Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2011/404@2011-04-08/et

Contents

1. Preamble
2. I JAOTIS ÜLDSÄTTED REGULEERIMISALA
   1. Artikkel 1 Sisu
   2. Artikkel 2 Selgitused
3. II JAOTIS VETELE JA VARUDELE JUURDEPÄÄSU ÜLDTINGIMUSED I Kalalaevatunnistused
   1. Artikkel 3 Kalalaevatunnistuste väljastamine ja haldamine
   2. Artikkel 4 Kalapüügiload
   3. Artikkel 5 Kalapüügilubade nimekiri
   4. Artikkel 18 Satelliitseireseadme olemasolu nõue ELi kalalaevadel
   5. Artikkel 19 Satelliitseireseadmete karakteristikud
   6. Artikkel 20 Kaptenite kohustused seoses satelliitseireseadmetega
   7. Artikkel 21 Lipuliikmesriigi poolt võetavad kontrollimeetmed
   8. Artikkel 22 Andmete edastamise sagedus
   9. Artikkel 23 Teatavatesse piirkondadesse sisenemise ja neist väljumise seire
   10. Artikkel 24 Andmete edastamine rannikuäärsele liikmesriigile
   11. Artikkel 25 Satelliitseireseadme tehniline rike või mittetoimimine
   12. Artikkel 26 Andmete saamata jäämine
   13. Artikkel 27 Püügitegevuse seire ja registreerimine
   14. Artikkel 28 Komisjoni juurdepääs andmetele
4. 1. Kalalaevade märgistamine ja identifitseerimine
   1. Artikkel 6 Kalalaevade märgistamine
   2. Artikkel 7 ELi kalalaeva pardal hoitavad dokumendid
5. 2. Püügivahendite ja aluste märgistamine ja identifitseerimine
   1. Artikkel 8 Aluste ja peibutuspüügivahendite märgistamine
   2. Artikkel 9 Üldeeskirjad passiivpüüniste ja piimtraalide kohta
   3. Artikkel 10 Eeskirjad piimtraalide kohta
   4. Artikkel 11 Eeskirjad passiivpüüniste kohta
   5. Artikkel 12 Eeskirjad märgiste kohta
   6. Artikkel 13 Eeskirjad toodrite kohta
   7. Artikkel 14 Eeskirjad köite kohta
   8. Artikkel 15 Eeskirjad otsatoodrite kohta
   9. Artikkel 16 Otsatoodrite kinnitamise eeskirjad
   10. Artikkel 17 Vahetoodrid
6. III KALAPÜÜGI KONTROLL
   1. Artikkel 56 Proovivõtukavade kehtestamine
   2. Artikkel 57 Proovivõtumetoodika
   3. Artikkel 58 Püügikoormust käsitlev aruanne
   4. Artikkel 59 Üldpõhimõtted
   5. Artikkel 60 Saadaolevate kalapüügivõimaluste jaotamine
   6. Artikkel 61 Peajõuseadme võimsuse sertifitseerimine
   7. Artikkel 62 Kontrollimine ja proovivõtukava
   8. Artikkel 63 Füüsiline kontroll
   9. Artikkel 64 Proovivõtukavade kehtestamine
   10. Artikkel 65 Proovivõtukavadest teatamine ja nende hindamine
7. 1. Paberkujul püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni täitmine ning esitamine
   1. Artikkel 29 ELi kalalaevad, mis on kohustatud täitma ning esitama paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsiooni
   2. Artikkel 30 Paberkujul püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide näidised
   3. Artikkel 31 Juhised paberkujul püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide täitmiseks ja esitamiseks
   4. Artikkel 32 Paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni esitamise tähtajad
8. 2. Paberkujul püügipäevikut käsitlevad erieeskirjad
   1. Artikkel 33 Paberkujul püügipäeviku täitmine
9. 3. Paberkujul ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni käsitlevad erieeskirjad
   1. Artikkel 34 Paberkujul ümberlaadimisdeklaratsiooni üleandmine
   2. Artikkel 35 Lossimisdeklaratsiooni allkirjastamine
10. 1. Püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni andmete elektrooniline täitmine ning esitamine
    1. Artikkel 36 ELi kalalaevadele elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi olemasolu nõue
    2. Artikkel 37 ELi kalalaevalt selle lipuliikmesriigi pädevatele asutustele edastatavate andmete vorming
    3. Artikkel 38 Kinnitusteade
    4. Artikkel 39 Tegutsemine elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral
    5. Artikkel 40 Andmete saamata jäämine
    6. Artikkel 41 Andmetele juurdepääsu häired
    7. Artikkel 42 Andmed elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi toimimise kohta
    8. Artikkel 43 Liikmesriikidevahelise teabevahetuse vorm
    9. Artikkel 44 Juurdepääs andmetele
    10. Artikkel 45 Liikmesriikidevaheline teabevahetus
    11. Artikkel 46 Vastutav ametiasutus
11. 2. Elektroonilist püügipäevikut käsitlevad erieeskirjad
    1. Artikkel 47 Edastamise sagedus
12. 1. Eluskaalu kindlaksmääramist käsitlevad ühised eeskirjad
    1. Artikkel 48 Mõisted
    2. Artikkel 49 Ümberarvestustegurid
    3. Artikkel 50 Arvutusmeetod
13. 2. Püügipäeviku täitmise ja esitamise ühised eeskirjad
    1. Artikkel 51 Püügipäevikuid käsitlevad üldeeskirjad
14. 3. Ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsioonide täitmise ja esitamise ühised eeskirjad
    1. Artikkel 52 Lubatud kõikumine ümberlaadimisdeklaratsiooni puhul
    2. Artikkel 53 Erinevus ümberlaaditud saagi kogustes
    3. Artikkel 54 Lossimise lõpuleviimine
    4. Artikkel 55 Püügitoiminguid, mis hõlmavad kahte või enamat ELi kalalaeva
15. IV TURUSTAMISE KONTROLL
    1. Artikkel 66 Mõiste
    2. Artikkel 67 Partiidel esitatav teave
    3. Artikkel 68 Tarbijate teavitamine
    4. Artikkel 90 Üldeeskirjad
    5. Artikkel 91 Müügiteatiste vorm
16. 1. Kaalumise üldeeskirjad
    1. Artikkel 69 Reguleerimisala
    2. Artikkel 70 Kaalumisdokumendid
    3. Artikkel 71 Kaalumise ajastus
    4. Artikkel 72 Kaalumissüsteemid
    5. Artikkel 73 Külmutatud kalandustoodete kaalumine
    6. Artikkel 74 Jää ja vesi
    7. Artikkel 75 Pädevate asutuste juurdepääs
    8. Artikkel 76 Proovivõtukavad
    9. Artikkel 77 Kontrollikavad ja -programmid kalandustoodete kaalumiseks pärast lossimiskohast transportimist
17. 2. Teatavate pelaagiliste liikide kaalumise erieeskirjad
    1. Artikkel 78 Heeringa, makrelli ja stauriidi kaalumise korra ulatus
    2. Artikkel 79 Heeringa-, makrelli- ja stauriidisaagi kaalumise sadamad
    3. Artikkel 80 Liikmesriigi sadamasse sisenemine
    4. Artikkel 81 Saagi lossimine
    5. Artikkel 82 Püügipäevik
    6. Artikkel 83 Riiklikud kaalukojad värske heeringa, makrelli ja stauriidi kaalumiseks
    7. Artikkel 84 Eraomandis kaalukojad värske kala kaalumiseks
    8. Artikkel 85 Külmutatud kala kaalumine
    9. Artikkel 86 Kaalumisdokumentide säilitamine
    10. Artikkel 87 Müügiteatis ja ülevõtmisdeklaratsioon
    11. Artikkel 88 Ristkontroll
    12. Artikkel 89 Kaalumise seire
18. V JÄRELEVALVE
    1. Artikkel 92 Järelevalvearuandes registreeritav teave
    2. Artikkel 93 Üldeeskirjad kontrolliülesandega vaatlejate kohta
    3. Artikkel 94 Kontrolliülesandega vaatlejate sõltumatus
    4. Artikkel 95 Kontrolliülesandega vaatlejate ülesanded
    5. Artikkel 96 Katseprojektid
19. VI INSPEKTEERIMINE
    1. Artikkel 113 Käitajate üldised kohustused
    2. Artikkel 114 Kapteni ülesanded inspekteerimise ajal
    3. Artikkel 115 Inspekteerimisaruannet käsitlevad ühised eeskirjad
    4. Artikkel 116 Inspekteerimisaruannete koostamine
    5. Artikkel 117 Inspekteerimisaruande koopia
    6. Artikkel 118 Elektrooniline andmebaas
    7. Artikkel 119 Euroopa Liidu inspektoritest teatamine
    8. Artikkel 120 Euroopa Liidu inspektorite nimekiri
    9. Artikkel 121 Euroopa Liidu inspektorite nimekirja edastamine piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele
    10. Artikkel 122 Euroopa Liidu inspektorite volitused ja kohustused
    11. Artikkel 123 Aruanded
    12. Artikkel 124 Aruannete järelmeetmed
20. 1. Üldsätted
    1. Artikkel 97 Ametnikud, kes on volitatud teostama inspekteerimist nii merel kui ka maal
    2. Artikkel 98 Üldpõhimõtted
    3. Artikkel 99 Ametnike kohustused inspekteerimisele eelneval etapil
    4. Artikkel 100 Inspekteerima volitatud ametnike kohustused
    5. Artikkel 101 Liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Kalanduskontroll Agentuuri kohustused
21. 2. Inspekteerimine merel
    1. Artikkel 102 Üldsätted merel inspekteerimise kohta
    2. Artikkel 103 Kalalaeva pardale minek merel
    3. Artikkel 104 Tegevus pardal
22. 3. Inspekteerimine sadamas
    1. Artikkel 105 Inspekteerimise ettevalmistamine
    2. Artikkel 106 Inspekteerimine sadamas
    3. Artikkel 107 Teatavate pelaagiliste liikide lossimise inspekteerimine
23. 4. Inspekteerimine transportimise ajal
    1. Artikkel 108 Üldpõhimõtted
    2. Artikkel 109 Pitseeritud transpordivahendid
24. 5. Inspekteerimine turul
    1. Artikkel 110 Üldpõhimõtted
    2. Artikkel 111 Täiendavad meetodid ja tehnoloogiad
    3. Artikkel 112 Turult kõrvaldatud kalandustoodete kontrollimine
25. VII JÕUSTAMINE TÕSISTE RIKKUMISTE PUNKTISÜSTEEM
    1. Artikkel 125 Tõsiste rikkumiste punktisüsteemi kehtestamine ja toimimine
    2. Artikkel 126 Punktide määramine
    3. Artikkel 127 Otsuste teatavakstegemine
    4. Artikkel 128 Omandiõiguse üleminek
    5. Artikkel 129 Kalalaevatunnistuse peatamine ja jäädavalt äravõtmine
    6. Artikkel 130 Kalalaevatunnistuse peatamise või jäädava äravõtmise järelmeetmed
    7. Artikkel 131 Kalalaevatunnistuste kustutamine asjaomastest nimekirjadest
    8. Artikkel 132 Ebaseaduslik kalapüük kalalaevatunnistuse peatamise ajal või pärast selle jäädavalt äravõtmist
    9. Artikkel 133 Punktide kustutamine
    10. Artikkel 134 Kalalaeva kaptenitele määratavate punktide süsteem
26. VIII MEETMED, MILLEGA TAGATAKSE, ET LIIKMESRIIGID JÄRGIVAD ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA EESMÄRKE
    1. Artikkel 135 Mõiste
    2. Artikkel 136 Maksetähtaja katkestamine
    3. Artikkel 137 Maksete peatamine
    4. Artikkel 138 Rahalise abi tühistamine
    5. Artikkel 139 Üldeeskirjad kalapüügivõimaluste vähendamiseks liigse kasutamise korral
    6. Artikkel 140 Kalapüügivõimaluste vähendamist käsitlevad konsultatsioonid
    7. Artikkel 141 Eeskirjad kvootide vähendamiseks ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmata jätmise korral
    8. Artikkel 142 Vähendatavate koguste kindlaksmääramine
27. IX ANDMED JA TEAVE
    1. Artikkel 143 Sisu
    2. Artikkel 144 Kontrollitavad andmed
    3. Artikkel 145 Kontrollimenetlused
    4. Artikkel 146 Komisjoni juurdepääs
    5. Artikkel 147 Veebisaitide kasutamine ja veebiteenused
    6. Artikkel 148 Avalikkusele kättesaadav veebisait ja veebiteenused
    7. Artikkel 149 Turvatav veebisait ja veebiteenused
28. X RAKENDAMINE
    1. Artikkel 165 Aruande vorm ja tähtaeg
29. 1. Üldsätted
    1. Artikkel 150 Reguleerimisala
    2. Artikkel 151 Kulud
    3. Artikkel 152 Vastutav ametiasutus
    4. Artikkel 153 Järelmeetmed
30. 2. Eelneva taotluseta esitatav teave
    1. Artikkel 154 Eelneva taotluseta esitatav teave
31. 3. Abitaotlus
    1. Artikkel 155 Mõiste
    2. Artikkel 156 Üldnõuded
    3. Artikkel 157 Taotluste ja vastuste edastamine
    4. Artikkel 158 Teabenõuded
    5. Artikkel 159 Täitemeetmete võtmise nõue
    6. Artikkel 160 Teabenõudele ja täitemeetmete võtmise nõudele vastamise tähtaeg
    7. Artikkel 161 Haldusteatise esitamise nõue
32. 4. Suhted komisjoni või selle määratud asutusega
    1. Artikkel 162 Teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni või selle määratud asutuse vahel
    2. Artikkel 163 Kooskõlastamine komisjoni või selle määratud asutusega
33. 5. Suhted kolmandate riikidega
    1. Artikkel 164 Teabevahetus kolmandate riikidega
34. XI LÕPPSÄTTED
    1. Artikkel 166 Kehtetuks tunnistamine
    2. Artikkel 167 Jõustumine
35. ANNEX
36. KALALAEVATUNNISTUSELE MÄRGITAV MINIMAALNE TEAVE
37. KALAPÜÜGILOALE MÄRGITAV MINIMAALNE TEAVE
38. TOODRITE KIRJELDUS
39. LÄÄNEPOOLNE OTSATOODER
40. IDAPOOLNE OTSATOODER
41. VAHETOODER
42. LIPURIIGILT RANNIKUÄÄRSELE LIIKMESRIIGILE VMS-ANDMETE ELEKTROONILISE EDASTAMISE VORM A.
43. EUROOPA LIIDU KALALAEVADE ÜHENDATUD PÜÜGIPÄEVIKU, LOSSIMISDEKLARATSIOONI JA ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONI NÄIDIS
44. EUROOPA LIIDU KALALAEVA PÜÜGIPÄEVIKU JA LOSSIMIS/ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONI NÄIDIS (VAHEMERI)
45. JUHISED EUROOPA LIIDU KALALAEVADE KAPTENITELE, KES ON KOHUSTATUD TÄITMA JA ESITAMA PABERKUJUL PÜÜGIPÄEVIKU, LOSSIMIS- JA/VÕI ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONI
46. 2.
47. 2.2. a)
48. 3. a)
49. 3.1. a)
50. 3.2. a)
51. KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 16 LÕIKES 1 JA ARTIKLI 25 LÕIKES 1 OSUTATUD PROOVIVÕTUKAVA KOOSTAMISE METOODIKA 1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.
52. PÜÜGIKOORMUSE ARUANDE VORMID 1.2.3.4.5.
53. PÜÜGIKOORMUSE ARUANDE VORMID 1. a)
54. PÜÜGIKOORMUSE ARUANDE VORMID 1.2. a)
55. PÜÜGIKOORMUSE ARUANDE VORMID 1.2.3. a)
56. KÜLMUTATUD KALATOODETE KASTI VÕI PLOKI KESKMISE NETOKAALU ARVUTAMISE METOODIKA Proovivõtukava 1.2.3.4.
57. KÜLMUTATUD KALATOODETE KASTI VÕI PLOKI KESKMISE NETOKAALU ARVUTAMISE METOODIKA Proovivõtukava 1.2.3. a)
58. KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 60 LÕIKES 1 OSUTATUD PROOVIVÕTUKAVADE KOOSTAMISE METOODIKA LIIKMESRIIKIDES LOSSITUD KALANDUSTOODETE PUHUL 1.2.3.4.5.6.7.8.
59. KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 60 LÕIKES 3 OSUTATUD PROOVIVÕTUKAVA KOOSTAMISE METOODIKA 1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.
60. KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 61 LÕIKES 1 OSUTATUD KONTROLLIKAVA KOOSTAMISE METOODIKA 1.2.3.4.5.6.7.8.
61. KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 61 LÕIKES 2 OSUTATUD ÜHISTE KONTROLLIPROGRAMMIDE KOOSTAMISE METOODIKA 1.2.3.4.5.6.7.8.
62. KALALAEVADE MÄRKAMISE JA TUVASTAMISEGA SEOTUD JÄRELEVALVEARUANDE KOOSTAMISEKS VAJALIKU TEABE LOETELU MÄRKUSED JÄRELEVALVEARUANDES VAJALIKU TEABE KOHTA 1.2.34.5.6.7.8.9.
63. KALALAEVADE MÄRKAMISE JA TUVASTAMISEGA SEOTUD JÄRELEVALVEARUANDE KOOSTAMISEKS VAJALIKU TEABE LOETELU ÜLDTEAVE
64. TURVALISTE VEEBISAITIDE TURVALISTEL ALL-LEHEKÜLGEDEL ESITATAV TEAVE 1.2.3.4.5.6.7.8.
65. TURVALISTE VEEBISAITIDE TURVALISTEL ALL-LEHEKÜLGEDEL ESITATAV TEAVE 1. a)
66. TURVALISTE VEEBISAITIDE TURVALISTEL ALL-LEHEKÜLGEDEL ESITATAV TEAVE 1.2. a)
67. TURVALISTE VEEBISAITIDE TURVALISTEL ALL-LEHEKÜLGEDEL ESITATAV TEAVE 1.2.3. a)
68. KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJATE ÜLESANDED 1.2.
69. KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJATE ÜLESANDED 1. a)
70. KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJA ARUANDE VORM KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJA ARUANNE
71. INSPEKTEERIMISARUANDED INSPEKTEERIMISARUANDE TÄITMISEKS VAJALIK MINIMAALNE TEAVE
72. KALANDUSINSPEKTSIOONI VAHENDITE MÄRGISTAMINE INSPEKTSIOONI VIMPEL VÕI MÄRK
73. LAEVATREPI EHITUS JA KASUTAMINE 1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.13.
74. LAEVATREPI EHITUS JA KASUTAMINE 1.2.3. a)
75. LAEVATREPI EHITUS JA KASUTAMINE 1.2.3.4. a)
76. KOMISJONI TAOTLUSEL ESITATAVATE ANDMETE LOETELU
77. Liikmesriik
78. Teave üksikute toimingute kohta
79. Tabeli lahtrite sõnastus
80. Lahtrid 7 kuni 10:
81. Lahtrid 11 kuni 13:
82. Projektide andmed (üks leht projekti kohta)
83. Lahtrid 4 kuni 6:
84. AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE 1.2.3.4.5.6.7.
85. AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE 1. a)
86. AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE 1.2. a)
87. AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE 1.2.3. a)
88. AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE 1.2.3.4. a)
89. AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE 1.2.3.4.5. a)
90. AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE 1.2.3.4.5.6. a)
91. TAOTLUSE ALUSEL TEABEVAHETUSE TÜÜPVORM VASTAVALT KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLILE 158
92. HALDUSTEATISE ESITAMISE NÕUDE TÜÜPVORM VASTAVALT KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 161 LÕIKELE 2
93. HALDUSTEATISELE VASTAMISE TÜÜPVORM VASTAVALT KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 161 LÕIKELE 3
94. MINIMAALNE TEAVE, MILLE ALUSEL KOOSTATAKSE IGA VIIE AASTA JÄREL ARUANNE KONTROLLIMÄÄRUSE RAKENDAMISE KOHTA
95. 2. SISU
96. 3. SISU
97. 4.
98. 5. SISU
99. 6. SISU
100. 7. SISU
101. 8. SISU
102. 9. SISU
103. 10. SISU
104. 11. SISU
105. 12. KOKKUVÕTE
106. 13. SISU
107. 14.
108. 15. ANDMETE ANALÜÜS JA AUDIT
109. 16.
110. 16.1. HALDUSLIK JA VASTASTIKUNE KOOSTÖÖ

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, eriti selle artikli 6 lõiget 5, artikli 7 lõiget 5, artikli 8 lõiget 1, artikli 9 lõiget 5, artikli 14 lõiget 10, artikli 15 lõiget 9, artikli 16 lõiget 2, artikli 21 lõiget 7, artikli 22 lõiget 7, artikli 23 lõiget 5, artikli 24 lõiget 8, artikli 25 lõiget 2, artiklit 32, artikli 37 lõiget 4, artikli 40 lõiget 6, artikli 55 lõiget 5, artikli 58 lõiget 9, artikli 60 lõiget 7, artiklit 61, artikli 64 lõiget 2, artikli 72 lõiget 5, artikli 73 lõiget 9, artikli 74 lõiget 6, artikli 75 lõiget 2, artikli 76 lõiget 4, artikli 78 lõiget 2, artikli 79 lõiget 7, artikli 92 lõiget 5, artikli 103 lõiget 8, artikli 105 lõiget 6, artikli 106 lõiget 4, artikli 107 lõiget 4, artikli 111 lõiget 3, artikli 116 lõiget 6, artikli 117 lõiget 4 ning artikli 118 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1) Määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (edaspidi kontrollimäärus) on ette nähtud üksikasjalike eeskirjade ja meetmete vastuvõtmine selle teatavate sätete rakendamiseks.

(2) Kõnealuste üksikasjalike eeskirjade ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja kehtestada teatavad mõisted.

(3) Kontrollimääruse artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et ELi kalalaeva võib kasutada vee-elusressursside töönduslikul eesmärgil kasutamiseks vaid juhul, kui tal on kehtiv kalalaevatunnistus. Kontrollimääruse artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et ELi kalalaeval on lubatud teha konkreetseid püügitoiminguid vaid juhul, kui need on märgitud tema kehtivale kalapüügiloale. Tuleks kehtestada ühised eeskirjad kõnealuste kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade väljastamise ja haldamise kohta, et tagada nendes sisalduva teabe ühine standard.

(4) Kontrollimääruse artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et kalalaeva kapten järgib kalalaevade ja nende püügivahendite märgistamise ning identifitseerimisega seotud tingimusi ja piiranguid. Kuna kõnealuseid tingimusi ja piiranguid kohaldatakse ELi vete suhtes, tuleks need kehtestada Euroopa Liidu tasandil.

(5) Kontrollimääruse artikli 9 lõike 1 kohaselt kasutavad liikmesriigid satelliitsidel põhinevat laevaseiresüsteemi, et jälgida tõhusalt oma kalalaevade püügitegevust, hoolimata nende asukohast, ning oma vetes toimuvat püügitegevust. Asjakohane on kehtestada Euroopa Liidu tasandil kõnealuse süsteemi ühised spetsifikatsioonid. Kõnealustes spetsifikatsioonides tuleks sätestada eelkõige satelliitseireseadmete karakteristikud, asukoha andmete edastamise üksikasjad ning eeskirjad satelliitseireseadmete tehnilise rikke või mittetoimimise puhul.

(6) Kontrollimääruse artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et kümnemeetrise kogupikkusega või pikemate ELi kalalaevade kaptenid peavad püügipäevikut laeva toimingute kohta. Tuleks määrata kindlaks püügipäevikutesse kantav teave ja selle vorm.

(7) Kontrollimääruse artikli 14 lõikes 7 on sätestatud, et säilitatud või töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks kohaldavad ELi kalalaevade kaptenid ELi tasandil kindlaks määratud ümberarvestustegureid. Seetõttu on vajalik kehtestada kõnealused ümberarvestustegurid.

(8) Kontrollimääruse artikli 15 lõikes 1 on sätestatud, et 12-meetrise kogupikkusega või pikemate ELi kalalaevade kaptenid registreerivad püügipäeviku andmed elektrooniliselt. Tuleks kehtestada kõnealuse teabe elektroonilise registreerimise ja edastamise nõuded ning täpsustada selle vorm.

(9) Kontrollimääruse artikli 21 lõikes 1 ja artikli 23 lõikes 1 on sätestatud, et kümnemeetrise kogupikkusega või pikemate ELi kalalaevade kaptenid peavad täitma ja esitama ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsioonid. Tuleks määrata kindlaks kõnealustes deklaratsioonides sisalduv teave ja täpsustada nende esitamise üksikasjad.

(10) Kontrollimääruse artikli 22 lõikes 1 ja artikli 24 lõikes 1 on sätestatud ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsioonide elektrooniline sisestamine ja edastamine. Tuleks kehtestada kõnealuste andmete elektroonilise täitmise ja edastamise nõuded ning täpsustada nende vorm.

(11) Kontrollimääruse artikli 16 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 1 on sätestatud, et iga liikmesriik jälgib proovivõtu alusel nende kalalaevade tegevust, mille suhtes ei kohaldata püügipäeviku nõudeid ja lossimisdeklaratsioone. Proovivõtu ühise standardi tagamiseks tuleks Euroopa Liidu tasandil kehtestada üksikasjalikud eeskirjad.

(12) Kontrollimääruse artiklis 37 on sätestatud, et komisjon võtab vajalikud parandusmeetmed, kui ta on keelanud kalapüügi liikmesriigile või liikmesriikide rühmale või Euroopa Liidule kättesaadavate kalapüügivõimaluste väidetava ammendamise tõttu ning selgub, et liikmesriik ei ole tegelikult oma kalapüügivõimalusi ammendanud. Tuleks võtta vastu kõnealuste kalapüügivõimaluste ümberjagamise asjakohased eeskirjad, kus võetakse arvesse olukordi, kus lubatud kogupüük (TAC) on ELile kättesaadav või mitte või kus kalapüügivõimaluste iga-aastase kehtestamise tõttu ei võimalda asjaolud ümberjagamist.

(13) Kontrollimääruse artiklitega 39 ja 41 on ette nähtud eeskirjad selle tagamiseks, et kalalaevade mootorivõimsust ei ületataks. Tuleks kehtestada tehnilised eeskirjad kõnealuse valdkonna asjakohaste sertifikaatide ja kontrollimise kohta.

(14) Kontrollimääruse artiklis 55 on sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et harrastuskalapüük oleks kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega. Taastamiskavaga hõlmatud varude kohta peaksid liikmesriigid koguma harrastuskalapüügi andmeid. Kui harrastuskalapüük avaldab varudele märkimisväärset mõju, võib nõukogu otsustada majandamise erimeetmete üle. Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad proovivõtukavade koostamiseks, et võimaldada liikmesriikidel teha taastamiskavadega hõlmatud selliste kalavarude püügi seiret, mis püütakse nende laevade harrastuskalapüügi käigus nende õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

(15) Laialdase kontrollisüsteemi loomiseks peaks selline süsteem hõlmama kogu tootmisahelat ja turustamist. Kontrollimääruse artikliga 58 on ette nähtud ühtne jälgitavussüsteem selle tagamiseks et, kõik kalandus- ja vesiviljelustoodete partiid oleksid jälgitavad kõikidel tootmis-, töötlemis- ja levitamisetappidel alates püügist või saagikoristusest kuni jaemüügini. Tuleks kehtestada asjaomaste toodete identifitseerimismenetluste ühised eeskirjad.

(16) Kontrollimääruse artiklis 60 on sätestatud, et kõik kalandustooted kaalutakse pädevate asutuste poolt tunnustatud kaalumissüsteemide abil, välja arvatud juhul, kui nad on võtnud vastu proovivõtukava, mille komisjon on heaks kiitnud. Kõikides liikmesriikides tuleks kehtestada ühised eeskirjad värskete ja külmutatud kalandustoodete kaalumiseks, aga ka ümberlaaditud kalandustoodete kaalumiseks ja kalandustoodete kaalumiseks pärast lossimiskohast transportimist.

(17) Kontrollimääruse artiklis 61 on sätestatud võimalus kaaluda kalandustooteid pärast transportimist, tingimusel et liikmesriik on võtnud vastu kontrollikava, või kui kalandustooted transporditakse teise liikmesriiki, tingimusel et asjaomane liikmesriik on võtnud vastu ühise kontrolliprogrammi, mille komisjon on heaks kiitnud ning mis põhineb komisjoni poolt vastu võetud riskipõhisel metoodikal. Tuleks määratleda kõnealune riskipõhine metoodika.

(18) Heeringa-, makrelli- ja stauriidipüügil on mõned iseärasused. Kõnealuste iseärasuste arvessevõtmiseks on asjakohane kehtestada erieeskirjad kaalumise ja sellega seonduva suhtes.

(19) Kontrollimääruse artikliga 64 on ette nähtud, et tuleks vastu võtta müügiteatiste sisu üksikasjalikud eeskirjad. On asjakohane lisada kõnealused eeskirjad käesolevale määrusele.

(20) Kontrollimääruse artiklites 71 ja 72 on sätestatud, et liikmesriigid peavad teostama järelevalvet ELi vetes ning võtma vajalikud meetmed, kui täheldamine ei vasta neile kättesaadavale teabele. Tuleks kehtestada ühised eeskirjad järelevalvearuande sisu ja selle edastusvahendi kohta.

(21) Kontrollimääruse artikli 73 kohaselt võib nõukogu kehtestada kontrolli- ja vaatluskavu ning määrata üldjoontes kindlaks kalalaeva pardal viibivate kontrolliülesandega vaatlejate profiili ja ülesanded. Seetõttu tuleks koostada üksikasjalikud eeskirjad kontrolliülesandega vaatlejate kasutamise ja kohustuste kohta.

(22) Kontrollimääruse VII jaotise I peatüki kohaselt tuleb vastu võtta inspekteerimise eeskirjad, et edendada standardset lähenemisviisi liikmesriikide kontrollitegevusele. Eeskirjad tuleks kehtestada seoses inspekteerimise eest vastutavate ametnike käitumisega ja liikmesriikide kohustustega seoses kõnealuste inspekteerimiste teostamiseks volitatud ametnike käitumisega. Samas tuleks selgitada käitajate ülesanded inspekteerimise ajal. Samuti on vaja kehtestada ühised põhimõtted seoses inspekteerimismenetlustega merel, sadamas, transportimisel ja turgudel ning seoses inspekteerimisaruannete ja nende edastamisega.

(23) Kontrollimääruse artiklis 79 on sätestatud, et ELi inspektorid võivad inspekteerida ELi vetes ning ELi vetest väljaspool asuvatel ELi kalalaevadel. Asjakohane on koostada eeskirjad seoses ELi inspektorite nimetamisega, nende ülesannete ja kohustustega ning ka nende aruande järelmeetmetega.

(24) Kontrollimääruse artikliga 92 on ette nähtud tõsiste rikkumiste punktisüsteemi kehtestamine, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmine ja võrdsed võimalused kõikides ELi vetes. Selle saavutamiseks tuleks Euroopa Liidu tasandil kehtestada ühised eeskirjad kõnealuse punktisüsteemi kohaldamiseks ja ka loetelu punktidest, mida määratakse iga tõsise rikkumise eest.

(25) Vastavalt kontrollimääruse artikli 5 lõikele 6 ja artiklile 103 on nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) ja nõukogu 22. mai 2006. aasta määruse (EÜ) nr 861/2006 (millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas) raames antav rahaline abi seatud sõltuvusse sellest, kas liikmesriigid täidavad oma kohustusi kalavarude kaitse ja kalanduskontrolli valdkonnas, ning komisjonil on teatavatel tingimustel võimalus kõnealune rahaline abi peatada ja tühistada. Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad kõnealuste meetmete kohaldamiseks.

(26) Kontrollimääruse artiklis 107 on sätestatud, et kui liikmesriigid ei täida mitmeaastaste kavadega hõlmatud kalavarudega seotud eeskirju ning see on tõsine oht selliste kalavarude kaitse jaoks, võib komisjon teha kvootidest mahaarvamisi. Seega tuleks koostada eeskirjad seoses mahaarvamise ulatusega, võttes arvesse rikkumise laadi, selle mõju ulatust ja ka ohu tõsidust kalavarule.

(27) Kontrollimääruse XII jaotise I peatükis on kehtestatud eeskirjad seoses kõnealuse määruse kohaldamiseks registreeritud andmete töötlemisega, sh liikmesriikide kohustus luua arvutipõhine andmebaas ja kontrollisüsteem, ning kõnealustele andmetele juurdepääsuga ja nende vahetamisega seonduvad nõuded. Tuleks kehtestada ühised eeskirjad, et luua kord kõnealuste andmete töötlemiseks, komisjoni juurdepääsu tagamiseks ja andmete vahetuse nõuete täpsustamiseks.

(28) Kontrollimääruse artiklis 110 käsitletakse komisjoni või selle määratud asutuse kaugjuurdepääsu arvutifailidele, mis sisaldavad liikmesriikide kalapüügi seirekeskustes registreeritud andmeid. Kõnealuse juurdepääsu tagamiseks on asjakohane kehtestada selged eeskirjad järgitavate tingimuste ja menetluste kohta.

(29) Kontrollimääruse artiklitega 114–116 on ette nähtud, et liikmesriigid peavad looma ametlikud veebisaidid. Selleks, et tagada neile kõigis liikmesriikides võrdne juurdepääs, on asjakohane kehtestada kõnealuste veebisaitide suhtes eeskirjad ELi tasandil.

(30) Kontrollimääruse artikli 117 kohaselt luuakse vastastikuse abistamise süsteem liikmesriikide ja komisjoni halduskoostöö tagamiseks. Kõnealune halduskoostöö on vajalik selle tagamiseks, et ELis loodaks võrdsed võimalused ning ebaseaduslikku tegevust uuritaks nõuetekohaselt ja rakendataks asjakohaseid sanktsioone. Seepärast tuleks koostada eeskirjad korrapäraseks teabevahetuseks kas nõudmise korral või omal algatusel ning et oleks võimalus nõuda teiselt liikmesriigilt täitemeetmete võtmist ja ametlikku teatamist.

(31) Üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikides reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. Üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega komisjonis, eelkõige seoses töötlemise konfidentsiaalsuse ja turvalisusega, isikuandmete edastamisega liikmesriikide riiklikest süsteemidest komisjonile, töötlemise seaduslikkusega ja andmesubjektide õigusega saada teavet ning pääseda juurde nende endi isikuandmetele ja neid andmeid parandada, reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.

(32) Kalanduse kontrollisüsteemi rakendamise hõlbustamiseks tuleks üksikasjalikud eeskirjad koondada ühte määrusesse. Seepärast tuleks kehtetuks tunnistada järgmised komisjoni määrused:

määrus (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad;

määrus (EMÜ) nr 3561/85 siseriiklike kontrolliasutuste tehtud kalastuskontrolli käsitleva teabe kohta;

määrus (EMÜ) nr 493/87, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad teatava kalapüügi peatamisest põhjustatud kahju hüvitamiseks;

määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad;

määrus (EMÜ) nr 1382/87, millega kehtestatakse kalalaevade inspekteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad;

määrus (EÜ) nr 2943/95, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted, kohaldamiseks;

määrus (EÜ) nr 1449/98, milles sätestatakse püügikoormuse aruandeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad;

määrus (EÜ) nr 356/2005, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad seisevpüüniste ja piimtraalide tähistamiseks ja identifitseerimiseks;

määrus (EÜ) nr 2244/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta;

määrus (EÜ) nr 1281/2005 kalalaevatunnistuste haldamise ja nendes sisalduva miinimumteabe kohta;

määrus (EÜ) nr 1042/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) artikli 28 lõigete 3 ja 4 üksikasjalikud rakenduseeskirjad;

määrus (EÜ) nr 1542/2007 heeringa, makrelli ja stauriidi lossimise ja kaalumise korra kohta;

määrus (EÜ) nr 1077/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1566/2007, ning

määrus (EÜ) nr 409/2009, millega kehtestatakse ühenduse ümberarvestustegurid ja töötlemisviisi koodid, mida kasutatakse töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks, ning muudetakse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2807/83.

(33) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS ÜLDSÄTTED REGULEERIMISALA

Artikkel 1 Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad kontrollimäärusega kehtestatud Euroopa Liidu kontrollisüsteemi kohaldamiseks.

Artikkel 2 Selgitused

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) ELi kalalaev – nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktis d määratletud laev;

2) ELi veed – määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktis a määratletud veed;

3) kalalaevatunnistuse omanik – füüsiline või juriidiline isik, kellele on väljastatud kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistus;

4) ELi inspektorid – kontrollimääruse artikli 4 punktis 7 määratletud inspektorid;

5) peibutuspüügivahend – merepinnal hõljuv või ankurdatud vahend, mille eesmärk on kalu ligi meelitada;

6) passiivpüünis – püügivahend, mida kalapüügi ajal ei ole vaja liigutada, sealhulgas

a) seisevvõrgud, nakkevõrgud, abarad, lõkspüünised,

b) triivivad nakkevõrgud ja triivivad abarad, mis võivad olla varustatud ankurdamis-, ujuv- ja navigatsiooniseadmetega;

c) õngejadad, lõksud ja mõrrad;

(7) piimtraal – veetav traal, mille suud hoitakse lahti piimi või muu sarnase seadmega, olenemata sellest, kas seda mööda merepõhja vedades toetatakse või mitte;

(8) laevaseiresüsteem – kontrollimääruse artikli 9 lõikes 1 osutatud satelliitsidel põhinev kalalaevade seiresüsteem, mille vahendusel teavitatakse kalandusasutusi regulaarselt laevade asukohast, kursist ja kiirusest;

(9) satelliitseireseade – kontrollimääruse artikli 4 punktis 12 osutatud kalalaeva pardal olev seade, mis edastab vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele asukoha ja seonduvad andmed automaatselt kalapüügi seirekeskusele ning mis võimaldab kogu aeg kalalaeva asukoha määrata ja seda identifitseerida;

(10) püügireis – kalalaeva retk, mille jooksul tegeletakse kalapüügiga ning mis algab kalalaeva sadamast lahkumisel ja lõpeb sadamasse jõudmisel;

(11) püügitoiming – mis tahes tegevus, mis on seotud kalade otsimise, aktiivpüüniste vettelaskmise, vedamise ja pardalehiivamise, passiivpüüniste paigaldamise, veesoleku, eemaldamise või uuesti paigaldamise ning saagi üleviimisega püügivahendist, võrgust või veoks ettenähtud sumbast nuumamis- või kasvatamissumpadesse;

(12) elektrooniline püügipäevik – kalalaeva kapteni poolt elektrooniliselt registreeritud püügitoimingu üksikasjad, mis edastatakse liikmesriigi ametiasutustele;

(13) toote esitusviis – kalandustoote või selle osa töödeldud kuju kirjeldus vastavalt I lisas esitatud koodidele ja kirjeldustele;

(14) Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur – nõukogu määruse (EÜ) nr 768/2005 artiklis 1 määratletud agentuur;

(15) täheldamine – kalalaeva visuaalsel teel kindlaks tegemine liikmesriigi pädeva asutuse poolt;

(16) tundlik äriteave – teave, mille avaldamine võib ohustada käitaja ärihuve;

(17) arvutipõhine kontrollisüsteem – süsteem, mis on võimeline kontrollima seda, et kõik liikmesriikide andmebaasides registreeritud andmed on täpsed, täielikud ning esitatud tähtaja jooksul;

(18) veebiteenus – tarkvarasüsteem, mis on loodud masinatevahelise koostalitlusvõimelise võrgupõhise suhtluse toetamiseks.

II JAOTIS VETELE JA VARUDELE JUURDEPÄÄSU ÜLDTINGIMUSED I Kalalaevatunnistused

PEATÜKK

Artikkel 3 Kalalaevatunnistuste väljastamine ja haldamine

1. Kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistus kehtib üksnes ühe ELi kalalaeva kohta.

2. Liikmesriigid väljastavad oma kalalaevadele kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistusi, kontrollivad ja võtavad neid ära vastavalt käesolevale määrusele.

3. Kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistused sisaldavad vähemalt II lisas sätestatud teavet.

4. Määruse (EÜ) nr 1281/2005 kohaselt välja antud kalalaevatunnistusi käsitatakse käesoleva määruse kohaselt välja antud kalalaevatunnistustena, kui need sisaldavad käesoleva artikli lõikes 3 nõutud miinimumteavet.

5. Kalalaevatunnistus kehtib üksnes siis, kui tingimused, mille alusel see väljastati, on jätkuvalt täidetud.

6. Kui kalalaevatunnistus on ajutiselt peatatud või jäädavalt ära võetud, teavitavad lipuliikmesriigi ametiasutused sellest viivitamata kalalaevatunnistuse omanikku.

7. Liikmesriigi väljastatud kalalaevatunnistustele vastav koguvõimsus kogumahutavusena või kilovattides ei tohi mingil ajal olla suurem kui kõnealuse liikmesriigi maksimaalsed võimsustasemed, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklitele 12 ja 13, komisjoni määrusele (EÜ) nr 1438/2003, nõukogu määrusele (EÜ) nr 639/2004 ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 2104/2004.

II Kalapüügiload

PEATÜKK

Artikkel 4 Kalapüügiload

1. Kontrollimääruse artiklis 7 osutatud kalapüügiluba kehtib üksnes ühe ELi kalalaeva kohta.

2. Kontrollimääruse artiklis 7 osutatud kalapüügiload sisaldavad vähemalt III lisas sätestatud teavet. Lipuliikmesriik tagab, et kalapüügiloal sisalduv teave on täpne ning kooskõlas ühise kalanduspoliitika eeskirjadega.

3. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1627/94 kohaselt välja antud kalapüügilube käsitatakse käesoleva määruse kohaselt välja antud kalapüügilubadena, kui need sisaldavad käesoleva artikli lõikes 2 nõutud miinimumteavet.

4. Lõikes 2 osutatud kalapüügiluba ja käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 osutatud kalalaevatunnistus võivad olla samas dokumendis.

5. Ilma et see piiraks erieeskirju, ei nõuta kalapüügiluba ELi kalalaevadelt, mille kogupikkus on alla 10 m ja mis püüavad kala üksnes lipuriigiks oleva liikmesriigi territoriaalvetes.

6. Käesoleva määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 5 kohaldatakse vastavalt.

Artikkel 5 Kalapüügilubade nimekiri

1. Ilma et see piiraks erieeskirju, teevad liikmesriigid pärast kontrollimääruse artiklis 114 osutatud veebisaitide tööle hakkamist ning mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2012 oma ametliku veebisaidi turvalises osas kättesaadavaks nimekirja kalalaevadest, mis on saanud kontrollimääruse artiklis 7 osutatud kalapüügiloa, enne nimetatud püügiloa kehtima hakkamist. Liikmesriigid ajakohastavad seda nimekirja, viies sisse kõik muudatused enne nende jõustumist.

2. Ajavahemiku 1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2011 kohta teevad liikmesriigid komisjonile taotluse korral kättesaadavaks lõpliku nimekirja kalalaevadest, mis on saanud aastaks 2011 kalapüügiload. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest muudatustest enne nende jõustumist.

III ELi kalalaevade ja nende püügivahendite märgistamine ja identifitseerimine

PEATÜKK

1. Kalalaevade märgistamine ja identifitseerimine

jagu

Artikkel 6 Kalalaevade märgistamine

ELi kalalaevu märgistatakse järgmiselt:

a) ELi kalalaeva registreerimissadama või -piirkonna täht (tähed) ja laeva registreerimisnumber (-numbrid) kantakse värviga või märgitakse vööri mõlemale küljele veepinnast nii kõrgele kui võimalik, nii et need on nii merelt kui õhust selgelt nähtavad, ning nende värv peab eristuma taustast, millele need on kantud;

b) ELi kalalaevadel, mille kogupikkus on üle 10 m, kuid alla 17 m, on tähtede ja numbrite kõrgus vähemalt 25 cm ja joone jämedus vähemalt 4 cm. ELi kalalaevadel, mille kogupikkus on 17 m või rohkem, on tähtede ja numbrite kõrgus vähemalt 45 cm ja joone jämedus vähemalt 6 cm;

c) lipuliikmesriik võib nõuda rahvusvahelise raadiokutsungi (IRCS) või pardatähise (tähed ja numbrid) kandmist roolikambri ülemisele osale värviga, mis eristub pinnast, millele tähed on kantud, et need oleksid õhust selgelt nähtavad;

d) vastandvärvid on valge ja must;

e) ELi kalalaeva kerele värviga kantud või märgitud pardatähist (tähed ja numbrid) ei või eemaldada, kustutada ega muuta ning see ei tohi olla loetamatu, kaetud või varjatud.

Artikkel 7 ELi kalalaeva pardal hoitavad dokumendid

1. ELi kalalaeva kapten, kelle laeva kogupikkus on 10 m või rohkem, hoiab pardal registreerimisjärgse liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud dokumente, milles on esitatud vähemalt järgmised andmed:

a) nimi, kui see on olemas;

b) registreerimissadama või -piirkonna tähed ja number (numbrid), mille all laev on registreeritud;

c) rahvusvaheline raadiokutsung, kui see on olemas;

d) omaniku nimi (omanike nimed) või, kus kohaldatav, prahtija (prahtijad);

e) kogupikkus, peajõuseadme võimsus, kogumahutavus ja pärast 1. jaanuari 1987 kasutusele võetud ELi kalalaevade puhul kasutuselevõtu kuupäev.

2. Kalahoiuruumidega ELi kalalaevad, mille kogupikkus on 17 m või rohkem, hoiavad pardal oma kalahoiuruumide täpseid jooniseid koos kirjeldustega, märkides sealhulgas ära juurdepääsukohad hoiuruumidele ja nende mahutavuse kuupmeetrites.

3. Sellise ELi laeva kapten, mis omab jahutatud merevee tanke, hoiab pardal ajakohast dokumenti, milles on esitatud tankide mahutavus kuupmeetrites 10-sentimeetrise täpsusega mõõdetuna.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud dokumendid peavad olema tõendatud lipuliikmesriigi pädeva asutuse poolt. Lõigetes 1–3 osutatud dokumentides sisalduvate andmete muudatused tõendab lipuliikmesriigi pädev asutus.

5. Käesolevas artiklis osutatud dokumendid esitakse kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil ametnike nõudmisel.

2. Püügivahendite ja aluste märgistamine ja identifitseerimine

jagu

Artikkel 8 Aluste ja peibutuspüügivahendite märgistamine

ELi kalalaevade pardal veetavad veesõidukid ja peibutuspüügivahendid märgistatakse selle ELi kalalaeva pardatähisega (tähed ja numbrid), kes neid kasutavad.

Artikkel 9 Üldeeskirjad passiivpüüniste ja piimtraalide kohta

1. Käesoleva määruse artiklite 9–12 sätteid kohaldatakse selliste ELi kalalaevade suhtes, mis püüavad kala kõigis ELi vetes, ning käesoleva määruse artiklite 13–17 sätteid ELi vete suhtes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili mõõdetuna rannikuäärsete liikmesriikide lähtejoontest.

2. Lõikes 1 sätestatud ELi vetes on püügitegevuse teostamisel keelatud kasutada passiivpüüniseid, poisid ja piimtraale, mis ei ole märgistatud ja mida ei ole võimalik identifitseerida käesoleva määruse artiklite 10–17 alusel.

3. Lõikes 1 sätestatud ELi vetes on pardal keelatud hoida:

a) piimtraali piime, mis ei ole märgistatud pardatähisega (tähed ja numbrid) käesoleva määruse artikli 10 kohaselt;

b) passiivpüüniseid, mis ei ole märgistatud käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt;

c) poisid, mis ei ole märgistatud käesoleva määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 10 Eeskirjad piimtraalide kohta

ELi kalalaeva kapten või tema esindaja tagab, et igal pardal hoitaval või püügiks kasutataval kokku monteeritud piimtraalil on piimil selgelt näha asjaomase kalalaeva pardatähis (tähed ja numbrid).

Artikkel 11 Eeskirjad passiivpüüniste kohta

1. ELi kalalaeva kapten või tema esindaja tagab, et iga pardal hoitav või püügiks kasutatav passiivpüünis on käesoleva artikli sätete kohaselt selgelt märgistatud ja seda on võimalik identifitseerida.

2. Igal kalapüügiks kasutataval passiivpüünisel on püsivalt näha selle kalalaeva, mille juurde see kuulub, kerele märgitud pardatähis (tähed ja numbrid), mis paikneb:

a) võrkude puhul esimese ülemise rea külge kinnitatud märgisel;

b) õngejadade puhul kokkupuutepunktis toodriga oleval märgisel;

c) lõksude ja mõrdade puhul põhjatropile kinnitatud märgisel;

d) üle ühe meremiili pikkuste passiivpüüniste puhul püünise vastavalt punktidele a, b ja c kinnitatud märgistel korrapäraste vahemaade tagant, mis ei ületa üht meremiili, nii et püünise ükski osa ei jääks üht meremiili ületavas ulatuses tähistamata.

Artikkel 12 Eeskirjad märgiste kohta

1. Kõik märgised on:

a) valmistatud vastupidavast materjalist;

b) kindlalt püünise külge kinnitatud;

c) vähemalt 65 millimeetri laiused;

d) vähemalt 75 millimeetri pikkused.

2. Märgist ei või eemaldada, kustutada ega muuta ning see ei tohi olla loetamatu, kaetud või varjatud.

Artikkel 13 Eeskirjad toodrite kohta

1. ELi kalalaeva kapten või tema esindaja tagab, et iga püügiks kasutatava passiivpüünise külge on kinnitatud kaks otsatoodrit ja vahetoodrid, mis vastavad IV lisas esitatud kirjeldusele, ja et neid kasutatakse käesoleva jao sätete kohaselt.

2. Igal otsa- ja vahetoodril on näha selle ELi kalalaeva, mille juurde see kuulub ja mis on kõnealuseid toodreid kasutanud, kerele märgitud pardatähis (tähed ja numbrid), järgmiste nõuete kohaselt:

a) tähed ja numbrid paiknevad veepinnast võimalikult kõrgel, et need oleksid selgelt näha;

b) tähtede ja numbrite värv eristub selgelt taustast.

3. Toodritel olevaid tähti ja numbreid ei tohi kustutada, muuta ega lasta neil loetamatuks muutuda.

Artikkel 14 Eeskirjad köite kohta

1. Toodreid passiivpüünisega ühendavad köied on valmistatud põhjavajuvast materjalist või raskustega uputatud.

2. Otsatoodreid püünisega ühendavad köied kinnitatakse püünise otste külge.

Artikkel 15 Eeskirjad otsatoodrite kohta

1. Otsatoodrid paigutatakse nii, et alati saaks kindlaks teha püünise mõlema otsa asukoha.

2. Mõlema otsatoodri varras peab ulatuma vähemalt 1 meetri kõrgusele merepinnast, mõõdetuna ujuki pinnalt kõige alumise lipu alumise servani.

3. Otsatoodrid on värvilised, kuid mitte punased ega rohelised.

4. Iga otsatoodri juurde kuulub:

a) üks või kaks ristkülikukujulist lippu; kui ühel toodril on nõutav kaks lippu, tuleb nende vahele jätta vähemalt 20 cm laiune vahe; ühe ja sama püügivahendi otsi tähistavad lipud on ühte värvi, mis ei tohi olla valge, ja ühesuurused;

b) üks või kaks topituld, mis on kollased, plingivad viiesekundiliste vahedega (F1 Y 5s) ja mis on nähtavad vähemalt kahe meremiili kaugusele.

5. Iga otsatoodri juurde võib kuuluda toodri tipus paiknev topitähis, mis on varustatud ühe või kahe helenduva triibuga, mis ei tohi olla punased ega rohelised ja mis on vähemalt 6 cm laiused.

Artikkel 16 Otsatoodrite kinnitamise eeskirjad

1. Otsatoodrid kinnitatakse passiivpüüniste külge järgmiselt:

a) läänesektori (kompassiringi see pool, mis ulatub lõunast lääne kaudu põhjani, põhi kaasa arvatud) tooder varustatakse kahe lipuga, kahe helendava triibuga, kahe tulega ja käesoleva määruse artiklile 12 vastava märgisega;

b) idasektori (kompassiringi see pool, mis ulatub põhjast ida kaudu lõunani, lõuna kaasa arvatud) tooder varustatakse ühe lipuga, ühe helendava triibuga, ühe tulega ja käesoleva määruse artiklile 12 vastava märgisega.

2. Märgisel on käesoleva määruse artikli 13 lõikes 2 kirjeldatud teave.

Artikkel 17 Vahetoodrid

1. Vahetoodrid kinnitatakse üle viie meremiili pikkuste passiivpüüniste külge järgmiselt:

a) vahetoodreid kasutatakse kuni viie meremiili pikkuse vahemaa tagant, nii et püünise ükski osa ei jääks viit meremiili ületavas ulatuses tähistamata;

b) vahetoodritel on üks või kaks topituld, mis on kollased, plingivad viiesekundiliste vahedega (F1 Y 5s) ja on nähtavad vähemalt kahe meremiili kaugusele. Neil on samad omadused kui idasektori otsatoodril, ainult lipud on valged.

2. Erandina lõikest 1 kinnitatakse Läänemeres vahetoodrid üle ühe meremiili pikkuste passiivpüüniste külge. Vahetoodreid kasutatakse kuni ühe meremiili pikkuse vahemaa tagant, nii et püünise ükski osa ei jääks üht meremiili ületavas ulatuses tähistamata. Vahetoodritel on samad omadused kui idasektori otsatoodril, järgmiste erinevustega:

a) lipud on valged;

b) iga viies vahetooder on varustatud radarpeegeldiga, mis tagab radarikiirte peegeldumise vähemalt kahe meremiili kaugusele.

IV Laevaseiresüsteem

PEATÜKK

Artikkel 18 Satelliitseireseadme olemasolu nõue ELi kalalaevadel

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 25 lõike 3 kohaldamist, ei lubata ELi kalalaeva, mille suhtes kohaldatakse laevaseiresüsteemi, sadamast lahkuda ilma selle pardale paigaldatud täielikult toimiva satelliitseireseadmeta.

2. Kui ELi kalalaev asub sadamas, võib satelliitseireseadme välja lülitada üksnes järgmistel tingimustel: Lipuliikmesriigi pädevad asutused võivad lubada asendada punktis a osutatud eelteate laevaseiresüsteemi automaatsõnumi või häirega, mis näitab, et ELi kalalaev asub sadama eelnevalt kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas.

a) lipuliikmesriigi ja rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele on saadetud eelteade ning

b) eeldusel, et järgmine teade näitab, et ELi kalalaev ei ole eelneva teatega võrreldes oma asukohta muutnud.

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste ELi kalalaevade suhtes, mida kasutatakse üksnes vesiviljeluse jaoks.

Artikkel 19 Satelliitseireseadmete karakteristikud

1. ELi kalalaeva pardale paigaldatud satelliitseireseadmega tagatakse, et lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele edastatakse automaatselt ja regulaarselt järgmised andmed:

a) kalalaeva identifitseerimisandmed;

b) kalalaeva viimati määratud geograafiline asukoht, kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik on 99 %;

c) kalalaeva nimetatud asukoha määramise kuupäev ja kellaaeg (väljendatuna koordineeritud maailmaajas (UTC)) ning

d) kalalaeva hetkekiirus ja kurss.

2. Liikmesriigid tagavad, et satelliitseireseadmed on kaitstud asukohaandmete võltsimise eest ning need ei tohi olla käsitsi seadistatavad.

Artikkel 20 Kaptenite kohustused seoses satelliitseireseadmetega

1. ELi kalalaeva kaptenid tagavad, et satelliitseireseadmed toimivad alati täielikult ja et edastatakse käesoleva määruse artikli 19 lõikes 1 osutatud andmed.

2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaldamist, tagab ELi kalalaeva kapten eelkõige, et:

a) andmeid ei muudeta ühelgi viisil,

b) satelliitseireseadmete antenni või antenne ei takistata ega blokeerita ühelgi viisil ega ühendata seadme küljest lahti,

c) satelliitseireseadmete elektritoidet ei katkestata ühelgi viisil ning

d) satelliitseireseadet ei eemaldata kalalaevast.

3. Satelliitseireseadet on keelatud hävitada, kahjustada, töökorrast välja viia või mõnel muul viisil mõjutada, välja arvatud juhul, kui lipuliikmesriigi pädevad asutused on andnud loa selle parandamiseks või väljavahetamiseks.

Artikkel 21 Lipuliikmesriigi poolt võetavad kontrollimeetmed

Lipuliikmesriik tagab pideva ja süstemaatilise seire ning kontrolli käesoleva määruse artiklis 19 osutatud andmete täpsuse üle ning tegutseb kiiresti, kui andmed leitakse olevat ebatäpsed või puudulikud.

Artikkel 22 Andmete edastamise sagedus

1. Liikmesriik tagab, et tema kalapüügi seirekeskus saab laevaseiresüsteemi kaudu vähemalt kord iga kahe tunni tagant käesoleva määruse artiklis 19 osutatud teabe tema kalalaevade kohta. Kalapüügi seirekeskus võib nõuda teavet lühemate ajavahemike tagant.

2. Kalapüügi seirekeskusel on võimalik kindlaks teha iga oma kalalaeva tegelik asukoht.

Artikkel 23 Teatavatesse piirkondadesse sisenemise ja neist väljumise seire

Liikmesriik tagab, et tema kalapüügi seirekeskus jälgib laevaseiresüsteemi andmete kaudu tema kalalaevade puhul järgmistesse piirkondadesse sisenemise ja neist väljumise kuupäeva ja kellaaega:

a) merepiirkonnad, mille suhtes kohaldatakse vetele ja kalavarudele juurdepääsu käsitlevaid erieeskirju;

b) kontrollimääruse artiklis 50 osutatud püügikeelualad;

c) piirkonnad, mida reguleerivad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille lepinguosaliseks on Euroopa Liit või teatavad liikmesriigid;

d) kolmanda riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed.

Artikkel 24 Andmete edastamine rannikuäärsele liikmesriigile

1. Liikmesriigi loodud laevaseiresüsteemiga tagatakse, et tema kalalaevade andmed edastatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 19 automaatselt rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele selle aja jooksul, kui laevad asuvad rannikuäärse liikmesriigi vetes. Andmete edastamine toimub samaaegselt andmete vastuvõtuga lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskuses ning peab vastama V lisas sätestatud vormile.

2. Rannikuäärsed liikmesriigid, kes jälgivad piirkonda ühiselt, võivad käesoleva määruse artiklile 19 vastavate andmete edastamiseks nimetada ühise vastuvõtja. Nad teatavad sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

3. Liikmesriik edastab võimaluse korral elektrooniliselt teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma majandusvööndite ja kalapüügipiirkondade piiride laius- ja pikkuskraadide täieliku loetelu, mille vormistus vastab 1984. aasta rahvusvahelisele geodeetiliste koordinaatide süsteemile (WGS 84). Samuti teatab ta muudele liikmesriikidele ja komisjonile kõigist nimetatud koordinaatide muudatustest. Teise võimalusena võivad liikmesriigid avaldada kõnealuse loetelu kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.

4. Liikmesriigid tagavad oma pädevate asutuste tõhusa koostöö laevaseiresüsteemi andmete edastamisel vastavalt kontrollimääruse artikli 9 lõikele 3, sealhulgas sellekohase selge ja dokumenteeritud korra kehtestamise kaudu.

Artikkel 25 Satelliitseireseadme tehniline rike või mittetoimimine

1. ELi kalalaeva pardale paigaldatud satelliitseireseadme tehnilise rikke või mittetoimimise korral edastab kalalaeva kapten või tema esindaja iga nelja tunni järel alates häire avastamisest või hetkest, mil talle vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 või käesoleva määruse artikli 26 lõikele 1 sellest teatati, lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele kalalaeva ajakohastatud geograafilised koordinaadid asjakohaste sidevahendite kaudu. Liikmesriik otsustab, milliseid sidevahendeid ta kasutab ning esitab need kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.

2. Lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus sisestab lõikes 1 osutatud geograafilised asukohad kohe pärast nende saamist laevaseiresüsteemi andmebaasi. Laevaseiresüsteemi käsitsi sisestatud andmed peavad olema andmebaasis automaatsetest teadetest selgelt eristatavad. Vajaduse korral edastatakse laevaseiresüsteemi käsitsi sisestatud andmed viivitamata rannikuäärsetele liikmesriikidele.

3. ELi kalalaev võib pärast satelliitseireseadme tehnilist riket või mittetoimimist lahkuda sadamast üksnes siis, kui pardale paigaldatud satelliitseireseade toimib täielikult ja see rahuldab lipuliikmesriigi pädevaid asutusi. Erandina võib lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus lubada oma kalalaevadel lahkuda sadamast satelliitseireseadmega, millel on tehniline rike või mis ei toimi, selle parandamiseks või asendamiseks.

4. Lipuliikmesriigi või vajaduse korral rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused püüavad laeva kaptenile või selle eest vastutavale isikule või nende esindajale teatada, kui ELi kalalaeva pardale paigaldatud satelliitseireseade näib olevat rikkis või mitte toimivat.

5. Satelliitseadme eemaldamise selle parandamiseks või asendamiseks kiidavad heaks lipuliikmesriigi pädevad asutused.

Artikkel 26 Andmete saamata jäämine

1. Kui lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele ei ole vastavalt käesoleva määruse artiklile 22 või artikli 25 lõikele 1 andmeid edastatud 12 järjestikuse tunni jooksul, teatab ta võimalikult kiiresti sellest ELi kalalaeva kaptenile või käitajale või nende esindaja(te)le. Kui nimetatud olukord leiab konkreetse ELi kalalaeva puhul aset üle kolme korra kalendriaastas, tagab lipuliikmesriik asjaomase kalalaeva satelliitseireseadme põhjaliku kontrollimise. Lipuliikmesriik uurib juhtumit, et selgitada välja, kas seadet on rikutud. Erandina käesoleva määruse artikli 20 lõike 2 punktist d võib sellega kaasneda kõnealuse seadme eemaldamine uurimise eesmärgil.

2. Kui lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele ei ole vastavalt käesoleva määruse artiklile 22 või artikli 25 lõikele 1 edastatud andmeid 12 tunni jooksul ja viimane edastatud asukoht oli teise liikmesriigi vetes, teatab ta sellest võimalikult kiiresti selle rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele.

3. Kui rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused märkavad oma vetes ELi kalalaeva, kuid neile ei ole vastavalt käesoleva määruse artikli 24 lõikele 1 või artikli 25 lõikele 2 edastatud andmeid, teatavad nad sellest kalalaeva kaptenile ja lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele.

Artikkel 27 Püügitegevuse seire ja registreerimine

1. Liikmesriigid kasutavad vastavalt käesoleva määruse artiklile 22, artikli 24 lõikele 1 ja artiklile 25 saadud teavet kalalaevade tegevuse tõhusaks jälgimiseks.

2. Lipuliikmesriigid:

a) tagavad, et käesoleva peatüki kohaselt saadud andmed registreeritakse elektroonilisel kujul ja salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides vähemalt kolm aastat;

b) võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõnealuseid andmeid kasutatakse ainult ametikohustuste täitmiseks ning

c) võtavad kõik vajalikud tehnilised meetmed kõnealuste andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku, kahjustumise, levitamise või nendega volitamata tutvumise eest.

Artikkel 28 Komisjoni juurdepääs andmetele

Vastavalt kontrollimääruse artikli 111 lõike 1 punktile a võib komisjon nõuda, et liikmesriigid tagaksid käesoleva määruse artikli 19 kohaselt esitatavate andmete automaatse edastamise komisjonile või selle määratud asutusele teatava kalalaevade rühma kohta ja teatava aja jooksul. Andmete edastamine toimub samaaegselt andmete vastuvõtuga lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskuses ning peab vastama V lisas sätestatud vormile.

III KALAPÜÜGI KONTROLL

JAOTIS

I Paberkujul püügipäevik, ümberlaadimisdeklaratsioon ja lossimisdeklaratsioon

PEATÜKK

1. Paberkujul püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni täitmine ning esitamine

jagu

Artikkel 29 ELi kalalaevad, mis on kohustatud täitma ning esitama paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsiooni

1. Ilma et see piiraks mitmeaastastes kavades sisalduvate erisätete kohaldamist, peab ELi kalalaeva kapten, kelle laeva kogupikkus on 10 meetrit või rohkem, ja kes ei ole kohustatud püügipäeviku andmeid, lossimisdeklaratsioone ja ümberlaadimisdeklaratsioone täitma ning esitama elektrooniliselt, täitma ning esitama kontrollimääruse artiklites 14, 21 ja 23 osutatud püügipäeviku andmed, lossimisdeklaratsioonid ja ümberlaadimisdeklaratsioonid paberkujul. Ümberlaadimisdeklaratsioonid ja lossimisdeklaratsioonid võib täita ja esitada kapteni nimel ka tema esindaja.

2. Paberkujul püügipäeviku andmete, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide täitmise ning esitamise nõue kehtib ka ELi kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 10 meetri ja mille lipuliikmesriigid nõuavad neilt püügipäeviku pidamist ning ümberlaadimis- ja/või lossimisdeklaratsioonide esitamist vastavalt kontrollimääruse artikli 16 lõikele 3 ja artikli 25 lõikele 3.

Artikkel 30 Paberkujul püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide näidised

1. Kõigi püügipiirkondade puhul, välja arvatud NAFO allpiirkond 1 ning ICES Va ja XIV püügipiirkond, täidab ning esitab ELi kalalaeva kapten paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni VI lisas esitatud näidise kohaselt. Selliste ELi kalalaevade kaptenid, kellelt ei nõuta püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni andmete esitamist elektrooniliselt ning kelle igapäevased püügireisid toimuvad ühes püügipiirkonnas, võivad üksnes Vahemerel toimuvate püügitoimingute puhul kasutada siiski VII lisas esitatud näidist.

2. NAFO allpiirkonna 1 ning ICES Va ja XIV püügipiirkonna puhul kasutatakse paberkujul püügipäevikuks VIII lisas esitatud vormi ning paberkujul ümberlaadimisdeklaratsiooniks ja lossimisdeklaratsiooniks IX lisas esitatud vormi.

3. Paberkujul püügipäevikut, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni täidetakse VI ja VII lisas esitatud vormi kohaselt vastavalt lõikele 1 ja käesoleva määruse artiklile 31 ka siis, kui kõnealused ELi kalalaevad teostavad püügitegevust kolmanda riigi vetes või piirkondliku kalandusorganisatsiooni reguleeritavates vetes või väljaspool ELi vesi asuvates vetes, mida ei reguleeri piirkondlik kalandusorganisatsioon, välja arvatud juhul, kui kolmas riik või piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjad konkreetselt nõuavad teistsuguse püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni või lossimisdeklaratsiooni täitmist ja esitamist. Kui kolmas riik ei täpsusta konkreetset püügipäevikut, kuid nõuab erinevaid andmeelemente kui Euroopa Liit, tuleb kõnealused andmeelemendid registreerida.

4. Liikmesriigid võivad jätkata kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 2807/83 paberkujul püügipäevikute kasutamist selliste ELi kalalaevade puhul, kes ei ole kohustatud püügipäeviku andmeid täitma ning esitama elektrooniliselt vastavalt kontrollimääruse artiklile 15, kuni paberkujul püügipäevikud on ära kasutatud.

Artikkel 31 Juhised paberkujul püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide täitmiseks ja esitamiseks

1. Paberkujul püügipäevik, ümberlaadimisdeklaratsioon ja lossimisdeklaratsioon täidetakse ning esitatakse X lisas sätestatud juhiste kohaselt.

2. Kui X lisas sätestatud juhiste kohaselt on teatava eeskirja kohaldamine vabatahtlik, võib lipuliikmesriik teha selle kohustuslikuks.

3. Püügipäevik, ümberlaadimisdeklaratsioon või lossimisdeklaratsioon tuleb täita loetavalt ja kustumatult. Ühtegi kannet ei tohi kustutada ega muuta. Vea korral tõmmatakse ebaõige kande peale üks kriips ning kapten teeb uue kande ja märgib sellele oma initsiaalid. Kapten märgib oma initsiaalid igale reale.

4. ELi kalalaeva kapten või, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni puhul, tema esindaja tõendab oma initsiaalide või allkirjaga, et püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni kanded on õiged.

Artikkel 32 Paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni esitamise tähtajad

1. ELi kalalaeva saagi lossimisel oma lipuliikmesriigi sadamas või selle ümberlaadimisel oma lipuliikmesriigi sadamas või selle ranniku lähistel esitab asjaomase kalalaeva kapten püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaali(d) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele. Ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaali(d) võib esitada kapteni nimel ka tema esindaja.

2. Kui pärast püügireisi saaki ei lossita, esitab asjaomase kalalaeva kapten püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali(d) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast sadamasse saabumist. Ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali(d) võib esitada kapteni nimel ka tema esindaja.

3. ELi kalalaeva saagi lossimisel sellise liikmesriigi sadamas, mis ei ole kalalaeva lipuliikmesriik, sadamas või selle ümberlaadimisel kõnealuse liikmesriigi või selle ranniku lähistel esitatakse püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni esimene koopia (esimesed koopiad) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus ümberlaadimine või lossimine aset leidis. Püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaal (originaalid) saadetakse võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist lipuliikmesriigi pädevatele asutustele

4. ELi kalalaeva saagi lossimisel kolmanda riigi sadamas või selle ümberlaadimisel kõnealuse riigi sadamas või vetes või avamerel esitatakse püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaal (originaalid) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist lipuliikmesriigi pädevatele asutustele.

5. Kui kolmas riik või piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjad nõuavad VI lisas esitatust erinevat püügipäevikut, ümberlaadimisdeklaratsiooni või lossimisdeklaratsiooni, esitab ELi kalalaeva kapten kõnealuse dokumendi koopia võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist oma pädevatele asutustele.

2. Paberkujul püügipäevikut käsitlevad erieeskirjad

jagu

Artikkel 33 Paberkujul püügipäeviku täitmine

1. Paberkujul püügipäevikusse kantakse kogu kohustuslik teave isegi siis, kui püüki ei toimunud:

a) iga päev hiljemalt kella 24.00-ks ning enne sadamasse saabumist;

b) merel toimuva mis tahes inspekteerimise ajal;

c) ELi või lipuliikmesriigi õigusaktides määratud olukorra puhul.

2. Paberkujul püügipäevikus täidetakse uus rida:

a) iga merel oldud päeva kohta;

b) kui samal päeval toimub kalapüük mõnes uues ICES rajoonis või muus püügipiirkonnas;

c) püügikoormuse andmete sisestamisel.

3. Paberkujul püügipäevikus täidetakse uus lehekülg:

a) kui kasutatakse erinevat püügivahendit või võrku, mille silma suuruskategooria erineb eelnevalt kasutatud püügivahendist;

b) kalapüügi kohta, mis toimub pärast ümberlaadimist või vahelossimist;

c) kui veergude arv ei ole piisav;

d) sadamast lahkumisel, kui lossimist ei toimunud.

4. Sadamast lahkumisel või pärast ümberlaadimise lõpetamist ja kui pardale jääb saaki, märgitakse iga liigi kogus püügipäevikus uuele leheküljele.

5. Kasutatud püügivahendite märkimiseks paberkujul püügipäeviku asjakohastesse rubriikidesse kasutatakse XI lisas esitatud koode.

3. Paberkujul ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni käsitlevad erieeskirjad

jagu

Artikkel 34 Paberkujul ümberlaadimisdeklaratsiooni üleandmine

1. Kui ümberlaadimine toimub ühelt ELi kalalaevalt teisele, annab ümberlaadiva kalalaeva kapten või tema esindaja pärast ümberlaadimise lõpetamist vastuvõtva laeva kaptenile või tema esindajale üle koopia oma laeva paberkujul ümberlaadimisdeklaratsioonist. Vastuvõtva laeva kapten või tema esindaja annab pärast ümberlaadimise lõpetamist ümberlaadiva kalalaeva kaptenile või tema esindajale samuti üle koopia oma laeva paberkujul ümberlaadimisdeklaratsioonist.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koopiad esitakse kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil ametniku nõudmisel.

Artikkel 35 Lossimisdeklaratsiooni allkirjastamine

Enne esitamist allkirjastab kapten või tema esindaja lossimisdeklaratsiooni iga lehekülje.

II Elektrooniline püügipäevik, lossimisdeklaratsioon ja ümberlaadimisdeklaratsioon

PEATÜKK

1. Püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni andmete elektrooniline täitmine ning esitamine

jagu

Artikkel 36 ELi kalalaevadele elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi olemasolu nõue

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 39 lõike 4 kohaldamist, ei lubata ELi kalalaeva, kes on kohustatud elektrooniliselt täitma ja esitama püügipäevikut, ümberlaadimisdeklaratsioone ja lossimisdeklaratsioone kooskõlas kontrollimääruse artiklitega 15, 21 ja 24, sadamast lahkuda ilma selle pardale paigaldatud täielikult toimiva elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemita.

2. Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste ELi kalalaevade suhtes, mida kasutatakse üksnes vesiviljeluse jaoks.

Artikkel 37 ELi kalalaevalt selle lipuliikmesriigi pädevatele asutustele edastatavate andmete vorming

Liikmesriigid määravad kindlaks vormi, mida kasutatakse nende lipu all sõitvate ELi kalalaevade ja nende pädevate asutuste vahel püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni andmete täitmiseks ning esitamiseks nagu osutatud kontrollimääruse artiklites 15, 21 ja 24.

Artikkel 38 Kinnitusteade

1. ELi kalalaevadele saadetakse püügipäeviku, ümberlaadimisandmete, eelteate ja lossimisandmete iga edastamise korral kinnitusteade. Kinnitusteade sisaldab andmete kättesaamise kinnitust.

2. ELi kalalaeva kapten säilitab kinnitusteate kuni püügireisi lõpuni.

Artikkel 39 Tegutsemine elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral

1. ELi kalalaevale paigaldatud elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral, edastab kalalaeva kapten või tema esindaja alates häire avastamisest või hetkest, mil talle vastavalt käesoleva määruse artikli 40 lõikele 1 sellest teatati, püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni andmed lipuliikmesriigi pädevatele asutustele asjakohaste sidevahendite kaudu iga päev hiljemalt kella 24.00ks isegi siis, kui püüki ei toimunud. Liikmesriik otsustab, milliseid sidevahendeid ta kasutab, ning esitab need kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.

2. Elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral edastatakse püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni andmed ka järgmistel juhtudel: Punktides a ja e osutatud juhtudel esitatakse ka eelteade ja lossimisdeklaratsiooni andmed.

a) lipuliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel;

b) viivitamata pärast viimase püügitoimingu või ümberlaadimise lõpetamist;

c) enne sadamasse sisenemist;

d) merel toimuva mis tahes inspekteerimise ajal;

e) ELi või lipuliikmesriigi õigusaktides määratud olukorra puhul.

3. Lipuliikmesriigi pädevad asutused sisestavad lõikes 1 osutatud andmed elektroonilisse andmebaasi kohe pärast nende saamist.

4. ELi kalalaev ei tohi elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral lahkuda sadamast enne, kui pardale paigaldatud registreerimis- ja aruandlussüsteem täielikult töötab ning see rahuldab lipuliikmesriigi pädevaid asutusi või kui lipuliikmesriigi pädevad asutused on lubanud laeval lahkuda. Lipuliikmesriik teatab viivitamata rannikuäärsele liikmesriigile, kui lipuliikmesriik on lubanud oma kalalaeval, mille elektrooniline registreerimis- ja aruandlussüsteem ei tööta, rannikuäärse liikmesriigi sadamast lahkuda.

5. Elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi eemaldamise selle parandamiseks või asendamiseks kiidavad heaks lipuliikmesriigi pädevad asutused.

Artikkel 40 Andmete saamata jäämine

1. Kui lipuliikmesriigi pädevad asutused ei ole saanud andmeid vastavalt kontrollimääruse artiklitele 15, 22 ja 24, teatavad nad sellest võimalikult kiiresti ELi kalalaeva kaptenile või käitajale või nende esindaja(te)le. Kui nimetatud olukord leiab konkreetse ELi kalalaeva puhul aset üle kolme korra kalendriaastas, tagab lipuliikmesriik asjaomase kalalaeva elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi põhjaliku kontrollimise. Lipuliikmesriik uurib juhtumit, et selgitada välja, miks andmeid ei ole saadud, ning võtab asjakohased meetmed.

2. Kui lipuliikmesriigi pädevad asutused ei ole saanud andmeid vastavalt kontrollimääruse artiklitele 15, 22 ja 24 ning kalalaeva viimane laevaseiresüsteemi kaudu edastatud asukoht oli rannikuäärse liikmesriigi vetes, teatavad nad sellest võimalikult kiiresti rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele.

3. ELi kalalaeva kapten või käitaja või nende esindaja saadab kõik andmed, mis ei ole veel edastatud ning mille kohta on saadud teade vastavalt lõikele 1, lipuliikmesriigi pädevatele asutustele viivitamatult pärast kõnealuse teate saamist.

Artikkel 41 Andmetele juurdepääsu häired

1. Kui rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused märkavad oma vetes teise ELi liikmesriigi kalalaeva ning neil ei ole juurdepääsu püügipäevikule ega ümberlaadimise andmetele kooskõlas käesoleva määruse artikliga 44, taotlevad nad lipuliikmesriigi pädevatelt asutustelt kõnealustele andmetele juurdepääsu tagamist.

2. Kui lõikes 1 osutatud juurdepääsu ei tagata nelja tunni jooksul alates taotluse saatmisest, teatab rannikuäärne liikmesriik sellest lipuliikmesriigile. Teate saamisel saadab lipuliikmesriik viivitamata andmed rannikuäärsele liikmesriigile mis tahes olemasolevate elektrooniliste vahendite kaudu.

3. Kui rannikuäärne liikmesriik ei saa lõikes 2 osutatud andmeid, saadab ELi kalalaeva kapten või käitaja või nende esindaja andmed ja käesoleva määruse artiklis 38 osutatud kinnitusteate koopia taotluse korral rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele mis tahes olemasolevate, ja võimaluse korral elektrooniliste, vahendite kaudu. Liikmesriik otsustab, milliseid vahendeid ta kasutab ning viitab neile kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.

4. Kui ELi kalalaeva kapten või käitaja või nende esindaja ei saa rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele edastada käesoleva määruse artiklis 38 osutatud kinnitusteate koopiat, keelatakse asjaomasel kalalaeval rannikuäärse liikmesriigi vetes kalapüük seni, kuni kalalaeva kapten või käitaja või tema esindaja saadab nimetatud asutustele kinnitusteate koopia või kontrollimääruse artikli 14 lõikes 1 osutatud andmed.

Artikkel 42 Andmed elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi toimimise kohta

1. Liikmesriigid peavad andmebaase oma elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi toimimise kohta. Kõnealused andmebaasid sisaldavad vähemalt ning on võimelised automaatselt looma järgmist teavet:

a) loetelu oma kalalaevadest, mille elektroonilises registreerimis- ja aruandlussüsteemis on esinenud tehnilisi rikkeid või mille elektrooniline aruandlussüsteem ei ole toiminud;

b) selliste laevade arv, kes ei ole elektroonilise püügipäeviku andmeid iga päev edastanud, ning elektroonilise püügipäeviku andmete keskmine edastuste arv kalalaeva kohta lipuliikmesriikide kaupa;

c) edastatud ümberlaadimis-, lossimis- ja ülevõtmisdeklaratsioonide ning müügiteatiste arv lipuliikmesriikide kaupa.

2. Lõike 1 kohaselt loodud kokkuvõtlik teave saadetakse komisjonile tema nõudmisel. Teise võimalusena võib kõnealuse teabe teha kättesaadavaks turvalisel veebisaidil liikmesriikide ja komisjoni vaheliste konsultatsioonide käigus kokkulepitud vormis ja sagedusega.

Artikkel 43 Liikmesriikidevahelise teabevahetuse vorm

1. Liikmesriikide vahel vahetatakse käesolevas jaos osutatud teavet XII lisas määratletud vormis, mis põhineb XML-vormingul (laiendatav märgistuskeel). Komisjon määrab pärast konsulteerimist liikmesriikidega kindlaks XML-standardi, mida kasutatakse kõigi elektrooniliste andmevahetuste puhul liikmesriikide vahel ning liikmesriikide, komisjoni ja selle määratud asutuse vahel.

2. Lõikes 1 osutatud vormi tehtud muudatused on selgelt tuvastatavad ning nende juurde on märgitud muudatuse tegemise kuupäev. Sellised muudatused ei jõustu enne kuue kuu möödumist pärast asjaomase otsuse vastuvõtmist.

3. Kui liikmesriik saab teiselt liikmesriigilt elektroonilist teavet, tagab ta kinnitusteate saatmise kõnealuse liikmesriigi pädevatele asutustele. Kinnitusteade sisaldab andmete kättesaamise kinnitust.

4. XII lisas esitatud andmed, mida kaptenid peavad vastavalt ELi eeskirjadele püügipäevikusse kandma, on kohustuslikud ka liikmesriikidevahelises teabevahetuses.

Artikkel 44 Juurdepääs andmetele

1. Lipuliikmesriik tagab rannikuäärsele liikmesriigile oma kalalaevade elektrooniliste püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide, eelteadete ja lossimisdeklaratsioonide andmete elektroonilise vahetuse reaalajas, nagu osutatud kontrollimääruse artikli 111 lõikes 1, kui need kalalaevad teostavad püügitoiminguid kõnealuse rannikuäärse liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes või sisenevad selle sadamasse.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib lipuliikmesriik taotluse korral tagada sellele liikmesriigile, kes inspekteerib kooskõlas kontrollimääruse artikliga 80 teise liikmesriigi kalalaevu ELi vetes väljaspool taotleja liikmesriigi vesi, rahvusvahelistes vetes või kolmanda riigi vetes, oma kalalaevade püügipäevikute ja ümberlaadimisdeklaratsioonide andmete elektroonilise vahetuse reaalajas, nagu on osutatud kontrollimääruse artikli 111 lõikes 1.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed eelneva 12 kuu kohta tehakse kättesaadavaks lipuliikmesriigi taotluse korral.

4. Lõikes 1 osutatud andmed hõlmavad vähemalt andmeid alates viimasest sadamast lahkumisest kuni lossimise lõpetamiseni. Lõikes 2 osutatud andmed hõlmavad vähemalt andmeid alates viimasest sadamast lahkumisest kuni taotluse esitamiseni. Lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed eelneva 12 kuu püügireiside kohta tehakse kättesaadavaks taotluse korral.

5. ELi kalalaeva kaptenile on alati tagatud turvaline juurdepääs oma lipuliikmesriigi andmebaasis säilitatavatele elektroonilise püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide andmetele.

6. Rannikuäärne liikmesriik annab ühiskasutuskava või muu kokkulepitud ühise inspekteerimise raames teise liikmesriigi kalanduse patrull-laevale selle liikmesriigi kalapüügi seirekeskuse kaudu sidusjuurdepääsu oma püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide, eelteadete ja lossimisdeklaratsioonide andmebaasile.

Artikkel 45 Liikmesriikidevaheline teabevahetus

1. Alaline juurdepääs käesoleva määruse artiklis 44 osutatud andmetele tagatakse turvalise internetiühenduse kaudu.

2. Liikmesriigid vahetavad asjakohast tehnilist teavet, et tagada vastastikune juurdepääs elektrooniliste püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide andmetele ning kõnealuste andmete vahetamine.

3. Liikmesriigid:

a) tagavad, et käesoleva peatüki kohaselt saadud andmed registreeritakse elektroonilisel kujul ja salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides vähemalt kolm aastat;

b) võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõnealuseid andmeid kasutatakse ainult ametikohustuste täitmiseks ning

c) võtavad kõik vajalikud tehnilised meetmed kõnealuste andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku, kahjustumise, levitamise või nendega volitamata tutvumise eest.

Artikkel 46 Vastutav ametiasutus

1. Igas liikmesriigis vastutab kõigi käesoleva peatükiga hõlmatud andmete edastuse, vastuvõtmise, haldamise ja töötlemise eest üks kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus.

2. Liikmesriigid vahetavad lõikes 1 osutatud ametiasutuste kontaktandmeid ning teavitavad neist komisjoni ja selle määratud asutust kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete kõigist muudatustest tuleb enne nende jõustumist teatada komisjonile, selle määratud asutusele ja teistele liikmesriikidele.

2. Elektroonilist püügipäevikut käsitlevad erieeskirjad

jagu

Artikkel 47 Edastamise sagedus

1. ELi kalalaeva kapten edastab merel olles elektroonilise püügipäeviku andmed lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt kord päevas hiljemalt kella 24.00-ks isegi siis, kui püüki ei toimunud. Ta saadab kõnealused andmed ka: Kui viimane püügitoiming leidis aset mitte rohkem kui üks tund enne sadamasse saabumist, võib punktide b ja c järgimiseks edastada ühe ja sama sõnumi.

a) lipuliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel;

b) viivitamata pärast viimase püügitoimingu lõpetamist;

c) enne sadamasse sisenemist;

d) merel toimuva mis tahes inspekteerimise ajal;

e) ELi või lipuliikmesriigi õigusaktides määratud olukorra puhul.

2. Kapten võib elektroonilise püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni andmete parandusi edastada kuni lõike 1 punktis c osutatud viimase andmeedastuseni. Parandused peavad olema selgelt märgistatud. Lipuliikmesriigi pädevad asutused säilitavad kõik elektroonilise püügipäeviku esialgsed andmed ja nendes andmetes tehtud parandused.

3. Kapten hoiab lõikes 1 osutatud andmete koopia kalalaeva pardal iga sadamast äraoleku jooksul kuni lossimisdeklaratsiooni esitamiseni.

4. Kui ELi kalalaev on sadamas ja selle pardal ei ole kalatooteid ning kapten on esitanud lossimisdeklaratsiooni viimase püügireisi kõigi püügitoimingute kohta, võib käesoleva artikli lõikega 1 ettenähtud edastamise peatada tingimusel, et selle kohta on saadetud eelteade lipuriigi kalapüügi seirekeskusele. Andmeid hakatakse uuesti edastama, kui ELi kalalaev lahkub sadamast. Need ELi kalalaevad, mis on varustatud laevaseiresüsteemiga ning mis edastavad selle kaudu andmeid, ei pea eelteadet esitama.

III Paberkujul või elektroonilisi püügipäevikuid, ümberlaadimisdeklaratsioone ja lossimisdeklaratsioone käsitlevad ühised eeskirjad

PEATÜKK

1. Eluskaalu kindlaksmääramist käsitlevad ühised eeskirjad

jagu

Artikkel 48 Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) esitusviis – viis, kuidas kala on töödeldud kalalaeva pardal ja enne lossimist vastavalt I lisas kirjeldatule;

2) ühine esitusviis – esitusviis, mis hõlmab vähemalt kahte samalt kalalt eemaldatud osa.

Artikkel 49 Ümberarvestustegurid

1. Kontrollimääruse artiklites 14 ja 15 osutatud püügipäevikute täitmisel ja edastamisel kohaldatakse säilitatud või töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks XIII, XIV ja XV lisas sätestatud ELi ümberarvestustegureid. Neid kohaldatakse ELi kalalaevade pardal hoitavate või nende poolt ümberlaaditavate või lossitavate kalandustoodete suhtes.

2. Kui sellised piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille lepinguosaline või mittelepinguosaline koostööpartner on Euroopa Liit, on oma reguleeritava piirkonna suhtes või kolmas riik, millega Euroopa Liidul on kalapüügi kokkulepe, on oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes kehtestanud ümberarvestustegurid, kohaldatakse erandina lõikest 1 kõnealuseid ümberarvestustegureid.

3. Kui teatava liigi ja esitusviisi kohta puuduvad lõigetes 1 ja 2 osutatud ümberarvestustegurid, kohaldatakse lipuliikmesriigi kehtestatud ümberarvestustegurit.

4. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kasutavad liikmesriigi pädevad asutused lõikes 1 osutatud ümberarvestustegureid ümberlaaditud ja lossitud saagi eluskaalu arvutamisel, et jälgida kvootide kasutamist.

Artikkel 50 Arvutusmeetod

1. Kala eluskaalu arvutamiseks korrutatakse töödeldud kala kaal käesoleva määruse artiklis 49 osutatud iga kalaliigi ja esitusviisi suhtes kehtestatud ümberarvestusteguriga.

2. Ühise esitusviisi puhul kasutatakse ainult üht kala ühise esitusviisi ühele osale vastavat ümberarvestustegurit.

2. Püügipäeviku täitmise ja esitamise ühised eeskirjad

jagu

Artikkel 51 Püügipäevikuid käsitlevad üldeeskirjad

1. Kontrollimääruse artikli 14 lõikes 3 osutatud lubatud kõikumist iga pardal oleva kalaliigi koguse hindamiseks eluskaalu kilogrammides väljendatakse protsendina püügipäevikus esitatud arvudest.

2. Sorteerimata lossitava saagi puhul võib pardal hoitavate üldkoguste lubatud kõikumise arvutada ühe või mitme representatiivse valimi alusel.

3. Kontrollimääruse artikli 14 kohaldamisel käsitatakse elussöödaks püütud liike püütud ja pardal hoitavate liikidena.

4. Läbides kalapüügivööndit, kus ELi kalalaeval on lubatud kala püüda, registreerib ja esitab kapten kontrollimääruse artikli 14 lõikes 5 osutatud kohaldatavad andmed isegi siis, kui kõnealuses vööndis kalapüüki ei toimu.

3. Ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsioonide täitmise ja esitamise ühised eeskirjad

jagu

Artikkel 52 Lubatud kõikumine ümberlaadimisdeklaratsiooni puhul

Kontrollimääruse artikli 21 lõikes 3 osutatud lubatud kõikumist iga ümberlaaditud või vastuvõetud kalaliigi koguse hindamiseks eluskaalu kilogrammides väljendatakse protsendina ümberlaadimisdeklaratsioonil esitatud arvudest.

Artikkel 53 Erinevus ümberlaaditud saagi kogustes

Kui ümberlaadivalt laevalt ümberlaaditud saagi kogus erineb vastuvõtva laeva pardale võetud kogusest, loetakse suurem kogus ümberlaadituks. Liikmesriigid tagavad järelmeetmete võtmise, et määrata kindlaks ümberlaadivalt laevalt vastuvõtvale laevale ümberlaaditud kalandustoodete tegelik kaal.

Artikkel 54 Lossimise lõpuleviimine

Kui kontrollimääruse artikli 61 kohaselt transporditakse kalandustooted lossimiskohast enne nende kaalumist, peetakse kontrollimääruse artikli 23 lõike 3 ja artikli 24 lõike 1 kohaldamisel lossimist lõpetatuks siis, kui kalandustooted on kaalutud.

Artikkel 55 Püügitoiminguid, mis hõlmavad kahte või enamat ELi kalalaeva

Ilma et see piiraks erieeskirjade kohaldamist, omistatakse püügitoimingute puhul, mis hõlmavad kahte või enamat ELi kalalaeva lossitud saak ELi kalalaevale, mis kalandustooted lossis.

erinevast liikmesriigist või

samast liikmesriigist, kuid juhul, kui saak lossitakse liikmesriikides, kelle lipu all need laevad ei sõida,

IV Proovivõtukavad ning andmete kogumine seoses ELi kalalaevadega, mille suhtes ei kohaldata püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni nõudeid

PEATÜKK

Artikkel 56 Proovivõtukavade kehtestamine

Selliste ELi kalalaevade jälgimiseks, mille suhtes ei kohaldata püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni nõudeid, kehtestavad liikmesriigid kontrollimääruse artikli 16 lõikes 2 ja artikli 25 lõikes 2 osutatud proovivõtukavad kooskõlas käesoleva peatükiga, et määrata kindlaks teatava kalavaru või kalavarude rühma lossimine asjaomaste kalalaevade poolt ning vajaduse korral nende püügikoormus. Kõnealuseid andmeid kasutatakse saagi ja vajaduse korral püügikoormuse registreerimiseks, nagu osutatud kontrollimääruse artiklis 33.

Artikkel 57 Proovivõtumetoodika

1. Käesoleva määruse artiklis 56 osutatud proovivõtukavad koostatakse vastavalt XVI lisale.

2. Inspekteeritava valimi suurus määratakse kindlaks riskitegurite alusel järgmiselt:

a) väga väike risk: 3 % valimist;

a) väike risk: 5 % valimist;

b) keskmine risk: 10 % valimist;

d) suur risk: 15 % valimist;

e) väga suur risk: 20 % valimist.

3. Laevastikusektori püütud konkreetse kalavaru päevasaak arvutatakse, korrutades asjaomase laevastikusektori aktiivsete ELi kalalaevade koguarvu ja inspekteeritud ELi kalalaevade valimist pärineva ELi kalalaeva püütud konkreetse kalavaru keskmise päevasaagi.

4. Liikmesriikide puhul, kes koguvad süstemaatiliselt vähemalt kord kuus iga oma sellise kalalaeva kohta, kelle suhtes ei kohaldata püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni nõudeid, andmeid

a) iga liigi kõigi lossitud koguste kohta kilogrammides, sealhulgas juhtumite kohta, kus lossitavat saaki ei ole;

b) statistiliste ruutude kohta, kust kõnealune saak püüti, loetakse käesoleva määruse artiklis 56 osutatud proovivõtukava nõue täidetuks.

V Püügikoormuse kontrollimine

PEATÜKK

Artikkel 58 Püügikoormust käsitlev aruanne

1. Kontrollimääruse artiklis 28 osutatud püügikoormust käsitlev aruanne saadetakse vastavalt XVII lisale.

2. Kui ELi kalalaeva kapten edastab pädevatele asutustele kontrollimääruse artikli 28 lõike 1 kohase teate raadio teel, otsustavad liikmesriigid, milliseid raadiojaamu kasutatakse ning avaldavad need kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.

VI Parandusmeetmed

PEATÜKK

Artikkel 59 Üldpõhimõtted

Kontrollimääruse artiklis 37 osutatud parandusmeetmete kasutamiseks teatavad liikmesriigid tekitatud kahju ulatuse komisjonile niipea kui võimalik ning hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kontrollimääruse artikli 36 kohase püügikeelu kehtestamise teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 60 Saadaolevate kalapüügivõimaluste jaotamine

1. Kui kahju ei ole määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohase meetmega täielikult või osaliselt korvatud, võtab komisjon niipea kui võimalik pärast käesoleva määruse artiklis 59 osutatud teabe saamist vajalikud meetmed tekitatud kahju korvamiseks.

2. Lõikes 1 osutatud meetmega täpsustatakse:

a) millised liikmesriigid kahju kandsid (kahju kandnud liikmesriigid) ja kahju suurus (vähendatud mis tahes kvoodivahetustega);

b) vajaduse korral millised liikmesriigid on kalapüügivõimalusi ületanud (kalapüügivõimalusi ületanud liikmesriigid) ja ületamise ulatus (vähendatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaste vahetustega);

c) vajaduse korral kalapüügivõimalusi ületanud liikmesriikide kalapüügivõimalustest tehtavad mahaarvamised proportsionaalselt ületatud püügivõimalustega;

d) vajaduse korral kahju kandnud liikmesriikide kalapüügivõimalustele lisatavad kogused proportsionaalselt tekitatud kahjuga;

e) vajaduse korral kuupäev või kuupäevad, mil lisamised ja mahaarvamised jõustuvad;

f) vajaduse korral muud vajalikud meetmed kantud kahju korvamiseks.

VII Mootorivõimsus

PEATÜKK

Artikkel 61 Peajõuseadme võimsuse sertifitseerimine

1. Sertifikaat kontrollimääruse artikli 40 lõigetes 1 ja 2 osutatud uue peajõuseadme, asenduspeajõuseadme ja tehniliselt muudetud peajõuseadme maksimumvõimsuse kohta pideval töörežiimil väljastatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2930/86.

2. Peajõuseade loetakse lõike 1 kohaselt tehniliselt muudetuks, kui mõnda selle põhiosa, muu hulgas (kuid mitte ainult) sissepritseseadmeid, klappe, turboülelaadurit, kolbe, silindrihülsse, kepse või silindripäid on muudetud või asendatud teistsuguste tehniliste spetsifikatsioonidega uute osadega, mille tulemusena võimsusklass muutub, või kui on muudetud mootoriseadeid, näiteks sissepritseseadistust, turboülelaaduri konfiguratsiooni või gaasijaotusfaase. Tehnilise muudatuse laadi selgitatakse lõikes 1 osutatud sertifikaadis.

3. Kalalaevatunnistuse omanik teavitab pädevaid asutusi enne uue peajõuseadme paigaldamist või enne olemasoleva peajõuseadme asendamist või tehnilist muutmist.

4. Käesolevat artiklit kohaldatakse selliste kalalaevade suhtes, mis on hõlmatud püügikoormuse reguleerimise korraga alates 1. jaanuarist 2012. Teiste kalalaevade suhtes kohaldatakse seda alates 1. jaanuarist 2013. Seda kohaldatakse üksnes selliste kalalaevade suhtes, millele uued peajõuseadmed on paigaldatud või mille olemasolevad peajõuseadmed on asendatud või tehniliselt muudetud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 62 Kontrollimine ja proovivõtukava

1. Mootorivõimsuse kontrollimiseks vastavalt kontrollimääruse artiklile 41 koostavad liikmesriigid proovivõtukava oma laevastiku selliste kalalaevade või kalalaevade rühmade tuvastamiseks, mille puhul võib tekkida peajõuseadme võimsuse aladeklareerimise oht. Proovivõtukava põhineb vähemalt järgmistel kõrge riski kriteeriumidel:

a) kalalaevad, mis tegutsevad püügipiirkondades, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda, eelkõige kalalaevad, kellele on jaotatud individuaalne püügikoormus kilovatt-püügipäevades;

b) kalalaevad, kelle suhtes kohaldatakse riiklikest või Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid laeva võimsuse piiranguid;

c) kalalaevad, mille laeva võimsuse (kW) ja laeva kogumahutavuse (GT) suhe on 50 % madalam sama kalalaeva liigi, püügivahendi liigi ja sihtliigi keskmisest suhtest. Kõnealuse analüüsi eesmärgil võivad liikmesriigid jagada oma laevastiku vastavalt ühele või mitmele järgmistest kriteeriumidest:

i) siseriiklikus õiguses määratletud laevastiku jaotus- või haldusühikud;

ii) pikkusekategooriad;

iii) mahutavuse kategooriad;

iv) kasutatud püügivahendid;

v) sihtliigid.

2. Liikmesriigid võivad arvestada täiendavaid riskikriteeriume oma äranägemise järgi.

3. Liikmesriigid koostavad nimekirja oma kalalaevadest, mis vastavad ühele või mitmele lõikes 1 osutatud riskikriteeriumile ja vajaduse korral lõikes 2 osutatud riskikriteeriumidele.

4. Igast kalalaevade rühmast, mis vastavad ühele lõigetes 1 ja 2 osutatud riskikriteeriumidest, võtavad liikmesriigid kalalaevade juhuvalimi. Valimi suurus võrdub asjaomase rühma kalalaevade arvu ruutjuurega ümardatuna lähima täisarvuni.

5. Liikmesriik kontrollib iga juhuvalimisse kuuluva kalalaeva valduses olevaid kontrollimääruse artikli 41 lõikes 1 osutatud tehnilisi dokumente. Kontrollimääruse artikli 41 lõike 1 punktis g osutatud muude dokumentide hulgas pööravad liikmesriigid erilist tähelepanu mootorivalmistaja kataloogi kohastele spetsifikatsioonidele, viimaste olemasolu korral.

6. Käesolevat artiklit kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012. Kontrollimääruse artikli 41 lõikes 2 osutatud füüsilist kontrolli tehakse eelkõige sellistel traaleritel, mis püüavad kala püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud püügipiirkonnas.

Artikkel 63 Füüsiline kontroll

1. Kui peajõuseadme võimsuse mõõtmine viiakse läbi kalalaeva pardal kontrollimääruse artikli 41 lõikes 2 osutatud peajõuseadme võimsuse füüsilise kontrolli raames, võib peajõuseadme võimsust mõõta kõige ligipääsetavamas kohas sõukruvi ja mootori vahel.

2. Kui peajõuseadme võimsust mõõdetakse reduktori tagant, tuleb mõõtmistulemuses teha asjakohane parandus, et arvutada peajõuseadme võimsus väljundvõlli äärikult määruse (EMÜ) nr 2930/86 artikli 5 lõike 1 määratluse kohaselt. Kõnealuses paranduses võetakse arvesse reduktorist tulenevat võimsuse kadu reduktori valmistaja esitatud ametlike tehniliste andmete põhjal.

VIII Harrastuskalapüügi kontroll

PEATÜKK

Artikkel 64 Proovivõtukavade kehtestamine

1. Ilma et see piiraks lõikes 5 osutatud andmete kasutamist, nähakse kontrollimääruse artikli 55 lõike 3 kohaselt liikmesriikide poolt kehtestatavate proovivõtukavadega, mille eesmärk on teostada seiret harrastuskalapüügiga tegelevate laevade poolt püütavate taastamiskavadega hõlmatud kalavarude üle, ette andmete kogumine iga kahe aasta tagant.

2. Proovivõtukavades kasutatavad meetodid määratletakse selgelt ja on võimaluse korral:

a) ajalises lõikes võimalikult stabiilsed;

b) piirkondade lõikes võimalikult standarditud;

c) kooskõlas kvaliteedistandarditega, mille on kehtestanud asjaomased rahvusvahelised teadusasutused ja vajaduse korral asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille lepinguosaline või vaatleja Euroopa Liit on.

3. Proovivõtukavas esitatakse valimikavand taastamiskavadega hõlmatud kalavarude saagi hindamiseks, kasutatud püügivahendid ja taastamiskavaga hõlmatud geograafiline piirkond, kust saak püüti.

4. Liikmesriigid hindavad kogutud andmete õigsust ja täpsust süstemaatiliselt.

5. Lõikes 1 osutatud proovivõtukavade puhul võivad liikmesriigid kasutada nõukogu määruses (EÜ) nr 199/2008 sätestatud ühenduse mitmeaastase programmi kohaselt kogutud andmeid, sel määral, mil need on kättesaadavad.

6. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui liikmesriik on keelanud taastamiskavaga hõlmatud kalavarude harrastuskalapüügi.

Artikkel 65 Proovivõtukavadest teatamine ja nende hindamine

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma proovivõtukavad 12 kuud pärast taastamiskava jõustumist. Taastamiskavade puhul, mis on käesoleva määruse jõustumise hetkel juba jõus, teatatakse proovivõtukava 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Proovivõtukava muudatustest teatatakse enne nende jõustumist.

2. Lisaks kontrollimääruse artikli 55 lõikes 4 nõutud hindamisele hindab kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ka:

a) pärast lõikes 1 osutatud teatist ja seejärel iga viie aasta tagant teatatud proovivõtukavade vastavust käesoleva määruse artikli 64 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kriteeriumidele ja nõuetele;

b) lõikes 1 osutatud proovivõtukava muudatuste vastavust käesoleva määruse artikli 64 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kriteeriumidele ja nõuetele.

3. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee annab vajaduse korral soovitusi proovivõtukava täiustamiseks.

IV TURUSTAMISE KONTROLL

JAOTIS

I Jälgitavus

PEATÜKK

Artikkel 66 Mõiste

Käesolevas peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmist mõistet: kalandus- ja vesiviljelustooted – mis tahes saadused, mis kuuluvad nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) kehtestatud koondnomenklatuuri grupi 03 ja tariifirubriikide 1604 ja 1605 alla.

Artikkel 67 Partiidel esitatav teave

1. Käitajad esitavad kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teabe kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta kalandus- ja vesiviljelustoodetest partiide koostamise hetkel ning hiljemalt esmamüügi toimumisel.

2. Lisaks lõikele 1 ajakohastavad käitajad kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud asjaomast teavet, mis tuleneb kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide ühendamisest või mitmeks jagamisest pärast esmamüüki, selle teabe kättesaadavaks muutumisel.

3. Juhul kui kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide esmamüügi järgse ühendamise või mitmeks jagamise tulemusena mitmelt kalalaevalt või vesiviljelustootmisüksusest pärit kalandus- ja vesiviljelustooted omavahel segatakse, suudavad käitajad kindlaks teha iga partii päritolu vähemalt kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktis a osutatud identifitseerimisnumbri järgi ning võimaldavad partiisid tagantjärele jälgida kuni püügi või saagikoristuseni vastavalt kontrollimääruse artikli 58 lõikele 3.

4. Kontrollimääruse artikli 58 lõikes 4 osutatud süsteemid ja menetlused võimaldavad käitajatel kindlaks teha kalandus- ja vesiviljelustoodete vahetud tarnijad ja vahetud ostjad (v.a juhul, kui nad on lõpptarbijad).

5. Kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teave kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta esitatakse partii märgistusel või pakendil või partiile füüsiliselt lisatud saatedokumendil. Selle võib partiile kinnitada identifitseerimisvahendiga, nagu näiteks kood, vöötkood, elektrooniline kiip või sarnane seade või märgistamissüsteem. Teave partii kohta jääb kõikidel tootmis-, töötlemis- ja levitamisetappidel kättesaadavaks sellisel viisil, et liikmesriigi pädevad asutused saavad sellele igal ajal juurde pääseda.

6. Käitajad kinnitavad partiile kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teabe kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta identifitseerimisvahendiga, nagu näiteks kood, vöötkood, elektrooniline kiip või sarnane seade või märgistamissüsteem:

a) alates 1. jaanuarist 2013 mitmeaastaste kavadega hõlmatud kalavarudest saadud toodete puhul,

b) alates 1. jaanuarist 2015 muude kalandus- ja vesiviljelustoodete puhul.

7. Kui kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teave kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta esitatakse partiile füüsiliselt lisatud saatedokumendil, kinnitatakse vastavale partiile vähemalt identifitseerimisnumber.

8. Liikmesriigid teevad üksteisega koostööd selle tagamiseks, et partiile kinnitatud ja/või sellele füüsiliselt lisatud teabele saaksid juurde pääseda muu liikmesriigi pädevad asutused kui selle, kus kalandus- või vesiviljelustoodetest partii koostati, eelkõige juhul, kui teave on partiile kinnitatud identifitseerimisvahendiga, nagu näiteks kood, vöötkood, elektrooniline kiip või sarnane seade. Selliseid vahendeid kasutavad käitajad, tagavad, et need on välja töötatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja spetsifikatsioonide alusel.

9. Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktis d osutatud teave saagi saamise või tootmise kuupäeva kohta võib sisaldada mitut kalendripäeva või ühte mitmele saagi saamise kuupäevale vastavat ajavahemikku.

10. Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktis f osutatud teave esitatakse käitajate vahetute, käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tarnijate kohta. Selle teabe võib vajaduse korral esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) II lisa I jaos osutatud eraldusmärgisega.

11. Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktides a–f esitatud teabenõue ei kehti:

a) imporditud kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes, mis ei kuulu vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 12 lõikele 5 püügisertifikaadi kohaldamisalasse;

b) mageveest püütud või seal kasvatatud kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes ning

c) dekoratiivkalade, koorikloomade ja limuste suhtes.

12. Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktides a–h esitatud teabenõue ei kehti kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes, mis kuuluvad koondnomenklatuuri tariifirubriikide 1604 ja 1605 alla.

13. Kontrollimääruse artikli 58 kohaldamisel on asjakohane geograafiline piirkond:

a) kontrollimääruse artikli 4 lõikes 30 osutatud asjakohane geograafiline piirkond selliste kalavarude või kalavarurühmade saagi puhul, mille suhtes kohaldatakse vastavalt ELi õigusaktidele kvooti ja/või alammõõte, või

b) komisjoni määruse (EÜ) nr 2065/2001 artiklis 5 osutatud püügipiirkond muude kalavarude või kalavarurühmade puhul.

14. Kontrollimääruse artikli 58 lõikes 8 osutatud väikeste koguste ostuväärtust kohaldatakse vahetult kalalaevalt müüdavate koguste suhtes kalendriaasta ja lõpptarbija kohta.

Artikkel 68 Tarbijate teavitamine

1. Liikmesriigid tagavad, et kontrollimääruse artikli 58 lõikes 6 osutatud teave tootenimetuse, teadusliku nime, määruse (EÜ) nr 2065/2001 artiklis 5 osutatud püügipiirkonna ja tootmismeetodi kohta esitatakse jaemüügiks ettenähtud kalandus- ja vesiviljelustoodete, sealhulgas imporditud toodete etiketil või muul asjakohasel märgisel.

2. Erandina lõikest 1 võib liigi teadusliku nime esitada tarbijatele jaemüügi tasandil kaubandusteabe abil, nagu näiteks stendid või plakatid.

3. Kui kalandus- või vesiviljelustoode on eelnevalt külmutatud, lisatakse lõikes 1 osutatud etiketile või muule asjakohasele märgisele ka sõna sulatatud. Kui see märge puudub, ei käsitata jaemüügis olevaid kalandus- ja vesiviljelustooteid eelnevalt külmutatud ja hiljem sulatatud toodetena.

4. Erandina lõikest 3 ei pea sõna sulatatud märkima järgmistele toodetele:

a) määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII jao kohaselt tervisekaitse eesmärgil eelnevalt külmutatud kalandus- ja vesiviljelustooted, ning

b) kalandus- ja vesiviljelustooted, mis on sulatatud enne suitsutamist, soolamist, küpsetamist, marineerimist, kuivatamist või nendest protsessidest koosnevat töötlemist.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes, mis kuuluvad koondnomenklatuuri tariifirubriikide 1604 ja 1605 alla.

6. Selliseid kalandus- ja vesiviljelustooteid, mis ise või mille pakendid on märgistatud enne käesoleva artikli jõustumise kuupäeva ning mis ei vasta teaduslikku nime käsitlevatele kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktides g ja h osutatud nõuetele ega käesoleva artikli lõigetele 1, 2 ja 3, võib turustada kuni varude lõppemiseni.

II Kalandustoodete kaalumine

PEATÜKK

1. Kaalumise üldeeskirjad

jagu

Artikkel 69 Reguleerimisala

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikleid 78–89, kohaldatakse käesoleva peatüki sätteid ELi kalalaevadelt liikmesriigis toimuvate lossimiste suhtes ja ELi kalalaevu hõlmavate ümberlaadimiste suhtes, mis leiavad aset liikmesriigi ranniku lähedastes sadamates või kohtades, ning ELi vetes asuvate ELi kalalaevade pardal toimuva kalandustoodete kaalumise suhtes.

Artikkel 70 Kaalumisdokumendid

1. Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud kalandustoodete esmaturustuse või esmaturustuse eelse ladustamise eest vastutavad asutused või isikud või vajaduse korral ELi kalalaeva kapten registreerivad kontrollimääruse artiklite 60 ja 61 kohaselt läbiviidud kaalumise, esitades vastavas dokumendis järgmise teabe:

a) kaalutud liigi FAO kolmetäheline kood;

b) iga liigi koguse kaalumise tulemus toote massi kilogrammides;

c) selle kalalaeva pardatähis ja nimi, kust kaalutud kogus pärineb;

d) kaalutud kalandustoodete esitusviis;

e) kaalumise kuupäev (AAAA.KK.PP).

2. Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud kalandustoodete esmaturustuse või esmaturustuse eelse ladustamise eest vastutavad asutused või isikud või vajaduse korral ELi kalalaeva kapten säilitavad lõikes 1 osutatud dokumente kolm aastat.

Artikkel 71 Kaalumise ajastus

1. Kui kalandustooted laaditakse ümber ühelt ELi kalalaevalt teisele ja ümberlaaditud kalandustoodete esmakordne lossimine toimub Euroopa Liidust väljaspool asuvas sadamas, kaalutakse kalandustooted enne ümberlaadimissadamast või -kohast transportimist.

2. Kui kalandustooteid kaalutakse ELi kalalaeva pardal kooskõlas kontrollimääruse artikli 60 lõikega 3, ning neid kaalutakse maal pärast lossimist uuesti, kasutatakse kontrollimääruse artikli 60 lõike 5 kohaldamisel maal toimunud kaalumise tulemusel saadud arvu.

3. Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist ELi kalalaevade suhtes, millele ei kehti kontrollimääruse artiklis 15 osutatud püügipäeviku andmete elektroonilise täitmise ja edastamise nõue, võib liikmesriik nõuda, et kapten esitaks enne kaalumist püügipäevikulehe koopia selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus lossimine toimub.

Artikkel 72 Kaalumissüsteemid

1. Kõik kaalumissüsteemid kalibreeritakse ja plommitakse vastavalt riiklikele süsteemidele liikmesriigi pädevate asutuste poolt.

2. Kaalumissüsteemi eest vastutav füüsiline või juriidiline isik registreerib kalibreerimise.

3. Kui kaalumine toimub konveierilindiga kaalumissüsteemis, tuleb paigaldada nähtav mõõdik, mis registreerib kumuleeruva kogukaalu. Registreeritakse nii mõõdiku näit kaalumise alguses kui ka kumuleeruv kogukaal. Kaalumise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik registreerib kogu süsteemi kasutamise kaalumispäevikus.

Artikkel 73 Külmutatud kalandustoodete kaalumine

1. Ilma et see piiraks erisätete ja eelkõige käesoleva määruse artiklite 70 ja 74 kohaldamist, võib lossitud külmutatud kalandustoodete koguste kaalumisel kastides või plokkides lossitud külmutatud kalandustoodete kaalu kindlaks määrata iga kalaliigi ja vajaduse korral esitusviisi kohta eraldi, korrutades kastide või plokkide koguarvu XVIII lisas sätestatud metoodika järgi arvutatud kasti või ploki keskmise netokaaluga.

2. Füüsilisest või juriidilisest isikust kalandustoodete kaaluja peab iga lossimise kohta registrit, kus on kirjas:

a) kalandustooted lossinud laeva nimi ja pardatähis (tähed ja numbrid);

b) lossitud kala liigid ja vajaduse korral nende esitusviis;

c) partii suurus ja kaubaaluste valim kalaliigi kohta ja vajaduse korral kala esitusviisi järgi XVIII lisa punkti 1 sätete kohaselt;

d) iga valimisse kuuluva kaubaaluse kaal ja kaubaaluste keskmine kaal;

e) kastide või plokkide arv igal valimisse kuuluval kaubaalusel;

f) kastide omakaal, kui see erineb XVIII lisa punktis 4 sätestatust;

g) tühja kaubaaluse keskmine kaal XVIII lisa punkti 3 alapunkti b kohaselt;

h) kasti või ploki keskmine kaal kalaliigi kohta ja vajaduse korral kala esitusviisi järgi.

Artikkel 74 Jää ja vesi

1. Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavad asutused või isikud tagavad, et kalandustooted puhastatakse enne kaalumist jääst mõistlikkuse piires, ilma et see põhjustaks nende riknemist ja halvendaks nende kvaliteeti.

2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 78–89 osutatud erieeskirju, mida kohaldatakse pelaagiliste liikide suhtes, mida lossitakse esmaturustuse, ladustamise või töötlemise kohta üleviimiseks pakendamata kogustena, ei ületa vee ja jää mahaarvamine kogukaalust 2 %. Igal juhul registreeritakse mahaarvatud vee ja jää protsendimäär kaalumiskviitungil koos kaaluga. Vee või jää mahaarvamist ei kohaldata mitte-pelaagiliste liikide puhul.

Artikkel 75 Pädevate asutuste juurdepääs

Pädevatel asutustel on igal ajal täielik juurdepääs kaalumissüsteemidele, kaalumisdokumentidele, kirjalikele deklaratsioonidele ja kõigile rajatistele, kus kalandustooteid ladustatakse või töödeldakse.

Artikkel 76 Proovivõtukavad

1. Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 60 lõikes 1 osutatud proovivõtukava ja kõik selle olulised muudatused vastu XIX lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt.

2. Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 60 lõikes 3 osutatud proovivõtukava ja kõik selle olulised muudatused vastu XX lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt. Kui saak kaalutakse kalalaeva pardal, ei kohaldata kontrollimääruse artikli 14 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud lubatud kõikumist juhul, kui pärast lossimist toimunud kaalumise tulemusel saadud arv on suurem kui pardal toimunud kaalumise tulemusel saadud arv.

3. Kui liikmesriigid kavatsevad vastu võtta kontrollimääruse artikli 60 lõigetes 1 ja 3 osutatud proovivõtukava, esitavad nad eelistatavalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist kolmeaastaseks ajavahemikuks ühtse proovivõtukava, mis hõlmab kõiki asjaomaseid kaalumismenetlusi. Proovivõtukava võib koosneda eri osadest, mis käsitlevad erinevate kalavarude püüki.

4. Uued proovivõtukavad, mis võetakse vastu pärast lõikes 3 osutatud tähtaega, või selliste kavade muudatused esitatakse kinnitamiseks kolm kuud enne asjaomase aasta lõppu.

Artikkel 77 Kontrollikavad ja -programmid kalandustoodete kaalumiseks pärast lossimiskohast transportimist

1. Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 61 lõikes 1 osutatud kontrollikava ja kõik selle olulised muudatused vastu XXI lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt.

2. Kui liikmesriigid kavatsevad vastu võtta kontrollimääruse artikli 61 lõikes 1 osutatud kontrollikava, esitavad nad liikmesriigi kohta ühtse kontrollikava, mis hõlmab pärast transportimist kaalutavate kalandustoodete kogu transpordi. Selline kontrollikava esitatakse kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Ühtne kontrollikava võib koosneda eri osadest, mis käsitlevad erinevate kalavarude püüki.

3. Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 61 lõikes 2 osutatud ühise kontrolliprogrammi ja kõik selle olulised muudatused vastu XXII lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt.

4. Kui liikmesriigid kavatsevad vastu võtta kontrollimääruse artikli 61 lõikes 2 osutatud ühise kontrolliprogrammi, peavad nad selle esitama kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

5. Lõikes 2 osutatud uus kontrollikava või lõikes 4 osutatud ühine kontrolliprogramm, mis võetakse vastu pärast lõikes 2 või lõikes 4 osutatud tähtaega, või sellise kava või programmi mis tahes muudatus esitatakse kolm kuud enne kõnealuse kava või programmi jõustumisele eelneva aasta lõppu.

2. Teatavate pelaagiliste liikide kaalumise erieeskirjad

jagu

Artikkel 78 Heeringa, makrelli ja stauriidi kaalumise korra ulatus

Käesolevas jaos sätestatud eeskirju kohaldatakse Euroopa Liidus või ELi kalalaevade poolt kolmandates riikides lossitud heeringa- (Clupea harengus), makrelli- (Scomber scombrus) ja stauriidisaagi (Trachurus spp.) või nende liikide segasaagi kaalumise suhtes, mis on püütud järgmistes püügipiirkondades: kui lossitavad kogused on üle 10 tonni.

a) heeringas ICES püügipiirkonnas I, II, IIIa, IV, Vb, VI ja VII;

b) makrell ICES püügipiirkonnas IIa, IIIa, IV, Vb, VI, VII, VIII, IX, XII, XIV ja CECAFi piirkonna ELi vetes;

c) stauriid ICES IIa, IV, Vb, VI, VII, VIII, IX, X, XII, XIV püügipiirkonnas ja CECAFi piirkonna ELi vetes,

Artikkel 79 Heeringa-, makrelli- ja stauriidisaagi kaalumise sadamad

1. Käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liikide saak kaalutakse kohe lossimisel. Liikide saagi võib kaaluda pärast transportimist juhul, kui: ning komisjon on kõnealuse kontrollikava või ühise kontrolliprogrammi kinnitanud.

sihtkoht asub liikmesriigis ning asjaomane liikmesriik on võtnud vastu kontrollimääruse artikli 61 lõikes 1 osutatud kontrollikava XXI lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt;

sihtkoht asub muus liikmesriigis ning asjaomased liikmesriigid on võtnud vastu kontrollimääruse artikli 61 lõikes 2 osutatud ühise kontrolliprogrammi XXII lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt,

2. Iga asjaomane liikmesriik määrab kindlaks, millistes tema sadamates toimub käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liikide kaalumine, ning tagab, et neid liike lossitakse üksnes kõnealustes sadamates. Sellistes sadamates on:

a) kehtestatud lossimis- ja ümberlaadimisajad;

b) kehtestatud lossimis- ja ümberlaadimiskohad;

c) kehtestatud inspekteerimis- ja järelevalvekord.

3. Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile selliste sadamate nimekirja ning neis sadamates kohaldatava inspekteerimis- ja järelevalvekorra, sealhulgas kõnealuste liikide koguste registreerimise ja edastamise tingimused lossimisel.

4. Kõik muudatused lõikes 3 osutatud sadamate nimekirjades ning inspekteerimis- ja järelevalvekorras edastatakse komisjonile vähemalt 15 päeva enne nende jõustumist.

5. Liikmesriigid tagavad, et väljaspool Euroopa Liitu lossivad nende laevad käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liike üksnes nendes sadamates, mis Euroopa Liiduga kõnealuseid liike käsitleva kokkuleppe sõlminud kolmandad riigid on otseselt lossimiseks määranud.

6. Komisjon edastab lõigetes 3 ja 4 osutatud teabe ning kolmandate riikide määratud sadamate nimekirja kõigile asjaomastele liikmesriikidele.

7. Komisjon ja asjaomased liikmesriigid avaldavad määratud sadamate nimekirja ja selle muudatused oma ametlikel veebisaitidel.

Artikkel 80 Liikmesriigi sadamasse sisenemine

1. Laeva kapten või tema esindaja edastab selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle sadamas kavatsetakse lossida, vähemalt neli tundi enne sadamasse saabumist kaalumise eesmärgil järgmised andmed:

a) sadam, kuhu kavatsetakse siseneda, laeva nimi ja pardatähis (tähed ja numbrid);

b) eeldatav sadamasse saabumise aeg;

c) pardal olevad heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused eluskaalu kilogrammides;

d) geograafiline piirkond, kust saaki püüti; see viitab alapiirkonnale ja rajoonile või alarajoonile, kus ühenduse õigusaktide kohaselt kehtivad püügipiirangud.

2. ELi kalalaeva kapten, kellel on kohustus sisestada püügipäevikusse andmeid elektrooniliselt, esitab lõikes 1 osutatud teabe elektrooniliselt oma laeva lipuliikmesriigile. Liikmesriik edastab selle teabe viivitamata liikmesriigile, kus saak lossitakse. Kontrollimääruse artiklis 15 osutatud elektroonilise püügipäeviku andmed ning lõikes 1 osutatud teabe võib saata ühe elektroonilise edastusena.

3. Liikmesriigid võivad ette näha lühema teatamistähtaja, kui on sätestatud lõikes 1. Sellisel juhul teatavad need liikmesriigid komisjonile sellest 15 päeva enne lühema teatamistähtaja jõustumist. Komisjon ja asjaomased liikmesriigid avaldavad kõnealuse teabe oma vastavatel veebisaitidel.

Artikkel 81 Saagi lossimine

Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et käesoleva määruse artiklis 78 osutatud saagi lossimist ei alustataks enne, kui see on selgesõnaliselt lubatud. Kui saagi lossimine katkestatakse, on selle uuesti alustamiseks vaja luba.

Artikkel 82 Püügipäevik

1. Kohe pärast sadamasse saabumist ja enne lossimise alustamist esitab sellise laeva kapten, kellel ei ole kohustust registreerida püügipäeviku andmeid elektrooniliselt, püügipäeviku asjakohase(d) täidetud lehekülje(d) lossimissadamas liikmesriigi pädevale asutusele inspekteerimiseks.

2. Laeva pardal olevad heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused, millest on teatatud käesoleva määruse artikli 80 punkti 1 alapunkti c kohaselt enne lossimist, peavad vastama lossimise järel püügipäevikusse märgitud kogustele.

Artikkel 83 Riiklikud kaalukojad värske heeringa, makrelli ja stauriidi kaalumiseks

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 72 kohaldamist, väljastab füüsilisest või juriidilisest isikust kalakaaluja käesoleva määruse artiklis 78 osutatud saagi kaalumisel riikliku kaalukoja kasutamise korral ostjale kaalumiskviitungi, millel on kirjas kaalumise kuupäev ja kellaaeg ning paakauto registreerimisnumber. Kaalumiskviitungi koopia lisatakse müügiteatisele või ülevõtmisdeklaratsioonile.

Artikkel 84 Eraomandis kaalukojad värske kala kaalumiseks

1. Lisaks käesoleva määruse artikli 72 sätetele kohaldatakse eraomandis olevate kaalukodade suhtes ka käesolevas artiklis sätestatud nõudeid.

2. Käesoleva määruse füüsilisest või juriidilisest isikust kalakaaluja peab iga artiklis 78 osutatud saagi kaalumisel kaalumissüsteemi kohta köidetud ja nummerdatud lehtedega registrit. See dokument täidetakse kohe pärast iga lossimise käigus lossitud kala kaalumise lõpetamist ning hiljemalt kella 23.59-ks kohaliku aja järgi kaalumise lõpetamise päeval. Selles esitatakse järgmised andmed:

a) käesoleva määruse artiklis 78 osutatud mis tahes saaki lossinud laeva nimi ja pardatähis (tähed ja numbrid);

b) paakautode registreerimisnumbrid ja last, juhul kui käesoleva määruse artiklis 78 osutatud saak on lossimissadamast transporditud enne käesoleva määruse artikli 79 kohast kaalumist. Iga paakauto last kaalutakse ja registreeritakse eraldi. Samalt laevalt pärit lasti puhul võib registreerida paakautode lasti kogukaalu, juhul kui paakautode last kaalutakse üksteise järel ning ilma katkestusteta;

c) kalaliigid;

d) iga lossitud koguse kaal;

e) kaalumise alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg.

3. Kui kaalumine toimub konveierilindiga kaalumissüsteemis, registreeritakse kaalumissüsteemi iga kasutamine köidetud ja nummerdatud lehtedega kaalumisregistris, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 72 lõike 3 kohaldamist.

Artikkel 85 Külmutatud kala kaalumine

Külmutatud heeringa, makrelli ja stauriidi lossitud koguste kaalumisel määratakse kastides lossitud külmutatud kala kaal kindlaks iga kalaliigi kohta vastavalt käesoleva määruse artiklile 73.

Artikkel 86 Kaalumisdokumentide säilitamine

Kõiki käesoleva määruse artikli 84 lõikega 3 ja artikliga 85 ette nähtud kaalumisdokumente ning kõigi veodokumentide koopiaid säilitatakse käesoleva määruse artikli 79 lõikes 1 osutatud konkreetse kontrollikava või ühise kontrolliprogrammi osana kuus aastat.

Artikkel 87 Müügiteatis ja ülevõtmisdeklaratsioon

Müügiteatiste ja ülevõtmisdeklaratsioonide esitamise eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud esitavad need dokumendid käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liikide kohta asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele selle nõudmisel.

Artikkel 88 Ristkontroll

Kuni kontrollimääruse artiklis 109 osutatud arvutipõhise andmebaasi loomiseni võrdlevad pädevad asutused iga lossimise administratiivse ristkontrolli käigus järgmisi andmeid:

a) käesoleva määruse artikli 80 lõike 1 punktis c osutatud lossimiseelses teatises märgitud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused liikide kaupa ja laeva püügipäevikusse kantud kogused;

b) püügipäevikusse kantud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused liikide kaupa ja lossimisdeklaratsioonis märgitud kogused;

c) lossimisdeklaratsioonis märgitud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused liikide kaupa ja ülevõtmisdeklaratsioonis või müügiteatises märgitud kogused;

d) laeva püügipäevikusse märgitud püügipiirkond ja asjaomase laeva laevaseiresüsteemi andmed.

Artikkel 89 Kaalumise seire

1. Laevalt pärineva heeringa-, makrelli- ja stauriidisaagi kaalumist jälgitakse liikide kaupa. Kui saak pumbatakse laevalt kaldale, jälgitakse kogu lossitud saagi kaalumist. Külmutatud heeringa, makrelli ja stauriidi lossimisel loetakse üle kõik kastid ning jälgitakse kastide keskmise netokaalu arvutamiseks XVIII lisas sätestatud metoodika kasutamist.

2. Lisaks käesoleva määruse artiklis 88 osutatud andmetele tuleb kontrollida järgmiste andmete omavahelist vastavust:

a) avalik-õiguslike või eraettevõtete kaalumisdokumentides märgitud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused liikide kaupa ja ülevõtmisdeklaratsioonis või müügiteatises märgitud kogused liikide kaupa;

b) liikide kaupa heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused, mis on registreeritud mis tahes veodokumentides osana käesoleva määruse artikli 79 lõikes 1 osutatud kontrollikavast või ühisest kontrolliprogrammist;

c) paakautode kordumatud registreerimisnumbrid, mis on käesoleva määruse artikli 84 lõike 2 punkti b kohaselt kaalumisdokumentidesse kantud.

3. Kontrollitakse, kas laev on pärast saagi lossimise lõpetamist kalast täielikult tühjendatud.

4. Kogu käesolevas artiklis ja käesoleva määruse artiklis 107 käsitletud seiretegevus dokumenteeritakse. Asjaomaseid dokumente säilitatakse kuus aastat.

III Müügiteatised

PEATÜKK

Artikkel 90 Üldeeskirjad

1. Müügiteatisesse märgitakse kontrollimääruse artikli 64 lõike 1 punkti f kohaselt isendite arv, kui asjaomast kvooti hallatakse isendite põhjal.

2. Kontrollimääruse artikli 64 lõike 1 punktis g osutatud esitusviis hõlmab I lisas sätestatud esitusviisi.

3. Kontrollimääruse artikli 64 lõike 1 punktis l osutatud hind esitatakse selle liikmesriigi vääringus, kus müük toimub.

Artikkel 91 Müügiteatiste vorm

1. Liikmesriigid määravad kindlaks vormi, mida kasutatakse kontrollimääruse artikli 63 kohaseks müügiteatiste elektrooniliseks täitmiseks ja edastamiseks.

2. Liikmesriigid kasutavad käesolevas peatükis osutatud teabe vahetamiseks XII lisas määratletud vormi, mis põhineb XML-vormingul (laiendatav märgistuskeel). Komisjon määrab pärast konsulteerimist liikmesriikidega kindlaks XML-standardi, mida kasutatakse kõigi elektrooniliste andmevahetuste puhul liikmesriikide vahel ning liikmesriikide, komisjoni ja selle määratud asutuse vahel.

3. Lõikes 1 osutatud vormi muudatused on selgelt tuvastatavad ning märgitakse ära vormi ajakohastamise kuupäev. Sellised muudatused ei jõustu enne kuue kuu möödumist pärast asjaomase otsuse vastuvõtmist.

4. Kui liikmesriik saab teiselt liikmesriigilt elektroonilist teavet, tagab ta kinnitusteate saatmise kõnealuse liikmesriigi pädevatele asutustele. Kinnitusteade sisaldab andmete kättesaamise kinnitust.

5. XII lisas esitatud andmed, mida registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud liikmesriigi poolt volitatud asutused või isikud peavad vastavalt ELi eeskirjadele müügiteatistele kandma, on kohustuslikud ka liikmesriikidevahelises teabevahetuses.

6. Liikmesriigid:

a) tagavad, et käesoleva peatüki kohaselt saadud andmed registreeritakse elektroonilisel kujul ja salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides vähemalt kolm aastat;

b) võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõnealuseid andmeid kasutatakse ainult ametikohustuste täitmiseks ning

c) võtavad kõik vajalikud tehnilised meetmed kõnealuste andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku, kahjustumise, levitamise või nendega volitamata tutvumise eest.

7. Igas liikmesriigis vastutab kõigi käesoleva peatükiga hõlmatud andmete edastuse, vastuvõtmise, haldamise ja töötlemise eest üks kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus.

8. Liikmesriigid vahetavad lõikes 7 osutatud ametiasutuste kontaktandmeid ning teavitavad neist komisjoni ja selle määratud asutust kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

9. Lõigetes 7 ja 8 osutatud andmete kõigist muudatustest tuleb enne nende jõustumist teatada komisjonile, selle määratud asutusele ja teistele liikmesriikidele.

10. Nende müügiteatiste vormi, mida ei tule elektrooniliselt täita ja edastada, otsustab liikmesriik. Kõnealused müügiteatised peavad sisaldama vähemalt kontrollimääruse artikli 64 lõikes 1 sätestatud teavet.

V JÄRELEVALVE

JAOTIS

I Järelevalvearuanded

PEATÜKK

Artikkel 92 Järelevalvearuandes registreeritav teave

1. Kontrollimääruse artikli 71 lõigetes 3 ja 4 osutatud järelevalvearuanded koostatakse vastavalt käesoleva määruse XXIII lisale.

2. Liikmesriigid laevad oma järelevalvearuannetes sisalduvad andmed üles kontrollimääruse artiklis 78 osutatud elektroonilisse andmebaasi ja tagavad käesoleva määruse XXIV lisas punktis 2 osutatud funktsioonid. Kõnealuses andmebaasis registreeritakse vähemalt XXIII lisas sätestatud teave. Järelevalve paberaruanded võib lisaks skaneerida ka andmebaasi.

3. Aruannetes sisalduvaid andmeid säilitatakse andmebaasis vähemalt kolm aastat.

4. Pärast lõikes 1 osutatud järelevalvearuande saamist algatab lipuliikmesriik niipea kui võimalik uurimise nende lipu all sõitvate kalalaevade tegevuse suhtes, millele järelevalvearuandes osutatakse.

5. Lõike 1 kohaldamine ei piira nende piirkondlike kalandusorganisatsioonide eeskirjade kohaldamist, milles Euroopa Liit on lepinguosaline.

II Kontrolliülesandega vaatlejad

PEATÜKK

Artikkel 93 Üldeeskirjad kontrolliülesandega vaatlejate kohta

1. Ilma et see piiraks piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud või kolmandate riikidega kokkulepitud erieeskirjade kohaldamist, peab vaatluskava rakendava ELi kalalaeva pardal viibima vaatluskavas määratud aja jooksul vähemalt üks kontrolliülesandega vaatleja.

2. Liikmesriigid määravad kontrolliülesandega vaatlejad ja tagavad, et nad saaksid oma ülesandeid korralikult täita. Liikmesriigid tagavad eelkõige kontrolliülesandega vaatlejate saatmise asjaomasele ELi kalalaevale ja nende tagasituleku.

3. Kontrolliülesandega vaatlejad ei täida muid ülesandeid kui neid, mis on ette nähtud kontrollimääruse artikliga 73 ja käesoleva määruse artikliga 95, välja arvatud juhul, kui tuleb täita muid ülesandeid ELi kontrolli- ja vaatluskava kohaselt või osana vaatluskavast piirkondliku kalandusorganisatsiooni raames või kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolse kokkuleppe raames.

4. Pädevad asutused tagavad, et kontrolliülesandega vaatlejatel oleksid nende missiooni täitmiseks kalalaeva sidesüsteemist sõltumatud sidevahendid.

5. Nimetatud eeskirjad ei mõjuta kalalaeva kapteni volitusi vastutada ainsana laeva tegevuse eest.

Artikkel 94 Kontrolliülesandega vaatlejate sõltumatus

Selleks et kontrolliülesande vaatleja oleks kontrollimääruse artikli 73 lõike 2 kohaselt ELi kalalaeva omanikust, käitajast, kaptenist ja igast laevapere liikmest sõltumatu, ei tohi ta olla:

tema tööpaigaks määratud ELi kalalaeva kapteni või laevapere liikme sugulane ega kapteni, laevaomaniku või ELi kalalaeva käitaja esindaja sugulane;

töötaja ettevõttes, mida kontrollib tema tööpaigaks määratud ELi kalalaeva kapten, laevapere liige, kapteni või laevaomaniku või laeva käitaja esindaja.

Artikkel 95 Kontrolliülesandega vaatlejate ülesanded

1. Kontrolliülesandega vaatlejad kontrollivad asjaomaseid dokumente ja registreerivad ELi kalalaeva püügitegevuse vastavalt XXV lisale.

2. ELi kalalaeva pardal viibivad kontrolliülesandega vaatlejad annavad vajaduse korral kalalaeva inspekteerima tulnud ametnikele viimaste pardale saabudes ülevaate olukorrast. Vajaduse korral ja juhul, kui ELi kalalaeval on selleks võimalused, antakse ülevaade olukorrast kinnisel koosolekul.

3. Kontrolliülesandega vaatlejad koostavad kontrollimääruse artikli 73 lõikes 5 osutatud aruande, kasutades XXVI lisas osutatud vormi. Nad edastavad selle aruande viivitamata ja mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast ülesande täitmist oma riigi pädevatele ametiasutustele ja lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele. Nende riigi pädevad ametiasutused teevad selle aruande taotluse korral kättesaadavaks rannikuäärsele liikmesriigile, komisjonile või komisjoni määratud asutusele. Teistele liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud aruande koopias ei pea märkima asukohti, kust saak püüti, st iga püügitoimingu algus- ja lõpp-punkti, kuid võib märkida päeva kogusaagi eluskaalu kilogrammides liigiti ja ICES rajooni või vastavalt vajadusele muu püügipiirkonna.

Artikkel 96 Katseprojektid

Euroopa Liit võib anda rahalist abi selliste katseprojektide jaoks, mis hõlmavad kontrolliülesandega vaatlejate laevadele saatmist kooskõlas määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punkti a alapunktiga iii.

VI INSPEKTEERIMINE

JAOTIS

I Inspekteerimise teostamine

PEATÜKK

1. Üldsätted jagu

1. Üldsätted

Artikkel 97 Ametnikud, kes on volitatud teostama inspekteerimist nii merel kui ka maal

1. Ametnikel, kes vastutavad kontrollimääruse artikli 74 kohase inspekteerimise eest, peab olema liikmesriigi pädevate asutuste volitus. Seepärast annavad liikmesriigid oma vastavatele ametnikele teenistuskaardi, mis kinnitab nende isikut ja ametialast pädevust, mille kohaselt nad tegutsevad. Iga tööülesandeid täitev ametnik kannab nimetatud teenistuskaarti kaasas ja esitab selle inspekteerimise jooksul esimesel võimalusel.

2. Liikmesriigid annavad oma ametnikele piisavad volitused, et teostada käesolevale määrusele vastavat kontrolli, inspekteerimist ja jõustamist, ning et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine.

Artikkel 98 Üldpõhimõtted

1. Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade sätete kohaldamist, võtavad liikmesriikide pädevad asutused inspekteerimiseesmärkide valimiseks kasutusele riskipõhise lähenemisviisi, kasutades kogu kättesaadavat teavet. Ametnikud teostavad inspekteerimist kõnealuse lähenemisviisi kohaselt ja kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadega.

2. Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade rakendamist, koordineerivad liikmesriigid oma kontrolli-, inspekteerimis- ja jõustamistegevust. Selleks võtavad nad vastu ja pööravad täitmisele kontrollimääruse artiklis 46 osutatud riikliku kontrollimeetmete programmi ja kontrollimääruse artiklis 94 osutatud ühised kontrolliprogrammid, mis hõlmavad tegevust nii maal kui ka merel ja on vajalikud ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks.

3. Vastavalt riskipõhisele kontrolli- ja jõustamisstrateegiale teostab iga liikmesriik vajalikke inspekteerimistegevusi objektiivselt, et vältida ühise kalanduspoliitika eeskirjadele mittevastava tegevusega saadud kalandustoodete pardalejätmist, ümberlaadimist, lossimist, sumpadesse ja kasvandustesse üleviimist, töötlemist, transporti, ladustamist, turustamist ja vesiviljelusrajatisse asustamist.

4. Inspekteerimisel välditakse nii palju kui võimalik negatiivset mõju inspekteeritavate kalandustoodete hügieenile ja kvaliteedile.

5. Liikmesriigid tagavad, et kalandusega seotud riiklikud teabesüsteemid võimaldavad sadamariigi inspekteerimisi käsitleva teabe omavahelist vahetut elektroonilist vahetamist, samuti vahetut teabevahetust teiste liikmesriikide, komisjoni ja vajaduse korral tema poolt määratud asutusega vastavalt kontrollimääruse artiklile 111.

Artikkel 99 Ametnike kohustused inspekteerimisele eelneval etapil

Inspekteerimisele eelneval etapil koguvad ametnikud võimaluse korral kogu asjakohase teabe, sealhulgas:

a) kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade andmed;

b) laevaseiresüsteemi andmed jooksva püügireisi kohta;

c) õhuseire andmed ja muud täheldamised;

d) eelmised inspekteerimisprotokollid ja kättesaadava teabe asjaomase ELi kalalaeva kohta lipuriigi veebisaidi turvalisest osast.

Artikkel 100 Inspekteerima volitatud ametnike kohustused

1. Inspekteerima volitatud ametnikud kontrollivad XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis määratletud asjaomaseid punkte ja märgivad tulemused üles. Selleks võivad nad teha fotosid, videoid ja audiosalvestusi vastavalt siseriiklikule õigusele ning vajaduse korral võtta proove.

2. Ametnikud ei tohi rikkuda käitaja õigust võtta inspekteerimise ajal ühendust lipuliikmesriigi pädevate asutustega.

3. Ametnikud võtavad arvesse käesoleva määruse artikli 95 lõike 2 kohaselt esitatud kogu teabe, mida annab inspekteerimisele kuuluva laeva pardal viibiv kontrolliülesandega vaatleja.

4. Inspekteerimise lõppedes annavad ametnikud käitajatele ülevaate asjaoludele vastavate kalandust käsitlevate määruste kohta.

5. Ametnikud lahkuvad pärast inspekteerimise lõpetamist nii kiiresti kui võimalik kalalaevalt või inspekteeritud ruumist, kui ei ole avastatud ilmset rikkumist.

Artikkel 101 Liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Kalanduskontroll Agentuuri kohustused

1. Liikmesriikide pädevad asutused ja vajaduse korral komisjon ja Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur tagavad, et nende ametnikud viivad inspekteerimise läbi erialase asjatundlikkusega ja kõrgel tasemel, jäädes viisakaks ja delikaatseks.

2. Iga liikmesriigi pädevad asutused kehtestavad vastavad menetlused, millega tagatakse, et käitajate iga kaebust ametnike käitumise kohta inspekteerimise ajal uuritakse ausalt ja põhjalikult kooskõlas siseriikliku õigusega.

3. Vastavalt asjakohastele kokkulepetele kalalaeva lipuriigiga võivad rannikuäärsed liikmesriigid kutsuda asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste ametnikke osalema selle liikmesriigi kalalaeva inspekteerimisel, kui laev tegutseb rannikuäärse liikmesriigi vetes või lossib saaki tema sadamas.

2. Inspekteerimine merel

jagu

Artikkel 102 Üldsätted merel inspekteerimise kohta

1. Iga laev, mida kasutatakse kontrollieesmärkidel, sealhulgas järelevalveks, heiskab vastavalt XXVIII lisale vimpli või paneb sümboli nii, et see oleks selgelt näha.

2. Inspekteerimist teostavate ametnike pardaleminekuks kasutataval laeval heisatakse laeva suurusega kooskõlas olev samasugune lipp või vimpel, näitamaks, et see laev täidab kalandusinspektsiooni kohustusi.

3. Inspekteerimislaeva eest vastutav isik järgib hea merepraktika eeskirju ja manööverdab kalalaevast turvalises kauguses, võttes arvesse rahvusvahelisi eeskirju, milles käsitletakse kokkupõrgete vältimist merel.

Artikkel 103 Kalalaeva pardale minek merel

1. Inspekteerimise läbiviimise eest vastutavad ametnikud tagavad, et ei tehta midagi, mis võiks ohustada kalalaeva ja laevapere liikmeid.

2. Ametnikud ei nõua kaptenilt, et laev, mille pardale nad lähevad või mille pardalt nad lahkuvad, peatuks või manööverdaks püügitegevuse ajal või lõpetaks püügivahendite vettelaskmise või pardalehiivamise. Ametnikud võivad siiski nõuda püügivahendite vettelaskmise katkestamist või sellega viivitamist, et võimaldada ohutut pardaleminekut või sealt lahkumist, kuni nad on kalalaeva pardale tulnud või sealt lahkunud. Pardalemineku puhul ei tohi selline viivitus ületada 30 minutit pärast seda, kui ametnikud on kalalaeva pardale tulnud, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud rikkumine. Nimetatud säte ei mõjuta ametnike võimalust nõuda püügivahendi pardalehiivamist selle inspekteerimiseks.

Artikkel 104 Tegevus pardal

1. Inspekteerimise ajal kontrollivad ametnikud kõiki käesoleva määruse XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis sätestatud asjakohaseid punkte ja märgivad tulemused aruandesse.

2. Ametnikud võivad kaptenilt nõuda püügivahendi pardale hiivamist selle inspekteerimiseks.

3. Inspekteerimismeeskond koosneb tavaliselt kahest ametnikust. Vajaduse korral võib inspekteerimismeeskonda täiendavalt kuuluda rohkem ametnikke.

4. Inspekteerimine ei tohi kesta üle nelja tunni või seni, kuni võrk on pardale hiivatud ning võrk ja saak inspekteeritud, olenevalt sellest, kumb kestab kauem. Seda ei kohaldata juhul, kui avastatakse ilmne rikkumine või kui ametnikud vajavad täiendavat teavet.

5. Ilmse rikkumise avastamise korral võib püügivahendi või kalalaeva mis tahes osa, sealhulgas kalandustoodete konteinerite ja säilituskohtade külge kindlalt kinnitada identifitseerimistähised või pitserid ning ametnik(ud) võib (võivad) jääda pardale nii kauaks, kui on vaja asjakohaste meetmete võtmiseks, et tagada ilmse rikkumise kogu tõendusmaterjali turvalisus ja säilimine.

3. Inspekteerimine sadamas

jagu

Artikkel 105 Inspekteerimise ettevalmistamine

1. Ilma et see piiraks konkreetsetes inspekteerimis- ja kontrolliprogrammides ning määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 9 määratletud võrdlusaluste kohaldamist, leiab kalalaeva inspekteerimine aset sadamas või lossimise ajal järgmistel juhtudel:

a) tavapäraselt, proovivõtumetoodika kohaselt, mis põhineb riskipõhisel juhtimisel; või

b) kui kahtlustatakse, et laeval ei järgita ühise kalanduspoliitika eeskirju.

2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 106 lõike 2 viimase lause kohaldamist, tagavad liikmesriikide pädevad asutused, et lõike 1 punktis b osutatud juhtudel tulevad inspekteerimisele kuuluvale kalalaevale sadamas vastu tema ametnikud.

3. Lõike 1 kohaldamine ei välista liikmesriikide võimalust teha juhuslikke inspekteerimisi.

Artikkel 106 Inspekteerimine sadamas

1. Inspekteerimise ajal kontrollivad ametnikud kõiki käesoleva määruse XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis loetletud asjakohaseid punkte ja märgivad tulemused aruandesse. Ametnikud peavad nõuetekohaselt silmas kõiki erinõudmisi, mida kohaldatakse inspekteeritava kalalaeva suhtes, eriti mitmeaastaste kavade asjakohaste sätetega seoses.

2. Lossimise inspekteerimisel jälgivad ametnikud kogu asjaomast lossimisprotsessi algusest lõpuni. Ristkontrolli käigus võrreldakse lossimiseks sadamasse saabumise eelteates liigiti märgitud koguseid, püügipäevikus liigiti märgitud koguseid ja lossitud või ümber laaditud koguseid, vastavalt sellele, mis on asjakohane. Käesolev säte ei välista võimalust, et inspekteerimine toimub pärast lossimise algust.

3. Liikmesriigid tagavad püügitegevuse ja kalandustoodete järgneva töötlemisega seotud ruumide tõhusa inspekteerimise ja kontrolli.

Artikkel 107 Teatavate pelaagiliste liikide lossimise inspekteerimine

Käesoleva määruse IV jaotise II peatüki 2. jaos osutatud heeringa-, makrelli- ja stauriidisaagi lossimisel tagavad liikmesriikide pädevad ametiasutused, et inspekteeritakse vähemalt 15 % kõnealuste lossitud kalade kogusest ja 10 % kõnealuste kalade lossimistest.

4. Inspekteerimine transportimise ajal

jagu

Artikkel 108 Üldpõhimõtted

1. Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade rakendamist, võib transpordi ajal teostatav inspekteerimine leida aset mis tahes ajal ja mis tahes kohas lossimiskoha ja kalandustoodete müügi- või töötlemiskoha vahel. Inspekteerimise ajal võetakse vajalikke meetmeid, et tagada inspekteeritavate kalandustoodete külmaahela säilitamine.

2. Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade ja riiklike kontrolliprogrammide või konkreetsete inspekteerimis- ja kontrolliprogrammide kohaldamist, hõlmab transportimise ajal teostatav inspekteerimine võimaluse korral transporditavate toodete füüsilist kontrollimist.

3. Transporditavate kalandustoodete füüsiline kontrollimine hõlmab tarnsporditava partii või partiide eri osadest proovi võtmist.

4. Transportimise ajal teostataval inspekteerimisel kontrollivad ametnikud kõiki kontrollimääruse artikli 68 lõikes 5 ja käesoleva määruse XXVII lisa inspekteerimismoodulis osutatud asjakohaseid punkte ja märgivad tulemused üles. See hõlmab ka kontrollimist, kas transporditavate kalandustoodete kogused vastavad veodokumenti märgitud andmetele.

Artikkel 109 Pitseeritud transpordivahendid

1. Kui veok või konteiner on lastiga manipuleerimise vältimiseks kinni pitseeritud, tagavad liikmesriigi pädevad asutused, et pitserite seerianumbrid on märgitud veodokumenti. Ametnikud kontrollivad, et pitserid on rikkumata ja seerianumbrid on vastavuses veodokumendi andmetega.

2. Kui pitserid kõrvaldatakse lasti inspekteerimise hõlbustamiseks enne, kui last saabub sihtpunkti, asendavad ametnikud originaalpitseri uue pitseriga, märkides veodokumenti pitseri andmed ja originaalpitseri kõrvaldamise põhjused.

5. Inspekteerimine turul

jagu

Artikkel 110 Üldpõhimõtted

Ametnikud kontrollivad kõiki käesoleva määruse XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis loetletud asjakohaseid punkte ja teevad nende kohta märkusi, kui nad inspekteerivad külmhooneid, hulgi- ja jaeturgu, restorane või mis tahes muid hooneid, kus ladustatakse ja/või müüakse kala pärast selle lossimist.

Artikkel 111 Täiendavad meetodid ja tehnoloogiad

Lisaks XXVII lisas loetletud punktidele võivad liikmesriigid kasutada kättesaadavaid meetodeid ja tehnoloogiat kalandustoodete identifitseerimiseks ja kontrollimiseks, nende päritolu kindlakstegemiseks, tarnijate ja asjaomaste püügilaevade või tootmisüksuste tuvastamiseks.

Artikkel 112 Turult kõrvaldatud kalandustoodete kontrollimine

Ametnikud kontrollivad, et nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 17 kohaselt turult kõrvaldatud kalandustooted realiseeritakse kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 2493/2001 sätetega.

II Käitajate kohustused

PEATÜKK

Artikkel 113 Käitajate üldised kohustused

1. Kõik liikmesriikide jurisdiktsiooni all tegutsevad käitajad võivad kuuluda kontrollimisele tulenevalt nende kohustustest ühise kalanduspoliitika eeskirjade raames.

2. Kõik kontrollimisele kuuluvad käitajad:

a) annavad ametnikele nende nõudmise korral püügitegevusega seotud vajaliku teabe ja dokumendid (sealhulgas vajaduse korral nende koopiad või juurdepääsu asjaomastele andmebaasidele), mida tuleb vastavalt ühise kalanduspoliitika eeskirjadele täita ja säilitada kas elektrooniliselt või paberil;

b) hõlbustavad juurdepääsu kõigile laeva osadele, ruumidele ja transpordivahenditele, sealhulgas õhusõidukitele ja hõljukitele, mida kasutatakse seoses kalapüügi ja kalatöötlemisega;

c) tagavad igal ajahetkel ametnike turvalisuse ning abistavad aktiivselt ametnikke ja teevad nendega koostööd inspekteerimisülesannete täitmisel;

d) ei takista, hirmuta ega sega ametnikke inspekteerimise läbiviimisel ega põhjusta teiste isikute sellist tegevust ning takistavad teisi isikuid seda tegemast;

e) annavad vajaduse korral eraldatud kohtumisruumi, kus kontrolliülesandega vaatleja annab ametnikele ülevaate olukorrast nagu osutatud käesoleva määruse artikli 95 lõikes 2.

Artikkel 114 Kapteni ülesanded inspekteerimise ajal

1. Inspekteeritava kalalaeva kapten või tema esindaja:

a) hõlbustab kooskõlas hea merepraktikaga ametnike turvalist ja tõhusat pardaletulekut, kui on antud rahvusvahelise signalisatsioonikoodi asjakohane signaal või kui ametnikku transportivalt laevalt või helikopterilt on raadio teel teatatud pardaletuleku kavatsusest;

b) võimaldab kasutada XXIX lisa nõuetele vastavat laevatrappi, et hõlbustada ohutut ja mugavat pääsemist mis tahes laevale, millele pääs nõuab 1,5 m pikkust või pikemat ronimist;

c) hõlbustab ametnikel nende kohustuste täitmist, osutades nõutavat ja mõistlikku abi;

d) lubab ametnikul/ametnikel pidada sidet lipuriigi, rannikuäärse riigi ja inspekteeriva riigi ametiasutustega;

e) hoiatab ametnikke konkreetsete turvariskide suhtes laeva pardal;

f) võimaldab ametnikele juurdepääsu laeva kõigile piirkondadele, kogu töödeldud või töötlemata saagile, kõigile püügivahenditele ja kogu asjakohasele teabele ja asjakohastele dokumentidele;

g) hõlbustab ametnike pardalt lahkumist pärast inspekteerimise lõppu.

2. Kaptenitelt ei nõuta tundliku äriteabe avaldamist avalike raadiokanalite kaudu.

III Inspekteerimisaruanne

PEATÜKK

Artikkel 115 Inspekteerimisaruannet käsitlevad ühised eeskirjad

1. Ilma et see piiraks piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames erieeskirjade kohaldamist, peab kontrollimääruse artiklis 76 osutatud inspekteerimisaruanne hõlmama käesoleva määruse XXVII lisa vastavas moodulis sisalduvat asjakohast teavet. Ametnikud koostavad aruande inspekteerimise ajal või niipea kui võimalik pärast inspekteerimise lõppu.

2. Kui inspekteerimise käigus avastatakse ilmne rikkumine, lisatakse inspekteerimisaruandesse õiguslikud ja materiaalsed üksikasjad koos kogu muu teabega, mis on rikkumise seisukohast oluline. Kui inspekteerimise käigus avastatakse mitmeid rikkumisi, märgitakse inspekteerimisaruandesse iga rikkumise asjakohased üksikasjad.

3. Ametnikud edastavad oma tähelepanekud inspekteeritava kalalaeva, sõiduki, õhusõiduki, hõljuki või inspekteeritavate ruumide eest vastutavale füüsilisele isikule (käitajale) inspekteerimise lõpul. Käitajale antakse võimalus esitada oma märkused inspekteerimise ja selle tulemuste kohta. Käitaja märkused märgitakse inspekteerimisaruandesse. Juhul kui ametnikud ei räägi sama keelt mis inspekteeritav käitaja, võtavad nad asjakohased meetmed, et teha oma tähelepanekud arusaadavaks.

4. Vajaduse korral on käitajal õigus võtta ühendust oma esindajaga või oma lipuriigi pädevate asutustega, kui kerkivad tõsised raskused inspekteerimise tulemustest ja neist tulenevast aruandest arusaamisega.

5. Kontrollimääruse artikli 76 lõikes 1 osutatud elektrooniline andmete edastamise vorm otsustatakse pärast liikmesriikide ja komisjoni vahelisi konsultatsioone.

Artikkel 116 Inspekteerimisaruannete koostamine

1. Kui inspekteerimisaruanne koostatakse käsitsi paberil, peab see olema loetav, kustumatu ja selgelt täidetud. Ühtki aruande kannet ei tohi kustutada ega muuta. Kui käsitsi koostatavas aruandes tehakse viga, tõmmatakse vigane kanne korralikult maha ja paranduse teinud ametnik lisab oma nimetähed.

2. Aruandele kirjutab alla inspekteerimise eest vastutav ametnik. Käitajalt võetakse allkiri aruandele. Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist, kinnitab tema allkiri aruande koostamist, mitte selle sisuga nõustumist.

3. Ametnikud võivad koostada käesoleva määruse artiklis 115 osutatud inspekteerimisaruandeid elektrooniliselt.

Artikkel 117 Inspekteerimisaruande koopia

Käesoleva määruse artiklis 116 osutatud inspekteerimisaruande koopia saadetakse käitajale hiljemalt 15 tööpäeva pärast inspekteerimise lõpuleviimist ning vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikule õigusele, kelle suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla inspekteerimiskoht kuulub. Kui avastatakse rikkumine, kohaldatakse aruande avalikustamise suhtes asjaomases liikmesriigis teabe avalikustamise kohta kehtivaid õigusakte.

IV Elektrooniline andmebaas

PEATÜKK

Artikkel 118 Elektrooniline andmebaas

1. Liikmesriigid lisavad riiklikesse kontrolliprogrammidesse inspekteerimisaruannete paber- või elektroonilise vormi täitmise korra, mida nende ametnikud järgivad. Kõnealused aruanded sisestatakse kontrollimääruse artiklis 78 osutatud elektroonilisse andmebaasi ja need tagavad käesoleva määruse XXIV lisa punktis 2 osutatud funktsioonid. Elektrooniline andmebaas sisaldab vähemalt käesoleva määruse artikli 115 lõike 1 kohaselt märgitud andmeid, mis on näidatud XXVII lisas kohustuslikena. Inspekteerimise paberaruanded skaneeritakse samuti andmebaasi.

2. Komisjonil ja tema määratud asutusel on andmebaasile juurdepääs vastavalt kontrollimääruse artiklites 114, 115 ja 116 kirjeldatud korrale. Asjakohased andmed andmebaasis on ühiskasutuskava raames kättesaadavad ka teistele liikmesriikidele.

3. Inspekteerimisaruannetes sisalduvaid andmeid säilitatakse andmebaasides vähemalt kolm aastat.

V Euroopa Liidu inspektorid

PEATÜKK

Artikkel 119 Euroopa Liidu inspektoritest teatamine

1. Liikmesriigid ja Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur teatavad komisjonile elektrooniliselt kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist oma ametnike nimed, kes lisatakse kontrollimääruse artiklis 79 osutatud Euroopa Liidu inspektorite nimekirja.

2. Nimekirja kantud ametnikud:

a) omavad põhjalikke kogemusi kalanduskontrolli ja -inspekteerimise alal;

b) omavad põhjalikke teadmisi Euroopa Liidu kalandusalaste õigusaktide kohta;

c) valdavad ühte Euroopa Liidu ametlikku keelt ja oskavad rahuldavalt teist ametlikku keelt;

d) on oma kohustuste täitmiseks heas füüsilises vormis;

e) on vajaduse korral saanud vajaliku mereohutusalase väljaõppe.

Artikkel 120 Euroopa Liidu inspektorite nimekiri

1. Komisjon koostab liikmesriikide ja Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuri teatiste põhjal Euroopa Liidu inspektorite nimekirja kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

2. Pärast esialgse nimekirja koostamist teatavad liikmesriigid ja Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur komisjonile iga aasta oktoobriks kõigist muudatustest, mis nad soovivad nimekirjas teha järgmisel kalendriaastal. Komisjon muudab nimekirja vastavalt iga aasta 31. detsembriks.

3. Nimekiri ja selle muudatused avaldatakse Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuri ametlikul veebisaidil.

Artikkel 121 Euroopa Liidu inspektorite nimekirja edastamine piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele

Komisjoni määratud asutus edastab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaadile nimekirja Euroopa Liidu inspektoritest, kes teostavad inspekteerimist selle organisatsiooni raames.

Artikkel 122 Euroopa Liidu inspektorite volitused ja kohustused

1. Oma ülesannete täitmisel järgivad Euroopa Liidu inspektorid Euroopa Liidu seadusi ja võimaluse korral selle liikmesriigi seadusi, kus inspekteerimine toimub, või kui inspekteerimine toimub väljaspool ELi vesi, järgitakse inspekteeritava kalalaeva lipuliikmesriigi seadusi ja asjaomaseid rahvusvahelisi eeskirju.

2. Euroopa Liidu inspektorid esitavad teenistuskaardi, mis kinnitab nende isikut ja ametialast pädevust, mille kohaselt nad tegutsevad. Selleks on neil komisjoni või Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuri poolt välja antud isikut tõendav dokument, mis kinnitab nende isikut ja ametikohta.

3. Liikmesriigid hõlbustavad Euroopa Liidu inspektoritel nende kohuste täitmist ja annavad neile ametiülesannete täitmiseks vajalikku abi.

4. Liikmesriikide pädevad ametiasutused võivad anda Euroopa Liidu inspektoritele loa abistada riiklikke inspektoreid nende ülesannete täitmisel.

5. Käesoleva määruse artikleid 113 ja 114 kohaldatakse vastavalt.

Artikkel 123 Aruanded

1. Euroopa Liidu inspektorid esitavad iga päev kokkuvõtte oma inspekteerimistegevuse kohta, sealhulgas iga inspekteeritud kalalaeva või aluse nime ja identifitseerimisnumbri ja inspekteerimise liigi selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle vetes toimus inspekteerimine, või kui inspekteerimine toimus väljaspool ELi vesi, siis inspekteeritud ELi kalalaeva lipuliikmesriigile, ning Euroopa Kalanduskontrolli Agentuurile.

2. Kui Euroopa Liidu inspektorid avastavad inspekteerimise käigus rikkumise, esitavad nad viivitamata kokkuvõtliku inspekteerimisaruande rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele, või kui inspekteerimine toimus väljaspool ELi vesi, siis inspekteeritud kalalaeva lipuliikmesriigile ja Euroopa Kalanduskontrolli Agentuurile. Sellises kokkuvõtlikus inspekteerimisaruandes märgitakse vähemalt inspekteerimise aeg ja koht, määratletakse inspekteerimise alus ja inspekteerimise eesmärk ning avastatud rikkumise liik.

3. Euroopa Liidu inspektorid saadavad täieliku inspekteerimisaruande koopia, kuhu on märgitud XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis loetletud asjaomased andmed, inspekteeritud kalalaeva või aluse lipuliikmesriigi või selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle vetes toimus inspekteerimine, seitsme päeva jooksul inspekteerimise kuupäevast. Kui Euroopa Liidu inspektorid on avastanud rikkumise, saadetakse täieliku inspekteerimisaruande koopia ka Euroopa Kalanduskontrolli Agentuurile.

4. Käesolevas artiklis osutatud igapäevased aruanded ja inspekteerimisaruanded saadetakse taotluse korral komisjonile.

Artikkel 124 Aruannete järelmeetmed

1. Liikmesriigid võtavad meetmeid Euroopa Liidu inspektorite aruannete põhjal vastavalt käesoleva määruse artiklile 123 samal alusel kui oma inspektorite aruannete puhul.

2. Euroopa Liidu inspektori nimetanud liikmesriik või vajaduse korral komisjon või Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur teeb kohtu- ja haldusmenetluste lihtsustamiseks koostööd liikmesriigiga, kes võtab meetmeid Euroopa Liidu inspektori esitatud aruande põhjal.

3. Nõudmise korral abistab ja tunnistab Euroopa Liidu inspektor mis tahes liikmesriigi algatatud rikkumismenetlustes.

VII JÕUSTAMINE TÕSISTE RIKKUMISTE PUNKTISÜSTEEM

JAOTIS

Artikkel 125 Tõsiste rikkumiste punktisüsteemi kehtestamine ja toimimine

Iga liikmesriik määrab pädevad riiklikud asutused, kes vastutavad:

a) tõsiste rikkumiste punktisüsteemi kehtestamise eest vastavalt kontrollimääruse artikli 92 lõikele 1;

b) asjakohase arvu punktide määramise eest kalalaevatunnistuse omanikule;

c) määratud punktide ülekandmise eest asjaomase kalalaeva kalalaevatunnistuse tulevasele omanikule, kui kalalaev müüakse maha, antakse üle või see vahetab muul viisil omanikku, ning

d) igale kalalaevatunnistuse omanikule määratud või üle kantud punktide üle asjakohase arvestuse pidamise eest.

Artikkel 126 Punktide määramine

1. Tõsiste rikkumiste eest antava punktide arvu määrab asjaomase kalalaeva kalalaevatunnistuse omanikule XXX lisa kohaselt lipuliikmesriigi pädev ametiasutus.

2. Kui inspekteerimise käigus tuvastatakse kaks või enam sama füüsilise või juriidilise isiku poolt toimepandud tõsist rikkumist, määratakse lõikes 1 osutatud kalalaevatunnistuse omanikule iga tõsise rikkumise eest kuni 12 punkti.

3. Kalalaevatunnistuse omanikule teatatakse punktide määramisest.

4. Punktid määratakse kalalaevatunnistuse omanikule punktide määramist käsitlevas otsuses sätestatud kuupäeval. Liikmesriigid tagavad, et edasikaebamismenetlusi peatavat toimet käsitlevate siseriiklike eeskirjade kohaldamine ei kahjusta punktisüsteemi tõhusust.

5. Kui tõsine rikkumine avastatakse muus liikmesriigis kui lipuliikmesriik, siis määravad punktid lipuliikmesriigi käesoleva määruse artiklis 125 osutatud pädevad asutused pärast kontrollimääruse artikli 89 lõike 4 kohase teatise saamist.

Artikkel 127 Otsuste teatavakstegemine

Kui käesoleva määruse artikli 125 kohaselt määratud ametiasutus ei ole sama, mis kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus, teavitatakse viimast kõigist käesoleva jaotise kohaselt vastuvõetud otsustest.

Artikkel 128 Omandiõiguse üleminek

Kui kalalaeva pakutakse müügiks või selle omanik vahetub muul viisil, teavitab kalalaevatunnistuse omanik kõiki potentsiaalseid kalalaevatunnistuse omanikke punktide arvust, mis talle on määratud, esitades selle kohta pädevatelt asutustelt saadud tõestatud koopia.

Artikkel 129 Kalalaevatunnistuse peatamine ja jäädavalt äravõtmine

1. Kui kalalaevatunnistuse omanik on kogunud 18, 36, 54 või 72 punkti, peatatakse kalalaevatunnistus automaatselt esimest, teist, kolmandat ja neljandat korda kontrollimääruse artikli 92 lõikes 3 osutatud vastavateks ajavahemikeks.

2. Kui kalalaevatunnistuse omanik on kogunud 90 punkti, võetakse kalalaevatunnistus jäädavalt ära.

Artikkel 130 Kalalaevatunnistuse peatamise või jäädava äravõtmise järelmeetmed

1. Kui kalalaevatunnistus on vastavalt käesoleva määruse artiklile 129 peatatud või jäädavalt ära võetud, teatab lipuliikmesriigi pädev asutus viivitamata kalalaevatunnistuse omanikule, et tema kalalaevatunnistus on peatatud või jäädavalt ära võetud.

2. Lõikes 1 osutatud teabe saamisel tagab kalalaevatunnistuse omanik, et asjaomase kalalaeva püügitegevus lõpetatakse viivitama. Ta tagab, et asjaomane kalalaev sõidab viivitamata kodusadamasse või sadamasse, mille määravad lipuliikmesriigi pädevad asutused. Sõidu ajal peavad püügivahendid olema soritud ja stoovitud vastavalt kontrollimääruse artiklile 47. Kalalaevatunnistuse omanik tagab, et kogu laeva pardal olevat saaki käideldakse vastavalt lipuliikmesriigi pädevate asutuste korraldustele.

Artikkel 131 Kalalaevatunnistuste kustutamine asjaomastest nimekirjadest

1. Kui kalalaevatunnistus on käesoleva määruse artikli 129 lõike 1 või 2 kohaselt peatatud või jäädavalt ära võetud, märgitakse peatatud või jäädavalt ära võetud kalalaevatunnistusega seotud kalalaev määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 15 lõikes 1 osutatud riiklikus registris kalalaevana, millel puudub kalalaevatunnistus. Kõnealune kalalaev märgitakse samal viisil ka määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 15 lõikes 3 osutatud ELi kalalaevastiku registris.

2. Kalalaevatunnistuse jäädav äravõtmine vastavalt käesoleva määruse artikli 129 lõikele 2 ei mõjuta tunnistuse väljaandnud liikmesriigile määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 12 kohaselt määratud sihttasemeid.

3. Liikmesriikide pädevad asutused ajakohastavad viivitamata kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punktis d osutatud nimekirja ning märgivad sinna kõik määratud punktid ja neist tulenevad kalalaevatunnistuste peatamised ja jäädavad äravõtmised, sealhulgas nende kohaldamise alguskuupäeva ja kestuse.

Artikkel 132 Ebaseaduslik kalapüük kalalaevatunnistuse peatamise ajal või pärast selle jäädavalt äravõtmist

1. Kui kalalaev, kelle kalalaevatunnistus peatati või võeti jäädavalt ära vastavalt käesoleva määruse artiklile 129, jätkab püügitegevust kalalaevatunnistuse peatamise ajal või pärast selle jäädavalt äravõtmist, võtavad pädevad asutused viivitama täitemeetmed kontrollimääruse artikli 91 kohaselt.

2. Vajaduse korral võib lõikes 1 osutatud kalalaeva kanda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 27.

Artikkel 133 Punktide kustutamine

1. Kui kalalaevatunnistus on peatatud vastavalt käesoleva määruse artiklile 129, ei kustutata punkte, mille alusel kalalaevatunnistus peatati. Käesoleva määruse artikli 129 kohaldamisel lisatakse kõik kalalaevatunnistuse omanikule määratud uued punktid olemasolevatele punktidele.

2. Kui punkte on kontrollimääruse artikli 92 lõike 4 kohaselt kustutatud, ei loeta kontrollimääruse artikli 92 lõike 3 kohaldamisel kalalaevatunnistuse omaniku kalalaevatunnistust peatatuks käesoleva määruse artikli 129 kohaselt.

3. Kustutatakse kaks punkti, kui asjaomase kalalaeva kalalaevatunnistuse omanikule määratud punktide koguarv on suurem kui kaks ja juhul, kui: Kalalaevatunnistuse omanik võib iga tõsise rikkumise järel kolme aasta jooksul kasutada ühe korra punktis a, b, c või d sätestatud võimalust talle määratud punktide arvu vähendamiseks, tingimusel, et sellise vähendamise tulemusena ei kustuta kõiki talle määratud punkte.

a) rikkumise toimepanemisel kasutatud kalalaev, millele määrati punktid, kasutab seejärel laevaseiresüsteemi või registreerib ja edastab seejärel elektrooniliselt püügipäeviku, ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsioonide andmed, ilma et ta oleks ametlikult kohustatud kasutama kõnealust tehnikat; või

b) kalalaevatunnistuse omanik osaleb vabatahtlikult pärast punktide määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates teadusuuringutes, või

c) kalalaevatunnistuse omanik on tootjaorganisatsiooni liige ning ta kiidab heaks selle tootjaorganisatsiooni poolt punktide määramisele järgneval aastal vastuvõetud püügikava, mis hõlmab kalalaevatunnistuse omaniku kalapüügivõimaluste 10 % vähendamist; või

d) kalalaevatunnistuse omanik ühineb ökomärgist kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et tõendada ja edendada hästikorraldatud merekalapüügist pärinevate toodete märgiseid ja mis keskendub kalavarude säästva kasutamisega seotud küsimustele.

4. Kui punktid kustutati vastavalt lõikele 3, teatatakse kalalaevatunnistuse omanikule sellisest punktide kustutamisest. Kalalaevatunnistuse omanikule teatatakse ka nende punktide arv, mis tal alles jäävad.

Artikkel 134 Kalalaeva kaptenitele määratavate punktide süsteem

Liikmesriigid teatavad kuue kuu jooksul pärast käesoleva jaotise kohaldamise kuupäeva komisjonile kontrollimääruse artikli 92 lõike 6 kohaselt kaptenitele kehtestatud riiklikest punktisüsteemidest.

VIII MEETMED, MILLEGA TAGATAKSE, ET LIIKMESRIIGID JÄRGIVAD ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA EESMÄRKE

JAOTIS

I Euroopa Liidu rahalise abi peatamine ja tühistamine

PEATÜKK

Artikkel 135 Mõiste

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) makse – mis tahes rahaline toetus, mille komisjon maksab liikmesriigi taotluse esitamise järel, määruse (EÜ) nr 1198/2006 kohase rakenduskava rakendamise või määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktiga a hõlmatud projekti rakendamise jooksul või lõpus;

2) katkestamine – maksetähtaja arvestamise katkestamine;

3) peatamine – konkreetsetele maksetaotlustele vastavate maksete peatamine kontrollimääruse artikli 103 lõike1 kohaselt;

4) tühistamine – määruse (EÜ) nr 1198/2006 kohasele rakenduskavale või määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktiga a hõlmatud projektile makstava, kuid peatatud ELi rahalise toetuse täielik või osaline tühistamine.

Artikkel 136 Maksetähtaja katkestamine

1. Nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 osutatud volitatud eelarvevahendite käsutaja võib maksetähtaja arvestamise katkestada kuni kuueks kuuks, kui:

a) on tähelepanekuid, mis osutavad ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisele või

b) kui eelarvevahendite volitatud käsutaja peab tegema lisakontrolle pärast tähelepanekuid, mis osutavad, et liikmesriigi kontrollisüsteemis on puudusi ja/või kalapüügi ja sellega seotud tegevusega rikutakse ühise kalanduspoliitika eeskirju.

2. Asjaomasele liikmesriigile teatatakse kontrollimääruse artikli 103 lõike 3 kohaselt kirjalikult maksetähtaja edasilükkamise põhjustest. Tal palutakse ühe kuu jooksul alates selle kirja saamisest komisjonile teatada võetud parandusmeetmetest ja/või edastada kalapüügiga seotud tegevuseks antud rahalist abi käsitlevate sätete täitmatajätmisega seotud teave vastavalt käesoleva määruse XXXI lisale.

3. Kui asjaomane liikmesriik ei vasta komisjoni taotlusele lõikes 2 märgitud ajavahemiku jooksul või kui ta annab mitterahuldava vastuse, võib komisjon saata talle meeldetuletuse, võimaldades maksimaalselt 15 päeva lisaaega.

4. Katkestamine peatatakse, kui liikmesriik tõendab oma vastuses, et on võtnud parandusmeetmed, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine, või kui tähelepanekud, mille kohaselt liikmesriigi kontrollisüsteemis on puudusi ja/või kalapüügi ja sellega seotud tegevusega rikutakse ühise kalanduspoliitika eeskirju, olid alusetud.

Artikkel 137 Maksete peatamine

1. Kui asjaomane liikmesriik ei vasta komisjoni taotlusele artiklis 136 märgitud ajavahemiku jooksul või kui ta annab mitterahuldava vastuse, võib komisjon sel ajal kättesaadava teabe põhjal võtta vastu otsuse peatada kõik ELi rahalise abi maksed sellele liikmesriigile või osa neist (edaspidi peatamisotsus) vastavalt kontrollimääruse artikli 103 lõikele 1.

2. Peatamisotsuses võetakse kokku asjakohased faktid ja õigusküsimused, lisatakse komisjoni hinnang seoses kontrollimääruse artikli 103 lõigetes 1 ja 6 osutatud tingimustega ning määratakse kindlaks, kui suur osa maksest peatatakse. Peatamisotsuses palutakse asjaomasel liikmesriigil võtta parandusmeetmed määratud aja jooksul, mis ei ületa kuut kuud.

3. Peatatava makseosa suurus otsustatakse, kohaldades määra, mis määratakse kindlaks kontrollimääruse artikli 103 lõikes 5 sätestatud kriteeriume arvesse võttes.

Artikkel 138 Rahalise abi tühistamine

1. Kui liikmesriik ei suuda abi peatamise ajal tõendada, et ta on parandanud olukorra, mis tõi kaasa kontrollimääruse artikli 103 lõike 2 kohase peatamisotsuse, võib komisjon talle teatada oma kavatsusest võtta vastu tühistamisotsus. Käesoleva määruse artikli 136 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse vastavalt.

2. Kui asjaomane liikmesriik ei vasta lõike 1 kohasele komisjoni taotlusele või kui ta annab mitterahuldava vastuse, võib komisjon sel ajal kättesaadava teabe põhjal võtta vastu otsuse tühistada kõik rahalise abi peatatud maksed sellele liikmesriigile või osa neist.

3. Lõikes 2 osutatud tühistamisotsus võib hõlmata kogu või osa ettemakse (kui on) tagasinõudmise seoses rahalise toetusega, mis oli juba välja makstud määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktiga a hõlmatud projektidele, mille maksed olid peatatud.

4. Tühistamisele kuuluvate peatatud maksete suurus otsustatakse, kohaldades määra, mis määratakse kindlaks kontrollimääruse artikli 103 lõikes 5 sätestatud kriteeriume arvesse võttes.

5. Rahalise abi ettemaksete summa, mis tuleb tagasi maksta nende projektide puhul, mille maksed peatati, makstakse tagasi komisjonile määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 28 lõikes 2 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 72 sätestatud menetluse kohaselt.

II Kalapüügivõimaluste vähendamine

PEATÜKK

Artikkel 139 Üldeeskirjad kalapüügivõimaluste vähendamiseks liigse kasutamise korral

1. Kontrollimääruse artikli 105 lõikes 1 ja artikli 106 lõikes 1 osutatud püügivõimaluste liigse kasutamise suurus võrreldes eraldatud kvootide ja teatavaks perioodiks kehtestatud püügikoormusega määratakse kindlaks näitajate põhjal, mis on kättesaadavad alates reguleeritud ajavahemikule järgneva teise kuu viieteistkümnendast päevast.

2. Püügivõimaluste liigse kasutamise suurus määratakse kindlaks võrreldes asjaomasele liikmesriigile teatava perioodi lõpus saadaolevate püügivõimalustega, võttes arvesse püügivõimaluste vahetamist vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikele 5, kvootide ülekandmist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõikele 2, saadaolevate kalapüügivõimaluste jaotamist vastavalt kontrollimääruse artiklile 37 ja püügivõimaluste vähendamist vastavalt kontrollimääruse artiklitele 105, 106 ja 107.

3. Teatava perioodi püügivõimaluste vahetamine vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikele 5 ei ole pärast kõnealuse perioodi lõppemisele järgneva esimese kuu viimast päeva lubatud.

Artikkel 140 Kalapüügivõimaluste vähendamist käsitlevad konsultatsioonid

Kontrollimääruse artikli 105 lõigete 4 ja 5 ning artikli 106 lõike 3 kohase püügivõimaluste vähendamise puhul konsulteerib komisjon asjaomase liikmesriigiga soovitatud meetmete suhtes. Asjaomane liikmesriik vastab komisjonile 10 tööpäeva jooksul.

III Kvootide vähendamine ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise tõttu

PEATÜKK

Artikkel 141 Eeskirjad kvootide vähendamiseks ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmata jätmise korral

1. Kontrollimääruse artikli 107 lõikes 2 osutatud tähtaega, mille jooksul liikmesriik peab tõendama, et asjaomaseid kalavarusid saab säästvalt kasutada, arvestatakse komisjonilt liikmesriigile saadetud kirja kuupäevast.

2. Liikmesriik lisab kontrollimääruse artikli 107 lõike 2 kohasele vastusele tõendusmaterjali selle kohta, et ta suudab komisjonile tõendada, et asjaomaseid kalavarusid saab säästvalt kasutada.

Artikkel 142 Vähendatavate koguste kindlaksmääramine

1. Kontrollimääruse artikli 107 kohane kvootide vähendamine peab olema proportsionaalne mitmeaastaste kavadega reguleeritavate kalavarude suhtes kehtestatud eeskirjade rikkumise ulatuse ja iseloomuga ja nende varude kaitset mõjutava ohu tõsidusega. Seejuures võetakse arvesse kahju, mida põhjustati neile kalavarudele seetõttu, et ei järgitud mitmeaastaste kavadega reguleeritavate kalavarude suhtes kehtestatud eeskirju.

2. Kui lõike 1 kohast mahaarvamist ei saa asjaomase kalavaru või -varude rühmaga seotud kvoodi või selle kindlaksmääratud osa või püügiosa suhtes kohaldada, kuna selle kalavaru või -varude rühmaga seotud kvooti, kindlaksmääratud osa või püügiosa ei ole asjaomase liikmesriigi puhul piisavalt, võib komisjon pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist vähendada vastavalt lõikele 1 järgneval aastal või järgnevatel aastatel muude kalavarude või -varude rühma kvooti, mida asjaomane liikmesriik kasutab samas geograafilises piirkonnas või millel on sama kaubanduslik väärtus.

IX ANDMED JA TEAVE

JAOTIS

I Andmete analüüs ja audit

PEATÜKK

Artikkel 143 Sisu

Kontrollimääruse artikli 109 lõikes 1 osutatud arvutipõhine kontrollisüsteem hõlmab järgmist:

a) andmebaas või andmebaasid, mis talletavad kõik selle süsteemi poolt kontrollitud andmed vastavalt käesoleva määruse artiklile 144;

b) kontrollimenetlused, sh andmete kvaliteedi kontroll, analüüs ja kõigi asjaomaste andmete ristkontroll vastavalt käesoleva määruse artiklile 145;

c) menetlused, millega tagatakse komisjonile või selle määratud asutusele juurdepääs kõnealustele andmetele vastavalt käesoleva määruse artiklile 146.

Artikkel 144 Kontrollitavad andmed

1. Arvutipõhise kontrollisüsteemi kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et kõik kontrollimääruse artikli 109 lõikes 2 osutatud andmed talletatakse arvutipõhises andmebaasis või andmebaasides. Vähim teave, mida see hõlmab, on XXIII lisas loetletud punktid, XXVII lisas kohustuslikena näidatud punktid, XII lisa punktid ja XXXII lisa punktid. Kontrollisüsteemis võib võtta arvesse ka kõiki muid andmeid, mida peetakse kontrollimenetluste läbiviimiseks vajalikuks.

2. Lõikes 1 osutatud andmebaasi andmed on kontrollisüsteemile kättesaadavad pidevalt ja reaalajas. Kontrollisüsteemil on otseühendus kõigi kõnealuste andmebaasidega ilma inimese sekkumiseta. Seepärast on kõik lõikes 1 osutatud andmeid sisaldavad liikmesriigi andmebaasid või süsteemid omavahel seotud.

3. Kui lõikes 1 osutatud andmeid ei salvestata andmebaasi automaatselt, hoolitsevad liikmesriigid selle eest, et need sisestatakse andmebaasidesse käsitsi või digitaliseeritakse viivitamata ning asjaomastes õigusaktides sätestatud tähtaegadest kinni pidades. Andmete vastuvõtmise ja andmete sisestamise kuupäevad registreeritakse andmebaasis nõuetekohaselt.

Artikkel 145 Kontrollimenetlused

1. Arvutipõhine kontrollisüsteem kontrollib pidevalt, süstemaatiliselt ja põhjalikult kõiki artikli 144 lõikes 1 osutatud andmekogumeid automaatsete arvutipõhiste algoritmide ja menetluste põhjal. Kontrollimine hõlmab menetlusi, mis võimaldavad kontrollida põhiliste andmete kvaliteeti, andmete formaati ja andmete miinimumnõudeid, samuti põhjalikumat kontrolli, analüüsides mitmeid andmekogumeid üksikasjaliselt, kasutades statistilisi meetodeid, või tehakse eri andmebaaside andmete ristkontrolli.

2. Iga kontrollimenetluse kohta peavad olema tööeeskirjad või tööeeskirjade kogum, milles määratletakse, millist kontrolli asjaomase menetlusega teostatakse, samuti seda, kus säilitatakse nende kontrollimiste tulemusi. Võimaluse korral märgitakse, millise õigusakti kohaldamist kontrollitakse. Komisjon võib pärast liikmesriikidega konsulteerimist kindlaks määrata ühtsed tööeeskirjad.

3. Arvutipõhise kontrollisüsteemi kõik tulemused, nii positiivsed kui ka negatiivsed, säilitatakse andmebaasis. Kontrollimenetlustega avastatud vasturääkivusi ja mittevastavusi, samuti nende suhtes võetud järelmeetmeid on võimalik viivitamata identifitseerida. Samuti on võimalik saada andmeid kalalaevade, kalalaevade kaptenite või käitajate kohta, kellel esines möödunud kolme aasta jooksul korduvalt vasturääkivusi ja võimalikke rikkumisi.

4. Kontrollisüsteemi poolt leitud vasturääkivuste järelkontroll seostatakse kontrollimise tulemustega, näidates ära nii kontrolli kui ka järelkontrolli kuupäeva. Kui avastatud vasturääkivuse põhjuseks leitakse olevat vale andmesisestus, parandatakse asjaomased andmed andmebaasis, märkides selgelt, et need andmed on parandatud, ja parandamise põhjuse ning teatatakse ka algne väärtus või esialgne kirje. Kui avastatud vasturääkivus viib järelkontrollini, seostatakse kontrolli tulemus inspekteerimisaruande ja selle järelmeetmetega.

Artikkel 146 Komisjoni juurdepääs

1. Liikmesriigid tagavad komisjonile või selle määratud asutusele reaalajas alalise juurdepääsu:

a) käesoleva määruse artikli 144 lõikes 1 osutatud andmetele;

b) kõigile kontrollisüsteemi jaoks vajalikele tööeeskirjadele, mis hõlmavad määratlust, asjaomaseid õigusakte ja kohta, kus kontrollimistulemusi säilitatakse;

c) kõigile kontrollitulemustele ja järelmeetmetele koos märgistusega, kui asjaomane andmeühik on parandatud, ja vajaduse korral lingiga rikkumismenetlusele.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktides a, b ja c osutatud andmed on kättesaadavad automatiseeritud andmevahetuse abil käesoleva määruse artiklis 147 määratletud turvaliste veebiteenuste kaudu.

3. Andmed tehakse allalaadimiseks kättesaadavaks vastavalt andmevahetuse vormile ja kõigile XII lisas ja XML-vormingus määratletud andmeelementidele. Kõik muud andmeühikud, mis peavad olema kättesaadavad ning mis ei ole määratletud XII lisas, on kättesaadavad XXXII lisas määratletud vormis.

4. Komisjonile või selle määratud asutusele antakse võimalus lõikes 1 osutatud andmeid alla laadida mis tahes ajavahemiku ja geograafilise piirkonna kohta ja üksiku kalalaeva või laevade nimekirja kohta.

5. Komisjoni põhjendatud taotluse korral parandab asjaomane liikmesriik viivitamata andmed, milles komisjon on leidnud vasturääkivusi. Kõnealune liikmesriik teatab parandusest viivitamata teistele asjaomastele liikmesriikidele.

II Liikmesriikide veebisaidid

PEATÜKK

Artikkel 147 Veebisaitide kasutamine ja veebiteenused

1. Kontrollimääruse artiklites 115 ja 116 osutatud ametlike veebisaitide kasutamiseks loovad liikmesriigid veebiteenused. Need veebiteenused loovad ametlikele veebisaitidele reaalajas dünaamilise sisu ja võimaldavad automatiseeritud ligipääsu andmetele. Vajaduse korral kohandavad liikmesriigid oma olemasolevaid andmebaase või loovad uued andmebaasid, et pakkuda veebiteenuste nõutavat sisu.

2. Kõnealused veebiteenused võimaldavad komisjonil ja selle määratud asutusel igal ajal alla laadida kõiki käesoleva määruse artiklites 148 ja 149 osutatud kättesaadavaid andmeid. Automaatne andmete allalaadimise mehhanism põhineb elektroonilisel andmevahetusprotokollil ja XII lisas osutatud vormil. Veebiteenused luuakse rahvusvaheliste standardite kohaselt.

3. Iga lõikes 1 osutatud ametliku veebisaidi all-lehekülje vasakul servas on menüü, kust on lingid kõigile teistele all-lehekülgedele. Lisaks peab all-lehekülje all servas olema esitatud asjaomase veebiteenuse määratlus.

4. Veebiteenuseid ja veebisaite hallatakse tsentraliseeritult ning igas liikmesriigis nähakse ette ainult üks juurdepääsupunkt.

5. Komisjon võib kehtestada veebisaidi liideste, tehniliselt ühilduvate arvutisüsteemide ja veebiteenuste ühised standardid, tehnilised kirjeldused ja menetlused liikmesriikide, komisjoni ja tema määratud asutuse jaoks. Komisjon koordineerib pärast liikmesriikidega konsulteerimist kõnealuste kirjelduste ja menetluste loomise protsessi.

Artikkel 148 Avalikkusele kättesaadav veebisait ja veebiteenused

1. Avalikkusele kättesaadavas veebisaidi osas on ülevaatlik lehekülg ja erinevad all-leheküljed. Avalikkusele kättesaadaval ülevaateleheküljel on loetelu hüperlinkidest, mis hõlmavad viiteid kontrollimääruse artikli 115 punktidele a–g ning osutavad käesolevas artiklis osutatud teavet pakkuvatele all-lehekülgedele.

2. Iga avalikkusele kättesaadav all-lehekülg sisaldab vähemalt üht kontrollimääruse artikli 115 punktides a–g osutatud teabeühikut. Nii all-leheküljed kui ka nendega seotud veebiteenused sisaldavad vähemalt XXXIII lisas sätestatud teavet.

Artikkel 149 Turvatav veebisait ja veebiteenused

1. Veebisaidi turvalises osas on ülevaatlik lehekülg ja erinevad all-leheküljed. Turvalisel ülevaateleheküljel on loetelu hüperlinkidest, mis osutavad kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punktides a–h sätestatud teabele ning mille kaudu pääseb nimetatud artiklis viidatud teavet sisaldavatele all-lehekülgedele.

2. Iga turvaline all-lehekülg hõlmab vähemalt üht kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punktides a–h osutatud teabeühikut. Nii all-leheküljed kui ka nendega seotud veebiteenused sisaldavad vähemalt XXIV lisas sätestatud teavet.

3. Nii turvaliste veebisaitide kui ka turvaliste veebiteenuste kasutamiseks on vaja kontrollimääruse artikli 116 lõikes 3 osutatud elektroonilist sertifikaati.

X RAKENDAMINE

JAOTIS

I Vastastikune abi

PEATÜKK

1. Üldsätted jagu

1. Üldsätted

Artikkel 150 Reguleerimisala

1. Käesolevas peatükis on sätestatud tingimused, mille alusel liikmesriigid teevad halduskoostööd teineteise, kolmandate riikide, komisjoni ja selle määratud asutusega, et tagada kontrollimääruse ja käesoleva määruse tõhus kohaldamine. See ei takista liikmesriikidel kehtestamast muid halduskoostöö vorme.

2. Käesolev peatükk ei kohusta liikmesriike teineteist abistama, kui see tõenäoliselt kahjustaks nende riiklikku õigussüsteemi, avalikku korda, julgeolekut või muid põhihuvisid. Enne abiandmisest keeldumist peab taotluse saanud liikmesriik pidama nõu taotleva liikmesriigiga, et määrata kindlaks, kas eritingimustel võidakse abi anda osaliselt. Kui abitaotlust ei ole võimalik rahuldada, teatatakse keeldumisest ja selle põhjustest viivitamata taotlevale liikmesriigile ning komisjonile või selle määratud asutusele.

3. Käesolev peatükk ei mõjuta kriminaalmenetlust ja kriminaalasjades vastastikust abi reguleerivate eeskirjade, sealhulgas kohtuliku uurimise saladuse hoidmise eeskirjade kohaldamist liikmesriikides.

Artikkel 151 Kulud

Liikmesriigid kannavad ise oma kulud, mis tekivad abitaotluse täitmisest, ning loobuvad kõigist käesoleva jaotise kohaldamisel tekkinud kulude hüvitamise nõuetest.

Artikkel 152 Vastutav ametiasutus

Kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus tegutseb ühtse kontaktasutusena, kes vastutab käesoleva peatüki kohaldamise eest.

Artikkel 153 Järelmeetmed

1. Kui riigiasutus otsustab vastuseks käesoleva peatüki alusel esitatud abitaotlusele või pärast omaalgatuslikku teabevahetust võtta meetmed, mida võib rakendada üksnes õigusasutuse loal või nõudel, edastab ta asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile või selle määratud asutusele nende meetmete kohta kogu teabe, mis on seotud ühise kalanduspoliitika eeskirjadele mittevastava tegevusega.

2. Sellise teatamise puhul peab olema õigusasutuse eelnev luba, kui sellist luba nõutakse siseriikliku õigusega.

2. Eelneva taotluseta esitatav teave

jagu

Artikkel 154 Eelneva taotluseta esitatav teave

1. Kui liikmesriik saab teavet ühise kalanduspoliitika sätete võimaliku rikkumise kohta, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsise rikkumise kohta, või tal on põhjust kahtlustada, et selline rikkumine võib aset leida, teavitab ta sellest viivitamata teisi asjaomaseid liikmesriike ja komisjoni või selle määratud asutust. Teatises esitatakse kogu vajalik teave ning see edastatakse käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.

2. Kui liikmesriik võtab täitemeetmed seoses lõikes 1 osutatud mittevastavuse või rikkumisega, teavitab ta sellest teisi asjaomaseid liikmesriike ning komisjoni või selle määratud asutust käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.

3. Kõik käesoleva artikli kohased teatised esitatakse kirjalikult.

3. Abitaotlus

jagu

Artikkel 155 Mõiste

Käesoleva jao kohaldamisel on abitaotlus taotlus, mille üks liikmesriik saadab teisele liikmesriigile või komisjon või selle määratud asutus saadab liikmesriigile ja millega soovitakse:

a) teavet, sh kontrollimääruse artikli 93 lõigete 2 ja 3 kohast teavet;

b) täitemeetmeid või

c) haldusteatist.

Artikkel 156 Üldnõuded

1. Taotlev liikmesriik tagab, et abitaotlus sisaldab piisavalt teavet, sealhulgas kõiki vajalikke tõendeid, mida on võimalik saada taotleva liikmesriigi territooriumil, et taotluse saanud liikmesriik saaks taotluse rahuldada.

2. Abitaotluse võib esitada üksnes põhjendatud juhul, kui on põhjust kahtlustada, et on toimunud ühise kalanduspoliitika sätete rikkumine, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsised rikkumised ning kui abi taotlev liikmesriik ei suuda enda vahenditega saada nõutavat teavet või võtta nõutavaid meetmeid.

Artikkel 157 Taotluste ja vastuste edastamine

1. Taotluse saadab üksnes taotleva liikmesriigi vastutav ametiasutus või komisjon või selle määratud asutus selle liikmesriigi vastutavale ametiasutusele, kellelt abi taotletakse. Kõik taotlusele saadud vastused edastatakse samal viisil.

2. Vastastikuse abi taotlused ja asjakohased vastused edastatakse kirjalikult.

3. Asjaomased vastutavad asutused lepivad taotluste ja vastuste puhul kasutatavates keeltes kokku enne taotluste esitamist. Kui kokkuleppele ei jõuta, edastatakse taotlused taotleva liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) ja vastused taotluse saanud liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes).

Artikkel 158 Teabenõuded

1. Taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel edastab asjaomane liikmesriik kogu nõutava teabe, et teha kindlaks, kas on toimunud ühise kalanduspoliitika sätete rikkumine, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsised rikkumised, või kas on põhjust kahtlustada, et need võivad aset leida. Selline teave edastatakse käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.

2. Taotluse saanud liikmesriik teostab taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel asjakohase haldusuurimise seoses toimingutega, mis kujutavad ühise kalanduspoliitika sätete rikkumist, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi, või mis taotlejale nendena tunduvad. Taotluse saanud liikmesriik teavitab haldusuurimise tulemustest taotluse esitanud liikmesriiki ja komisjoni või selle määratud asutust.

3. Taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel võib taotluse saanud liikmesriik lubada taotluse esitanud liikmesriigi pädeval ametnikul viibida lõikes 2 osutatud haldusuurimise juures, mida viivad läbi taotluse saanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse ametnikud. Kuivõrd kriminaalmenetlust reguleerivates riigi õigusaktides antakse teatavate toimingute sooritamise õigus üksnes siseriikliku õigusega ametisse määratud ametnikele, ei tohi taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud neis toimingutes osaleda. Mitte mingil juhul ei osale nad ruumide läbiotsimises ega isikute ametlikul ülekuulamisel kriminaalõiguse alusel. Taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud, kes viibivad taotluse saanud liikmesriigis, peavad igal ajal suutma esitada kirjaliku volituse, millest nähtub nende isik ja ametikoht.

4. Taotluse esitanud liikmesriigi nõudel edastab taotluse saanud liikmesriik talle kõik oma valduses olevad dokumendid või tõestatud koopiad, mis on seotud ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisega või kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiste rikkumistega.

5. Taotlusega seotud teabevahetuse tüüpvorm on esitatud XXXIV lisas.

Artikkel 159 Täitemeetmete võtmise nõue

1. Taotluse saanud liikmesriik võtab taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel käesoleva määruse artiklis 156 osutatud tõendite põhjal kõik vajalikud täitemeetmed, et lõpetada viivitamata tema territooriumil või tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes toimuv ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumine või kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsised rikkumised.

2. Taotluse saanud liikmesriik võib lõikes 1 osutatud täitemeetmete võtmisel konsulteerida taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutusega.

3. Taotluse saanud liikmesriik teatab võetud meetmetest ja nende mõjust taotluse esitanud liikmesriigile, teistele asjaomastele liikmesriikidele, komisjonile või selle määratud asutusele käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.

Artikkel 160 Teabenõudele ja täitemeetmete võtmise nõudele vastamise tähtaeg

1. Liikmesriik, kellelt abi taotletakse, edastab käesoleva määruse artikli 158 lõike 1 ja artikli 159 lõike 3 kohase teabe võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui neli nädalat pärast taotluse saamise kuupäeva. Taotluse saanud ja taotluse esitanud liikmesriik, komisjon või selle määratud asutus võivad kokku leppida erinevad tähtajad.

2. Kui taotluse saanud liikmesriik ei suuda taotlusele tähtajaks vastata, teavitab ta selle põhjustest taotluse esitanud liikmesriiki, komisjoni või selle määratud asutust kirjalikult ning määrab tähtaja, millal ta on suuteline vastama.

Artikkel 161 Haldusteatise esitamise nõue

1. Taotluse saanud liikmesriik teeb taotluse esitanud liikmesriigi nõudel ning enda samalaadsetest juriidilistest dokumentidest ja otsustest teatamist käsitlevate eeskirjade kohaselt adressaadile teatavaks kõik juriidilised dokumendid ja otsused, mille taotluse esitanud liikmesriigi haldusasutused on vastu võtnud ja teinud ühise kalanduspoliitikaga reguleeritavates valdkondades, eelkõige kontrollimääruse või käesoleva määruse raames reguleeritavates küsimustes, ning mida rakendatakse selle liikmesriigi territooriumil, kellelt abi taotletakse.

2. Haldusteatise nõude esitamiseks kasutatakse käesoleva määruse XXXV lisas esitatud tüüpvormi.

3. Taotluse saanud liikmesriik edastab oma vastuse taotluse esitanud liikmesriigile kohe pärast teavitamist käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu. Vastuse edastamiseks kasutatakse käesoleva määruse XXXVI lisas esitatud tüüpvormi.

4. Suhted komisjoni või selle määratud asutusega

jagu

Artikkel 162 Teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni või selle määratud asutuse vahel

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile või selle määratud asutusele kogu teabe, mida nad peavad asjakohaseks seoses meetodite, tavade või tuvastatud tendentsidega, mida on kasutatud või mille puhul on kahtlus, et neid kasutatakse seoses ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisega, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiste rikkumistega niipea, kui see on neile kättesaadav.

2. Komisjon või selle määratud asutus edastab liikmesriikidele niipea, kui see on talle kättesaadav, kogu teabe, mis aitaks neil jõustada kontrollimäärust või käesolevat määrust.

Artikkel 163 Kooskõlastamine komisjoni või selle määratud asutusega

1. Kui liikmesriik saab teavet toimingute kohta, mis kujutavad või tunduvad kujutavat endast ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumist, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi ning mis on eriti olulised ELi tasandil, teatab ta komisjonile või selle määratud asutusele võimalikult kiiresti igasuguse asjakohase teabe, mis on vajalik asjaolude kindlakstegemiseks. Komisjon või selle määratud asutus edastab selle teabe teistele asjaomastele liikmesriikidele.

2. Lõike 1 kohaldamisel loetakse ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisi, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi eriti oluliseks Euroopa Liidu tasandil, kui:

a) need on või võivad olla seotud ühe või mitme liikmesriigiga või

b) liikmesriigi arvates on tõenäoline, et sellised toimingud on aset leidnud ka teistes liikmesriikides.

3. Kui komisjon või selle määratud asutus leiab, et ühes või enamas liikmesriigis on leidnud aset toimingud, mis kujutavad või tunduvad kujutavat endast ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumist, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi, siis teavitab ta sellest asjaomaseid liikmesriike, kes viivad võimalikult kiiresti läbi uurimise. Asjaomased liikmesriigid edastavad uurimistulemused võimalikult kiiresti komisjonile või selle määratud asutusele.

5. Suhted kolmandate riikidega

jagu

Artikkel 164 Teabevahetus kolmandate riikidega

1. Kui liikmesriik saab kolmandalt riigilt või piirkondlikult kalandusorganisatsioonilt teavet, mis on oluline kontrollimääruse ja käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks, edastab ta selle teabe vastutava ametiasutuse kaudu teistele asjaomastele liikmesriikidele, komisjonile või selle määratud asutusele, kui seda võimaldavad selle kolmanda riigiga sõlmitud kokkulepped või selle piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjad.

2. Käesoleva peatüki raames saadud teavet võib liikmesriik edastada kolmandale riigile või piirkondlikule kalandusorganisatsioonile oma vastutava ametiasutuse kaudu kahepoolse kokkuleppe raames selle kolmanda riigiga või kooskõlas selle piirkondliku kalandusorganisatsiooni kehtestatud eeskirjadega. Teave edastatakse pärast konsulteerimist liikmesriigiga, kes teabe esialgselt edastas, ning vastavalt sellistele ELi ja riiklikele õigusaktidele, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel.

3. Komisjon või selle määratud asutus võib ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalanduskokkulepete või piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames või sarnaste kokkulepete raames, milles EL on lepinguosaline või koostööd tegev mitteosaline, edastada asjakohase teabe ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiste rikkumiste kohta nende kokkulepete või organisatsioonidega seotud teistele osalistele, kui teabe edastanud liikmesriik on selleks nõusoleku andnud.

II Aruandekohustus

PEATÜKK

Artikkel 165 Aruande vorm ja tähtaeg

1. Liikmesriigid kasutavad kontrollimääruse artikli 118 lõikes 1 osutatud iga viie aasta järel koostatavas aruandes XXXVII lisas määratletud andmeid.

2. Kontrollimääruse artikli 118 lõike 4 kohane aruanne, milles loetletakse eeskirjad, mida on kasutatud põhiandmetest aruannete koostamiseks, saadetakse kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustamist. Kui kõnealuseid eeskirju muudetakse, saadavad liikmesriigid uue aruande.

XI LÕPPSÄTTED

JAOTIS

Artikkel 166 Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EMÜ) nr 2807/83, määrus (EMÜ) nr 3561/85, määrus (EMÜ) nr 493/87, määrus (EMÜ) nr 1381/87, määrus (EMÜ) nr 1382/87, määrus (EMÜ) nr 2943/95, määrus (EÜ) nr 1449/98, määrus (EÜ) nr 2244/2003, määrus (EÜ) nr 1281/2005, määrus (EÜ) nr 1042/2006, määrus (EÜ) nr 1542/2007, määrus (EÜ) nr 1077/2008 ja määrus (EÜ) nr 409/2009 tunnistatakse kehtetuks.

2. Määrus (EÜ) nr 356/2005 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2012.

3. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 167 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud VII jaotis, mis jõustub 1. juulil 2011. II jaotise III peatükki ja IV jaotise I peatükki kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012. Kooskõlas kontrollimääruse artikli 124 punktiga c ja eelmise lõiguga kohaldatakse VII jaotist alates 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 8. aprill 2011. Komisjoni nimel president José Manuel Barroso

ANNEX

I LISA Tabel 1 Tabel 2 Toote esitusviisi kolmetäheline kood Töötlemisviis

Toote esitusviisi kolmetäheline kood Esitusviis Kirjeldus CBF Tursa liblikfilee (escalado) HEA, nahk, selgroog ja saba eemaldamata CLA Sõrad Ainult sõrad DWT ICCATi kood Lõpused eemaldatud, roogitud, osa peast eemaldatud, uimed eemaldatud FIL Fileeritud HEA+GUT+TLD+ luud eemaldatud. Igast kalast saab kaks fileed, mis ei ole omavahel ühendatud FIS Fileeritud ja nahata fileed FIL+SKI. Igast kalast saab kaks fileed, mis ei ole omavahel ühendatud FSB Naha ja luudega fileed Fileeritud, nahk ja luud eemaldamata FSP Nahata fileed roideluudega Fileeritud, nahk eemaldatud, roideluud eemaldamata GHT Roogitud, peata ja sabata GUH+TLD GUG Roogitud ja lõpusteta Sisikond ja lõpused eemaldatud GUH Roogitud ja peata Sisikond ja pea eemaldatud GUL Roogitud, koos maksaga GUT maks eemaldamata GUS Roogitud, peata ja nahata GUH+SKI GUT Roogitud Kogu sisikond eemaldatud HEA Peata Pead maha lõigatud JAP Roogitud Jaapani moodi Põikilõige, millega eemaldatakse kõik osad peast kõhuni JAT Sabata, roogitud Jaapani moodi Roogitud Jaapani moodi, saba eemaldatud LAP Paarisfilee Kaksikfilee, HEA, nahk+saba+uimed EEMALDAMATA LVR Maks Ainult maks, ühise esitusviisi puhul kasutada koodi LVR-C OTH Muud Muu esitusviis ROE Kalamari Ainult kalamari. Ühise esitusviisi puhul kasutada koodi ROE-C SAD Kuivsoola Pea eemaldatud, nahk, selgroog ja saba eemaldamata, vahetult soolatud SAL Kergelt märgsoolatud CBF+soolatud SGH Soolatud (roogitud ja ilma peata) GUH+soolatud SGT Soolatud (roogitud) GUT+soolatud SKI Nahata Nahk eemaldatud SUR Surimi Surimi TAL Saba Ainult sabad TLD Sabata Saba eemaldatud TNG Keel Ainult keel. Ühise esitusviisi puhul kasutada koodi TNG-C TUB Ainult tõri Ainult tõri (kalmaar) WHL Terve Töötlemata WNG Küljed Ainult küljed KOOD VIIS ALI Elus BOI Keedetud DRI Kuivatatud FRE Värske FRO Külmutatud SAL Soolatud

II LISA

KALALAEVATUNNISTUSELE MÄRGITAV MINIMAALNE TEAVE

MUUD ASJAKOHASED RIIKLIKUD MEETMED

1. KALALAEVA ANDMED ELi laevastikuregistri number Kalalaeva nimi Lipuriik/registreerimisriik Registreerimissadam (nimi ja riigi kood Pardatähis Rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS)

2. TUNNISTUSE OMANIK / KALALAEVA OMANIK / KALALAEVA ESINDAJA Juriidilise või füüsilise isiku nimi ja aadress

3. PÜÜGIVÕIMSUSE NÄITAJAD Peajõuseadme võimsus (kW) A Brutotonnaaž (GT) Kogupikkus Peamine püügivahend Lisapüügivahendid

III LISA

KALAPÜÜGILOALE MÄRGITAV MINIMAALNE TEAVE

A.1.2.3. IDENTIFITSEERIMINE ELi laevastikuregistri number Kalalaeva nimi Pardatähis (tähed ja numbrid)

B.1.2.3. KALAPÜÜGITINGIMUSED Väljaandmise kuupäev: Kehtivusaeg: Püügiloa tingimused, sh vajaduse korral liigid, püügipiirkond ja püügivahend: … … … Alates ../../.. kuni ../../.. Alates ../../.. kuni ../../.. Alates ../../.. kuni ../../.. Alates ../../.. kuni ../../.. Alates ../../.. kuni ../../.. Alates ../../.. kuni ../../.. Kalapüügipiirkond Liik Püügivahend Muud tingimused Muud nõuded, mis tulenevad püügiloa taotlemisest.

IV LISA

TOODRITE KIRJELDUS

LÄÄNEPOOLNE OTSATOODER

IDAPOOLNE OTSATOODER

VAHETOODER

V LISA

LIPURIIGILT RANNIKUÄÄRSELE LIIKMESRIIGILE VMS-ANDMETE ELEKTROONILISE EDASTAMISE VORM A.

Asukohateate sisu ja andmeelementide selgitus Kategooria Andmeelement Välja kood Väljundi liik Sisu Kohustuslik (K) / vabatahtlik (V) Selgitused Süsteemi andmed Teate algus SR K Märgib teate algust Teate lõpp ER K Märgib teate lõppu Sõnumi andmed Sihtaadress AD 3 tähte ISO 3166-1 kolmetäheline kood K Sõnumit vastu võtva rannikuäärse liikmesriigi aadress. Riigi kolmetäheline ISO-kood Saatja FR 3 tähte ISO 3166-1 kolmetäheline kood K Sõnumit edastava lipuliikmesriigi kolmetäheline ISO-kood Sõnumi liik TM 3 tähte Tähis K Sõnumi liigi esimesed kolm tähte (asukohateate puhul – POS) Kuupäev DA 8 numbrit AAAAKKPP K Edastamise aasta, kuu ja kuupäev Kellaaeg TI 4 numbrit TTMM K Edastamise kellaaeg (UTC järgi) Kalalaeva registreerimisandmed ELi laevastikuregistri number IR 12 tähte ISO 3166-1 kolme-täheline kood + 9 tähte O Euroopa Liidu laevastikuregistri number, mis koosneb liikmesriigi 3-tähelisest koodist (riigi kolmetäheline ISO-kood) ja kalalaeva kordumatust koodist Lipuriik FS 3 tähte ISO 3166-1 kolmetäheline kood K Sõnumit edastava lipuriigi kolmetäheline ISO-kood Raadiokutsung RC 7 tähte Rahvusvahelise raadiokutsungi kood K Kalalaeva rahvusvaheline raadiokutsung Kalalaeva nimi NA 30 tähte ISO 8859-1 V Kalalaeva nimi Pardanumber XR 14 tähte ISO 8859-1 V Laeva küljele kantud number Tegevuse üksikasjad Laiuskraad (detsimaal) LT 7 tähte +/-DD.ddd K Kalalaeva asukoha laiuskraad teate edastamise ajal kümnendkraadides WGS84 geograafiliste koordinaatide süsteemi kohaselt Pikkuskraad (detsimaal) LG 8 tähte +/-DDD.ddd K Kalalaeva asukoha pikkuskraad teate edastamise ajal kümnendkraadides WGS84 geograafiliste koordinaatide süsteemi kohaselt Täpsus 3 kümnendkohta. Negatiivne väärtus, kui asukoht on läänepoolkeral. Kiirus SP 3 numbrit Sõlmed 10 K Kalalaeva kiirus kümnendsõlmedes nt .//SP/105 = 10,5 sõlme Kurss CO 3 numbrit 360°-skaala K Kalalaeva kurss 360°-skaala järgi nt //CO/270 = 270° Reisi nr TN 3 numbrit 001-999 V Püügireisi seerianumber jooksval aastal

B.

Asukohateate struktuur Iga andmeedastuse struktuur on järgmine:

topeltkaldjoon (//) ja tähed SR näitavad teate algust,

topeltkaldjoon (//) ja väljakood näitavad andmeelemendi algust,

üks kaldjoon (/) lahutab väljakoodi ja andmeid,

andmete paare eraldab tühik;

tähed ER ja topeltkaldjoon (//) näitavad teate lõppu.

VI LISA

EUROOPA LIIDU KALALAEVADE ÜHENDATUD PÜÜGIPÄEVIKU, LOSSIMISDEKLARATSIOONI JA ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONI NÄIDIS

Nr … EUROOPA LIIDU KALALAEVA PÜÜGIPÄEVIK Kuupäev Kuu Kellaaeg Aasta, 20–, Väljumine (4Ì 1 1 1 1 1 1 kust 1 1 Tagasitulek (5) 1 -1 1 1 1 1 kuhu 1 1 Lossimine (6) 1 1 1 1 1 1 kus 1 1 Laeva(de) nimi (1) Pardatähis (2) Rahvusvaheline raadiokutsung /rahvusvahelised raadiokutsungid (1) Kapteni(te) nimi (3) 1 Aadress(id) 1 1 Püügivahend (8) 1 1 Võrgusilma suurus (9) 1 1 Mõõdud (10) 1 1 Ümberlaadimise korral (7) Kuupäev 1 1 Kuu 1 1 1 1 Rahvusvaheline raadiokutsung (kui see on olemas) Pardatähis Vastuvõtva laeva riikkondsus Kuupäev (11) Püügitoimingute arv (12) Püügiaeg (13) Koordinaadid (14) Pardal hoitav saak liikide kaupa eluskaalu kilogrammides või ühikute arv (15)2 Statistiline ruut ICES/ NAFO/ CECAF/ CFGM-piirkond ELi mittekuuluvate riikide püügipiirkond piirkond Märkige asjaomase liigi ühiku kaal eluskaaluna Initsiaalid Kala esitusviis (17) Kogused (19) Kala esitusviis (17) Kogused (19) Kala esitusviis (17) Kogused (19) Kala esitusviis (17) Kogused (19) ICES/ NAFO/ CECAF/ CFGM-piirkond (22) ELi mittekuuluvate riikide püügipiirkond (22) Hinnanguline vette tagasilastud kogus (16) Lossimis-/ümberlaadimis- (*) deklaratsioon / (18) kilogrammides või kasutatud ühikutes: võrdub … kilogrammi Allkiri Kapten/Esindaja Π (20) Vajaduse korral esindaja nimi ja aadress (21) [*) Mittevajalik maha tõmmata. Märkused:_

VII LISA

EUROOPA LIIDU KALALAEVA PÜÜGIPÄEVIKU JA LOSSIMIS/ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONI NÄIDIS (VAHEMERI)

Nr Laevastikuregistri sisenumber Püügipäeviku nr Aasta: Reisi nr: Laeva(de) nimi/nimed (1)(7) Raadiokutsung (1)(7) Pardatähis (2)(7) (3) Kapteni nimi (4)(5)(6)(7)(11) Kuupäev (4)(5)(6)(7)(11) Kuu (4)(5)(6)(7)(11) Kellaaeg (4)(5)(6) Sadam (4) Väljumine Kaksiktraaler Aadress (5)(6)(7) Saabumine (7) Ümberlaadimine (5)(6)(7) Lossimine (15) Pardale jäetud, lossitud ja ümberlaaditud saak liikide kaupa eluskaalu kilogrammides (17) Liigid kilogrammides (8) Püügivahend (10) Mõõtmed Arv (9) Võrgusilma suurus (12) Püügitoimingute arv (13) Traalimise/veesoleku aeg (14) (22) Püügipiirkond (16) Vette tagasi laskmine Kala esitusviis Märkused Allkiri Mina, allakirjutanu, kinnitan, et kogu esitatud teave on täielik, tõene ja täpne. Kuupäev: (20)(21) Allkiri

VIII LISA EUROOPA LIIDU KALAPÜÜGIPÄEVIK NAFO ALLPIIRKONNAS 1 JA ICES RAJOONIDES V(a) JA XIV

Kalalaeva nimi/pardatähis/IRCS Kuupäev NAFO/ICES rajoon Kuupäev Kuu Aasta Püünise vedamise algus (GMT) Püünise vedamise lõpp (GMT) Kalapüügiks kulunud tunde Koordinaadid püügi algul Püügivahendi liik Kasutatud võrkude või jadade arv Võrgusilma suurus Saak liigiti (kilogrammides – eluskaal) Laiuskraad Pikkuskraad NAFO/ICES rajoon Tursk (101) Meriahven (103) Süvalest (118) Harilik hiidlest (120) Merihunt (340) Moiva (340) Krevett (639) Pardale jäetud Vette tagasi lastud Pardale jäetud Vette tagasi lastud Pardale jäetud Vette tagasi lastud Pardale jäetud Vette tagasi lastud Pardale jäetud Vette tagasi lastud Pardale jäetud Vette tagasi lastud Pardale jäetud Vette tagasi lastud Allkokkuvõte päevast Pardale jäetud Vette tagasi lastud Püügireisi jooksul kokku Pardale jäetud Vette tagasi lastud Kaal ümardatult (kilogrammides – eluskaal) täna töödeldud inimtoiduks Kaal ümardatult (kilogrammides – eluskaal) täna töödeldud vähendamiseks Kokku Märkused Kapteni allkiri

IX LISA EUROOPA LIIDU LOSSIMIS-/ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONNAFO ALLPIIRKONNAS 1 NING ICES RAJOONIDES Va JA XIV

Kalalaeva nimi/pardatähis (1) IRCS (2) (3) Ümberlaadimise korral Nimi ja/või kutsung, pardatähis Vastuvõtva laeva pardatähis ja riikkondlik kuuluvus: Kuupäev Kuu Kellaaeg Aasta 2.0 … Esindaja nimi: Kapteni nimi: Väljumine (4) kust Tagasitulek (5) kuhu Lossimine (6) Allkiri: Allkiri: Näidata kaal kilogrammides ja kasutatud ühik (nt kast, korv) ja selles ühikus lossitud kaal kilogrammides: kilogrammi (18) (19) Liik ICES/NAFO ELi mittekuuluvate riikide püügipiirkond Esitusviis (17) Esitusviis (17) Esitusviis (17) Esitusviis (17) Esitusviis (17) Esitusviis (17) Esitusviis (17) Esitusviis (17) Esitusviis (17) Esitusviis (17) Terve Roogitud Peata Fileeritud

X LISA

JUHISED EUROOPA LIIDU KALALAEVADE KAPTENITELE, KES ON KOHUSTATUD TÄITMA JA ESITAMA PABERKUJUL PÜÜGIPÄEVIKU, LOSSIMIS- JA/VÕI ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONI

1. Püügipäeviku andmed kalalaevadele, kes kasutavad VI, VII ja VIII lisas esitatud näidiseid

1.1. Püügipäevikusse (vastavate numbrite alla) kantakse järgmised üldised andmed laeva või laevade kohta Andmed kalalaeva(de) ja püügireiside kuupäevade kohta Viitenumber püügipäevikus Andmete nimetus (K = kohustuslik) (V = vabatahtlik) Kirjeldus ja/või registreerimise aeg (1) Kalalaeva(de) nimi/nimed,raadiokutsung (K) Märgitakse esimesele reale. Paarispüügi puhul tuleb teise kalalaeva nimi, selle kapteni nimi, kodakondsus ja laeva pardatähis märkida selle laeva teabe alla, mille kohta püügipäevikut peetakse. (2) Pardatähis (K) Pardatähise tähed ja numbrid, nagu on näha laevakerel. (3) Kapteni nimi ja aadress (K) Kapteni perekonnanimi, eesnimi ja aadress (märkida tänava nimi, maja number, linn, liikmesriik) Teise kalalaeva kapten peab samuti püügipäevikut, milles märgitakse püütud ja pardal hoitavad kogused nii, et ei esine saagi topeltarvestust. (4) Päev, kuu, kellaaeg (kohalik) ja väljumissadam (K) Päev, kuu, kellaaeg (kohalik) ja väljumissadam (5) Kuupäev, kuu, kellaaeg (kohalik) ja saabumissadam (K) Märgitakse enne, kui laev siseneb sadamasse. (6) Lossimise kuupäev ja sadam, kui see erineb punktist (5) (K) Märgitakse enne lossimissadamasse sisenemist. (7) Kuupäev, vastuvõtva laeva nimi, raadiokutsung, riikkondsus ja pardatähis (registrinumber) (K) Täidetakse ümberlaadimise korral. Püügivahendeid käsitlev teave (8) Püügivahend (K) Püügivahendi liik tuleb märkida XI lisa 1. veerus oleva koodiga. (9) Võrgusilma suurus (K) Märkida millimeetrites. (10) Mõõtmed (V) Püügivahendi suurus ja mõõdud esitada vastavalt XI lisa 2. veeru spetsifikatsioonidele. Püügitoiminguid käsitlev teave (11) Kuupäev (K) Iga merel oldud päeva kuupäev märgitakse uuele reale ja see vastab igale merel oldud päevale. (12) Püügitoimingute arv (K) Püügitoimingute arv esitatakse vastavalt XI lisa 3. veeru spetsifikatsioonidele (K). (13) Püügiaeg (V) Kala otsimiseks (nt sonari abil) või püügiks kulunud aeg esitatakse merel oldud tundide arvuna, millest on maha arvatud aeg, mis on kulunud püügipiirkondadesse minemiseks, nende vahel liikumiseks ja sealt naasmiseks ning triivimiseks, seismiseks või remondi ootamiseks. (14) Asukoht (K) Geograafiline püügipiirkond esitatakse statistilise ruuduna, kust püüti peamine saak, sellele järgneb viide asjakohasele ICES rajoonile või alamrajoonile, CECAF, GFCM või NAFO allpiirkonnale. (K) Näiteid: (K) Vabatahtlikke sissekandeid võib teha kõikide statistiliste ruutude kohta, kus kalalaev on päeva jooksul tegutsenud. (V) Kolmanda riigi kalapüügipiirkond: märkige kolmandate riikide kalapüügipiirkond (-piirkonnad) või veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla, kasutades kolmetähelist ISO-3166 riigi koodi, nt NOR Norra FRO Fääri saared CAN Kanada ISL Island INT avameri (K) (15) Pardal hoitavad püütud kogused (K) Kui pardal hoitava liigi kogus ületab 50 kg eluskaalus, märgitakse need püügipäevikusse. Kõnealune kogus hõlmab ka neid koguseid, mis on laevameeskonnale toiduks kõrvale pandud. Kasutatakse FAO kolmetähelisi koode. Iga liigi saak märgitakse üles eluskaalu kilogrammides. (V) Kui sellist saaki hoitakse korvides, kastides, karpides, kottides, plokkides või muudes mahutites, registreeritakse kasutatud ühiku netokaal eluskaalu kilogrammides ja kasutatud ühikute täpne arv. Alternatiivina võib sellistes ühikutes hoitavat saaki registreerida eluskaalu kilogrammides. Kui veergude arv ei ole piisav, võetakse uus lehekülg. (16) Kui veergude arv ei ole piisav, võetakse uus lehekülg. (K) Registreeritakse kõigi liikide vette tagasi lastud kogused, mis on üle 50 kg eluskaalus. Märgitakse üles ka nende liikide vette tagasi lastud kogused, mis on püütud elusöödaks ning registreeritud püügipäeviku 15. jaos.

ICES rajoon, CECAF, GFCM, NAFO allpiirkond, NEAFC rajoon: osutage püügipäeviku kaane siseküljel olevale kaardile ja näidake kasutatud statistilise ruudu iga rajooni vastav kood, näiteks IVa, VIb, VIId.

Statistiline ruut: viidake püügipäeviku kaane siseküljel olevatel kaartidel näidatud ICES statistilisele ruudule. Kõnealuseid ruute piiristavad laius- ja pikkuskraadid vastavad tervetele kraadinumbritele või tervetele ja poolikutele kraadinumbritele laiuse osas ning tervetele kraadinumbritele pikkuse osas. Kasutades numbrite ja tähe kombinatsiooni, märkige see statistiline ruut, kus enamik püüke sooritati (nt piirkond 56° ja 56°30' põhjalaiuse vahel ja 6° ja 7° idapikkuse vahel = ICES kood 41/F6).

2. Lossimis-/ümberlaadimisdeklaratsiooni käsitlevad juhised

2.

2.1. VI ja IX lisas esitatud näidised (lossimine või ümberlaadimine NAFO 1 ja ICES Va püügipiirkonnas)

2.2. Esitatav teave Kui lossitud või ümberlaaditud kalandustooted on kaalutud liikmesriigi pädevate asutuste poolt tunnustatud kaalumissüsteemi kasutades kas kala mahalaadiva või vastuvõtva kalalaeva pardal, näidatakse lossimis- või ümberlaadimisdeklaratsioonis lossitud või ümberlaaditud koguste tegelik kaal kilogrammides liikide kaupa, esitades järgmised andmed:

2.2. a)

kala esitusviis (viitenumber püügipäevikus (17));

b)

lossitud koguste mõõtmisühik (viitenumber püügipäevikus (18)). Märkida tooteühiku kaal kilogrammides. Kõnealune ühik võib olla erinev püügipäevikus esitatud ühikust;

c)

lossitud või ümberlaaditud kala kogukaal liikide kaupa (viitenumber püügipäevikus (19)). Märkida tegelikult lossitud ja ümberlaaditud koguste kaal liikide kaupa;

d)

kõnealune kaal peab vastama kala kaalule lossimisel, st kala kaalule pardal toimunud töötlemise järel. Liikmesriikide asjakohased ametiasutused kohaldavad seejärel ümberarvestustegureid, et arvutada vastav eluskaal;

e)

kapteni allkiri (20);

f)

vajaduse korral laeva esindaja nimi ja aadress (21);

g)

ICES rajoon/ NAFO/CECAF/GFCM/Musta mere allpiirkond / Prantsuse Guyana vöönd (FAO alampiirkond 31) või majandamispiirkond ja kolmanda riigi kalapüügi piirkond (püügipäeviku viitenumber (22)). Seda kohaldatakse samamoodi kui viidet (14) eespool.

3. Täiendavad juhised Euroopa Liidu kalalaevade kaptenitele, kelle laeva kogupikkus on 10 m või rohkem ning kelle suhtes ei kohaldata kontrollimääruse artiklit 9, laevaseiresüsteemi või kontrollimääruse artikli 15 kohast kohustust täita ja esitada püügipäeviku andmed elektrooniliselt ning kellelt nõutakse püügikoormuse registreerimist püügipäevikus Kõnealuseid juhiseid kohaldatakse selliste Euroopa Liidu kalalaevade kaptenite suhtes, kes peavad Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt registreerima püügipäevikus aja, mis nad veedavad püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud püügipiirkonnas:

3. a)

Kogu käesolevas jaos nõutav teave registreeritakse püügipäevikus püügipäeviku viitenumbrite (15) ja (16) vahel.

b)

Kellaaeg registreeritakse kui koordineeritud maailmaaeg (UTC).

c)

Liigid registreeritakse kalaliikide kolmetähelisi FAO-koode kasutades.

3.1. Andmed püügikoormuse kohta

3.1. a)

Kalapüügivööndi ületamine Kui püügiloa saanud kalalaev ületab kalapüügivööndi seal kala püüdmata, tuleb püügipäevikus täita lisarida. Sellele reale märgitakse järgmised andmed:

kuupäev;

kalapüügivöönd;

kõikide sisenemiste/lahkumiste kuupäevad ja kellaajad;

kõikide sisenemiste/lahkumiste laius- ja pikkuskraadid;

sisenemise hetkel pardal hoitav saak liikide kaupa;

sõna ületamine.

b)

Kalapüügivööndisse sisenemine Kui kalalaev saabub kalapüügivööndisse, kus ta tõenäoliselt kavatseb kala püüda, tuleb püügipäevikus täita lisarida. Sellele reale märgitakse järgmised andmed:

kuupäev;

sõna sisenemine;

kalapüügivöönd;

asukoha laius- ja pikkuskraad;

sisenemise kellaaeg;

sisenemise hetkel pardal hoitav saak liikide kaupa ning

sihtliigid.

c)

Kalapüügivööndist lahkumine Kui laev lahkub kalapüügivööndist, kus ta kala püüdis, ja siseneb järgmisesse kalapüügivööndisse, kus ta tõenäoliselt kavatseb kala püüda, tuleb püügipäevikus täita lisarida. Sellele reale märgitakse järgmised andmed: Kui kalalaev lahkub kalapüügivööndist, kus ta kala püüdis ega kavatse selles kalapüügivööndis enam kala püüda, tuleb täita lisarida. Nimetatud reale märgitakse järgmised andmed: Vööndite piire ületav kalapüük. Kui kalalaev tegeleb vööndite piire ületava kalapüügiga, tuleb täita lisarida. Nimetatud reale märgitakse järgmised andmed:

kuupäev;

sõna sisenemine;

asukoha laius- ja pikkuskraad;

uus kalapüügivöönd;

lahkumise/sisenemise kellaaeg;

lahkumise/sisenemise hetkel pardal hoitav saak liikide kaupa ning

sihtliigid.

kuupäev;

sõna lahkumine;

asukoha laius- ja pikkuskraad;

kalapüügivöönd;

lahkumise kellaaeg;

lahkumise hetkel pardal hoitav saak liikide kaupa ning

sihtliigid.

kuupäev;

sõnad vööndite piire ületav;

esimese lahkumise aeg ja kalapüügivöönd;

esimese sisenemise laius- ja pikkuskraadid;

viimase sisenemise aeg ja kalapüügivöönd;

viimase sisenemise laius- ja pikkuskraadid;

lahkumise/sisenemise hetkel pardal hoitav saak liikide kaupa ning

sihtliigid.

d) Passiivpüünistega püüdvad kalalaevad esitavad täiendava teabe. Kui kalalaev paigaldab passiivpüüniseid või paigaldab neid ümber, märgitakse sellele reale järgmised andmed: Kui kalalaev lõpetab passiivpüünistega püügi:

kuupäev;

kalapüügivöönd;

asukoha laius- ja pikkuskraadid;

sõnad paigaldamine või ümberpaigaldamine;

kellaaeg.

kuupäev;

kalapüügivöönd;

asukoha laius- ja pikkuskraadid;

sõna lõpp;

kellaaeg.

3.2. Laeva liikumise kohta andmete edastamine Kui kalapüügiga tegelev kalalaev peab kontrollimääruse artikli 28 kohaselt edastama pädevatele asutustele püügikoormuse aruande, registreeritakse punktis 3.1 osutatud teabele lisaks järgmine teave:

3.2. a)

andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg;

b)

kalalaeva geograafiline asukoht, laius- ja pikkuskraadid;

c)

sidevahend ja vajaduse korral kasutatud raadiojaam;

d)

teate vastuvõtja(d).

XI LISA PÜÜGIVAHENDID JA PÜÜGITOIMINGUTE KOODID

Püügivahendi liik Veerg 1 Tähis Veerg 2 Suurus/number (meetrites) (vabatahtlik) Veerg 3 Vettelaskmiste arv iga päev (kohustuslik) Traallaudadega põhjatraal OTB Traali tüüp (täpsustage tüüp või ava läbimõõt) Püügivahendi vettelaskmise kordade arv Merevähitraalid TBN Krevetitraalid TBS Põhjatraalid (täpsustamata) TB Piimtraal TBB Piimi pikkus x piimide arv Püügivahendi vettelaskmise kordade arv Traallaudadega kaksiktraalid OTT Traali tüüp (täpsustage tüüp või ava läbimõõt) x traalide arv Püügivahendi vettelaskmise kordade arv Kaksikpõhjatraalid PTB Traali tüüp (täpsustage tüüp või ava läbimõõt) Traallaudadega pelaagiline traal OTM Traali tüüp Pelaagiline kaksiktraal PTM Traali tüüp NOODAD Ankurdatud põhjanoot SDN Nooda kogupikkus Püügivahendi vettelaskmise kordade arv Ankurdamata põhjanoot (ujuv põhjanoot) SSC Ankurdamata kaksikpõhjanoot (ujuv põhjanoot) SPR Noodad (määratlemata) SX Paadi- või laevanoodad SV HAARDNOODAD Seinnoot PS Laius, kõrgus Püügivahendi vettelaskmise kordade arv Ühest paadist kasutatavad seinnoodad PS1 Laius, kõrgus Kahest paadist kasutatavad seinnoodad PS2 Ilma kokkuveotrossideta (avamerenoot) LA TRAGID Tragi DRB Laius x tragide arv Püügivahendi vettelaskmise kordade arv SEISEVVÕRGUD JA NAKKEVÕRGUD Seisevvõrgud (määratlemata) GN Laius, kõrgus Püügivahendi päeva jooksul vettelaskmise kordade arv Ankurdatud (kinnitatud) seisevvõrgud GNS Nakkevõrgud (triivivad) GND Nakkevõrgud (ümberhaaravad) GNC Kombineeritud nakkevõrgud-abarad GTN Abarad GTR LÕKSPÜÜNISED Lõksud FPO Iga päev vette lastud lõksude arv Lõkspüünised (määratlemata) FIX Kindlaks määramata ÕNGEKONKSUD JA -NÖÖRID Ridvata ja ridvaga õnged (käsitsi kasutatavad) LHP Päeva jooksul vette lastud konksude/jadade koguarv Ridvata ja ridvaga õnged (mehhaniseeritud) LHM Põhjaõngejadad LLS Iga päev vette lastud õngede ja jadade arv Triivõngejadad LLD Õngejadad (määratlemata) LL Veoõnged LTL Õnged ja jadad (täpsustamata) LX SAAGIKÄSITSEMISMASINAD Mehhaniseeritud tragid HMD Mitmesugused püügivahendid MIS Harrastuskalapüügi vahendid RG Tundmatud või täpsustamata püügivahendid NK

XII LISA TEABE ELEKTROONILISE REGISTREERIMISE JA VAHETAMISE VORM (VERSIOON 3.0) MÄRKUSED 1)2)3)4) Toimingute tabelivaade Püügipäeviku, müügiteatise ja veodokumendi tabelivaade

Elektroonilises aruandlussüsteemis (ERS) kasutatud märgid peaksid olema: Western character set (UTF-8). Kõik kolmetähelised koodid on XML-elemendid (kolmetäheline kood), kõik kahetähelised koodid on XML-atribuudid. XML-näidisfailid, samuti käesoleva lisa viimatine XSD-vormingus fail ja tabeliversioon avaldatakse Euroopa Komisjoni kalandusasjade veebilehel. Kõik tabelis toodud kogused esitatakse kilogrammides, vajaduse korral kasutatakse kuni kahte komakohta. Nr Elemendi või atribuudi nimi Tähis Kirjeldus ja sisu Kohustuslik (K) / Kohustuslik, kui (K, kui) Vabatahtlik (V) 1 OPS ELEMENT OPS Operatsioonide element: see on kõigi veebiteenusele saadetud teadete kõrgeima tasandi ümbrik. OPS element peab sisaldama ühte järgmistest alamelementidest: DAT, RET, DEL, COR, QUE, RSP 2 Sihtriik AD Teate sihtkoht (riigi kolmetäheline ISO-kood) K 3 Saatjariik FR Andmeid edastav riik (riigi kolmetäheline ISO-kood) K 4 Toimingu number ON Saatja koostatud kordumatu ID-number (AAAAAAAKKPP999999) K 5 Toimingu kuupäev OD Teate edastamise kuupäev (AAAA.KK.PP UTC järgi). K 6 Toimingu kellaaeg OT Teate saatmise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) K 7 Testi lipp TS Vaba tekst V 8 Andmeteade DAT (Vt DAT alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui 9 Kinnitusteade RET (Vt RET alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui 10 Kustutusteade DEL (Vt DEL alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui 11 Parandusteade COR (Vt COR alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui 12 Päringuteade QUE (Vt QUE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui 13 Vastuseteade RSP (Vt RSP alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui 14 15 Andmeteade DAT Andmeteade, mida kasutatakse, et saata püügipäevikut või müügiteatist käsitlev teave edasi teisele liikmesriigile 16 ERS-teade ERS Sisaldab kõiki asjakohaseid ERS-andmeid, st kogu teadet K 17 Teate tüüp TM Teate tüüp (jooksev (CU) või viivitusega (DE)) K 18 19 Kustutusteade DEL Kustutusteade, millega palutakse vastuvõtval liikmesriigil varem saadetud andmed kustutada 20 Kande number RN Kustutatava kande number (AAAYYYYMMDD999999 K 21 Tagasilükkamise põhjus RE Vabas vormis selgitus või koodide loetelu tagasilükkamise kohta V 22 23 Parandusteade COR Parandusteade, millega palutakse teisel liikmesriigil varem saadetud andmeid parandada 24 Originaalteate number RN Parandatava teate kande number (vorming AAAAAAAKKPP999999) K 25 Parandamise põhjus RE Vabas vormis või koodide loetelu V 26 Uued parandatud andmed ERS Sisaldab kõiki asjakohaseid ERS-andmeid, st kogu teadet K 27 28 Kinnitusteade RET Kinnitusteade, millega vastatakse DAT, DEL või COR teatele 29 Saadetud teate number ON Kinnitatud teate number (AAAAAAAKKPP999999) K 30 Tagasiside RS Näitab saadud teate/aruande olekut. K 31 Tagasilükkamise põhjus RE Vabas vormis selgitus või koodide loetelu tagasilükkamise kohta. O 32 33 Päringuteade QUE Päringuteade, et saada teisest liikmesriigist püügipäeviku andmeid 34 Käsud CD Küsige LOG andmed (12 täit kuud, kui ei ole allpool SD ja ED käsuga kindlaks määratud kuni 12 kuud maksimaalselt). Jooksvad ja viimased andmed peavad alati olema lisatud. K 35 Laeva identifikaatori liik ID Vähemalt üks järgmistest: RC/IR/XR/NA K 36 Laeva identifikaatori väärtus IV Kui on olemas, peab vastama laeva identifikaatori liigi all märgitud vormingule. K 37 Alguskuupäev SD Taotletava perioodi alguskuupäev (varaseim kuupäev päringus) varasema päringu puhul (AAAA-KK-PP). V 38 Lõppkuupäev ED Taotletava perioodi lõppkuupäev (hiliseim kuupäev päringus) päringu puhul (AAAA-KK-PP). V 39 40 Vastuseteade RSP Vastuseteade QUE teatele vastamiseks 41 ERS-teade ERS Hõlmab kõiki asjaomaseid ERS-andmeid sõltuvalt päringus kasutatud laeva identifikaatori liigist, st kogu teade. V 42 Tagasiside RS Näitab saadud teate/aruande olekut. K 43 Teate number ON Teate nr (AAAYYYYMMDD999999) päringu puhul, millele see vastus viitab. K 44 Tagasilükkamise põhjus RE Negatiivse vastuse korral põhjendus, miks andmeid ei edastata. Vabas vormis selgitus või koodide loetelu tagasilükkamise kohta. V 45 Vastuse osad RP Erinevate kava määratlustega vastused. K 46 Nr Elemendi või atribuudi nimi Tähis Kirjeldus ja sisu Kohustuslik (K) / Kohustuslik, kui (K, kui) Vabatahtlik (V) 47 ERS-teade ERS Märk ERS-teatega. ERS-teade sisaldab LOG, SAL või TRN deklaratsiooni. 48 Teate (kande) number RN Teate seerianumber (vorming AAAYYYYMMDD999999) K 49 Teate (kande) kuupäev RD Teate edastamise kuupäev (AAAA.KK.PP UTC järgi). K 50 Teate (kande) kellaaeg RT Teate edastamise kellaaeg (TT.MM.SS UTC järgi) K 51 52 Püügipäeviku deklaratsioon LOG Püügipäeviku deklaratsioon sisaldab ühte või mitut järgmist deklaratsiooni: DEP, FAR, RLC, TRA, COE, COX, CRO, TRZ, INS, DIS, PNO, EOF, RTP, LAN, PNT. 53 Euroopa Liidu laevastikuregistri number (CFR number) IR Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number K 54 IRCS RC Rahvusvaheline raadiokutsung K 55 Laeva pardatähis XR Laeva parda välisküljele (kerele) kantud registreerimisnumber K, kui FAR, PNO 56 Laeva nimi NA Laeva nimi K, kui FAR, PNO ja hariliku tuuni (BFT) püügi eeskirjade kohaselt 57 Kapteni nimi MA Kapteni nimi (reisi jooksul toimunud muudatused tuleb saata järgmise LOG-teatega) K 58 Kapteni aadress MD Kapteni aadress (reisi jooksul toimunud muudatused tuleb saata järgmise LOG-teatega) K 59 Riik, kus laev on registreeritud FS Laeva registreerimise lipuriik. Riigi kolmetäheline ISO-kood K 60 Laeva ICCAT number IN Laeva number ICCATi registris K, kui BFT eeskirjade kohaselt 61 Laeva IMO number IM IMO number (tuunipüügieeskirjade kohaselt) K (tuunipüügieeskirjade kohaselt ja kui on võimalik) 62 63 Lahkumisdeklaratsioon DEP Sadamast lahkumise deklaratsioon. Nõutav iga kord sadamast lahkumisel, saadetakse järgmise teatega 64 Kuupäev DA Väljumise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) K 65 Kellaaeg TI Lahkumise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) Püügikoormuse reguleerimise korra kohaselt täpne aeg. Kui nõutav on üksnes täistund, on minutiteks lubatud märkida 30. K 66 Sadama nimi PO Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + kolmetäheline sadama kood). Sadamakoodide loetelu (CCPPP)) K 67 Kavandatav tegevus AA Koodide loetelu V 68 Pardal olevad püügivahendid GEA (Vt GEA alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 69 Pardal oleva saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid) SPE (vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasju) K, kui laeva pardal on saak 70 71 Kalapüügi aruande deklaratsioon FAR Nõutav keskööks iga merel oldud päeva kohta või lipuriigi nõudmisel 72 Viimase aruande märk LR Märk, mis näitab, et see on viimane saadetav kalapüügi aruanne (LR=1) Laev peab mereloleku ajal iga päev saatma FAR teate. Enne sadamasse sisenemist ei saadeta enam FAR-teateid pärast sellise FAR saatmist, milles LR=1. K, kui on viimane teade 73 Inspekteerimismärk IS Märk, mis näitab, et püügiaruanne saadi just enne laeval tehtud inspekteerimist. (IS=1). Esineb olukorras, kui inspektor palub kaluril ajakohastada püügipäevik enne kontrollimist. K, kui inspekteeritakse 74 Kuupäev DA Kuupäev, mille kohta kalapüügi aruanne esitatakse laeva mereloleku ajal (AAAA.KK.PP, UTC järgi) K 75 Kellaaeg TI Kalapüügi alguse kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) V 76 Paariskalapüügil partnerlaev(ad) PFP Vajalik juhul, kui paarispüügi puhul osaleb muid laevu. Nõutav paarispüügi tõhusaks jälgimiseks. Partnerlaevu võib olla rohkem kui üks. Iga osalev partner esitab FAR deklaratsiooni, märkides ära kõik teised partnerid. Kui paarispüük leiab aset ilma ümberpaiknemiseta, siis laev, mis võtab kogu saagi, deklareerib SPE elemendid ja teised laevad täidavad ära ainult RAS elemendi. Kui leiab aset ümberpaiknemine, esitatakse lisaks ka RCL deklaratsioonid. (Vt PFP alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui on paarispüügi partnerlaev(ad) ja ei pea järgima tuunipüügieeskirju 77 Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon RAS Vajalik juhul, kui saaki ei saadud (püügikoormuse eesmärgil) (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui SPE all ei ole midagi deklareerida (ja püügikoormuse reguleerimise korra raames) 78 Asukoha alamdeklaratsioon POS Asukoht keskpäeval, juhul kui saaki ei saadud. (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui BFT eeskirjade kohaselt 79 Püügivahendite alamdeklaratsioon GEA (Vt GEA alamelementide ja atribuutide üksikasjad.) Kõige enam üks GEA ühe FAR kohta. K, kui neid kasutatakse 80 Püügivahendite kaotamise alamdeklaratsioon GLS (Vt GLS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui eeskirjadega nähakse ette 81 Saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid) SPE Kõnealuse püügitegevuse tagajärjel laeva pardal olev saak. (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) Kui ühine püügioperatsioon toimub BFT eeskirjade järgi, märkige CVT, CVO, ja JCI all selle asemel kogu ja eraldatud SPE. K, kui saaki on saadud, ja mitte, kui JFO toimub BFT eeskirjade järgi. 82 Kala üle andva püügilaeva alamdeklaratsioon CVT (Vt CVT alamelementide ja atribuutide üksikasjad) Kui ühine püügioperatsioon toimub BFT eeskirjade järgi, peab iga ühisoperatsioonis osalev laev edastama teabe kala üle andva püügilaeva kohta. K, kui JFO toimub BFT eeskirjade kohaselt 83 Muu(de) püügilaeva(de) alamdeklaratsioon(id) CVO (Vt CVO alamelementide ja atribuutide üksikasjad) Kui ühine püügioperatsioon toimub BFT eeskirjade järgi, peab iga JFOs osalev laev edastama teabe iga JFOga hõlmatud muu kalapüügilaeva kohta. K, kui JFO toimub BFT eeskirjade kohaselt 84 Püütud saagi teabe alamdeklaratsioon JCI (Vt JCI alamelementide ja atribuutide üksikasjad) Kui ühine püügioperatsioon toimub BFT eeskirjade järgi, peab iga ühises püügioperatsioonis osalev laev edastama teabe püütud kogusaagi kohta. K, kui JFO toimub BFT eeskirjade kohaselt 85 ICCATi ühise püügioperatsiooni (JFO) number JF ICCATi ühise püügioperatsiooni number , BFT eeskirjade kohaselt vabatahtlik. V 86 87 Ümberpaigutamise deklaratsioon RLC Esitatakse juhul, kui saak (kogu saak või osa sellest) paigutatakse ümber ühisest püügivahendist laevale või laeva lastiruumist või püügivahendist võrku, konteinerisse või sumpa (väljaspool laeva), kus elussaaki hoitakse kuni lossimiseni. 88 Kuupäev DA Saagi ümberpaigutamise kuupäev laeva mereloleku ajal (AAAA-KK-PP, UTC järgi) K 89 Kellaaeg TI Ümberpaigutamise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) K, kui BFT eeskirjade kohaselt 90 Vastuvõttev laev REC Vastuvõtva laeva tunnusandmed. (Vt REC alamelementide ja atribuutide üksikasjad.) BFT eeskirjade kohase ümberpaigutamise korral täitke selle asemel BTI. K, kui on ümberpaigutamine ning mitte BFT eeskirjade raames. 91 Mahalaadiv(ad) laeva(d) DON Mahalaadiva(te) laeva(de) tunnusandmed. (Vt DON alamelementide ja atribuutide üksikasjad.) BFT eeskirjade kohase ümberpaigutamise korral täitke selle asemel BTI. K, kui on ümberpaigutamine ning mitte BFT eeskirjade raames. 91 Koht, kuhu saak ümber paigutatakse RT Kolmetäheline kood selle koha tähistamiseks, kuhu saak ümber paigutatakse K, kui nõutakse, eelkõige BFT eeskirjade kohaselt 92 Asukoha alamdeklaratsioon POS Ümberpaigutamise koht. (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 93 Saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid) SPE Ümberpaigutatud kala kogus. (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) BFT eeskirjade kohaselt täitke selle asemel BTI. K, kui on ümberpaigutamine ning mitte BFT eeskirjade raames. 94 BFT ümberpaigutamise teabe alamdeklaratsioon BTI (Vt BTI alamelementide ja atribuutide üksikasjad) BFT eeskirjade kohaselt täitke DON, REC ja SPEBTI asemel BTI. K, kui BFT eeskirjade kohaselt 95 96 Ümberlaadimisdeklaratsioon TRA Esitatakse saagi iga ümberlaadimise kohta, deklaratsiooni esitavad nii mahalaadiv laev kui ka vastuvõttev laev 97 Kuupäev DA Ümberlaadimise algus (AAAA.KK.PP, UTC järgi) K 98 Kellaaeg TI Ümberlaadimise algus (TT:MM, UTC järgi) V 99 Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon RAS Geograafiline piirkond, kus ümberlaadimine toimus. (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui ümberlaadimine toimus merel 100 Sadama nimi PO Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + kolmetäheline sadama kood). Sadamakoodide loetelu (CCPPP) ) K, kui ümberlaadimine toimus sadamas 101 Vastuvõtva laeva CFR-number IR Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis registreeritud, X on täht või number K Euroopa Liidu kalalaeva puhul 102 Ümberlaadimine: vastuvõttev laev TT Vastuvõtva laeva rahvusvaheline raadiokutsung K 103 Ümberlaadimine: vastuvõtva laeva lipuriik TC Ümberlaadimisel vastuvõtva laeva lipuriik (riigi kolmetäheline ISO kood) K 104 Mahalaadiva laeva CFR-number RF Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number K Euroopa Liidu kalalaeva puhul 105 Ümberlaadimine: (mahalaadiv) laev TF Mahalaadiva laeva rahvusvaheline raadiokutsung K 106 Ümberlaadimine: mahalaadiva laeva lipuriik FC Mahalaadiva laeva lipuriik (riigi kolmetäheline ISO-kood) K 107 Asukoha alamdeklaratsioon POS (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui nõutakse (NEAFC, NAFO veed või BFT eeskirjad) 108 Ümberlaaditud saak (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid) SPE (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 109 110 COE: Kalapüügivööndisse sisenemise deklaratsioon COE Kalapüügivööndisse sisenemise deklaratsioon. Kui püügipiirkond kuulub püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud alasse. K, kui nõutakse 111 Kuupäev DA Sisenemise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) K 112 Kellaaeg TI Sisenemise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) K 113 Sihtliik/sihtliigid TS Sihtliigid vööndis viibimise ajal K, kui tegeldakse püügiga püügikoormuse reguleerimise korra raames ja ei ületata vööndi piire. 114 Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon RAS Laeva geograafiline asukoht. (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui tegeldakse püügiga püügikoormuse reguleerimise korra raames ja ei ületata vööndi piire. 115 Asukoha alamdeklaratsioon POS Sisenemise koht (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 116 Pardal oleva saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid) SPE (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) V 117 118 Kalapüügivööndist väljumise deklaratsioon COX Kalapüügikoormuse vööndist väljumise deklaratsioon. Kui püügipiirkond kuulub püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud alasse. K, kui nõutakse 119 Kuupäev DA Väljumise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) K 120 Kellaaeg TI Väljumise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) K 121 Sihtliik/sihtliigid TS Sihtliigid vööndis viibimise ajal K, kui tegeldakse püügiga püügikoormuse reguleerimise korra raames ja ei ületata vööndi piire. 122 Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon RAS Laeva geograafiline asukoht. (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui tegeldakse püügiga püügikoormuse reguleerimise korra raames ja ei ületata vööndi piire. 123 Asukoha alamdeklaratsioon POS Väljumise koht (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 124 Püütud saagi alamdeklaratsioon SPE Vööndis viibimise ajal püütud saak (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) V 125 126 Kalapüügivööndi läbimise deklaratsioon CRO Kalapüügikoormuse vööndi läbimise deklaratsioon (püügitoiminguid ei toimu). Kui läbitakse püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud ala. K, kui nõutakse 127 Vööndisse sisenemise deklaratsioon COE (Vt COE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) Tuleb täpsustada üksnes DA TI POS K, kui 128 Vööndist väljumise deklaratsioon COX (Vt COX alamelementide ja atribuutide üksikasjad) Tuleb täpsustada üksnes DA TI POS K, kui 129 130 Kalapüügivööndite piire ületava püügikoormuse deklaratsioon TRZ Vööndite piire ületava kalapüügi märk, kui püük on hõlmatud püügikoormuse reguleerimise korraga. K, kui nõutakse 131 Sisenemise deklaratsioon COE Esimene sisenemine (vt COE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 132 Väljumise deklaratsioon COX Viimane väljumine (vt COX alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 133 134 INS: inspekteerimisdeklaratsioon INS Inspekteerimise alamdeklaratsiooni algust tähistav märk Esitavad asutused, mitte kapten V 135 Inspekteeriv riik IC Selle rannikuriigi kolmetäheline ISO kood, kus inspekteerimine toimub. K 136 Määratud inspektor IA Tekstiväli inspektori nime jaoks, kui on, või neljakohaline number asjaomase inspektori identifitseerimiseks. V 137 Inspektori asukohariik SC Inspektori asukohariigi kolmetäheline ISO-kood V 138 Kuupäev DA Inspekteerimise kuupäev (AAAA-KK-PP) K 139 Kellaaeg TI Inspekteerimise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) K 140 Sadama nimi PO Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + kolmetäheline sadama kood). Sadamakoodide loetelu (CCPPP)) K, kui ei ole asukohadeklaratsiooni 141 Asukoha alamdeklaratsioon POS Inspekteerimiskoht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju) K, kui ei ole sadamakoodi 142 143 Vette tagasilaskmise deklaratsioon DIS Vette tagasilastud kalade kohta andmeid sisaldav märk K, kui nõutakse 144 Kuupäev DA Vette tagasilaskmise kuupäev (AAAA-KK-PP) K 145 Kellaaeg TI Vette tagasilaskmise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) K 146 Asukoha alamdeklaratsioon POS Vette tagasilaskmise koht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju) K, kui nõutakse 147 Vette tagasilastud kalu käsitlev alamdeklaratsioon SPE Vette tagasilastud kalad (vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasju) K 148 149 Sadamasse naasmise deklaratsiooni eelteade PNO Eelteate deklaratsiooni algust sisaldav märk. Esitatakse enne sadamasse naasmist või kui seda näevad ette ühenduse eeskirjad K, kui nõutakse 150 Sadamasse saabumise eeldatav kuupäev PD Kavandatud saabumise/läbimise kuupäev (AAAA-KK-PP) K 151 Sadamasse saabumise eeldatav kellaaeg PT Kavandatud saabumise/läbimise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) K 152 Sadama nimi PO Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + kolmetäheline sadama kood). Sadamakoodide loetelu (CCPPP)) K 153 Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon RAS Püügipiirkond, kus tuleb esitada tursapüügi eelteade. Kalapüügi piirkondade ning kalapüügi-/kaitsevööndite koodide loetelu (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K Läänemerel 154 Lossimise eeldatav kuupäev DA Kavandatud lossimise kuupäev (AAAA-KK-PP) Läänemerel, et piirkonnast väljuda V 155 Lossimise eeldatav kellaaeg TI Kavandatud lossimise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) Läänemerel, et piirkonnast väljuda V 156 Pardal oleva saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid) SPE Pardal olev saak (pelaagiliste liikide puhul ICES püügipiirkond). (Vt SPE alamdeklaratsiooni üksikasjad) K, kui pardal on saak 157 Asukoha alamdeklaratsioon POS Piirkonda sisenemise või piirkonnast lahkumise koht. (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui … 158 Külastuse eesmärk PC LAN lossimise, TRA ümberlaadimise, ACS teenustele juurdepääsu ja OTH muu eesmärgi puhul. K 159 Püügireisi alguskuupäev DS Reisi alguskuupäev (AAAA-KK-PP) K 160 161 Üleviimisdeklaratsiooni eelteade PNT Üleviimisdeklaratsiooni eelteate algust sisaldav märk. Kasutatakse BFT eeskirjade kohaselt. K, kui BFT eeskirjade kohaselt 162 Eeldatav kuupäev DA Sumpadesse üleviimise eeldatav kuupäev (AAAA-KK-PP) K 163 Eeldatav kellaaeg TI Sumpadesse üleviimise eeldatav kuupäev (TT:MM, UTC järgi) K 164 Eeldatava koguse alamdeklaratsioon SPE Üleviidava tuunikala eeldatav üldkogus, märkida mõlemad, eluskalade ja pardalevõetud kogused (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 165 Asukoha alamdeklaratsioon POS Ümberpaigutamise asukoht. (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 166 Puksiirlaeva nimi NA Lükkava või tõmbava puksiirlaeva nimi K 167 Puksiirlaeva ICCATi number IN Puksiirlaeva number ICCATi registris. K 168 Veetavate sumpade arv CT Puksiirlaeva veetavate sumpade arv K 169 170 Kalapüügideklaratsiooni lõpp EOF Enne sadamasse naasmist püügitoimingute lõpetamist tähistav märk Edastatakse pärast viimast püügitoimingut ning enne sadamasse naasmist 171 Kuupäev DA Kalapüügi lõpetamise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) K 172 Kellaaeg TI Kalapüügi lõpetamise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) K 173 174 Sadamasse naasmise deklaratsioon RTP Sadamasse tagasipöördumist tähistav märk. Edastatakse sadamasse sisenemisel, pärast mis tahes PNO deklaratsiooni. 175 Kuupäev DA Naasmise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) K 176 Kellaaeg TI Naasmise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) K 177 Sadama nimi PO Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + kolmetäheline sadama kood). Sadamakoodide loetelu (CCPPP)) K 178 Naasmise põhjus RE Sadamasse naasmise põhjus K, kui 179 Püügivahendid pardal GEA (Vt GEA alamelementide ja atribuutide üksikasjad) V 180 181 Lossimisdeklaratsioon LAN Lossimise üksikasju tähistav märk. Edastatakse pärast saagi lossimist LANi võib kasutada veodeklaratsiooni asemel. 182 Kuupäev DA (AAAA-KK-PP, UTC) – lossimise lõpetamise kuupäev K 183 Kellaaeg TI Lossimise kellaaeg. Vorm TT:MM, UTC järgi. V 184 Saatja TS Kolmetäheline kood (MAS: kapten; REP: kapteni esindaja; AGE: laeva esindaja) K 185 Sadama nimi PO Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + kolmetäheline sadama kood). Sadamakoodide loetelu (CCPPP)) K 186 Lossitud saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE ja PRO alamdeklaratsioonid) SPE Liigid, püügipiirkonnad, lossitud saagi kaal, kasutatud püügivahendid ja esitusviis (vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasju) K 187 Veodeklaratsioon TRN LANi võib kasutada veodeklaratsiooni asemel. Lisades TRNi, ei ole vedajal vaja saata eraldi TRNi. Sellisel juhul ei ole vaja täita TRNi SPEd, kuna see oleks lossitud saagi alamdeklaratsiooniga koos tarbetu. V 188 189 Asukoha alamdeklaratsioon POS Asukoha geograafilisi koordinaate sisaldav alamdeklaratsioon 190 Laiuskraad (detsimaal) LT Laiuskraad väljendatuna kooskõlas VMS-süsteemis kasutatava WGS84 vorminguga K 191 Pikkuskraad (detsimaal) LG Pikkuskraad väljendatuna kooskõlas VMS-süsteemis kasutatava WGS84 vorminguga K 192 193 GEA: püügivahendite kasutamise alamdeklaratsioon GEA Püügivahendite kasutamise teavet sisaldav alamdeklaratsioon 194 Püügivahendi liik GE Püügivahendi kood vastavalt FAO rahvusvahelisele kalapüügivahendite statistilisele klassifikatsioonile K 195 Võrgusilma suurus ME Võrgusilma suurus (millimeetrites) K, kui püügivahendi võrgusilma suhtes kohaldatakse suurusnõudeid 196 Püügivahendi mõõdud GC Püügivahendi mõõdud vastavalt XI lisale (2. veerg). Tekstiline teave. V 197 Püügitoimingud FO Püügitoimingute arv K 198 Püügiaeg DU Kalapüügi kestus minutites – kalapüügiaeg on merel oldud tundide arv, millest on maha arvatud aeg, mis on kulunud püügipiirkondadesse minemiseks, nende vahel liikumiseks ja sealt naasmiseks ning triivimiseks, seismiseks või remondi ootamiseks K (ühendatud reaga 74: FAR/DU element) 199 Püügivahendite vettelaskmise alamdeklaratsioon GES Püügivahendite vettelaskmise alamdeklaratsioon (vt GES alamelementide ja atribuutide üksikasju) K, kui nõutud (laeval kasutatakse passiiv- või seisevpüüniseid) 200 Püügivahendite väljavõtmise alamdeklaratsioon GER Püügivahendite väljavõtmise alamdeklaratsioon (vt GER alamelementide ja atribuutide üksikasju) K, kui nõutud (laeval kasutatakse passiiv- või seisevpüüniseid) 201 Nakkevõrkude kasutamise alamdeklaratsioon GIL Nakkevõrkude kasutamise alamdeklaratsioon (vt GIL alamelementide ja atribuutide üksikasju) CIF, kui laeval on luba kala püüda ICES IIIa, IVa, IVb, Vb, VIa, VIb, VIIb, c, j, k ja XII püügipiirkonnas 202 Püügisügavus FD Kaugus veepinnast püügivahendi kõige sügavamal asetseva osani (meetrites). Kohaldatakse veetavaid püüniseid, põhjaõngejadasid ja seisevpüüniseid kasutavate laevade suhtes K, kui kala püütakse süvamerel ja Norra vetes 203 Keskmine konksude arv õngejadas NH Põhjaõngejadades kasutatavate konksude keskmine arv K, kui kala püütakse süvamerel ja Norra vetes 204 Võrkude keskmine pikkus GL Võrkude keskmine pikkus, kui kasutatakse seisevpüüniseid (meetrites) K, kui kala püütakse süvamerel ja Norra vetes 205 Võrkude keskmine kõrgus GD Võrkude keskmine kõrgus, kui kasutatakse seisevpüüniseid (meetrites) K, kui kala püütakse süvamerel ja Norra vetes 206 Püügivahendite arv QG Pardal olevate võrkude koguarv – teatatakse väljumisel, kui pardal on nakkevõrgud K, kui pardal on nakkevõrgud 207 Püügivahendite üldpikkus TL Pardal olevate püügivahendite kogupikkus – teatatakse väljumisel, kui pardal on nakkevõrgud K, kui pardal on nakkevõrgud 208 209 GES: püügivahendite vettelaskmise alamdeklaratsioon GES Püügivahendite vettelaskmise teavet sisaldav alamdeklaratsioon K, kui eeskirjad näevad ette 210 Kuupäev DA Püügivahendite vettelaskmise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) K 211 Kellaaeg TI Püügivahendite vettelaskmise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) K 212 Asukoha alamdeklaratsioon POS Püügivahendite vettelaskmise koht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju) K 213 Püügivahendite vettelaskmise identifikaator GS Kuupäev, mil püügivahendid vette lasti, ja järjekorranumber sel päeval (KKPPXX) (Päeva jooksul toimunud vettelaskmiste jrk nr algab 01. Näiteks püügivahendite teist korda vettelaskmine 20. detsembril oleks 122002). V 214 215 Püügivahendite väljavõtmise alamdeklaratsioon GER Püügivahendite väljavõtmise teavet sisaldav alamdeklaratsioon K, kui eeskirjad näevad ette 216 Kuupäev DA Püügivahendite väljavõtmise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) K 217 Kellaaeg TI Püügivahendite väljavõtmise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) K 218 Asukoha alamdeklaratsioon POS Püügivahendite väljavõtmise koht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju) K 219 Püügivahendite vettelaskmise identifikaator GS Kuupäev, mil püügivahendid vette lasti, ja järjekorranumber sel päeval (KKPPXX). V 220 221 Nakkevõrkude kasutamise alamdeklaratsioon GIL Alamdeklaratsioon nakkevõrkude kasutamise kohta CIF, kui laeval on luba kala püüda ICES IIIa, IVa, IVb, Vb, VIa, VIb, VIIb, c, j, k ja XII püügipiirkonnas 222 Ühe võrgu nominaalpikkus NL Andmed, mis märgitakse üles iga püügireisi ajal (meetrites) K 223 Võrkude arv NN Võrkude arv jadas K 224 Võrgujadade arv FL Kasutatud võrgujadade arv K 225 Asukoha alamdeklaratsioon POS Iga jada kasutamise koht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 226 Iga kasutatava jada sügavus FD Iga kasutatava jada sügavus (kaugus veepinnast püügivahendi kõige sügavamal asetseva osani) K 227 Iga kasutatava jada vees olemise aeg ST Iga kasutatava jada vees olemise aeg (tundides) K 228 Püügivahendite vettelaskmise identifikaator GS Kuupäev, mil püügivahendid vette lasti, ja järjekorranumber sel päeval (KKPPXX). V 229 230 Püügivahendite kaotamise alamdeklaratsioon GLS Alamdeklaratsioon kaotatud seisevpüüniste kohta K, kui eeskirjad näevad ette 231 Püügivahendite kaotamise kuupäev DA Püügivahendite kaotamise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) K 232 Püügivahendite kaotamise kellaaeg TI Püügivahendite kaotamise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) K 233 Ühikute arv NN Kaotatud püügivahendite arv K 234 POS alamdeklaratsioon POS Püügivahendi viimane teadaolev asukoht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju) K 235 Meetmed püügivahendi väljavõtmiseks MG Vaba tekst K 236 237 RAS: Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon RAS Asjaomane piirkond sõltuvalt vastavatest aruandlusnõuetest – täita tuleks vähemalt üks väli. Koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem. K 238 FAO piirkond FA FAO piirkond (nt 27) K, kui asjaomane piirkond on FAO piirkond 239 FAO alampiirkond SA FAO alampiirkond (nt 3) K, kui asjaomane piirkond on FAO piirkond 240 FAO rajoon ID FAO rajoon (nt d) K, kui asjaomane piirkond on FAO piirkond 241 FAO alamrajoon SD FAO alamrajoon (nt 28) (eelmistega koos 27.3.d.28) K, kui asjaomane piirkond on FAO piirkond 242 FAO üksus UI FAO üksus (nt 1) (eelmistega koos 27.3.d.28.1). K, kui asjaomane piirkond on FAO piirkond 243 Majanduspiirkond EZ Majanduspiirkond K, kui ELi vetest väljaspool 244 Statistiline ruut SR Statistiline ruut (nt 49E6) K, kui asjaomane piirkond on statistiline ruut 245 Kalapüügivöönd FE Püügikoormuse koodide loetelu K, kui asjaomane piirkond on püügikoormuse kohaldamise ala 246 247 Liikide alamdeklaratsioon SPE Alamdeklaratsioon, mis hõlmab üksikasju püütud kala kohta liikide kaupa 248 Liigi nimi SN Liigi nimi (FAO kolmetäheline kood) K 249 Kalade kaal WT Olenevalt asjaoludest teatatakse: K, kui liike ei loendata, BFT eeskirjade raames. 250 Kalade arv NF Kalade arv (kui saak tuleb registreerida püütud kalade arvuna, nt lõhe ja tuuni puhul) K, kui on lõhe; BFT eeskirjad 251 Lossitava kala kaal WL Lossitavate või ümberlaaditavate kalade kogukaal (kilogrammides) K (kui PNO nõuab) 252 Lossitavate kalade arv FL Lossitavate või ümberlaaditavate kalade üldarv K (kui PNO nõuab) 253 Võrkudes hoitava kala kogus NQ Võrkudes (st mitte lastiruumis) hoitava kala hinnanguline kogus K, kui elustuunid 254 Võrkudes hoitavate kalade arv NB Võrkudes (st mitte lastiruumis) hoitavate kalade hinnanguline arv K, kui elustuunid 255 Suuruse järgi jaotumise alamdeklaratsioon SIZ Püütud minimaalse normaalsuurusega kalade suuruslik koostis (Vt SIZ alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui väikesed kalad BFT-eeskirjade kohaselt 256 Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon RAS Geograafiline piirkond, kust enamik saaki püüti. (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 257 Püügivahendi liik GE FAO rahvusvahelisel kalapüügivahendite statistilisel klassifikatsioonil põhinev tähtkood K, kui lossimisdeklaratsioon käsitleb üksnes teatavaid liike ja püügipiirkondi 258 Töötlemise alamdeklaratsioon PRO (Vt PRO alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K , kui lossimis-(ümberlaadimis)deklaratsioon 259 Kaalumisviis MM Kaalumisviis: hinnanguline (EST), pardal kaalumine (WGH) K, kui BFT eeskirjade kohaselt 260 261 Töötlemise alamdeklaratsioon PRO Iga lossitud kalaliigi töötlemis-/esitusviis 262 Kala värskuskategooria FF Kala värskuskategooria K, kui müügiteatises on nõutud 263 Säilitusviis PS Kala seisukorra tähtkood K, kui müügiteated 264 Kala esitusviis PR Kala esitusviisi kirjeldav tähtkood (kajastab töötlemisviisi) K 265 Töötlemisega seotud pakendi liik TY Kolmetäheline kood K, kui (LAN või TRA ja kala ei ole eelnevalt kaalutud) 266 Pakkeüksuste arv NN Pakkeüksuste arv: karbid, kastid, kotid, konteinerid, plokid jne K, kui (LAN või TRA ja kala ei ole eelnevalt kaalutud) 267 Pakkeüksuse keskmine kaal AW Toote mass (kg) K, kui (LAN või TRA ja kala ei ole eelnevalt kaalutud) 268 Ümberarvestustegur CF Numbriline koefitsient, mida kasutatakse töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks K, kui asjaomase SPE ja esitusviisi kohta ei ole piirkondlikku või ELi ümberarvestustegurit 269 270 CVT alamdeklaratsioon CVT Ühise püügioperatsiooni käigus püütud kala üleandva tuunipüügilaeva üksikasjalisi andmeid sisaldav alamdeklaratsioon 271 Kalalaeva nimi NA Kalalaeva nimi K 272 ICCAT number IN Laeva number ICCATi laevaregistris K 273 IMO number IM IMO number K, kui on olemas 274 Ühenduse laevastikuregistri number (CFR) IR Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number (üksnes ELi laevade puhul) K, kui on ELi laev 275 Laeva rahvusvaheline raadiokutsung RC Kalalaeva rahvusvahelise raadiokutsungi märk K 276 Kvoodist mahaarvatud saagi alamdeklaratsioon SPE Ühise püügioperatsiooni käigus püütud saak, mis arvestatakse asjaomase laeva kvoodist maha, võttes arvesse ühise püügioperatsiooni suhtes rakendatavaid jaotamispõhimõtteid (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui FAR-deklaratsiooni raames 277 278 CVO alamdeklaratsioon CVO Ühise püügioperatsiooniga hõlmatud muu(de) tuunipüügilaeva(de), mis ei anna kala üle, üksikasjalikke andmeid sisaldav alamdeklaratsioon. Üks CVO alamdeklaratsioon muu kalapüügilaeva kohta, mis on hõlmatud ühise püügioperatsiooniga. CVO täitmisega tõendab laev, et ta ei ole saaki pardale võtnud ega sumpadesse üle viinud. 279 Kalalaeva nimi NA Kalalaeva nimi K 280 ICCAT number IN Laeva number ICCATi laevaregistris K 281 IMO number IM IMO number K, kui on 282 Ühenduse laevastikuregistri number (CFR) IR Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number (üksnes ELi laevade puhul) K, kui on ELi laev 283 Laeva rahvusvaheline raadiokutsung RC Kalalaeva rahvusvaheline raadiokutsung K 284 Kvoodist mahaarvatud saagi alamdeklaratsioon SPE Ühise püügioperatsiooni käigus püütud saak, mis arvestatakse asjaomase laeva kvoodist maha, võttes arvesse ühise püügioperatsiooni suhtes rakendatavaid jaotamispõhimõtteid (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad.) K 285 286 Ühise püügioperatsiooni alamdeklaratsioon JCI Ühise püügioperatsiooniga püütud saagi alamdeklaratsioon. Sisaldab andmeid ühise püügioperatsiooni käigus püütud saagi ja üldkoguse kohta (BFT-eeskirjade kohaselt) 287 Püügikuupäev DA Püügikuupäev K 288 Püügiaeg TI Püügiaeg K 289 Püügikoha alamdeklaratsioon POS Saagi püüdmise asukoht (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 290 Ühise püügioperatsiooniga püütud kogusaagi alamdeklaratsioon. SPE Püütud tuunisaagi üldkogus, märkida nii kogus sumpades kui ka pardale võetud kogus (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui on saaki 291 292 BTI alamdeklaratsioon BTI Hariliku tuuni ümberpaigutamise teabe alamdeklaratsioon. Teave hariliku tuuni üleviimise ja ühise püügioperatsiooniga seotud üleandva laeva kohta 293 Kala üle andva püügilaeva alamdeklaratsioon CVT Kala üleandva kalapüügilaeva identifitseerimine (CVT raames ei ole vaja täita SPEd) (Vt CVT alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 294 Üleandmise asukoha alamdeklaratsioon POS Üleandmise asukoht (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 295 Üleantud saagi alamdeklaratsioon SPE Sumpadesse üleviidud tuunikala üldkogus (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K, kui on saaki 296 Puksiirlaeva nimi NA Lükkava või tõmbava puksiirlaeva nimi K 297 Puksiirlaeva ICCATi number IN Puksiirlaeva number ICCATi laevaregistris. K 298 Sihtkohaks oleva kalakasvanduse nimi FN Kalakasvanduse nimi K 299 Kalakasvanduse ICCATi number FI Kalakasvanduse ICCATi registreerimisnumber K 300 301 Suuruse järgi jaotumise alamdeklaratsioon SIZ Püütud alamõõduliste kalade suuruslik koostis 302 Üle 6,4 kg kalade kogus S6 Üle 6,4 kg raskuste või 70 cm pikkuste ning kuni 8 kg raskuste või 75 cm pikkuste harilike tuunide kogus K, kui 303 Üle 8 kg kalade kogus S8 Üle 8 kg raskuste või 75 cm pikkuste ning alla 30 kg raskuste või 115 cm pikkuste harilike tuunide kogus K, kui 304 305 Vastuvõtva laeva alamdeklaratsioon REC Element, mis sisaldab paariskalapüügi partnerlaeva alamelementide deklaratsioon 306 Partnerlaev PFP Paariskalapüügi partnerlaeva identifitseerimisandmed K 307 308 Kala mahalaadiva laeva alamdeklaratsioon DON Element, mis sisaldab paariskalapüügi ühe või enama partnerlaeva alamelementide deklaratsiooni Paariskalapüügil võib olla mitu partnerlaeva, mis annavad saagi üheskoos korraga üle. 309 Partnerlaev(ad) PFP Ühe või enama paariskalapüügi partnerlaeva identifisteesimisandmed K 310 311 Paariskalapüügi partnerlaeva (PFP) alamdeklaratsioon PFP Paariskalapüügi partnerlaevade andmed, mis tuleb edastada paariskalapüügi puhul, olenemata kas sellega kaasneb ümberpaigutumine või mitte. 312 Partnerlaeva CFR-numbrid IR Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number V 313 Partnerlaeva rahvusvaheline raadiokutsung RC Partnerlaeva rahvusvaheline raadiokutsung K 314 Partnerlaeva pardatähis XR Laeva pardale (kerele) kantud registreerimisnumber K 315 Partnerlaeva laeva lipuriik FS Partnerlaeva lipuriik (riigi kolmetäheline ISO-kood) K 316 Partnerlaeva nimi NA Kalalaeva nimi K 317 Partnerlaeva kapteni nimi MA Kapteni nimi (reisi jooksul toimunud muudatused tuleb saata järgmise LOG-teatega) K 318 319 Müügiteatise deklaratsioon SAL Müügiaruanne. 320 Euroopa Liidu laevastikuregistri number (CFR number) IR Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number K 321 IRCS RC Rahvusvaheline raadiokutsung K, kui CFR ei ole ajakohane 322 Laeva pardatähis XR Kala lossinud laeva pardale (kerele) kantud registreerimisnumber K 323 Riik, kus laev on registreeritud FS Laeva lipuriigi kolmetäheline ISO-kood K 324 Laeva nimi NA Kala lossinud laeva nimi K 325 SLI deklaratsioon SLI (Vt SLI alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K müügi puhul 326 TLI deklaratsioon TLI (Vt TLI alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K ülevõtmise puhul 327 Arve viitenumber NR Arve viitenumber liikmesriigi määratluse kohaselt K, kui võimalik 328 Arve kuupäev ND Arve kuupäev (AAAA-KK-PP) K, kui võimalik 329 Ülevõtmislepingu viitenumber CN Ülevõtmislepingu viitenumber K, kui ülevõtmine toimus 330 Veodokumendi viitenumber TR Veodokumendi viitenumber, mille järgi identifitseeritakse veodokument, vt TRN. K, kui on olemas või teada. 331 332 Müügideklaratsioon SLI Partii müügiandmeid sisaldav deklaratsioon 333 Kuupäev DA Müügikuupäev (AAAA-KK-PP) K 334 Müügiriik SC Müügi toimumise riik (riigi kolmetäheline ISO-kood) K 335 Müügikoht SL Sadamakoodide loetelu (CCPPP)) K 336 Müüja nimi NS Kala müüva enampakkumiskeskuse, muu asutuse või isiku nimi K 337 Ostja nimi NB Kala ostva asutuse või isiku nimi K 338 Ostja ID-number VN Ostja VAT-number (ISO kahetäheline riigikood, millele järgneb kõige rohkem 12 tähemärki või numbrit) või maksukohustuslasena registreerimise number või muu kordumatu identifikaator. K 339 Müügilepingu viitenumber CN Müügilepingu viitenumber K vajaduse korral 340 Alusdokumenti käsitlev alamdeklaratsioon SRC (Vt SRC alamdeklaratsiooni ja atribuutide üksikasjad) K 341 Müüdud partii alamdeklaratsioon CSS (Vt CSS alamdeklaratsiooni ja atribuutide üksikasjad) K 342 BCD number BC Viide BCD-numbrile (hariliku tuuni püügi dokument) V (BFT eeskirjade kohaselt) 343 344 Alusdokumenti käsitlev alamdeklaratsioon SRC Müüdud partiid käsitleva alusdokumendi üksikasju sisaldav alamdeklaratsioon. Lipuriigi asutused kontrollivad alusdokumenti laeva püügipäeviku ja lossimisandmete põhjal 345 Lossimise kuupäev DL Lossimise kuupäev (AAAA-KK-PP) K 346 Riik ja sadama nimi PO Riik ja sadam, kus kala lossitakse. Sadamate koodide loetelu (CCPPP) võib kasutada andmete vahetamiseks K 347 348 Müüdud partii alamdeklaratsioon CSS Müüdud partii kohta andmeid sisaldav alamdeklaratsioon 349 Kala hind FP Kilogrammi hind K 350 Hind kokku TP Asjaomase müüdud CSS-ühiku koguhind Esitatakse, kui koguhinda ei ole võimalik tuletada kilohinnast. Kontrollimääruse artikli 64 lõike 1 punkt 1. K, kui 351 Müügitehingu vääring CR Müügihinna vääringu kood K 352 Kala suuruskategooria SF Kala suurus (1–8; üks suurus või kg, g, cm, mm või vajaduse korral kalade arv kilogrammis) K, kui 353 Toote kasutusotstarve PP Toote kasutusotstarbe koodid K, kui 354 Turult kõrvaldatud WD Turult kõrvaldatud tootjaorganisatsioonide poolt (J – jah; E – ei; A – ajutiselt) K 355 Tootjaorganisatsiooni kasutajakood OP Tootjaorganisatsiooni koodide loetelu V 356 Partiis olevad liigid SPE (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 357 358 Ülevõtmisdeklaratsioon TLI Ülevõtmistoimingu andmeid sisaldav deklaratsioon 359 Kuupäev DA Ülevõtmise kuupäev (AAAA.KK.PP) K 360 Ülevõtmise riik SC Riik, kus ülevõtmine toimus (riigi kolmetäheline ISO-kood) K 361 Ülevõtmise koht SL ÜRO asukohakood (kui ei asu sadamas), kus ülevõtmine aset leiab. Kui sadamas, siis kasutada ELi sadamakoodide loetelu K 362 Ülevõtva asutuse nimi NT Kala üle võtnud asutuse nimi K 363 Hoidla nimi NF Selle hoidla nimi, kus tooted ladustatakse. K 364 Hoidla aadress AF Selle hoidla aadress, kus tooted ladustatakse. K 365 Veodokumendi viitenumber TR Veodokumendi viitenumber, mille järgi identifitseeritakse veodokument, vt TRN. K, kui on olemas või teada. 366 Alusdokumenti käsitlev alamdeklaratsioon SRC (Vt SRC alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 367 Ülevõetud partii alamdeklaratsioon CST (Vt CST alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 368 369 Ülevõetud partii alamdeklaratsioon CST Iga ülevõetud kalaliigi kohta üksikasjalikke andmeid sisaldav alamdeklaratsioon 370 Kala suuruskategooria SF Kala suurus (1–8; üks suurus või kg, g, cm, mm või vajaduse korral kalade arv kilogrammis) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2406/96 II lisale V 371 Partiis olevad liigid SPE (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 372 373 Veo alamdeklaratsioon TRN Veodokumendi võib edastada elektrooniliselt enne, kui kala transportimine algab 374 Saadetise sihtkoht DC Selle koha ÜRO asukohakood (kui ei asu sadamas), kuhu kala veetakse. Kui sadamasse, siis kasutada ELi sadamakoodide loetelu K 375 Veoki registreerimisnumber LP Numbriline või tähtedest ja numbritest koosnev kood, mille abil on võimalik veok üheselt identifitseerida koodi väljaandnud riigi andmebaasis ja mis on märgitud veoki registreerimismärgil. K 376 Kalalaeva pardatähis XR Kalalaeva pardatähis K 377 Kalalaeva nimi NA Kalalaeva nimi K 378 Liikide loetelu SPE Partiis olevate ja eespool märgitud kalalaeva poolt püütud liikide loetelu (hõlmab ka RAS ja PRO teavet). Kuna veodeklaratsiooni võib asendada lossimisdeklaratsiooniga, võib selle TRN alamelemendi lähim emasõlm ERS elemendi asemel olla LAN. K, kui see TRN ei ole osa LANist. 379 Laadimiskoht PL Selle koha ÜRO asukohakood (kui ei asu sadamas), kuhu kala veetakse. Kui sadamasse, siis kasutada ELi sadamakoodide loetelu K 380 Laadimiskuupäev. DL Veose laadimise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) K 381 Saaja(te) nimi/nimed: NC Pärast transportimist kala vastuvõtnud ettevõtte nimi K 382 Saaja(te) aadress(id): AC Pärast transportimist kala vastuvõtnud ettevõtte aadress. K 383 Veodokumendi viitenumber TR Veodokumendi viitenumber, mille järgi saab selle veosedokumendile viidata. Kui see on olemas, peab see veodokumendi üheselt identifitseerima. Liikmesriik, kes saadab TRN, peab määrama selle numbri. K, kui kasutatakse elektroonilist veodokumenti. 384

1. Kalade kogukaal (kilogrammides) püügiperioodil

2. Pardal olevate kalade (kokku) kogukaal (kilogrammides)

3. Lossitud kalade kogukaal (kilogrammides)

4. Vette tagasilastud või elussöödana kasutatud kalade kogukaal

XIII LISA EUROOPA LIIDU ÜMBERARVESTUSTEGURID, MIDA KOHALDATAKSE VÄRSKE KALA SUHTES

Liik pikkuim-tuun Thunnus alalunga ALB WHL 1,00 GUT 1,11 Liik limapead Beryx spp. ALF WHL 1,00 Liik anšoovis Engraulis encrasicholus ANE WHL 1,00 Liik merikuratlased Lophiidae ANF WHL 1,00 GUT 1,22 GUH 3,04 TAL 3,00 Liik haugjääkala Champsocephalus gunnari ANI WHL 1,00 Liik põhjaatlandi hõbekala Argentina silus ARU WHL 1,00 Liik suursilm-tuun Thunnus obesus BET WHL 1,00 GUH 1,10 GUH 1,29 Liik sinine molva Molva dypterygia BLI WHL 1,00 GUT 1,17 Liik sile kammeljas Scophthalmus rhombus BLL WHL 1,00 GUT 1,09 Liik süsisaba Aphanopus carbo BSF WHL 1,00 GUT 1,24 HEA 1,40 Liik sinine marliin Makaira nigricans BUM WHL 1,00 Liik moiva Mallotus villosus CAP WHL 1,00 Liik tursk Gadus morhua COD WHL 1,00 GUT 1,17 GUH 1,70 HEA 1,38 FIL 2,60 FIS 2,60 Liik harilik soomuslest Limanda limanda DAB WHL 1,00 GUT 1,11 GUH 1,39 Liik harilik ogahai Squalus acanthias DGS WHL 1,00 GUT 1,35 GUS 2,52 Liik lest Platichthys flesus FLE WHL 1,00 GUT 1,08 GUS 1,39 Liik niituimluts Phycis blennoides GFB WHL 1,00 GUT 1,11 GUH 1,40 Liik süvalest Reinhardtius hippoglossoides GHL WHL 1,00 GUT 1,08 Liik kilttursk Melanogrammus aeglefinus HAD WHL 1,00 GUT 1,17 GUH 1,46 Liik harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus HAL WHL 1,00 Liik heeringas Clupea harengus HER WHL 1,00 GUT 1,12 GUH 1,19 Liik euroopa merluus Merluccius merluccius HKE WHL 1,00 GUT 1,11 GUH 1,40 Liik valge ameerikaluts Urophycis tenuis HKW WHL 1,00 Liik stauriidid Trachurus spp. JAX WHL 1,00 GUT 1,08 Liik tavaline hiilgevähk Euphausia superba KRI WHL 1,00 Liik väikesuulest Microstomus kitt LEM WHL 1,00 GUT 1,05 Liik megrimid Lepidorhombus spp. LEZ WHL 1,00 GUT 1,06 FIL 2,50 Liik kergueleni jääkala Channichthys rhinoceratus LIC WHL 1,00 Liik molvad Molva molva LIN WHL 1,00 GUT 1,14 GUH 1,32 FIL 2,64 Liik harilik makrell Scomber scombrus MAC WHL 1,00 GUT 1,09 Liik norra salehomaar Nephrops norvegicus NEP WHL 1,00 TAL 3,00 Liik roheline rüntnototeenia Notothenia gibberifrons NOG WHL 1,00 Liik norra tursik Trisopterus esmarkii NOP WHL 1,00 Liik marmornototeenia Notothenia rossii NOR WHL 1,00 Liik atlandi karekala Hoplostethus atlanticus ORY WHL 1,00 Liik arktikakrabid Chionoecetes spp. PCR WHL 1,00 Liik viburhännakud Penaeus spp. PEN WHL 1,00 Liik atlandi merilest Pleuronectes platessa PLE WHL 1,00 GUT 1,07 GUH 1,39 FIL 2,40 Liik põhjaatlandi süsikas Pollachius virens POK WHL 1,00 GUT 1,19 Liik pollak Pollachius pollachius POL WHL 1,00 GUT 1,17 Liik harilik süvameregarneel Pandalus borealis PRA WHL 1,00 Liik meriahvenad Sebastes spp. RED WHL 1,00 GUT 1,19 Liik põhja-pikksaba Macrourus berglax RHG WHL 1,00 Liik kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris RNG WHL 1,00 GUT 1,11 GUH 1,92 GHT 3,20 Liik tobiad Ammodytes spp. SAN WHL 1,00 Liik besuugo Pagellus bogaraveo SBR WHL 1,00 GUT 1,11 Liik madeira deanogahai Deania histricosa SDH WHL 1,00 Liik aafrika deanogahai Deania profundorum SDU WHL 1,00 Liik: tume ebajääkala Pseudochaenichthys georgianus SGI WHL 1,00 Liik harilik merikeel Solea solea SOL WHL 1,00 GUT 1,04 Liik kilu Sprattus sprattus SPR WHL 1,00 Liik lühiuimkalmaar Illex illecebrosus SQI WHL 1,00 Liik kalmaar Martialia hyadesi SQS WHL 1,00 Liik railased Rajidae SRX WHL 1,00 GUT 1,13 WNG 2,09 Liik mõõkkala Xiphias gladius SWO WHL 1,00 GUT 1,11 GUH 1,31 Liik patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides TOP WHL 1,00 Liik harilik kammeljas Psetta maxima TUR WHL 1,00 GUT 1,09 Liik meriluts Brosme brosme USK WHL 1,00 GUT 1,14 Liik põhjaputassuu Micromesistius poutassou WHB WHL 1,00 GUT 1,15 Liik merlang Merlangius merlangus WHG WHL 1,00 GUT 1,18 Liik valge odanina Tetrapturus albidus WHM WHL 1,00 Liik pikklest Glyptocephalus cynoglossus WIT WHL 1,00 GUT 1,06 Liik ruske soomuslest Limanda ferruginea YEL WHL 1,00

XIV LISA EUROOPA LIIDU ÜMBERARVESTUSTEGURID, MIDA KOHALDATAKSE VÄRSKELT SOOLATUD KALA SUHTES

Liik molvad Molva molva LIN WHL 2,80

XV LISA EUROOPA LIIDU ÜMBERARVESTUSTEGURID, MIDA KOHALDATAKSE KÜLMUTATUD KALA SUHTES

Liik pikkuim-tuun Thunnus alalunga ALB WHL 1,00 GUT 1,23 Liik limapead Beryx spp. ALF WHL 1,00 Liik anšoovis Engraulis encrasicholus ANE WHL 1,00 Liik merikuratlased Lophiidae ANF WHL 1,00 GUT 1,22 GUH 3,04 TAL 3,00 FIS 5,60 Liik haugjääkala Champsocephalus gunnari ANI WHL 1,00 Liik põhjaatlandi hõbekala Argentina silus ARU WHL 1,00 Liik suursilm-tuun Thunnus obesus BET WHL 1,00 GUH 1,29 HEA 1,25 Liik sinine molva Molva dypterygia BLI WHL 1,00 GUT 1,17 GUH 1,40 Liik sile kammeljas Scophthalmus rhombus BLL WHL 1,00 Liik süsisaba Aphanopus carbo BSF WHL 1,00 GUT 1,48 Liik sinine marliin Makaira nigricans BUM WHL 1,00 Liik moiva Mallotus villosus CAP WHL 1,00 Liik Tursk Gadus morhua COD WHL 1,00 GUT 1,17 GUH 1,70 FIL 2,60 FIS 2,60 FSP 2,95 SAD 1,63 Liik harilik soomuslest Limanda limanda DAB WHL 1,00 Liik harilik ogahai Squalus acanthias DGS WHL 1,00 GUS 2,52 Liik lest Platichthys flesus FLE WHL 1,00 Liik niituimluts Phycis blennoides GFB WHL 1,00 GUT 1,12 GUH 1,40 Liik süvalest Reinhardtius hippoglossoides GHL WHL 1,00 GUT 1,08 GUH 1,39 Liik kilttursk Melanogrammus aeglefinus HAD WHL 1,00 GUT 1,17 GUH 1,46 FIL 2,60 FIS 2,60 FSB 2,70 FSP 3,00 Liik harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus HAL WHL 1,00 Liik heeringas Clupea harengus HER WHL 1,00 Liik euroopa merluus Merluccius merluccius HKE WHL 1,00 GUT 1,34 GUH 1,67 Liik valge ameerikaluts Urophycis tenuis HKW WHL 1,00 Liik stauriidid Trachurus spp. JAX WHL 1,00 GUT 1,08 Liik tavaline hiilgevähk Euphausia superba KRI WHL 1,00 Liik väikesuulest Microstomus kitt LEM WHL 1,00 GUT 1,05 Liik megrimid Lepidorhombus spp. LEZ WHL 1,00 GUT 1,06 Liik kergueleni jääkala Channichthys rhinoceratus LIC WHL 1,00 Liik molvad Molva molva LIN WHL 1,00 GUT 1,14 GUH 1,33 FIL 2,80 FSP 2,30 Liik harilik makrell Scomber scombrus MAC WHL 1,00 GUT 1,11 Liik norra salehomaar Nephrops norvegicus NEP WHL 1,00 TAL 3,00 Liik roheline rüntnototeenia Notothenia gibberifrons NOG WHL 1,00 Liik norra tursik Trisopterus esmarkii NOP WHL 1,00 Liik marmornototeenia Notothenia rossii NOR WHL 1,00 Liik atlandi karekala Hoplostethus atlanticus ORY WHL 1,00 Liik arktikakrabid Chionoecetes spp. PCR WHL 1,00 Liik viburhännakud Penaeus spp. PEN WHL 1,00 Liik atlandi merilest Pleuronectes platessa PLE WHL 1,00 GUT 1,07 Liik põhjaatlandi süsikas Pollachius virens POK WHL 1,00 GUT 1,19 GUH 1,44 FIS 2,78 FSB 2,12 FSP 2,43 Liik Pollak e euroopa süsikas Pollachius pollachius POL WHL 1,00 GUT 1,17 Liik harilik süvameregarneel Pandalus borealis PRA WHL 1,00 Liik meriahvenad Sebastes spp. RED WHL 1,00 GUT 1,19 GUH 1,88 FIS 3,37 FSP 3,00 JAT 1,90 Liik põhja-pikksaba Macrourus berglax RHG WHL 1,00 Liik kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris RNG WHL 1,00 GUT 1,11 GUH 1,92 Liik tobiad Ammodytes spp. SAN WHL 1,00 Liik besuugo Pagellus bogaraveo SBR WHL 1,00 GUT 1,11 Liik madeira deanogahai Deania histricosa SDH WHL 1,00 Liik aafrika deanogahai Deania profundorum SDU WHL 1,00 Liik tume ebajääkala Pseudochaenichthys georgianus SGI WHL 1,00 Liik harilik merikeel Solea solea SOL WHL 1,00 Liik kilu Sprattus sprattus SPR WHL 1,00 Liik lühiuimkalmaar Illex illecebrosus SQI WHL 1,00 Liik kalmaar Martialia hyadesi SQS WHL 1,00 Liik railased Rajidae SRX WHL 1,00 GUT 1,13 WNG 2,09 Liik mõõkkala Xiphias gladius SWO WHL 1,00 GUT 1,12 GUH 1,31 HEA 1,33 GHT 1,33 Liik patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides TOP WHL 1,00 Liik harilik kammeljas Psetta maxima TUR WHL 1,00 GUT 1,09 Liik meriluts Brosme brosme USK WHL 1,00 Liik põhjaputassuu Micromesistius poutassou WHB WHL 1,00 GUT 1,15 FIS 2,65 SUR 2,97 Liik merlang Merlangius merlangus WHG WHL 1,00 GUT 1,18 Liik valge odanina Tetrapturus albidus WHM WHL 1,00 Liik pikklest Glyptocephalus cynoglossus WIT WHL 1,00 Liik ruske soomuslest Limanda ferruginea YEL WHL 1,00

XVI LISA

KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 16 LÕIKES 1 JA ARTIKLI 25 LÕIKES 1 OSUTATUD PROOVIVÕTUKAVA KOOSTAMISE METOODIKA 1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.

Käesolevas lisas sätestatakse metoodika, mille põhjal liikmesriigid koostavad kontrollimääruse artikli 16 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 1 osutatud proovivõtukavad laevade jaoks, mille kohta ei kehti püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni nõuded. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: a) tegutsevad laevad: kontrollimääruse artiklites 16 ja 25 osutatud laevad, mis on tegelenud mis tahes püügitegevusega (rohkem kui null päeva) kalendriaasta jooksul. Kui laev ei ole kalendriaasta jooksul püügil osalenud, käsitatakse laeva mittetegutsevana; b) kalastusviis – püügitoimingute kogum, mille käigus püütakse sarnaseid liike (liikide kogumeid) ning kasutatakse samal aastaajal ja/või samas piirkonnas sarnaseid püügivahendeid, ning mida iseloomustab sarnane kalavarude kasutamise mudel. Jaotus kalastusviisi alusel määratakse eelmise aasta püügitegevuse põhjal. Kui üks laev on ühe kalastusviisiga tegelenud üle 50 % aastast, siis kuulub ta selle kalastusviisiga tegelevate laevade alla. Kui püügitegevus oli iga kalastusviisi puhul alla 50 %, tuleks see laev määrata mitmekülgse kalastusviisiga tegelevate laevade hulka; c) sihtpopulatsioon – erinevaid kalastusviise kasutavatelt tegutsevatelt laevadelt lossitud kalandustooted. Proovivõtukava eesmärk on jälgida kontrollimääruse artiklites 16 ja 25 osutatud laevade püügitegevust ja hinnata nende kogupüüki proovivõtu ajavahemiku jooksul kõigi asjaomaste kalavarude ja kalastusviiside kaupa. Põhimõtteliselt on proovivõtuüksuseks kalastusviis. Iga asjaomane laev tuleks määrata ainult ühe kalastusviisi alla. Sihtpopulatsioon hõlmab alla 10 meetri pikkuste tegutsevate laevade lossitud kalandustooteid. Valimi suurus määratakse kindlaks vastavalt sellele, kui suur on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise oht asjaomase kalastusviisi puhul liikmesriigis, kus toimub lossimine. Valimi suurus peab asjaomast kalastusviisi ammendavalt esindama. Liikmesriigid määravad riskiastmed kindlaks järgmistel tasemetel: väga madal, madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge. Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski taset kindlaks määrates võtavad liikmesriigid arvesse kõiki olulisi kriteeriume. Nende hulka kuuluvad muu hulgas: Vajaduse korral: Proovivõtukavade koostamisel peavad liikmesriigid võtma arvesse kalastusviisiga seotud toimingute osakaalu proovivõtu ajavahemikul. Proovivõtu sageduse määramisel võetakse arvesse varieeruvust kalastusviiside kaupa. Kui kalandustooteid lossitakse standardsetes kastides, siis vähim arv kaste, mis moodustavad valimi, on proportsionaalne liikmesriikide poolt kindlaks määratud riskitasemega vastavalt alljärgnevale näidisele. Lossitud kastide arv liigiti Riski taseme põhjal kaalutavate kastide arv Väga madal Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge 0–25 1 1 1 1 2 25–50 1 2 3 4 5 50–100 1 3 4 5 6 Iga täiendav 100 1 1 2 3 4 Täpsus-/usaldustaset kohaldatakse komisjoni määruse 2010/93/EL II peatüki B osa 4. punkti 2. ja 3. taseme kohaselt. Proovivõtukava hõlmab ka teavet selle kohta, kuidas hakatakse hindama teatava liigi ja kalastusviisi rühma kogusaaki proovivõtu ajavahemiku jooksul.

sihtpopulatsiooni lossimiste osakaal, sh kõik reguleeritud kalavarud, kalastusviiside kaupa;

asjaomase laeva varasemate avastatud rikkumiste osakaal;

inspekteerimiste koguarv kalastusviiside kaupa;

sihtpopulatsiooni kvootide olemasolu nendel laevadel kalastusviiside kaupa;

standardsete kastide kasutamine.

lossitavate kalandustoodete turuhinna kõikumine;

taustteave ja/või võimalik pettuseoht seose sadama/koha/piirkonnaga ja asjaomase püügitegevusega.

XVII LISA

PÜÜGIKOORMUSE ARUANDE VORMID 1.2.3.4.5.

Käesoleva määruse kohaldamisel kehtib püügikoormuse aruande kohta järgmine kord: Liike tähistatakse FAO kolmetähelise koodiga. ELi kalalaeva kapten edastab järgmise teabe püügikoormuse aruandena mitte varem kui 12 tundi ja mitte hiljem kui üks tund enne piirkonda sisenemist ning see sisaldab järgmist teavet: ELi kalalaeva kapten edastab järgmise teabe püügikoormuse aruandena mitte varem kui 12 tundi ja mitte hiljem kui üks tund enne piirkonnast väljumist ning see sisaldab järgmist teavet: Olenemata lõikest 3, edastavad ELi kalalaevade kaptenid, kelle laevad tegelevad vööndite piire ületava püügiga ning ületavad 24tunnise ajavahemiku jooksul püügipiirkondi eraldavat piiri rohkem kui korra, püsides seejuures viie miili kaugusel ükskõik kummal pool vöönditevahelist piiri, teabe kõnealuse 24tunnise ajavahemiku jooksul toimunud esimese piirkonda sisenemise ja viimase sealt väljumise kohta. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate laevade kaptenid täidavad aruandekohustust.

PÜÜGIKOORMUSE ARUANDE VORMID 1. a)

kalalaeva geograafilist asukohta väljendatakse laius- ja pikkuskraadides ning - minutites,

b)

asjaomane piirkond on üks aladest, kus kohaldatakse kalapüügi suhtes ühenduses kehtivat püügikoormuse reguleerimise korda;

c)

aega väljendatakse koordineeritud maailmaajana (UTC);

d)

kui räägitakse pardale jäetud saagist, tuleb iga liigi kohta, mis on kontrollimääruse artikli 14 kohaselt märgitud püügipäevikusse, teatada eraldi nende eluskaal kilogrammides; teatatud kogused on püügikoormuse aruande edastamise hetkel kõigi pardal hoitavate liikide üldkogused.

PÜÜGIKOORMUSE ARUANDE VORMID 1.2. a)

pealkiri PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE – SISENEMINE,

b)

kalalaeva nimi, pardatähis ja rahvusvaheline raadiokutsung,

c)

laeva kapteni nimi,

d)

teates osutatud kalalaeva geograafiline asukoht,

e)

piirkond, kuhu kalalaev siseneb,

f)

eeldatav kuupäev ja kellaaeg iga kord, kui laev kõnealusesse piirkonda siseneb,

g)

pardal hoitud saak eluskaalu kilogrammides liikide kaupa.

PÜÜGIKOORMUSE ARUANDE VORMID 1.2.3. a)

pealkiri PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE – VÄLJUMINE,

b)

kalalaeva nimi, pardatähis ja rahvusvaheline raadiokutsung,

c)

laeva kapteni nimi,

d)

kalalaeva geograafiline asukoht (laius- ja pikkuskraadid), millele teates osutatakse,

e)

piirkond, kust kalalaev väljub,

f)

eeldatav kuupäev ja kellaaeg iga kord, mil laev kõnealusest piirkonnast väljub,

g)

pardal hoitud saak eluskaalu kilogrammides liikide kaupa.

XVIII LISA

KÜLMUTATUD KALATOODETE KASTI VÕI PLOKI KESKMISE NETOKAALU ARVUTAMISE METOODIKA Proovivõtukava 1.2.3.4.

Partii suurus (kastide arv) Valimi suurus (kaubaaluste arv × 52 kasti) 5000 või vähem 3 5001 – 10000 4 10001 – 15000 5 15001 – 20000 6 20001 – 30000 7 30001 – 50000 8 Rohkem kui 50000 9 Kasti või ploki keskmine kaal määratakse kindlaks iga kalaliigi puhul eraldi, kasutades selleks allpool tabelis esitatud proovivõtukava, ning vajaduse korral vastavalt esitusviisile. Valim koostatakse juhumeetodil. Kaalutakse igat kastide või plokkidega kaubaalust. Kõigi valimisse kuuluvate kaubaaluste kogubrutokaal jagatakse valimisse kuuluvate kaubaaluste koguarvuga, et saada kaubaaluste keskmist brutokaalu ühe kalaliigi kohta, ning vajaduse korral vastavalt esitusviisile. Kastide või plokkide netokaalu arvutamiseks eraldi iga liigi ja vajaduse korral esitusviisi kohta arvatakse punktis 2 osutatud valimi kaubaaluse keskmisest brutokaalust maha järgmised näitajad: Punkti 3 alapunktis a osutatud kasti või ploki omakaal on 1,5 kg. Liikmesriigid võivad kasutada erinevat kastide või plokkide omakaalu tingimusel, et nad esitavad valimi koostamiseks kasutatud metoodika ja kõik selle muudatused komisjonile heakskiitmiseks.

KÜLMUTATUD KALATOODETE KASTI VÕI PLOKI KESKMISE NETOKAALU ARVUTAMISE METOODIKA Proovivõtukava 1.2.3. a)

kasti või ploki keskmine omakaal, milleks on jää ja papp-, plast- või muu pakendi kaal korrutatuna kaubaalusel olevate kastide või plokkide arvuga;

b)

lossimisel kasutatud ja valimisse kuulunud tühjendatud kaubaaluste keskmine kaal. Seejärel jagatakse iga liigi ja vajaduse korral esitusviisi kohta saadud kaubaaluse netokaal kastide arvuga kaubaalusel.

XIX LISA

KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 60 LÕIKES 1 OSUTATUD PROOVIVÕTUKAVADE KOOSTAMISE METOODIKA LIIKMESRIIKIDES LOSSITUD KALANDUSTOODETE PUHUL 1.2.3.4.5.6.7.8.

Käesolevas lisas on sätestatud metoodika, mille kohaselt liikmesriigid koostavad proovivõtukavad kooskõlas kontrollimääruse artikli 60 lõikega 1. Proovivõtukava eesmärk on tagada kalandustoodete täpne kaalumine lossimisel. Kaalutava valimi suurus määratakse kindlaks vastavalt sellele, kui suur on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise risk liikmesriigi sadamas/kohas/piirkonnas, kus toimub lossimine. Liikmesriik määrab riskitaseme, kasutades tasemeid väga madal, madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge. Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski taset kindlaks määrates võtavad liikmesriigid arvesse kõiki olulisi kriteeriume. Nende hulka kuuluvad muu hulgas: Vajaduse korral: Valim on esinduslik ja vähemalt sama tõhus kui lihtne juhuvalik. Kui kalandustooteid lossitakse standardsetes kastides, siis vähim arv kaste, mis moodustavad valimi, on proportsionaalne liikmesriikide poolt kindlaks määratud riskitasemega. Eelistatavalt peaksid liikmesriigid erinevate riskitasemete puhul määrama kaalutavate kastide arvu kindlaks järgmise tabeli abil: Lossitud kastide arv liigiti Riskitaseme põhjal kaalutavate kastide arv Väga väike Väike Keskmine Suur Väga suur 0–25 1 1 1 1 2 25–50 1 2 3 4 5 50–100 1 3 4 5 6 100–200 2 4 5 6 7 Iga täiendav 100 1 1 2 3 4 Proovivõtukava hõlmab ka teavet meetmete kohta, et tagada: Riskianalüüs, andmete hindamine, valideerimismenetlus, auditeerimismenetlus või muud dokumendid, mis toetavad proovivõtukava kehtestamist ja edaspidist muutmist, dokumenteeritakse ja tehakse kättesaadavaks auditeerimiseks ja inspekteerimiseks.

lossimise osakaal asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas, hõlmab kõiki reguleeritavaid kalavarusid;

asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas lossimisel eelnevalt avastatud rikkumiste osakaal;

asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas läbiviidud inspekteerimiste koguarv;

kvoodi olemasolu asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas lossivatel laevadel;

standardsete kastide kasutamine;

lossitavate kalandustoodete turuhinna kõikumine;

pettuserisk asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas.

et ettevõtjad järgivad kehtestatud proovivõtutasemeid;

et proovivõtukavaga kehtestatud kaalumise tulemusi kasutatakse kontrollimääruse artikli 60 lõikes 5 osutatud eesmärkidel;

kalandustoodete lossimise koguarvust kaalutakse pädevate asutuste ametnike juuresolekul valitud arv kordi, mis iga liikmesriik määrab kindlaks oma riskianalüüsi põhjal.

XX LISA

KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 60 LÕIKES 3 OSUTATUD PROOVIVÕTUKAVA KOOSTAMISE METOODIKA 1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.

Käesolevas lisas on sätestatud metoodika, mille kohaselt liikmesriigid koostavad kooskõlas kontrollimääruse artikli 60 lõikega 3 proovivõtukavad nendelt kalalaevadelt lossitavate kalandustoodete jaoks, kellel lubatakse kaalumist läbi viia merel. Selle proovivõtukava eesmärk on kontrollida kaalumise õigsust juhul, kui kalandustooteid on lubatud kaaluda laeva pardal. Liikmesriigid tagavad, et valimi koostamine toimub samal ajal, kui lossitakse kalandustooteid laevalt, mille pardal need kaaluti. Valimi suurus määratakse kindlaks selle põhjal, kui suur on risk, et kalalaevad, kellel lubatakse kaalumist läbi viia merel, rikuvad ühise kalanduspoliitika eeskirju. Liikmesriigid määravad kindlaks riskiastmed järgmistel tasemetel: väga madal, madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge. Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski taseme kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki olulisi kriteeriume. Nende hulka kuuluvad muu hulgas: Vajaduse korral: Kalandustoodete lossimise valim on vähemalt sama tõhus kui lihtne juhuvalik ning riskitasemega proportsionaalne. Proovivõtukavas nähakse ette meetmed, millega tagatakse valimi kaalumine. Kaalutavate kastide arv valimis on proportsionaalne hinnangulise riskitasemega. Eelistatavalt peaksid liikmesriigid erinevate riskitasemete puhul määrama kaalutavate kastide arvu kindlaks järgmise tabeli abil: Lossitud kastide arv liigiti Riski taseme põhjal kaalutavate kastide arv Väga väike Väike Keskmine Suur Väga suur 0–25 1 1 1 1 2 25–50 1 2 3 4 5 50–100 1 3 4 5 6 100–200 2 4 5 6 7 Iga täiendav 100 1 1 2 3 4 Kui sellistelt laevadelt pärit kalandustooteid kaalutakse enne esmamüüki ja kaalumine leiab aset vahetult pärast kalandustoodete partiide lossimist, võib kaalumistulemusi kasutada proovivõtukavas. Proovivõtukava hõlmab ka meetmeid, millega tagatakse: Riskianalüüs, andmete hindamine, valideerimismenetlus, auditeerimismenetlus või muud dokumendid, mis toetavad proovivõtukava kehtestamist ja edaspidist muutmist, dokumenteeritakse ja tehakse kättesaadavaks auditeerimiseks ja inspekteerimiseks.

nendelt kalalaevadelt lossimise osakaal, kellel lubatakse kalandustooteid kaaluda laeva pardal sadamas või muus kohas või piirkonnas;

nende kalalaevade varem avastatud rikkumiste osakaal, kellel lubatakse kalandustooteid kaaluda laeva pardal;

inspekteerimise osakaal sadamas, muus kohas või piirkonnas, kus lossitakse kalandustooteid kalalaevadelt, millel on lubatud neid kaaluda pardal;

kvoodi olemasolu kalalaevadel, kellel on lubatud kaaluda kalandustooteid pardal.

lossitavate kalandustoodete turuhinna kõikumine;

pettuserisk asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas.

et ettevõtjad järgivad kehtestatud proovivõtutasemeid;

ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 71 lõike 2 kohaldamist, kasutatakse proovivõtukavaga määratud kaalumiste tulemusi kontrollimääruse artikli 60 lõikes 5 osutatud eesmärkidel.

kalandustoodete lossimise koguarvust kaalutakse pädevate asutuste ametnike juuresolekul valitud arv kordi, mis iga liikmesriik määrab kindlaks oma riskianalüüsi põhjal.

XXI LISA

KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 61 LÕIKES 1 OSUTATUD KONTROLLIKAVA KOOSTAMISE METOODIKA 1.2.3.4.5.6.7.8.

Käesolevas lisas sätestatakse metoodika, mille kohaselt liikmesriigid koostavad kooskõlas kontrollimääruse artikli 61 lõikega 1 kontrollikava, mida kohaldatakse juhul, kui nad lubavad kalandustoodete kaalumist pärast lossimiskohast sihtkohta transportimist sama liikmesriigi territooriumil. Selle kontrollikava eesmärk on minimeerida ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski, kui liikmesriigid lubavad kalandustoodete kaalumist pärast lossimiskohast sihtkohta transportimist sama liikmesriigi territooriumil. Valimi suurus määratakse kindlaks selle põhjal, kui suur on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise risk seoses kalandustoodete lubatud kaalumisega pärast transportimist. Liikmesriik määrab riskitaseme, kasutades tasemeid väga madal, madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge. Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski taseme kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki olulisi kriteeriume. Nende hulka kuuluvad muu hulgas: Vajaduse korral: Kontrollikavad hõlmavad muu hulgas järgmist: Kui kalandustooteid hoitakse standardsetes kastides, kaalutakse kastidest koostatud valim liikmesriigi pädevate asutuste ametnike juuresolekul. Kaalutavate kastide arv valimis on proportsionaalne hinnangulise riskitasemega. Eelistatavalt peaksid liikmesriigid erinevate riskitasemete puhul määrama kaalutavate kastide arvu kindlaks järgmise tabeli abil: Lossitud kastide arv liigiti Riskitaseme põhjal kaalutavate kastide arv Väga väike Väike Keskmine Suur Väga suur 0–25 1 1 1 1 2 25–50 1 2 3 4 5 50–100 1 3 4 5 6 100–200 2 4 5 6 7 Iga täiendav 100 1 1 2 3 4 Kontrollikavas nähakse ette meetmed, millega tagatakse valimi kaalumine. Riskianalüüs, andmete hindamine, valideerimismenetlus, auditeerimismenetlus või muud dokumendid, mis toetavad kontrollikava kehtestamist ja edaspidist muutmist, dokumenteeritakse ja tehakse kättesaadavaks auditeerimiseks ja inspekteerimiseks.

nende kalandustoodete lossimise osakaal, mis kaalutakse pärast lossimiskohast transportimist.

varem avastatud rikkumiste osakaal nende kalandustoodete lossimise puhul, mida kaalutakse pärast lossimiskohast transportimist;

teadaolev transpordikontrolli osakaal;

kvoodi olemasolu kalalaevadel, kes lossivad kalandustooteid, mida kaalutakse pärast lossimiskohast transportimist;

standardsete kastide kasutamine laevadel, kust on pärit asjaomased kalandustooted.

lossitavate kalandustoodete turuhinna kõikumine;

pettuserisk asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas.

selliste kalandustoodete inspekteerimise programm, mis transporditakse lossimiskohast kaalumiseks muudesse sihtkohtadesse sama liikmesriigi territooriumil;

sätted veodokumendi olemasolu kohta vastavalt kontrollimääruse artiklile 68;

sätted seoses selliste kalandustoodete andmete kontrollimisega, mida transporditakse vastavalt eelteatise andmetele, mille kalandustooteid lossiva laeva kapten on esitanud vastavalt kontrollimääruse artiklile 17.

sätted kalandustoodete transpordiks kasutatavatele sõidukitele või konteineritele käesoleva määruse artikli 109 kohaselt paigutatavate pitserite puutumatuse ja detailide kohta;

sätted kalapüügipäevikute ja veodokumentide ristkontrolli kohta võrreldes kaalumisdokumentidega sihtkohas, kus need kaalutakse;

kalandustoodete valimi kaalumine pädevate asutuste ametnike juuresolekul sihtkohas, kus leiab aset kaalumine enne esmakordset turustamist. Valimi suurus peab olema proportsionaalne hinnangulise riskitasemega. Vajaduse korral võivad liikmesriigid standardsete kastide kasutamise lülitada valimi kaalumise menetlusse.

XXII LISA

KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 61 LÕIKES 2 OSUTATUD ÜHISTE KONTROLLIPROGRAMMIDE KOOSTAMISE METOODIKA 1.2.3.4.5.6.7.8.

Käesolevas lisas on sätestatud metoodika, mille kohaselt liikmesriigid koostavad ühise kontrolliprogrammi, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriigid, kus kalandustooteid lossitakse, lubavad kooskõlas kontrollimääruse artikli 61 lõikega 2 neid tooteid enne kaalumist transportida registreeritud ostjatel, registreeritud enampakkumiste korraldajatel ning muudel liikmesriigi volitatud asutustel ja isikutel, kes vastutavad kalandustoodete esmamüügi eest teises liikmesriigis. Kontrolliprogrammi eesmärk on minimeerida ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski, juhul kui liikmesriigid, kus kalandustooteid lossitakse, lubavad neid tooteid enne kaalumist transportida registreeritud ostjatel, registreeritud enampakkumiste korraldajatel ning muudel liikmesriigi volitatud asutustel ja isikutel, kes vastutavad kalandustoodete esmamüügi eest teises liikmesriigis. Valimi suurus määratakse kindlaks selle põhjal, kui suur on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise risk seoses kalandustoodete transpordiga enne kaalumist teises liikmesriigis. Liikmesriik määrab riskitaseme, kasutades tasemeid väga madal, madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge. Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski taseme kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki olulisi kriteeriume. Nende hulka kuuluvad muu hulgas: Vajaduse korral: Ühised kontrolliprogrammid hõlmavad muu hulgas järgmist: Kui kalandustooteid hoitakse standardsetes kastides, kaalutakse kastidest koostatud valim liikmesriigi pädevate asutuste ametnike juuresolekul. Kaalutavate kastide arv valimis on proportsionaalne hinnangulise riskitasemega. Eelistatavalt peaksid liikmesriigid erinevate riskitasemete puhul määrama kaalutavate kastide arvu kindlaks järgmise tabeli abil: Lossitud kastide arv liigiti Riski taseme põhjal kaalutavate kastide arv Väga väike Väike Keskmine Suur Väga suur 0–25 1 1 1 1 2 25–50 1 2 3 4 5 50–100 1 3 4 5 6 100–200 2 4 5 6 7 Iga täiendav 100 1 1 2 3 4 Ühises kontrolliprogrammis nähakse ette meetmed, millega tagatakse valimi kaalumine. Riskianalüüs, andmete hindamine, valideerimismenetlus, auditeerimismenetlus või muud dokumendid, mis toetavad ühise kontrolliprogrammi kehtestamist ja edaspidist muutmist, dokumenteeritakse ja tehakse kättesaadavaks auditeerimiseks ja inspekteerimiseks.

nende kalandustoodete lossimise osakaal, mis kaalutakse pärast lossimiskohast transportimist;

varem avastatud rikkumiste osakaal nende kalandustoodete lossimise puhul, mida kaalutakse pärast lossimiskohast transportimist;

transportimise kontrolli teadaolev osakaal lossimise, transiidi ja sihtkoha liikmesriigis;

kvoodi olemasolu kalalaevadel, kes lossivad kalandustooteid, mida kaalutakse pärast lossimiskohast transportimist;

standardsete kastide kasutamine laevadel, kust on pärit asjaomased kalandustooted.

lossitavate kalandustoodete turuhinna kõikumine;

pettuserisk asjaomases sadamas/kohas/piirkonnas.

pärast lossimiskohast transportimist kaalutavate kalandustoodete turuhinna kõikumine;

pettuserisk sadamas, muus kohas või piirkonnas, kus selliseid kalandustooteid lossitakse ja/või kaalutakse.

selliste kalandustoodete inspekteerimise programm, mis transporditakse lossimiskohast kaalumiseks muudesse sihtkohtadesse teise liikmesriigi territooriumil;

sätted veodokumendi olemasolu kohta vastavalt kontrollimääruse artiklile 68;

sätted transporditavate kalandustoodete üksikasjalike andmete kontrollimise kohta, mis kalandustooteid lossiva laeva kapten on esitanud vastavalt kontrollimääruse artiklile 17;

sätted kalandustoodete transpordiks kasutatavatele sõidukitele või konteineritele käesoleva määruse artikli 109 kohaselt paigutatavate pitserite puutumatuse ja detailide kohta;

sätted kalapüügipäevikute ja veodokumentide ristkontrolli kohta võrreldes kaalumisdokumentidega sihtkohas, kus need kaalutakse;

kalandustoodete valimi kaalumine pädevate asutuste ametnike juuresolekul sihtkohas, kus leiab aset kaalumine enne esmakordset turustamist. Valimi suurus peab olema proportsionaalne hinnangulise riskitasemega. Vajaduse korral võivad liikmesriigid standardsete kastide kasutamise lülitada valimi kaalumise menetlusse.

XXIII LISA

KALALAEVADE MÄRKAMISE JA TUVASTAMISEGA SEOTUD JÄRELEVALVEARUANDE KOOSTAMISEKS VAJALIKU TEABE LOETELU MÄRKUSED JÄRELEVALVEARUANDES VAJALIKU TEABE KOHTA 1.2.34.5.6.7.8.9.

Esitage nii mitmekülgne teave kui võimalik. Laeva nimi, raadiokutsung, lipuriik ning võimaluse korral registreerimis- ja Lloyd’si IMO number tuleb tuvastada visuaalselt või raadioühenduse kaudu laevaga (teatada tuleb teabe allikas). Erimärgistused (võimaluse korral): märkida, kas laeva nimi ja registreerimissadam on laeva pardal nähtav või mitte. Märkida laevakere ja tekiehitise värvid, mastide arv ja kaptenisilla asend, korstna pikkus jne. Laeva tüüp (võimaluse korral): kirjeldage laevaliiki ja märgatud püügivahendeid (nt õngepüügilaev, traaler, kalatöötlemislaev, transpordilaev). Asukoht: märkida laeva märkamise esialgne koht, sealhulgas püügipiirkond/alapiirkond/rajoon. Märgatud laeva tegevus (võimaluse korral) märkida märkamise aeg, laeva tegevus sellel ajal ja suund (kraadides). Märkida, kas laeval tegeldi kalapüügi, püügivahendite paigaldamise, pardale hiivamise või muu tegevusega. Märkamise salvestamine: Märkige, kas märkamine salvestati videol või fotodel. Märkused: märkige laeva kurss ja kiirus; esitage toimunud raadiovestluste kokkuvõte, märkides märgatud laeva pardal viibiva(te) selle (nende) isiku(te) nimi (nimed), kodakondsus(ed), ametinimetus(ed), kellega võeti ühendust. Laeva skeem (võimaluse korral): joonistage laeva profiil, tuues esile erimärgistused, mida saaks kasutada laeva tuvastamiseks.

KALALAEVADE MÄRKAMISE JA TUVASTAMISEGA SEOTUD JÄRELEVALVEARUANDE KOOSTAMISEKS VAJALIKU TEABE LOETELU ÜLDTEAVE

Märkamise kuupäev Päritolu liikmesriik ja vastutava ametiasutuse nimi.

KALALAEVA ANDMED

Lipuriik Nimi Pardatähis Rahvusvaheline raadiokutsung Võimaluse korral Lloyd’si IMO number Laeva kirjeldus, kui märgati visuaalselt Liik Asukoht laius- ja pikkuskraadides ja -minutites Püügipiirkond, allpiirkond, rajoon Märkamise ja tuvastamise üksikasjad. Visuaalne, VMS, radar, raadioühendus, muu (mis on asjakohane) Märkige, kui laevaga saadi raadioühendus Selle isiku andmed, kellega võeti ühendust Laeva märkamise ja tuvastamise aeg ja selle tegevus tol hetkel Kuupäev.…Kellaaeg….Tegevus….Asukoht… Kurss…Kiirus Märkamise registreerimine Foto….Video….Audio…Kirjalik Lisage foto või visand laevast, kui võimalik Teate edastanud ametnik

XXIV LISA

TURVALISTE VEEBISAITIDE TURVALISTEL ALL-LEHEKÜLGEDEL ESITATAV TEAVE 1.2.3.4.5.6.7.8.

Inspekteerimise eest vastutavate ametnike nimekiri (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt a), mis hõlmab järgmist: Kontrollimääruse artiklis 78 osutatud inspekteerimis- ja järelevalveandmebaasist pärinevad andmed (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt b). Käesoleva määruse artiklis 19 osutatud laevaseiresüsteemi andmed (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt c). Laevaseiresüsteemi asukohaandmed peavad hõlmama vähemalt järgmisi kättesaadavaid andmeid: Veebisaidi liides sisaldab funktsioone, mis võimaldavad andmeid allalaadida või kaardil vaadelda, filtreerides neid vastavalt kalalaevale, kalalaevade loetelule, kalalaeva liigile, ajavahemikule või geograafilisele piirkonnale. Andmed kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade kohta, mida väljastatakse ja hallatakse vastavalt käesoleva määruse artiklitele 3, 4 ja 5, märkides selgelt kehtestatud tingimused ja teabe kõikide peatamiste ja äravõtmiste kohta (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt d). Kõik käesoleva määruse II ja III lisas määratletud andmed kalalaevatunnistuste ning kalapüügilubade kohta peavad olema kättesaadavad. Kõnealused andmed laaditakse alla ELi laevastikuregistrist. Liides sisaldab funktsioone, mis võimaldavad kalalaevatunnistusi ja kalapüügilubasid loetleda, sorteerida, filtreerida ja sirvida. Püügikoormuse kontrollimise eesmärgil katkematu 24tunnise ajavahemiku mõõtmise viis (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt e). Kellaaeg, millest alates piirkonnas viibimise katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse (vormis tt:mm, UTC). Kontrollimääruse artiklis 33 osutatud andmed kalapüügivõimaluste kohta (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt f). Kõik püügikoormuse ja saagi registreerimisega seonduvad andmed peavad olema kättesaadavad. Riiklikud kontrollimeetmete programmid (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt g). Kõikide riiklike kontrollimeetmete programmide hüperlingid koos kohaldatava mitmeaastase kava õigusliku alusega. Selliste veebiteenuste (parameetrid ja URL) määratlus, mis võimaldavad kõiki andmeid alla laadida kontrollimääruse artiklis 109 määratletud elektroonilisest andmebaasist kogutud andmete täielikkuse ja kvaliteedi kontrollimiseks (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt h).

TURVALISTE VEEBISAITIDE TURVALISTEL ALL-LEHEKÜLGEDEL ESITATAV TEAVE 1. a)

eesnimi;

b)

perekonnanimi;

c)

ametiaste;

d)

selle teenistuse lühinimi, kuhu ametnik kuulub;

e)

loetelu teenistustest, mis vastutavad kalanduse inspekteerimise eest või osalevad nendes. Iga organisatsiooni kohta hõlmab loetelu järgmist:

teenistuse täisnimi,

lühinimi,

täielik postiaadress,

tänav (kui erineb postiaadressist),

telefoninumber,

faksinumber,

e-posti aadress,

veebisaidi aadress (URL).

TURVALISTE VEEBISAITIDE TURVALISTEL ALL-LEHEKÜLGEDEL ESITATAV TEAVE 1.2. a)

kõik käesoleva määruse artiklites 92 ja 118 määratletud andmed on kättesaadavad;

b)

veebisaidi liides sisaldab funktsioone, mis võimaldavad inspekteerimis- ja järelevalvearuandeid loetleda, sorteerida, filtreerida, sirvida ja statistikat teha.

TURVALISTE VEEBISAITIDE TURVALISTEL ALL-LEHEKÜLGEDEL ESITATAV TEAVE 1.2.3. a)

lipuriik,

b)

ELi laevastiku registri number,

c)

rahvusvaheline raadiokutsung (vabatahtlik),

d)

parda välisküljel olevad tähed ja numbrid (vabatahtlik),

e)

kalalaeva nimi (vabatahtlik),

f)

kuupäev,

g)

kellaaeg,

h)

laiuskraad,

i)

pikkuskraad,

j)

kurss,

k)

kiirus,

l)

püügireisi number (olemasolu korral),

m)

asjakohased häiresüsteemid,

n)

teave selle kohta, kas asukohaandmed saadeti automaatselt või sisestati süsteemi käsitsi.

XXV LISA

KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJATE ÜLESANDED 1.2.

Kalalaeva pardal viibides märgivad kontrolliülesandega vaatlejad üles kogu püügitegevuse, sealhulgas eelkõige järgmise: Kontrolliülesandega vaatlejad märgivad üles kõik satelliitseiresüsteemi häired.

KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJATE ÜLESANDED 1. a)

iga püügitoimingu alguse ja lõpu kuupäev, kellaaeg ja geograafilised asukohad;

b)

tähelepanekud sügavuse kohta püügitoimingu alguses ja lõpus;

c)

igal püügitoimingul kasutatava püügivahendi liik ja selle mõõdud, sealhulgas vajaduse korral võrgusilma suurus ja püügivahenditele paigaldatud lisaseadmed;

d)

tähelepanekud hinnangulise saagi kohta, et teha kindlaks sihtliigid, kaaspüük ja vette tagasi lastud saak ning kontrollida vastavust saagi koostise ja saagi vette tagasi laskmise eeskirjadele;

e)

tähelepanekud saaki kuuluvate eri kalaliikide suuruse kohta, tuues eraldi välja alamõõdulised isendid.

XXVI LISA

KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJA ARUANDE VORM KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJA ARUANNE

VAATLEJA ANDMED Nimi Ametisse määranud (pädev asutus) Ametisse võtnud (tööandja) Alguskuupäev Lõppkuupäev KALALAEVA ANDMED Liik Lipuriik Nimi Ühenduse laevastikuregistri number Pardatähis IRCS IMO number Peajõuseadme võimsus Kogupikkus PARDAL HOITAVAD PÜÜGIVAHENDID 1. 2. 3. PÜÜGIREISI AJAL TÄHELEPANEKUTE KOHASELT KASUTATUD PÜÜGIVAHENDID 1. 2. 3. PÜÜGITOIMINGUTE ANDMED Püügitoimingu viitenumber (kui on) Kuupäev Kaustatud püügivahendi liik Mõõdud Võrgusilma suurus Paigaldatud lisaseaded Püügi alguse kellaaeg Püügi lõpu kellaaeg Asukoht püügi alguses Algsügavus Sügavus püügi lõpus Asukoht püügi lõpus SAAK Liik Pardale jäetud Vette tagasi lastud Iga liigi hinnanguline kogus eluskaalu kilogrammides Sihtliikide hinnanguline kogus eluskaalu kilogrammides Sihtliikide hinnanguline kogus eluskaalu kilogrammides Saagi hinnanguline kogukaal eluskaalu kilogrammides

TÄHELEPANEKUD EESKIRJADE RIKKUMISE KOHTA

PÜÜGIREISI LÕPU KOKKUVÕTE

VAATLEJA ALLKIRI KUUPÄEV

XXVII LISA

INSPEKTEERIMISARUANDED INSPEKTEERIMISARUANDE TÄITMISEKS VAJALIK MINIMAALNE TEAVE

MOODUL 1: KALALAEVA INSPEKTEERIMINE MEREL (TEAVE SISESTATAKSE VÕIMALUSE KORRAL)

1. INSPEKTEERIV AMETIASUTUS JA LIIKMESRIIK

2. INSPEKTSIOONILAEV

3. KUUPÄEV

4. INSPEKTSIOONI ALGUSE KELLAAEG

5. INSPEKTSIOONI LÕPU KELLAAEG

6. ASUKOHT ICES RAJOONI JA STATITISTILISE RUUDU/ CECAF/GFCM/NEAFC/NAFO ALLPIIRKONNA KOHASELT

7. INSPEKTSIOONILAEVA ASUKOHT LAIUS- JA PIKKUSKRAADIDES

8. VASTUTAV INSPEKTOR

9. KODAKONDSUS

10. INSPEKTOR 2

11. KODAKONDSUS

12. IRCS

13. IMO Nr

14. INSPEKTEERITAV KALALAEV, PARDATÄHIS, NIMI, PÄRITOLURIIK

15. ASUKOHT LAIUS- JA PIKKUSKRAADIDES (KUI ERINEB PATRULL-LAEVA OMAST)

16. LIIK

17. LAEVAREGISTRI TUNNUSNUMBER

18. IRCS

19. OMANIKU NIMI JA AADRESS

20. PRAHTIJA NIMI JA AADRESS

21. KALALAEVA ESINDAJA JA AADRESS

22. KAPTENI NIMI, AADRESS JA SÜNNIAEG

23. RAADIOKUTSUNG ENNE PARDALEMINEKUT

24. KALALAEVA PÜÜGIPÄEVIK, TÄIDETUD ENNE INSPEKTEERIMIST

25. LAEVATREPP

26. INSPEKTORITE IDENTIFITSEERIMISANDMED

27. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

28. DOKUMENTIDE JA LUBADE INSPEKTEERIMINE

29. REGISTREERIMISTUNNISTUS

30. PEAJÕUSEADME VÕIMSUSE KONTROLL

31. KALALAEVATUNNISTUSE ANDMED

32. KALAPÜÜGILUBA

33. LAEVASEIRESÜSTEEM TOIMIB NÕUETEKOHASELT

34. PABERKUJUL PÜÜGIPÄEVIKU LEHEKÜLJE NUMBER/NUMBRID

35. VIIDE ELEKTROONILISELE KALAPÜÜGIPÄEVIKULE

36. EELTEATE VIIDE

37. TEATE EESMÄRK

38. KALA HOIURUUMI SERTIFIKAAT

39. LASTIPLAAN

40. TABELID JAHUTATUD MEREVEE TANKIDE TÄITMATA MAHUOSA KOHTA

41. PARDAL OLEVATE KAALUMISSÜSSTEEMIDE SERTIFIKAAT

42. TOOTJAORGANISATSIOONI LIIKMELISUS

43. SADAM, RIIK JA VIIMASE SADAMAKÜLASTUSE KUUPÄEV

44. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

45. SAAGI INSPEKTEERIMINE

46. LIIGID (fao KOLMETÄHELINE KOOD) JA KOGUS ELUSKAALU EKVIVALDINA

47. MITMEAASTASTE KAVADEGA REGULEERITAVATE KALAVARUDE LIIKIDE ERALDI PAIGUTAMINE

48. KAS KAALUMINE / KASTIDE LOENDAMINE ON KONTROLLITUD

49. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

50. PÜÜGIVAHENDITE INSPEKTEERIMINE

51. VÕRK/TÜÜP/VÕRGUNIIDI DETAILID/VÕRGUSILMA SUURUS

52. TARINDID/VÕRGUNIIDI DETAILID/VÕRGUSILMA SUURUS

53. VÕRGUNIIDI JÄMEDUSE MÖÖDUD

54. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

55. INSPEKTORI MÄRKUSED

56. KAPTENI MÄRKUSED

57. VÕETUD MEETMED

58. INSPEKTORI ALLKIRI

59. KAPTENI ALLKIRI

MOODUL 2: KALALAEVA ÜMBERLAADIMISE INSPEKTEERIMINE (TEAVE SISESTATAKSE VÕIMALUSE KORRAL)

1. INSPEKTEERIMISARUANDE VIIDE

2. INSPEKTEERIV AMETIASUTUS JA LIIKMESRIIK

3. KUUPÄEV

4. ALGUSE KELLAAEG

5. LÕPU KELLAAEG

6. ASUKOHT SADAMA, ICES RAJOONI JA STATITISTILISE RUUDU/ CECAF/GFCM/NEAFC/NAFO ALLPIIRKONNA KOHASELT

7. ASUKOHA LAIUS- JA PIKKUSKRAAD;

8. MÄÄRATUD SADAM

9. VASTUTAV INSPEKTOR

10. KODAKONDSUS

11. INSPEKTOR 2

12. KODAKONDSUS

13. INSPEKTSIOONILAEVA LIPURIIK

14. IRCS

15. MAHALAADIVA KALALAEVA PARDATÄHIS, NIMI, JA LIPURIIK

16. KALALAEVA LIIK

17. DOKUMENTIDE JA LUBADE INSPEKTEERIMINE

18. MAHALAADIVA KALALAEVA KALALAEVATUNNISTUSE ANDMED

19. MAHALAADIVA KALALAEVA KALAPÜÜGILUBA

20. LAEVAREGISTRI TUNNUSNUMBER

21. IRCS

22. IMO ANDMED

23. OMANIKU NIMI JA AADRESS

24. KALALAEVA AGENDI NIMI JA AADRESS

25. PRAHTIJA NIMI JA AADRESS

26. KAPTENI NIMI, AADRESS JA SÜNNIAEG

27. LAEVASEIRESÜSTEEMI KONTROLL ENNE PARDALEMINEKUT

28. LAEVASEIRESÜSTEEM TOIMIB NÕUETEKOHASELT

29. EELTEADE

30. TEATE EESMÄRK

31. SADAM, RIIK JA VIIMASE SADAMAKÜLASTUSE KUUPÄEV

32. MAHALAADIVA LAEVA PÜÜGIPÄEVIK TÄIDETUD ENNE ÜMBERLAADIMIST

33. MAHALAADIVA LAEVA PÜÜGIPÄEVIKU ANDMED

34. MAHALAADIVA LAEVA ELEKTROONILISELT TÄIDETUD E.PÜÜGIPÄEVIKU ANDMED

35. MAHALAADIVA LAEVA ELEKTROONILISE PÜÜGIPÄEVIKU VIIDE

36. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

37. SAAGI INSPEKTEERIMINE

38. LIIGID (FAO KOLMETÄHELINE KOOD/ KOGUS/ TOOTE KAAL /ESITUSVIIS/ PÜÜGIPIIRKOND)

39. PÜÜGIPÄEVIKUS DEKLAREERITUDKOGUS (QD)

40. LUBATUD KÕIKUMINE LIIGI KOHTA

41. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

42. VASTUVÕTVA KALALAEVA PARDATÄHIS, NIMI, JA LIPURIIK

43. LAEVAREGISTRI TUNNUSNUMBER

44. IRCS

45. IMO ANDMED

46. SADAM, RIIK JA VIIMASE SADAMAKÜLASTUSE KUUPÄEV

47. OMANIKU NIMI JA AADRESS

48. KALALAEVA AGENDI NIMI JA AADRESS

49. LAEVASEIRESÜSTEEMI KONTROLL ENNE PARDALEMINEKUT

50. 51.SADAM, RIIK JA VIIMASE SADAMAKÜLASTUSE KUUPÄEV

51. VASTUVÕTVA LAEVA ELEKTROONILISE PÜÜGIPÄEVIKU VIIDE

52. DEKLAREERITUD LIIGID PARDAL ENNE ÜMBERLAADIMIST (FAO KOLMETÄHELINE KOOD, / TOOTE KAAL / PÜÜGIPIIRKOND)

53. VASTUVÕTVA LAEVA PÜÜGIPÄEVIK, TÄIDETUD ENNE ÜMBERLAADIMIST

54. VASTUVÕTVA LAEVA PÜÜGIPÄEVIKU ANDMED

55. VASTUVÕTVA LAEVA ELEKTROONILISELT TÄIDETUD E.PÜÜGIPÄEVIK

56. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

57. VÕETUD MEETMED

58. INSPEKTORI MÄRKUSEDJA ALLKIRI

59. KAPTENI MÄRKUSED JA ALLKIRI

MOODUL 3. KALALAEVA INSPEKTEERIMINE SADAMAS VÕI LOSSIMISE AJAL NING ENNE ESMAMÜÜKI (TEAVE SISESTATAKSE VÕIMALUSE KORRAL)

1. INSPEKTEERIMISARUANDE VIIDE

2. INSPEKTEERIV AMETIASUTUS JA LIIKMESRIIK

3. KUUPÄEV

4. ALGUSE KELLAAEG

5. LÕPU KELLAAEG

6. ASUKOHT SADAMA, ICES RAJOONI JA ICES STATISTILISE RUUDU/ CECAF/GFCM/NEAFC/NAFO ALLPIIRKONNA KOHASELT

7. MÄÄRATUD SADAM

8. VASTUTAV INSPEKTOR, NIMI JA KODAKONDSUS

9. INSPEKTOR 2, NIMI JA KODAKONDSUS

10. INSPEKTEERITAV KALALAEV

11. INSPEKTEERITAVA KALALAEVA PARDATÄHIS, NIMI, JA LIPURIIK

12. KALALAEVA LIIK

13. LAEVAREGISTRI TUNNUSNUMBRI TUNNISTUS

14. IRCS

15. IMO

16. OMANIKU NIMI JA AADRESS

17. KASUSAAVA OMANIKU NIMI JA AADRESS, KUI ON TEADA

18. KALALAEVA ESINDAJA NIMI JA AADRESS

19. PRAHTIJA NIMI JA AADRESS

20. KAPTENI NIMI, AADRESS JA SÜNNIAEG

21. TOOTJAORGANISATSIOONI LIIGE

22. VMS KONTROLL ENNELOSSIMASAABUMIST [TÜÜP JA KAS RIIKLIK VÕI RFMO

23. EELTEADE

24. EELTEATE EESMÄRK

25. SADAM, RIIK JA VIIMASE SADAMAKÜLASTUSE KUUPÄEV

26. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

27. DOKUMENTIDE JA LUBADE INSPEKTEERIMINE

28. KALALAEVATUNNISTUSE ANDMED

29. KALAPÜÜGILUBA [IDENTIFIKAATOR/VÄLJAANDJA/ÜMBERLAADIMISE KEHTIVUS

30. KALAPÜÜGILOADETAILID

31. PABERKUJUL PÜÜGIPÄEVIKU LEHEKÜLJE NUMBER

32. ELEKTROONILISE KALAPÜÜGIPÄEVIKU VIIDE

33. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

34. SAAGI INSPEKTEERIMINE

35. LIIGID (FAO KOLMETÄHELINE KOOD/ KOGUSED/ TOOTE KAAL /ESITUSVIIS/ PÜÜGIPIIRKOND)

36. PÜÜGIPÄEVIKUS DEKLAREERITUD KOGUS

37. LUBATUD KÕIKUMINE LIIGI KOHTA

38. MAHALAADITUD KOGUS

39. KALA HOIURUUMI SERTIFIKAAT

40. LASTIPLAAN

41. TABELID JAHUTATUD MEREVEE TANKIDE TÄITMATA MAHUOSA KOHTA

42. PARDAL OLEVATE KAALUMISSÜSSTEEMIDE SERTIFIKAAT

43. KASTIDE/KONTEINERITE LOENDAMINE LOSSIMISEL LIIKIDE KAUPA

44. KALATRÜMM KONTROLLITUD PÄRAST SAAGI LOSSIMIST

45. SAAK KAALUTUD LOSSIMISEL

46. ALAMMÕÕT KONTROLLITUD

47. MÄRGISTAMINE

48. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

49. ÜMBERLAADIMISE TEAVE TEISTELT KALALAEVADELT VASTUVÕETUD SAAGI KOHTA(vajaduse korral)

50. NIMI/PARDATÄHIS/LIPURIIK

51. ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONI DETAILID

52. LIIGID (FAO KOLMETÄHELINE KOOD/ KOGUSED/ TOOTE KAAL /ESITUSVIIS/ PÜÜGIPIIRKOND)

53. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

54. PARDAL HOITAV SAAK

55. LIIGID (FAO KOLMETÄHELINE KOOD/ KOGUSED/ TOOTE KAAL /ESITUSVIIS/ PÜÜGIPIIRKOND)

56. MUUD PÜÜGIDOKUMENDID (PÜÜGISERTIFIKAADID)

57. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

58. PÜÜGIVAHENDITE INSPEKTEERIMINE

59. VÕRK/TÜÜP/VÕRGUNIIDI DETAILID/VÕRGUSILMA SUURUS

60. TARINDID/VÕRGUNIIDI DETAILID/VÕRGUSILMA SUURUS

61. VÕRGUNIIDI JÄMEDUSE MÕÕDUD

62. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

63. STAATUS PIIRKONDLIKU KALANDUSORGANISATSIOONI PIIRKONDADES, KUS ON TEGELDUD KALAPÜÜGI VÕI SEONDUVA TEGEVUSEGA, SEALHULGAS VÕIMALIK TEGELEMINE EBASEADUSLIKU, TEATAMATA VÕI REGULEERIMATA KALAPÜÜGIGA

64. INSPEKTORI MÄRKUSED

65. KAPTENI MÄRKUSED

66. VÕETUD MEETMED

67. KAPTENI ALLKIRI

68. INSPEKTORI ALLKIRI

MOODUL 4. TURU/RUUMIDE INSPEKTEERIMINE (TEAVE SISESTATAKSE VÕIMALUSE KORRAL)

1. INSPEKTEERIMISARUANDE VIIDE

2. KUUPÄEV

3. ALGUSE KELLAAEG

4. LÕPU KELLAAEG

5. ASUKOHT SADAM

6. MÄÄRATUD SADAM

7. VASTUTAV INSPEKTOR, NIMI JA KODAKONDSUS

8. INSPEKTOR 2, NIMI JA KODAKONDSUS (VAJADUSE KORRAL)

9. TURU/ RUUMIDE INSPEKTEERIMINE

10. TURU/RUUMIDE NIMI

11. AADRESS

12. OMANIKU NIMI JA AADRESS

13. OMANIKU ESINDAJA NIMI JA AADRESS

14. INSPKETEERITUD KALANDUSTOODETE ÜKSIKASJAD

15. LIIGID (FAO KOLMETÄHELINE KOOD/ KOGUSED/ TOOTE KAAL /ESITUSVIIS/ PÜÜGIPIIRKOND)

16. KAALUTUD ENNE MÜÜKI

17. REGISTREERITUD OSTJA, REGISTREERITUD ENAMPAKKUMISTE KORRALDAJA VÕI KALANDUSTOODETE ESMAMÜÜGI EEST TEISES LIIKMESRIIGIS VASTUTAVA MUU ASUTUSTE VÕI ISIKU NIMI JA AADRESS

18. ALAMMÕÕT KONTROLLITUD

19. LIIGID (FAO KOLMETÄHELINE KOOD/ KOGUSED/ TOOTE KAAL /ESITUSVIIS/ ALAMÕÕDULINE KALA RUUMIDES)

20. KALANDUSTOODETE MÄRGISTAMINE

21. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

22. INSPEKTEERITAVATE KALANDUSTOODETEGA SEOTUD DOKUMENTIDE INSPEKTEERIMINE

23. LOSSIMISDEKLARATSIOONI DETAILID

24. ÜLEVÕTMISDEKLARATSIOONI ÜKSIKASJAD

25. ÜLEVÕTMISDEKLARATSIOON

26. TARNIJA ARVED JA MÜÜGITEATISED

27. VEODOKUMENTIDE ÜKSIKASJAD

28. PÜÜGISERTIFIKAADI, MIS TÕENDAB, ET SAAK EI PÄRINE EBASEADUSLIKU, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜGIGA TEGELEVALT LAEVALT, ÜKSIKASJAD

29. IMPORTIJA NIMI JA AADRESS

30. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

31. ÜHISTE TURUSTUSNORMIDE NÕUDED

32. SUURUSKATEGOORIAD

33. VÄRSKUSKATEGOORIAD

34. TURULT KÕRVALDATUD KALANDUSTOOTED INSPEKTEERITUD

35. SEKKUMISVORM KONTROLLITUD

36. INSPEKTORI MÄRKUSED

37. OMANIKU VÕI ESINDAJA MÄRKUSED

38. VÕETUD MEETMED

39. INSPEKTORI ALLKIRI

40. OMANIKU ALLKIRI

MOODUL 5. TRANSPORDIVAHENDITE INSPEKTEERIMINE (TEAVE SISESTATAKSE VAJADUSE KORRAL)

1. INSPEKTEERIMISARUANDE VIIDE

2. INSPEKTEERIV AMETIASUTUS JA LIIKMESRIIK

3. KUUPÄEV

4. ALGUSE KELLAAEG

5. LÕPU KELLAAEG

6. TRANSPORDIVAHENDI INSPEKTEERIMISKOHA AADRESS

7. MÄÄRATUD SADAM

8. VASTUTAV INSPEKTOR, NIMI JA KODAKONDSUS

9. INSPEKTOR 2, NIMI JA KODAKONDSUS

10. INSPEKTEERITAVAD SÕIDUKID

11. TRANSPORDIVAHENDI IDENTIFITSEERIMINE

12. TRAKTORI IDENTIFITSEERIMINE

13. HAAGISE IDENTIFITSEERIMINE

14. OMANIKU NIMI JA AADRESS

15. SÕIDUKIJUHI NIMI JA AADRESS

16. DOKUMENTIDE JA LUBADE INSPEKTEERIMINE

17. KALANDUSTOOTED KAALUTUD ENNE TRANSPORTIMIST

18. PÄRITOLULAEVA/ PARDATÄHIS JA LIPURIIK/ LIIGID (FAO KOOD)/ TOOTE KOGUSED/ KASTIDE VÕI KONTEINERITE ARV / KALANDUSTOODETE KAAL /ESITUSVIIS /PÜÜGIPIIRKOND

19. VEODOKUMENT KOOS MUUDE DOKUMENTIDEGA SAAGI KOHTA, NÄITEKS PÜÜGISERTIFIKAAT, MIS TÕENDAB, ET SAAK EI PÄRINE EBASEADUSLIKU, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜGIGA TEGELEVALT LAEVALT.

20. KALANDUSTOOTED MÄRGISTATUD JÄLGIMIST VÕIMALDAVAL VIISIL

21. LOSSIMISDEKLARATSIOONI DETAILID, KUI ON, TÄIDETUD TAASTUVATE KALALIIKIDE KOHTA

22. KONTROLLITUD ON LUBATUD KÕIKUMIST PÜÜGIPÄEVIKUS

23. ÜLEVÕTMISDEKLARATSIOONI DETAILID (KUI ON TÄIDETUD), KUI TOOTED ON MÄÄRATUD LADUSTAMISEKS

24. ÜLEVÕTMISDEKLARATSIOONI ON VÕRRELDUD LOSSIMISDEKLARATSIOONIGA

25. VEODOKUMENDI DETAILID ON ELEKTROONILISELT EDASTATUD SIHTKOHA LIIKMESRIIGI PÄDEVATELE ASUTUSTELE

26. SELLE VEODOKUMENDI DETAILID, MILLE SAAVAD LIIKMESRIIGI PÄDEVAD ASUTUSED

27. SÕIDUK/KONTEINER ON PLOMMITUD

28. PLOMMI DETAILID, MIS ON MÄRGITUD VEODOKUMENTI

29. VALIMI KAALUMINE

30. KAALUMISSÜSSTEEMID ON KALIBREERITUD JA PLOMMITUD

31. PLOMMI DETAILID, MIS ON MÄRGITUD VEODOKUMENTI

32. SIHTKOHT

33. INSPEKTEERIMISASUTUS

34. PLOMMIDE SEISUKORD

35. KASTIDE/KONTEINERITE VALIMI KAALUMINE

36. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

37. KALANDUSTOOTED TRANSPORDITI ENNE KAALUMIST

38. SIHTLIIKMESRIIK

39. KOOSTATUD VEODOKUMENT, MILLEL ON NÄIDATUD PÄRITOLULAEV/ PARDATÄHIS JA LIPURIIK/ LIIGID (FAO KOOD) / KALANDUSTOODETE KOGUSED/ KASTIDE VÕI KONTEINERITE ARV / KALANDUSTOODETE KAAL PÜÜGIPÄEVIKUS / ESITUSVIIS /PÜÜGIPIIRKOND

40. SIHTKOHA LIIKMESRIIGI PÄDEVATELE ASUTUSTELE ELEKTROONILISELT EDASTATAV VEODOKUMENT

41. PÄRITOLULAEVA PÜÜGIPÄEVIK ON VEOSEGA KAASAS

42. PÄRITOLULAEVA PÜÜGIPÄEVIK EDASTATAKSE ELEKTROONILISELT LIIKMESRIIGI PÄDEVATELE ASUTUSTELE

43. LIIKMESRIIGI PÄDEVATE ASUTUSTE POOLT JÄLGITAVATE KALANDUSTOODETE KAALUMINE SIHTKOHTA SAABUMISEL

44. REGISTREERITUD OSTJA, REGISTREERITUD ENAMPAKKUMISTE KORRALDAJA VÕI KALANDUSTOODETE ESMAMÜÜGI EEST TEISES LIIKMESRIIGIS VASTUTAVA MUU ASUTUSTE VÕI ISIKU NIMI JA AADRESS

45. PÜÜGIPÄEVIKUS LUBATUD KÕIKUMINE KONTROLLITUD

46. LOSSIMISDEKLARATSIOONI DETAILID, KUI ON, TÄIDETUD TAASTUVATE KALALIIKIDE KOHTA

47. VEOK/KONTEINER ON PLOMMITUD JA PLOMMI ANDMED ON MÄRGITUD VEODOKUMENTI

48. INSPEKTEERIMISASUTUS

49. PLOMMIDE SEISUKORD

50. SIHTKOHA PÄDEVAD ASUTUSED ON VEODOKUMEDI SAANUD KÄTTE ENNE SAABUMIST

51. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD

52. INSPEKTORI MÄRKUSED

53. TRANSPORTIJA MÄRKUSED

54. VÕETUD MEETMED

55. INSPEKTORI ALLKIRI

56. KAPTENI ALLKIRI

XXVIII LISA

KALANDUSINSPEKTSIOONI VAHENDITE MÄRGISTAMINE INSPEKTSIOONI VIMPEL VÕI MÄRK

Kõigil kalanduskontrolli inspekteerimiseks ja jõustamiseks kasutatavatel laevadel peab kasutatava üksuse küljel olema selgelt näha inspektsiooni vimpel või sümbol. Kõnealuseid kohustusi täitvatel laevadel peab ülesande täitmisel olema inspektsiooni vimpel alati heisatud ja selgelt näha. Sõna KALANDUSINSPEKTSIOON võib samuti olla märgitud üksuse külgedele.

XXIX LISA

LAEVATREPI EHITUS JA KASUTAMINE 1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.13.

Käesoleva lisa sätteid kohaldatakse kalalaevade suhtes, mille puhul turvaline ja mugav laevalepääs nõuab 1,5 m pikkust või pikemat ronimist. Laevatrepp võimaldab inspektoritel merel turvaliselt laevale minna ja sealt lahkuda. Laevatrepp hoitakse puhtana ja heas korras. Trepp paigaldatakse ja kinnitatakse nii, et: Laevatrepi astmed on: Laevatrepil ei tohi olla üle kahe väljavahetatud astme, mis on kohale kinnitatud trepi algkonstruktsioonis kasutatud viisist erinevalt, ja sel viisil kinnitatud astmed asendatakse võimalikult kiiresti astmetega, mis kinnitatakse kohale trepi algkonstruktsioonis kasutatud viisil. Kui väljavahetatud aste kinnitatakse laevatrepi külgtrosside külge astme küljele tehtud soonte abil, tehakse sooned astme pikemasse külge. Trepi külgtrossideks on kaks katmata manillaköit või muud samasugust köit ümbermõõduga vähemalt 60 mm; kumbagi trossi ei kaeta mingi materjaliga ning ülemisest astmest allpool ei või olla jätkukohti; kaks nõuetekohaselt kalalaeva külge kinnitatud põhiköit ümbermõõduga vähemalt 65 mm ja päästeköis on kasutamiseks käepärast. Kõvast lehtpuupuidust või muust samasuguste omadustega materjalist ja ühest oksakohtadeta jätkamata lauast valmistatud 1,8–2 m pikkused tugipuud paigaldatakse vahedega, mis takistavad laevatrepil keerdu minemast. Kõige alumine tugipuu paigaldatakse trepi altpoolt viiendale astmele nii, et tugipuude vahel ei ole rohkem kui üheksa astet. Laevatrepi, pardatrepi või muu abivahendi ülemise otsa ja laevateki vahel on vahendid, mis tagavad, et inspektorid saavad laevale minna või sealt lahkuda mugavalt ja turvaliselt. - Kui laeva minnakse reelingu- või umbreelinguvärava kaudu, on väraval nõuetekohased käsipuud. Kui laeva minnakse ja sealt lahkutakse reelingutrepi kaudu, kinnitatakse trepp kindlalt umbreelingu- või platvormipiirde külge ning laevalemineku ja sealt lahkumise kohale kinnitatakse kaks pillerit vahega 0,70–0,80 m. Mõlemad pillerid kinnitatakse jäigalt laevakere külge alt või alumise osa lähedalt ning samuti kõige kõrgemast kohast, nende läbimõõt on vähemalt 40 mm ja nad ulatuvad vähemalt 1,2 m reelingust kõrgemale. Öösel on parda külge paigaldatud laevatrepp, ning koht, kus inspektor kalalaevale läheb, on piisavalt valgustatud. Isesüttiva tulega poi on kasutamiseks käepärast. Viskenöör on kasutamiseks käepärast. Kalalaeval on vahendid, mis võimaldavad laevatreppi kasutada laeva mõlemal küljel. Vastutav inspektor võib avaldada soovi selle kohta, kummale küljele laevatrepp asetada. Kalalaeva valveohvitser vastutab trepi kohaleasetamise ja inspektori laevalemineku ja sealt lahkumise eest. Kui kalalaeva konstruktsioonidetailid, näiteks põrkevöö, takistavad mõne kõnealuse sätte rakendamist, nähakse ette erikord, et inspektorid saaksid turvaliselt laeva minna ja sealt lahkuda.

LAEVATREPI EHITUS JA KASUTAMINE 1.2.3. a)

see on piisavalt kaugel kalalaevalt lossitavast saagist;

b)

see on piisavalt kaugel laevakere kumerustest ja asub võimalikult laevakere keskosas;

c)

iga aste on kindlalt vastu kalalaeva külge.

LAEVATREPI EHITUS JA KASUTAMINE 1.2.3.4. a)

kõvast lehtpuupuidust või muust samasuguste omadustega materjalist ja valmistatud oksakohtadeta jätkamata lauast; neli alumist astet võivad olla valmistatud piisavalt tugevast ja jäigast kummist või muust samasuguste omadustega materjalist;

b)

libisemist kindlalt takistava pinnaga;

c)

vähemalt 480 mm pikkused, 115 mm laiused ja 23 mm paksused, arvestamata libisemisvastaseid vahendeid või sooni;

d)

võrdsete vahedega mitte alla 300 mm ja mitte üle 380 mm;

e)

kinnitatud viisil, mis tagab nende horisontaalasendi.

XXX LISA TÕSISTE RIKKUMISTE EEST MÄÄRATAVAD PUNKTID

Nr Tõsine rikkumine Punktid 1 Püügiandmete või püügiga seonduvate andmete (sh satelliitsidel põhineva laevaseiresüsteemi kaudu edastatavad andmed) registreerimise ja edastamisega seotud kohustuste täitmata jätmine (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga b) 3 2 Keelatud või nõuetele mittevastavate püügivahendite kasutamine vastavalt ELi õigusaktidele (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga e) 4 3 Märgistuse, nime või registreerimisnumbri võltsimine või varjamine (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga f) 5 4 Uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga g) 5 5 Alamõõduliste kalade pardale võtmine, ümberlaadimine või lossimine vastuolus kehtivate õigusaktidega (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga i) 5 6 Piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni pädevusalas kalapüügi teostamine viisil, mis ei sobi kokku või on vastuolus nimetatud organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega. (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga k) 5 7 Kalapüük ilma lipuriigi või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga a) 7 8 Kalapüük keelupiirkonnas, keelatud perioodil, ilma kvoodita või pärast kvoodi täitmist või lubatust sügavamal (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga c) 6 9 Sihtpüük kalavarude puhul, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga d) 7 10 Ametnike takistamine ametiülesannete täitmisel seoses kehtivate kaitse- ja majandamismeetmete täitmise inspekteerimisega või vaatlejate töö takistamine seoses kehtivate ELi eeskirjade täitmise vaatlemisega (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga h) 7 11 Ümberlaadimises või ühistes püügitoimingutes osalemine kalalaevadega, mille puhul on tuvastatud tegelemine ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga määruse (EÜ) nr 10058/2008 alusel, selliste kalalaevade toetamine või varustamine; eelkõige peetakse silmas kalalaevu, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga j) 7 12 Sellise kalalaeva kasutamine, mis ei kuulu ühegi riigi alla, olles seega rahvusvahelise õiguse kohaselt riikkondsuseta laev (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga l) 7

XXXI LISA

KOMISJONI TAOTLUSEL ESITATAVATE ANDMETE LOETELU

Käesoleva määruse artikli 136 lõikes 2 täpsustatud kirjaliku taotluse saamisel komisjonilt esitavad liikmesriigid komisjonile asjakohase teabe vastavalt allpool esitatud näidisele. Komisjon võib nõuda teabe esitamist toimingute, meetmete, prioriteetsete suundade või rakenduskavade tasemel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1198/2006 või määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktiga a hõlmatud projektide tasemel.

I-A

Määrus (EÜ) nr 1198/2006

Liikmesriik

Toimingu lühikirjeldus, kasutades vajaduse korral järgnevalt loetletud andmeid C.C.I. Programmi ühtne tunnuskood: Komisjoni otsus nr …, …/…/20…, rahalise abi heakskiitmise kohta

Teave üksikute toimingute kohta

Finantsteave, eurodes Lahtrite sõnastus: vt edaspidi. (1) (2) (3) … … … … … … (11) (12) (13) Pädeva asutuse esindaja nimi, amet ja allkiri: Kuupäev: pp/kk/aaaa

Tabeli lahtrite sõnastus

(Teave, mis esitatakse iga toimingu kohta)

Lahtrid 1–6: toimingu haldusteave 1) Toimingu identifitseerimisnumber (korraldusasutuse eraldatud kood pärast riigiabi lubava haldusotsuse tegemist – kõige rohkem 20 tähemärki) 2) Asjaomaste laevade ühenduse laevastikuregistri number (CFR) 3) Toimingu teostamise koht 4) Toimingu teostamise koha NUTS III kood 5) Toetusesaaja (ärinimi) 6) Sugu (mees, naine)

Lahtrid 7 kuni 10:

toimingu hinnangulised kulud vastavalt korraldusasutuse haldusotsusele, millega on lubatud riigiabi andmine 7) Riigiabi andmise otsuses arvesse võetud kulud kokku (eurodes) 8) Riigiabi andmise otsuses arvesse võetud riiklike kulude kogusumma (eurodes) 9) EKFi toetus toimingule (eurodes) 10) Riigiabi andmise ametliku otsuse kuupäev (pp/kk/aaaa)

Lahtrid 11 kuni 13:

toimingu rahastamisega seonduv teave – abikõlblike kulude ja vastava riigiabi aruanne 11) Tõendatud ja reaalselt toetusesaajate makstud abikõlblik kulu (eurodes) 12) Riigi toetus (eurodes): abi, mida toetusesaajatele maksab liikmesriik, sealhulgas toetused ja muu riigiabi riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil rakenduskavas sätestatud piirides 13) Toetusesaajatele makstud EKFi toetus (eurodes)

I-B

Määrus (EÜ) nr 861/2006

Liikmesriik

Komisjoni otsus nr 20xx/xxx/EL, …/ …/20…, liikmesriikidele antava rahalise toetuse heakskiitmise kohta Projekti number vastavalt kõnealusele rahastamisotsusele:

Projektide andmed (üks leht projekti kohta)

Lahtrite sõnastus: vt edaspidi. (1) (2) (3) (4). (5). (6) (7) Pädeva asutuse esindaja nimi, amet ja allkiri: Kuupäev: pp/kk/aaaa

Tabeli lahtrite sõnastus

(Teave, mis esitatakse iga projekti kohta)

Lahtrid 1–3: projekti haldusteave 1) Projekti number vastavalt komisjoni rahastamisotsusele 2) Asjaomane lisa vastavalt otsusele 3) Projekti lühikirjeldus (kõige rohkem 50 tähemärki)

Lahtrid 4 kuni 6:

Asjaomase projekti abikõlblikud kulud vastavalt rahastamisotsusele 4) Projekti kavandatud kogukulud (eurodes, käibemaksuta) 5) Projekti abikõlblikud kogukulud (eurodes, käibemaksuta) 6) Projektile antav maksimaalne toetus (eurodes, käibemaksuta)

Lahter 7: projekti rahastamisega seonduv teave – projektiga seoses juba tehtud väljamaksete aruanne 7) Komisjoni poolt liikmesriigile asjaomase projektiga seoses juba tehtud väljamaksete summad (eurodes, käibemaksuta)

XXXII LISA LISATEAVE KONTROLLISÜSTEEMI JAOKS

Andmeelement Tähis Sisu Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V) 1. Tööeeskirjad BUS Tööeeskirjad, milles määratletakse, milliseid kontrolle kontrollisüsteemis teostatakse 2. Tööeeskirja tunnusnumber BR Iga kontrolliliigi kordumatu kood K 3. Esmane andmekogum D1 Osutab, millist andmekogumit kontrollitakse K 4. Teisene andmekogum D2 Osutab, millise andmekogumiga (milliste andmekogumitega) kontrollitakse esmast andmekogumit K 5. ELi õigusakti viide LE Viide, millist määrust ja milliseid artikleid kohaldatakse K 6. Õigusnõue RQ Õigusnõude lühikokkuvõte K 7. Kontrolli üksikasjad VS Täpne kirjeldus selle kohta, mida kontrollitakse K 8. Kontrolli vasturääkivused INC Kontrollimenetluste tulemusena avastatud vasturääkivused 9. Vasturääkivuse kande number RN Vasturääkivuse kordumatu identifikaator või kande number K 10. Tööeeskirja tunnusnumber BR Iga kontrolliliigi kordumatu kood K 11. Kontrollitud kande number RV Esmasest andmekogumist pärineva kontrollitud kande kordumatu identifikaator või kande number K 12. Vasturääkivuse liik IY Avastatud vasturääkivuse liik K 13. Vasturääkivuse suurus IV Avastatud vasturääkivuse väärtus/erinevus/suurus (vajaduse korral) K, kui 14. Algne väärtus OR Algne väärtus enne parandust K 15. Järelkontroll FU Selgitus, miks andmed on vastuolulised ja järelkontroll V 16. Järelkontrolli tulemus FR Asjaomase vasturääkivuse parandatud väärtus K, kui 17. Järelkontroll lõpetatud FX Osutab, kas järelkontroll on lõpetatud või veel käimas K, kui 18. Järelkontrolli lõpetamise kuupäev FD Kuupäev, mil probleem lahenes täielikult või selgus rikkumismenetluse tulemus K, kui 19. Rikkumismenetlus IP Viide seonduvale rikkumismenetlusele või ametiasutuste võetud õiguslikele meedetele, vajaduse korral K, kui 20. Kontrolliandmed VAL Teatavate andmete või teatava tööeeskirja kontrolliandmed. Kasutada kontrollitud elemendi alamelemendina. 21. Kontrolli kuupäev VD Kontrolli kuupäev K 22. Vasturääkivuse viide RI Vasturääkivuse kordumatu identifikaator või kande number K, kui 23. Laevaseiresüsteemi andmed VMS Laevaseiresüsteemist tulenevad asukoha andmed 24. Riik, kus laev on registreeritud FS Registreeritud laeva lipuriik. Riigi kolmetäheline ISO-kood K 25. Ühenduse laevastikuregistri number (CFR) IR Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number K 26. Rahvusvaheline raadiokutsung RC Rahvusvaheline raadiokutsung, kui ühenduse laevastikuregistri number ei ole ajakohane või puudub K, kui 27. Laeva nimi NA Laeva nimi V 28. Reisi number TN Püügireisi järjenumber K 29. Kande number RN Igale kandele määratud kordumatu järjekorranumber K 30. Kuupäev ja kellaaeg DT Andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg K 31. Asukoha alamdeklaratsioon POS Vette tagasilaskmise koht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) K 32. Kiirus SP Laeva kiirus sõlmedes (nn,n) K 33. Kurss CO Laeva kurss kraadides (0–360) K 34. Ametiasutuseni jõudmise kuupäev ja kellaaeg DR Registreerimise kuupäev ja kellaaeg ametiasutuses K 35. Käsitsi MA Osutab, kas andmed saadakse elektrooniliselt või sisestatakse käsitsi (jah/ei) K 36. Andmete käsitsi sisestamise kuupäev ja kellaaeg DM Käsitsi sisestamise korral andmete andmebaasi sisestamise kuupäev ja kellaaeg K, kui

XXXIII LISA

AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE 1.2.3.4.5.6.7.

Kalalaevatunnistuste ning kalapüügilubade väljastamise eest vastutavad asutused (kontrollimääruse artikli 115 punkt a): Ümberlaadimiseks määratud sadamate nimekiri (kontrollimääruse artikli 115 punkt b), mis hõlmab järgmist: Määratud sadamate nimekiri vastavalt mitmeaastasele kavale (kontrollimääruse artikli 115 punkt c), mis hõlmab järgmist: Reaalajas sulgemised liikmesriikide poolt (kontrollimääruse artikli 115 punkt d): Kontaktasutuse andmed püügipäevikute, eelteatiste, ümberlaadimisdeklaratsioonide, lossimisdeklaratsioonide, müügiteatiste, ülevõtmisdeklaratsioonide ja veodokumentide edastamiseks ja esitamiseks (kontrollimääruse artikli 115 punkt e): Reaalajas sulgemised komisjoni poolt (kontrollimääruse artikli 115 punkt f): Otsus püügipiirkonna sulgemise kohta (kontrollimääruse artikli 115 punkt g):

AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE 1. a)

asutuse nimi;

b)

täielik postiaadress;

c)

tänav (kui erineb postiaadressist);

d)

telefoninumber;

e)

faksinumber;

g)

e-posti aadress;

h)

veebisaidi aadress (URL).

AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE 1.2. a)

sadama nimi;

b)

sadama kood vastavalt UN/LOCODE süsteemile;

c)

sadama asukoha koordinaadid;

d)

lahtiolekuaeg;

e)

ümberlaadimiskohtade aadressid või kirjeldused.

AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE 1.2.3. a)

sadama nimi;

b)

sadama kood vastavalt UN/LOCODE süsteemile;

c)

sadama asukoha koordinaadid;

d)

lahtiolekuaeg;

e)

lossimis- või ümberlaadimiskohtade aadressid või kirjeldused;

f)

mitmeaastase kavaga hõlmatud kalaliikide koguste registreerimise ja aruandlusega seotud tingimused igaks lossimiseks.

AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE 1.2.3.4. a)

reaalajas sulgemise otsuse riiklik õiguslik alus;

b)

püügikeeluala piirjooni määratlevate koordinaatide loetelu;

c)

alguse kuupäev ja kellaaeg;

d)

lõpu kuupäev ja kellaaeg;

e)

kõnealuses piirkonnas püügikeelu ajal kalapüüki reguleerivad tingimused;

f)

püügikeeluala piirjooni näitav kaart.

AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE 1.2.3.4.5. a)

kontaktasutuse nimi;

b)

täielik postiaadress;

c)

tänav;

d)

telefoninumber;

e)

faksinumber;

f)

e-posti aadress;

g)

veebisaidi aadress (URL) (olemasolu korral).

AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE 1.2.3.4.5.6. a)

asjaomase liikmesriigi vetes püügikeeluala piirjooni määratlevate koordinaatide loetelu;

b)

alguse kuupäev ja kellaaeg;

c)

lõpu kuupäev ja kellaaeg;

d)

kõnealuses piirkonnas püügikeelu ajal kalapüüki reguleerivad tingimused;

e)

püügikeeluala piirjooni näitav kaart.

AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE 1.2.3.4.5.6.7. a)

riiklik õiguslik alus;

b)

asjaomane kalavaru või kalavarude rühm, mille kvooti käsitatakse ammendatuna või mille maksimaalset lubatud püügikoormust käsitatakse saavutatuna;

c)

püügipiirkonna kood;

d)

alguskuupäev;

e)

kalapüügi või püügivahendi liik (vajaduse korral).

XXXIV LISA

TAOTLUSE ALUSEL TEABEVAHETUSE TÜÜPVORM VASTAVALT KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLILE 158

I. Teabenõue Taotlev asutus liikmesriik nimi aadress vastutava ametniku kontaktandmed Taotluse saanud asutus liikmesriik nimi aadress vastutava ametniku kontaktandmed Taotluse edastamise kuupäev Esitada kogu kättesaadav teave Taotleva asutuse viitenumber Esitada kogu kättesaadav teave Taotluse lisade arv Esitada kogu kättesaadav teave Selle füüsilise või juriidilise isiku ja/või kalalaeva andmed, kelle/mille suhtes taotlus on esitatud Esitada kogu kättesaadav teave, et tuvastada asjaomane kalalaev, kapten, kalalaevatunnistuse ja/või kalapüügiloa omanik, laeva omanik jne Teave, mida taotletakse seoses järgmisega: ühise kalanduspoliitika eeskirjade võimalik rikkumine või kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsised rikkumised Esitada põhjalikud küsimused, vajalik taustteave ning taotluse põhjus kontrollimääruse või käesoleva määruse võimalikud rikkumised Esitada põhjalikud küsimused, vajalik taustteave ning taotluse põhjus Taotlus esitada taotluse saanud asutuse valduses olevad dokumendid või nende tõestatud koopiad kooskõlas käesoleva määruse artikli 158 lõikega 4 Esitada põhjalikud küsimused, vajalik taustteave ning taotluse põhjus Muu üldteave või küsimus II. Vastus Taotlev asutus liikmesriik nimi aadress vastutava ametniku kontaktandmed Taotluse saanud asutus liikmesriik nimi aadress vastutava ametniku kontaktandmed Taotluse edastamise kuupäev Taotleva asutuse viitenumber Vastuse edastamise kuupäev Taotluse saanud asutuse viitenumber Vastuse lisade arv Teave, mida taotletakse seoses järgmisega: ühise kalanduspoliitika eeskirjade võimalik rikkumine või kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsised rikkumised Esitada kogu asjakohane teave, mis on kättesaadav või kogutud seoses taotlusega kontrollimääruse või käesoleva määruse võimalik rikkumine Esitada kogu asjakohane teave, mis on kättesaadav või kogutud seoses taotlusega Haldusuurimise teostamise taotlus Esitada korraldatud haldusuurimise üksikasjad ja tulemused Taotlus esitada taotluse saanud asutuse valduses olevad dokumendid või nende tõestatud koopiad kooskõlas käesoleva määruse artikli 158 lõikega 4 Loetleda esitatud ja käesoleva vastusevormi lisana esitatud dokumendid Muu teave

XXXV LISA

HALDUSTEATISE ESITAMISE NÕUDE TÜÜPVORM VASTAVALT KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 161 LÕIKELE 2

I. Haldusteatise esitamise nõue Taotlev asutus liikmesriik nimi aadress vastutava ametniku kontaktandmed Taotluse saanud asutus liikmesriik nimi aadress vastutava ametniku kontaktandmed Taotluse edastamise kuupäev Taotleva asutuse viitenumber Taotluse lisade arv Andmed selle füüsilise või juriidilise isiku kohta, kelle/mille suhtes taotlus esitatakse Edastada kogu kättesaadav teave haldusliku teatamise adressaadi tuvastamiseks Teave teatatava juriidilise dokumendi või otsuse teema kohta Esitada kogu võimalik teave teatatava juriidilise dokumendi või otsuse teema kohta

XXXVI LISA

HALDUSTEATISELE VASTAMISE TÜÜPVORM VASTAVALT KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 161 LÕIKELE 3

Taotlev asutus liikmesriik nimi aadress vastutava ametniku kontaktandmed Taotluse saanud asutus liikmesriik nimi aadress vastutava ametniku kontaktandmed Taotluse edastamise kuupäev Taotleva asutuse viitenumber Vastuse edastamise kuupäev Taotluse saanud asutuse viitenumber Vastuse lisade arv Taotletud teatis Teave taotletud teatise kohta: adressaadile teatise esitamise kuupäev teatise esitamata jätmine Teatise esitamise korral märkida kuupäevad Teatise esitamata jätmise korral märkida põhjused Muu teave

XXXVII LISA

MINIMAALNE TEAVE, MILLE ALUSEL KOOSTATAKSE IGA VIIE AASTA JÄREL ARUANNE KONTROLLIMÄÄRUSE RAKENDAMISE KOHTA

1. SISU Üldpõhimõtted Kontrollimääruse artiklid 5–7

2. SISU VETELE JA VARUDELE JUURDEPÄÄSU ÜLDTINGIMUSED

2. SISU

2.1. Kontrollimääruse artikkel 6 KALALAEVATUNNISTUSED:

Väljastatud kalalaevatunnistuste arv

Ajutiselt peatatud kalalaevatunnistuste arv

Jäädavalt ära võetud kalalaevatunnistuste arv

Kalalaevatunnistustega seoses avastatud rikkumiste arv

2.2. Kontrollimääruse artikkel 7 KALAPÜÜGILUBA:

Komisjonile teatatud riiklikud erikavad

Väljastatud püügilubade arv

Peatatud püügilubade arv

Jäädavalt ära võetud püügilubade arv

Püügilubadega seoses avastatud rikkumiste arv

2.3. Kontrollimääruse artikkel 8 PÜÜGIVAHENDITE MÄRGISTAMINE:

Avastatud rikkumiste arv

2.4. Kontrollimääruse artikkel 9 KALALAEVA SEIRESÜSTEEMID

Nende üle 12 m, kuid alla 15 m kogupikkusega kalalaevade arv, millele on paigaldatud toimiv laevaseiresüsteem

Nende 15 m kogupikkusega ja pikemate kalalaevade arv, millele on paigaldatud toimiv laevaseiresüsteem

Abikalalaevade arv, millele on paigaldatud toimiv laevaseiresüsteem

Nende alla 15 m pikkuste laevade arv, mis on vabastatud kohustusest paigaldada laevaseiresüsteem

ELi kalalaevade puhul VMS-süsteemiga seotud avastatud rikkumise arv

Kalapüügi seirekeskuse eest vastutava pädeva asutuse andmed

2.5. Kontrollimääruse artikkel 10 AUTOMAATNE IDENTIFITSEERIMISSÜSTEEM (AIS)

Kalalaevade arv, millele on paigaldatud AIS.

Nende kalapüügi seirekeskuste arv, kus rakendadatakse AISi

2.6. Kontrollimääruse artikkel 11 LAEVADE TUVASTAMISE SÜSTEEMID (VSD)

Nende kalapüügi seirekeskuste arv, kus rakendadatakse VSDd

2.7. Kontrollimääruse artikkel 13 UUED TEHNOLOOGIAD

Rakendatud katseprojektid

3. SISU KALAPÜÜGI KONTROLL KALAPÜÜGIVÕIMALUSTE KASUTAMISE KONTROLL

3. SISU

3.1. Kontrollimääruse artiklid 14, 15 ja 16 PÜÜGIPÄEVIKU JA LOSSIMISDEKLARATSIOONI TÄITMINE JA ESITAMINE

Elektroonilist püügipäevikut kasutavate kalalaevade arv

Paberkujul püügipäevikut kasutavate kalalaevade arv

Paberkujul püügipäevikut kasutavate alla 10 m pikkuste kalalaevade arv

Kalalaevade püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooniga seotud avastatud rikkumiste arv

3.2. Kontrollimääruse artiklid 16 ja 25 KALALAEVAD, MILLE SUHTES EI KOHALDATA PÜÜGIPÄEVIKU JA LOSSIMISDEKLARATSIOONI NÕUDEID

Proovivõtukavadega hõlmatud kalalaevade arv

Nende kalalaevade arv, mille üle teostatakse järelevalvet müügiteatiste kaudu

Avastatud rikkumiste arv

3.3. Kontrollimääruse artikkel 17 EELTEADE

Kalapüügi seirekeskuse poolt saadud eelteatiste arv

Avastatud rikkumiste arv

3.4. Kontrollimääruse artikkel 18 TEISES LIIKMESRIIGIS LOSSIMISE EELTEADE

Kalapüügi seirekeskuse poolt rannikuäärsest liikmesriigist saadud eelteatiste arv

Avastatud rikkumiste arv

3.5. Kontrollimääruse artikkel 20 ÜMBERLAADIMINE SADAMATES VÕI MUUDES KOHTADES

Liikmesriigi heakskiidetud ümberlaadimiste arv

Avastatud rikkumiste arv

3.6. Kontrollimääruse artiklid 21 ja 22 ÜMBERLAADIMINE SADAMATES VÕI MUUDES KOHTADES

Kohustustest vabastatud kalalaevade arv

3.7. Kontrollimääruse artikkel 26 PÜÜGIKOORMUSE JÄLGIMINE

Püügikoormuse aruannetega seotud avastatud rikkumised

Nende kalalaevade arv, mis on vabastatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisest, piirkondade kaupa

Püügivahenditest mitteteatamisega seotud avastatud rikkumiste arv

3.8. Kontrollimääruse artiklid 33 ja 34 PÜÜGI JA PÜÜGIKOORMUSE REGISTREERIMINE

Kontrollimääruse artikli 33 rakendamine

Iga-aastaste püügipiirkonna sulgemise teatiste detailid

3.9. Kontrollimääruse artikkel 35 PÜÜGIKEELD

Kontrollimääruse artikli 35 rakendamine

4. LAEVASTIKU HALDAMISE KONTROLL

4.

4.1. Kontrollimääruse artikkel 38 PÜÜGIVÕIMSUS

Kooskõla kontrollimääruse artikli 38 lõikega 1

Artikli 41 kohase mootorivõimsuse kontrollimise kordade arv

Avastatud rikkumiste arv

4.2. Kontrollimääruse artikkel 42 ÜMBERLAADIMINE SADAMAS

Pelaagiliste liikide ümberlaadimiste arv

4.3. Kontrollimääruse artikkel 43 MÄÄRATUD SADAMAD

Avastatud rikkumiste arv

4.4. Kontrollimääruse artikkel 44 MITMEAASTASE KAVAGA HÕLMATUD PÕHJALÄHEDASTE LIIKIDE SAAGI ERALDI LADUSTAMINE

Avastatud rikkumiste arv

4.5. Kontrollimääruse artikkel 46 RIIKLIKUD KONTROLLIMEETMETE PROGRAMMID

Liikmesriikide määratletud programmide üksikasjad

Avastatud rikkumiste arv

5. SISU TEHNILISTE MEETMETE KONTROLL

5. SISU

5.1. Kontrollimääruse artikkel 47

Püügivahendite stoovimisega seoses avastatud rikkumiste arv

5.2. Kontrollimääruse artikkel 48 KAOTATUD PÜÜGIVAHENDITE TAGASI TOOMINE

Avastatud rikkumiste arv

5.3. Kontrollimääruse artikkel 49 SAAGI KOOSTIS

Avastatud rikkumiste arv

6. SISU PÜÜGIKEELUALADE KONTROLL

6. SISU

6.1. Kontrollimääruse artikkel 50

Avastatud rikkumiste arv ELi laevade ja kolmandate riikide laevade puhul

7. SISU PÜÜGIPIIRKONDADE REAALAJAS SULGEMINE

7. SISU

7.1. Kontrollimääruse artikkel 53

Reaalajas sulgemise üksikasjad algatatud juhtumite puhul

Avastatud rikkumiste arv

8. SISU HARRASTUSKALAPÜÜGI KONTROLL

8. SISU

8.1. Kontrollimääruse artikkel 55

Ebaseadusliku turustamisega seoses avastatud rikkumiste arv

9. SISU TURUSTAMISE KONTROLL

9. SISU

9.1. Kontrollimääruse artikkel 56 TURUSTAMISE KONTROLLI PÕHIMÕTTED

Rakendamise olukorra üksikasjad

9.2. Kontrollimääruse artikkel 57 ÜHISED TURUSTUSNORMID

Avastatud rikkumiste arv

9.3. Kontrollimääruse artikkel 58 JÄLGITAVUS

Rakendamise olukord

Avastatud rikkumiste arv

9.4. Kontrollimääruse artikkel 59 ESMAMÜÜK

Nende registreeritud ostjate, registreeritud enampakkumiste korraldajate ning muude liikmesriigi volitatud asutuste ja isikute arv, kes vastutavad kalandustoodete esmamüügi eest

Avastatud rikkumiste arv

9.5. Kontrollimääruse artikkel 60 KAALUMINE

Lossimise ajal kaalumise proovivõtukavade arv

Nende kalalaevade arv, millel lubatakse kaalumist läbi viia merel

Avastatud rikkumiste arv

9.6. Kontrollimääruse artikkel 61 PÄRAST TRANSPORTIMIST KAALUMINE

Pärast transportimist kaalumise kontrollikavade arv

Teiste liikmesriikidega ühised kontrolliprogrammid enne kaalumist transportimiseks.

Avastatud rikkumiste arv

9.7. Kontrollimääruse artikkel 62 MÜÜGITEATISTE TÄITMINE JA ESITAMINE

Eespool märgitud esitatud elektrooniliste müügiteatiste arv

Müügiteatise nõuetest tehtud erandite arv

Avastatud rikkumiste arv

9.8. Kontrollimääruse artikkel 66 ÜLEVÕTMISDEKLARATSIOON

Avastatud rikkumiste arv

9.9. Kontrollimääruse artikkel 68 VEOSEDOKUMENTIDE TÄITMINE JA ESITAMINE

Rakendamise olukord

Avastatud rikkumiste arv

10. SISU TOOTJAORGANISATSIOONID, HIND JA SEKKUMINE

10. SISU

10.1. Kontrollimääruse artikkel 69 TOOTJAORGANISATSIOONIDE JÄLGIMINE

Tehtud kontrollimiste arv

Määrusega (EÜ) nr 104/2000 seotud rikkumiste arv

10.2. Kontrollimääruse artikkel 70 HINNAKORRALDUSE JA SEKKUMISKORRA SEIRE

Hinna ja sekkumiskorraga seonduvate läbiviidud kontrollimiste arv

Avastatud rikkumiste arv

11. SISU JÄRELEVALVE

11. SISU

11.1. Kontrollimääruse artikkel 71 LAEVADE MÄRKAMINE JA TUVASTAMINE MEREL

Koostatud aruannete arv

Saadud päringute arv

Avastatud rikkumiste arv

11.2. Kontrollimääruse artikkel 73 KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJAD

Rakendatud kontrolli- ja vaatluskavade arv

Kontrolliülesandega vaatlejatelt saadud aruannete arv

Tuvastatud rikkumiste arv

12. KOKKUVÕTE

INSPEKTEERIMINE JA JÕUSTAMINE

12.1. Kontrollimääruse artiklid 74 ja 76 INSPEKTEERIMISE TEOSTAMINE

Täis- või osaajaga töötavad kalandusinspektorid

Protsent täis- või osaajaga töötavate kalandusinspektorite tööajast, mis kulutatakse kalanduskontrollile ja inspekteerimisele.

Inspekteerimiste arv liigiti täis- või osaajaga töötavate inspektorite kohta.

Täis- või osaajaga töötavate inspektorite poolt avastatud rikkumiste arv.

12.2. INSPEKTEERIMISRESSURSS: LAEVAD

ELi kaasfinantseeritavate eriotstarbeliste inspektsioonilaevade arv ja merel viibitud patrullipäevade koguarv aastas

Muude kui ELi kaasfinantseeritavate eriotstarbeliste inspektsioonilaevade arv ja merel viibitud patrullipäevade koguarv aastas

ELi kaasfinantseeritavate eriotstarbeliste inspektsioonilaevade kogu tegevusajast kalanduskontrollile kulutatud aja protsendimäär

Muude kui ELi kaasfinantseeritavate eriotstarbeliste inspektsioonilaevade kogu tegevusajast kalanduskontrollile kulutatud aja protsendimäär

Kõigi eriotstarbeliste inspektsioonilaevade kogu tegevusajast kalanduskontrollile kulutatud aja protsendimäär

ELi kaasfinantseeritavate eriotstarbeliste inspektsioonilaevade kogu tegevusajast kalanduskontrollile kulutatud aja protsendimäär

Muude kui eriotstarbeliste inspektsioonilaevade arv ja merel viibitud patrullipäevade koguarv aastas

Kalanduskontrollile kulutatud aja protsendimäär

Kõikide laevade merel viibitud päevade koguarv

12.3. INSPEKTEERIMISTEGEVUS: MEREL

Iga liikmesriigi kõigi kalalaevade suhtes merel teostatud inspekteerimiste arv

Liikmesriigi poolt merel avastatud rikkumiste arv

Kolmandate riikide (nimetada riik) kalalaevade suhtes merel teostatud inspektsioonide arv

Abikalalaevadel avastatud rikkumiste arv

12.4. INSPEKTEERIMISVAHEND: JÄRELEVALVE ÕHUSÕIDUK

Kalanduskontrolliks ettenähtud järelevalve õhusõidukite arv ning kalanduskontrolliks ja järelevalveks kulutatud tundide koguarv

Kalanduskontrollile ja inspekteerimisele kulutatud töötundide protsendimäär

Avastatud rikkumiste arv

12.5. INSPEKTEERIMISTE JA AVASTATUD RIKKUMISTE JÄRELMEETMED

Kalanduskontrolli ja -inspekteerimise andmebaasi sisestatud järelevalvearuannete arv

Kalanduskontrolli ja -inspekteerimise andmebaasi sisestatud inspekteerimisaruannete arv

Karistuspunktide määramise juhtude arv

Teise liikmesriiki üleviidud menetluste arv

Liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas piirkonnas ELi inspektorite avastatud rikkumiste arv

12.6. Kontrollimääruse artikkel 75 KÄITAJATE KOHUSTUSED

Avastatud rikkumiste arv

12.7. Artikkel 79 EUROOPA LIIDU INSPEKTORID

Ühiskasutuskavade arv liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvas piirkonnas

Ühiskasutuskavade rakendamise jooksul avastatud rikkumiste arv

12.8. Kontrollimääruse artiklid 80, 81, 82, 83 ja 84 INSPEKTEERIVA LIIKMESRIIGI VETEST VÄLJASPOOL ASUVATE KALALAEVADE INSPEKTEERIMINE

Inspekteerimiste arv

Avastatud rikkumiste arv

12.9. Kontrollimääruse artiklid 85 ja 86 INSPEKTEERIMISE KÄIGUS TUVASTATUD RIKKUMISTE MENETLEMINE

Inspekteerimiste arv

Avastatud rikkumiste arv

Lipuriiki üleviidud menetluste arv

ELi inspektorite teostatud inspekteerimiste arv

13. SISU JÕUSTAMINE Kontrollimääruse artiklid 89, 90 ja 91 MEETMED EESKIRJADE JÄRGIMISE TAGAMISEKS

Rakendamise olukord

13. SISU

13.1. Kontrollimääruse artikkel 92 KARISTUSPUNKTIDE SÜSTEEM

Avastatud rikkumiste arv

Kalalaevatunnistuse omanikule karistuspunktide määramise juhtude arv

Kalalaeva kaptenitele punktide määramise süsteemi rakendamise olukord

13.2. Kontrollimääruse artikkel 93 RIIKLIK RIKKUMISTE REGISTER

Rakendamise olukord

14. KONTROLLIPROGRAMMID

14.

14.1. Kontrollimääruse artikkel 94 ÜHISED KONTROLLIPROGRAMMID

Elluviidud ühiste kontrolliprogrammide arv

14.2. Kontrollimääruse artikkel 95 KONTROLLI JA INSPEKTEERIMISE ERIPROGRAMMID

Kontrolli- ja inspekteerimise eriprogrammide rakendamise arv

15. ANDMETE ANALÜÜS JA AUDIT

ANDMED JA TEAVE

15.1. Kontrollimääruse artiklid 109-116

Kokkuvõte rakendamisest

16. RAKENDAMINE

16.

16.1. HALDUSLIK JA VASTASTIKUNE KOOSTÖÖ

Kontrollimääruse artiklid 117 ja 118

Versions

1. 2011-04-08