist. Pigem on tegemist täiendava majandusliku koormaga.
(39) Komisjon märgib, et Adria-Wieni otsuses leiti, et välja tuleb selgitada üksnes see, kas konkreetses õiguslikus raamistikus soodustab asjaomane meede teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist EÜ asutamislepingu artikli 92 lõike 1 tähenduses teiste ettevõtjatega võrreldes, kes on asjaomase meetmega taotletava eesmärgi osas võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras. Samuti on olemas hiljutine kohtupraktika eelise ja valikulisuse tõlgendamise kohta. Gibraltari otsuses esitati standardne riigiabi analüüs maksujuhtumite puhul. Esimese Astme Kohus leidis, et selline analüüs peaks koosnema järgmisest: 1) võrdlussüsteemi kindlaksmääramine, 2) erandi kindlaksmääramine kõnealusest võrdlussüsteemist ja 3) võimalus põhjendada erandit süsteemi olemuse või ülesehitusega.
(40) Seoses valikulise eelise mõistega tuleb komisjonil seega esmalt kindlaks määrata võrdlussüsteem. Kooskõlas standardanalüüsiga leiab komisjon praeguse juhtumi puhul, et võrdlussüsteemiks on olemasolev üldine energiamaksu süsteem (hõlmates kõiki makse, mis tuleb tasuda energiatoote tarbimise eest, st CO2 maks ja elektrimaks). Selline lähenemine on kooskõlas energia maksustamise direktiivi artikli 4 lõikega 2, mille kohaselt võib energiatootelt kinnipeetavaid kõiki kaudseid makse kumuleerida, et tagada ühenduse madalaima maksustamistaseme järgimine. Lisaks esitles Taani 2004. aastal kõnealust kahte maksu riikliku energiamaksu süsteemi osana, et näidata kokkusobivust energia maksustamise direktiiviga ja põhjendada elektrimaksu maksmisest tehtavat erandit riigiabi seisukohast. Kergendades abisaajate finantskoormat, mis muidu oleks olnud nende tootmiskulude osa, soodustatakse seega selgelt abisaajaid võrreldes äriühingutega, kes ei ole maksust vabastatud, ning kaldutakse seejuures võrdlussüsteemist kõrvale. Taani ametiasutused väidavad, et valikulise eelise analüüsis tuleb arvesse võtta seda, et abisaajatel on finantskoorem ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi alusel. Komisjon märgib, et energiamaksu süsteemi eesmärk langeb vaid osaliselt kokku EL heitkogustega kauplemise süsteemi omaga. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ainueesmärk on CO2 heitkoguste vähendamine; energiamaksu süsteemil on ka muid eesmärke, näiteks energiatõhususe edendamine ja tulude kogumine riigikassasse. Lisaks on olulisi erinevusi maksu- ja kvoodisüsteemi toimimise vahel (näiteks ei pruugi ELi heitkogustega kauplemise süsteem tingimata kaasa tuua tegelikke kulusid, mida abisaaja peab tasuma iga tarbitud energiaühiku eest). Sel põhjusel ei jaga komisjon Taani seisukohta, et CO2 maksu ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi koos tuleks võrdlussüsteemina kasutada.
(41) NOx-i otsuses leidis Esimese Astme Kohus, et valikulisus puudus, sest eelise (saastelubade tasuta eraldamine) said vaid need äriühingud, kellele oli sama kava kohaselt pandud kohustus ning kes seepärast ei olnud kavaga hõlmamata äriühingutega samas õiguslikus ja faktilises olukorras. Komisjon leiab, et NOx-i juhtum ja praegune juhtum on erinevad. NOx-i juhtumis anti eelis (NOx-i tasuta kvoodid) abisaajatele tingimusel, et abisaajad peavad kinni samas süsteemis ettenähtud heitkoguste lävendist. Praeguses juhtumis taotletakse soodustust CO2 maksu puhul, mida üldjuhul tasuvad kõik energiatarbijad. Soodustuse põhjuseks on asjaolu, et abisaajad on hõlmatud muu (mittemaksulise) süsteemiga. Seepärast sarnaneb käesolev juhtum komisjoni arvates rohkem eespool osutatud Adria-Wieni otsuse olukorraga, mille puhul Euroopa Kohus kinnitas valikulise eelise olemasolu, sest energiamaksu soodustusega eelistati teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist teiste ettevõtjatega võrreldes, kes on asjaomase maksuga taotletava eesmärgi osas võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras.
(42) Vastavalt komisjoni teatisele riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta äriühingute otsese maksustamisega seotud meetmete suhtes loetakse makse, millel on vaid tehniline iseloom (nt topeltmaksustamise vältimine) põhimõtteliselt üldmeetmeteks. Nagu eespool mainitud, on maksu ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi vahel olulised erinevused. Seepärast ei saa neist viimast lugeda maksuks komisjoni teatise tähenduses.
(43) Seepärast leiab komisjon, et maksusoodustus iseenesest annab valikulise eelise EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.
(44) Seoses süsteemi loogikaga märgib komisjon taas, et energiamaksu süsteemi eesmärk langeb vaid osaliselt kokku EL heitkogustega kauplemise süsteemi omaga. Käesoleval juhul on võrdlussüsteemiks energiamaksu süsteem. Selle süsteemi loogika on iga tarbitud energiatoote maksustamine ja kavandatav maksusoodustus ei ole selle loogikaga kooskõlas. Sellega seoses märgib Taani, et topeltmaksustamine suurendab äriühingute piirkulusid, kuid üldised CO2 heitkogused seejuures ei vähene. Komisjon leiab, et väide on asjakohane vaid võimaliku riigiabi kokkusobivuse, eriti selle proportsionaalsuse seisukohast. Selle põhjenduseks toob ta asjaolu, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi mõju ei ole riigiabi kindlaksmääramise võrdlussüsteemi osa. Isegi kui komisjon lülitaks võrdlussüsteemi ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, ei hõlmaks kavandatav CO2 maksu soodustus kõiki heitkoguseid tootvaid valdkondi ja asjaomast kohustust pidada kinni ELi heitkogustega kauplemise süsteemis sätestatud kvootidest. See kalduks Taani osutatud loogikast kõrvale ja seega ei oleks maksusoodustust võimalik vaid süsteemi loogikaga põhjendada.
(45) Seepärast komisjon ei leia, et kavandatava maksuvabastuse valikulisust saab põhjendada maksusüsteemi olemuse ja loogikaga.
(46) Teatatud meetme klassifitseerimine riigiabina on kooskõlas komisjoni üldise tavaga, mille kohaselt loetakse keskkonnamaksudest vabastamine või selle vähendamine üldjuhul riigiabiks. Eelkõige käsitles komisjon riigiabina selliseid kavasid, millega vabastati CO2 maksust need äriühingud, kes olid hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga.
(47) Seepärast leiab komisjon, et teatatud meede on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.
Kokkusobivus EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c
(48) Pärast ametliku uurimismenetluse algatamise otsust võeti vastu keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevad uued ühenduse suunised (edaspidi: 2008. aasta suunised). Vastavalt kõnealuste suuniste punktile 204 kohaldab komisjon uusi suuniseid kõikide teatatud abimeetmete suhtes, mille kohta ta peab tegema otsuse pärast seda, kui suunised on avaldatud, isegi kui abikavadest on teatatud enne suuniste avaldamist. 2008. aasta suuniste punktis 68 on siiski märgitud, et suuniste koostamise ajal ei olnud komisjonil piisavalt kogemusi keskkonnamaksude vähendamiste kokkusobivuse hindamisel selliste äriühingute puhul, kes osalevad kaubeldavate lubade süsteemis. Seega oli 2008. aasta suuniste vastuvõtmise ajal veel liiga vara asjaomaseid üldiseid juhiseid anda. Seega lähtutakse selliste juhtumite hindamisel EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktist c. Selliste keskkonnajuhtumite hindamisel, mis ei ole hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, lähtub komisjon üldjuhul suunistes sätestatud kriteeriumidest. Käesoleva juhtumi puhul on kriteeriumid energiamaksude vähendamise ja nendest vabastamise hindamiseks olemas, mispärast oleks ebaloogiline neid arvesse mitte võtta. Eriti tuleks kõnealustest kriteeriumidest lähtuda abi vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel.
(49) Riigiabimeetme EÜ asutamislepinguga kokkusobivuse hindamisel peab komisjon esmalt arvesse võtma kõnealuse meetme positiivset mõju ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisel (nt keskkonnakaitse kõrgem tase) ja selle võimalikke kõrvalmõjusid kaubandusele ja konkurentsile. Praeguse juhtumi puhul on keeruline kindlaks määrata, kas kavandatav abikava aitaks parandada keskkonnakaitse taset. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja CO2 maksu eesmärk on kõrgema keskkonnakaitse taseme saavutamine; maksusoodustuse eesmärk iseenesest on aga kergendada äriühingute maksukoormust. Seega on kavandatava meetme mõju järgmine: abisaajad saavad konkurentsieelise, mis iseenesest ei ole ühist huvi pakkuv eesmärk. Siiski ei välista see positiivset mõju otsesele keskkonnakaitse tasemele, mis võib tuleneda asjaolust, et maksu vähendamine võimaldab kõrgemate maksumäärade kehtestamist või säilitamist võrreldes teiste ettevõtjate jaoks kehtestatud ühenduse madalaima maksustamistasemega.
(50) Teiseks on 2008. aasta suuniste punktis 152 märgitud, et abimeetme heakskiitmiseks EÜ asutamislepingu artikli 87 alusel peavad ühtlustatud maksude vähendamised ja nende suhtes tehtavad erandid olema kokkusobivad asjaomaste ühenduse õigusaktidega. Lisaks kinnitab maksudirektiivide järgimise nõuet kohtupraktika, vt Esimese Astme Kohtu 27. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas T-184/97, BP Chemicals vs. komisjon. Juhtumite puhul, kus on tegemist CO2 maksu soodustusega, tuleb eelkõige järgida energia maksustamise direktiivi. Osutatud direktiivi kohaselt tuleb maksumäärad kehtestada selliselt, et need sisaldaksid iga energiatoote ja elektri puhul asjaomaseid ühenduse madalaimaid maksustamistasemeid. Madalaimad maksustamistasemed on esitatud direktiivi I lisas. Nagu eespool mainitud, hõlmab madalaim maksustamistase vastavalt energia maksustamise direktiivi artikli 4 lõikele 2 kõiki kinnipeetavaid kaudseid makse (välja arvatud käibemaks), mis arvestatakse otse või kaudselt energiatoodete ja elektrienergia koguse alusel tarbimisse lubamise ajal. Sama direktiivi artikli 17 lõike 4 kohaselt peavad ettevõtted, kes kasutavad ühenduse miinimumist madalamat maksustamistaset, sõlmima lepingu või rakendama kaubeldavate lubade süsteemi või muud samalaadset korraldust, mis on mõeldud keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks, mille toime on laias laastus samaväärne sellega, mis oleks saavutatud tavalisi ühenduse alammäärasid järgides. Otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta kutsus komisjon Taanit esitama täiendavat teavet, mis toetaks Taani väidet, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemil on laias laastus sama toime, mis maksulgi. Taani ei ole kõnealuse küsimuse kohta täiendavat teavet esitanud. Võttes arvesse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kvootide hinnataset võrreldes ühenduse madalaima maksustamistasemega, ei saa siiski välistada, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemil on laias laastus sama toime, mis oleks saavutatud CO2 maksuga.
(51) Taani on viidanud rohelisele raamatule Turupõhised vahendid keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades, mida komisjon esitles energia maksustamise direktiivi läbivaatamise lähtepunktina. Sellega seoses tuleb märkida, et roheline raamat on dokument, milles enne ettepanekute koostamist kutsutakse üles pidama arutelusid võimalike poliitikavalikute üle, st roheline raamat ei ole siduv õigusakt. Rohelises raamatus tunnistab komisjon, et vähemalt teataval määral teenivad ELi heitkogustega kauplemise süsteem ja energia maksustamise direktiiv sama eesmärki ja märgib, et kattumisi tuleks vältida. Seoses energia maksustamisega tõstatatakse selles ka küsimus energia maksustamise taga olevate eri eesmärkide kohta ja tehakse ettepanek energia maksustamine jagada CO2 osaks ja energiaga seotud osaks. Loogikast lähtuvalt ei tuleks CO2 osa kohaldada ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud käitiste suhtes. Võttes arvesse asjaolu, et Taanis on ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud äriühingud juba praegu energiamaksust vabastatud, ei peaks nad üldse tootmisprotsessis tarbitud energialt maksu maksma, kui kõnealune meede kiidetakse heaks. Seepärast ei leia komisjon, et Taani kavandatav meede on kooskõlas eespool osutatud rohelise raamatu mõttega.
(52) Asjaomaste ühenduse õigusaktide lähema vaatlemise põhjal võib tõdeda, et keskkonnamaksude vähendamist ja nendest vabastamist käsitlevate riigiabi eeskirjade tagamõte on aktsepteerida selliseid olukordi, kus ühenduse maksumääradest peetakse kinni. Rangemat lähenemist kasutatakse seejuures olukordades, kus abisaajatele ei ole võrdsed võimalused madalaima maksustamistaseme vormis kättesaadavad. See tähendab, et maksusoodustusi, mille puhul peetakse kinni ühenduse madalaimast maksustamistasemest, võib täiendava analüüsita heaks kiita. Kui aga maksusoodustused jäävad kõnealusest madalaimast maksustamisest allapoole, peetakse neid eriti moonutavateks ja komisjon teeb sellistel juhtudel üksikasjaliku analüüsi taolise abi vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta. Sellise analüüsi puhul lähtud komisjon liikmesriikidelt saadud andmetest.
(53) Seoses abi vajalikkusega peab komisjon 2008. aasta suuniste punkti 158 kohaselt hindama 1) kas abisaajate valik põhineb objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel, 2) kas tootmiskulud on oluliselt suurenenud, ning kui jah, 3) kas sellist suurenemist saab tarbijatele üle kanda, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks (seda saab tõendada toote hinnapaindlikkuse hinnanguga, samuti asjaomaste äriühingute/sektorite müügi vähenemise ja/või kahanenud kasumiga).
(54) Praegusel juhul on abisaajad tõepoolest valitud objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide ehk nende osalemise alusel ELi heitkogustega kauplemise süsteemis. Teise kriteeriumi puhul tuleb märkida, et vähemalt praegu on kõik asjaomased ettevõtjad energia maksustamise direktiivi artikli 17 lõike 1 tähenduses energiamahukad ettevõtjad. Seega võib eeldada, et ka teine kriteerium on täidetud. Teave asjaomaste abisaajate käibe ja/või turuosade vähenemise kohta oleks olnud väga väärtuslik ja kinnitanud meetme vajalikkust. Kahjuks Taani sellist teavet ei esitanud. Taani saatis selle asemel loetelu abisaajatest, tuues ära nende CO2 heitkogused 2005., 2006. ja 2007. aasta kohta. Mõned neist on kolme aasta jookusul heitkoguseid vähendanud, teised aga neid kõnealusel ajavahemikul suurendanud. Suurimad abisaajad on tsemenditööstus (kus maksustamisbaas on ligikaudu 2,8 miljonit tonni CO2 heitkoguste kohta aastas), suhkrutööstus (0,2 miljonit tonni aastas) ja naftatöötlemistehased (0,1 miljonit tonni aastas). Seega ei ole Taani tõestanud, et kahe paralleelselt kohaldatud süsteemi tulemusena suurenesid oluliselt tootmiskulud, mida ei saa tarbijatele üle kanda, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks.
(55) Seepärast ei ole komisjonil võimalik järeldada, et kavandatav abikava on vajalik.
(56) Seoses proportsionaalsuse küsimusega peab iga abisaaja vastavalt 2008. aasta suuniste punktile 159 täitma ühe järgmistest kriteeriumidest: 1) iga üksik abisaaja maksab sellise osa riiklikust maksust, mis üldjoontes vastab iga üksiku abisaaja tegevuse keskkonnamõjule võrreldes tegevusega, mille puhul kasutatakse Euroopa Majanduspiirkonnas parimaid tulemusi saavutanud tehnikat. Parimaid tulemusi saavutanud tehnikat kasutavad abisaajad saavad kõige rohkem kasu vähendamisest, mis vastab maksust tulenevale tootmiskulude suurenemisele, mida ei saa tarbijatele üle kanda; 2) abisaaja maksab vähemalt 20 % riiklikust maksust, välja arvatud juhul, kui madalam määr on õigustatud; või 3) abisaaja võib sõlmida liikmesriigiga kokkuleppeid, võttes endale kohustuseks keskkonnaeesmärkide täitmise, mille toime oleks üldjoontes sama kui punkti 1 või 2 kohase ühenduse madalaima maksustamistaseme kohaldamise korral.
(57) Seoses käesoleva juhtumiga on Taani ametiasutused vastanud, et neil puudub teave parimaid tulemusi saavutanud tehnika kohta, samuti ei ole see tingimuseks kavandatava meetme puhul. Teine kriteerium ei ole täidetud ja 20 % riikliku maksu maksmine viiks sellise maksumäära kujunemiseni, mis ületaks tunduvalt ühenduse madalaima maksustamistaseme. Kolmanda kriteeriumi puhul tuleb märkida, et mõni abisaaja on juba sõlminud vabatahtlikke kokkuleppeid, mille kohaselt on neil lubatud kasutada määra, mis jääb ühenduse madalaimast maksustamistasemest allapoole. Seoses käesoleva meetmega oleks mõistlik taolised kokkulepped asendada ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga. ELi heitkogustega kauplemise süsteem eksisteerib kavandatavast maksumeetmest sõltumata. Vastutasuks kavandatavale maksusoodustusele ei pea Taani seega täiendavaid jõupingutusi tegema.
(58) Otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta kutsus komisjon Taanit üles esitama teavet mehhanismi kohta, mille Taani ametiasutused on ette näinud selle tagamiseks, et maksuvabastus antakse vaid nendele äriühingutele, kellele on ELi heitkogustega kauplemise süsteemis osalemisest tekkinud puhaskulud ja et kõnealust vabastust kasutatakse vaid osutatud puhaskulude katmiseks. Kõnealune teave oleks osutanud sellele, kas abi on proportsionaalne, kuigi sellise lähenemise keskkonnaloogika oleks võimalik küsimärgi alla seada, sest eelistatakse äriühinguid, kes olid kohustatud saastelubasid ostma, kuna nad ei vähendanud heitkoguseid. Igal juhul ei ole Taani ametiasutused näidanud ega taganud, et maksuvabastused piirduksid vaid nende äriühingutega, kes saastekvootide eest on maksnud.
(59) Seega ei ole Taani ametiasutused tõestanud, et kavandatav abi on proportsionaalne.
(60) Seoses konkurentsi moonutamisega tuleb märkida, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata Taani äriühingud, samuti teiste liikmesriikide äriühingud, peavad kinni kas ühenduse madalaima maksustamistasemega tagatud võrdsetest võimalustest või juhinduvad 2008. aasta suuniste eeskirjadest. Seega suurendaks kavandatav maksuvabastus ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud Taanis tegutsevate äriühingute konkurentsivõimet ja võib seega põhjustada ebavajaliku konkurentsimoonutuse võrreldes teiste liikmesriikide äriühingutega.
(61) Võttes eespool esitatud asjaolusid arvesse ja tuginedes 2008. aasta suunistele, leiab komisjon, et käesolev meede ei ole kokkusobiv EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c.
(62) Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist sai komisjon märkusi huvitatud isikutelt, kes viitasid asjaolule, et maksuvabastuse või -vähenduste summad jäävad üldjuhul allapoole lävendeid, mis on sätestatud komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (edaspidi: vähese tähtsusega abi määrus). Kui Taani ametiasutused suudaksid tagada, et kõigi juhtumite puhul järgitakse vähese tähtsusega abi eeskirju, võib seda kasutada põhjendusena, et meede ei täida artikli 87 lõikes 1 sätestatud kriteeriume, mis tähendaks, et meetme rakendamiseks ei pea komisjoni teavitama.
(63) Nagu komisjon on juba ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses märkinud, võib kavandatava abikava ühisturuga kokkusobivaks lugeda, kui peetakse kinni energia maksustamise direktiivis sätestatud ühtlustatud madalaimast maksustamistasemest. Kui abisaajad maksaksid ühenduse madalaimat maksustamistaset, kõrvaldaks see ühtlasi ka samas otsuses komisjoni tõstatatud probleemi, mis käsitleb põhimõttest saastaja maksab kinnipidamist. Tegelikult on energiamaksu vähendamised, mis jäävad allapoole ühenduse madalaimat maksustamistaset, hõlmatud komisjoni 6. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 800/2008 (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)) artikliga 25 ja seega ei tule nendest komisjonile teatada.
(64) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) artikli 7 lõikes 4 on sätestatud, et komisjon võib ametliku uurimismenetluse lõpetada positiivse otsusega, millele tuleb lisada tingimused, mille täitmisel võib abi lugeda ühisturuga kokkusobivaks. Kõnealuste tingimuste täitmist tuleb hoolega jälgida.
(65) Käesoleva juhtumi puhul leiab komisjon, et abi tohib anda niivõrd, kuivõrd abisaajad maksavad iga energiaallika kohta vähemalt ühenduse madalaimat maksustamistaset, olgu abi siis CO2 maksu või mis tahes muu energiamaksu vormis. Siiski leiab komisjon, et kui maksusoodustus jääb madalaimast maksustamistasemest allapoole, on abi EÜ asutamislepinguga kokkusobimatu ja seda ei tohi seega rakendada.
(66) Eespool sätestatud tingimustest nähtub, et teatatud abikava on kooskõlas energia maksustamise direktiivi, täpsemini selle artikli 17 lõike 1 punktiga a. Tõepoolest kõik abisaajad on kõnealuse sätte tähenduses energiamahukad äriühingud, samuti peetakse kinni direktiivis sätestatud madalaimast maksustamistasemest.
JÄRELDUS
(67) Komisjon leiab, et kavandatav abikava CO2 maksu muutmine kütuse kvootidega reguleeritud tööstustarbimise suhtes on käsitletav riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.
(68) Kui kõik abisaajad maksavad igalt energiaallikalt maksu, mille puhul on järgitud ühenduse madalaimat maksustamistaset, kuulutatakse abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c kokkusobivaks.
(69) Kavandatava abikava see osa, mis toob endaga kaasa ühtlustatud madalaimast maksustamistasemest madalama maksutaseme, on EÜ asutamislepinguga vastuolus,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kuna Taani kavandatav abikava (9. juuni 2004. aasta seadus nr 464) ei kuulu määruse (EÜ) nr 1998/2006 kohaldamisalasse, on kõnealuse abikava puhul tegemist riigiabiga, mis on ühisturuga kokkusobiv vaid tingimusel, et asjaomased abisaajad maksavad energiatarbimiselt maksu, mis vastab vähemalt direktiivi 2003/96/EÜ I lisas sätestatud ühenduse madalaimale maksustamistasemele. Kui Taani soovib abimeedet rakendada, tuleb seda vastavalt muuta.
Artikkel 2
Taani teavitab komisjoni kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest meetmetest, mida ta on võtnud käesoleva otsuse täitmiseks.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile.
Brüssel, 17. juuni 2009 Komisjoni nimel Komisjoni liige Neelie Kroes