Komisjoni määrus (EL) nr 749/2011, 29. juuli 2011, millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (EMPs kohaldatav tekst)
Grade B
mapped from publisher markup. A grade says how a document's structure was obtained, not how reliable the law is.
Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2011/749@2011-07-29/et
Contents
- Preamble
- ANNEX
- (1) a)
- (2)
- a)1. a)
- H.
- 2. a)
- 3. a)
- i)
- ii)
- iii)
- iv)
- I.
- 2.a)b)c)d)e)f)g)h)i)
- 2.a)b)c)d) i)
- 2.a)b)c)d)e)f) i)
- J.
- 1.a) i)
- 2.a) i)
- i)
- ii)
- i)
- ii)
- (4)1.2.3.4.5.6.7.
- (4)1.2. a)
- (4)1.2.3. a)
- i)
- ii)
- iii)
- iv)
- v)
- vi)
- vii)
- viii)
- ix)
- (4)1.2.3.4.5. a)
- i)
- ii)
- (4)1.2.3.4.5.6. a)
- (5) a)
- xvii)
- xviii)
- xix)
- ii)
- e)
- (7) XIII Erinõuded kalaõli kohta mis on mõeldud ravimite tootmiseks
- (8) a)
- i)
- pt_1 e)
- ii)
- (9)
- 10. Terviseohutuse tõend
- (10)
- 11. Ametlik kontroll materjali hüdrolüüsi ja sellele järgneva kõrvaldamise üle
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002, eelkõige selle artikli 5 lõiget 2, artikli 15 lõike 1 punkti c ja teist lõiku, artikli 20 lõikeid 10 ja 11, artikli 41 lõiget 3, artikli 42 lõiget 2 ja artikli 45 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) Määruses (EÜ) nr 1069/2009 on sätestatud loomade ja inimeste terviseohutuse nõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, selleks et hoida ära ja vähendada inimeste ja loomade terviseriske, mida need tooted võivad tekitada. Seal on samuti sätestatud nõue määrata kindlaks teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmisahela lõpp-punkt, pärast mida nende suhtes enam ei kohaldata määruse nõudeid.
(2) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 142/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 rakenduseeskirjad, sealhulgas eeskirjad teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmisahela lõpp-punkti kindlaks määramiseks.
(3) Taani on esitanud taotluse määrata kindlaks ravimite tootmiseks mõeldud kalaõli tootmisahela lõpp-punkt. Kuna kõnealust kalaõli toodetakse 3. kategooria materjalist ja töödeldakse rangete tingimuste kohaselt, tuleb selle tootmisahela lõpp-punkt kindlaks määrata. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 142/2011 artiklit 3 ja XIII lisa vastavalt muuta.
(4) Määrusega (EL) nr 142/2011 on kehtestatud ka määruse (EÜ) nr 1774/2002 ja komisjoni otsuse 2003/324/EÜ rakendussätted, millega muuhulgas lubatakse Eestil, Lätil ja Soomel kasutada teatavate karusloomade, eelkõige rebaste söödaks töödeldud loomset valku, mis on saadud sama liigi loomade, kehadest või kehaosadest. Tuleks muuta II lisa, et lubada sellise materjali kasutamist söödaks mõlemale levinud liigile, nagu punarebane (Vulpes vulpes), mis on juba loetelus olemas, ja polaarrebane (Alopex lagopus), sest otsus 2003/324/EÜ on määrusega (EÜ) nr 142/2011 kehtetuks tunnistatud.
(5) Määruses (EÜ) nr 1069/2009 on loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete töötlemise suhtes sätestatud teatavad eeskirjad, mis käsitlevad rõhu all steriliseerimist, ning rakendusmeetmed, mis käsitlevad teisi töötlemismeetodeid, eesmärgiga vältida lubamatuid inimeste ja loomade terviseriske nende toodete kasutamisel või kõrvaldamisel. Seepärast on määruse (EÜ) nr 142/2011 IV lisas sätestatud tavapärased töötlemismeetodid töötlemisettevõtete ja teatavate muude ettevõtete jaoks.
(6) Määrusega (EÜ) nr 1069/2009 on loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid lubatud kasutada või kõrvaldada ka alternatiivmeetodite abil, kui selliste meetodite kasutamiseks on antud luba; selleks hinnatakse, kas nende meetoditega on asjaomaste loomsete kõrvalsaaduste puhul võimalik vähendada inimeste ja loomade terviseriske vähemalt samal määral, kui seda võimaldavad tavapärased töötlemismeetodid. Määrusega (EÜ) nr 1069/2009 on samuti kehtestatud alternatiivmeetodite kasutamise loa taotluse standardvorm. Samuti on määruse (EÜ) nr 142/2011 IV lisas sätestatud alternatiivsed töötlemismeetodid töötlemisettevõtete ja teatavate muude ettevõtete jaoks.
(7) Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on selliste alternatiivmeetodite kohta võtnud vastu kolm arvamust: 21. jaanuaril 2009 võeti vastu teaduslik arvamus rümpade kõrvaldamise alternatiivsete meetodite (nn punker-süsteemi) uurimise projekti kohta; 8. juulil 2010 võeti vastu teaduslik arvamus tahke sea- ja kodulinnusõnniku lubjaga töötlemise kohta; ning 22. septembril 2010 võeti vastu teaduslik arvamus äriühingu Neste Oil taotluse kohta loomsete kõrvalsaaduste kasutamise või kõrvaldamise uue alternatiivse meetodi lubamiseks.
(8) Esimese võimalusena nähakse punker-süsteemi projektis ette hüdrolüüsida seakered ja muud seakasvatusettevõtetest pärit loomsed kõrvalsaadused kinnises konteineris ettevõtte valdustes. Teatava aja möödudes tuleks hüdrolüüsil saadud materjal kõrvaldada põletamise või töötlemise teel kooskõlas loomsete kõrvalsaaduste tervise-eeskirjadega.
(9) Teise võimalusena nähakse projektis ette seakered ja muud seakasvatusettevõtetest pärit loomsed kõrvalsaadused enne nende kõrvaldamist purustada ja seejärel pastöriseerida.
(10) EFSA tegi oma 21. jaanuari 2009. aasta arvamuses järelduse, et esitatud teabe alusel ei ole võimalik piisava kindlusega väita, et pakutud teine võimalus on ohutu sigadelt pärit kõrvalsaaduste kõrvaldamise meetod. Esimese, hüdrolüüsil põhineva meetodi kohta ei olnud EFSA-l võimalik lõplikku hinnangut anda. Samas märkis EFSA, et hüdrolüüsitud materjal ei kujutaks endast lisariski, kui seda töödeldaks edasi vastavalt 2. kategooria materjali kohta kehtestatud tervise-eeskirjadele.
(11) Seepärast tuleks lubada loomsete kõrvalsaaduste hüdrolüüsimist ettevõtte valdustes, kui tagatakse tingimused, mis välistavad inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku ning kahjustava keskkonnamõju tekke. Hüdrolüüs peaks toimuma suletud lekkekindlas konteineris, mis asetseb küll ettevõtte valdustes, kuid – kolmanda võimalusena – põllumajandusloomadest eraldi. Kuna hüdrolüüs ei ole töötlemismeetod, ei peaks selliste ettevõtete suhtes kohaldama loomsete kõrvalsaaduste töötlemise eritingimusi. Tuleks korrapäraselt ja ametliku järelevalve all kontrollida, et konteiner oleks korrosioonivaba, et hoida ära materjalide lekkimine pinnasesse.
(12) Hüdrolüüsi võimet vähendada võimalikku terviseriski ei ole veel tõestatud. Seepärast tuleks keelata hüdrolüüsitud materjali käitlemine või kasutamine muul viisil kui eeltöödeldud või -töötlemata kujul põletamine või koospõletamine või pärast rõhu all steriliseerimist tunnustatud prügilasse ladestamine või biogaasiks muundamine või kompostimine.
(13) Hispaania, Iirimaa, Läti, Portugal ja Ühendkuningriik on avaldanud soovi lubada oma käitlejatel kasutada hüdrolüüsimeetodit. Kõnealuste liikmesriikide pädevad asutused on kinnitanud, et neid käitlejaid tuleb rangelt kontrollida, et hoida ära võimalike terviseriskide teke.
(14) EFSA tegi oma 8. juuli 2010. aasta arvamuses tahke sea- ja kodulinnusõnniku lubjaga töötlemise kohta järelduse, et pakutud meetodit, mille kohaselt lupja segatakse sõnnikuga, võib toote (st lubja ja sõnniku segu) kasutusotstarbest (st maapinnale laotamisest) lähtudes pidada ohutuks asjaomaste bakteriaalsete ja viiruslike haigusetekitajate kahjutukstegemise viisiks. Kuna taotluses näidati meetodi tõhusust ainult ühe teatava segamisseade puhul, soovitas EFSA mõne muu segamisseade kasutamisel teha pH ning aja ja temperatuuri väärtustel põhinev valideerimine, tõestamaks, et see muu segamisseade võimaldab samaväärset haigusetekitajate kahjutukstegemist.
(15) Kui valideerimisel kasutatakse dolomiidist saadud lupja (CaOMgO), mitte kustutamata lupja (CaO), nagu seda teeb EFSA, tuleb järgida samu tingimusi.
(16) EFSA tegi oma 22. septembri 2010. aasta arvamuses taastuvkütuste tootmiseks mõeldud mitme-etapilise katalüütilise protsessi kohta järelduse, et seda protsessi võib pidada ohutuks, kui algmaterjalina kasutatakse 2. ja 3. kategooria materjalist toodetud sulatatud rasvu, mida on töödeldud vastavalt loomsete kõrvalsaaduste töötlemiseks ettenähtud tavapärastele meetoditele. Esitatud tõendusmaterjal ei võimaldanud siiski teha järeldust, et protsess vähendab ka transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) riski, mis võib kaasneda 1. kategooria materjalist toodetud sulatatud rasvadega. Seepärast tuleks mitme-etapilist katalüütilist protsessi lubada kasutada 2. ja 3. kategooria materjalidest toodetud sulatatud rasvade puhul; 1. kategooria materjalist toodetud sulatatud rasvade puhul tuleb selle protsessi kasutamine keelata. Kuna keelamine ei takista taotlejal esitada EFSA-le täiendavat tõendusmaterjali uue hindamise jaoks, tuleks keelata töödelda 1. kategooria materjalidest toodetud sulatatud rasvu selle protsessi abil, kuni selline hindamine on aset leidnud.
(17) Määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa tuleks muuta, et võtta arvesse EFSA kolmes teaduslikus arvamuses esitatud järeldusi.
(18) Määruses (EL) nr 1069/2009 on sätestatud rakendusmeetmete vastuvõtmine loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks või kompostiks muundamiseks. Kui biogaasi- või kompostimisjaamas segatakse loomseid kõrvalsaadusi mitteloomset päritolu materjalide või muude kõnealuse määrusega hõlmamata materjalidega, tuleb pädevatele asutustele anda õigus lubada võtta pärast pastöriseerimist, kuid enne segamist, representatiivseid proove, et kontrollida nende vastavust mikrobioloogilistele kriteeriumidele. Sellise proovivõtmise tulemused peaksid näitama, kas loomsete kõrvalsaaduste pastöriseerimine on vähendanud loomsete kõrvalsaaduste muundamisega kaasnevaid mikrobioloogilisi riske.
(19) Seetõttu tuleks määruse (EL) nr 142/2011 V lisa vastavalt muuta.
(20) Määrusega (EÜ) nr 1069/2009 on kehtestatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutamise või kõrvaldamise alternatiivmeetodite taotlemise standardvorm. See vorm on ette nähtud kasutamiseks huvitatud isikutele taotluse esitamisel alternatiivmeetodite lubamiseks.
(21) Vastusena komisjoni soovile saada tehnilist abi loomsete kõrvalsaaduste tarvis uute alternatiivmeetodite taotlemise vormi väljatöötamiseks, võttis EFSA 7. juulil 2010 vastu teadusliku arvamuse. Selles vastuses soovitab EFSA eelkõige veelgi täpsemalt kindlaks määrata, millist teavet peaksid huvitatud isikud uue alternatiivmeetodi taotlust täites esitama.
(22) Kõnealuseid teaduslikus arvamuses esitatud soovitusi arvesse võttes tuleks muuta uute alternatiivmeetodite kasutamise taotluse standardvormi, mis on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 VII lisas.
(23) Kuna taastuvkütust saab mitme-etapilise katalüütilise protsessi abil toota ka imporditud sulatatud rasvadest, tuleb täpsustada selliste rasvade impordinõudeid ja tingimusi, mis on esitatud terviseohutuse sertifikaadil, mis peab sulatatud rasvade saadetistega liitu sisenemisel toimuva veterinaarkontrolli kohas kaasas olema. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 142/2011 XIV ja XV lisa vastavalt muuta.
(24) Samuti tuleks muuta artiklit 3 ning II, IV, V, VII, VIII, XI ja XIII–XVI lisasid.
(25) Tuleks ette näha üleminekuperiood käesoleva määruse jõustumise järgseks perioodiks, et saaks jätkata muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud ja väljaspool söödaahelat kasutatavate sulatatud rasvade importimist liitu, nagu on ette nähtud määrusega (EL) nr 142/2011 enne käesoleva määrusega kavandatud muudatusi.
(26) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 142/2011 muudetakse järgmiselt.
(1) Artikli 3 punkt g asendatakse järgmisega:
g) karusnahk, mis vastab selle toote tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VIII peatükis;
h) ravimite tootmiseks mõeldud kalaõli, mis vastab selle toote tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa XIII peatükis;
i) bensiin ja kütused, mis vastavad taastuvkütuste tootmiseks mõeldud mitme-etapilise katalüütilise protsessi teel saadud toodete erinõuetele, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktis c..
(2) II, IV, V, VII, VIII, XI ning XIII–XVI lisad muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Üleminekuperioodil, mis kestab 31. jaanuarini 2012, lubatakse liitu importida muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud ja väljaspool söödaahelat kasutatavaid sulatatud rasvu, kui nende saadetistega on kaasas terviseohutuse tõend, mis on koostatud ja allkirjastatud vastavalt määruse (EL) nr 142/2011 XV lisa 10.peatüki B osas sätestatud näidisele ning kui sellised tõendid on koostatud ja allkirjastatud enne 30. novembrit 2011.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 29. juuli 2011 Komisjoni nimel president José Manuel Barroso
ANNEX
LISA
Määrust (EL) nr 142/2011 muudetakse järgmiselt.
(1) II lisa 1. peatüki punkti 1 alapunkt asendatakse järgmisega:
(1) a)
rebased (Vulpes vulpes ja Alopex lagopus);.
(2) IV lisa IV peatükki muudetakse järgmiselt:
(2)
a)1. 1. jao punkt 1 asendatakse järgmisega: 1. ja 2. kategooria materjalide töötlemise tulemusena saadud materjal püsimärgistatakse vastavalt teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete märgistamise nõuetele, mis on sätestatud VIII lisa V peatükis. Selliselt ei ole vaja märgistada järgmisi 2. jaos osutatud materjale:
a)1. a)
biodiislikütus, mis on toodetud punkti D kohaselt;
b)
hüdrolüüsitud materjal, millele on osutatud punktis H;
c)
sea- ja kodulinnusõnniku ja kustutamata lubja segu, mis on toodetud punkti I kohaselt;
d)
taastuvkütus, mis on toodetud 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest punkti J kohaselt.;
b)
2. jaos lisatakse järgmised punktid:
H.
Hüdrolüüs, millele järgneb kõrvaldamine
1. Asjaomased liikmesriigid Hüdrolüüsi, millele järgneb kõrvaldamine, võib kasutada Hispaanias, Iirimaal, Lätis, Portugalis ja Ühendkuningriigis. Pädev asutus peab tagama, et pärast hüdrolüüsimist saaks materjalid kokku korjatud ning samas liikmesriigis (vt eespool) kõrvaldatud.
2. Algmaterjal Hüdrolüüsiks võib kasutada ainult järgmisi materjale: Kasutada ei või selliste loomade kehasid või kehaosi, kes on surnud episootilise haiguse esinemise või selle haiguse likvideerimise tõttu.
2. a)
sigadelt pärinev 2. kategooria materjal, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punkti f alapunktides i, ii ja iii;
b)
sigadelt pärinev 3. kategooria materjal, millele on osutatud selle määruse artikli 10 punktis h.
3. Töötlemismeetod Hüdrolüüs, millele järgneb kõrvaldamine, on ajutine vaheladustamine kohapeal. Hüdrolüüs viiakse läbi järgmiste standardite kohaselt:
3. a)
loomsed kõrvalsaadused tuleb põllumajandusettevõttes, mis on seal olevate loomade arvu, tõenäolise suremuse ning inimeste ja loomade terviseriskide võimaliku tekke hindamise alusel saanud pädevalt asutuselt kõnealuse töötlemismeetodi kasutamise loa, koguda konteinerisse, mis on valmistatud punkti b kohaselt ja mis on asetatud selleks ettenähtud kohta punktide c ja d kohaselt;
b)
konteiner peab olema:
i)
varustatud sulgemisseadmega;
ii)
vee- ja lekkekindel ning hermeetiliselt suletav;
iii)
kaetud korrosioonikindla kihiga;
iv)
varustatud heitekontrolli seadmega punkti e kohaselt;
c)
konteiner tuleb paigutada selleks ettenähtud kohta, mis asub põllumajandusettevõttest füüsiliselt eraldi. Sellel kohal peavad olema eraldi juurdepääsuteed kogumisveokite jaoks ja materjalide toomise jaoks;
d)
konteiner ja selle asukoht tuleb kavandada ja sisse seada kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, et vältida lõhnade levikut ning pinnase ja põhjavee saastumisohtu;
e)
konteiner peab olema ühendatud gaasilisi heitmeid juhtiva toruga, mis on inimestele või loomadele nakkava haiguse leviku vältimiseks varustatud asjakohase filtriga;
f)
konteiner tuleb sulgeda hüdrolüüsiks vähemalt kolm kuud kestvaks perioodiks viisil, mis välistab, et seda ilma vastava loata avada saaks;
g)
käitaja peab kehtestama sellise korra, mis hoiab ära inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku töötajate liikumise tõttu;
h)
käitaja peab:
i)
tegema lindude, näriliste, putukate ja muude kahjurite tõrjet;
ii)
kehtestama dokumenteeritava kahjuritõrjeprogrammi;
i)
käitaja peab dokumenteerima
i)
materjalide konteinerisse paigutamise;
ii)
hüdrolüüsitud materjali konteinerist välja võtmise;
j)
käitaja peab tühjendama konteinerit korrapäraste ajavahemike järel, et
i)
veenduda, et korrosiooni ei ole;
ii)
avastada ja ära hoida vedelate materjalide leke pinnasesse;
k)
hüdrolüüsi järel tuleb materjalid koguda, kasutada ja kõrvaldada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punktidega a, b ja c või punkti e alapunktiga i;
l)
töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis;
m)
muud hüdrolüüsitud materjalide kasutus- või käitlemisviisid, sealhulgas nende laotamine maapinnale, on keelatud.
I.
Sea- ja kodulinnusõnniku lubjaga töötlemine
1. Algmaterjal Selleks võib kasutada sigadelt ja kodulindudelt pärinevat sõnnikut, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punktis a.
2.a)b)c)d)e)f)g)h)i)
Töötlemismeetod Kuivaine sisaldus sõnnikus tuleb määrata kindlaks, kasutades Euroopa Standardikomitee meetodit (EN 12880:2000) setete kirjeldamiseks ning kuivjääkide ja veesisalduse määramiseks. Selle meetodi puhul peab sõnniku kuivainesisaldus olema vahemikus 15–70 %. Lisatav lubjakogus tuleb määrata selliselt, et saavutatakse üks punktis f osutatud tingimustest temperatuuri ja aja kohta. Töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus peab olema alla 12 mm. Vajaduse korral tuleb sõnnikuosakesed peenestada, et saavutada lubatud suuruse piirmäär. Sõnnik tuleb segada keskmise või keskmisest suurema reaktsioonivõimega kustutatud lubjaga (CaO) vähem kui kuus minutit, et temperatuur tõuseks 40 kraadini, nagu on ette nähtud katsega 5.10 Euroopa Standardikomitee meetodi EN 459-2:2002 kohaselt. Segada tuleb kahe järjestikuse segajaga, millel kummalgi on kaks vinti. Mõlemad segajad Segunemine peab toimuma keskmiselt ligikaudu kahe minuti jooksul. Segu tuleb segada vähemalt kuus tundi, kuni moodustub lade, mille maht on vähemalt kaks tonni. Lademesse tuleb teha kontrollpunktid, kust võetakse pidevalt mõõtmisnäite, tagamaks, et lademes oleva segu pH väärtus ulatuks vähemalt 12ni vähemalt ühel järgmistest perioodidest, mil saavutatakse vähemalt üks järgmistest vastavatest temperatuuridest: Töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis. Tuleb kehtestada alaline ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetest lähtuv dokumenteeritud kord. Kui käitajad soovivad pädevale asutusele näidata, et nad võivad punktis d kirjeldatust erinevat segajat või kustutamata lubja (CaO) asemel dolomiidist saadud lupja (CaOMgO) kasutades saada punktides a kuni h kirjeldatud protsessiga vähemalt samaväärse tulemuse, peavad nad läbima järgmistele tingimustele vastava valideerimise. Valideerimine peab
2.a)b)c)d) i)
on varustatud 0,55 meetrise läbimõõdu ja 3,5 meetri pikkuse vindiga;
ii)
töötavad 30 kW võimsusega ja vindi pöörlemiskiirusega 156 pööret minutis;
iii)
on võimelised töötlema 10 tonni materjali tunnis.
2.a)b)c)d)e)f) i)
60 °C 60 minutisel perioodil; või
ii)
70 °C 30 minutisel perioodil;
tõestama, et kas punktis d kirjeldatust erinevat segajat või dolomiidist saadud lupja (CaOMgO) kasutades on võimalik saada sõnnikusegu, mille pH väärtus ning aja- ja temperatuurinäitajad vastavad punkti f nõuetele;
põhinema aja- ja temperatuurinäitajatel kontrollpunktidest, mille arv on representatiivne, ja millest vähemalt neli asuvad lademe põhjakihis (põhjast kuni 10 cm kõrgusel ja põhjakihi pealispinnast kuni 10 cm sügavusel), üks lademe keskmise kihi keskel ja neli lademe pealmises kihis (kuni 10 cm sügavusel lademe pealispinnast ja kuni 10 cm tipust);
toimuma kahe vähemalt 30päevase perioodi kestel, kusjuures üks valideerimine tehakse külmal aastaajal selles geograafilises paigas, kus segamisseadet tahetakse kasutada.
J.
Mitme-etapiline katalüütiline protsess taastuvkütuse tootmiseks
1.a)b) Algmaterjal Hüdrolüüsiks võib kasutada ainult järgmisi materjale: Hüdrolüüsiks ei või kasutada 1. kategooria materjalist saadud sulatatud rasva.
1.a) i)
sulatatud rasvad, mis on saadud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) kohaselt töödeldud 2. kategooria materjalist;
ii)
kalaõli või sulatatud rasvad, mis on saadud 3. kategooria materjalist, mida on töödeldud, kasutades
1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit või
1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit, kui tegu on kalaõlist saadud materjaliga;
iii)
kalaõli või sulatatud rasv, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt.
2.a)b) Töötlemismeetod Sulatatud rasv peab olema läbinud eeltöötluse, mis koosneb Eeltöödeldud materjal peab läbima mitme-etapilise katalüütilise protsessi, mis koosneb hüdro-desoksügeenimisetapist, millele järgneb isomeeride moodustumise etapp. Materjale tuleb töödelda vähemalt 20 minutit 20 baarise rõhu all temperatuuril vähemalt 250 °C.
2.a) i)
tsentrifuugitud materjali pleegitamisest läbi savifiltri juhtimise teel;
ii)
lahustumatute lisaainete eemaldamisest filtreerimise teel.
c)
3. jaos muudetakse 2. punkti järgmiselt:
i)
Punkti b alapunkti iii teine taane asendatakse järgmisega:
—
a) mis on saadud 3. kategooria materjalist, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punkti p osutatud materjal, kasutada seda söödana;.
ii)
Lisatakse järgmised punktid:
c)
taastuvkütuse tootmiseks mõeldud mitme-etapilise katalüütilise protsessi teel
i)
võib piiranguteta kasutada kütusena, kui tegu on protsessi tulemusena saadud bensiini ja muu kütusega, nagu on sätestatud käesolevas määruses (tootmisahela lõpp-punkt);
ii)
võib juhul, kui tegu on pleegitamisel kasutatud saviga ja 2.jao punkti J alapunkti 2 alapunktis a osutatud eeltöötlusprotsessis tekkinud settega:
kõrvaldada põletamise või koospõletamise teel;
muundada biogaasiks,
kompostida või kasutada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 36 punkti a alapunktis i osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks;
d)
lubjaga töötlemise läbinud sea- ja kodulinnusõnniku segu võib kui töödeldud sõnnikut laotada maapinnale..
(3)3. V lisa, III peatüki 3. jaos lisatakse 3. punkt: Kui loomseid kõrvalsaadusi muundatakse biogaasiks või kompostitakse koos mitteloomset päritolu materjalidega, võib pädev asutus lubada käitajatel võtta nendest saadustest enne nende segamist mitteloomset päritolu materjalidega, representatiivseid proove kas pärast I peatüki 1 jao punkti 1 alapunkti a kohast pastöriseerimist või 2. jao punkti 1 kohast kompostimist, et kontrollida loomsete kõrvalsaaduste muundamise või kompostimise tõhusust..
(4)1.2.3.4.5.6.7.
VII lisa II peatüki punktid 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega: Et EFSA saaks soovitud alternatiivmeetodi ohutust hinnata, peab taotlus sisaldama kogu vajalikku teavet, eelkõige kirjeldama: 1. punktis osutatud taotluses tuleb samuti: Punkti 2 alapunktis d nimetatud valideeritud vahetu mõõtmise käigus tehakse järgmisi toiminguid: Punkti 2 alapunktis b osutatud HACCP-protokoll peab põhinema riski vähendamiseks kasutatavatel kõige määravama tähtsusega näitajatel, nagu HACCP-kavas määratletakse kriitilised piirid, lähtudes seejuures valideerimiskatsete tulemustest ja/või kehtestatud meetodist. Kui protsessi tõhusat toimimist saab tõestada üksnes protsessis kasutatud konkreetsete seadmete tehniliste näitajate abil, tuleb HACCP-kavas lisada ka tehnilised piirmäärad, mida tuleb järgida, eelkõige energiakulu, pumbalöökide arv või kemikaalide doosid. Lisada tuleb teave tehniliste ja määrava tähtsusega näitajate kohta, mida tuleb pidevalt kontrollida ja dokumenteerida, ning mõõtmisel ja kontrollimisel kasutatud meetodeite kohta. Arvesse tuleb võtta näitajate muutumist tavalistes tootmistingimustes. HACCP-kavas peab käsitlema nii tavapäraseid kui ka ebaharilikke ja erakorralisi töötingimusi, sealhulgas ka protsessi seiskumist, ning täpsustama sellistes ebaharilikes ja erakorralistes tingimustes võetavad abimeetmed. Taotlus peab sisaldama piisavat teavet ka järgmiste asjaolude kohta: Taotlusega peab kaasas olema dokumentaalne tõendusmaterjal, eelkõige Taotlusesse lisatakse huvitatud isiku vastutava kontaktisiku nimi, täielik aadress, telefoni- ja/või faksinumber ja/või e-posti aadress..
loomsete kõrvalsaaduste kategooriaid, mida kõnealuse meetodiga on kavas töödelda,
kogu protsessi kulgu,
protsessiga kaasnevat inimeste ja loomade tervist ohustavat bioloogilist riski,
protsessiga saavutatavat riski vähendamise määra.
(4)1.2. a)
märkida määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklite 8 ja 10 punktid, millele protsess vastab, täpsustada materjalide füüsiline seisundi ning vajaduse korral lisada andmed nende materjalide eeltöötluse kohta; kui protsessis kasutatakse muud materjali kui loomsed kõrvalsaadused, tuleb need samuti märkida;
b)
lisada HACCP-protokoll ja voodiagramm, kus on selgesti näidatud protsessi kõik etapid, näitajad haigusetekitajate kahjutukstegemisel kõige määravama tähtsusega tegurite kohta, nagu temperatuur, rõhk, aeg, ph-väärtuse kohandamine ja osakeste suurus, ning tehniline dokumentatsioon protsessi käigus kasutatud seadmete kohta;
c)
määratleda ja kirjeldada inimeste ja loomade tervist ohustavaid bioloogilisi riske, mis kaasnevad asjaomase meetodi kasutamisega asjaomastesse loomsete kõrvalsaaduste kategooriatesse kuuluva materjali töötlemisel;
d)
näidata, et kõigi kõnealuse protsessi tulemusena saadud toodete, ka reovee puhul on võimalik vähendada asjaomasesse kategooriasse kuuluvate loomsete kõrvalsaadustega kaasnevaid kõige resistentsemaid bioloogilisi riske vähemalt samale tasemele, kui seda võimaldavad käesoleva määrusega kehtestatud töötlemismeetodid samasse kategooriasse kuuluvate loomsete kõrvalsaaduste puhul. Riskide vähendamise tase tuleb määrata valideeritud vahetu mõõtmise teel, välja arvatud juhul, kui on lubatud modelleerimine või teiste protsessidega võrdlemine.
(4)1.2.3. a)
mõõdetakse elujõulisuse/nakkavuse vähenemist: sisetekkeliste indikaatororganismide puhul protsessi kestel, kui:
indikaatorit esineb kogu tooraines suurtes kogustes,
indikaator ei ole töötlemisprotsessi surmavate aspektide suhtes vähem resistentne, aga ka mitte märkimisväärselt resistentsem kui haigusetekitajad, mille uurimiseks seda kasutatakse,
indikaatorit on suhteliselt lihtne kvantifitseerida, identifitseerida ja kinnitada; või
b)
kasutatakse põhjalikult kirjeldatud katseorganismi või viirust, mis sisestatakse algmaterjali sobivas katsekehas. Kui protsess on mitme-etapiline, tuleb hinnata, millisel määral on tiitrit vähendavad etapid kumuleeruvad, ning kas protsessi algetapid võivad järgnevaid etappe negatiivselt mõjutada;
c)
esitatakse aruanne kogu protsessi kohta
i)
kirjeldades üksikasjalikult kasutatud metoodikat;
ii)
kirjeldades analüüsitud proove;
iii)
näidates, et analüüsitud proovide arv on representatiivne;
iv)
näidates, et katsete arv ja mõõtmispunktide valik on õigustatud;
v)
näidates, milline on kasutatud tuvastusmeetodite tundlikkus ja spetsiifilisus;
vi)
esitades andmed katsete käigus mõõdetud näitajate korduvuse ja statistilise varieeruvuse kohta;
vii)
põhjendades prioonide asendusainete asjakohasust, kui neid mõõtmiseks kasutati;
viii)
näidates, juhul kui ei tehta vahetuid mõõtmisi, vaid kasutatakse modelleerimist või teiste protsessidega võrdlemist, et on kindlaks tehtud riske vähendavad tegurid ning kehtestatud riskide vähendamise meetod;
ix)
esitades kogu protsessi hõlmavad andmed riske vähendavate tegurite otseste mõõtmiste kohta, mis näitavad, et nende tegurite toime on kogu töödeldava partii ulatuses ühtlane.
temperatuur,
rõhk,
aeg,
mikrobioloogilised kriteeriumid.
(4)1.2.3.4.5. a)
üksteisest sõltuvate protsessidega seonduvad riskid, eelkõige selliste võimalike kaudsete mõjude hindamise tulemused, mis võivad
i)
mõjutada konkreetse protsessi võimet riski vähendada;
ii)
kaasneda kõnealuse protsessi tulemusena saadud toodete transpordi või ladustamise, samuti ohutu kõrvaldamisega (sh reovee kõrvaldamisega);
b)
toodete kavakohase lõppkasutusega seotud riskid, eelkõige:
i)
tuleb täpsustada kõnealuse protsessi tulemusena saadud toodete kavakohane lõppkasutus;
ii)
tuleb teha inimeste ja loomade terviseriskide ning võimalike keskkonnamõjude hindamine, tuginedes punkti 2 alapunkti d kohaselt tehtud riskivähendamise hinnangule.
(4)1.2.3.4.5.6. a)
voodiagramm, kus on näidatud protsessi käik;
b)
punkti 2 alapunktis d osutatud tõendusmaterjal, samuti muu materjal, mis aitab põhjendada taotluses esitatud teavet, nagu on sätestatud punktis 2.
(5) VIII lisa muudetakse järgmiselt:
(5) a)
II peatüki punkti 2 alapunkti b alapunkt xvii asendatakse järgmisega:
xvii)
eksponaatide puhul eksponaat, mitte inimtoiduks, mitte alapunktis a nimetatud tekst;
xviii)
XIII lisa XIII peatükis osutatud kalaõli puhul, mis on mõeldud ravimite tootmiseks, ravimite tootmiseks mõeldud kalaõli, mitte alapunktis a nimetatud tekst;
xix)
IV lisa IV peatüki 2. jao punktis I kohaselt lubjaga töödeldud sõnniku puhul, sõnniku ja lubja segu.;
b)
V peatüki punkti 3 alapunkti d alapunkt ii asendatakse järgmisega:
ii)
need on mõeldud teadustööks või muuks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 17 osutatud otstarbeks, mille pädev asutus on heaks kiitnud;
e)
taastuvkütus, mis on toodetud 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest IV lisa IV peatüki 2. jao punkti J kohaselt..
(6) XI lisa I peatüki 2. jao sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: Töödeldud sõnniku ning töödeldud sõnnikust ja nahkhiireguaanost saadud toodete turule laskmise suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi. Lisaks tuleb nahkhiireguaano puhul taotleda sihtliikmesriigi nõusolekut, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1..
(7) XIII lisale lisatakse XIII peatükk:
(7) XIII Erinõuded kalaõli kohta mis on mõeldud ravimite tootmiseks
PEATÜKK Tootmisahela lõpp-punkt ravimite tootmiseks mõeldud kalaõli puhul Kalaõli, mis on saadud X lisa II peatüki 3. jao punktis A.2 osutatud materjalidest, mida on hapetustatud naatriumhüdroksiidi lahusega temperatuuril 80 °C või üle selle ning mida on seejärel puhastatud destilleerimise abil temperatuuril 200 °C või üle selle, võib kooskõlas käesoleva määrusega ravimite tootmiseks piiranguid kohaldamata turule lasta..
(8) XIV lisa muudetakse järgmiselt:
(8) a)
I peatükki muudetakse järgmiselt:
i)
1. jagu muudetakse järgmiselt:
sissejuhatavas osas asendatakse punkt e) järgmisega:
pt_1 e)
need tuleb esitada liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas koos dokumendiga, mis on koostatud tabeli 1 veerus Tõendid/näidisdokumendid osutatud näidise alusel;
f)
need peavad pärinema tunnustatud või registreeritud ettevõttest, mida on tunnustanud kolmanda riigi pädev asutus, ning mis on kantud asjaomaste ettevõtete loetellu, millele on osutatud artiklis 30.
tabeli 1 reas nr 1 asendatakse teises veerus esitatud tootekirjeldus järgmisega: Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, mis ei ole lemmikloomatoit ega ega selliseid valke sisaldav määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööt.
ii)
2. jaos asendatakse pealkiri järgmisega: Töödeldud loomse valgu import. See hõlmab kõnealust valku sisaldavaid segusid ja tooteid, mis ei ole lemmikloomatoit ega selliseid valke sisaldav määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööt.;
b)
II peatükki muudetakse järgmiselt:
i)
1. jagu muudetakse järgmiselt:
sissejuhatavas osas asendatakse punktid d ja e järgmisega:
pt_1 d)
need peavad pärinema tunnustatud või registreeritud ettevõttest, mida on tunnustanud kolmanda riigi pädev asutus, ning mis on kantud asjaomaste ettevõtete loetellu, millele on osutatud artiklis 30;” ning
e)
neil peab transpordi ajal kuni liitu sisenemisel toimuva veterinaarkontrolli kohani olema kaasas terviseohutuse tõend, millele on viidatud tabeli 1 veerus Tõendid/näidisdokumendid; või
f)
need tuleb esitada liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas koos dokumendiga, mis on koostatud tabeli 2 veerus Tõendid/näidisdokumendid osutatud näidise alusel.
a)b)c)d)
tabeli 2 rida nr 17 asendatakse järgmisega: 17 Põllumajandusloomade toiduahelast välja jäävate teatavate kasutusviide jaoks mõeldud sulatatud rasvad Kui tegu on biodiislikütuse tootmiseks mõeldud materjalidega: artiklites 8, 9 ja 10 nimetatud 1., 2. ja 3. kategooria materjal. Kui on tegu IV lisa IV peatüki 2. jao punktis J viidatud taastuvkütuse tootmiseks mõeldud materjalidega: artiklites 9 ja 10 nimetatud 2. ja 3. kategooria materjal. Kui tegu on orgaaniliseks väetiseks ja mullaparandusaineks mõeldud materjalidega: artikli 9 punktides c ja d ning punkti f alapunktis i nimetatud 2. kategooria materjal ja artiklis 10 (v.a punktid c ja p) nimetatud 3. kategooria materjal. Kui tegu on muuks otstarbeks mõeldud materjalidega: artikli 8 punktides b, c ja d nimetatud 1. kategooria materjal, artikli 9 punktides c ja d ning punkti f alapunktis i nimetatud 2. kategooria materjal ja artiklis 10 (v.a punktid c ja p) nimetatud 3. kategooria materjal. Sulatatud rasvad peavad vastama 9. jaos sätestatud nõuetele. Kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, või kalamaterjalide puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas. XV lisa 10. peatüki punkt B
ii)
9. jao punkti a alapunkt iii asendatakse järgmisega:
iii)
käesoleva määruse IV lisa IV peatüki 2. jao punktis J viidatud taastuvkütuse tootmiseks mõeldud materjalide puhul määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 9 viidatud 2. kategooria materjalidest ja artiklis 10 viidatud 3. kategooria materjalidest;
iv)
muude materjalide puhul määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktides b, c ja d nimetatud 1. kategooria materjalidest, määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punktides c ja d ja punkti f alapunktis i viidatud 2. kategooria materjalidest või 3. kategooria materjalidest, ent mitte artikli 10 punktides c ja p viidatud materjalidest;
(9) XV lisa 10. peatüki B osa asendatakse järgmisega:
(9)
10. Terviseohutuse tõend
PEATÜKK, B OSA Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud ja väljaspool söödaahelat kasutatavate sulatatud rasvade kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu I osa Saadetise andmed RIIK: Veterinaarsertifikaat impordiks ELi I.1. Kauba saatja Nimi Aadress Telefon I.2. Sertifikaadi viitenumber I.2.a I.3 Pädev keskasutus I.4. Pädev kohalik asutus I.5. Kauba saaja Nimi Aadress Postiindeks Telefon I.6. ELis saadetise eest vastutav isik Nimi Aadress Postiindeks Telefon I.7. Päritoluriik ISO kood I.8. Päritolupiirkond Kood I.9. Sihtriik ISO kood I.10. Sihtpiirkond Kood I.11. Päritoluriik Nimi Loa number Aadress Nimi Loa number Aadress Nimi Loa number Aadress I.12. Sihtkoht Tolliladu Nimi Loa number Aadress Postiindeks I.13. Laadimiskoht I.14. Väljumiskuupäev I.15. Transpordivahend Lennuk Laev Raudteevagun Maanteeveok Muu Identifitseerimistunnused Viited dokumentidele I.16. ELi sisenemise piiripunkt I.17. I.18. Kauba kirjeldus I.19. Kauba kood (HSi kood) I.20. Kogus I.21. Toote temperatuur Välistemperatuur Jahutatud Külmutatud I.22. Pakendite arv I.23. Plommi/konteineri number I.24. Pakendiliik I.25. Kauba lubatud otstarve: Tehniline otstarve I.26. Transiidiks kolmandasse riiki ELi kaudu Kolmas riik ISO kood I.27. Impordiks või sissepääsuks ELi I.28. Kauba identifitseerimine Liik (teaduslik nimetus) Kauba liik Ettevõtte loa number Tootmisettevõte Pakendite arv Pakendite arv Partii number II osa: Sertifikaat RIIK Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud ja väljaspool söödaahelat kasutatavad sulatatud rasvad II. Terviseteave II.a. Sertifikaadi viitenumber II.b. Mina, allakirjutanud ametlik veterinaararst, teatan, et olen lugenud ja mõistan määrust (EÜ) nr 1069/2009(1a), eelkõige selle artikleid 8, 9 ja 10, ja määrust (EL) nr 142/2011(1b), eelkõige selle XIV lisa II peatükki, ning kinnitan seoses eelkirjeldatud sulatatud rasvadega järgmist: II.1. tegemist on sulatatud rasvadega, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks ja mis vastavad alljärgnevatele tervishoiunõuetele; II.2. nende valmistamisel on kasutatud üksnes järgmisi loomseid kõrvalsaadusi: II.2.1. biokütuse tootmiseks mõeldud materjalide puhul – määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 8, 9 ja 10 viidatud loomsed kõrvalsaadused; II.2.2. määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa IV peatüki 2. jao puntkis J viidatud biodiislikütuse tootmiseks mõeldud materjalide puhul, määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 9 ja 10 viidatud loomsete kõrvalsaaduste puhul; II.2.3. muuks otstarbeks ettenähtud materjalide puhul: (2)kas [- loomsed kõrvalsaadused, mis sisaldavad lubatud ainete või saasteainete jääke direktiivi 96/23/EÜ artikli 15 lõikes 3 osutatud lubatud tasemetest rohkem;] (2)kas/või [- loomsed saadused, mis on neis esinevate võõrkehade tõttu tunnistatud inimtoiduks kõlbmatuks;] (2)kas/või [- muud loomad ja loomade kehaosad kui need, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 8 ja 10, kui need loomad surid muul viisil kui inimtoiduks tapmise või surmamise tõttu, sh haiguste tõrjeks hukatud loomad;] (2)kas/või [- tapetud loomade rümbad ja loomade kehaosad või tapetud ulukite kehad või kehaosad, mis on kõlblikud inimtoiduks vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele, kuid mis ei ole ärilistel kaalutlustel inimtoiduks ette nähtud;] (2)kas/või [- rümbad ja järgmised kehaosad tapamajas tapetud loomadelt, kes tunnistati tapaeelse kontrolli põhjal inimtoiduks tapmiseks kõlblikuks, või kehad ja järgmised kehaosad ulukitelt, kes tapeti kasutamiseks inimtoiduks vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele: i) loomade rümbad või kehad ja kehaosad, mis on tunnistatud inimtoiduks kõlbmatuks vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele, kuid millel ei ilmne mingeid inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte; ii) kodulindude pead; iii) loomade (v.a mäletsejalised) toornahad, kaasa arvatud nahalõiked ja -jäägid; sarved ja jalad, kaasa arvatud randme- ja kämblaluud, pöiad, pöiapärad ja varbalülid; iv) seaharjased; v) suled;] (2)kas/või [- veri tapamajas tapetud loomadelt (v.a mäletsejalised), kellel ei ilmnenud mingeid vere kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte ja kes tunnistati tapaeelse kontrolli põhjal inimtoiduks tapmiseks kõlblikuks vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele;] RIIK Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud ja väljaspool söödaahelat kasutatavad sulatatud rasvad II. Terviseteave II.a. Sertifikaadi viitenumber II.b. (2)kas/või [- loomsed kõrvalsaadused, mis on tekkinud inimtoiduks ette nähtud toodete valmistamisel, sealhulgas rasvatustatud kondid, kõrned ning piima töötlemisel tekkinud tsentrifuugimis- või separeerimissete;] (2)kas/või [- loomsed saadused või loomseid saadusi sisaldav toit, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks kas ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendamisdefektide või muude puuduste tõttu, mis ei ohusta inimeste ega loomade tervist;] (2)kas/või [- loomne lemmikloomatoit ja sööt või loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid sisaldav sööt, mis ei ole enam ette nähtud söödana kasutamiseks kas ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendamisdefektide või muude puuduste tõttu, mis ei ohusta inimeste ega loomade tervist;] (2)kas/või [- veri, platsenta, vill, suled, karvad, sarved, kabja- ja sõralõikmed ning toorpiim elusloomadelt, kellel ei ole ilmnenud mingite asjaomase toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte;] (2)kas/või [- veeloomad (v.a mereimetajad) ja nende kehaosad, millel ei ole ilmnenud mingeid inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte;] (2)kas/või [- kõrvalsaadused veeloomadest, mis on saadud ettevõtetest, kus valmistatakse inimtoiduks ettenähtud tooteid;] (2)kas/või [- järgmine materjal loomadelt, kellel ei ole ilmnenud mingeid sellise materjali kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte: i) pehme koe või lihaga karpide või koorikloomade kojad või koorikud; ii) järgmine maismaaloomadelt pärinev materjal: kõrvalsaadused haudejaamadest; munad; munade kõrvalsaadused, sh munakoored; iii) ärilisel eesmärgil tapetud ööpäevased tibud;] (2)kas/või [- selgrootud vee- ja maismaaloomad, kes ei kuulu inimestele või loomadele patogeensete liikide hulka;] (2)kas/või [- näriliste ja jäneseliste hulka kuuluvad loomad ja nende kehaosad, välja arvatud 1. kategooria materjal, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti a alapunktides iii, iv ja v, ning 2. kategooria materjal, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punktides a–g;] (2)kas/või [- toornahad, kabjad, suled, vill, sarved, karvad ja karusnahk surnud loomadelt, kellel ei ilmnenud mingeid asjaomase toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste tunnuseid;] (2)kas/või [- selliste tapamajas tapetud loomade rasvkude, kellel ei ilmnenud mingeid selle materjali kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte ja kes tunnistati tapaeelse kontrolli põhjal inimtoiduks tapmiseks kõlblikuks vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele;] II.2.4. materjalide puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks muuks otstarbeks kui orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete või määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa IV peatüki 2. jao puntkis J viidatud taastuvkütuse tootmiseks: (2)kas [- määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 3 lõike 1 punktis g nimetatud määratletud riskiteguriga materjal;] RIIK Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud ja väljaspool söödaahelat kasutatavad sulatatud rasvad II. Terviseteave II.a. Sertifikaadi viitenumber II.b. (2)kas/või [- surnud loomade terved kehad või kehaosad, mis sisaldasid kõrvaldamise ajal määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 3 lõike 1 punktis g nimetatud määratletud riskiteguriga materjali;] (2)kas/või [- loomsed kõrvalsaadused loomadest, kelle puhul on aineid kasutatud ebaseaduslikult vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis d või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele;] (2)kas/või [- loomsed kõrvalsaadused, mis sisaldavad direktiivi 96/23/EÜ I lisa B rühma punktis 3 loetletud muude ainete ja keskkonna saasteainete jääke, kui sellised jäägid ületavad Euroopa Liidu õigusaktides või nende puudumisel importiva liikmesriigi õigusaktides sätestatud lubatud taset;] II.3. sulatatud rasvad vastavad järgmistele nõuetele: a) neid on haigusetekitajate hävitamiseks töödeldud määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa III peatükis sätestatud … meetodi alusel; b) need on enne Euroopa Liitu saatmist märgistatud glütserooltriheptanaadiga nii, et need sisaldavad homogeenselt vähemalt 250 mg glütserooltriheptanaati ühe kilogrammi rasva kohta; c) mäletsejalistelt pärinevate sulatatud rasvade puhul on eemaldatud lahustumatud lisaained, mis ületavad 0,15 massiprotsenti; d) neid on transporditud tingimustel, mis välistavad nende saastumise, ja e) nende pakendil või mahutil on silt kirjaga „MITTE INIM- EGA LOOMATOIDUKS”; II.4. materjalide puhul, mis on ette nähtud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete või määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa IV peatüki 2. jao puntkis J viidatud taastuvkütuse tootmiseks: (2)kas [toode ei sisalda määruse (EÜ) nr 999/2001(3) V lisas nimetatud määratletud riskiteguriga materjali ega veiste, lammaste või kitsede kontidest mehhaaniliselt eraldatud lihamassi ega ole saadud sellisest materjalist; ning loomi, kellelt toode pärineb, ei ole tuimastatud ega tapetud koljuõõnde süstitud gaasiga ega tapetud kesknärvisüsteemikudede vigastamise teel koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendi abil.] (2)või [toode ei ole saadud muust veistelt, lammastelt või kitsedelt pärinevast materjalist kui see, mis on saadud loomadelt, kes on sündinud, kasvatatud ja tapetud riigis või piirkonnas, mis on vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 5 lõikele 2 liigitatud väheolulise veiste spongiformse entsefalopaatia riskiga riikide või piirkondade hulka, ega sisalda sellist materjali;] Märkused I osa Lahter I.6: ELis saadetise eest vastutav isik: selle lahtri täitmine on kohustuslik ainult juhul, kui tegemist on transiitkauba kohta antava sertifikaadiga; imporditava kauba kohta antava sertifikaadi puhul võib selle samuti täita. Lahtrid I.11 ja I.12: Tunnustamisdokumendi number: ettevõtte registreerimisnumber, mille on andnud pädev asutus. Lahter I.12: Sihtkoht: selle lahtri täitmine on kohustuslik ainult juhul, kui on tegemist transiitkauba sertifikaadiga. Transiitkaupu võib ladustada üksnes vabatsoonis, vabalaos ja tollilaos; Lahter I.15: registreerimisnumber (raudteevagunid või -konteinerid ja veoautod), lennunumber (õhusõiduk) või nimi (laev); teave tuleb esitada maha- ja ümberlaadimise korral. Lahter I.19: kasutada asjakohast HSi koodi: 15.02; 15.03; 15.04; 15.05; 15.06; 15.16.10; 15.17 või 15.18. RIIK Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud ja väljaspool söödaahelat kasutatavad sulatatud rasvad II. Terviseteave II.a. Sertifikaadi viitenumber II.b. Lahter I.23: lahtise lasti konteinerite puhul lisatakse vajaduse korral mahuti number ja plommi number. Lahter I.25: Tehniline otstarve: muuks kui loomatoiduks. Lahtrid I.26 ja I.27: täita vastavalt sellele, kas tegemist on transiidiks või impordiks antava sertifikaadiga. Lahter I.28: Tootmisettevõte: märkida töötlemisettevõtte registrinumber. II osa: (1a) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1. (1b) ELT L 54, 26.2.2011, lk 1. (2) Mittevajalik välja jätta. (3) ELT L 147, 31.5.2001, lk 1. Allkirja ja pitseri värv peab erinema teksti värvist. Märkus ELis saadetise eest vastutavale isikule: käesolev sertifikaat on koostatud üksnes veterinaariaalastel eesmärkidel ja see peab saadetisega kuni piiripunkti jõudmiseni kaasas olema. Ametlik veterinaararst/inspektor Nimi (trükitähtedega): Kvalifikatsioon ja ametinimetus: Kuupäev: Allkiri: Pitser:
(10) XVI lisa III peatükis lisatakse 11.jagu:
(10)
11. Ametlik kontroll materjali hüdrolüüsi ja sellele järgneva kõrvaldamise üle
jagu Pädev asutus peab kontrollima kohti, kus toimub materjali hüdrolüüs, millele järgneb kõrvaldamine, vastavalt IV lisa IV peatüki 2. jao punktile H. Sellise kontrollimise käigus peab selleks, et saaks võrrelda lähetatud ja kõrvaldatud hüdrolüüsitud materjali koguseid, kontrollima ka dokumente: Kontrollitoiminguid tehakse korrapäraselt ja riskihinnangu alusel. Kontrollkäike hüdrolüüsikonteineri asukohta tehakse selle käitamise esimese 12 kuu jooksul iga kord, kui hüdrolüüsitud materjali konteinerist välja võetakse. Pärast esimese 12kuulise käitamisperioodi möödumist tehakse kontrollkäike konteineri asukohta iga kord, kui konteiner tühjendatakse ning kontrollitakse korrosiooni- ja lekkekindlust määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa IV peatüki 2. jao punkti H alapunkti j kohaselt.
a)
asjaomases kohas hüdrolüüsitud materjalide koguste kohta;
b)
ettevõtetes, kus toimub hüdrolüüsitud materjali kõrvaldamine.