Komisjoni otsus, 8. veebruar 2011, milles käsitletakse Euroopa Liidu rahalist toetust Madalmaadele Q-palaviku alaste uuringute jaoks (teatavaks tehtud numbri K(2011) 554 all) (Ainult hollandikeelne tekst on autentne) (2011/89/EL)
Grade B
mapped from publisher markup. A grade says how a document's structure was obtained, not how reliable the law is.
Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2011/89@2011-02-08/et
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, eriti selle artiklit 23,
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi finantsmäärus), eriti selle artiklit 75,
võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (edaspidi rakenduseeskirjad), eriti selle artiklit 90,
ning arvestades järgmist:
(1) Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb Euroopa Liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.
(2) Q-palavik on väga nakkav zoonootiline haigus, mida põhjustab patogeen Coxiella burnetii ja mida esineb peaaegu kõigis maailma riikides. Haiguse edasikandjad võivad olla paljud kodu- ja metsloomad, kuid peamised allikad on veised, kitsed ja lambad.
(3) ELis ei ole ühtlustatud eeskirju loomade Q-palavikust teatamise ja selle tõrje kohta. Tauditõrjemeetmed võetakse üldiselt riiklikul, piirkondlikul või isegi põllumajandusettevõtete tasandil.
(4) Vastavalt toiduohutusameti 27. aprilli 2010. aasta arvamusele on Q-palaviku üldine mõju inimeste ja kodumäletsejaliste tervisele ELi liikmesriikides piiratud. Siiski võib teatavas epidemioloogilises olukorras ja konkreetsete riskirühmade puhul olla mõju rahva tervisele ja seega ka mõju ühiskonnale ja/või majandusele märkimisväärne.
(5) Aastatel 2008 ja 2009 täheldati Madalmaades inimeste Q-palavikku nakatumise olulist kasvu ning haigusse on surnud mitu inimest. Epidemioloogilised uuringud näitasid seost suurte lüpsikitsede kasvatusettevõtetega selles piirkonnas, kus viimasel aastakümnel on kiiresti arenenud just seda tüüpi piima tootmine. Siiski toodi eespool nimetatud toiduohutusameti arvamuses esile, et täpsed põhjused, miks ilmnesid kliinilised probleemid loomadel 2005. aastal ja miks suurenes inimeste nakatumine 2007. aastal, ei ole veel selged.
(6) 24. märtsil 2010 esitas Madalmaade põllumajanduse, looduse ja toidukvaliteedi ministeerium otsuse 2009/470/EÜ raames kaasrahastamise taotluse tehniliste ja teaduslike uuringute läbiviimiseks haiguse dünaamika ning kodumäletsejaliste suhtes kohaldatavate võimalike tõrjemeetmete (nt kitsede vaktsineerimine) tõhususe kohta.
(7) Uuringud, mille läbiviimiseks Madalmaad kaasrahastamist taotlesid, käsitlevad muu hulgas järgmiseid teemasid: i) Madalmaades eri loomaliikidel esinevate Coxiella burnetii eri genotüüpide iseloomustus ja nende virulentsuse erinevus, ii) Coxiella burnetii patogeensus tiinete ja mittetiinete kitsede puhul, iii) Coxiella burnetii säilimine sõnnikus ja iv) sobivad desinfitseerimisvahendid.
(8) Vastavalt otsuse 2009/470/EÜ artiklile 22 võib liit võtta või aidata liikmesriikidel või rahvusvahelistel organisatsioonidel võtta tehnilisi ja teaduslikke meetmeid, mis on vajalikud liidu veterinaaria valdkonna õigusaktide täiendamiseks ning veterinaariahariduse või -koolituse arendamiseks.
(9) Q-palaviku alaseid uuringuid Madalmaades tuleb rahaliselt toetada, kuna nende tulemused võivada aidata kaasa liidu veterinaaria valdkonna õigusaktide edasisele täiendamisele, eelkõige seoses haiguse seire ja sellest teatamise ühtlustatud eeskirjade võimaliku vastuvõtmisega.
(10) Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) kohaselt tuleb veterinaarmeetmeid rahastada Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Finantskontrolli läbiviimise eesmärgil kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid 9, 36 ja 37.
(11) Rahaline toetus makstakse välja tingimusel, et kavandatud uuringud on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on esitanud komisjonile kogu vajaliku teabe.
(12) Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
1. Euroopa Liit annab Madalmaadele rahalist toetust Q-palaviku alasteks uuringuteks, mis on kokkuvõtlikult esitatud lisas. Käesolev otsus kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 75 tähenduses.
2. Täidetud peavad olema järgmised tingimused:
a) uuringute tulemused tuleb teha kättesaadavaks komisjonile ja kõigile liikmesriikidele ning esitada toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele;
b) Madalmaad peavad esitama komisjonile tehnilise ja finantsaruande hiljemalt 31. märtsiks 2012. aastal ning koos finantsaruandega tuleb esitada tehtud kulutusi ja saadud tulemusi tõendavad dokumendid.
Artikkel 2
1. Artikli 1 lõikes 1 osutatud tööde teostamiseks käesoleva otsusega ette nähtud toetuse maksimummäär on 500000 eurot, mida rahastatakse Euroopa ühenduste 2011. aasta üldeelarve järgmisest eelarvereast:
eelarverida nr 17 04 02 01: 500000 eurot.
2. Liidu rahaline toetus makstakse välja pärast artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud aruannete ja tõendavate dokumentide esitamist.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.
Brüssel, 8. veebruar 2011 Komisjoni nimel komisjoni liige John Dalli
ANNEX
LISA
Artikli 1 lõikes 1 osutatud Q-palaviku epidemioloogiat ning võimalike kodumäletsejaliste suhtes kohaldatavate tõrjemeetmete tõhusust käsitlevate tehniliste ja teaduslike uuringute kirjeldus
Projekt 1 Q-palavik kitsedel hõlmab bakteri C. burnetii kasvatamist ja Madalmaades leiduvate C. burnetii eri genotüüpide iseloomustamist. Samuti käsitleb see C. burnetii säilimist sõnnikus, erinevaid nakatumise viise, immuunsuse väljakujunemist, C. burnetii levikut tiinete ja mittetiinete kitsede seas ja üldteavet C. burnetii patogeneesi kohta. Projekt 2 C. burnetii tüvede virulentsuse hindamine kitsedel käsitleb küsimust, kas praegu Madalmaades kitsedel leviv bakteritüvi on virulentsem kui teised C. burnetii tüved. Projekt 3 Q-palaviku patogeneesid uurib C. burnetii nakkuse patogeneesi kitsedel; tiinuse rolli C. burnetii nakkuse patogeneesis; rakuvahendatud ja humoraalse immuunsuse väljakujunemist; C. burnetii tüvede virulentsuse erinevust kitsedel ja loomulikul nakatumisel tekkivat kaitsvat immuunsust. Teadmised patogeneesi ja haiguse karjasisese edasikandumise kohta aitavad paremini mõista diagnostiliste testide tulemusi. Projekt 4 Q-palaviku tüved veistel, lammastel, koertel ja kassidel uurib seost Q-palavikku nakatunud inimeste ja nakkuse võimalike loomsete allikate vahel. Eesmärk on võrrelda eri loomaliikidelt leitud Q-palaviku tüvesid inimestelt leitud tüvedega. See on oluline, et saaks välistada inimeste nakatumise põhjusena muud loomad peale lüpsikitsede. Projekt 5 Vaktsineerimise tõhusus võrdleb varem eelkõige Prantsusmaal teostatud väliuuringuid uute Madalmaades tehtud väliuuringutega, et hinnata kitsede Q-palaviku vastu vaktsineerimise tõhusust. Projekt 6 Sobivate desinfitseerimisvahendite otsimine – eesmärk on sobivate desinfitseerimisvahendite väljaselgitamine ja hindamine, kas selliseid materjale nagu puit, põhk, pinnas ja sõnnik saab tõhusalt desinfitseerida. Projekt sisaldab i) desinfitseerimisvahendite kriteeriumide määratlemist, ii) C. burnetii ja C. burnetii eoste inaktiveerimist puhastes vedelikes, iii) C. burnetii ja C. burnetii eoste inaktiveerimist kompleksmaterjalides ja sõnnikus ning iv) C. burnetii ja C. burnetii eoste inaktiveerimist komplekssetel pindadel.