Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2011/1149@2011-10-21/et

Contents

1. Preamble
2. 1. Artikkel 1
3. Artikkel 1
4. 4)
   1. Artikkel 8 Ameti meetmed
5. 1. Artikkel 1
   2. Artikkel 2
6. ANNEX
7. LISA 1.2.3.4.
8. LISA 1.2.
9. 2) i)
10. g)
11. 2. i)
12. 3) i)
13. a)
14. b)
15. c)
16. n)
17. o)
18. 2) A TEHNILISED NÕUDED;
19. 3)
20. 4) i)
21. e)
22. f)
23. 5) C- HEAKSKIIDETUD BAASKOOLITUS;
24. 6) b)
25. 7) B MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE;
26. (9) a)
27. Kvalifitseerimata töötajate kasutamise tingimused vastavalt III lisa (66. osa) jaotise 145.A.30 punkti j alapunktidele 1 ja 2
28. grp_1 a)
29. 2. a)
30. (66. osa)
31. 66.1a)
32. 66.1a)b)
33. A LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA
34. 66.A.5
35. 66.A.10a)b)c)d)e)f)
36. 66.A.20a)
37. 3. i)
38. 66.A.20a)b)
39. 66.A.25a)b)c)d)
40. 66.A.25a)b)c)
41. 66.A.30a)b)c)d)e)f)
42. 66.A.30a)
43. 1. i)
44. 2. i)
45. 3. i)
46. 66.A.40a)b)c)d)
47. 66.A.45a)b)c)d)e)f)g)
48. 66.A.45a)
49. pt_1
50. 66.A.45a)b)c)d)e)
51. 66.A.45a)b)c)d)e)f)
52. 66.A.50a)b)c)
53. 66.A.50a)b)
54. 66.A.70a)b)c)d)
55. A ÜLDSÄTTED
56. 66.B.10 a)
57. 66.B.20a)b)c)d)
58. 66.B.20a)b)
59. B LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA VÄLJAANDMINE
60. 66.B.100a)b)c)d)
61. 66.B.105a)b)c)
62. 66.B.115a)b)c)d)e)f)g)
63. 66.B.115a)
64. 66.B.120a)b)
65. 66.B.125a)b)c)
66. 66.B.125a)b)
67. C EKSAMID
68. 66.B.200a)b)c)d)e)f)g)h)i)
69. 66.B.200a)b)
70. D VOLITATUD LENNUNDUSTEHNILISTE TÖÖTAJATE KVALIFIKATSIOONI MUUTMINE
71. 66.B.300a)b)c)d)
72. 66.B.305a)b)
73. 66.B.310a)b)
74. E BOONUSPUNKTIDE ARVESTAMINE
75. 66.B.400a)b)c)
76. 66.B.405a)b)c)d)
77. 66.B.405a) i)
78. 66.B.410a)b)c)
79. F PIDEV JÄRELEVALVE
80. 66.B.500
81. Nõutavad baasteadmised
82. 1.
83. pt_1 a)
84. pt_2 a)
85. pt_3 a)
86. 2.
87. MOODUL 1.1.1.1.2.a)b)1.3.a)b)c)
88. MOODUL 2.2.1.2.2.2.2.1.2.2.2.2.2.3.a)b)2.2.4a)b)2.3.a)b)2.4.2.5.
89. MOODUL 3.3.1.3.2.3.3.3.4.3.5.3.6.3.7.a)b)3.8.3.9.3.10.a)b)3.11.3.12.3.13.3.14.3.15.3.16.3.17.3.18.
90. MOODUL 4.4.1.4.1.1.a)b)4.1.2.a)b)4.1.3.a)b)4.2.4.3.a)b)
91. MOODUL 5.5.1.5.2.5.3.5.4.5.5.a)b)5.6.a)b)5.7.5.8.5.9.5.10.5.11.5.12.5.13.5.14.5.15.
92. MOODUL 6.6.1.a)b)6.2.a)b)6.3.6.3.1.a)b)6.3.2.6.3.3.6.4.a)b)6.5.6.5.1.6.5.2.6.5.3.6.5.4.6.6.a)b)6.7.6.8.6.9.6.10.6.11.
93. MOODUL 7A.7.1.7.2.7.3.7.4.7.5.7.6.7.7.7.8.7.9.7.10.7.11.7.12.7.13.7.14.7.14.1.7.14.2.7.15.a)b)7.16.a)b)7.17.7.18.a)b)c)d)e)7.19.a)b)7.20.
94. MOODUL 7B.7.1.7.2.7.3.7.4.7.5.7.6.7.7.7.8.7.9.7.10.7.11.7.12.7.13.7.14.7.14.1.7.14.2.7.15.a)b)7.16.a)b)7.17.7.18.a)b)c)d)e)7.19.a)b)7.20.
95. MOODUL 8.8.1.8.2.8.3.8.4.
96. MOODUL 9A.9.1.9.2.9.3.9.4.9.5.9.6.9.7.9.8.9.9.
97. MOODUL 9B.9.1.9.2.9.3.9.4.9.5.9.6.9.7.9.8.9.9.
98. MOODUL 10.10.1.10.2.10.3.10.4.10.5.a)b)10.6.10.7.a)b)
99. MOODUL 10.10.1.10.2.10.3.10.4.10.5.a)b)10.6.10.7.a) Ainult A- kuni B2-kategooria lubade puhul
100. Ainult B1- ja B2-kategooria lubade puhul
101. MOODUL 11A.11.1.11.1.1.11.1.2.11.2.a)b)11.3.11.3.1.11.3.2.11.3.3.11.3.4.11.3.5.11.4.11.4.1.11.4.2.11.4.3.11.4.4.11.5.11.5.1.11.5.2.11.6.11.7.a)b)11.8.a)b)11.9.11.10.11.11.11.12.11.13.11.14.11.15.11.16.11.17.11.18.11.19.11.20.11.21.
102. MOODUL 11B.11.1.11.1.1.11.1.2.11.2.a)b)11.3.11.3.1.11.3.2.11.3.3.11.3.4.11.3.5.11.4.11.5.11.5.1.11.5.2.11.6.11.7.a)b)11.8.a)b)11.9.11.10.11.11.11.12.11.13.11.14.11.15.11.16.11.17.
103. MOODUL 11C.11.1.11.2.a)b)11.3.11.3.1.11.3.2.11.3.3.11.3.4.11.3.5.11.4.11.5.11.5.1.11.5.2.11.6.11.7.11.8.11.9.11.10.11.11.11.12.11.13.11.14.11.15.11.16.
104. MOODUL 12.12.1.12.2.12.3.12.4.12.5.a)b)12.6.12.6.1.12.6.2.12.7.12.7.1.12.7.2.12.8.12.9.a)b)12.10.12.11.12.12.12.13.12.14.12.15.12.16.12.17.12.18.12.19.
105. MOODUL 13.13.1.a)b)c)13.2.a)b)13.3.13.4.13.5.13.6.13.7.a)b)13.8.13.9.13.10.13.11.13.11.1.13.11.2.13.11.3.13.11.4.13.12.a)b)13.13.13.14.13.15.13.16.13.17.13.18.13.19.13.20.13.21.13.22.
106. MOODUL 14.14.1.a)b)14.2.14.3.
107. MOODUL 15.15.1.15.2.15.3.15.4.15.5.15.6.15.7.15.8.15.9.15.10.15.11.15.12.15.13.15.14.15.15.15.16.15.17.15.18.15.19.15.20.15.21.15.22.
108. MOODUL 16.16.1.16.2.16.3.16.4.16.4.1.16.4.2.16.4.3.16.5.16.6.16.7.16.8.16.9.16.10.16.11.16.12.16.13.
109. MOODUL 17A.17.1.17.2.17.3.17.4.17.5.17.6.17.7.
110. MOODUL 17B.17.1.17.2.17.3.17.4.17.5.17.6.17.7.
111. Baasteadmiste eksami nõuded
112. 2.
113. grp_7
114. grp_9
115. grp_11
116. grp_17
117. Õhusõidukitüübi alase koolituse ja eksamineerimise nõuded Koolitus töökohal
118. 1. a)
119. i)
120. ii)
121. iii)
122. iv)
123. v)
124. 2.
125. pt_1 a)
126. pt_2 a)
127. pt_3 a)
128. 3.
129. 3.1. a)
130. e)5.6.7.8.9.10.11.12.20.18.60.62.62.A63.63.A64.64.A65.65.A66.67.53.25.51.53.54.55.56.57.27.A52.21.21.A21.B21.C22.23.24.25.25.A26.27.27.A28.28.A29.29.A30.31.31.A32.32.A33.34.35.36.36.A37.38.41.42.44.45.46.50.70.70.A70.B71.72.73.75.76.78.79.80.82.83.84.73.A74.77.49.70.70.A70.B71.73.76.79.80.81.82.83.84.73.A74.77.60.A61.61.A61.B61.C61.D61.E61.F
131. 3.2. a)
132. b)5.6.7.8.9.10.11.12.20.18.60.62.62.A63.63.A64.64.A65.65.A66.67.53.25.51.53.54.55.56.57.27.A52.21.21.A21.B21.C22.23.24.25.25.A26.27.27.A28.28.A29.29.A30.31.31.A32.32.A33.34.35.36.36.A37.38.41.42.44.45.46.50.70.70.A70.B71.72.73.73.A74.75.76.77.78.79.80.82.83.84.49.70.70.A70.B71.73.73.A74.76.77.78.79.80.81.82.83.84.60.A61.61.A61.B61.C61.D61.E61.F
133. 4.
134. 4.1. a)
135. 4.2. a)
136. 5. a)
137. 6. a)
138. 66. osa kohase lennundustehnilise töötaja loa rakendusala laiendamiseks nõutav kogemus
139. Taotluse vorm – EASA vorm 19 1.2.
140. III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja luba – EASA vorm 26 1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.13.14.15.16.17.
141. Baaskursuse kestus
142. IV lisas (147. osa) osutatud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat – EASA vorm 11
143. III liide – IV lisas (147. osa) osutatud tunnistused – EASA vormid 148 ja 149

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1) Selleks et säilitada Euroopas lennuohutuse ühtne kõrge tase, on vaja muuta kehtivaid nõudeid ja menetlusi, mis on seotud õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkusega ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimisega, eriti selleks, et ajakohastada koolitus- ja eksamineerimisnõudeid ning teadmiste- ja kogemustealaseid nõudeid, mis peavad olema täidetud lennundustehnilise töötaja loa väljaandmiseks, ning et kohandada kõnealuseid nõudeid vastavalt eri õhusõidukiliikide keerukusele.

(2) Komisjoni määrust (EÜ) nr 2042/2003 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(3) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi amet) arvamustel, mis on esitatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.

(4) Käesoleva määrusega kehtestatud B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa saamise tingimustele vastavale personalile, samuti koolitus- ja hooldusorganisatsioonidele ning liikmesriikide pädevatele asutustele on vaja anda piisavalt aega uue õigusraamistikuga kohanemiseks.

(5) Kuna kergõhusõidukid ei ole nii keerukad, võib olla asjakohane kindlaks määrata selliste õhusõidukite hooldamisega tegeleva personali litsentseerimise lihtne ja proportsionaalne süsteem. Ametil peaks võimaldama jätkata sellekohast tööd ja liikmesriikidel peaks võimaldama jätkata vastavate siseriiklike lubade kasutamist.

(6) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2042/2003 muudetakse järgmiselt.

1) Artiklile 5 lisatakse järgmised lõiked:

3. Lennundustehnilistel töötajatel, kellele on antud luba III lisa (66. osa) kohaselt mingis kategoorias/alamkategoorias, loetakse olevat kõnealuse lisa jaotise 66.A.20 punktis a kirjeldatud õigused, mis vastavad kõnealusele kategooriale/alamkategooriale. Loale uue kategooria/alamkategooria lisamisel loetakse kõnealuste uute õiguste saamiseks vajalikud teadmistealased baasnõuded täidetuks.

4. Volitatud lennundustehnilised töötajad, kellele antud luba hõlmab õhusõidukeid, mille puhul ei nõuta eraldi tüübipädevust, võivad jätkuvalt kasutada oma õigusi kuni loa järgmise taastamise või muutmiseni seni, kuni loale kantakse III lisa (66. osa) jaotises 66.B.125 kirjeldatud menetluse kohaselt kõnealuse lisa jaotises 66.A.45 kindlaksmääratud tüübipädevusmärked.

5. Enne käesoleva määruse kohaldamist kohaldatud nõuetele vastavad muutmisaruanded ja eksami boonuspunktide aruanded loetakse käesolevale määrusele vastavaks.

6. Kuna käesolevas määruses sätestatakse nõuded seoses volitatud lennundustehniliste töötajatega, kes käitavad kohaldatakse kuni käesoleva määruse jõustumiseni jätkuvalt nõudeid, mis kehtivad asjaomases liikmesriigis, v.a väljaspool ELi asuvad hooldusorganisatsioonid, kelle puhul kinnitab nõuded amet.

i) muid õhusõidukeid kui lennukid ja kopterid,

ii) õhusõidukikomponente,

2) Artiklile 6 lisatakse järgmised lõiked:

3. Enne käesoleva määruse kohaldamist kohaldatud nõuetele vastavat baaskoolitust võib alustada ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva. Kõnealuse koolituse ühe osana teostatav baasteadmiste kontroll võib vastata enne käesoleva määruse kohaldamist kohaldatud nõuetele.

4. Baasteadmiste kontrolli, mis vastab enne käesoleva määruse kohaldamist kohaldatud nõuetele ning mida teeb pädev asutus või IV lisa (147. osa) kohaselt sertifitseeritud hoolduskoolitusorganisatsioon, kuid mis ei ole baaskoolituse osa, võib teha ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva.

5. Enne käesoleva määruse kohaldamist kohaldatud nõuetele vastavat tüübikoolitust ja tüübieksameid alustatakse ning need lõpetatakse hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva.

3) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

i) lõikele 3 lisatakse punktid h ja i:

h) selliste kolbmootoriga hermetiseerimata lennukite hoolduse puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2000 kg ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis:

i) kuni 28. septembrini 2012 nõuet, mille kohaselt peavad pädevad asutused andma lennundustehnilise töötaja loa välja kooskõlas III lisaga (66. osa), kui tegemist on uue loaga või vastavalt kõnealuse lisa jaotisele 66.A.70 muudetud loaga;

ii) kuni 28. septembrini 2014 nõuet, mille kohaselt peavad volitatud lennundustehnilised töötajad olema sertifitseeritud kooskõlas III lisaga (66. osa) ning mis sisaldub järgmistes sätetes:

I lisa (M osa) jaotise M.A.606 punkt g ja jaotise M.A.801 punkti b alapunkt 2;

II lisa (145. osa) jaotise 145.A.30 punktid g ja h;

i) ärilises lennutranspordis mittekasutatavate ELA1 lennukite hoolduse puhul kuni 28. septembrini 2015:

i) nõuet, mille kohaselt peavad pädevad asutused andma lennundustehnilise töötaja loa välja kooskõlas III lisaga (66. osa), kui tegemist on uue loaga või vastavalt kõnealuse lisa jaotisele 66.A.70 muudetud loaga;

ii) nõuet, mille kohaselt peavad volitatud lennundustehnilised töötajad olema sertifitseeritud kooskõlas III lisaga (66. osa) ning mis sisaldub järgmistes sätetes:

I lisa (M osa) jaotise M.A.606 punkt g ja jaotise M.A.801 punkti b alapunkt 2;

II lisa (145. osa) jaotise 145.A.30 punktid g ja h.;

ii) lõike 7 punkt e jäetakse välja;

iii) lisatakse lõiked 8 ja 9:

8. III lisa (66. osa) jaotistes 66.A.25 ja 66.A.30 ning III liites sätestatud, enne käesoleva määruse kohaldamist sooritatud baasteadmiste kontrolli, põhikogemuste omandamise, teoreetilise tüübikoolituse ja sellekohaste eksamite, praktiliste harjutuste ja hindamiste, tüübieksamite ja töökohal tehtud koolituse tähtaegu hakatakse arvestama alates käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast.

9. Amet esitab komisjonile arvamuse, sh ettepanekud ELA1 lennukite ning muude kui lennukite ja kopterite hooldusega tegelevatele lennundustehnilistele töötajatele lubade väljaandmise lihtsa ja proportsionaalse süsteemi kohta.

4) Lisatakse artikkel 8:

Artikkel 1

4)

Artikkel 8 Ameti meetmed

1. Amet töötab välja nõuete täitmise vastuvõetavad viisid, mida pädevad asutused, organisatsioonid ja töötajad võivad kasutada käesoleva määruse lisade sätete järgimise tõendamiseks.

2. Nõuete täitmise vastuvõetavate viisidega, mille amet välja annab, ei kehtestata uusi nõudeid ega muudeta leebemaks käesoleva määruse lisade nõudeid.

3. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklite 54 ja 55 kohaldamist, loetakse juhul, kui kasutatakse ametipoolseid nõuete täitmise vastuvõetavaid viise, käesoleva määruse lisadega seotud nõuded ilma täiendava tõendamiseta täidetuks.

Artikkel 1

5) I lisa (M osa), II lisa (145. osa), III lisa (66. osa) ja IV lisa (147. osa) muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevat määrust hakatakse kohaldama Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva üheksanda kuu esimesel päeval, v.a artikli 1 punkti 3 alapunkt i, mida hakatakse kohaldama avaldamisele järgneval päeval. Sertifikaadid ja tõendid, mis on I lisa (M osa), II lisa (145. osa), III lisa (66. osa) või IV lisa (147. osa) kohaselt välja antud enne käesoleva määruse kohaldamist, kehtivad kuni nende muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamiseni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 21. oktoober 2011 Komisjoni nimel president José Manuel Barroso

ANNEX

LISA 1.2.3.4.

Määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) jaotis M.B.103 jäetakse välja. Määruse (EÜ) nr 2042/2003 II lisa (145. osa) muudetakse järgmiselt. Määruse (EÜ) nr 2042/2003 III lisa (66. osa) asendatakse järgmisega: Määruse (EÜ) nr 2042/2003 IV lisa (147. osa) muudetakse järgmiselt:

LISA 1.2.

1) Sisukord asendatakse järgmisega:

2) Jaotist 145.A.30 muudetakse järgmiselt:

2) i)

punktis f asendatakse tekst kellel on 66. osa järgi B1-kategooria kvalifikatsioon järgmisega: kellel on III lisa (66. osa) kohane B1- või B3-kategooria kvalifikatsioon;

ii)

punkt g asendatakse järgmisega

g)

Kui punktis j ei ole sätestatud teisiti, peavad igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil olema liinihoolduseks asjaomase õhusõidukitüübipädevusega volitatud lennundustehnilised töötajad, kellel on III lisa (66. osa) ja jaotise 145.A.35 kohane B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsioon (vastavalt vajadusele). Peale selle võib õhusõidukeid hooldav organisatsioon kasutada väiksemateks plaanijärgseteks liinihooldustöödeks ja lihtsamate defektide kõrvaldamiseks asjakohase koolituse saanud volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kellel on jaotise 66.A.20 punkti a alapunktis 1 ja jaotise 66.A.20 punkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud õigused ning III lisa (66. osa) ja jaotise 145.A.35 kohane kvalifikatsioon. Selliste volitatud lennundustehniliste töötajate olemasolu ei tähenda, et puudub vajadus B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsiooniga (vastavalt vajadusele) lennundustehniliste töötajate järele;

iii)

punkti h alapunktis 1 asendatakse tekst B1- ja B2-kategooria kvalifikatsiooniga järgmisega: vastavalt vajadusele kas B1- või B2-kategooria kvalifikatsiooniga;

iv)

punkti h alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

2. olema muude õhusõidukite kui suurte õhusõidukite baashoolduseks kas:

2. i)

asjaomase õhusõidukitüübipädevuse ja III lisa (66. osa) ja jaotise 145.A.35 kohase B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsiooniga (vastavalt vajadusele) volitatud lennundustehnilised töötajad või

ii)

asjaomase õhusõidukitüübipädevuse ja C-kategooria kvalifikatsiooniga volitatud lennundustehnilised töötajad, keda abistavad jaotise 145.A.35 punkti a alapunktis i kindlaksmääratud tugitöötajad.;

v)

punktis j asendatakse tekst Erandina punktidest g ja h järgmisega: Erandina punktidest g ja h ning seoses kohustusega järgida III lisa (66. osa) nõudeid.

3) Jaotist 145.A.35 muudetakse järgmiselt:

3) i)

pealkiri asendatakse järgmisega 145.A.35 Volitatud lennundustehnilised töötajad ja tugitöötajad;

ii)

punkt a asendatakse järgmisega:

a)

Lisaks jaotise 145.A.30 punktides g ja h sätestatud asjakohaste nõuete täitmisele peab organisatsioon tagama, et volitatud lennundustehnilistel töötajatel ning tugitöötajatel on olemas piisavad teadmised hooldatava õhusõiduki ja/või selle komponentide ning nendega seotud organisatsiooni kodukorra kohta. Volitatud lennundustehniliste töötajate puhul tuleb selles veenduda enne hooldustõendite väljaandmise volituse andmist või selle uuesti väljaandmist.

i)

Tugitöötajad on need 66. osa kohast B1-, B2- ja/või B3-kategooria lennundustehnilise töötaja luba omavad töötajad, kellel on asjaomase õhusõiduki tüübipädevus, kes on seotud baashoolduse tegemisega ja kes ei pea tingimata omama hooldustõendite väljaandmise õigust.

ii)

Asjaomased õhusõidukid ja/või komponendid on hooldustõendite väljaandmise volituses kindlaksmääratud õhusõidukid või komponendid.

iii)

Hooldustõendite väljaandmise volitus on luba, mille organisatsioon annab volitatud lennundustehnilistele töötajatele selle kohta, et nad võivad volituses kindlaksmääratud piiride ulatuses allkirjastada sertifitseeritud organisatsiooni nimel hooldustõendeid.;

iii)

punkt b asendatakse järgmisega:

b)

Organisatsioon võib volitatud lennundustehnilistele töötajatele anda hooldustõendite väljaandmise volituse üksnes nende baas- ja alamkategooriate ning mis tahes tüübipädevuste kohta, mis on III lisa (66. osa) kohaselt loetletud lennundustehnilise töötaja loas, ja üksnes tingimusel, et see luba kehtib kogu volituse kehtivusajal ning et asjaomased volitatud lennundustehnilised töötajad täidavad pidevalt III lisa (66. osa) nõudeid, välja arvatud jaotise 145.A.30 punktis j ja jaotise 66.A.20 punkti a alapunkti 3 alapunktis ii loetletud juhtudel.;

iv)

punkt c asendatakse järgmisega:

c)

Organisatsioon tagab, et kõik volitatud lennundustehnilised töötajad ning tugitöötajad on mis tahes kahe järjestikuse aasta jooksul saanud vähemalt kuuekuulise kogemuse asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelikul hooldamisel. Käesolevas punktis tähendab asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelik hooldamine seda, et vastav isik on tegutsenud asjaomase õhusõiduki või komponendi hooldamisega seotud töökeskkonnas ning kasutanud hooldustõendite väljaandmise volitusest tulenevaid õigusi ja/või teinud tegelikult hooldustöid vähemalt mõnedele asjaomase õhusõidukitüübi või -grupi süsteemidele, mis on kindlaks määratud konkreetses hooldustõendite väljaandmise volituses.;

v)

punktides d, e, j ja m asendatakse tekst B1- ja B2-kategooria tugitöötajad järgmisega: tugitöötajad;

vi)

lisatakse järgmised punktid:

n)

A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanik võib konkreetset tüüpi õhusõidukitele hooldustõendite väljaandmise õigusi kasutada alles siis, kui ta on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse, mille on korraldanud II lisa (145. osa) või IV lisa (147. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud organisatsioon. Kõnealune koolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal.

o)

B2-kategooria lennundustehnilise loa omanik võib kasutada III lisa (66. osa) jaotise 66.A.20 punkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud hooldustõendite väljaandmise õigusi alles siis, kui ta i) on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse ja ii) omab kuus kuud tõendatud praktilist kogemust väljaantava volituse rakendusala piires. Kõnealune töökoolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal. Töökoolituse ja eksami ja/või hindamise korraldab see hooldusorganisatsioon, kes volitatud lennundustehnilise töötaja volituse välja annab. Ka praktiline kogemus tuleb omandada kõnealuses hooldusorganisatsioonis.

4) Jaotise 145.A.70 punkti a alapunktis 6 asendatakse tekst B1- ja B2-kategooria tugitöötajad järgmisega: tugitöötajad.

5) Jaotis 145.B.17 jäetakse välja.

6) 145. osa IV liidet muudetakse järgmiselt:

LISA 1.2.3.4.

1) sisukord asendatakse järgmisega:

2) A jao pealkiri asendatakse järgmisega:

2) A TEHNILISED NÕUDED;

JAGU

3) jaotis 147.A.125 asendatakse järgmisega:

3)

147.A.125 Koolituse dokumenteerimine Organisatsioon säilitab kõiki õpilaste koolitamise, eksamineerimise ja hindamisega seotud dokumente määramatu aja.;

4) jaotist 147.A.145 muudetakse järgmiselt:

4) i)

punkt e asendatakse järgmisega:

e)

Organisatsioonile ei tohi anda luba korraldada eksameid, kui talle ei ole antud luba korraldada vastavat koolitust.;

ii)

lisatakse järgmine punkt f:

f)

Erandina punktist e võib organisatsioonile, kellele on antud luba korraldada baasteadmistega seotud koolitusi või tüübikoolitust, anda loa tüübieksamite korraldamiseks juhul, kui tüübikoolitust ei nõuta.

5) A jao C alajao pealkiri asendatakse järgmisega:

5) C- HEAKSKIIDETUD BAASKOOLITUS;

ALAJAGU

6) jaotise 147.A.200 punkt b asendatakse järgmisega:

6) b)

Õppetöös tuleb käsitleda kategooria või alamkategooria lennundustehnilise töötaja loaga seotud ainet vastavalt III lisale (66. osa);

7) B jao pealkiri asendatakse järgmisega:

7) B MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE;

JAGU

8) jaotis 147.B.15 jäetakse välja;

(9) jaotise 147.B.120 punkt a asendatakse järgmisega:

(9) a)

Iga organisatsiooni tuleb vähemalt iga 24 kuu järel kontrollida käesoleva lisa (147. osa) nõuete täitmise suhtes. Kontrollimine hõlmab vähemalt ühe asjaomase lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni korraldatud koolituskursuse ja ühe eksami jälgimist.;

10) I liide asendatakse järgmisega:

11) Liidet II muudetakse järgmiselt.

12) III liide asendatakse järgmisega:

1. Volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kes täidavad kõik järgmised nõuded, käsitatakse töötajatena, kes vastavad jaotise 145.A.30 punkti j alapunktide 1 ja 2 mõttele:

IV liide

Kvalifitseerimata töötajate kasutamise tingimused vastavalt III lisa (66. osa) jaotise 145.A.30 punkti j alapunktidele 1 ja 2

grp_1 a)

töötajal peab olema luba või volitatud lennundustehnilise töötaja volitus, mis on talle antud siseriiklike õigusaktide kohaselt kooskõlas ICAO 1. lisaga;

b)

töötajal on lubatud teha üksnes neid toiminguid, mis jäävad tema siseriikliku loa või volitatud lennundustehnilise töötaja volituse rakendusalasse, olenevalt sellest, kumb neist sisaldab rangemaid piiranguid;

c)

töötaja tõendab, et ta on läbinud III lisa (66. osa) I liite moodulite 9 ja 10 kohase koolituse inimfaktori ja lennundusalaste õigusaktide valdkonnas;

d)

liinihoolduse puhul peab volitatud lennundustehniline töötaja tõendama, et tal on viis aastat liinihooldustööde kogemust ja baashoolduse puhul peab volitatud lennundustehniline töötaja tõendama, et tal on kaheksa aastat baashooldustööde kogemust. Need töötajad, kes on volitatud täitma ülesandeid, mis jäävad 66. osa kohase A-kategooria volitatud lennundustehnilise töötaja ülesannete piiridesse, peavad tõendama, et neil on kolm aastat hooldustööde kogemust;

e)

liinihooldusega tegelevad volitatud lennundustehnilised töötajad ja baashooldusega tegelevad tugitöötajad peavad tõendama, et nad on läbinud tüübikoolituse ning sooritanud III lisa (66. osa) III liite kohase B1-, B2- või B3-kategooria (vastavalt vajadusele) tasemel eksami iga punktis b osutatud toimingutega seotud õhusõidukitüübi kohta. Need töötajad, kes on volitatud tegema toiminguid, mis jäävad A-kategooria volitatud lennundustehnilise töötaja ülesannete piiridesse, võivad täieliku tüübikoolituse asemel läbida töökoolituse;

f)

baashooldusega tegelevad volitatud lennundustehnilised töötajad peavad tõendama, et nad on läbinud tüübikoolituse ja sooritanud III lisa (66. osa) III liite kohase C-kategooria tasemel eksami iga punktis b osutatud toimingutega seotud õhusõidukitüübi kohta, kuid esimese õhusõidukitüübi puhul tuleb koolitus läbida ja eksam sooritada III liite kohasel B1-, B2- või B3-kategooria tasemel.

2. Kaitstud õigused

2. a)

Töötajad, kes omandasid õigused enne asjaomaste III lisa (66. osa) kohaste nõuete jõustumist, võivad jätkata õiguste kasutamist, ilma et nad peaksid täitma alapunkti 1 alapunktide c–f nõudeid.

b)

Pärast seda kuupäeva peavad kõik volitatud lennundustehnilised töötajad, kes soovivad oma loa rakendusala laiendada, täitma alapunkti 1 nõuded.

c)

Olenemata alapunkti 2 alapunkti b sätetest ei ole alapunkti 1 alapunktide c ja d nõuete täitmine täiendava tüübikoolituse puhul kohustuslik.

III LISA

(66. osa)

66.1a)b) Pädev asutus Käesolevas lisas (66. osa) tähendab pädev asutus järgmist: Pädev astus vastutab selle eest, et määrata kindlaks järgmine:

66.1a)

1. liikmesriigi määratud ametiasutus, kuhu esitatakse esmane taotlus lennundustehnilise töötaja loa saamiseks, või

2. mõne muu liikmesriigi (kui tegemist on muu liikmesriigiga) määratud ametiasutus vastavalt punktis 1 osutatud ametiasutusega sõlmitud kokkuleppele. Sel juhul tunnistatakse alapunktis 1 osutatud luba kehtetuks, kõik jaotises 66.B.20 nimetatud dokumendid kantakse üle ja nende dokumentide alusel antakse välja uus luba.

66.1a)b)

1. õhusõidukitüüpide loetelu ja

2. missuguse õhusõidukitüübipädevuse alla iga plaaneri/mootori kombinatsioon kuulub.

A TEHNILISED NÕUDED

JAGU

A LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA

ALAJAGU

66.A.1 Reguleerimisala Käesolevas jaos esitatakse lennundustehnilise töötaja loa määratlus ning sätestatakse nõuded lennundustehnilise töötaja loa taotlemiseks, väljaandmiseks ja selle kehtivuse pikendamiseks.

66.A.3a)b)c) Lubade kategooriad Lennundustehniliste töötajate load jagunevad järgmisteks kategooriateks: A- ja B1-kategooria on lennukite, kopterite ning turbiin- ja kolbmootorite kombinatsioonide alusel jagatud alamkategooriateks. Need alamkategooriad on järgmised: B3-kategooria hõlmab kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2000 kg.

A-kategooria

B1-kategooria

B2-kategooria

B3-kategooria

C-kategooria

A1 ja B1.1: turbiinmootoriga lennukid

A2 ja B1.2: kolbmootoriga lennukid

A3 ja B1.3: turbiinmootoriga kopterid

A4 ja B1.4: kolbmootoriga kopterid

66.A.5 Õhusõidukite grupid Lennundustehnilise töötaja loa pädevuse kindlaksmääramiseks liigitatakse õhusõidukid järgmistesse gruppidesse:

66.A.5

1. grupp 1: keerukad mootoriga õhusõidukid ja mitme mootoriga kopterid ning lennukid, mille suurim lubatud lennukõrgus ületab lennutasandi FL290, elektroonilise juhtimissüsteemiga õhusõidukid ja muud õhusõidukid, mille puhul amet nõuab õhusõidukitüübipädevuse olemasolu;

2. grupp 2: õhusõidukid (v.a gruppi 1 kuuluvad õhusõidukid), mis kuuluvad järgmistesse alamgruppidesse:

alamgrupp 2a: ühe mootoriga turbopropellerlennukid,

alamgrupp 2b: ühe turbiinmootoriga kopterid,

alamgrupp 2c: ühe kolbmootoriga kopterid;

3. 3. grupp: muud kui gruppi 1 kuuluvad kolbmootoriga lennukid.

66.A.10a)b)c)d)e)f)

Taotlemine Lennundustehnilise töötaja luba või selle muutmist taotletakse EASA vormil 19 (vt V liide) ning pädeva asutuse kehtestatud korras ning taotlus esitatakse pädevale asutusele. Lennundustehnilise töötaja loa muutmise taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kes loa välja andis. Lisaks jaotise 66.A.10 punkti a, jaotise 66.A.10 punkti b või jaotise 66.B.105 kohaselt (vastavalt vajadusele) nõutavatele dokumentidele peab lennundustehnilise töötaja loale täiendavate baas- või alamkategooriate lisamise taotleja esitama pädevale asutusele oma kehtiva loa originaali koos EASA vormiga 19. Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on jaotise 66.B.100 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, tuleb loa muutmise taotlus saata punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele. Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on jaotise 66.B.105 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, saadab II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon lennundustehnilise töötaja loa koos EASA vormiga 19 punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele muutmise kinnitamiseks pitseri ja allkirjaga või vajaduse korral uue loa väljaandmiseks. Igale taotlusele peavad olema lisatud dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab nendele teoreetiliste teadmiste, praktiliste oskuste ja kogemustega seotud nõuetele, mida taotluse esitamise ajal kohaldatakse.

66.A.15 Taotleja vanuse alampiir Lennundustehnilise töötaja loa taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.

66.A.20a)b) Õigused Kohaldatakse järgmisi õigusi: Lennundustehnilise töötaja loa omanik võib oma loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes juhul, kui:

66.A.20a)

1. A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid lihtsamate plaanijärgsete liinihooldustööde ja lihtsamate defektide kõrvaldamise kohta vastavalt II lisa (145. osa) jaotises 145.A.35 osutatud hooldustõendi väljaandmise volituses konkreetselt kindlaks määratud piirangutele. Hooldustõendite väljaandmise õigused kehtivad üksnes nende toimingute suhtes, mida loaomanik on isiklikult teinud lennundustehnilise töötaja loa väljaandnud hooldusorganisatsioonis;

2. B1-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B1-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades: B1-kategooria hõlmab vastavat A-alamkategooriat;

õhusõidukite konstruktsiooni, jõuseadmete ning mehhaaniliste ja elektrisüsteemide hooldustööd;

selliste avioonikasüsteemide hooldus, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, mis ei hõlma vigade leidmist.

3. B2-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud teha järgmist: B2-kategooria luba ei hõlma ühtki A-kategooria alamkategooriat;

3. i)

anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B2-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

avioonika- ja elektrisüsteemide hooldustööd ning

elektri- ja avioonikaseadmete hooldustööd sellistes jõuseadme- ja mehaanilistes süsteemides, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, ning

ii)

anda välja hooldustõendeid lihtsamate plaanijärgsete liinihooldustööde ja lihtsamate defektide kõrvaldamise kohta vastavalt II lisa (145. osa) jaotises 145.A.35 osutatud hooldustõendite väljaandmise volituses konkreetselt kindlaks määratud piirangutele. Hooldustõendite väljaandmise õigused kehtivad üksnes nende toimingute suhtes, mida loaomanik on isiklikult teinud lennundustehnilise töötaja loa väljaandnud hooldusorganisatsioonis ning mis kuuluvad B2-kategooria loale märgitud pädevuse rakendusalasse.

4. B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B3-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

lennukite konstruktsiooni, jõuseadmete ning mehhaaniliste ja elektrisüsteemide hooldustööd;

selliste avioonikasüsteemide hooldus, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, mis ei hõlma vigade leidmist;

5. C-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid õhusõidukite baashooldustööde kohta. Neid õigusi kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes.

66.A.20a)b)

1. ta vastab I lisa (M osa) ja II lisa (145. osa) asjaomastele nõuetele ning

2. tal on eelneva kahe aasta jooksul saanud kuuekuulise kogemuse lennundustehnilise töötaja loaga antud õiguste kohaselt tehtavatel hooldustöödel või vastanud asjaomaste õiguste saamise nõuetele ning

3. tal on asjaomasele õhusõidukile hooldustõendi väljaandmiseks piisav pädevus ning

4. ta oskab lugeda, kirjutada ja rääkida arusaadavalt nendes keeltes, milles on koostatud hooldustõendi väljaandmiseks vajalikud tehnilised dokumendid ja menetlused.

66.A.25a)b)c)d)

Nõutavad baasteadmised Lennundustehnilise töötaja loa taotleja või sellise loa omanik, kes taotleb, et tema loale lisataks täiendav kategooria või alamkategooria, peab eksami abil tõendama, missugusel tasemel on tema teadmised III lisa (66. osa) I liite kohastes ainemoodulites. Eksami korraldab koolitusorganisatsioon, kellel on IV lisa (147. osa) kohane koolitusluba, või pädev asutus. Koolitus ja eksamid peavad olema sooritatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist. Kui koolitus ja eksamid on sooritatud varem, on eksami eest võimalik saada boonuspunkte vastavalt punktile c. Taotleja võib esitada pädevale asutusele taotluse baasteadmiste-alaste boonuspunktide täielikuks või osaliseks arvestamiseks seoses järgmisega: Boonuspunktide andmine toimub vastavalt käesoleva lisa (66. osa) B jao E alajaole. Pädeva asutuse poolt taotlejale antud boonuspunktid kehtivad kümme aastat. Pärast boonuspunktide kehtivuse lõppu võib taotleja esitada taotluse uute boonuspunktide saamiseks.

66.A.25a)b)c)

1. baasteadmiste eksamid, mis ei vasta punkti b nõuetele, ja

2. mis tahes muu tehniline kvalifikatsioon, mis pädeva asutuse hinnangul vastab III lisa (66. osa) kohastele teadmisalastele nõuetele.

66.A.30a)b)c)d)e)f)

Nõutav kogemus Lennundustehnilise töötaja loa taotlejal peab olema: Lennundustehnilise töötaja loa omanikul, kes taotleb oma loa rakendusala laiendamist, peab olema vähemalt selline tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, mis vastab käesoleva lisa IV liite (66. osa) kohaselt taotletavale lisakategooriale või alamkategooriale. Taotlejal peab olema praktiline kogemus, mis hõlmab representatiivset läbilõiget õhusõiduki hooldustöödest. Vähemalt üks aasta nõutavat kogemust peab olema hiljuti omandatud ja seotud selle kategooria või alamkategooria õhusõidukite hooldamisega, mille jaoks esialgset lennundustehnilise töötaja luba taotletakse. Kui lennundustehnilise töötaja loale taotletakse täiendavaid kategooriaid või alamkategooriaid, võib hiljuti omandatud kogemus olla lühem kui üks aasta, kuid siiski mitte lühem kui kolm kuud. Nõutav kogemus sõltub olemasoleva ja taotletava loa kategooriate/alamkategooriate vahelistest erinevustest. Selline täiendav kogemus peab olema taotletava loakategooria või alamkategooria suhtes tüüpiline. Olenemata punkti a sätetest võib arvestada ka väljaspool tsiviilõhusõidukite hooldamise valdkonda omandatud õhusõidukite hooldamise kogemust, kui pädev asutus leiab, et kõnealune hooldus on samaväärne käesoleva lisa (66. osa) kohaselt nõutava hooldusega. Siiski peab taotlejal olema täiendav tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, et tagada tsiviilõhusõidukite hooldamisega seotud töökeskkonna piisav tundmine. Kogemus peab olema omandatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist.

66.A.30a)

1. A-kategooria, B1.2- ja B1.4-alamategooria ning B3-kategooria puhul:

1. i)

kolm aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, kui ta ei ole varem saanud vastavat tehnilist väljaõpet, või

ii)

kaks aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud tehnilise oskustöölise väljaõppe, mida pädev asutus peab asjakohaseks, või

iii)

üks aasta praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud IV lisa (147. osa) nõuete kohaselt heakskiidetud baaskursuse;

2. B2-kategooria ning B1.1- ja B1.3-alamategooriate puhul:

2. i)

viis aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, kui ta ei ole varem saanud vastavat tehnilist väljaõpet, või

ii)

kolm aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud tehnilise oskustöölise väljaõppe, mida pädev asutus peab asjakohaseks, või

iii)

kaks aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud IV lisa (147. osa) nõuete kohaselt heakskiidetud baaskursuse;

3. C-kategooriasse kuuluvate suurte õhusõidukite puhul:

3. i)

kolm aastat kogemust B1.1- ja B1.3-alamkategooria või B2-kategooria õiguste kasutamisega suurte õhusõidukite puhul või kolm aastat kogemust jaotise 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina või

ii)

viis aastat kogemust B1.2- või B 1.4-alamkategooria õiguste kasutamisega suurte õhusõidukite puhul või viis aastat kogemust jaotise 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina;

4. C-kategooriasse kuuluvate muude õhusõidukite kui suurte õhusõidukite puhul: kolm aastat kogemust B1- või B2-kategooria õiguste kasutamisega muude õhusõidukite kui suurte õhusõidukite puhul või kolm aastat kogemust jaotise 145.A.35 punkti a kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina;

5. kõrgharidusena omandatud C-kategooria kvalifikatsiooni puhul: sellise loataotleja puhul, kes on mõnes pädeva asutuse tunnustatud ülikoolis või muus kõrgkoolis omandanud mõnel tehnilisel erialal akadeemilise kraadi, kolm aastat kogemust tsiviilõhusõidukite hooldamisega, mis peab hõlmama representatiivset valikut otseselt õhusõidukite hooldamiseks tehtud toimingutest, kaasa arvatud kuus kuud baashooldustööde tegemise jälgimist.

66.A.40a)b)c)d)

Lennundustehnilise töötaja loa kehtivuse kestvus Lennundustehnilise töötaja luba kaotab kehtivuse viis aastat pärast selle viimast väljaandmist või muutmist, kui omanik ei esita luba loa välja andnud pädevale asutusele, et kontrollida loale märgitud teabe vastavust pädeva asutuse dokumentides sisalduvale teabele kooskõlas jaotisega 66.B.120. Lennundustehnilise töötaja loa omanik peab täitma EASA vormi 19 (vt V liide) asjaomased osad ning esitama selle koos tema valduses oleva loaga loa originaali väljaandnud pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui loa omanik töötab II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis, mille käsiraamatus on sätestatud, et kõnealune organisatsioon võib vajalikud dokumendid esitada lennundustehnilise töötaja loa omaniku nimel. Kõik lennundustehnilise töötaja loast tulenevad hooldustõendite väljaandmise õigused kaotavad kehtivuse loa kehtetuks muutumisel. Lennundustehnilise töötaja luba kehtib üksnes siis, kui i) selle on andnud välja ja/või seda on muutnud pädev asutus ning kui ii) loa omanik on sellele alla kirjutanud.

66.A.45a)b)c)d)e)f)g)

Õhusõidukitüübipädevuse märkimine Selleks et loaomanik saaks kasutada hooldustõendi väljaandmise õigusi konkreetse õhusõidukitüübi suhtes, tuleb lennundustehnilise töötaja loale märkida asjaomaste õhusõidukitüüpidega seotud pädevused. Õhusõidukitüübipädevuse saamiseks tuleb edukalt läbida B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübipädevuse-alane koolitus. Lisaks punkti b nõuetele peab loataotleja esimese õhusõidukitüübi pädevusmärke saamiseks konkreetses kategoorias või alamkategoorias edukalt läbima asjakohase väljaõppe töökohal vastavalt III lisa (66. osa) III liitele. Erandina punktidest b ja c võib 2. ja 3. gruppi kuuluvate õhusõidukite puhul anda õhusõidukitüübipädevuse pärast järgmiste nõuete täitmist: Need C-kategooria pädevusega töötajad, kes on kvalifikatsiooni omandanud jaotise 66.A.30 punkti a alapunktis 5 kindlaksmääratud akadeemilise kraadi omandamise kaudu, peavad esimese asjaomase õhusõidukitüübieksami sooritama B1- või B2-kategooria tasemel. Gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist: Gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist: B3-kategooria lubade puhul kohaldatakse järgmist:

B1-, B2- või C-kategooria puhul on asjaomased tüübipädevused järgmised:

66.A.45a)

pt_1

1. gruppi 1 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus;

2. gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus, tootja alamgrupipädevus või täielik alamgrupipädevus;

3. gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus või täielik grupipädevus.

B3-kategooria puhul hõlmab asjaomane pädevus kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2000 kg.

A-kategooria puhul vastavalt II lisa (145. osa) jaotise 145.A.35 sätetele pädevusnõuet ei kohaldata.

taotleja on edukalt sooritanud asjaomase B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübieksami, mida kirjeldatakse käesoleva lisa (66. osa) III liites;

taotleja on läbinud B1- ja B2- kategooria õhusõidukitüübiga seotud praktiliste oskuste kontrolli. Sel juhul peavad õhusõidukitüübiga seotud praktilised oskused hõlmama representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga seotud hooldustöödest.

66.A.45a)b)c)d)e)

1. B1- ja C-kategooria loaomanikud peavad tootja alamgrupipädevusmärke saamiseks täitma õhusõidukitüübipädevuse saamise nõuded vähemalt kahe ühte ja samasse tootjagruppi kuuluva õhusõidukitüübi suhtes, mis kombineerituna esindavad asjaomase tootja alamgruppi;

2. B1- ja C-kategooria loaomanikud peavad täieliku alamgrupipädevusmärke saamiseks täitma õhusõidukitüübipädevuse saamise nõuded vähemalt kolme erinevatesse tootjagruppidesse kuuluva õhusõidukitüübi suhtes, mis kombineerituna esindavad asjaomast alamgruppi;

3. B2-kategooria loaomanikud peavad tootja alamgrupipädevuse ja täieliku alamgrupipädevuse saamiseks läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga ja asjaomase õhusõidukite alamgrupiga seotud hooldustöödest.

66.A.45a)b)c)d)e)f)

1. B1-, B2- ja C-kategooria loaomanikud peavad täieliku alamgrupipädevuse saamiseks läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga ja gruppi 3 kuuluvate õhusõidukitega seotud hooldustöödest;

2. kui taotleja ei tõenda asjaomase kogemuse olemasolu, kohaldatakse B1-kategooria loaomanikele antud gruppi 3 käsitleva pädevusmärke puhul piiranguid, mis tuleb märkida ka loale, ja mis hõlmavad järgmisi õhusõidukeid:

survestatud lennukid;

metallkonstruktsiooniga lennukid;

komposiitkonstruktsiooniga lennukid;

puitkonstruktsiooniga lennukid;

metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid.

66.A.45a)b)c)d)e)f)g)

1. kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2000 kg hõlmava pädevusmärke saamiseks peab taotleja läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis sisaldab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga seotud hooldustöödest;

2. kui taotleja ei tõenda asjaomase kogemuse olemasolu, kohaldatakse alapunktis 1 osutatud pädevusmärke suhtes järgmisi piiranguid, mis märgitakse ka loale:

puitkonstruktsiooniga lennukid;

metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

metallkonstruktsiooniga lennukid;

komposiitkonstruktsiooniga lennukid.

66.A.50a)b)c)

Piirangud Lennundustehnilise töötaja loale märgitud piirangud tähistavad hooldustõendi väljaandmise õiguste puudumist ning neid kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes. Jaotises 66.A.45 osutatud piirangud tühistatakse järgmisel juhtudel: Jaotises 66.A.70 osutatud piirangud tühistatakse juhul, kui loaomanik sooritab edukalt eksami jaotises 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes nimetatud moodulite või ainete kohta.

66.A.50a)b)

1. pärast asjaomase kogemuse olemasolu tõendamist või

2. pärast pädeva astutuse korraldatud praktiliste oskuste hindamise edukat läbimist.

66.A.55 Kvalifikatsiooni tõendamine Hooldustõendite väljaandmise õigust omavad töötajad ja tugitöötajad esitavad kvalifikatsiooni tõendamiseks lennundustehnilise töötaja loa 24 tunni jooksul pärast pädeva isiku esitatud asjakohast nõuet.

66.A.70a)b)c)d)

Kvalifikatsiooni muutmine Nendele volitatud lennundustehnilistele töötajatele, kes omavad liikmesriigis kehtivat kvalifikatsiooni, annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus lennundustehnilise töötaja loa enne III lisa (66. osa) jõustumist B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita. Isik, kes on omandamas liikmesriigis kehtivat volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni, võib jätkata selle omandamist enne III lisa (66. osa) jõustumist. Kõnealustel tingimustel omandatud volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni omanikule annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus välja lennundustehnilise töötaja loa B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita. Vajaduse korral märgitakse lennundustehnilise töötaja loale jaotise 66.A.50 kohased piirangud, mis kajastavad erinevusi i) enne käesoleva määruse jõustumist liikmesriigis kehtinud ja volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsioonist tulenevate õiguste ning ii) käesoleva lisa (66. osa) I ja II liites baasteadmiste ja baasteadmiste eksami suhtes kehtestatud nõuete vahel. Erandina punktist c tuleb nende õhusõidukite puhul, mis ei kuulu suurte õhusõidukite hulka ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis, märkida lennundustehnilise töötaja loale jaotise 66.A.50 kohased piirangud, et tagada kooskõla nende volitatud lennundustöötajatele antud õiguste, mis kehtisid liikmesriigis enne käesoleva määruse jõustumist, ning muudetud 66. osa kohase lennundustehnilise töötaja loaga antavate õiguste vahel.

B MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE

JAGU

A ÜLDSÄTTED

ALAJAGU

66.B.1 Reguleerimisala Käesolevas jaos sätestatakse menetluskord ja haldusnõuded nendele pädevatele asutustele, kes vastutavad käesoleva lisa (66. osa) A jao rakendamise ja jõustamise eest.

66.B.10 Pädev asutus

66.B.10 a)

Üldsätted Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega. Kõnealune pädev asutus loob käesoleva lisa (66. osa) nõuete täitmiseks vastava organisatsioonilise struktuuri.

b)

Vahendid Pädeval asutusel peab olema piisav arv töötajaid, et tagada käesoleva lisa (66. osa) nõuete rakendamine.

c)

Menetluskord Pädev asutus kehtestab ja dokumenteerib menetluskorra, mille kohaselt käesolevat lisa (66. osa) täidetakse. Seda vaadatakse läbi ja muudetakse, et tagada käesoleva lisa pidev järgmine.

66.B.20a)b)c)d)

Dokumentide säilitamine Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab piisaval määral jälgida iga lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, uuendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega seotud menetlusi. Kõnealused dokumendid sisaldavad iga loa kohta järgmist: Punkti b alapunktides 1–5 osutatud dokumente tuleb pärast loa kehtivuse lõppemist säilitada vähemalt viis aastat. Punkti b alapunktides 6, 7 ja 8 osutatud dokumente tuleb säilitada määramatu aja.

66.B.20a)b)

1. lennundustehnilise töötaja loa või selle muutmise taotlus koos kõikide täiendavate dokumentidega;

2. lennundustehnilise töötaja loa koopia koos kõikide muudatustega;

3. kogu asjaomase kirjavahetuse koopiad;

4. kõikide erandite ja täitemeetmete üksikasjad;

5. kõik lennundustehnilise töötaja loa omanikuga seotud aruanded, mille on koostanud muud pädevad asutused;

6. pädeva asutuse tehtud kontrollide aruanded;

7. loa muutmise aluseks olnud asjaomane muutmisaruanne;

8. boonuspunktide arvestamise aluseks olnud asjaomane boonuspunktide arvestamise aruanne.

66.B.25a)b) Vastastikune teabevahetus Käesoleva määruse nõuete rakendamiseks peavad pädevad asutused osalema määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 15 kohases vastastikuses teabevahetuses. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, abistavad asjaomased pädevad asutused üksteist vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel, kui tekib mitut liikmesriiki hõlmav võimalik oht lennuohutusele.

66.B.30 Erandid Pädev asutus registreerib ja säilitab kõik määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõike 4 alusel tehtud erandid.

B LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA VÄLJAANDMINE

ALAJAGU Käesolevas alajaos sätestatakse menetluskord, mida pädev asutus peab järgima lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmisel, muutmisel või pikendamisel.

66.B.100a)b)c)d)

Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord pädevale asutusele Pädev asutus kontrollib EASA vormi 19 ja mis tahes täiendavate dokumentide vastuvõtmisel, kas vorm on korrektselt täidetud ning tagab, et loataotleja kogemus vastaks käesoleva lisa (66. osa) nõuetele. Pädev asutus kontrollib, kas taotluse esitaja on sooritanud asjakohase eksami, ja/või kinnitab boonuspunktide kehtivuse, et tagada kõikide I liite kohaste moodulitega seotud nõuete täitmine vastavalt käesolevale lisale (66. osa). Pärast seda, kui pädev asutus on kontrollinud, kas taotlejal on käesoleva lisa (66. osa) nõuetele vastavad teadmised ja kogemused, annab ta taotlejale välja asjakohase lennundustehnilise töötaja loa. Pädev asutus säilitab sama teabe. Kui lennundustehnilise töötaja loa esmakordsel väljaandmisel märgitakse loale õhusõidukitüübid või -grupid, peab pädev asutus kontrollima, kas jaotise 66.B.115 nõuded on täidetud.

66.B.105a)b)c)

Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord II lisa (145. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide kaudu II lisa (145. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, millele pädev asutus on andnud vastava loa, võib i) lennundustehnilise töötaja loa pädeva asutuse nimel ette valmistada või ii) anda soovitusi lennundustehnilise töötaja loa taotleja kohta, nii et pädev asutus saab loa ette valmistada ja välja anda. Punktis a osutatud hooldusorganisatsioon peab tagama, et jaotise 66.B.100 punktide a ja b nõuded oleksid täidetud. Igal juhul võib lennundustehnilise loa taotlejale välja anda ainult pädev asutus.

66.B.110a)b) Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate baas- või alamkategooriate lisamiseks Jaotises 66.B.100 või 66.B.105 kindlaksmääratud korra kohaldamisel kinnitab pädev asutus täiendava baas- või alamkategooria pitseri ja allkirjaga lennundustehnilise töötaja loal või annab välja uue loa. Pädeva asutuse registreerimissüsteemi tehakse vastavad muudatused.

66.B.115a)b)c)d)e)f)g)

Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate õhusõidukitüübipädevuste lisamiseks ja piirangute tühistamiseks. Pärast seda, kui pädevale asutusele on esitatud nõuetekohaselt täidetud EASA 19 vorm koos täiendavate dokumentidega, mis tõendavad, et taotleja vastab asjaomase pädevuse ja sellega kaasneva lennundustehnilise töötaja loa saamiseks nõutavatele tingimustele, teeb pädev asutus järgmist: Pädeva asutuse registreerimissüsteemis tehakse vastavad muudatused. Kui täieliku tüübikoolituse korraldab mõni muu organisatsioon kui IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omav lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kõik tüübikoolitusega seotud nõuded on täidetud. Kui nõuet väljaõppe kohta töökohal ei kohaldata, antakse õhusõidukitüübi pädevusmärge välja IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni tunnistuse alusel. Kui õhusõidukitüübi pädevuskoolitus läbitakse rohkem kui ühe kursuse raames, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kursuste sisu ja pikkus vastab täielikult loakategooria rakendusalale ja kas eri teemade vahelisi kokkupuutepunkte on nõuetekohaselt käsitletud. Erinevuskoolituse puhul kontrollib pädev asutus, kas i) taotleja varasem kogemus koos ii) IV lisa (147. osa) kohaselt sertifitseeritud kursuse või pädeva asutuse sertifitseeritud kursusega vastab tüübipädevusmärke väljaandmiseks sätestatud nõuetele. Nõuetekohaste praktiliste oskuste olemasolu tuleb tõendada, esitades kas i) praktiliste oskuste omandamist kirjeldavad üksikasjalikud dokumendid või II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni väljaantud logiraamatu, või võimaluse korral ii) IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni väljaantud koolitustõendi, mis hõlmab praktilise õppe läbimist. Õhusõidukitüübi märkimisel kasutatakse ameti poolt kindlaks määratud õhusõidukitüübipädevusi.

66.B.115a)

1. märgib taotluse esitaja lennundustehnilise töötaja loale taotletava õhusõidukipädevuse või

2. annab välja uue loa, millele on märgitud asjaomane õhusõidukipädevus, või

3. tühistab loale kehtestatud piirangud kooskõlas jaotisega 66.A.50.

66.B.120a)b) Lennundustehniliste töötajate lubade kehtivuse taastamise kord Pädev asutus võrdleb lennundustehnilise töötaja luba kõnealuse asutuse käsutuses olevate andmetega ning veendub, et loa suhtes ei kohaldata ühtki jaotise 66.B.500 kohast kehtetuks tunnistamise, peatamise või muutmise menetlust. Kui andmed on identsed ning jaotise 66.B.500 alusel ei ole rakendatud ühtki meedet, taastatakse loa kehtivus viieks aastaks ning tehakse vastav märge pädeva asutuse käsutuses olevatesse andmetesse. Kui pädeva asutuse andmed erinevad lennundustehnilise töötaja loal olevatest andmetest, peab pädev asutus tegema järgmist:

66.B.120a)b)

1. uurima välja erinevuste põhjused; vajaduse korral võib pädev asutus vastu võtta otsuse loa kehtivust mitte taastada;

2. teavitama loa omanikku ja I lisa (M osa) F alajao või II lisa (145. osa) kohaselt teadaolevat sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni, keda selline asjaolu võib otseselt mõjutada;

3. vajaduse korral võtma jaotise 66.B.500 kohased meetmed asjaomase loa kehtetuks tunnistamiseks, muutmiseks või selle kehivuse peatamiseks.

66.B.125a)b)c)

Lubade ja grupipädevuste muutmise kord Artikli 5 lõikes 4 osutatud lennundustehnilise töötaja loale juba varem kantud konkreetsed õhusõidukitüübi pädevusmärked jäävad kehtima ja neid ei muudeta uuteks pädevusmärgeteks, välja arvatud juhul, kui loaomanik vastab täielikult käesoleva lisa (66. osa) jaotises 66.A.45 vastava grupi/alamgrupipädevuse kohta sätestatud nõuetele. Muutmine toimub vastavalt järgmisele tabelile: Kui loa suhtes kohaldati pärast jaotises 66.A.70 osutatud kvalifikatsioonimuutmise menetlust piiranguid, jäävad need piirangud kehtima, välja arvatud juhul, kui need tühistatakse vastavalt jaotises 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes sätestatud tingimusele.

66.B.125a)b)

1. B1- või C-kategooria puhul muudetakse märked järgmiselt:

kolbmootoriga kopterid, kogu grupp asendatakse järgmisega: kogu alamgrupp 2c ja gruppi 1 kuuluvaid ühe kolbmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

kolbmootoriga kopterid, tootja grupp asendatakse järgmisega: kogu tootja alamgrupp 2c ja asjaomase tootja gruppi 1 kuuluvaid ühe kolbmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

turbiinmootoriga kopterid, kogu grupp asendatakse järgmisega: kogu alamgrupp 2b ja gruppi 1 kuuluvaid ühe turbiinmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

turbiinmootoriga kopterid, tootja grupp asendatakse järgmisega: kogu tootja alamgrupp 2b ja asjaomase tootja gruppi 1 kuuluvaid ühe turbiinmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

ühe kolbmootoriga lennukid – metallkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp asendatakse järgmisega: kogu grupp 3. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: komposiitkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

mitme kolbmootoriga lennukid – metallkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp asendatakse järgmisega: kogu grupp 3. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: komposiitkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

ühe kolbmootoriga lennukid – puitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp asendatakse järgmisega: kogu grupp 3. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, komposiitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

mitme kolbmootoriga lennukid – puitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp asendatakse järgmisega: kogu grupp 3. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, komposiitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

ühe kolbmootoriga lennukid – komposiitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp asendatakse järgmisega: kogu grupp 3. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

mitme kolbmootoriga lennukid – komposiitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp asendatakse järgmisega: kogu grupp 3. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

ühe turbiinmootoriga lennukid, kogu grupp asendatakse järgmisega kogu alamgrupp 2a ja neid ühe turbopropellermootoriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

ühe turbiinmootoriga lennukid, tootja grupp asendatakse järgmisega: tootja alamgrupp 2a ja neid ühe turbopropellermootoriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

mitme turbiinmootoriga lennukid, kogu grupp asendatakse järgmisega: neid mitme mootori ja turbopropelleriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud.

2. B2-kategooria puhul muudetakse märked järgmiselt:

lennukid asendatakse järgmisega kogu alamgrupp 2a ja kogu grupp 3 ning neid lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

kopterid asendatakse järgmisega kogu alamgrupp 2b ja kogu alamgrupp 2c ning neid koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1.

3. C-kategooria puhul muudetakse märked järgmiselt:

lennukid asendatakse järgmisega kogu alamgrupp 2a ja kogu grupp 3 ning neid lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

kopterid asendatakse järgmisega kogu alamgrupp 2b ja kogu alamgrupp 2c ning neid koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1.

66.B.130 Õhusõidukitüübikoolituse otsese heakskiitmise kord Pädev asutus võib heaks kiita muu kui IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omava organisatsiooni korraldatud tüübipädevuskoolituse vastavalt käesoleva lisa (66. osa) III liite punktile 1. Sel juhul kohaldab pädev asutus menetlust, millega tagatakse õhusõidukitüübikoolituse vastavus käesoleva lisa (66. osa) III liite nõuetele.

C EKSAMID

ALAJAGU Käesolevas alajaos on sätestatud pädeva asutuse korraldatavate eksamite kord.

66.B.200a)b)c)d)e)f)g)h)i)

Pädeva asutuse korraldatavad eksamid Kõiki eksamiküsimusi tuleb enne eksamit hoida turvalisel viisil, et kandidaadid ei teaks, milliseid küsimusi eksamil kasutatakse. Pädev asutus määrab kindlaks järgmise: Baasteadmiste eksamid toimuvad käesoleva lisa (66. osa) I ja II liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt. Tüübikoolitused ja tüübieksamid toimuvad käesoleva lisa (66. osa) III liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt. Iga kuue kuu järel tuleb koostada uued teemaarendusküsimused ning juba kasutatud küsimused tuleb kas täielikult või ajutiselt kasutuselt kõrvaldada. Kasutatud küsimused tuleb dokumenteerida ja kontrollimiseks alles hoida. Kõik eksamidokumendid tuleb kandidaatidele väljastada eksami alguses ning kandidaadid peavad need eksamiks ettenähtud aja möödudes eksamineerijale tagastama. Eksamiks ettenähtud aja jooksul ei tohi ühtki eksamidokumenti eksamiruumist välja viia. Kandidaat tohib eksami ajal kasutada üksnes eksamidokumente, välja arvatud teatavad eridokumendid, mida on vaja tüübieksamil. Kandidaadid tuleb paigutada nii, et neil ei oleks võimalik lugeda üksteise eksamidokumente. Nad tohivad kõneleda üksnes eksamineerijaga. Kandidaadid, kes tõendatult kasutavad eksamil keelatud abimaterjale, saavad eksamikeelu, mis kehtib 12 kuud alates selle eksami kuupäevast, mille ajal nad kõnealuseid materjale kasutasid.

66.B.200a)b)

1. isikud, kes vastutavad igal eksamil kasutatavate küsimuste eest;

2. eksamineerijad, kes viibivad kõikidel eksamitel, et kindlustada eksamite nõuetekohane korraldus.

D VOLITATUD LENNUNDUSTEHNILISTE TÖÖTAJATE KVALIFIKATSIOONI MUUTMINE

ALAJAGU Käesolevas alajaos sätestatakse volitatud lennundustehniliste töötajate jaotises 66.A.70 osutatud kvalifikatsioonide muutmise kord.

66.B.300a)b)c)d)

Üldsätted Pädev asutus võib muuta ainult neid kvalifikatsioone, mis i) on saadud asjaomast pädevust omavas liikmesriigis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist, ning ii) mis kehtisid enne käesoleva lisa (66. osa) asjaomaste nõuete jõustumist. Pädev asutus võib muutmist teostada üksnes jaotise 66.B.305 või 66.B.310 kohaselt koostatud muutmisaruande alusel. Muutmisaruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (66. osa) sätetega. Pädev asutus peab muutmisaruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas jaotisega 66.B.20.

66.B.305a)b) Siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruanne Volitatud lennundustehnilise töötaja siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruandes kirjeldatakse iga kvalifikatsiooniliigi rakendusala, sealhulgas asjaomase kvalifikatsiooniga seotud siseriikliku loa (kui see on olemas) rakendusala ja asjaomase kvalifikatsiooniga seotud õigusi ning sellele lisatakse nende siseriiklike õigusaktide koopiad, millega asjaomased õigused on kindlaks määratud. Muutmisaruanne sisaldab iga punktis a osutatud kvalifikatsiooniliigi kohta järgmist:

66.B.305a)b)

1. missuguseks lennundustehnilise töötaja loaks kvalifikatsioon muudetakse;

2. missugused jaotise 66.A.70 punktis c või d nimetatud piirangud loale märgitakse;

3. piirangute tühistamise tingimused, kus on märgitud moodul/ained, milles piirangu tühistamiseks ja lennundustehnilise töötaja täieõigusliku loa saamiseks nõutav eksam tuleb sooritada, või täiendava (alam)kategooria lisamise tingimused. Muutmisaruanne peab sisaldama ka neid käesoleva lisa (66. osa) III liites kindlaksmääratud mooduleid, mida siseriiklik kvalifitseerimine ei hõlma.

66.B.310a)b) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide väljaantud volituste muutmise aruanded Muutmisaruandes tuleb kirjeldada kõikide asjaomase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni poolt väljaantavate eri liiki volituste rakendusala ning aruandele lisatakse koopia asjaomases sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis kehtivast lennundustehniliste töötajate kvalifitseerimise korrast, mille alusel volitust muudetakse. Muutmisaruanne sisaldab iga punktis a osutatud eri liiki volituse kohta järgmist:

66.B.310a)b)

1. missuguseks lennundustehnilise töötaja loaks asjaomane volitus muudetakse;

2. missugused jaotise 66.A.70 punktis c või d nimetatud piirangud loale märgitakse ning

3. piirangute tühistamise tingimused, kus on märgitud moodul/ained, milles piirangu tühistamiseks ja lennundustehnilise töötaja täieõigusliku loa saamiseks nõutav eksam tuleb sooritada, või täiendava (alam)kategooria lisamise tingimused. Muutmisaruanne peab sisaldama ka neid käesoleva lisa (66. osa) III liites kindlaksmääratud mooduleid, mida siseriiklik kvalifitseerimine ei hõlma.

E BOONUSPUNKTIDE ARVESTAMINE

ALAJAGU Käesolevas alajaos on sätestatud jaotise 66.A.25 punktis c osutatud boonuspunktide andmise kord.

66.B.400a)b)c)

Üldsätted Pädev asutus võib boonuspunkte anda üksnes jaotise 66.B.405 kohaselt koostatud boonuspunktide arvestamise aruande alusel. Boonuspunkide arvestamise aruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (66. osa) sätetega. Pädev asutus peab boonuspunktide arvestamise aruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas jaotisega 66.B.20.

66.B.405a)b)c)d)

Boonuspunktide arvestamise aruanne Boonuspunktide arvestamise aruandes võrreldakse järgmist: Võrdlus peab sisaldama märget selle kohta, kas taotleja vastab asjaomastele nõuetele ning selgitust iga väite kohta. Muid boonuspunkte kui IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omavas organisatsioonis sooritatud baasteadmiste eksamite alusel antud boonuspunktid võib anda ainult selle liikmesriigi pädev asutus, kes kvalifikatsiooni andis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist. Boonuspunktide andmiseks peab iga mooduli ja alammooduli puhul märkima, et asjaomased nõuded on täidetud, samuti tuleb lisada märge selle kohta, kus tehnilises kvalifikatsioonis võib leida samaväärse standardi. Pädev asutus kontrollib korrapäraselt, kas i) siseriiklikke kvalifikatsioonistandardeid või ii) käesoleva lisa (66. osa) I liidet on muudetud, ning annab hinnangu selle kohta, kas boonuspunktide arvestamise aruannet oleks vaja vastavalt muuta. Kõnealused muudatused tuleb dokumenteerida, märkida neile kuupäev ning neid säilitada.

66.B.405a) i)

käesoleva lisa (66. osa) I liites nimetatud mooduleid, alammooduleid, aineid ja teadmiste tasemeid (vastavalt vajadusele) ja

ii)

taotletava kategooriaga seotud tehnilist kvalifikatsiooni käsitleva koolituse kava.

66.B.410a)b)c)

Boonuspunktide kehtivus Pädev asutus teavitab taotlejat kirjalikult talle antud boonuspunktidest ning lisab viite aruandele, mille alusel punkte arvestati. Boonuspunktid kehtivad nende väljaandmisest alates kümme aastat. Pärast boonuspunktide kehtivuse lõppu võib taotleja esitada taotluse uute boonuspunktide saamiseks. Kui käesoleva lisa (66. osa) I liites sätestatud nõudeid baasteadmiste kohta ei ole muudetud, taastab pädev asutus boonuspunktide kehtivuse täiendava menetluseta veel kümneks aastaks.

F PIDEV JÄRELEVALVE

ALAJAGU Käesolevas alajaos sätestatakse lennundustehnilise töötaja lubade suhtes pideva järelevalve teostamise kord, eelkõige seoses lubade kehtetuks tunnistamise, peatamise või neile piirangute kehtestamisega.

66.B.500 Lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks tunnistamine, peatamine või sellele piirangute kehtestamine Pädev asutus tunnistab lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks, peatab selle või kehtestab sellele piirangud, kui ta on avastanud ohutusalase puudujäägi või kui tal on kindlad tõendid selle kohta, et loa omanik on teinud järgmist või olnud seotud järgmisega:

66.B.500

1. lennundustehnilise töötaja loa ja/või hooldustõenditega antavate õiguse saamine võltsitud dokumentide abil;

2. nõutavate hooldustööde tegemata jätmine ja kõnealused tööd tellinud organisatsioonile või isikule sellest teatamata jätmine;

3. töötaja enda poolt tehtud kontrolli käigus tuvastatud vajalike hooldustööde tegemata jätmine ja organisatsioonile või isikule, kelle õhusõidukile hooldust tehti, sellest teatamata jätmine;

4. hooldustööde hooletu tegemine;

5. hooldusdokumentide võltsimine;

6. hooldustõendi väljaandmine teadmisega, et tõendil märgitud hooldustöid ei ole tehtud, või kontrollimata, kas need tööd on tehtud;

7. hooldustööde tegemine või hooldustõendi väljaandmine alkoholi või uimastite mõju all;

8. hooldustõendi väljaandmine vaatamata sellele, et I lisa (M osa), II lisa (145. osa) või III lisa (66. osa) nõuded on täitmata.

I liide

Nõutavad baasteadmised

1. Teadmiste tasemed – A-, B1-, B2-, B3- ja C-kategooria lennundustehnilise töötaja luba A-, B1-, B2- ja B3-kategooria baasteadmiste taset tähistatakse iga asjaomase aine puhul vastava hindega (1, 2 või 3). C-kategooria loa taotleja teadmiste tase peab vastama B1- või B2-kategooria baasteadmiste tasemele. Teadmiste kolm taset ja neid tähistavad hinded on järgmised:

1. TASE: aine põhielementide tundmine. Eesmärgid:

1.

pt_1 a)

taotleja peaks tundma aine põhielemente;

b)

taotleja peaks oskama lihtsate sõnade ja näidete abil kirjeldada lühidalt kogu ainet;

c)

taotleja peaks kasutama aine tüüpilisi termineid.

2. TASE: üldteadmised aine teoreetilistest ja praktilistest aspektidest ning oskus neid teadmisi rakendada. Eesmärgid:

pt_2 a)

taotleja peaks tundma aine teoreetilisi põhialuseid;

b)

taotleja peaks oskama vajaduse korral tüüpiliste näidete abil üldiselt kirjeldada kogu ainet;

c)

taotleja peaks oskama kasutada ainet kirjeldavate füüsikaseadustega seotud matemaatilisi valemeid;

d)

taotleja peaks oskama lugeda ja mõista aines kasutatavaid eskiise, jooniseid ja skeeme;

e)

taotleja peaks üksikasjalikke protseduure järgides oskama oma teadmisi praktikas rakendada.

3. TASE: üksikasjalikud teadmised aine teoreetiliste ja praktiliste aspektide kohta ning oskus kombineerida ja kohaldada teadmiste eri elemente loogilisel ning üldistaval viisil. Eesmärgid:

pt_3 a)

taotleja peaks tundma aine teooriaosa ning asjaomase aine seoseid teiste ainetega;

b)

taotleja peaks oskama teoreetiliste põhialuste ja konkreetsete näidete abil kirjeldada üksikasjalikult kogu ainet;

c)

taotleja peaks mõistma ja oskama kasutada ainega seotud matemaatilisi valemeid;

d)

taotleja peaks oskama lugeda, mõista ja koostada aines kasutatavaid eskiise, lihtsaid jooniseid ja skeeme;

e)

taotleja peaks tootja juhendi abil oskama rakendada oma teadmisi praktikas;

f)

taotleja peaks oskama tõlgendada eri allikatest saadud mõõtmistulemusi ning rakendada vajaduse korral parandusmeetmeid.

2. Moodulid Lennundustehnilise töötaja loa kategooria või alamkategooriaga seotud kvalifikatsiooni omandamiseks nõutavad põhiained on esitatud järgmises tabelis ja tähistatud ristiga (X): Ainemoodul A- või B1-kategooria, lennukid A- või B1-kategooria, kopterid B2 B3 Turbiinmootori(te)ga lennukid Kolbmootori(te)ga lennukid Turbiinmootori(te)ga kopterid Kolbmootori(te)ga kopterid Avioonika Kolbmootoriga hermetiseerimata lennukid maksimaalse stardimassiga kuni 2000 kg 1 X X X X X X 2 X X X X X X 3 X X X X X X 4 X X X X X X 5 X X X X X X 6 X X X X X X 7A X X X X X 7B X 8 X X X X X X 9A X X X X X 9B X 10 X X X X X X 11A X 11B X 11C X 12 X X 13 X 14 X 15 X X 16 X X X 17A X X 17B X

2.

MOODUL 1.1.1.1.2.a)b)1.3.a)b)c)

MATEMAATIKA TASE A B1 B2 B3 Aritmeetika 1 2 2 2 Mõisted ja tähised, korrutamis- ja jagamismeetodid, murd- ja kümnendarvud, tegurid ja kordsed, kaalu- ja mõõtühikud ning teisendustegurid, suhe ja võrdelisus, keskmised ja protsendid, pindalad ja ruumalad, ruut- ja kuupastendajad, ruut- ja kuupjuured Algebra Lihtsate algebraavaldiste arvutamine, liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine, sulgude kasutamine, lihtsad murdavaldised 1 2 2 2 Lineaarvõrrandid ja nende lahendid Astmed, negatiivsed ja murdarvulised astmed Kahend- ja muud kasutatavad numbrisüsteemid Võrrandisüsteemid ja ühe tundmatuga ruutvõrrandid Logaritmid — 1 1 1 Geomeetria Lihtsad geomeetrilised kujundid — 1 1 1 Graafiline kujutamine; graafikute laad ja kasutamine, võrrandite/funktsioonide graafikud 2 2 2 2 Lihtne trigonomeetria; trigonomeetrilised seosed, tabelite kasutamine ning rist- ja polaarkoordinaadid — 2 2 2

MOODUL 2.2.1.2.2.2.2.1.2.2.2.2.2.3.a)b)2.2.4a)b)2.3.a)b)2.4.2.5.

FÜÜSIKA TASE A B1 B2 B3 Aine 1 1 1 1 Aine olemus: keemilised elemendid, aatomite ja molekulide ehitus Keemilised ühendid Olekud: tahke, vedel ja gaasiline Olekumuutused Mehaanika Staatika 1 2 1 1 Jõud, momendid ja jõupaarid, kujutamine vektorina Raskuskese Tugevusõpetuse, deformatsiooni ja elastsuse põhimõisted: pinge, surve, nihe ja vääne Tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete olemus ja omadused Surve- ja ülestõukejõud vedelikes (baromeetrid) Kineetika 1 2 1 1 Sirgjooneline liikumine: ühtlane sirgjooneline liikumine, liikumine konstantse kiirendusega (liikumine raskusjõu toimel) Ringliikumine: ühtlane ringliikumine (kesktõuke- ja kesktõmbejõud) Perioodiline liikumine: pendelliikumine Lihtne võnketeooria, harmoonilised sagedused ja resonants Kangi õlgade liikumiskiirus ja võit jõu suuruses, kasutegur Dünaamika Mass Jõud, inerts, töö, võimsus, energia (potentsiaalne, kineetiline ja koguenergia), soojus, kasutegur 1 2 1 1 Impulss, impulsi jäävuse seadus Jõuimpulss Güroskoopiliste näidikute tööpõhimõtted Hõõrdejõud: olemus ja mõjud, hõõrdetegur (veeretakistus). 1 2 2 1 Hüdrodünaamika Erikaal ja tihedus 2 2 2 2 Viskoossus, voolamistakistus, pindpinevus Vedelike kokkusurutavus Staatiline, dünaamiline ja kogurõhk: Bernoulli teoreem, Venturi toru 1 2 1 1 Termodünaamika Temperatuur: termomeetrid ja temperatuuriskaalad: Celsiuse, Fahrenheiti ja Kelvini temperatuuriskaalad, soojuse määratlus 2 2 2 2 Soojusmahtuvus, erisoojus Soojusliikumine: soojuskiirgus ja -juhtimine Soojuspaisumine Termodünaamika esimene ja teine seadus Gaasid: ideaalgaasid; erisoojus jääva mahu ja jääva rõhu korral, gaasipaisumisel tehtav töö Isotermiline, adiabaatiline paisumine ja kokkusurumine, mootoritaktid, jääv maht ja jääv rõhk, külmutid ja soojuspumbad Sulamis- ja aurustumissoojus, soojusenergia, põlemissoojus — 2 2 1 Optika (valgus) — 2 2 — Valguse olemus; valguse kiirus Peegeldumis- ja murdumisseadused: peegeldus tasapinnalt, peegeldus sfääriliselt peeglilt, murdumine, läätsed Kiudoptika Lainete levimine ja heli — 2 2 — Lainete levimine: mehaanilised lained, siinuslaine levimine, interferents, seisulained Heli: helikiirus, heli tekkimine, tugevus, lainepikkus ja kvaliteet, Doppleri efekt

MOODUL 3.3.1.3.2.3.3.3.4.3.5.3.6.3.7.a)b)3.8.3.9.3.10.a)b)3.11.3.12.3.13.3.14.3.15.3.16.3.17.3.18.

ELEKTROTEHNIKA ALUSED TASE A B1 B2 B3 Elektronteooria 1 1 1 1 Elektrilaengute ehitus ja jaotumine: aatomites, molekulides, ioonides, ühendites Juhtide, pooljuhtide ja isolaatorite molekulstruktuur Staatiline elektriväli ja juhtivus 1 2 2 1 Staatiline elektriväli ja elektrostaatiliste laengute jaotumine Elektrostaatika külgetõmbe- ja tõukejõuseadused Laenguühikud, Coulombi seadus Elektrijuhtivus tahketes ainetes, vedelikes, gaasides ja vaakumis Elektrotehnika mõisted 1 2 2 1 Järgmised mõisted, nende ühikud ja neid mõjutavad tegurid: potentsiaalide vahe, elektromotoorjõud, pinge, vool, takistus, juhtivus, laeng, kokkuleppeline voolusuund, elektronide voog. Elektri genereerimine 1 1 1 1 Elektri tootmine järgmistel meetoditel: valgus, soojus, hõõrdumine, surve, keemilised reaktsioonid, magnetväli ja liikumine Alalisvoolu allikad 1 2 2 2 Järgmiste vooluallikate ehitus ja põhilised keemilised reaktsioonid: primaarelement, sekundaarelement, pliiakuelement, nikkelkaadmiumelement, muud leeliselemendid Elementide jada- ja rööpühendused Sisetakistus ja selle mõju patareile Termopaaride ehitus, materjalid ja tööpõhimõte Fotoelemendi tööpõhimõte Alalisvooluahelad — 2 2 1 Ohmi seadus, Kirchoffi pinge- ja vooluseadused, samade seaduste kasutamine takistuse, pinge ja voolu arvutamisel Vooluallika sisetakistuse tähendus Takistus/takisti Takistus ja seda mõjutavad tegurid Eritakistus Takisti värvikood, väärtused ja tolerantsid, väärtuste eelisrida, nimivõimsus Takistite jada- ja rööpühendused Kogutakistuse arvutamine jada- ja rööp- ning segaühenduste korral Potentsiomeetrite ja reostaatide tööpõhimõte ning kasutamine Wheatstone’i silla tööpõhimõte — 2 2 1 Positiivse ja negatiivse temperatuuriteguriga juhtivus Püsitakistid, stabiilsus, tolerantsid ja piirangud, ehitus Muudetavad takistid, termistorid, varistorid Potentsiomeetrite ja reostaatide ehitus Wheatstone’i silla ehitus — 1 1 — Võimsus — 2 2 1 Võimsus, töö ja energia (kineetiline ja potentsiaalne) Võimsuskadu takistis Võimsuse valem Võimsuse, töö ja energiaga seotud arvutused Mahtuvus ja kondensaator — 2 2 1 Kondensaatori tööpõhimõte ja kasutamine Mahtuvust mõjutavad tegurid: plaatide pindala, plaatide vahekaugus, plaatide arv, isolatsioonimaterjal ja dielektriline läbitavus, tööpinge, nimipinge Kondensaatorite liigid, ehitus ja tööpõhimõte Kondensaatorite tunnusvärvid Kondensaatori mahtuvuse ja pinge arvutamine jada- ja rööpahelates Kondensaatori eksponentsiaalne laadimine ja mahalaadimine, ajakonstandid Kondensaatorite testimine Magnetism Magnetismi teooria Magneti omadused Magneti ja maa magnetvälja vastastikune toime Magnetiseerumine ja demagnetiseerumine Magnetiline varjestus Magnetmaterjalide liigid Elektromagnetite ehitus ja tööpõhimõte Parema ja vasaku käe reegel: magnetväli vooluga juhi ümber — 2 2 1 Magnetjõud, magnetvälja tugevus, magnetvoo tihedus, magnetiline läbitavus, hüstereesisilmus, jääkmagnetism, koertsitiivjõu vastumõju, küllastuspunkt, pöörisvoolud Ettevaatusabinõud magnetmaterjalide hooldamisel ja ladustamisel — 2 2 1 Induktiivsus/induktor — 2 2 1 Faraday seadus Indutseeriva pinge toime magnetväljas liikuvale juhile Induktsiooni olemus Indutseeritud pinge väärtus sõltuvalt järgmistest teguritest: magnetvälja tugevus, magnetvoo muutumiskiirus, pooli keerdude arv Vastastikune induktsioon Primaarvoolu muutumise kiiruse ja vastastikuse induktsiooni mõju indutseeritud pingele Vastastikust induktsiooni mõjutavad tegurid: pooli keerdude arv, pooli reaalne surus, pooli südamiku magnetiline läbitavus, pooli mähiste asend üksteise suhtes Lenzi seadus ja polaarsuse määramise reeglid Vastuelektromotoorjõud, eneseinduktsioon Küllastuspunkt Induktiivelementide peamised kasutusalad Alalisvoolu mootor / generaatorite teooria — 2 2 1 Mootorite ja generaatorite teooria alused Alalisvoolugeneraatori ehitus ja komponentide otstarve Alalisvoolugeneraatorite tööpõhimõte ja tegurid, mis mõjutavad väljundparameetreid ning voo suunda Alalisvoolumootorite tööpõhimõte ja tegurid, mis mõjutavad väljundvõimsust, pöördemomenti, kiirust ja pöörlemissuunda Järjestikmähistega, lühiskeeruga ja kombineeritud mootorid Startergeneraatori ehitus Vahelduvvoolu teooria 1 2 2 1 Siinusvool: faas, periood, sagedus, nurksagedus Hetk-, keskmine-, ruutkeskmine- ja tippväärtus, amplituud ning nende arvutamine pinge, voolu ja võimsuse suhtes Kolmnurk- ja ristkülikvool Ühe- ja kolmefaasiline vool Aktiiv- (R), mahtuvus- (C) ja induktiiv- (L) ahelad — 2 2 1 Pinge- ja voolufaasi suhted L-, C- ja R-ahelates, rööp-, jada- ja segalülitused Võimsuskadu L-, C- ja R-ahelates Näivtakistuse, faasinurga, võimsusteguri ja voolu arvutamine Tegeliku võimsuse, näivvõimsuse ja reaktiivvõimsuse arvutamine Trafod — 2 2 1 Trafode ehitus ja tööpõhimõte Kaod trafodes ja meetmed nende vähendamiseks Koormusega ja koormuseta trafo töötamine Võimsuse ülekanne, kasutegur, polaarsuse tähistamine Liini- ja faasipinge ja -voolu arvutamine Voolu arvutamine kolmefaasisüsteemis Primaar- ja sekundaarvool, primaar- ja sekundaarpinge, keerdude suhe, võimsus ja kasutegur Autotrafod Filtrid — 1 1 — Järgmiste filtrite tööpõhimõte, rakendused ja kasutamine: madalpääs-, kõrgpääs-, riba- ja ribatakistusfiltrid. Vahelduvvoolugeneraatorid — 2 2 1 Silmusjuhtme pöörlemine magnetväljas ja selle tekitatud voolukõver Pöörleva armatuuri ja pöörleva välja tüüpi vahelduvvoolugeneraatorite tööpõhimõte ja ehitus Ühe-, kahe- ja kolmefaasilised generaatorid Kolmefaasiline täht- ja kolmnurkühendus, nende eelised ja kasutamine Püsimagnetgeneraatorid Vahelduvvoolumootorid — 2 2 1 Ühe- ja mitmefaasiliste vahelduvvoolu sünkroon- ja induktsioonmootorite ehitus, tööpõhimõte ja tehnilised andmed Pöörlemissuuna ja kiiruse reguleerimine Pöörisvälja tekitamine: kondensaatori, pooli, kaetud või pooleks pooliga

MOODUL 4.4.1.4.1.1.a)b)4.1.2.a)b)4.1.3.a)b)4.2.4.3.a)b)

ELEKTROONIKA ALUSED TASE A B1 B2 B3 Pooljuhid Dioodid Dioodide tähised Dioodi omadused ja andmed Dioodide jada- ja rööpühendused Trioodtüristorid, valgusdioodid, fotodioodid, varistorid, alaldusdioodid, nende põhilised tehnilised andmed ja kasutamine Dioodide funktsionaalne testimine — 2 2 1 Materjalid, elektronide paiknemine, elektrilised omadused P- ja N-tüüpi juhtivusega materjalid: lisandite mõju juhtivusele, enamus- ja vähemuskandjad pooljuhtide pn-siire, pn-siirde potentsiaalijaotus pingestamata, päri- või vastupingestatud siirde korral Dioodi parameetrid: suurim lubatav vastupinge, suurim lubatav pärivool, töötemperatuur, sagedus, lekkevool, võimsuskadu Dioodide kasutamine ja funktsioonid järgmistes ahelates: lihtpiirikud, pingestabilisaatorid, täis- ja poolperioodalaldid, sildalaldid ja pingekordistid Järgmiste seadiste tööpõhimõtte ja tehniliste andmete üksikasjalik kirjeldus: trioodtüristor, valgusdiood, Schottky diood, fotodiood, varaktor, varistor, alaldusdioodid, stabilitron — — 2 — Transistorid Transistoride tähised Komponentide kirjeldus ja paigutus Transistori andmed ja omadused — 1 2 1 PNP- ja NPN-transistoride ehitus ja tööpõhimõte Baasi, kollektori ja emitteri paigutus Transistorite testimine Muude transistoriliikide põhilised omadused ja kasutamine Transistorite rakendused: eri töörežiimidega (A, B, C) võimendid Lihtsad ahelad, sealhulgas: eelpingestamine, lahtiühendamine, tagasiside ja stabiliseerimine Mitmeastmelise ahela põhimõte: mitmeastmelised võimendid, vastastaktvõimendid, ostsillaatorid, multivibraatorid, trigerid — — 2 — Integraallülitused Loogika- ja lineaarahelad / operatsioonivõimendid, nende kirjeldus ja tööpõhimõte — 1 — 1 Loogika- ja lineaarahelate kirjeldus ja tööpõhimõte Operatsioonivõimendite tööpõhimõte ja kasutamine järgmistes rakendustes: integraator, diferentsiaator, pingejärgur, komparaator Operatsiooniahelate ja võimendusastmete ühendusviisid: resistiivne, mahtuvuslik, induktiivne (transformatiivne), induktiivresistiivne (IR), otsene Positiivse ja negatiivse tagasiside eelised ja puudused — — 2 — Trükkplaadid — 1 2 — Trükkplaatide kirjeldus ja kasutamine Servomehhanismid Arusaamine järgmistest mõistetest: avatud ja suletud ahelaga süsteemid, tagasiside, jälgimine, analoogmuundurid Järgmiste sünkroonsüsteemi komponentide/omaduste tööpõhimõte ja rakendused: selsüünid, diferentsiaatorid, juhtimine ja moment, muundurid, induktiiv- ja mahtuvusandurid — 1 — — Arusaamine järgmistest mõistetest: avatud ja suletud ahel, jälgimine, servomehhanism, analoogmuundur, mõõtemuundur, nullimine, summutamine, tagasiside, tundetusala Järgmiste sünkroonsüsteemi komponentide ehitus, tööpõhimõte ja kasutamine: selsüünid, diferentsiaatorid, juhtimine ja moment, pinge- ja voolumuundurid, induktiivandurid, mahtuvusandurid, sünkroonmuundurid Servomehhanismide defektid, sünkroonsignaali tagasisidestus, desünkronisatsioon. — — 2 —

MOODUL 5.5.1.5.2.5.3.5.4.5.5.a)b)5.6.a)b)5.7.5.8.5.9.5.10.5.11.5.12.5.13.5.14.5.15.

DIGITAALTEHNIKA JA ELEKTROONILISTE MÕÕTERIISTADE SÜSTEEMID TASE A B1-1 B1-3 B1-2 B1-4 B2 B3 Elektrooniliste mõõteriistade süsteemid 1 2 2 3 1 Tüüpiline süsteemide asetus ja elektrooniliste mõõteriistade paigutus kabiinis Arvusüsteemid — 1 — 2 — Arvusüsteemid: kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteem Oskus teisendada kümnend- ning kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemi vahel Signaalide muundamine — 1 — 2 — Analoogsignaal, digitaalsignaal Analoogdigitaal- ja digitaalanaloogmuundurid, nende tööpõhimõte ja kasutamine, sisendid ja väljundid, mitmesugused piirangud Andmesiinid — 2 — 2 — Andmesiinide kasutamine õhusõiduki mõõteriistasüsteemides, sealhulgas teadmised ARINC-süsteemi ja teist tehniliste andmete kohta Õhusõidukite võrgusüsteemid / juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia Ethernet Loogikaahelad Tavaliste loogikalülituste tähised, tabelid ja asendusskeemid Õhusõiduki süsteemides kasutatavad rakendused, skeemijoonised — 2 — 2 1 Loogikaskeemide tõlgendamine — — — 2 — Arvuti põhistruktuur Arvutimõisted (sh bitt, bait, tarkvara, riistvara, protsessor, integraallülitus ja mitmesugused mäluseadmed, nt muutmälu (RAM), püsimälu (ROM), programmeeritav püsimälu (PROM)) Arvutitehnika (mida kasutatakse õhusõidukisüsteemides) 1 2 — — — Arvutitega seotud mõisted Personaalarvuti põhisõlmede ja nende siinisüsteemide tööpõhimõte, paiknemine ning kokkupuutepunktid Üksik- ja mitme aadressiga käskudes sisalduv teave Mäluga seotud mõisted Tavaliste mäluseadmete tööpõhimõte Mitmesuguste andmesalvestussüsteemide tööpõhimõte, eelised ja puudused — — — 2 — Mikroprotsessorid — — — 2 — Mikroprotsessori funktsioonid ja üldine tööpõhimõte Järgmiste mikroprotsessorielementide tööpõhimõte: juht- ja töötlemisseade, kell, register, aritmeetikaseade Integraallülitused — — — 2 — Kodeerimis- ja dekodeerimisseadiste tööpõhimõte ja kasutamine Mitmesuguste kodeerimisseadiste töötamine Keskmise, suure ja väga suure integratsiooniastmega mikrolülituste kasutamine Multipleksimine — — — 2 — Multiplekserite ja demultiplekserite tööpõhimõte, rakendamine ja tähistamine loogikaskeemidel Kiudoptika — 1 1 2 — Kiudoptika eelised ja puudused andmete edastamisel võrreldes elektersidega; Kiudoptiline andmesiin Kiudoptikaga seotud mõisted Liidesed Liitmikud, juhtimisterminalid, kaugjuhtimisterminalid Kiudoptika kasutamine õhusõiduki süsteemides Elektroonilised näidikud — 2 1 2 1 Nüüdisaegsetes õhusõidukites kasutatavate tavaliste näidikute tööpõhimõtted, sealhulgas elektronkiiretorud, valgusdiood- ja vedelkristallnäidikud Staatilise elektrivälja suhtes tundlikud seadmed 1 2 2 2 1 Elektrostaatilise laengu suhtes tundlike komponentide erikäsitsemine Ohtude ja võimalike kahjustuste tundmine, komponentide ja inimeste antistaatilised kaitsevahendid Tarkvara haldamine — 2 1 2 1 Tarkvarapiirangutest arusaamine, lennukõlblikkusnõuded ja tarkvara omavolilise muudatuse võimalikud katastroofilised tagajärjed Elektromagnetiline keskkond — 2 2 2 1 Järgmiste nähtuste mõju elektroonikasüsteemide hooldamisele: Tüüpilised elektroonilised/digitaalsed õhusõidukisüsteemid — 2 2 2 1 Järgmiste tüüpiliste elektrooniliste/digitaalsete õhusõidukisüsteemide üldseadistus ja testimine sisseehitatud testimisseadmega.

elektromagnetiline ühilduvus (EMC)

elektromagnetiline häiritus (EMI)

suure intensiivsusega kiirgusväli (HIRF)

välk ja piksekaitse

a)

Ainult B1- ja B2-kategooria puhul: ACARS-ARINC (Communication and Addressing and Reporting System): õhusõiduki side-, adresseerimis- ja ettekandesüsteem EICAS (Engine Indication and Crew Alerting System): mootori seisundi ja meeskonna häiresüsteem FBW (Fly by Wire): elektrooniline lennujuhtimissüsteem FMS (Flight Management System): lennukorraldussüsteem IRS (Inertia Reference System): inertsnavigatsioonisüsteem

b)

B1-, B2- ja B3-kategooria puhul: ECAM (Electronic Centralised Aircraft Monitoring): elektrooniline õhusõiduki keskjälgimissüsteem EFIS (Electronic Flight Instrument System): elektrooniliste lennujuhtimismõõdikute süsteem; GPS (Global Positioning System): globaalne asukoha määramise süsteem TCAS (Traffic Alert Collision Avoidance System): liiklusohust hoiatamise ja kokkupõrke vältimise süsteem Integreeritud modulaaravioonika Salongisüsteemid Infosüsteemid

MOODUL 6.6.1.a)b)6.2.a)b)6.3.6.3.1.a)b)6.3.2.6.3.3.6.4.a)b)6.5.6.5.1.6.5.2.6.5.3.6.5.4.6.6.a)b)6.7.6.8.6.9.6.10.6.11.

MATERJALID JA DETAILID TASE A B1 B2 B3 Õhusõidukite materjalid – rauasulamid Õhusõidukites kasutatavate tavaliste rauasulamite tehnilised andmed, omadused ja tähistused Legeeritud teraste termotöötlus ja kasutamine 1 2 1 2 Rauasulamite kõvaduse, tõmbetugevuse, väsimustugevuse ja löögikindluse katsetamine — 1 1 1 Õhusõidukite materjalid – muud (peale rauasulamite) Õhusõidukites kasutatavate tavaliste mitterauasulamite tehnilised andmed, omadused ja tähistused Mitterauasulamite termotöötlus ja kasutamine 1 2 1 2 Mitterauasulamite kõvaduse, tõmbetugevuse, väsimustugevuse ja löögikindluse katsetamine — 1 1 1 Õhusõidukite materjalid – komposiitmaterjalid ja mittemetallid Komposiitmaterjalid ja mittemetallid, välja arvatud puit ja riie Õhusõidukites kasutatavate tavaliste komposiitmaterjalide ja mittemetallide (välja arvatud puit) tehnilised andmed, omadused ja tähistused Tihendusained ja sideained 1 2 2 2 Komposiitmaterjalide ja mittemetallide defektide/kulumise tuvastamine Komposiitmaterjalide ja mittemetallide parandamine 1 2 — 2 Puitkonstruktsioonid 1 2 — 2 Puitplaaneri konstruktsiooni ehitusmeetodid Lennukites kasutatavate puidu- ja liimiliikide tehnilised andmed, omadused ja liigid Puitkonstruktsiooni konserveerimine ja hooldamine Puidu ja puitkonstruktsioonide defektide liigid Puitkonstruktsiooni defektide avastamine Puitkonstruktsiooni parandamine Riidest pealistus 1 2 — 2 Lennukites kasutatavate riiete tehnilised andmed, omadused ja liigid Riide kontrollimise viisid Riidedefektide liigid Riidest pealistuse parandamine Korrosioon Keemiline olemus Galvaaniline, mikrobioloogiline, pingekorrosioon 1 1 1 1 Korrosiooni liigid ja nende tunnused Korrosiooni tekkepõhjused Materjalide liigid ja nende korrosioonikindlus 2 3 2 2 Kinnitusvahendid Keermesliited 2 2 2 2 Kruvide tüübid ja tähistus Õhusõidukites kasutatavate keermete kuju, mõõtmed ja tolerantsid Keermete mõõtmine Poldid, tikkpoldid ja kruvid 2 2 2 2 Poltide tüübid: õhusõidukite poltide tehnilised andmed ja tähistus, rahvusvahelised standardid Mutrid: iselukustuvad, ankurdusmutrid, standardtüübid Metallikruvid: õhusõidukites kasutatavate metallikruvide tehnilised andmed Tikkpoldid: tüübid ja kasutamine, paigaldamine ja eemaldamine Isekeermestavad kruvid, tüüblid Lukustusseadmed 2 2 2 2 Painduvad lukustusseibid, vedruseibid, ketilukud, splindid, kontramutrid, traatlukustus, kiiravatavad klambrid, tihvtid, lukustusrõngad, vedrurõngad, lõhised Õhusõidukite needid 1 2 1 2 Tavaliste ja pimeneetide tüübid: tehnilised andmed ja tähistus, termotöötlus Torud ja liitmikud Õhusõidukites kasutatavate jäikade torude ja voolikute ning nende liitmike tähistus ja tüübid 2 2 2 2 Õhusõidukite hüdraulika-, kütuse-, õli-, suruõhu- ja õhusüsteemide torude standardliitmikud 2 2 1 2 Vedrud — 2 1 1 Vedrude tüübid, materjalid, omadused ja kasutamine Laagrid 1 2 2 1 Laagrite otstarve, koormused, materjal, ehitus Laagrite tüübid ja kasutamine Jõuülekanded 1 2 2 1 Ülekannete tüübid ja kasutamine Ülekandearvud, aeglustavad ja kiirendavad ülekanded, veetavad ja vedavad hammasrattad, pingutusrattad, hambumine Rihmad ja rihmarattad, ketid ja ketirattad Juhtimistrossid 1 2 1 2 Trosside tüübid Otsakud, pingutid ja kompensatsiooniseadised Plokirattad ja trossisüsteemi komponendid Kõritrossid Õhusõidukite paindjuhtimissüsteemid Elektrikaablid ja ühendused 1 2 2 2 Kaablite tüübid, ehitus ja omadused Kõrgpinge- ja koaksiaalkaablid Kaablite jätkamine Ühenduste tüübid, kontakttihvtid, pistikud, pistikupesad, isolaatorid, nimipinge ja -voolud, ühendamine, tähistamine

MOODUL 7A.7.1.7.2.7.3.7.4.7.5.7.6.7.7.7.8.7.9.7.10.7.11.7.12.7.13.7.14.7.14.1.7.14.2.7.15.a)b)7.16.a)b)7.17.7.18.a)b)c)d)e)7.19.a)b)7.20.

TAVALISED HOOLDUSTÖÖD Märkus: seda moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 7B. TASE A B1 B2 Ohutusnõuded õhusõidukis ja töökojas 3 3 3 Ohutusnõuded, sh ohutusnõuded töötamisel elektri, gaaside (eriti hapniku), õlide ja kemikaalidega Samuti meetmed tulekahju või muu õnnetuse korral, kui sellega kaasneb vähemalt üks eespoolnimetatud ohutegur, kaasa arvatud tulekustutusvahendite tundmine Töökorraldus töökojas 3 3 3 Töövahendite hooldamine ja kontrollimine, toormaterjalide kasutamine Mõõtmed, lubatud piirmäärad ja tolerantsid, töökvaliteedi standardid Tööriistade ja varustuse kalibreerimine, kalibreerimisstandardid Tööriistad 3 3 3 Tavalised käsitööriistad Tavalised elektritööriistad Täppismõõtevahendite tööpõhimõte ja kasutamine Määrimisseadmed ja -meetodid Elektrilised üldtestrid, nende tööpõhimõte ja kasutamine Üldotstarbelised avioonika testseadmed — 2 3 Üldotstarbeliste avioonika testseadmete tööpõhimõte ja kasutamine Tehnilised joonised, skeemid ja normdokumendid 1 2 2 Jooniste ja skeemide tüübid, nende tähised, mõõtmed, tolerantsid ja projektsioonid Joonise kirjanurga andmed Mikrofilm, mikrokaart ja arvutipresentatsioonid Ameerika Lennutranspordiassotsiatsiooni (Air Transport Association of America — ATA) spetsifikatsioon 100 Lennunduse ja muud kehtivad standardid, kaasa arvatud ISO, AN, MS, NAS ja MIL; elektrilised ühendusskeemid ja skeemdiagrammid Istud ja lõtkud 1 2 1 Puuride läbimõõdud, istude liigid Ühtne istude ja lõtkude süsteem Õhusõidukite ja mootorite istude ja lõtkude skeem Painde, väände ja kulumise piirväärtused Võllide, laagrite ja muude osade kontrollimise standardmeetodid Õhusõiduki elektriühendused (Electrical Wiring Interconnection System – EWIS) 1 3 3 Juhtivus, isoleerimis- ja liitetehnikad ja katsetamine Juhtmete kinnituspresside kasutamine: käsi- ja hüdraulilised seadised Pressühenduste katsetamine Ühendusklemmi eemaldamine ja paigaldamine Koaksiaalkaablid: testimine ja ohutusnõuded paigaldamisel Juhtmetüübid, nende kontrollimise kriteeriumid ja vigastustolerants Juhtmete kaitsetehnikad: kaablid/juhtmekimbud ja nende kaitse, kaabliklemmid, kaabli kaitseümbrised, sealhulgas termokahanevad isolatsioonid või termorüüž EWIS-süsteemide paigaldamise, kontrollimise, parandamise, hoolduse ja puhtuse standardid Neetimine 1 2 — Neetliited, neetide vahekaugus ja samm Neetimisvahendid ja lehtmaterjali lohkude venitamise vahendid Neetliidete kontrollimine Torud ja voolikud 1 2 — Õhusõidukite torude painutamine ja väljundavade laiendamine Õhusõidukite torude ja voolikute katsetamine ning kontrollimine Torude paigaldamine ja kohalekinnitamine Vedrud 1 2 — Vedrude kontrollimine ja testimine Laagrid 1 2 — Laagrite katsetamine, puhastamine ja kontrollimine Laagrite määrimisnõuded Laagrite defektid ja nende tekkepõhjused Jõuülekanded 1 2 — Hammasrataste ja hambumislõtku kontrollimine Rihmade ja rihmarataste ning kettide ja ketirataste kontrollimine Kruvitungraudade, kangseadiste ja tõukurtõmbevarrassüsteemide kontrollimine Juhtimistrossid 1 2 — Otsakute paigalestantsimine Juhtimistrosside kontrollimine ja testimine Kõritrossid; õhusõidukite paindjuhtimissüsteemid Materjalide töötlemine Lehtmetall — 2 — Lubatud painde määra arvutamine ja märkimine Lehtmetalli töötlemine, sh painutamine ja vormimine Lehtmetallist detailide kontrollimine Komposiitmaterjalid ja mittemetallid — 2 — Liimimisvõtted Keskkonnatingimused Kontrollimise viisid Keevitamine, kõva- ja pehmejoodisega jootmine ning liimimine Pehmejoodisega jootmise viisid; pehmejoodisliidete kontrollimine — 2 2 Keevitusmeetodid ja kõvajoodisega jootmise viisid Keevisliidete ja kõvajoodisliidete kontrollimine Liimimismeetodid ja liimliidete kontrollimine — 2 — Õhusõiduki kaal ja tasakaal Raskuskeskme/tasakaalupiirangute arvutamine: asjakohaste dokumentide kasutamine — 2 2 Õhusõiduki ettevalmistamine kaalumiseks Õhusõiduki kaalumine — 2 — Õhusõiduki käitlemine ja hoidmine 2 2 2 Õhusõiduki ruleerimine/pukseerimine ja sellega seotud ohutusnõuded Õhusõiduki tõstmine, tõkistamine, paigalekinnitamine ja sellega seotud ohutusnõuded Õhusõidukite parkimismeetodid Kütuse tankimine ja paakide kütusest tühjendamine Jäätõrje ja jäätumisvastane töötlus Maapealsed elektri-, hüdraulika- ja suruõhusüsteemid Keskkonnatingimuste mõju õhusõiduki teenindamisele ja käitamisele Õhusõiduki lahtivõtmise, ülevaatuse, remondi ja kokkupaneku võtted Defektide tüübid ja visuaalse ülevaatuse viisid Korrosiooni eemaldamine, korrosiooniseisundi hindamine ja korrosioonitõrje uuendamine 2 3 3 Üldised remondimeetodid, konstruktsioonielementide remondi käsiraamat (Structural Repair Manual) Materjalide vananemise, väsimise ja korrosioonitõrje programmid — 2 — Mittepurustava kontrollimise võtted, kaasa arvatud läbitungiv, radiograafia-, pöörisvool-, ultraheli- ja endoskoopiameetod — 2 1 Seadmete lahtimonteerimise ja koostamise võtted 2 2 2 Vigade leidmine — 2 2 Erakorralised juhtumid Ülevaatus pärast piksetabamust või suure intensiivsusega kiirgusvälja (HIRF) läbimist 2 2 2 Ülevaatus pärast erakorralisi juhtumeid, nt rasket maandumist või turbulentsi sattumist 2 2 — Hooldustööde tegemine 1 2 2 Hooldustööde planeerimine Muudatustööde tegemine Hoiustamine Hooldustõendite väljaandmine Seos hooldustööde ja õhusõiduki kasutamise vahel Hooldustööde kontrollimine / kvaliteedi kontrollimine / kvaliteedi tagamine Täiendavad hooldustööd Piiratud kasutuseaga komponentide kontrollimine

MOODUL 7B.7.1.7.2.7.3.7.4.7.5.7.6.7.7.7.8.7.9.7.10.7.11.7.12.7.13.7.14.7.14.1.7.14.2.7.15.a)b)7.16.a)b)7.17.7.18.a)b)c)d)e)7.19.a)b)7.20.

HOOLDUSTÖÖD Märkus: selles moodulis käsitletakse B3-kategooriasse kuuluvate lennukitega seotud tehnoloogiat. TASE B3 Ohutusnõuded õhusõidukis ja töökojas 3 Ohutusnõuded, sh ohutusnõuded töötamisel elektri, gaaside (eriti hapniku), õlide ja kemikaalidega Samuti meetmed tulekahju või muu õnnetuse korral, kui sellega kaasneb vähemalt üks eespool nimetatud ohutegur, kaasa arvatud tulekustutusvahendite tundmine Töökorraldus töökojas 3 Töövahendite hooldamine ja kontrollimine, toormaterjalide kasutamine Mõõtmed, lubatud piirmäärad ja tolerantsid, töökvaliteedi standardid Tööriistade ja varustuse kalibreerimine, kalibreerimisstandardid Tööriistad 3 Tavalised käsitööriistad Tavalised elektritööriistad Täppismõõtevahendite tööpõhimõte ja kasutamine Määrimisseadmed ja -meetodid Elektrilised üldtestrid, nende tööpõhimõte ja kasutamine Üldotstarbelised avioonika testseadmed — Üldotstarbeliste avioonika testseadmete tööpõhimõte ja kasutamine Tehnilised joonised, skeemid ja normdokumendid 2 Jooniste ja skeemide tüübid, nende tähised, mõõtmed, tolerantsid ja projektsioonid Joonise kirjanurga andmed Mikrofilm, mikrokaart ja arvutipresentatsioonid Ameerika Lennutranspordiassotsiatsiooni (Air Transport Association of America — ATA) spetsifikatsioon 100 Lennundusstandardid ja muud kehtivad standardid, kaasa arvatud ISO, AN, MS, NAS ja MIL Elektrilised ühendusskeemid ja skeemdiagrammid Istud ja lõtkud 2 Puuride läbimõõdud, istude liigid Ühtne istude ja lõtkude süsteem Õhusõidukite ja mootorite istude ja lõtkude skeem Painde, väände ja kulumise piirväärtused Võllide, laagrite ja muude osade kontrollimise standardmeetodid Elektrikaablid ja ühendused 2 Juhtivus, isoleerimis- ja liitetehnikad ja katsetamine Juhtmete kinnituspresside kasutamine: käsi- ja hüdraulilised seadised Pressühenduste katsetamine Ühendusklemmi eemaldamine ja paigaldamine Koaksiaalkaablid: testimine ja ohutusnõuded paigaldamisel Juhtmete kaitsetehnikad: kaablid/juhtmekimbud ja nende kaitse, kaabliklemmid, kaabli kaitseümbrised, sealhulgas termokahanevad isolatsioonid või termorüüž Neetimine 2 Neetliited, neetide vahekaugus ja samm Neetimisvahendid ja lehtmaterjali lohkude venitamise vahendid Neetliidete kontrollimine Torud ja voolikud 2 Õhusõidukite torude painutamine ja väljundavade laiendamine Õhusõidukite torude ja voolikute katsetamine ning kontrollimine Torude paigaldamine ja kohalekinnitamine Vedrud 1 Vedrude kontrollimine ja testimine Laagrid 2 Laagrite katsetamine, puhastamine ja kontrollimine Laagrite määrimisnõuded Laagrite defektid ja nende tekkepõhjused Jõuülekanded 2 Hammasrataste ja hambumislõtku kontrollimine Rihmade ja rihmarataste ning kettide ja ketirataste kontrollimine Kruvitungraudade, kangseadiste ja tõukurtõmbevarrassüsteemide kontrollimine Juhtimistrossid 2 Otsakute paigalestantsimine Juhtimistrosside kontrollimine ja testimine Kõritrossid; õhusõidukite paindjuhtimissüsteemid Materjalide töötlemine Lehtmetall 2 Lubatud painde määra arvutamine ja märkimine Lehtmetalli töötlemine, sh painutamine ja vormimine Lehtmetallist detailide kontrollimine Komposiitmaterjalid ja mittemetallid 2 Liimimisvõtted Keskkonnatingimused Kontrollimise viisid Keevitamine, kõva- ja pehmejoodisega jootmine ning liimimine Pehmejoodisega jootmise viisid; pehmejoodisliidete kontrollimine 2 Keevitusmeetodid ja kõvajoodisega jootmise viisid Keevisliidete ja kõvajoodisliidete kontrollimine Liimimismeetodid ja liimliidete kontrollimine 2 Õhusõiduki kaal ja tasakaal Raskuskeskme/tasakaalupiirangute arvutamine: asjakohaste dokumentide kasutamine 2 Õhusõiduki ettevalmistamine kaalumiseks Õhusõiduki kaalumine 2 Õhusõiduki käitlemine ja hoidmine 2 Õhusõiduki ruleerimine/pukseerimine ja sellega seotud ohutusnõuded Õhusõiduki tõstmine, tõkistamine, paigalekinnitamine ja sellega seotud ohutusnõuded Õhusõidukite parkimismeetodid Kütuse tankimine ja paakide kütusest tühjendamine Jäätõrje ja jäätumisvastane töötlus Maapealsed elektri-, hüdraulika- ja suruõhusüsteemid Keskkonnatingimuste mõju õhusõiduki teenindamisele ja käitamisele Õhusõiduki lahtivõtmise, ülevaatuse, remondi ja kokkupaneku võtted Defektide tüübid ja visuaalse ülevaatuse viisid Korrosiooni eemaldamine, korrosiooniseisundi hindamine ja korrosioonitõrje uuendamine 3 Üldised remondimeetodid, konstruktsioonielementide remondi käsiraamat (Structural Repair Manual) Materjalide vananemise, väsimise ja korrosioonitõrje programmid 2 Mittepurustava kontrollimise võtted, kaasa arvatud läbitungiv, radiograafia-, pöörisvool-, ultraheli- ja endoskoopiameetod 2 Seadmete lahtimonteerimise ja koostamise võtted 2 Vigade leidmine 2 Erakorralised juhtumid Ülevaatus pärast piksetabamust või suure intensiivsusega kiirgusvälja (HIRF) läbimist 2 Ülevaatus pärast erakorralisi juhtumeid, nt rasket maandumist või turbulentsi sattumist 2 Hooldustööde tegemine 2 Hooldustööde planeerimine Muudatustööde tegemine Hoiustamine Hooldustõendite väljaandmine Seos hooldustööde ja õhusõiduki kasutamise vahel Hooldustööde kontrollimine / kvaliteedi kontrollimine / kvaliteedi tagamine Täiendavad hooldustööd Piiratud kasutuseaga komponentide kontrollimine

MOODUL 8.8.1.8.2.8.3.8.4.

AERODÜNAAMIKA ALUSED TASE A B1 B2 B3 Atmosfäärifüüsika 1 2 2 1 Rahvusvaheline standardatmosfäär (ISA), selle rakendamine aerodünaamikas Aerodünaamika 1 2 2 1 Õhuvool ümber tahke keha Piirkiht, laminaarne ja turbulentne vool, vaba vool, õhuvoolu suhteline liikumine, õhuvoolu üles- või allasuune, keerisjälg, õhuvoolu seiskumus Mõisted: tiivaprofiili kumerus, kõõl, keskmine aerodünaamiline kõõl, profiili aerodünaamiline takistus, induktiivtakistus, kohtumisnurk, rõhukese, tiiva asetusnurga positiivne ja negatiivne vääne, suhteline paksus, tiiva kuju ja saleduse suhe Tõmme, raskusjõud, aerodünaamiline resultantjõud Aerodünaamilise takistuse ja tõstejõu tekkimine: kohtumisnurk, tõstejõutegur, õhutakistustegur, polaarkõver, varisemine Aerodünaamilise kandepinna saastumine, sealhulgas jää, lume või härmatisega Lennuteooria 1 2 2 1 Tõstejõu, raskusjõu, tõmbe ja aerodünaamilise takistuse seosed Planeerimissuhe Lennu stabiilne osa, selle lennutehnilised parameetrid Pööranguteooria Tiiva koormusteguri mõju: õhusõiduki varisemine, lennurežiimist ja õhusõiduki ehitusest lähtuvad piirangud Aerodünaamilise tõstejõu suurendamine Lennu stabiilsus ja dünaamika 1 2 2 1 Pikipüsivus, põikpüsivus ja teekonnapüsivus (aktiivne ja passiivne)

MOODUL 9A.9.1.9.2.9.3.9.4.9.5.9.6.9.7.9.8.9.9.

INIMFAKTORID Märkus: käesolevat moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 9B. TASE A B1 B2 Üldist 1 2 2 Inimfaktori arvestamise vajalikkus Inimfaktorist / inimlikust eksimusest tulenevad juhtumid Murphy seadus CRM põhimõtted ja eesmärgid 1 2 2 Nägemine Kuulmine Teabe vastuvõtmise ja töötlemise võime Tähelepanu ja taju Mälu Klaustrofoobia ja füüsiline ligipääs Sotsiaalpsühholoogia 1 1 1 Vastutus: isiklik ja rühma Motiveeritus ja motivatsiooni kadumine Töökaaslaste mõju Kultuuriküsimused Meeskonnatöö Juhtimine, järelevalve ja juhtimisoskused Töövõimet mõjutavad tegurid 2 2 2 Tervis Stress: koduse olukorraga ja tööga seotud Ajanappus ja töö lõpptähtajad Töökoormus: üle- või alakoormatus Magamatus ja väsimus, vahetustega tööaeg Alkoholi ja ravimite liigtarvitamine Füüsiline töökeskkond 1 1 1 Müra ja gaasid Valgustus Töökoha mikrokliima ja temperatuur Liikumine ja vibratsioon Töökeskkond Tööülesanded 1 1 1 Füüsiline töö Korduvad tööoperatsioonid Visuaalne ülevaatus Komplekssed süsteemid Suhtlemine 2 2 2 Meeskonnasisene ja meeskondadevaheline Töö jäädvustamine ja dokumenteerimine Kursisolek, ajakohasus Teabelevi Inimlik eksimus 1 2 2 Eksimuste mudelid ja teooriad Tüüpilised eksimused hoolduses Eksimuste (st õnnetuste) tagajärjed Eksimuste vältimine ja toimetulek nendega Ohud töökohal 1 2 2 Ohutegurite tuvastamine ja vältimine Tegutsemine hädaolukordades

MOODUL 9B.9.1.9.2.9.3.9.4.9.5.9.6.9.7.9.8.9.9.

INIMFAKTORID Märkus: selles moodulis käsitletakse B3-kategooria loaomanike vähem keerukat hoolduskeskkonda. TASE B3 Üldist 2 Inimfaktori arvestamise vajalikkus Inimfaktorist / inimlikust eksimusest tulenevad juhtumid Murphy seadus Inimvõimed ja nende piirid 2 Nägemine Kuulmine Teabe vastuvõtmise ja töötlemise võime Tähelepanu ja taju Mälu Klaustrofoobia ja füüsiline ligipääs Sotsiaalpsühholoogia 1 Vastutus: isiklik ja rühmavastutus Motiveeritus ja motivatsiooni kadumine Töökaaslaste mõju Kultuuriküsimused Meeskonnatöö Juhtimine, järelevalve ja juhtimisoskused Töövõimet mõjutavad tegurid 2 Tervis Stress: koduse olukorraga ja tööga seotud stress Ajanappus ja töö lõpptähtajad Töökoormus: üle- või alakoormatus Magamatus ja väsimus, vahetustega tööaeg Alkoholi ja ravimite liigtarvitamine, uimastite tarvitamine Füüsiline töökeskkond 1 Müra ja gaasid Valgustus Töökoha mikrokliima ja temperatuur Liikumine ja vibratsioon Töökeskkond Tööülesanded 1 Füüsiline töö Korduvad tööoperatsioonid Visuaalne ülevaatus Komplekssed süsteemid Suhtlemine 2 Meeskonnasisene ja meeskondadevaheline suhtlemine Töö jäädvustamine ja dokumenteerimine Kursisolek, ajakohasus Teabelevi Inimlik eksimus 2 Eksimuste mudelid ja teooriad Tüüpilised eksimused hoolduses Eksimuste (st õnnetuste) tagajärjed Eksimuste vältimine ja nendega toimetulek Ohud töökohal 2 Ohutegurite tuvastamine ja vältimine Tegutsemine hädaolukordades

MOODUL 10.10.1.10.2.10.3.10.4.10.5.a)b)10.6.10.7.a)b)

LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID TASE A B1 B2 B3 Õigusraamistik 1 1 1 1 Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni roll Euroopa Komisjoni roll Euroopa Lennundusohutusameti roll Liikmesriikide ja riiklike lennuametite roll Määrus (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjad määrustes (EÜ) nr 1702/2003 ja (EÜ) nr 2042/2003 Seosed erinevate lisade (osade), näiteks 21. osa, M osa, 145. osa, 66. osa, 147. osa ja EL-OPSi vahel Volitatud lennundustehnilised töötajad – Hooldus 2 2 2 2 66. osa nõuete üksikasjalik tundmine Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid 2 2 2 2 145. osa ja M osa F alajao nõuete üksikasjalik tundmine Lennutegevus 1 1 1 1 EU-OPSi nõuete üldine tundmine Lennuettevõtjate sertifitseerimine Lennuettevõtjate kohustused, eelkõige jätkuva lennukõlblikkuse ja hooldusega seotud kohustused Hooldusprogramm Muudatuste loetelu (MEL) / miinimumvarustuse loetelu (CDL) Dokumendid, mis peavad pardal olema Õhusõidukite sildid (tähistused) Teatavate õhusõidukite, osade ja seadmete sertifitseerimine Üldist — 1 1 1 21. osa ja EASA sertifitseerimistingimuste CS-23, 25, 27, 29 nõuete üldine tundmine. Dokumentatsioon — 2 2 2 Lennukõlblikkussertifikaat; piirangutega lennukõlblikkussertifikaadid ja lennuluba Registreerimissertifikaat Mürasertifikaat Kaalumisplaan (Weight Schedule) Raadioluba ja -sertifikaat (Radio Station Licence and Approval) Jätkuv lennukõlblikkus 2 2 2 2 21. osas sätestatud jätkuvat lennukõlblikkust käsitlevate sätete üksikasjalik tundmine M osa nõuete üksikasjalik tundmine Riiklikud ja rahvusvahelised nõuded (kui neid ei asenda vastavad ELi nõuded) Hooldusprogrammid, hoolduskontrollid ja ülevaatused Lennukõlblikkuseeskirjad Hooldusbülletäänid, tootja hooldusteave Muudatus- ja remonditööd Hooldustööde dokumentatsioon: hoolduskäsiraamatud, konstruktsioonielementide remondi käsiraamat (Structural Repair Manual), varuosade illustreeritud kataloog jms 1 2 2 2 Jätkuv lennukõlblikkus Minimaalvarustusega seotud nõuded – katselennud — 1 1 1

MOODUL 10.10.1.10.2.10.3.10.4.10.5.a)b)10.6.10.7.a) Ainult A- kuni B2-kategooria lubade puhul

Õhusõidukitüübi tootja minimaalvarustuse loetelu (MMEL), minimaalvarustuse loetelu (MEL), väljalennu kõrvalekallete loetelud (Dispatch Deviation Lists)

MOODUL 10.10.1.10.2.10.3.10.4.10.5.a)b)10.6.10.7.a)b)

Ainult B1- ja B2-kategooria lubade puhul

Kahe turbiinmootoriga lennukite lennud suurendatud kaugustele (ETOPS), hooldus- ja väljalennunõuded Nõuded lendamiseks erinevates ilmasikutingimustes, õhusõidukite käitamine II ja III kategooria kohaselt

MOODUL 11A.11.1.11.1.1.11.1.2.11.2.a)b)11.3.11.3.1.11.3.2.11.3.3.11.3.4.11.3.5.11.4.11.4.1.11.4.2.11.4.3.11.4.4.11.5.11.5.1.11.5.2.11.6.11.7.a)b)11.8.a)b)11.9.11.10.11.11.11.12.11.13.11.14.11.15.11.16.11.17.11.18.11.19.11.20.11.21.

TURBIINMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID TASE A1 B1.1 Lennuteooria Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed 1 2 Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime: Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega Tiiva tõstejõudu suurendavad seadised, mittereguleeritavad pilud, eestiivad, tagatiivad, kaldtüürtagatiivad Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised, spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid Tiiva aerodünaamiliste ribide ja tiiva astmelise esiserva toime Õhuvoolu juhtimine tiiva piirkihil: turbulisaatorite, varisemist takistavate abinõude kasutamine või tiiva esiserva mehhaniseerimine Trimmerite, tüürpindu tasakaalustavate kompensaatorite ja antikompensaatorite, servotrimmerite, vedru- ja masskompensaatorite, juhtpindade kaldenurga ja aerodünaamiliste kompensatsioonisektsioonide kasutamine ja toime Lendamine suurtel kiirustel 1 2 Lend helikiirusel, lend eelhelikiirusel, lend helikiirusele lähedasel kiirusel, lend ülehelikiirusel Machi arv, kriitiline Machi arv, lennukiosade rõhulaine tekitatud võnkumine, lööklaine, aerodünaamiline kuumenemine, ristlõike pindalareegel Kiire õhusõiduki mootori õhu sisselaskes õhu voolamist mõjutavad tegurid Positiivse noolsusega tiiva eelisomadused kriitilise Machi arvuga lennul Plaaneri konstruktsioon – üldised põhimõtted Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus) Drenaaž ja ventilatsioon Süsteemide paigaldamise nõuded Piksekaitsenõuded Õhusõiduki sidumine 2 2 Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje, tiiva, sabaosa ja mootori kinnitussõlmed ning lisaseadmed Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted Pindade puhastamine Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine 1 2 Õhusõiduki konstruktsioon – lennukid Lennukikere (ATA 52/53/56) 1 2 Kere ehitus ja selle hermetiseerimine Tiib, stabilisaator, püloon ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed Istmete paigaldus ja veoste paigaldamine laadimisel Uksed ja varuväljapääsud: ehitus, mehhanismid, töötamine ja ohutusseadmed Akende ja esiklaasi ehitus ja mehhanismid Tiivad (ATA 57) 1 2 Ehitus Kütusepaagid Telik, püloonid, juhtpinnad ja tiiva aerodünaamilist väärtust suurendavad seadised, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed Stabilisaatorid (ATA 55) 1 2 Ehitus Juhtpinna kinnitus Juhtpinnad (ATA 55/57) 1 2 Ehitus ja kinnitus Tasakaalustamine – mass- ja aerodünaamiline kompensatsioon Gondlid/püloonid (ATA 54) 1 2 Gondlid/püloonid: Kliimaseadmed ja salongi hermetiseerimine (ATA 21) Õhu juurdevool 1 2 Õhu juurdevoolu allikad, sh juurdevool mootorist, abijõuseadmest (APU) või maapealsest suruõhutoitest Kliimaseadmed 1 3 Kliimaseadmesüsteemid Õhu ja auru regenereerimise seadmed Jaotussüsteemid Õhuvoolu, temperatuuri ja niiskuse reguleerimise süsteem Hermetiseerimine 1 3 Hermetiseerimissüsteemid Juhtimine ja näidikud, sh juht- ja kaitseventiilid Salongi ülerõhu regulaatorid Ohutus- ja hoiatusseadmed 1 3 Kaitse- ja hoiatusseadmed Mõõdikud ja avioonikasüsteemid Mõõdikusüsteemid (ATA 31) 1 2 Pitot’ toru rõhku kasutavad mõõturid: baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik, vertikaalkiiruse näidik Güroskoopilised mõõdikud: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass Kohtumisnurga näidik, varisemisohu signalisatsioonisüsteemid Kuvarkabiin Muud õhusõidukisüsteemi mõõturid Avioonikasüsteemid 1 1 Süsteemi koostamise põhialused ja töö: Elektrisüsteemid (ATA 24) 1 3 Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine Alalisvoolu genereerimine Vahelduvvoolu genereerimine Avariivoolu genereerimine Pinge reguleerimine Vaheldid, muundurid, alaldid Vaheldid, muundurid, alaldid Kaitsmed Elektritoide pardavälisest vooluallikast / maapealsest toitevõrgust Lisavarustus ja sisustus (ATA 25) Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded Istmed, rihmad ja turvavööd 2 2 Salongi planeering Varustuse paigaldamise skeem Sisustuse paigaldamise skeem Reisijatesalongi meelelahutusseadmed Lennukikambüüsi paigaldus Veose käitlemise ja kinnitamise varustus Lennukitrepid 1 1 Tulekaitse (ATA 26) 1 3 Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid Tulekustutussüsteemid Süsteemide testimine Käsitulekustutusvahendid 1 1 Lennujuhtimisseadmed (ATA 27) 1 3 Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid, spoilerid Trimmeerimine Toimiva koormuse reguleerimine Tõstejõudu suurendavad seadmed Tõstejõu vähendamine, pidurdusklapid Süsteemide kasutamine: käsitsijuhtimissüsteemid, hüdro-, pneumo-, elektri-, elektroonilised juhtimissüsteemid Kunstlik juhisetunnetus, lengerdussummuti, Machi arvu järgiv trimmer, pöördetüüri piirik, tüüride lukustus Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus Varisemisvastane kaitsesüsteem/hoiatussüseem Kütusesüsteemid (ATA 28) 1 3 Süsteemi üldskeem Kütusepaagid Toitesüsteemid Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase Ringtoide ja ülepumpamine Rõhu jaotumine Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine Lennuki pikitasakaalu säilitav automaatika, mis reguleerib kütuse kasutamist Hüdraulikaseadmed (ATA 29) 1 3 Süsteemi üldskeem Hüdraulikavedelikud Hüdropaagid ja -akud Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve Hädasurvestamissüsteem Filtrid Surve reguleerimine Vaheldid, muundurid, alaldid Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid Seos muude süsteemidega Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30) 1 3 Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine Jäätumisvastased süsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid Vihmavee tõrjevahend Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine Esiklaasipuhasti Telik (ATA 32) 2 3 Ehitus, amortisaatorid Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks Näidikud ja hoiatussignalisatsioon Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine Rehvid Teliku juhtimine Telikulüliti Tuled (ATA 33) 2 3 Välimised tuled: navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul Sisetuled: reisijatesalongi, kabiini, lastiruumi valgustid Avariituled Hapnikusüsteem (ATA 35) 1 3 Süsteemi üldskeem: kabiin, reisijatesalong Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine Hapnikuvaru reguleerimine Rõhu jaotumine Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36) 1 3 Süsteemi üldskeem Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide Rõhu reguleerimine Rõhu jaotumine Näidikud ja hoiatussignaalid Seos muude süsteemidega Veesüsteem ja heitveesüsteem (ATA 38) 2 3 Veevarustussüsteemi paigaldamise süsteem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus Korrosioonitõrje Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45) 1 2 Hoolduse keskarvutid Andmelaadimissüsteemid Elektrooniline andmevaramu Trükkimine Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine) Integreeritud modulaaravioonika (ATA 42) 1 2 Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist: Mootorist tuleva suruõhu juhtimine, õhurõhu reguleerimine, õhu ventileerimine ja juhtimine, avioonika ja juhikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine, lennuliiklusalane side, avioonikaalase side ruuter, elektrikoormuse reguleerimine, kaitselüliti kontrollisüsteem, elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem BITE, kütuse juhtimine, pidurite kontrollisüsteem, esiratta juhtimissüsteem, teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem, rehvide rõhunäidik, õlirõhunäidik, pidurite temperatuuri kontrollisüsteem jne. Põhisüsteem, võrgu komponendid Salongisüsteemid (ATA 44) 1 2 Seadmed ja komponendid reisijatele meelelahutuse pakkumiseks, õhusõiduki-siseseks teabevahetuseks (Cabin Intercommunication Data System) ning teabe vahetamiseks õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vahel (Cabin Network Service). See hõlmab nii kõne, andmete, muusika kui ka videote ülekandmist Õhusõiduki-sisese teabevahetuse süsteem (Cabin Intercommunication Data System), mis ühendab piloodikabiini-, salongipersonali- ja salongisüsteeme. Need süsteemid tagavad andmevahetuse üksteisega seotud vahetatavate moodulite (LRU) vahel ning nende juhtimine toimub tavaliselt salongimeeskonna paneelide kaudu Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteem (Cabin Network Service) koosneb tavaliselt serverist, mis üldjuhul ühildub muu hulgas järgmiste süsteemidega: Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteemil (Cabin Network Service) võivad olla järgmised funktsioonid: Salongi põhisüsteem Parda-meelelahutussüsteem Välissidesüsteem Salongi massmälusüsteem Salongi kontrollisüsteem Mitmesugused salongisüsteemid Teabesüsteemid (ATA 46) 1 2 Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on loodud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid või komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar Tüüpilised näited on lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems) Õhusõiduki üldteabesüsteem Piloodikabiini teabesüsteem Hooldusalane teabesüsteem Reisijatesalongi teabesüsteem Muud teabesüsteemid

pööramine ümber pikitelje (x): kaldtüürid ja spoilerid

pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ning partlennukid

pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud

ehitus

tulekindlad seinad

mootoriraamid

automaatne piloteerimine (ATA 22),

sidevahendid (ATA 23),

navigatsioonisüsteemid (ATA 34)

andme- või raadioside, parda-meelelahutussüsteem

juurdepääs väljumiseelsetele või väljumisega seotud aruannetele

juurdepääs e-posti, intraneti- või internetiteenustele

reisijate andmebaas

MOODUL 11B.11.1.11.1.1.11.1.2.11.2.a)b)11.3.11.3.1.11.3.2.11.3.3.11.3.4.11.3.5.11.4.11.5.11.5.1.11.5.2.11.6.11.7.a)b)11.8.a)b)11.9.11.10.11.11.11.12.11.13.11.14.11.15.11.16.11.17.

KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID Märkus 1: seda moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 11C. Märkus 2: selles moodulis käsitletakse A2-kategooriasse ja B1.2 alamkategooriasse kuuluvate lennukitega seotud tehnoloogiat. TASE A2 B1.2 Lennuteooria Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed 1 2 Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime: Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega Tiiva tõstejõudu suurendavad seadised, mittereguleeritavad pilud, eestiivad, tagatiivad, kaldtüürtagatiivad Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised, spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid Tiiva aerodünaamiliste ribide ja tiiva astmelise esiserva toime Õhuvoolu juhtimine tiiva piirkihil: turbulisaatorite, varisemist takistavate abinõude kasutamine või tiiva esiserva mehhaniseerimine Trimmerite, tüürpindu tasakaalustavate kompensaatorite ja antikompensaatorite, servotrimmerite, vedru- ja masskompensaatorite, juhtpindade kaldenurga ja aerodünaamiliste kompensatsioonisektsioonide kasutamine ja toime Lend suurel kiirusel – puudub — — Plaaneri konstruktsioon – üldised põhimõtted Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus) Drenaaž ja ventilatsioon Süsteemide paigaldamise nõuded Piksekaitsenõuded Õhusõiduki sidumine 2 2 Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje, tiiva, sabaosa ja mootori kinnitussõlmed ning lisaseadmed Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted Pindade puhastamine Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine 1 2 Õhusõiduki konstruktsioon – lennukid Lennukikere (ATA 52/53/56) 1 2 Kere ehitus ja selle hermetiseerimine Tiib, stabilisaator, püloon ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed Istmete paigaldamine Uksed ja varuväljapääsud: ehitus ja kasutamine Akende ja tuuleklaasi kinnitamine Tiivad (ATA 57) 1 2 Ehitus Kütusepaagid Telik, püloonid, juhtpinnad ja tiiva aerodünaamilist väärtust suurendavad seadised, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed Stabilisaatorid (ATA 55) 1 2 Ehitus Juhtpinna kinnitus Juhtpinnad (ATA 55/57) 1 2 Ehitus ja kinnitus Tasakaalustamine – mass- ja aerodünaamiline kompensatsioon Gondlid/püloonid (ATA 54) 1 2 Gondlid/püloonid: Kliimaseadmed ja salongi hermetiseerimine (ATA 21) 1 3 Ülerõhu- ja kliimaseadmesüsteemid Salongirõhu regulaatorid ning kaitse- ja hoiatusseadmed Küttesüsteemid Mõõdikud ja avioonikasüsteemid Mõõdikusüsteemid (ATA 31) 1 2 Pitot’ toru rõhku kasutavad mõõturid: baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik vertikaalkiiruse näidik Güroskoopilised mõõturid: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass Kohtumisnurga näidik, varisemisohu signalisatsioonisüsteemid Kuvarkabiin Muud õhusõidukisüsteemi näidikud Avioonikasüsteemid 1 1 Süsteemi koostamise põhialused ja töö: Elektrisüsteemid (ATA 24) 1 3 Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine Alalisvoolu genereerimine Pinge reguleerimine Vaheldid, muundurid, alaldid Kaitsmed Vaheldid, muundurid Lisavarustus ja sisustus (ATA 25) Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded Istmed, rihmad ja turvavööd 2 2 Salongi planeering Varustuse paigaldamise skeem Sisustuse paigaldamise skeem Reisijatesalongi meelelahutusseadmed Lennukikambüüsi paigaldus Veose käitlemise ja kinnitamise varustus Lennukitrepid 1 1 Tulekaitse (ATA 26) Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid Tulekustutussüsteemid Süsteemide testimine 1 3 Käsitulekustutusvahendid 1 3 Lennujuhtimisseadmed (ATA 27) 1 3 Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid Trimmerid Tõstejõudu suurendavad seadised Süsteemide kasutamine: manuaalne Tüüride lukustus Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus Varisemisvastane hoiatussüsteem Kütusesüsteemid (ATA 28) 1 3 Süsteemi üldskeem Kütusepaagid Toitesüsteemid Ringtoide ja ülepumpamine Näidikud ja hoiatussignaalid Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine Hüdraulikaseadmed (ATA 29) 1 3 Süsteemi üldskeem Hüdraulikavedelikud Hüdropaagid ja -akud Surve tekitamine: elektriline ja mehaaniline surve Filtrid Surve reguleerimine Vaheldid, muundurid, alaldid Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30) 1 3 Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine Esiklaasipuhasti Telik (ATA 32) 2 3 Ehitus, amortisaatorid Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks Näidikud ja hoiatussignalisatsioon Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine Rehvid Teliku juhtimine Telikulüliti Tuled (ATA 33) 2 3 Välistuled: navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid Avariituled Hapnikusüsteem (ATA 35) 1 3 Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine Hapnikuvaru reguleerimine Näidikud ja hoiatussignaalid Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36) 1 3 Süsteemi üldskeem Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide Rõhu reguleerimine Rõhu jaotumine Näidikud ja hoiatussignaalid Seos muude süsteemidega Veesüsteem ja heitveesüsteem (ATA 38) 2 3 Veevarustussüsteemi paigaldamise skeem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus Korrosioonitõrje

pööramine ümber pikitelje (x): kaldtüürid ja spoilerid

pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ning partlennukid

pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud

ehitus

tulekindlad seinad

mootoriraamid

automaatne piloteerimine (ATA 22)

sidevahendid (ATA 23)

navigatsioonisüsteemid (ATA 34)

MOODUL 11C.11.1.11.2.a)b)11.3.11.3.1.11.3.2.11.3.3.11.3.4.11.3.5.11.4.11.5.11.5.1.11.5.2.11.6.11.7.11.8.11.9.11.10.11.11.11.12.11.13.11.14.11.15.11.16.

KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID Märkus: selles moodulis käsitletakse B3 alamkategooriasse kuuluvaid lennukeid hõlmavat tehnoloogiat. TASE B3 Lennuteooria Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed 1 Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime: Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega Tiiva tõstejõudu suurendavad seadised, mittereguleeritavad pilud, eestiivad, tagatiivad, kaldtüürtagatiivad Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid Tiiva aerodünaamiliste ribide ja tiiva astmelise esiserva toime Õhuvoolu juhtimine tiiva piirkihil: turbulisaatorite, varisemist takistavate abinõude kasutamine või tiiva esiserva mehhaniseerimine Trimmerite, tüürpindu tasakaalustavate kompensaatorite ja antikompensaatorite, servotrimmerite, vedru- ja masskompensaatorite, juhtpindade kaldenurga ja aerodünaamiliste kompensatsioonisektsioonide kasutamine ja toime Plaaneri konstruktsioon – üldised põhimõtted Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus) Drenaaž ja ventilatsioon Süsteemide paigaldamise nõuded Piksekaitsenõuded Õhusõiduki sidumine 2 Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje, tiiva, sabaosa ja mootori kinnitussõlmed ning lisaseadmed Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted Pindade puhastamine Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine 2 Õhusõiduki konstruktsioon – lennukid Lennukikere (ATA 52/53/56) 1 Ehitus Tiib, stabilisaator, püloon ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed Istmete paigaldamine Uksed ja varuväljapääsud: ehitus ja kasutamine Akende ja tuuleklaasi kinnitamine Tiivad (ATA 57) 1 Ehitus Kütusepaagid Telik, püloonid, juhtpinnad ja tiiva aerodünaamilist väärtust suurendavad seadised, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed Stabilisaatorid (ATA 55) 1 Ehitus Juhtpinna kinnitus Juhtpinnad (ATA 55/57) 1 Ehitus ja kinnitus Tasakaalustamine – mass- ja aerodünaamiline kompensatsioon Gondlid/püloonid (ATA 54) Gondlid/püloonid: 1 Kliimaseadmed (ATA 21) Kütte- ja ventilatsioonisüsteemid 1 Mõõdikud ja avioonikasüsteemid Mõõdikusüsteemid (ATA 31) 1 Pitot’ toru rõhku kasutavad mõõturid: baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik, vertikaalkiiruse näidik Güroskoopilised mõõdikud: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass Kohtumisnurga näidik, varisemisohu signalisatsioonisüsteemid Kuvarkabiin Muud õhusõidukisüsteemi näidikud Avioonikasüsteemid 1 Süsteemi koostamise põhialused ja töö: Elektrisüsteemid (ATA 24) 2 Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine Alalisvoolu genereerimine Pinge reguleerimine Jaotusvõrk Kaitsmed Vaheldid, muundurid Lisavarustus ja sisustus (ATA 25) 2 Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded Istmed, rihmad ja turvavööd Tulekaitse (ATA 26) 2 Käsitulekustutusvahendid Lennujuhtimisseadmed (ATA 27) 3 Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid Trimmerid Tõstejõudu suurendavad seadised Süsteemide kasutamine: manuaalne Tüüride lukustus Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus Varisemisvastane hoiatussüsteem Kütusesüsteemid (ATA 28) 2 Süsteemi üldskeem Kütusepaagid Toitesüsteemid Ringtoide ja ülepumpamine Näidikud ja hoiatussignaalid Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine Hüdraulikaseadmed (ATA 29) 2 Süsteemi üldskeem Hüdraulikavedelikud Hüdropaagid ja -akud Surve tekitamine: elektriline ja mehaaniline surve Filtrid Surve reguleerimine Jaotusvõrk Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30) 1 Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine Esiklaasipuhasti Telik (ATA 32) 2 Ehitus, amortisaatorid Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks Näidikud ja hoiatussignalisatsioon Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine Rehvid Teliku juhtimine Tuled (ATA 33) 2 Välistuled: navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul Sisetuled: reisijatesalongi, kabiini, lastiruumi valgustid Avariituled Hapnikusüsteem (ATA 35) 2 Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine Hapnikuvaru reguleerimine Näidikud ja hoiatussignaalid Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36) 2 Süsteemi üldskeem Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide Suru- ja vaakumpumbad Rõhu reguleerimine Rõhu jaotumine Näidikud ja hoiatussignaalid Seos muude süsteemidega

pööramine ümber pikitelje (x): eleroonid

pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ning partlennukid

pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud

ehitus

tulekindlad seinad

mootoriraamid

automaatne piloteerimine (ATA 22)

sidevahendid (ATA 23)

navigatsioonisüsteemid (ATA 34)

MOODUL 12.12.1.12.2.12.3.12.4.12.5.a)b)12.6.12.6.1.12.6.2.12.7.12.7.1.12.7.2.12.8.12.9.a)b)12.10.12.11.12.12.12.13.12.14.12.15.12.16.12.17.12.18.12.19.

KOPTERITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID TASE A3 A4 B1.3 B1.4 Lennuteooria – kopteri kandetiiviku aerodünaamika 1 2 Mõisted Güroskoopilise pretsessiooni mõju Pöördemomendi tasakaalustamine ja pöördumine ümber püsttelje Tõstejõu ebasümmeetrilisus, õhuvoolu rebenemine tiivikulabade otstel Tendents kulgliikumisele ja selle korrigeerimine Coriolise jõud ja selle kompenseerimine Keerisrõngarežiim, võimsuse seade mootori juhtkangiga, kandetiiviku üleliigne sammuseade Autorotatsioon Maapinna läheduse mõju Lennujuhtimissüsteemid 2 3 Tiivikulabade kaldenurga tsükliline muutmine Tiivikulabade kaldenurga samaaegne muutmine Kallutusmehhanism Pööramine ümber vertikaaltelje (z): pöördemomendi tasakaalustamine, sabatiivik, sabapoomist väljuv suruõhk Kandetiiviku rumm: ehitus ja kasutusomadused Tiivikulabade võnkesummutid: töötamine ja ehitus Tiivikulabad: kandetiiviku ja sabatiiviku labade ehitus ja kinnitussõlmed Trimmeerimine, liikumatult kinnitatud ja seadistatava asetusnurgaga stabilisaatorid Süsteemide kasutamine: käsitsijuhtimissüsteemid, hüdro-, elektri-, elektroonilised juhtimissüsteemid Kunstlik juhisetunnetus Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus Kandetiiviku labade asendi seadistamine ja vibratsiooni tekkepõhjuste selgitamine 1 3 Kandetiiviku labade joondamine Kandetiiviku ja sabatiiviku labade asendi seadistamine Staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine Vibratsiooni liigid, vibratsiooni vähendavad meetodid Maapinnaresonants Jõuülekanded 1 3 Reduktorid, kande- ja sabatiivikud Sidurid, vabakäigumuhvid ja kandetiiviku pidur Sabatiiviku veovõllid, painduvad liigendid, laagrid, vibratsioonisummutajad ja laagrite riputid Plaaneri konstruktsioon Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised. Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus) Drenaaž ja ventilatsioon Süsteemide paigaldamise nõuded Piksekaitsenõuded 2 2 Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, ribid, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje Püloon, stabilisaator ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed Istmete paigaldamine Uksed: ehitus, mehhanismid, töötamine ja ohutusseadmed Akende ja esiklaasi ehitus Kütusepaagid Tulekindlad seinad Mootoriraamid Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted Pindade puhastamine Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine 1 2 Kliimaseadmed (ATA 21) Õhu juurdevool 1 2 Suruõhuallikad, sh mootorist lähtuv suruõhk või maapealne suruõhutoide. Kliimaseadmed 1 3 Kliimaseadmesüsteemid Jaotussüsteemid Õhuvoolu ja temperatuuri reguleerimise süsteemid Kaitse- ja hoiatusseadmed Mõõdikud ja avioonikasüsteemid Mõõdikusüsteemid (ATA 31) 1 2 Baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik, vertikaalkiiruse näidik Güroskoopilised mõõdikud: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass Vibratsioonitaseme mõõtesüsteemid – HUMS Kuvarkabiin Muud õhusõidukisüsteemi näidikud Avioonikasüsteemid 1 1 Süsteemi koostamise põhialused ja rakendamine: Elektrisüsteemid (ATA 24) 1 3 Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine Alalisvoolu genereerimine, vahelduvvoolu genereerimine Avariivoolu genereerimine Pinge reguleerimine, kaitsmed Jaotusvõrk Vaheldid, muundurid, alaldid Elektritoide pardavälisest vooluallikast / maapealsest toitevõrgust Lisavarustus ja sisustus (ATA 25) Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded Istmed, rihmad ja turvavööd Tõstesüsteemid 2 2 Hädaolukorras kasutatavad ujuvvahendid Siseruumide planeering, veose kinnitamine Varustuse paigaldamise skeem Sisustuse paigaldamise skeem 1 1 Tulekaitse (ATA 26) 1 3 Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid Tulekustutussüsteemid Süsteemide testimine Kütusesüsteemid (ATA 28) 1 3 Süsteemi üldskeem Kütusepaagid Toitesüsteemid Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase Ringtoide ja ülepumpamine Näidikud ja hoiatussignaalid Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine Hüdraulikaseadmed (ATA 29) 1 3 Süsteemi üldskeem Hüdraulikavedelikud Hüdropaagid ja -akud Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve Hädasurvestamissüsteem Filtrid Surve reguleerimine Jaotusvõrk Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid Seos muude süsteemidega Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30) 1 3 Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine Jäätumisvastane töötlus ja jäätõrjesüsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid Vihmavett hülgavad ained ja vihmavee eemaldamine Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine Klaasipuhastisüsteemid Telik (ATA 32) 2 3 Ehitus, amortisaatorid Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks Näidikud ja hoiatussignalisatsioon Rattad, rehvid, pidurid Teliku juhtimine Telikulüliti Suusad, ujukid Tuled (ATA 33) 2 3 Välistuled: navigatsioonituled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid Avariituled Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36) 1 3 Süsteemi üldskeem Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide Rõhu reguleerimine Rõhu jaotumine Näidikud ja hoiatussignaalid Seos muude süsteemidega Integreeritud modulaaravioonika (ATA 42) 1 2 Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist: mootorist tuleva suruõhu juhtimine, õhurõhu reguleerimine, õhu ventileerimine ja juhtimine, avioonika ja piloodikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine, lennuliiklusalane side, avioonikaalase side ruuter, elektrikoormuse reguleerimine, kaitselüliti kontrollisüsteem, elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem BITE, kütuse juhtimine, pidurite kontrollisüsteem, esiratta juhtimissüsteem, teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem, rehvide rõhunäidik, õlirõhunäidik, pidurite temperatuuri kontrollisüsteem jne Põhisüsteem Võrgu komponendid Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45) 1 2 Hoolduse keskarvutid Andmelaadimissüsteemid Elektrooniline andmevaramu Trükkimine Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine) Teabesüsteemid (ATA 46) 1 2 Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on loodud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid või komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar Tüüpilised näited on lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems) Õhusõiduki üldteabesüsteem Piloodikabiini teabesüsteem Hooldusalase teabe süsteem Reisijatesalongi teabesüsteem Muud teabesüsteemid

automaatne piloteerimine (ATA 22)

sidevahendid (ATA 23)

navigatsioonisüsteemid (ATA 34)

MOODUL 13.13.1.a)b)c)13.2.a)b)13.3.13.4.13.5.13.6.13.7.a)b)13.8.13.9.13.10.13.11.13.11.1.13.11.2.13.11.3.13.11.4.13.12.a)b)13.13.13.14.13.15.13.16.13.17.13.18.13.19.13.20.13.21.13.22.

ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID TASE B2 Lennuteooria Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed 1 Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime: Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega Tõstejõudu suurendavad seadised: pilud, eestiivad, tagatiivad Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised: spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid Trimmerite, servotrimmerite ja juhtpindade erisuguste asendite kasutamine ning nende toime Lendamine suurtel kiirustel 1 Lend helikiirusel, lend eelhelikiirusel, lend helikiirusele lähedasel kiirusel, lend ülehelikiirusel Machi arv, kriitiline Machi arv Kopteri kandetiiviku aerodünaamika 1 Mõisted Tiivikulabade kaldenurga tsükliline ja samaaegne muutmine, pöördemomenti tasakaalustavad juhtseadmed, nende kasutamine ja mõju Konstruktsioon – üldised põhimõtted Konstruktsiooni põhimõtted 1 Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed Elektriline potentsiaaliühtlustus Piksekaitsenõuded 2 Lend automaatse juhtimisega (ATA 22) 3 Automaatse lennu juhtimise põhialused, sh selle põhimõtted ja kasutatavad mõisted Käsusignaalide töötlemine Juhtimisrežiimid: pööramine ümber piki-, põik- ja vertikaaltelje ning vastavad juhtimiskanalid Lengerdussummutid Kopterite lennupüsivust suurendavad süsteemid Automaatne trimmeerimine Autopiloodi seos navigatsiooniseadmetega Mootori veojõu reguleerimise automaatsüsteemid Automaatsed maandumissüsteemid: põhimõtted ja liigitus, töörežiimid, lähenemine, lauglemisnurk, maandumine, kordusringile minek, jälgimissüsteemid ja avariiolukorrad Side- ja navigatsioonisüsteemid (ATA 23/34) 3 Raadiolainete levimise põhimõtted, antennid, ülekandeliinid, sidepidamine, raadiovastuvõtja ja -saatja Järgmiste süsteemide tööpõhimõtted: Elektrisüsteemid (ATA 24) 3 Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine Alalisvoolu genereerimine Vahelduvvoolu genereerimine Avariivoolu genereerimine Pinge reguleerimine Jaotusvõrk Vaheldid, muundurid, alaldid Kaitsmed Elektritoide pardavälisest vooluallikast / maapealsest toitevõrgust Lisavarustus ja sisustus (ATA 25) 3 Elektroonilistele ohutusseadmetele esitatavad nõuded Reisijatesalongi meelelahutusseadmed Lennujuhtimisseadmed (ATA 27) Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid, spoilerid Trimmeerimine Toimiva koormuse reguleerimine Tõstejõudu suurendavad seadised Tõstejõu vähendamine, pidurdusklapid Süsteemide kasutamine: käsitsijuhtimis-, hüdro-, pneumojuhtimissüsteemid Kunstlik juhisetunnetus, lengerdussummuti, Machi arvu järgiv trimmer, pöördetüüri piirik, tüüride lukustus Varisemisvastased kaitsesüsteemid 2 Süsteemide kasutamine: elektrilised, elektroonilised 3 Mõõdikusüsteemid (ATA 31) 3 Liigitus Atmosfäär Mõisted Rõhku mõõtvad seadmed ja süsteemid Pitot’ toru rõhke kasutavad mõõturid Baromeetrilised kõrgusmõõturid Vertikaalkiiruse näidikud Õhkkiiruse näidikud Mahhmeetrid Lennukõrguse näidikud/häiresüsteemid Lennuparameetrite arvutid Mõõdikute suruõhusüsteemid Otselugemiga manomeetrid ja termomeetrid Temperatuurinäidikusüsteemid Kütusehulga näidikusüsteemid Güroskoopiliste näidikute tööpõhimõtted Aviohorisondid Libisemisnäidikud Güroaviohorisondid Maapinna läheduse hoiatussüsteemid Kompassid Lennuparameetrite salvestamise süsteemid Elektrooniliste lennujuhtimismõõdikute süsteemid Mõõdikute hoiatussüsteemid, sh põhilised hoiatussüsteemid ja kesksed hoiatussignaalide paneelid Varisemisohu signalisatsioonisüsteemid ja kohtumisnurga näidikud Vibratsiooni mõõtmine ja -näidikud Kuvarkabiin Tuled (ATA 33) 3 Välistuled: navigatsioonituled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid Avariituled Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45) 3 Hoolduse keskarvutid Andmelaadimissüsteemid Elektrooniline andmevaramu Trükkimine Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine) Kliimaseadmed ja salongi hermetiseerimine (ATA 21) Õhu juurdevool 2 Õhu juurdevoolu allikad, sh mootorist, abijõuseadmest (APU) või maapealsest suruõhutoitest Kliimaseadmed Kliimaseadmesüsteemid 2 Õhu ja auru regenereerimise seadmed 3 Jaotussüsteemid 1 Õhuvoolu, temperatuuri ja niiskuse reguleerimise süsteem 3 Hermetiseerimine 3 Ülerõhusüsteemid Juhtimine ja näidikud, sh juht- ja kaitseventiilid Salongi ülerõhu regulaatorid Ohutus- ja hoiatusseadmed 3 Kaitse- ja hoiatusseadmed Tulekaitse (ATA 26) Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid Tulekustutussüsteemid Süsteemide testimine 3 Käsitulekustutusvahendid 1 Kütusesüsteemid (ATA 28) Süsteemi üldskeem 1 Kütusepaagid 1 Toitesüsteemid 1 Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase 1 Ringtoide ja ülepumpamine 2 Näidikud ja hoiatussignaalid 3 Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine 2 Lennuki pikitasakaalu säilitav automaatika, mis reguleerib kütuse kasutamist 3 Hüdraulikaseadmed (ATA 29) Süsteemi üldskeem 1 Hüdraulikavedelikud 1 Hüdropaagid ja -akud 1 Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve 3 Hädasurvestamissüsteem 3 Filtrid 1 Rõhu reguleerimine 3 Jaotusvõrk 1 Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid 3 Seos muude süsteemidega 3 Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30) Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine 2 Jäätumisvastased süsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid 2 Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid 3 Vihmavee tõrjevahend 1 Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine 3 Esiklaasipuhasti 1 Telik (ATA 32) Ehitus, amortisaatorid 1 Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks 3 Näidikud ja hoiatussignaalid 3 Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine 3 Rehvid 1 Teliku juhtimine 3 Telikulüliti 3 Hapnikusüsteem (ATA 35) Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong 3 Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine 3 Hapnikuvaru reguleerimine 3 Näidikud ja hoiatussignaalid 3 Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36) Süsteemi üldskeem 2 Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide 2 Rõhu reguleerimine 3 Rõhu jaotumine 1 Näidikud ja hoiatussignaalid 3 Seos muude süsteemidega 3 Veesüsteem ja heitveesüsteem (ATA 38) 2 Veevarustussüsteemi paigaldamise skeem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus Integreeritud modulaaravioonika (ATA 42) 3 Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist: mootorist tuleva suruõhu juhtimine, õhurõhu reguleerimine, õhu ventileerimine ja juhtimine, avioonika ja piloodikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine, lennuliiklusalane side, avioonikaalase side ruuter, elektrikoormuse reguleerimine, kaitselüliti kontrollisüsteem, elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem BITE, kütuse juhtimine, pidurite kontrollisüsteem, esiratta juhtimissüsteem, teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem, rehvide rõhunäidik, õlirõhunäidik, pidurite temperatuuri kontrollisüsteem jne Põhisüsteem Võrgu komponendid Salongisüsteemid (ATA 44) 3 Seadmed ja komponendid reisijatele meelelahutuse pakkumiseks, õhusõiduki-siseseks teabevahetuseks (Cain Intercommunication Data System) ning teabe vahetamiseks õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vahel (Cabin Network Service). See hõlmab nii kõne, andmete, muusika kui ka videote ülekandmist Õhusõiduki-sisese teabevahetuse süsteem (Cabin Intercommunication Data System), mis ühendab piloodikabiini-, salongipersonali- ja salongisüsteeme. Need süsteemid tagavad andmevahetuse üksteisega seotud vahetatavate moodulite (LRU) vahel ning nende juhtimine toimub tavaliselt salongimeeskonna paneelide kaudu Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteem (Cabin Network Service) koosneb tavaliselt serverist, mis üldjuhul ühildub muu hulgas järgmiste süsteemidega: Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteemil (Cabin Network Service) võivad olla järgmised funktsioonid: salongi põhisüsteem parda-meelelahutussüsteem välissidesüsteem salongi massimälusüsteem salongi kontrollisüsteem erinevad salongisüsteemid Teabesüsteemid (ATA 46) 3 Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on loodud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid või komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar Tüüpilised näited on lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems) Õhusõiduki üldteabesüsteem Piloodikabiini teabesüsteem Hooldusalase teabe süsteem Reisijatesalongi teabesüsteem Muud teabesüsteemid

pööramine ümber pikitelje (x): kaldtüürid ja spoilerid

pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ja partlennukid

pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud

ülikõrgsagedusside (VHF)

kõrgsagedusside (HF)

kuuldeside

hädaolukorra saatemajakad

piloodikabiini helisalvestusseadmed

ülikõrgsagedusala ringsuunaline raadioseade (VOR)

automaatpeilimisseadmed (ADF)

instrumentaalmaandumissüsteem (ILS)

mikrolaine-maandumissüsteem (MLS)

piloteerimisnäidikute süsteemid; kauguse mõõtmise seadmed (DME)

ülimadalsagedusala ja hüperboolne raadionavigatsioon (VLF/Omega)

Doppler-navigatsioon

piirkondlik navigatsioon, piirkondlikud navigatsioonisüsteemid (RNAV)

lennujuhtimissüsteemid (FMS)

ülemaailmne asukohamääramise süsteem (GPS), ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS)

inertsiooniline navigatsioonisüsteem (INS)

lennuliikluse seireradari transponder, sekundaarseireradar (SSR)

liiklusohust hoiatamise ja kokkupõrke vältimise süsteem (TCAS)

ilmavaatlusradar

raadiokõrgusmõõtur

side- ja teatesüsteem (ARINC)

andme- või raadioside, parda-meelelahutussüsteem

juurdepääs väljumiseelsetele või väljumisega seotud aruannetele

juurdepääs e-posti, intraneti- või internetiteenustele

reisijate andmebaas

MOODUL 14.14.1.a)b)14.2.14.3.

JÕUSEADMED TASE B2 Turbiinmootorid Turboreaktiivmootorite, kahekontuuriliste turboreaktiivmootorite, ajamturbiinmootorite ja turbopropellermootorite põhimõtteline ehitus ja töötamine 1 Mootorite elektroonilised juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteemid (FADEC) 2 Mootori näidikusüsteemid 2 Väljalaskegaaside temperatuuri/turbiiniastmete vahelise temperatuuri mõõtmissüsteemid Mootori pöörlemissagedus Mootori veojõu esitamine: mootori surveastme, mootoriturbiini väljalaskerõhu või reaktiivdüüsirõhu mõõtmissüsteemid Õlirõhk ja -temperatuur Kütuserõhk, -temperatuur ja voolamiskiirus Kollektorirõhk Mootori pöördemoment Propelleri pöörlemissagedus Käivitus- ja süütesüsteemid 2 Mootori käivitussüsteemide töötamine ja selle seadmed Süütesüsteemid ja selle seadmed Ohutusnõuded hooldamisel

MOODUL 15.15.1.15.2.15.3.15.4.15.5.15.6.15.7.15.8.15.9.15.10.15.11.15.12.15.13.15.14.15.15.15.16.15.17.15.18.15.19.15.20.15.21.15.22.

GAASITURBIINMOOTOR TASE A B1 Põhimõisted 1 2 Potentsiaalne energia, kineetiline energia, Newtoni liikumisseadused, Braytoni tsükkel Jõu, töö, võimsuse, energia, kiiruse ja kiirenduse vahelised seosed Turboreaktiivmootorite, kahekontuuriliste turboreaktiivmootorite, ajamturbiinmootorite ja turbopropellermootorite põhimõtteline ehitus ja töötamine Mootori jõudlus — 2 Kogu veojõud, kasulik (neto) veojõud, ahendatud reaktiivdüüsi veojõud, veojõu jaotus, summaarne veojõud, veojõud hobujõududes, mootori võllile taandatud võimsus hobujõududes, kütuse erikulu Mootorite kasutegurid Põhikontuuri ja väliskontuuri õhuvoolude suhe ning mootori surveaste Gaasivoolu rõhk, temperatuur ja kiirus Mootori nimiandmed, staatiline veojõud, kiiruse, kõrguse ja kõrge õhutemperatuuri mõju, nimiandmed rõhtlennul, piirangud Sisselase 2 2 Kompressori sisselasked Sisselaske mitmesuguste konfiguratsioonide mõju Jäävastased seadised Kompressorid 1 2 Aksiaal- ja tsentrifugaalkompressor Ehitus, tööpõhimõte ja kasutamine Labade tasakaalustamine Süsteemi kasutamine Kompressori seiskumise ja pompaaži põhjused ja tagajärjed Õhuvoolu juhtimise meetodid: suruõhu väljalaskeklapid, õhukoguri reguleeritavad suundlabad, reguleeritavad ja pöörduvad staatorilabad Surveaste Põlemiskamber 1 2 Ehitus ja tööpõhimõte Turbiin 2 2 Mitmesuguste turbiinilabade toime ja omadused Turbiinilabade kinnitus Düüsisuunurid Turbiinilabade pingete ja roome põhjused ning tagajärjed Väljalase 1 2 Ehitus ja tööpõhimõte Ahenevad, laienevad ning reguleeritavad reaktiivdüüsid Mootori müra vähendamine Väljalaskegaaside reversseerimine Laagrid ja tihendid — 2 Ehitus ja tööpõhimõte Määrdeained ja kütused 1 2 Omadused ja kirjeldus Kütuselisandid Ohutusnõuded Määrimissüsteemid 1 2 Süsteemi tööpõhimõte/ehitus ja sõlmed Toitesüsteemid 1 2 Mootorite elektrooniliste juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteemide (FADEC) tööpõhimõte Süsteemi ehitus ja sõlmed Õhujuhtimissüsteemid 1 2 Mootorist lähtuva suruõhu jaotamise ja jäätõrje süsteemid, sh sisejahutus, hermetiseerimine ja ventileerimine Käivitus- ja süütesüsteemid 1 2 Mootori käivitussüsteemide töötamine ja selle seadmed Süütesüsteemid ja selle seadmed Ohutusnõuded hooldamisel Mootori näidikusüsteemid 1 2 Väljalaskegaaside temperatuur / turbiiniastmete vaheline temperatuur Mootori veojõu esitamine: mootori surveastme, mootoriturbiini väljalaskerõhu või reaktiivdüüsirõhu mõõtmissüsteemid Õlirõhk ja -temperatuur Kütuse rõhk ja voolamiskiirus Mootori pöörlemissagedus Vibratsiooni mõõtmine ja -näidikud Pöördemoment Võimsus Forsseerimissüsteemid — 1 Tööpõhimõte ja kasutamine Vee ja vesimetanoolisegu sissepritse Forsseerimiskambri süsteemid Turbopropellermootorid 1 2 Vabaturbiin- ja mehhaanilise ülekandega turbiinmootorid Aeglustusülekanded (reduktorid) Mootori ja propelleri integreeritud juhtimissüsteem Ülekiiruskaitse ohutusseadmed Ajamturbiinmootorid 1 2 Põhimõtteline ehitus, ajamisüsteemid, reduktorid, sidurid, juhtimissüsteemid Abijõuseadmed (APU-d) 1 2 Otstarve, tööpõhimõte, kaitsesüsteemid Jõuseadme paigaldus 1 2 Tulekindlate tõkete, mootorikatete, mürasummutuspaneelide, mootoriraamide, vibratsioone summutavate mootoriraamide, voolikute, torude, toitekanalite, liitmike, kaablikimpude, juhtimistrosside ja -varraste, tõstepunktide ja tühjendustorustike paigutus Tulekaitsesüsteemid 1 2 Tulekahju tuvastus- ja kustutussüsteemide tööpõhimõte Mootori jälgimine ja maapealne käitamine 1 3 Mootori käivitamine ja maapealne käitamine Mootori väljundvõimsuse ja parameetrite tõlgendamine Suundumuste jälgimine (sh õli- ja vibratsioonianalüüs jälgimine, endoskoopia) Mootori ja selle sõlmede vastavuse kontrollimine mootori valmistaja poolt ettenähtud kriteeriumitele, tolerantsidele ja andmetele Kompressori pesemine/puhastamine Võõrkehakahjustused Mootori ladustamine ja konserveerimine — 2 Mootori ja lisaseadmete/süsteemide konserveerimine ning uuesti kasutuselevõtmine

MOODUL 16.16.1.16.2.16.3.16.4.16.4.1.16.4.2.16.4.3.16.5.16.6.16.7.16.8.16.9.16.10.16.11.16.12.16.13.

KOLBMOOTOR TASE A B1 B3 Põhimõisted 1 2 2 Mehaaniline, termiline ja mahuline kasutegur Tööpõhimõtted – kahetaktiline, neljataktiline, otomootor, diiselmootor Kolvikäik ja surveaste Mootori silindrite asetusskeem ja tööjärjekord Mootori jõudlus 1 2 2 Võimsuse arvutamine ja mõõtmine Mootori võimsust mõjutavad tegurid Segud, lahjad segud, eelsüüde Mootori ehitus 1 2 2 Karter, väntvõll, nukkvõllid, õlivannid Abiseadmete ajami ülekanne Silindrite ja kolbide koostud Kepsud, sisselaske- ja väljalaskekollektor Klapimehhanism Propelleri aeglustusreduktorid Mootori toitesüsteemid Karburaatorid 1 2 2 Tüübid, ehitus ja tööpõhimõte Jäätumine ja soojendamine Kütuse sissepritsesüsteemid 1 2 2 Tüübid, ehitus ja tööpõhimõte Elektroonilised juhtimisseadmed 1 2 2 Mootorite elektrooniliste juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteemide (FADEC) tööpõhimõte Süsteemi ehitus ja sõlmed Käivitus- ja süütesüsteemid 1 2 2 Käivitussüsteemid, eelsoojendussüsteemid Magneetosüüde, ehitus ja tööpõhimõte Süütejuhtmed, süüteküünlad Madalpinge- ja kõrgepingesüsteemid Sisselaske-, väljalaske- ja jahutussüsteemid 1 2 2 Järgmiste süsteemide ehitus ja tööpõhimõte: sisselaskesüsteemid, sh reguleeritavad sisselaskesüsteemid Väljalaskesüsteemid ja mootori (nii õhk- kui ka vesi)jahutussüsteemid Ülelaadimine ja turboülelaadimine 1 2 2 Ülelaadimise põhimõte ja eesmärk ning selle mõju mootoriparameetritele Ülelaadimis-/turboülelaadimissüsteemide ehitus ja tööpõhimõte Ülelaadimissüsteemide mõisted Juhtimissüsteemid Süsteemi kaitsmine Määrdeained ja kütused 1 2 2 Omadused ja kirjeldus Kütuselisandid Ohutusnõuded Määrimissüsteemid 1 2 2 Süsteemi tööpõhimõte/ehitus ja sõlmed Mootori näidikusüsteemid 1 2 2 Mootori pöörlemissagedus Plokikaane temperatuur Jahutusvedeliku temperatuur Õlirõhk ja -temperatuur Väljalaskegaaside temperatuur Kütuse rõhk ja voolamiskiirus Kollektorirõhk Jõuseadme paigaldus 1 2 2 Tulekindlate tõkete, mootorikatete, mürasummutuspaneelide, mootoriraamide, vibratsioone summutavate mootoriraamide, voolikute, torude, toitekanalite, liitmike, kaablikimpude, juhtimistrosside ja -varraste, tõstepunktide ja tühjendustorustike paigutus Mootori jälgimine ja maapealne käitamine 1 3 2 Mootori käivitamine ja maapealne käitamine Mootori väljundvõimsuse ja parameetrite tõlgendamine Mootori ja selle komponentide kontrollimine vastavalt mootori valmistaja poolt ettenähtud kriteeriumidele, tolerantsidele ja andmetele Mootori ladustamine ja konserveerimine — 2 1 Mootori ja lisaseadmete/süsteemide konserveerimine ning uuesti kasutuselevõtmine

MOODUL 17A.17.1.17.2.17.3.17.4.17.5.17.6.17.7.

PROPELLER Märkus: seda moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 17B. TASE A B1 Põhimõisted 1 2 Propelleri laba osade teooria Labade suur/väike seadenurk, negatiivne seadenurk, kohtumisnurk, pöörlemiskiirus Propelleri libisemine Aerodünaamiline, tsentrifugaal- ja tõmbejõud Pöördemoment Suhteline õhuvool laba kohtumisnurgal Vibratsioon ja resonants Propelleri ehitus 1 2 Valmistamismeetodid, komposiitmaterjalidest, puidust ja metallist propellerites kasutatavad materjalid Laba positsioon, laba esikülg, laba keskosa, laba tagakülg ja rumm Püsisammuga, reguleeritava sammuga, püsikiirusega propeller Propelleri/voolundi paigaldus Propelleri sammu reguleerimine 1 2 Pöörlemiskiiruse reguleerimise ja sammu muutmise meetodid, mehaanilised ja elektr(oon)ilised Flüügersamm ja negatiivne seadenurk Ülekiiruskaitse Propelleri sünkroniseerimine — 2 Sünkroniseerimis- ja sünfaseerimisseadmed Propelleri jäätõrje 1 2 Vedelikuga ja elektriga töötavad jäätõrjeseadmed Propelleri hooldamine 1 3 Staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine Labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine Labakahjustuste, erosiooni, korrosiooni, kokkupõrkekahjustuste ja delaminatsiooni hindamine Propelleri töötlemine/remont Propellermootori käitamine Mootori ladustamine ja konserveerimine 1 2 Propelleri konserveerimine ja dekonserveerimine

MOODUL 17B.17.1.17.2.17.3.17.4.17.5.17.6.17.7.

PROPELLER Märkus: selles moodulis käsitletakse B3 alamkategooriasse kuuluvate lennukite propellereid hõlmavat tehnoloogiat. TASE B3 Põhimõisted 2 Propelleri laba osade teooria Labade suur/väike seadenurk, negatiivne seadenurk, kohtumisnurk, pöörlemiskiirus Propelleri libisemine Aerodünaamiline, tsentrifugaal- ja tõmbejõud Pöördemoment Suhteline õhuvool laba kohtumisnurgal Vibratsioon ja resonants Propelleri ehitus 2 Valmistamismeetodid ning komposiitmaterjalidest, puidust ja metallist propellerites kasutatavad materjalid Laba positsioon, laba esikülg, laba keskosa, laba tagakülg ja rumm Püsisammuga, reguleeritava sammuga, püsikiirusega propeller Propelleri/voolundi paigaldus Propelleri sammu reguleerimine 2 Pöörlemiskiiruse reguleerimise ja sammu muutmise meetodid, mehaanilised ja elektr(oon)ilised Flüügersamm ja negatiivne seadenurk Ülekiiruskaitse Propelleri sünkroniseerimine 2 Sünkroniseerimis- ja sünfaseerimisseadmed Propelleri jäätõrje 2 Vedelikuga ja elektriga töötavad jäätõrjeseadmed Propelleri hooldamine 2 Staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine Labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine Labakahjustuste, erosiooni, korrosiooni, kokkupõrkekahjustuste ja delaminatsiooni hindamine Propelleri töötlemine/remont Propellermootori käitamine Mootori ladustamine ja konserveerimine 2 Propelleri konserveerimine ja dekonserveerimine

II liide

Baasteadmiste eksami nõuded

1. Üldsätted

1.1. Kõik baasteadmiste eksamid tuleb korraldada allpool kirjeldatud valikvastustega küsimuste ja teemaarendusküsimuste abil. Ebaõiged vastusevariandid peaksid olema ainet mittetundva inimese jaoks sama usutavad kui õige vastusevariant. Kõik vastusevariandid peavad olema küsimusega otseselt seotud ning sarnanema üksteisega nii sõnavara, grammatilise struktuuri kui ka pikkuse poolest. Arvandmeid sisaldavate küsimuste puhul peaksid valed vastusevariandid kajastama menetlusvigu, näiteks valedel alustel tehtud parandusi või valesti teisendatud ühikuid; vastusevariandid ei tohi sisaldada suvalisi numbreid.

1.2. Igal küsimusel peab olema kolm valikvastust, millest ainult üks tohib olla õige, ning eksamiks ettenähtud aega tuleb kõikide ainemoodulite puhul arvestada nii, et ühele küsimuse vastamiseks kulub 75 sekundit.

1.3. Teemaarendusküsimustele vastatakse kirjalikult ja ühele küsimusele vastamiseks tuleb arvestada 20 minutit.

1.4. Teemaarendusküsimused tuleb koostada I liites kirjeldatud moodulite 7A, 7B, 9A, 9B ja 10 põhjal ning ka vastuste hindamine peab toimuma samadel alustel.

1.5. Igal küsimusel peab olema näidisvastus, kus kirjeldatakse ka kõiki selliseid teadaolevaid vastusevarinate, mis võivad muude alajaotiste puhul asjakohased olla.

1.6. Iga näidisvastus tuleb jagada üksikuteks olulisteks punktideks, mida nimetatakse võtmepunktideks.

1.7. Valikvastustega küsimuste puhul loetakse eksam sooritatuks siis, kui õigesti on vastatud vähemalt 75 % iga moodulit või alamoodulit käsitlevatest küsimustest.

1.8. Teemaarendusküsimus loetakse õigesti vastatuks siis, kui vastus sisaldab vähemalt 75 % näidisvastuse võtmepunktidest ning kandidaat ei ole ülejäänud võtmepunktide puhul teinud ühtki olulist viga.

1.9. Kui eksam jääb sooritamata üksnes valikvastustega küsimuste või üksnes teemaarendusküsimuste osas, tuleb eksam uuesti teha vastavalt kas üksnes valikvastustega küsimuste või teemaarendusküsimuste osas.

1.10. Eksami sooritamise või mittesooritamise üle otsustamisel ei tohi kasutada trahvipunktide süsteemi.

1.11. Kui kandidaat ei suuda mõne mooduli puhul eksami edukaks sooritamiseks nõutavat punktisummat koguda, võib kõnealust moodulit käsitlevale korduseksamile minna alles 90 päeva pärast ebaõnnestunud eksami kuupäeva. Kõnealust nõuet ei kohaldata siiski selliste lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonide suhtes, kes on sertifitseeritud vastavalt IV lisale (147. osa) ja kes korraldavad läbikukkumise põhjustanud mooduleid käsitlevaid järeleõppekursusi; sel juhul võib eksami uuesti sooritada 30 päeva pärast ebaõnnestunud eksami kuupäeva.

1.12. Jaotises 66.A.25 sätestatud ajavahemikke kohaldatakse iga konkreetset moodulit käsitleval eksami suhtes, v.a need moodulid, mille kohta eksam sooritati mõne teise kategooria loa taotlemise käigus, ja tingimusel, et kõnealune luba on juba välja antud.

1.13. Eksamit võib iga mooduli puhul püüda sooritada kolm korda järjest. Kui kandidaat ei soorita eksamit ka kolmandal korral, võib ta uuesti eksamile minna pärast ühe aasta möödumist. Taotleja annab lennundustehniliste töötajate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonile või pädevale asutusele, kelle juures ta eksamit soovib sooritada, kirjaliku kinnituse eelmisel aastal tehtud ebaõnnestunud eksamite arvu ja kuupäevade kohta, märkides ära ka eksami korraldanud organisatsiooni või pädeva asutuse nime. Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon või pädev asutus peab kontrollima, kas ebaõnnestunud eksamite arv ja nende sooritamise aeg vastavad kohaldatavatele nõuetele.

2. Küsimuste arv moodulite kaupa

2.

2.1. MOODUL 1 – MATEMAATIKA A-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 20 minutit. B1-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit. B2-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit. B3-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 35 minutit.

2.2. MOODUL 2 – FÜÜSIKA A-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit. B1-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit. B2-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit. B3-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 35 minutit.

2.3. MOODUL 3 – ELEKTROTEHNIKA ALUSED A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit. B1-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit. B2-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit. B3-kategooria: 24 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 30 minutit.

2.4. MOODUL 4 – ELEKTROONIKA ALUSED B1-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit. B2-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 50 minutit. B3-kategooria: 8 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 10 minutit.

2.5. MOODUL 5 – DIGITAALTEHNIKA / ELEKTROONILISED NÄIDIKUSÜSTEEMID A-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 20 minutit. B1.1- ja B1.3-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 50 minutit. B1.2- ja B1.4-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit. B2-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit. B3-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 20 minutit.

2.6. MOODUL 6 – MATERJALID JA DETAILID A-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit. B1-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit. B2-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit. B3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit.

2.7.

grp_7

MOODUL 7A – TAVALISED HOOLDUSTÖÖD A-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit pluss 40 minutit. B1-kategooria: 80 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 100 minutit pluss 40 minutit. B2-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit pluss 40 minutit.

MOODUL 7B – TAVALISED HOOLDUSTÖÖD B3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit pluss 40 minutit.

2.8. MOODUL 8 – AERODÜNAAMIKA ALUSED A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit. B1-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit. B2-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit. B3-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

2.9.

grp_9

MOODUL 9A – INIMFAKTORID A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 25 minutit pluss 20 minutit. B1-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 25 minutit pluss 20 minutit. B2-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 25 minutit pluss 20 minutit.

MOODUL 9B – INIMFAKTORID B3-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 20 minutit pluss 20 minutit.

2.10. MOODUL 10 – LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID A-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 40 minutit pluss 20 minutit. B1-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 50 minutit pluss 20 minutit. B2-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 50 minutit pluss 20 minutit. B3-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 40 minutit pluss 20 minutit.

2.11.

grp_11

MOODUL 11A – TURBIINMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID A-kategooria: 108 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 135 minutit. B1-kategooria: 140 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 175 minutit.

MOODUL 11B – KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID A-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit. B1-kategooria: 100 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 125 minutit.

MOODUL 11C – KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID B3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit.

2.12. MOODUL 12 – KOPTERITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID A-kategooria: 100 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 125 minutit. B1-kategooria: 128 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 160 minutit.

2.13. MOODUL 13 – ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID B2-kategooria: 180 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 225 minutit. Vajaduse korral võib küsimused ja nende vastamiseks ettenähtud aja jagada kaheks eksamiks.

2.14. MOODUL 14 – JÕUSEADMED B2-kategooria: 24 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 30 minutit.

2.15. MOODUL 15 – GAASITURBIINMOOTOR A-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit. B1-kategooria: 92 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 115 minutit.

2.16. MOODUL 16 – KOLBMOOTOR A-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit. B1-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit. B3-kategooria: 68 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 85 minutit.

2.17.

grp_17

MOODUL 17A – PROPELLER A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit. B1-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit.

MOODUL 17B – PROPELLER B3-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 35 minutit.

III liide

Õhusõidukitüübi alase koolituse ja eksamineerimise nõuded Koolitus töökohal

1. Üldsätted Õhusõidukitüübi alane teooriakoolitus ja -eksam ning, v.a C-kategooria pädevuse puhul, praktiliste oskuste omandamine ja hindamine.

1. a)

Teooriakoolitus ja -eksam peavad vastama järgmistele nõuetele:

i)

neid korraldab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, mis on sertifitseeritud IV lisa (147. osa) kohaselt, või mõni muu organisatsioon, mille on sertifitseerinud pädev asutus;

ii)

need vastavad käesoleva III liite alapunktides 3.1 ja 4 kirjeldatud nõuetele, v.a erinevuskoolituse puhul kirjeldatud juhud;

iii)

C-kategooria töötaja puhul, kes on omandanud kvalifikatsiooni jaotise 66.A.30 alapunkti a alapunktis 5 kindlaksmääratud akadeemilise kraadi omandamisega, peab asjaomast tüüpi õhusõidukeid käsitlev esimene teooriakoolitus toimuma B1- või B2-kategooria tasemel;

iv)

need on alanud ja lõpule viidud kolme aasta jooksul enne tüübipädevusmärke kohta taotluse esitamist.

b)

Praktiliste oskuste omandamine ja hindamine peavad vastama järgmistele nõuetele:

i)

neid teostab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, mis on sertifitseeritud IV lisa (147. osa) kohaselt, või mõni muu organisatsioon, mille on sertifitseerinud pädev asutus;

ii)

need vastavad käesoleva III liite punktides 3.2 ja 4 kirjeldatud nõuetele, v.a erinevuskoolituse puhul kirjeldatud juhud;

iii)

need hõlmavad representatiivset läbilõiget asjakohase õhusõidukitüübiga seotud hooldustöödest;

iv)

need sisaldavad seadmete, komponentide, imitaatorite ning muude lennutreeningseadmete või õhusõiduki abil teostatavaid ülesandeid;

v)

need on alanud ja lõpule viidud kolme aasta jooksul enne tüübipädevusmärke kohta taotluse esitamist.

c)

Erinevuskoolitus

i)

Erinevuskoolitus on vajalik selleks, et saada ülevaade ameti poolt sama tootja kahe eri õhusõidukitüübi suhtes kohaldatavate pädevusmärgete vahelistest erinevustest;

ii)

erinevuskoolitus tuleb kindlaks määrata juhtumipõhiselt, võttes arvesse käesolevas III liites teoreetilise ja praktilise tüübipädevuskoolituse kohta kehtestatud nõudeid;

iii)

tüübipädevusmärge kantakse loale pärast erinevuskoolituse läbimist, kui taotleja vastab ka ühele järgmistest tingimustest:

loale on juba kantud sellise õhusõidukitüübi pädevusmärge, mille puhul erinevused on välja selgitatud, või

ta vastab sellise õhusõiduki suhtes kohaldatavatele tüübikoolitusnõuetele, mille puhul erinevused on välja selgitatud.

2. Õhusõidukitüübikoolituse tasemed Järgmise kolme taseme puhul on kindlaks määratud eesmärgid, koolituse ulatus ja teadmiste tase, mida koolitusega kavatsetakse saavutada.

1. tase: lühiülevaade õhusõiduki plaanerist, süsteemidest ja jõuseadmetest, nagu on esitatud õhusõiduki hoolduskäsiraamatu süsteemikirjelduse osas / jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendites. Kursuse eesmärgid: pärast 1. taseme koolituse läbimist peab õpilane oskama teha järgmist:

2.

pt_1 a)

lihtsate sõnade ja näidete abil kirjeldama kogu ainet, kasutades selleks tüüpilisi termineid, ning tundma õhusõiduki plaaneri, süsteemide ja jõuseadmega seotud ohutusabinõusid;

b)

kirjeldama õhusõiduki käsiraamatuid ning õhusõiduki plaaneril, süsteemidel ja jõuseadmel tehtavaid olulisemaid hooldustöid;

c)

kirjeldama õhusõiduki põhisüsteemide üldist paigutust;

d)

kirjeldama jõuseadmete üldist paigutust ja omadusi;

e)

nimetama õhusõiduki puhul kasutatavaid eritööriistu ja katseseadmeid.

2. tase: süsteemne põhiülevaade juhtimisseadmetest, näidikutest, põhikomponentidest, sh nende asukohast ja otstarbest, hooldamisest ja lihtsamate vigade leidmisest. Üldteadmised aine teoreetilistest ja praktilistest aspektidest. Kursuse eesmärgid: peale 1. tasemele vastavate teadmiste peab õpilane pärast 2. taseme kursuse läbimist oskama teha järgmist:

pt_2 a)

tundma aine teooria põhialuseid; rakendama üksikasjalikke protseduure järgides oma teadmisi praktikas;

b)

tundma ohutusnõudeid, mida tuleb järgida õhusõidukil, selle jõuseadmel ja süsteemidel või nende lähedal töötades;

c)

kirjeldama õhusõiduki ja selle süsteemide käitamist, eriti nende juurde pääsemist, toitega varustamist ja vooluallikaid;

d)

nimetama põhikomponentide asukohad;

e)

selgitama iga suurema süsteemi tavalist toimimist, kasutades asjakohast terminoloogiat ja nimetusi;

f)

tegema õhusõiduki järgmiste süsteemidega seotud hooldustoiminguid: kütus, jõuseadmed, hüdraulika, telik, vesi/heitvesi ja hapnik;

g)

tõendama oskust hästi kasutada lennumeeskonna nimekirja ning raporteerimissüsteemi pardal (lihtsamate vigade leidmine) ning määrata kindlaks õhusõiduki lennukõlblikkus miinimumvarustuse loetelu (MEL) / varustatuse muudatuste loetelu (CDL) põhjal;

h)

tõendama oskust kasutada, tõlgendada ja kohaldada asjakohaseid dokumente, sh jätkuva lennukõlblikkuse juhendit, hoolduskäsiraamatut, varuosade illustreeritud kataloogi jm.

3. tase: hoolduskäsiraamatule vastav üksikasjalik kirjeldus, käitamine, komponentide asukohad, eemaldamine/paigaldamine ning sisseehitatud katseseadmete kasutamine ja vigade leidmine. Kursuse eesmärgid: peale 1. ja 2. tasemele vastavate teadmiste peab õpilane pärast 3. taseme kursuse läbimist olema võimeline tegema järgmist:

pt_3 a)

näitama oma teoreetilisi teadmisi õhusõidukisüsteemide ja -struktuuride kohta ning nende seoste kohta teiste süsteemidega, kirjeldama teoreetiliste põhialuste ja konkreetsete näidete abil üksikasjalikult kogu ainet, tõlgendama eri allikatest saadud mõõtmistulemusi ning vajaduse korral rakendama parandusmeetmeid;

b)

kontrollima õhusõiduki hoolduskäsiraamatu kohaselt süsteeme, jõuseadmeid, komponente ja nende tööd;

c)

tõendama oskust kasutada, tõlgendada ja kohaldada asjakohaseid dokumente, sh konstruktsioonielementide remondi käsiraamatut, vigade leidmise käsiraamatut jne;

d)

koguma hoolduskäsiraamatu tasemel teavet vigade diagnoosimise ja kõrvaldamise otsustamiseks;

e)

kirjeldama õhusõidukitüübispetsiifiliste komponentide vahetamist.

3. Õhusõidukitüübikoolituse nõuded Kuigi õhusõidukitüübikoolitus hõlmab nii teoreetilist kui ka praktilist õpet, võib sertifitseerida teoreetilise või praktilise õppe või mõlemad.

3.

3.1. Teoreetiline õpe

3.1. a)

Eesmärk Pärast teoreetilise kursuse läbimist peab õpilane olema võimeline III liites esitatud koolituskavas kindlaksmääratud tasemele vastavalt tõendama oma üksikasjalikke teoreetilisi teadmisi õhusõiduki juures kasutatavate süsteemide, struktuuri, töö, hoolduse ja remondi alal ning vigade leidmise alal vastavalt heakskiidetud tehnilisele normdokumentatsioonile. Õpilane peab olema võimeline tõendama oma oskust kasutada käsiraamatuid ja heakskiidetud protseduure, sh teadmisi asjakohaste kontrollide ja piirangute kohta.

b)

Koolituse tase Koolitustasemed vastavad eespool punktis 2 esitatud tasemetele. Pärast esimest tüübikoolituskursust peavad C-kategooria volitatud lennundustehniliste töötajate kursused hõlmama ainult 1. taset. 3. taseme teoreetilise õppe jooksul võib kogu peatüki temaatika õpetamiseks kasutada vajaduse korral 1. ja 2. taseme koolitusmaterjale. Samas kasutatakse koolituse jooksul enamasti kõrgema taseme kursuse materjale.

c)

Kestus Minimaalne teoreetilise õppe tundide arv on esitatud järgmises tabelis: Kategooria Tunnid Lennukid maksimaalse stardimassiga üle 30000 kg B1.1 150 B1.2 120 B2 100 C 30 Lennukid maksimaalse stardimassiga 5700 – 30000 kg B1.1 120 B1.2 100 B2 100 C 25 5700 kg või väiksema maksimaalse stardimassiga lennukid B1.1 80 B1.2 60 B2 60 C 15 Kopterid B1.3 120 B1.4 100 B2 100 C 25 Eespool esitatud tabelis tähendab koolitustund 60 minuti pikkust õpetust, v.a vaheajad, eksamid, kontrollimine, ettevalmistamine ja õhusõidukiga tutvumine. Kõnealused koolitustunnid kehtivad üksnes sellise teoreetilise õppe kohta, milles käsitletakse ameti kindlaksmääratud tüübipädevusele vastavaid õhusõiduki/mootori tervikkombinatsioone.

d)

Kursuse kestuse põhjendus Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonis, mis on sertifitseeritud vastavalt IV lisale (147. osa), toimuvate koolituskursuste ja pädeva asutuse sertifitseeritud kursuste koolitustundide arvu ja kogu koolituskava ulatust tuleb põhjendada koolitusvajaduste analüüsiga, mis põhineb järgmisel: Kui koolitusvajaduste analüüsist selgub, et on vaja rohkem koolitustunde, kestab kursus tabelis sätestatud miinimumkestusest kauem. Samamoodi põhjendatakse eespool kirjeldatud koolitusvajaduste analüüsi abil pädevale asutusele erinevuskursuste või muude koolituskursuste kombinatsioonide (nt B1- ja B2-kategooria ühendkursus) koolitustundide arvu ning selliste teoreetilist laadi koolituskursuste tundide arvu, mis kestavad eespool punkti 3.1 alapunktis c esitatust lühemat aega. Lisaks tuleb kursuse puhul kirjeldada ja põhjendada järgmist: Kui õpilane ei külasta ettenähtud miinimumarvu tunde, ei anta talle välja kursuse läbimist tõendavat tunnistust. Koolitusorganisatsioon võib miinimumarvu tundide täissaamiseks korraldada lisakoolituse.

õhusõidukitüübi ehitus, hooldusvajadused ja käitamisliigid;

kohaldatavate peatükkide üksikasjalik kirjeldus – vt tagapool punkti 3.1 alapunktis e esitatud sisukord;

üksikasjalik pädevusanalüüs, millega tõendatakse, et punkti 3.1 alapunktis a esitatud eesmärgid on täielikult täidetud.

praktikandi jaoks kehtestatud minimaalne külastatud tundide arv, et tema teadmised vastaksid kursuse eesmärkidele;

maksimaalne tundide arv päevas, võttes arvesse pedagoogika põhimõtteid ja inimtegureid.

e)5.6.7.8.9.10.11.12.20.18.60.62.62.A63.63.A64.64.A65.65.A66.67.53.25.51.53.54.55.56.57.27.A52.21.21.A21.B21.C22.23.24.25.25.A26.27.27.A28.28.A29.29.A30.31.31.A32.32.A33.34.35.36.36.A37.38.41.42.44.45.46.50.70.70.A70.B71.72.73.75.76.78.79.80.82.83.84.73.A74.77.49.70.70.A70.B71.73.76.79.80.81.82.83.84.73.A74.77.60.A61.61.A61.B61.C61.D61.E61.F

Sisu Koolituskava peab hõlmama vähemalt järgmisi konkreetse õhusõidukitüübi puhul spetsiifilisi elemente. Samuti tuleb käsitleda täiendavaid elemente, mis on kasutusele võetud seoses tüübierinevustega, tehnika arenguga jne. B1-kategooria töötajate puhul peab koolituskava keskenduma mehaanilistele ja elektrilistele aspektidele ning B2-kategooria töötajate puhul elektrilistele ja avioonikaaspektidele. Tase Peatükid Turbiinmootoriga lennukid Kolbmootoriga lennukid Turbiinmootoriga kopterid Kolbmootoriga kopterid Avioonika Loa kategooria B1 C B1 C B1 C B1 C B2 Sissejuhatav moodul Tähtajad/hoolduskontrollid 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Mõõtmed/rakendusvaldkonnad (maksimaalne stardimass jm) 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Tõstmine ja toestamine 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Nivelleerimine ja kaalumine 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Pukseerimine ja ruleerimine 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Parkimine/kinnitamine, ladustamine ja uuesti kasutusele võtmine 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Sildid ja tähised 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Teenindamine 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Standardne hooldus – üksnes tüübispetsiifiline 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Kopterid Vibratsiooni- ja müraanalüüs (labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine) — — — — 3 1 3 1 — Standardne tiivikuhooldus — — — — 3 1 3 1 — Tiivikud — — — — 3 1 3 1 1 Tiivikud – kontroll ja näidikud — — — — 3 1 3 1 3 Tiivikute ajamid — — — — 3 1 3 1 1 Tiivikute ajamid – kontroll ja näidikud — — — — 3 1 3 1 3 Sabatiivik — — — — 3 1 3 1 1 Sabatiivik – kontroll ja näidikud — — — — 3 1 3 1 3 Sabatiiviku ajam — — — — 3 1 3 1 1 Sabatiiviku ajam – kontroll ja näidikud — — — — 3 1 3 1 3 Kokkuvolditavad tiivikulabad/püloon — — — — 3 1 3 1 — Tiiviklennu juhtimine — — — — 3 1 3 1 — Plaaneri konstruktsioon (kopter) — — — — 3 1 3 1 — Hädaolukorras kasutatavad ujuvvahendid — — — — 3 1 3 1 1 Plaaneri konstruktsioon Standardmenetlused ja -struktuurid (kahjustuste klassifitseerimine, hindamine ja kõrvaldamine) 3 1 3 1 — — — — 1 Kere 3 1 3 1 — — — — 1 Gondlid/püloonid 3 1 3 1 — — — — 1 Tüürstabilisaatorid 3 1 3 1 — — — — 1 Aknad 3 1 3 1 — — — — 1 Tiivad 3 1 3 1 — — — — 1 Juhtpinnad (kõik) 3 1 3 1 — — — — 1 Uksed 3 1 3 1 — — — — 1 Tsoonide ja jaamade tähistamise süsteemid 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Plaaneri süsteemid Kliimaseadmed 3 1 3 1 3 1 3 1 3 Õhu juurdevool 3 1 3 1 1 3 3 1 2 Rõhu reguleerimine 3 1 3 1 3 1 3 1 3 Ohutus- ja hoiatusseadmed 3 1 3 1 3 1 3 1 3 Lend automaatse juhtimisega 2 1 2 1 2 1 2 1 3 Sidevahendid 2 1 2 1 2 1 2 1 3 Elektrisüsteemid 3 1 3 1 3 1 3 1 3 Varustus ja sisustus 3 1 3 1 3 1 3 1 1 Elektroonikaseadmed, sh avariivarustus 1 1 1 1 1 1 1 1 3 Tulekaitsevahendid 3 1 3 1 3 1 3 1 3 Juhtimisseadmed 3 1 3 1 3 1 3 1 2 Süsteemi kasutamine: elektriline/elektrooniline 3 1 — — — — — — 3 Toitesüsteemid 3 1 3 1 3 1 3 1 2 Kütusesüsteemid – kontroll ja näidikud 3 1 3 1 3 1 3 1 3 Hüdraulikasüsteemid 3 1 3 1 3 1 3 1 2 Hüdraulikaseadmed – kontroll ja näidikud 3 1 3 1 3 1 3 1 3 Jäätumise ja vihmavee tõrje 3 1 3 1 3 1 3 1 3 Näidikud/salvestussüsteemid 3 1 3 1 3 1 3 1 3 Mõõteriistasüsteemid 3 1 3 1 3 1 1 3 3 Telik 3 1 3 1 3 1 3 1 2 Telik – kontroll ja näidikud 3 1 3 1 3 1 3 1 3 Tuled 3 1 3 1 3 1 3 1 3 Navigeerimine 2 1 2 1 2 1 2 1 3 Hapnikusüsteem 3 1 3 1 — — — — 2 Suruõhusüsteem 3 1 3 1 3 1 3 1 2 Suruõhusüsteem – kontroll ja näidikud 3 1 3 1 3 1 3 1 3 Vaakumsüsteem 3 1 3 1 3 1 3 1 2 Vee/heitveesüsteem 3 1 3 1 — — — — 2 Ballastvesi 3 1 3 1 — — — — 1 Integreeritud modulaaravioonika 2 1 2 1 2 1 2 1 3 Salongisüsteemid 2 1 2 1 2 1 2 1 3 Pardal asuvad hooldussüsteemid (või punktis 31 käsitletud süsteemid) 3 1 3 1 3 1 — — 3 Teabesüsteemid 2 1 2 1 2 1 2 1 3 Lasti- ja muud ruumid 3 1 3 1 3 1 3 1 1 Turbiinmootor Standardmenetlused – mootorid 3 1 — — 3 1 — — 1 Konstruktsioon ja tööpõhimõte (seadme sisselase, kompressorid, põlemiskamber, turbiin, laagrid ja tihendid, määrdesüsteemid) 3 1 — — 3 1 — — 1 Mootori jõudlus 3 1 — — 3 1 — — 1 Jõuseade 3 1 — — 3 1 — — 1 Mootoriturbiin / turbopropellermootor / turboventilaatormootor / lahtine ventilaator 3 1 — — 3 1 — — 1 Mootori toitesüsteem ja selle kontroll 3 1 — — 3 1 — — 1 Õhk 3 1 — — 3 1 — — 1 Mootori juhtimisseadmed 3 1 — — 3 1 — — 1 Väljalase 3 1 — — 3 1 — — 1 Õli 3 1 — — 3 1 — — 1 Käivitamine 3 1 — — 3 1 — — 1 Vee sissepritse 3 1 — — 3 1 — — 1 Lisareduktorid 3 1 — — 3 1 — — 1 Veojõu suurendamine 3 1 — — 3 1 — — 1 Mootori elektrooniline juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteem (FADEC) 3 1 — — 3 1 — — 3 Süüde 3 1 — — 3 1 — — 3 Mootori näidikusüsteemid 3 1 — — 3 1 — — 3 Abijõuseadmed 3 1 — — — — — — 2 Kolbmootor Standardmenetlused – mootorid — — 3 1 — — 3 1 1 Konstruktsioon ja tööpõhimõte (paigaldus, karburaatorid, kütuse sissepritsesüsteemid, sisse- ja väljalaske- ning jahutussüsteemid, ülelaadimine ja turboülelaadimine, määrdesüsteemid) — — 3 1 — — 3 1 1 Mootori jõudlus — — 3 1 — — 3 1 1 Jõuseade — — 3 1 — — 3 1 1 Mootori toitesüsteem ja selle kontroll — — 3 1 — — 3 1 1 Mootori juhtimisseadmed — — 3 1 — — 3 1 1 Õli — — 3 1 — — 3 1 1 Käivitamine — — 3 1 — — 3 1 1 Turbiinid — — 3 1 — — 3 1 1 Vee sissepritse — — 3 1 — — 3 1 1 Lisareduktorid — — 3 1 — — 3 1 1 Veojõu suurendamine — — 3 1 — — 3 1 1 Mootori elektrooniline juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteem (FADEC) — — 3 1 — — 3 1 3 Süüde — — 3 1 — — 3 1 3 Mootori näidikusüsteemid — — 3 1 — — 3 1 3 Propellerid Standardmenetlused – propeller 3 1 3 1 — — — — 1 Propellerid/jõuseadmed 3 1 3 1 — — — — 1 Propelleri ehitus 3 1 3 1 — — — — — Propelleri sammu reguleerimine 3 1 3 1 — — — — — Propelleri sünkroniseerimine 3 1 3 1 — — — — 1 Propelleri elektrooniline juhtimine 2 1 2 1 — — — — 3 Propelleri jäätõrje 3 1 3 1 — — — — — Propelleri hooldamine 3 1 3 1 — — — — 1

f)

Klassiruumis või virtuaalkeskkonnas antava teoreetilise õppe vajaduste rahuldamiseks võib kasutada multimeediapõhise koolitamise meetodeid, kui koolituskursuse kinnitanud pädev asutus on need heaks kiitnud.

3.2. Praktiline õpe

3.2. a)

Eesmärk Praktilise õppe eesmärk on saavutada nõutav pädevus õhusõidukitüübile kohaste hooldus-, ülevaatus- ja rutiintööde ohutul tegemisel kooskõlas hoolduskäsiraamatu ning muude asjaomaste juhiste ja ülesannetega, nt vigade leidmisel, remonditöödel, reguleerimisel, osade vahetamisel, seadistamisel ja vajaduse korral funktsionaalsete kontrollide teostamisel. See hõlmab oskust kasutada nõuetekohaselt kõiki õhusõiduki tehnilisi ja muid dokumente ning eritööriistu ja katseseadmeid, et kõrvaldada ja vahetada õhusõidukitüübile spetsiifilisi komponente ja mooduleid, sh hooldustööd tiibadel.

b)5.6.7.8.9.10.11.12.20.18.60.62.62.A63.63.A64.64.A65.65.A66.67.53.25.51.53.54.55.56.57.27.A52.21.21.A21.B21.C22.23.24.25.25.A26.27.27.A28.28.A29.29.A30.31.31.A32.32.A33.34.35.36.36.A37.38.41.42.44.45.46.50.70.70.A70.B71.72.73.73.A74.75.76.77.78.79.80.82.83.84.49.70.70.A70.B71.73.73.A74.76.77.78.79.80.81.82.83.84.60.A61.61.A61.B61.C61.D61.E61.F

Sisu Praktilise õppe ühe osana võetakse läbi vähemalt 50 % allpool toodud tabelis ristiga märgitud punktidest, mis on olulised konkreetse õhusõidukitüübi puhul. Ristiga märgitud ained on praktilise õppe seisukohast olulised selleks, et piisavalt käsitleda põhiliste hooldustööde teostamise, paigalduse ja ohutuse küsimusi, eriti juhtudel, kui kõnealuseid küsimusi ei ole võimalik üksnes teoreetilise õppe käigus täielikult selgitada. Kuigi loetelus on esitatud need ained, mis praktilise õppe jooksul on igal juhul vaja läbi võtta, võib vajaduse korral käsitleda ka muid konkreetse õhusõidukitüübiga seotud teemasid. Käsitletud ülesanded peavad olema õhusõiduki ja süsteemide puhul representatiivsed nii oma keerukuse kui ka ülesande täitmiseks vajaliku tehnika poolest. Koolitus võib muu hulgas sisaldada suhteliselt lihtsaid ülesandeid, kuid koolitatavad peavad õhusõidukitüübi puhul täitma ka keerukamaid ülesandeid. Tabelis on kasutatud järgmisi lühendeid: LOC: asukoht; FOT: toimivuskatse; SGH: hooldustööd ja maapealne käitlus; R/I: eemaldamine/paigaldamine; MEL: miinimumvarustus: TS: vigade leidmine. Peatükid B1/B2 B1 B2 LOC FOT SGH R/I MEL TS FOT SGH R/I MEL TS Sissejuhatav moodul Tähtajad/hoolduskontrollid X/X — — — — — — — — — — Mõõtmed/rakendusvaldkonnad (maksimaalne stardimass jm) X/X — — — — — — — — — — Tõstmine ja toestamine X/X — — — — — — — — — — Nivelleerimine ja kaalumine X/X — X — — — — X — — — Pukseerimine ja ruleerimine X/X — X — — — — X — — — Parkimine/kinnitamine, ladustamine ja uuesti kasutusele võtmine X/X — X — — — — X — — — Sildid ja tähised X/X — — — — — — — — — — Teenindamine X/X — X — — — — X — — — Standardmenetlused – üksnes tüübispetsiifilised X/X — X — — — — X — — — Kopterid Vibratsiooni- ja müraanalüüs (labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine) X/— — — — — X — — — — — Tiivikuga seotud standardmenetlused – üksnes tüübispetsiifilised X/X — X — — — — X — — — Tiivikud X/— — X X — X — — — — — Tiivikud – kontroll ja näidikud X/X X X X X X — — X — X Tiivikute ajamid X/— X — — — X — — — — — Tiivikute ajamid – kontroll ja näidikud X/X X — X X X — — X — X Sabatiivik X/— — X — — X — — — — — Sabatiivik – kontroll ja näidikud X/X X — X X X — — X — X Sabatiiviku ajam X/— X — — — X — — — — — Sabatiiviku ajam – kontroll ja näidikud X/X X — X X X — — X — X Kokkuvolditavad tiivikulabad/püloon X/— X X — — X — — — — — Tiiviklennu juhtimine X/— X X — X X — — — — — Plaaneri konstruktsioon (kopter) Märkus: käsitletakse seoses plaaneri konstruktsiooniga Hädaolukorras kasutatavad ujuvvahendid X/X X X X X X X X — — — Plaaneri konstruktsioon: Standardmenetlused ja Struktuurid (kahjustuste klassifitseerimine, hindamine ja remont) Kere X/— — — — — X — — — — — Gondlid/püloonid X/— — — — — — — — — — — Tüürstabilisaatorid X/— — — — — — — — — — — Aknad X/— — — — — X — — — — — Tiivad X/— — — — — — — — — — — Juhtpinnad X/— — — — — X — — — — — Uksed X/X X X — — — — X — — — Plaaneri süsteemid: Õhu konditsioneerimine X/X X X — X X X X — X X Õhu juurdevool X/X X — — — — X — — — — Rõhu reguleerimine X/X X — — X X X — — X X Ohutus- ja hoiatusseadmed X/X — X — — — — X — — — Lend automaatse juhtimisega X/X — — — X — X X X X X Sidevahendid X/X — X — X — X X X X X Elektrisüsteemid X/X X X X X X X X X X X Varustus ja sisustus X/X X X X — — X X X — — Elektroonikaseadmed, sh avariivarustus X/X X X X — — X X X — — Tulekaitsevahendid X/X X X X X X X X X X X Juhtimisseadmed X/X X X X X X X — — — — Süsteemi kasutamine: elektriline/elektrooniline X/X X X X X — X — X — X Toitesüsteemid X/X X X X X X X X — X — Kütusesüsteemid – kontroll ja näidikud X/X X — — — — X — X — X Hüdraulikasüsteemid X/X X X X X X X X — X — Hüdraulikaseadmed – kontroll ja näidikud X/X X — X X X X — X X X Jäätumise ja vihmavee tõrje X/X X X — X X X X — X X Mõõteriistad X/X X X X X X X X X X X Näidikusüsteemid X/X X X X X X X X X X X Telik X/X X X X X X X X X X — Telik – kontroll ja näidikud X/X X — X X X X — X X X Tuled X/X X X — X — X X X X — Navigeerimine X/X — X — X — X X X X X Hapnikusüsteem X/— X X X — — X X — — — Suruõhusüsteem X/— X — X X X X — X X X Suruõhusüsteem – kontroll ja näidikud X/X X X X X X X X X X X Vaakumsüsteem X/— X — X X X — — — — — Vee-/heitveesüsteem X/— X X — — — X X — — — Ballastvesi X/— — — — — — — — — — — Integreeritud modulaaravioonika X/X — — — — — X X X X X Salongisüsteemid X/X — — — — — X X X X X Pardapealsed hooldussüsteemid (või punktis 31 käsitletud süsteemid) X/X X X X X X X X X X X Teabesüsteemid X/X — — — — — X — X X X Lasti- ja muud ruumid X/X — X — — — — — — — — Turbiin-/kolbmootori moodul Standardmenetlused – mootorid – üksnes tüübispetsiifilised — — X — — — — X — — — Konstruktsioon ja tööpõhimõte (seadme sisselase, kompressorid, põlemiskamber, turbiin, laagrid ja tihendid, määrdesüsteemid) X/X — — — — — — — — — — Turbiinmootorid: Mootori jõudlus — — — — — X — — — — — Jõuseade X/— X X — — — — X — — — Mootoriturbiin/turbopropellermootor/turboventilaatormootor/lahtine ventilaator X/— — — — — — — — — — — Mootori toitesüsteem ja selle kontroll X/X X — — — — — — — — — FADEC- süsteemid (FADEC Systems) X/X X — X X X X — X X X Süüde X/X X — — — — X — — — — Õhk X/— — — X — X — — — — — Mootori juhtimisseadmed X/— X — — — X — — — — — Mootori näidikud X/X X — — X X X — — X X Väljalase X/— X — — X — — — — — — Õli X/— — X X — — — — — — — Käivitamine X/— X — — X X — — — — — Vee sissepritse X/— X — — — — — — — — — Abiseadmete ajami ülekanne X/— — X — — — — — — — — Veojõu suurendamine X/— X — — — — — — — — — Abijõuseadmed (APU): Abijõuseadmed X/— X X — — X — — — — — Kolbmootorid: Standardmenetlused –mootorid - üksnes tüübispetsiifilised — — X — — — — X — — — Konstruktsioon ja tööpõhimõte (seadme sisselase, kompressorid, põlemiskamber, turbiin, laagrid ja tihendid, määrdesüsteemid) X/X — — — — — — — — — — Mootori jõudlus — — — — — X — — — — — Jõuseade X/— X X — — — — X — — — Mootori toitesüsteem ja selle kontroll X/X X — — — — — — — — — FADEC- süsteemid (FADEC Systems) X/X X — X X X X X X X X Süüde X/X X — — — — X — — — — Mootori juhtimisseadmed X/— X — — — X — — — — — Mootori näidikud X/X X — — X X X — — X X Väljalase X/— X — — X X — — — — — Õli X/— — X X — — — — — — — Käivitamine X/— X — — X X — — — — — Turbiinid X/— X X X — X — — — — — Vee sissepritse X/— X — — — — — — — — — Abiseadmete ajami ülekanne X/— — X X — — — — — — — Veojõu suurendamine X/— X — — — — — — — — — Propellerid: Tavapärased tööd – propeller — — — X — — — — — — — Propellerid/jõuseadmed X/X X X — X X — — — — — Propelleri ehitus X/X — X — — — — — — — — Propelleri sammu reguleerimine X/— X — X X X — — — — — Propelleri sünkroniseerimine X/— X — — — X — — — X — Propelleri elektrooniline juhtimine X/X X X X X X X X X X X Propelleri jäätõrje X/— X — X X X — — — — — Propelleri hooldamine X/X X X X X X X X X X X

4. Tüübikoolitusalase eksamineerimise ja hindamise nõuded

4.

4.1. Teoreetilise õppe alase eksamineerimise nõuded Pärast õhusõidukitüübikoolituse teooriaosa läbimist sooritatakse kirjalik eksam, mis vastab järgmistele nõuetele.

4.1. a)

Eksamineerimiseks kasutatakse valikvastustega küsimusi. Igal küsimusel peab olema kolm valikvastust, millest ainult üks tohib olla õige. Eksami aeg sõltub küsimuste koguarvust ja igale küsimusele arvestatakse keskmiselt 90 sekundit.

b)

Ebaõiged valikvastused peaksid olema ainet mittetundva inimese jaoks sama usutavad kui õige vastusevariant. Kõik vastusevariandid peavad olema küsimusega otseselt seotud ning sarnanema üksteisega nii sõnavara, grammatilise struktuuri kui ka pikkuse poolest.

c)

Arvandmeid sisaldavate küsimuste puhul peaksid valed vastusevariandid sisaldama menetlusvigu, näiteks ebaõige tähenduse kasutamist (+ asemel –) või valesid mõõtühikuid. Vastusevariandid ei tohi sisaldada suvalisi numbreid.

d)

Iga peatüki puhul kasutatav eksamineerimistase vastab punktis 2 Õhusõidukitüübikoolituse tasemed kindlaksmääratud tasemetele. Samas on lubatud esitada ka teatav arv madalama taseme küsimusi.

e)

Eksami ajal ei tohi kasutada abivahendeid. Samuti ei ole lubatud kasutada teatmeteoseid. Erandiks on eksamid, kus kontrollitakse B1- ja B2-kategooria kandidaatide oskust tõlgendada tehnilisi dokumente.

f)

Iga koolitustunni kohta tuleb esitada vähemalt üks küsimus. Iga peatüki kohta esitatakse küsimusi vastavalt: Kursuse heakskiitmisel hindab liikmesriigi pädev asutus küsimuste arvu ja taset.

peatüki ja taseme kohta tegelikult antud koolitustundide arvule;

koolitusvajaduste analüüsis esitatud õppe-eesmärkidele.

g)

Eksam loetakse sooritatuks, kui õigesti on vastatud vähemalt 75 % küsimustest. Kui tüübikoolituse kohta korraldatakse mitu eksamit, loetakse sooritatuks need eksamid, mille puhul vähemalt 75 % küsimustest on õigesti vastatud. Selleks et oleks võimalik õigesti vastata täpselt 75 % küsimustele, korrutatakse eksamiküsimuste arv neljaga.

h)

Trahvipunktisüsteemi (st punktide mahaarvamist valesti vastatud küsimuste korral) ei kasutata.

i)

Vaheeksameid tohib lõpueksami osana kasutada üksnes juhul, kui nendes kasutatakse nõutavat arvu küsimusi nõutaval tasemel.

4.2. Praktilise õppe hindamise nõuded Pärast õhusõidukitüübikoolituse praktilise osa läbimist tuleb teha hindamine, mis peab vastama järgmistele nõuetele.

4.2. a)

Hindamist teostavad määratud hindajad, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon.

b)

Hinnatakse praktikandi teadmisi ja oskusi.

5. Tüübieksaminõuded Tüübieksami viib läbi koolitusorganisatsioon, kellel on 147. osa nõuetele vastav või pädeva asutuse väljaantud koolitusluba. Eksam on suuline, kirjalik või praktilistel oskustel põhinev või nende kombinatsioon ning see vastab järgmistele nõuetele.

5. a)

Suulise eksami küsimused peavad olema avatud.

b)

Kirjaliku eksami küsimused peavad olema valikvastustega küsimused või teemaarendusküsimused.

c)

Praktiliste oskuste hindamisel määratakse kindlaks isiku oskus täita konkreetset tööülesannet.

d)

Eksamiteemadeks peab olema valik punktis 3 kirjeldatud tüübikoolitus-/eksamikava peatükkidest vastaval tasemel.

e)

Ebaõiged vastusevariandid peaksid olema ainet mittetundva inimese jaoks sama usutavad kui õige vastusevariant. Kõik vastusevariandid peavad olema küsimusega otseselt seotud ning sarnanema üksteisega nii sõnavara, grammatilise struktuuri kui ka pikkuse poolest.

f)

Arvandmeid sisaldavate küsimuste puhul peaksid valed vastusevariandid kajastama menetlusvigu, näiteks valedel alusel tehtud parandusi või valesti teisendatud ühikuid; vastusevariandid ei tohi sisaldada suvalisi numbreid.

g)

Eksamil tuleb tagada järgmiste eesmärkide saavutamine:

1. käsitleda tõeselt ja usaldusväärselt õhusõiduki ja selle süsteemide teemat;

2. tagada õhusõidukitüübile kohaste hooldus-, ülevaatus- ja rutiinsete tööde ohutu tegemine kooskõlas hoolduskäsiraamatu ning muude asjakohaste juhiste ja ülesannetega, näiteks vigade leidmine, remonditööd, reguleerimine, osade vahetamine, seadistamine ja vajaduse korral funktsionaalsed kontrollid, näiteks mootori töö jms;

3. kasutada nõuetekohaselt kõiki õhusõidukiga seotud tehnilisi ja muid dokumente;

4. kasutada nõuetekohaselt eritööriistu ja katseseadmeid, kõrvaldada ja vahetada õhusõidukitüübispetsiifilisi komponente ja mooduleid, kaasa arvatud hooldustööd tiibadel.

h)

Eksam peab vastama järgmistele tingimustele.

1. Eksamit võib püüda sooritada kolm korda järjest. Kui kandidaat ei soorita eksamit ka kolmandal korral, võib ta uuesti eksamile minna pärast ühe aasta möödumist. Pärast esimest ebaõnnestunud katset ühes koolitustsüklis on vaja oodata 30 päeva ja pärast teist ebaõnnestunud katset on vaja oodata 60 päeva. Taotleja annab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonile või pädevale asutusele, kelle juures ta eksamit soovib sooritada, kirjaliku kinnituse eelmisel aastal ebaõnnestunud eksamite arvu ja kuupäevade kohta, märkides ära ka selle lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni või pädeva asutuse nime, kes eksami korraldas. Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon või pädev asutus peab kontrollima, kas ebaõnnestunud eksamite arv ja nende sooritamise aeg vastavad asjaomastele nõuetele.

2. Tüübieksam tuleb sooritada ja vajalikud praktilised oskused tuleb omandada kolme aasta jooksul enne seda, kui esitatakse taotlus lennundustehnilise töötaja loale tüübipädevusmärke saamise kohta.

3. Tüübieksami peab vastu võtma vähemalt üks eksamineerija. Eksamineerija(d) ei tohi olla seotud taotleja koolitamisega.

i)

Eksamineerija peab koostama ja allkirjastama kirjaliku aruande, milles selgitatakse, miks kandidaat eksami sooritas või seda ei sooritanud.

6. Koolitus töökohal Töökohal toimuva koolituse kiidab heaks loa väljaandnud pädev asutus. Seda korraldatakse konkreetse õhusõidukitüübi hooldamiseks nõuetekohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis ja tema kontrolli all ning seda hindavad määratud hindajad, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon. Töökohal toimuv koolitus peab olema alanud ja lõpule viidud kolme aasta jooksul enne tüübipädevusmärke kohta taotluse esitamist.

6. a)

Eesmärk Töökohal toimuva koolituse eesmärk on omandada ohututeks hooldustöödeks vajalik pädevus ja kogemused.

b)

Sisu Töökohal toimuv koolitus hõlmab pädeva asutuse jaoks vastuvõetavate ülesannete läbilõiget. Töökohal toimuval koolitusel käsitletavad ülesanded peavad olema õhusõiduki ja süsteemide puhul representatiivsed nii oma keerukuse kui ka ülesande täitmiseks vajaliku tehnika poolest. Koolitus võib muu hulgas sisaldada suhteliselt lihtsaid ülesandeid, kuid koolitatavad peavad õhusõidukitüübi puhul täitma ka keerukamaid hooldusülesandeid. Õpilane ja määratud järelevaataja peavad mõlemad kinnitama iga ülesande oma allkirjaga. Loetletud ülesanded peavad põhinema tegelikul töökorraldusel/töölehel jms. Töökohal toimuva koolituse lõplik hindamine on kohustuslik ja seda peab tegema määratud hindaja, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon. Töökohal toimuva koolituse töölehtedele/päevikusse kantakse järgmised andmed: Selleks et pädeval asutusel oleks lihtsam töökohal toimuvat koolitust kontrollida, tuleb esitada i) üksikasjalikud töölehed / üksikasjalik päevik ning ii) vastavusaruanne, millega tõendatakse töökohal toimuva koolituse vastavust käesoleva osa nõudele.

1. praktikandi nimi;

2. sünniaeg;

3. sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;

4. asukoht;

5. järelevaataja(te) ja hindaja nimi (nimed) (sh loa olemasolu korral ka selle number);

6. ülesande lõpuleviimise kuupäev;

7. ülesande kirjeldus ning viide töökorraldusele / töökäsule / tehnilisele päevikule jms;

8. õhusõidukitüüp ja õhusõiduki registreerimisnumber;

9. taotletav õhusõidukitüübipädevus.

IV liide

66. osa kohase lennundustehnilise töötaja loa rakendusala laiendamiseks nõutav kogemus

Järgmises tabelis on esitatud kogemustega seotud nõudeid, mida kohaldatakse uue kategooria või alamkategooria taotlemisel 66. osa kohasele loale. Kõnealune kogemus peab olema praktiline ja seotud hooldustöödega sellisel käitataval õhusõidukil, mis kuulub taotletavasse asjaomasesse alamkategooriasse. Nõutav kogemus võib olla 50 % võrra väiksem juhul, kui taotluse esitaja on taotletava alamkategooriaga seoses lõpetanud 147. osa nõuetele vastava heakskiidetud kursuse. Kuni Alates A1 A2 A3 A4 B1.1 B1.2 B1.3 B1.4 B2 B3 A1 — 6 kuud 6 kuud 6 kuud 2 aastat 6 kuud 2 aastat 1 aasta 2 aastat 6 kuud A2 6 kuud — 6 kuud 6 kuud 2 aastat 6 kuud 2 aastat 1 aasta 2 aastat 6 kuud A3 6 kuud 6 kuud — 6 kuud 2 aastat 1 aasta 2 aastat 6 kuud 2 aastat 1 aasta A4 6 kuud 6 kuud 6 kuud — 2 aastat 1 aasta 2 aastat 6 kuud 2 aastat 1 aasta B1.1 Puuduvad 6 kuud 6 kuud 6 kuud — 6 kuud 6 kuud 6 kuud 1 aasta 6 kuud B1,2 6 kuud Puuduvad 6 kuud 6 kuud 2 aastat — 2 aastat 6 kuud 2 aastat Puuduvad B1.3 6 kuud 6 kuud Puuduvad 6 kuud 6 kuud 6 kuud — 6 kuud 1 aasta 6 kuud B1.4 6 kuud 6 kuud 6 kuud Puudub 2 aastat 6 kuud 2 aastat — 2 aastat 6 kuud B2 6 kuud 6 kuud 6 kuud 6 kuud 1 aasta 1 aasta 1 aasta 1 aasta — 1 aasta B3 6 kuud Puudub 6 kuud 6 kuud 2 aastat 6 kuud 2 aastat 1 aasta 2 aastat —

V liide

Taotluse vorm – EASA vorm 19 1.2.

Käesolevas liites on esitatud näidisvorm III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja loa taotlemiseks. Liikmesriigi pädev asutus võib EASA vormi 19 muuta üksnes selleks, et lisada täiendav teave, mida on vaja juhul, kui siseriiklike nõuetega lubatakse või nõutakse sellise III lisa (66. osa) kohase lennundustehnilise töötaja loa kasutamist, mille suhtes I lisa (M osa) ja II lisa (145. osa) nõuded ei kehti. TAOTLUS 66. OSA KOHASE LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA VÄLJAANDMISEKS / MUUTMISEKS / SELLE KEHTIVUSE TAASTAMISEKS EASA VORM 19 TAOTLEJA ANDMED: Nimi: … Aadress: … Kodakondsus: … Sünniaeg ja -koht: … 66. OSA KOHASE LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA ANDMED (vajaduse korral): Loa number: … Väljaandmise kuupäev: … TÖÖANDJA ANDMED: Nimi: … Aadress: … Hooldusorganisatsiooni sertifikaadi viide: … Telefon: … Faks: … TAOTLUSE LIIK: (õige lahter märgistada ristiga) Algne luba Loa muutmine Loa kehtivuse taastamine Pädevus A B1 B2 B3 C Turbiinmootoriga lennuk Kolbmootoriga lennuk Turbiinmootoriga kopter Kolbmootoriga kopter Avioonika Kolbmootoriga hermetiseerimata lennukid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg Suured õhusõidukid Muud õhusõidukid kui suured õhusõidukid Tüübimärge / pädevusmärge / piirangute tühistamine (vajaduse korral): Soovin taotleda 66. osa kohase lennundustehnilise töötaja loa väljaandmist / muutmist / selle kehtivuse taastamist (nagu märgitud) ning kinnitan, et käesoleval taotlusevormil esitatud andmed on taotluse esitamise ajal õiged. Kinnitan, et: 1. mul ei ole muus liikmesriigis välja antud 66. osa kohast lennundustehnilise töötaja luba, 2. ma ei ole taotlenud muus liikmesriigis 66. osa kohast lennundustehnilise töötaja luba, 3. mul ei ole olnud muus liikmesriigis välja antud 66. osa kohast lennundustehnilise töötaja luba, mis on kehtetuks tunnistatud või mille kehtivus on peatatud. Olen teadlik, et ebaõige teabe esitamine võib võtta minult õiguse omada 66. osa kohast lennundustehnilise töötaja luba. Allkiri: … Nimi: … Kuupäev: … Palun võtta arvesse minu järgmisi kogemusi õhusõidukite hooldamisel (vajaduse korral): 147. osa kohase koolituse arvestamine Boonuspunktide arvestamine samaväärsete eksamite läbimist tõendava(te) tunnistus(t)e alusel Lisada kõik asjakohased tunnistused Soovitus (vajaduse korral): kinnitan, et taotleja on täitnud kõik 66. osa kohased nõuded hooldustööga seotud teadmiste ja kogemuste osas ja soovitan pädeval asutusel anda talle välja 66. osa kohane lennundustehnilise töötaja luba või lisada sellele asjaomane märge. Allkiri: … Nimi: … Ametikoht: … Kuupäev: … EASA vorm 19, versioon 3

VI liide

III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja luba – EASA vorm 26 1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.13.14.15.16.17.

III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja loa näidis on esitatud järgmistel lehekülgedel. Dokument tuleb printida standardvormis, kuid arvutis koostamiseks võib soovi korral selle mõõtmeid vähendada. Kui mõõtmeid vähendatakse, tuleb tagada piisav ruum ametlike pitsatite ja templite jaoks. Arvutis koostatavatel dokumentidel ei pea olema lahtreid, mis jäävad tühjaks, kui dokument on selgelt tuvastatav III lisa (66. osa) kohaselt välja antava lennundustehnilise töötaja loana. Dokumendi võib printida inglise keeles või asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles, kuid viimasel juhul tuleb iga väljaspool asjaomast liikmesriiki töötava loaomaniku puhul lisada ingliskeelne koopia, et tagada loa tekstist arusaamine vastastikuse tunnustamise puhul. Igal loaomanikul peab olema kordumatu loanumber, mis koosneb riiklikust identifikaatorist ja tähtnumbrilisest tunnusest. Dokumendi lehekülgede järjekord ei ole oluline ning sellel ei pea tingimata olema vahejooni, kui esitatav teave on paigutatud lehekülgedele selliselt, et iga lehekülge võib selgelt samastada lisatud lennundustehnilise töötaja loa näidisega. Dokumendi võib koostada i) liikmesriigi pädev asutus või ii) pädeva asutuse nõusolekul mis tahes II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kui järgitakse II lisa (145. osa) jaotises 145.A.70 osutatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatud menetlust, kuid dokumendi annab igal juhul välja liikmesriigi pädev asutus. Kehtiva lennundustehnilise töötaja loa muudatuse võib ette valmistada i) liikmesriigi pädev asutus või ii) pädeva asutuse nõusolekul mis tahes II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kui järgitakse II lisa (145. osa) jaotises 145.A.70 osutatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatud menetlust, kuid dokumendi muudab igal juhul liikmesriigi pädev asutus. Kui lennundustehnilise töötaja luba on välja antud, peab selle omanik hoidma seda heas korras ning tagama, et sinna ei lisataks volitusteta kandeid. Punktis 8 osutatud nõuete rikkumine võib kaasa tuua dokumendi kehtetuks tunnistamise ning hooldustõendite väljaandmise õiguse äravõtmise, samuti vastutusele võtmise siseriiklike õigusaktide alusel. III lisa (66. osa) kohaselt välja antud lennundustehnilise töötaja luba tunnustavad kõik liikmesriigid ning seda ei ole teises liikmesriigis töötades vaja vahetada. EASA vormi 26 lisa ei ole kohustuslik ja seda võib kasutada ainult siseriiklike õiguste märkimiseks, kui kõnealuste õiguste suhtes kohaldatakse selliseid siseriiklikke õigusakte, mis jäävad III lisa (66. osa) reguleerimisalast väljapoole. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antaval III lisa (66. osa) kohasel lennundustehnilise töötaja loal võib olla teistsugune lehekülgede järjekord ja seal ei pruugi olla vahejooni. Liikmesriigi pädev asutus võib otsustada õhusõidukitüübipädevuse lehekülge mitte välja anda kuni esimese õhusõidukitüübipädevuse kinnitamiseni, ning anda välja rohkem kui ühe õhusõidukitüübipädevuse lehekülje, kui pädevusi on rohkem. Punkti 13 sätetest olenemata peab iga väljaantav lehekülg olema eespool kirjeldatud vormingus ning sisaldama selle lehekülje jaoks kinnitatud teavet. Loal peab olema selgelt märgitud, et piirangud tähistavad hooldustõendi väljaandmise õiguse puudumist. Kui piiranguid ei ole, antakse lehekülg PIIRANGUD välja märkusega piiranguid ei ole. Kui kasutatakse eelnevalt väljatrükitud vormi, märgitakse igasse kategooria, alamkategooria või tüübipädevuse lahtrisse, mille kohta pädevusteavet ei ole, järgmine: pädevus puudub. III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja loa näidis I. EUROOPA LIIT (*) [LIIKMESRIIK] [ASUTUSE NIMI ja LOGO] II. 66. osa LENNUNDUSTEHNILISE LUBA III. Loa nr [LIIKMESRIIGI KOOD].66.[XXXX] EASA vorm 26, versioon 3 IVa. Loa omaniku täielik nimi: IVb. Sünniaeg ja -koht: V. Loa omaniku aadress: VI. Loa omaniku kodakondsus: VII. Loa omaniku allkiri:: III. Loa number: VIII. TINGIMUSED Loal peab olema selle omaniku allkiri ning loaga koos tuleb esitada selle omaniku pildiga dokument. Leheküljele „66. osa – KATEGOORIAD” lisatud kategooria ei luba loa omanikul õhusõiduki hooldustõendit välja anda. Koos õhusõidukipädevusmärkega vastab käesolev luba ICAO I lisa nõuetele. Käesoleva loa omaniku õigused on sätestatud määruses (EÜ) nr 2042/2003, eriti selle III lisas (66. osa). Luba kehtib piiranguid käsitleval leheküljel nimetatud kuupäevani, kui loa kehtivust eelnevalt ei peatata või luba kehtetuks ei tunnistata. Loaga kaasnevaid õigusi ei tohi kasutada, kui loa omanikul puudub eelneva kahe aasta jooksul omandatud kuuekuuline kogemus lennundustehnilise töötaja loa alusel tehtavate hooldustööde valdkonnas või ta ei ole täitnud asjaomaste õiguste saamiseks nõutavaid tingimusi. III. Loa number: IX. 66. osa – KATEGOORIAD KEHTIVUS A B1 B2 B3 C Lennukid turbiinmootoriga puudub puudub puudub Lennukid kolbmootoriga puudub puudub puudub Kopterid turbiinmootoriga puudub puudub puudub Kopterid kolbmootoriga puudub puudub puudub Avioonika puudub puudub puudub puudub Suured õhusõidukid puudub puudub puudub puudub Muud õhusõidukid kui suured õhusõidukid puudub puudub puudub puudub Kolbmootoriga hermetiseerimata lennukid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg puudub puudub puudub puudub X. Loa välja andnud ametniku allkiri ja kuupäev: XI. Loa välja andnud asutuse pitser või tempel: III. Loa number: XII. 66. OSA – ÕHUSÕIDUKIPÄDEVUS Õhusõidukipädevus Kategooria Tempel ja kuupäev III. Loa number: XIII. 66. OSA – PIIRANGUD Kehtib kuni: III. Loa number: EASA VORMI 26 lisa XIV. 66. osaga hõlmamata RIIKLIK PÄDEVUS vastavalt [riiklik õigusakt], kehtib üksnes [liikmesriik] Ametlik tempel ja kuupäev III. Loa number: TEADLIKULT TÜHJAKS JÄETUD EASA vorm 26, versioon 3

I liide

Baaskursuse kestus

Täismahus baaskursuse miinimumkestus on järgmine: Baaskursus Kestus (tundides) Teoreetilise õppe osa (%) A1 800 30–35 A2 650 30–35 A3 800 30–35 A4 800 30–35 B1.1 2400 50–60 B1.2 2000 50–60 B1.3 2400 50–60 B1.4 2400 50–60 B2 2400 50–60 B3 1000 50–60

II liide

IV lisas (147. osa) osutatud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat – EASA vorm 11

Lk 1/2 [LIIKMESRIIK (*)] Euroopa Liidu liikmesriik (**) LENNUNDUSTEHNILISTE TÖÖTAJATE KOOLITUS- JA EKSAMINEERIMISORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT Viide: [LIIKMESRIIGI KOOD (*)].147.[XXXX] Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu kehtivale määrusele (EÜ) nr 216/2008 ja komisjoni kehtivale määrusele (EÜ) nr 2042/2003 ning allpool täpsustatud tingimustele tõendab [LIIKMESRIIGI PÄDEV ASUTUS (*)], et [ÄRIÜHINGU NIMI JA AADRESS] on määruse (EÜ) nr 2042/2003 IV lisa (147. osa) A jaos osutatud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, kellel on lubatud korraldada lisatud sertifitseerimisgraafikus loetletud koolitusi ja eksameid ning anda välja nendega seotud sertifikaate, kasutades eespool osutatud viitenumbreid. TINGIMUSED 1. Sertifikaat kehtib üksnes IV lisa (147. osa) A jaos osutatud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamatu sertifikaadi osas määratletud valdkonnas. 2. Sertifikaat nõuab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamatus täpsustatud menetluste täitmist. 3. Sertifikaat kehtib, kuni sertifitseeritud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon täidab määruse (EÜ) nr 2042/2003 IV lisa (147. osa) nõudeid. 4. Kui eespool nimetatud tingimused on täidetud, kehtib käesolev sertifikaat tähtajatult, välja arvatud juhul, kui sertifikaadist on eelnevalt loobutud, see on asendatud teise sertifikaadiga, sertifikaadi kehtivus on peatatud või sertifikaat on kehtetuks tunnistatud. Algse väljaandmise kuupäev: … Käesoleva versiooni kuupäev: … Versiooni nr: … Allkiri: … Pädevale asutusele: [LIIKMESRIIGI PÄDEV ASUTUS (*)] EASA vorm 11, versioon 3 (*) Või EASA, kui EASA on pädev asutus. (**) Kolmanda riigi või EASA puhul maha tõmmata Lk 2/2 LENNUNDUSTEHNILISTE TÖÖTAJATE KOOLITUS- JA EKSAMINEERIMISORGANISATSIOONI SERTIFITSEERIMISGRAAFIK Viide: [LIIKMESRIIGI KOOD (*)].147.[XXXX] Organisatsioon: [ÄRIÜHINGU NIMI JA AADRESS] KLASS LOA KATEGOORIA PIIRANG BAASKOOLITUS (**) B1 (**) TB1.1 (**) TURBIINMOOTORIGA LENNUKID (**) TB1.2 (**) KOLBMOORORIGA LENNUKID (**) TB1.3 (**) TURBIINMOOTORIGA KOPTERID (**) TB1.4 (**) KOLBMOOTORIGA KOPTERID (**) B2 (**) TB2 (**) AVIOONIKA (**) B3 (**) TB3 (**) Kolbmootoriga hermetiseerimata lennukid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg (**) A (**) TA.1 (**) TURBIINMOOTORIGA LENNUKID (**) TA.2 (**) KOLBMOOTORIGA LENNUKID (**) TA.3 (**) TURBIINMOOTORIGA KOPTERID (**) TA.4 (**) KOLBMOOTORIGA KOPTERID (**) TÜÜBI-/TÖÖKOOLITUS (**) C (**) T4 (**) [ÕHUSÕIDUKI TÜÜP] (***) B1 (**) T1 (**) [ÕHUSÕIDUKI TÜÜP] (***) B2 (**) T2 (**) [ÕHUSÕIDUKI TÜÜP] (***) A (**) T3 (**) [ÕHUSÕIDUKI TÜÜP] (***) Sertifitseerimisgraafik kehtib üksnes lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamatu sertifikaadi osas määratletud valdkonna koolituste ja eksamite suhtes. Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamatu viide: … Algse väljaandmise kuupäev: … Viimase kinnitatud versiooni kuupäev: … Versiooni nr: … Allkiri: … Pädevale asutusele: [LIIKMESRIIGI PÄDEV ASUTUS (*)] EASA vorm 11, versioon 3 (*) Või EASA, kui EASA on pädev asutus. (**) Mittevajalik maha tõmmata, kui organisatsiooni ei sertifitseerita. (***) Lisada asjakohane pädevus ja piirangud.

III liide

III liide – IV lisas (147. osa) osutatud tunnistused – EASA vormid 148 ja 149

1. Baaskoolitus/eksam Allpool esitatud tunnistuse vormi, milles käsitletakse 147. osa kohase baaskoolituse läbimist, kasutatakse baaskoolituse läbimise, baasteadmiste eksami sooritamise või mõlema tõendamiseks. Tunnistusel on selgelt märgitud iga mooduli kohta sooritatud eksamid, eksami sooritamise kuupäev ja III lisa (66. osa) I liite vastav versioon. Lk 1/1 TUNNISTUS Viide: [LIIKMESRIIGI KOOD (*)].147.[XXXX].[YYYYY] Käesolev tunnistus on välja antud [NIMI] [SÜNNIAEG ja -KOHT] Kelle poolt: [ÄRIÜHINGU NIMI JA AADRESS] Viide: [LIIKMESRIIGI KOOD (*)].147.[XXXX] Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, kellel on lubatud korraldada sertifitseerimisgraafikus loetletud koolitusi ja eksameid vastavalt määruse (EÜ) nr 2042/2003 IV lisale (147. osa). Käesoleva tunnistusega tõendatakse, et eespool nimetatud isik on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 216/2008 ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 2024/2003 kõnealuste õigusaktide kehtimise ajal edukalt läbinud allpool nimetatud heakskiidetud baaskoolituskursuse (**) või sooritanud baasteadmiste eksami (**). [BAASKOOLITUSKURSUS (**)] või/ja [BAASTEADMISTE EKSAM (**)] [66. OSA MOODULITE LOETELU/EKSAMI SOORITAMISE KUUPÄEV] Kuupäev: … Allkiri: … nimel: [ARIÜHINGU NIMI] EASA vorm 148, versioon 1 (*) Või EASA, kui EASA on pädev asutus. (**) Mittevajalik läbi kriipsutada.

2. Tüübikoolitus/eksam 147. osa kohase tüübikoolituse tunnistuse allpool esitatud vormi kasutatakse tüübikoolituse teoreetilise õppe, tüübikoolituse praktilise õppe või mõlema läbimise tõendamiseks. Tunnistusele märgitakse ka plaaneri/mootori kombinatsioon, mida koolituse jooksul kasutati. Asjakohased viited tuleb vajaduse korral kustutada ning koolituse liigi lahtrisse tuleb märkida, kas koolitus hõlmas ainult teoreetilist õpet või nii teoreetilist kui ka praktilist õpet. Koolitustunnistusel tuleb selgelt märkida, kas koolitus oli täielik või osaline (nt plaanerit või jõuseadet või avioonika- ja elektrisüsteeme käsitlev kursus), või taotleja varasemal kogemusel põhinev erinevuskoolitus, nt A340 (CFM) koolitus A320 kogemust omavatele lennundustehnilistele töötajatele. Kui tegemist ei ole täieliku koolitusega, tuleb tunnistusel näidata, kas kursuse jooksul käsitleti eri teemade vahelisi kokkupuutepunkte või mitte. […] Lk 1/1 TUNNISTUS Viide: [LIIKMESRIIGI KOOD (*)].147.[XXXX].[YYYYY] Käesolev tunnistus on välja antud [NIMI] [SÜNNIAEG ja –KOHT] Kelle poolt: [ÄRIÜHINGU NIMI JA AADRESS] Viide: [LIIKMESRIIGI KOOD (*)].147.[XXXX] Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, kellel on lubatud korraldada sertifitseerimisgraafikus loetletud koolitusi ja eksameid vastavalt määruse (EÜ) nr 2042/2003 IV lisale (147. osa). Käesoleva tunnistusega tõendatakse, et eespool nimetatud isik on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 216/2008 ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 2024/2003 kõnealuste õigusaktide kehtimise ajal edukalt läbinud allpool nimetatud heakskiidetud tüübikoolituse teooriaõppe (**) ja/või praktilise õppe (**) ning sooritanud vastavad eksamid. [ÕHUSÕIDUKITÜÜBI KOOLITUSKURSUS (**)] [KURSUSE ALGUS- ja LÕPPKUUPÄEV] [TEOORIAÕPPE VÕI PRAKTILISE ÕPPE KIRJELDUS] ja/või [ÕHUSÕIDUKITÜÜBIKOOLITUSE EKSAM (**)] [EKSAMI LÕPPKUUPÄEV] Kuupäev: … Allkiri: … nimel: [ÄRIÜHINGU NIMI] EASA vorm 149, versioon 1 […] (*) Või EASA, kui EASA on pädev asutus. (**) Mittevajalik läbi kriipsutada.

Versions

1. 2011-10-21