Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2013/1205@2013-11-26/et

Contents

1. Preamble
2. (24)
3. (35)
4. (81) Tabel 1 Liidu tarbimine (1000 m2)
5. (83) Tabel 2 Impordi maht (1000 m2) ja turuosa
6. (86) Tabel 3 Allikas: Impordihinnad (eurot/m2)
7. (95) Tabel 4 Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine
8. (98) Tabel 5 Müügimaht ja turuosa
9. (101) Tabel 6 Tööhõive ja tootlikkus
10. (107) Tabel 7 Keskmine müügihind liidus
11. (111) Tabel 8 Keskmine tööjõukulu töötaja kohta
12. (113) Tabel 9 Varud
13. (116) Tabel 10 Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus
14. (134) Tabel 11 Import kolmandatest riikidest (1000 m2)
15. (138) Tabel 12 Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordisuutlikkus
16. 1. Artikkel 1
    2. Artikkel 2
    3. Artikkel 3
17. ANNEX

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi algmäärus), eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist: MENETLUS Algatamine

(1) 28. veebruaril 2013 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi algatamisteade) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi Hiina RV või asjaomane riik) pärit solaarklaasi impordi suhtes liitu.

(2) Uurimine algatati kaebuse alusel, mille esitas 15. jaanuaril 2013 EU ProSun Glass (edaspidi kaebuse esitaja) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu solaarklaasi kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote dumpinguhinnaga müümise kohta ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti uurimise alustamiseks piisavaks.

(3) Pärast algatamisteate avaldamist teavitati komisjoni, et toode on algatamisteate punktis 2 valesti määratletud. Sellest tulenevalt avaldati Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate parandus, milles asjaomane väike viga parandati.

(4) 27. aprillil 2013 teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates samaaegselt toimuva subsiidiumivastase menetluse algatamisest Hiina RVst pärit solaarklaasi impordi suhtes ja alustas eraldi uurimist.

Registreerimine

(5) Koos kaebusega esitati taotlus registreerida asjaomasest riigist pärit solaarklaasi import, mis seejärel võeti 2. oktoobril 2013 tagasi.

Asjaomased isikud

(6) Komisjon andis uurimise algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele Hiina RV tootjatele, importijatele, kauplejatele, kasutajatele, tarnijatele ja Hiina RV ametiasutustele. Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul. Ühtlasi teavitas komisjon algatamisest tootjaid võimalikes võrdlusriikides ja kutsus neid üles osalema.

Väljavõtteline uuring Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(7) Uurimise käigus selgus, et praegu koosneb liidu tootmisharu seitsmest tegutsevast tootjast, kellest kaks on VKEd. Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valim koosnes neljast liidu tootjast, kes komisjonile teadaolevalt tootsid enne uurimise algatamist solaarklaasi. Komisjon koostas valimi samasuguse toote suurima representatiivse müügimahu põhjal ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 50 % liidu kogutoodangust. Komisjon teavitas huvitatud isikuid kavandatud liidu tootjate valimist teatisega, mis lisati toimikusse, millega huvitatud isikud võisid tutvuda. Samuti saatis komisjon liidu tootjatele kirja, milles teavitas neid kavandatud valimist. Huvitatud isikuid kutsuti algatamisteates ka üles esitama oma seisukohti esialgse valimi kohta.

(8) Üks VKE väljendas samuti huvi valimis osalemise vastu. Komisjon otsustas lisada valimisse kõnealuse äriühingu koos teise äriühinguga, kellel oli suurem müügimaht, jättes valimist välja väikseima müügimahuga äriühingu. Muid märkusi esialgselt koostatud valimi kohta ei saadud. Selle tulemusel lisas komisjon algselt kavandatud valimisse kaks äriühingut ja kõrvaldas sealt ühe äriühingu.

(9) Lõpuks otsustas komisjon pärast kontrollkäike kõrvaldada valimist ühe viiest kaasatud äriühingust, sest leiti, et kõnealune äriühing ei ole liidu tootmisharu suhtes representatiivne. Eelkõige oli see äriühing alustamisetapis (mis ei kehtinud liidu tootmisharu kui terviku puhul) ja seega ei oleks tema kasumlikkuse suundumus andnud tõepärast ülevaadet liidu tootmisharu olukorrast.

(10) Selle tagajärjel koostati lõpuks neljast liidu tootjast koosnev valim. Lõpliku valimi arvele langeb 79 % liidu tootmisharu müügist liidu turul. Seega leitakse, et valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(11) Liidu seitsmest tootjast kolm taotlesid algmääruse artikli 19 alusel, et nende isikut ei avalikustataks. Nad väitsid, et nende isiku avaldamine võib oluliselt kahjustada nende äritegevust. Nende taotlus vaadati läbi ja see leiti olevat põhjendatud. Peale selle otsustati liidu tootjate piiratud arvu arvesse võttes jätta avalikustamata anonüümsust mitte taotlenud liidu tootjate nimed, sest see võib tahtmatult kaasa tuua ka teiste tootjate isiku avalikustamise. Äriühingu Interfloat Corporation/GMB Glasmanufaktur Brandenburg GmbH (edaspidi GMB/IF) isik on aga juba teada, sest ta teatas avalikult, et on üks kaebuse esitajatest.

Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring

(12) Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ja vajaduse korral moodustada valimi, paluti kõikidel sõltumatutel importijatel endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(13) Algatamisteatele lisatud väljavõttelise uuringu vormile vastasid neli sõltumatut importijat, samal ajal kui ainult kaks importijat esitasid konkreetsed vastused küsimustikule. Koostööd tegevate importijate väikest arvu arvesse võttes ei peetud valimi moodustamist vajalikuks.

Eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(14) Võttes arvesse eksportivate tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates kooskõlas algmääruse artikliga 17 ette väljavõtteline uuring dumpingu kindlakstegemiseks. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ja vajaduse korral moodustada valimi, paluti kõikidel eksportivatel tootjatel endast komisjonile teada anda ning esitada vastavalt algatamisteates esitatud nõuetele põhiteave oma vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012.

(15) Kaksteist Hiina eksportivat tootjat või eksportivate tootjate kontserni, kelle toodang moodustas asjaomasel perioodil üle 95 % Hiina koguekspordist liitu, esitasid taotletud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse.

(16) Saadud teabe põhjal ja kooskõlas algmääruse artikliga 17 moodustas komisjon viiest eksportivast tootjast koosneva esialgse valimi solaarklaasi suurima representatiivse liitu suunatud ekspordimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida.

(17) Nii kõiki asjaomaseid isikuid kui ka Hiina RV ametiasutusi teavitati kavandatud valimist ja kutsuti üles esitama oma märkusi. Pärast saadud märkuste analüüsimist otsustas komisjon säilitada viiest äriühingust koosneva kavandatud valimi ning kõiki huvitatud isikuid teavitati vastavalt sellele lõplikult moodustatud valimist.

(18) Järgnevalt selgus, et kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat olid oma eksportmüüki liitu ülehinnanud ja olid seepärast kaasatud valimisse põhjendamatult. Seega jäeti mõlemad äriühingud valimist välja, andes neile esmalt võimaluse esitada märkusi. Pärast äriühingute esitatud märkuste nõuetekohast hindamist jõudis komisjon järeldusele, et nad ei olnud esitanud valesid andmeid tahtlikult, ning otsustas neid jätkuvalt käsitada koostööd tegevate isikutena algmääruse artikli 18 tähenduses.

(19) Pärast kõnealuste äriühingute väljajätmist kaaluti teiste eksportivate tootjate valimisse lisamist. Võttes aga arvesse asjaolu, et mõlemad äriühingud jäeti välja uurimise hilises etapis, ei peetud seda mõistlikuks, sest see oleks võinud ohustada uurimise lõpetamist ettenähtud tähtaja jooksul.

(20) Seega on solaarklaasi eksportivate tootjate või eksportivate tootjate kontsernide läbivaadatud valim järgmine:

Flat Solar Glass Group Co., Ltd ja seotud äriühingud (edaspidi Flat Glass kontsern);

Xinyi PV Products (Anhui) Holdings (edaspidi Xinyi) ja temaga seotud kaupleja;

Zhejiang Hehe Photovoltaic Glass Technology Co., Ltd ja seotud äriühingud (edaspidi Hehe kontsern).

(21) Komisjon korrigeeris Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote eksportmüügi kogumahtu pärast seda, kui teda teavitati kahe eksportiva tootja eksportmüügi ülehindamisest (vt põhjendus 18 eespool). Vastavalt koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmetele langeb lõpliku valimi arvele üle 50 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi kogumahust ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012. Seepärast leitakse, et valim on Hiina RVst liitu eksporditava solaarklaasi mahu suhtes representatiivne.

Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(22) Komisjon saatis küsimustikud kõikidele seda taotlenud Hiina eksportivatele tootjatele, samuti valimisse kaasatud liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele ja nende ühendustele ning kasutajatele, kes olid endast algatamisteates kehtestatud tähtaja jooksul teada andnud.

(23) Küsimustikule vastasid neli Hiina eksportivat tootjat, kõik valimisse kaasatud liidu tootjad, kaks sõltumatut liidu importijat ning 12 kasutajat.

(24) Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute või äriühingute kontsernide valdustesse:

(24)

(a) liidu tootjad:

GMB/IF ja teised äriühingud, keda koheldakse konfidentsiaalselt;

(b) importijad:

Vetrad NV, Madalmaad;

(c) kasutajad:

Sunerg Solar SRL, Itaalia;

(d) eksportivad tootjad Hiina RVs:

valimisse kaasatud äriühingud:

Zhejiang Jiafu Glass Co., Ltd; Zhejiang Flat Mirror Glass Co., Ltd; Flat Solar Glass Group Co., Ltd; Shanghai Flat Glass Co., Ltd (edaspidi Flat Glass kontsern);

Xinyi PV Products (Anhui) Holdings Ltd ja Xinyi Solar (Hong Kong) Limited (edaspidi Xinyi kontsern);

Zhejiang Hehe Figured Glass Co., Ltd., Zhejiang Yaohua Import and Export Co., Ltd., ja Zhejiang Glaverbel Glass Technology Co., Ltd, Zhejiang Hehe Photovoltaic Glass Technology Co., Ltd, Hangzhou Hehe Glass Industry Co., Ltd. (edaspidi Hehe kontsern);

äriühing, mida hinnati individuaalselt:

Henan Yuhua New Material Co. Ltd (edaspidi Henan Yuhua);

(e) tootja võrdlusriigis:

arvestades vajadust määrata kindlaks normaalväärtus Hiina RV eksportivate tootjate jaoks juhuks, kui neile ei võimaldata algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis b määratletud turumajanduslikku kohtlemist, tehti normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Türgi kui võrdlusriigi andmete põhjal kontrollkäik järgmise äriühingu valdustesse:

Trakya Cam Sanayii A.Ș., Türgi.

Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(25) Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 (edaspidi uurimisperiood). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi vaatlusalune periood).

VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE Vaatlusalune toode

(26) Käesoleva uurimise raames vaadeldav toode on solaarklaas, mis koosneb karastatud sooda-lubi-lehtklaasist, mille rauasisaldus on alla 300 ppm, päikese läbitustegur üle 88 % (mõõdetud vastavalt AM1,5 300–2500 nm), kuumuskindlus kuni 250 °C (mõõdetud EN 12150 kohaselt), vastupidavus termolöökidele Δ 150 K (mõõdetud EN 12150 kohaselt) ja mehaaniline tugevus vähemalt 90 N/mm2 (mõõdetud EN 1288-3 kohaselt) (vaatlusalune toode).

(27) Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodi ex70071980 alla.

(28) Solaarklaas on üks komponent nii elektri tootmiseks kasutatavate kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja kilest fotoelektriliste moodulite kui ka kuuma vee saamiseks kasutatavate lamedate päikesekollektorite valmistamisel.

Samasugune toode

(29) Uurimine näitas, et vaatlusalusel tootel ning Hiina RV siseturul toodetud ja müüdaval tootel, liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdaval tootel ning võrdlusriigina kasutatud Türgis toodetud ja Türgi siseturul müüdaval toote on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja sama peamine kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

Toote määratlusega seotud väited

(30) Üks importija soovis, et uurimise alt jäetaks välja kasvuhoonete ehitamiseks kasutatav kasvuhooneklaas, väites, et kasvuhoonete jaoks kasutatakse äärmiselt erinevas mõõdus klaasi, samas kui solaarklaasi toodetakse üksnes teatavates kindlates mõõtudes. Peale selle esitas kõnealune importija tõendi selle kohta, et osa tema impordist moodustab klaas, mille rauasisaldus on üle 300 ppm. Sellest tulenevalt jääb see osa imporditavast kasvuhooneklaasist ilmselgelt käesoleva uurimise käsitlusalast välja.

(31) Teine importija väitis, et tema imporditaval mööbliklaasil (mida kasutatakse klaasriiulite, klaaspaneelide, lauaklaaside, liuguste paneelide, kattepaneelide jms jaoks) on samasugused või väga sarnased tehnilised omadused kui solaarklaasil, kuid taotles selle uurimise alt välja jätmist, sest sellel on erinev kasutusotstarve. Esitatud tõendite põhjal tundub aga, et suuremal osal tema imporditaval klaasil ei ole kõiki eespool põhjenduses 26 kirjeldatud solaarklaasi tehnilisi omadusi. Eelkõige on kuut liiki imporditud klaasil palju suurem rauasisaldus kui 300 ppm, samal ajal kui üht tüüpi imporditud klaasi rauasisaldus on alla 300 ppm, ent selle päikese läbitustegur on oluliselt väiksem kui minimaalne 88 %, mis on vajalik selle määratlemiseks solaarklaasina. Importija väitis, et kuigi seda liiki klaas ei vasta ühele eespool põhjenduses 26 kirjeldatud solaarklaasi tehnilisele omadusele, on see kooskõlas solaarklaasi põhilise liigitusega, st tegemist on karastatud sooda-lubi-lehtklaasiga. Komisjon on esialgsel seisukohal, et uurimise käsitlusalasse kuulub üksnes seda liiki klaas, mis vastab kõikidele solaarklaasi tehnilistele omadustele. Sellest tulenevalt tehakse esialgu järeldus, et eespool nimetatud liiki klaas, mida impordib asjaomane importija, jääb väljapoole uurimise käsitlusala.

(32) Kõik kasvuhooneklaasi ja mööbliklaasi liigid, millel võivad olla solaarklaasiga sarnased tehnilised omadused, jäävad aga käesolevas etapis vaatlusaluse toote määratluse alla, sest neid on võimalik kasutada solaarklaasina.

(33) Veel väitis asjaomane importija, et valuklaas tuleks toote määratluse alt välja jätta, sest selle tootmisprotsess erineb valtsklaasi omast, mida kõnealune importija peab ainsaks solaarklaasi liigiks. Kuna valuklaasist kodusisustustooted ei suuda väidetavalt asendada solaarklaasist tooteid, väideti lisaks, et valuklaasi ei tuleks käsitada samasuguse tootena ja see tuleks uurimise käsitlusalast välja jätta. Komisjon on esialgu arvamusel, et valuklaasi ei saa uurimise käsitlusalast välja jätta, sest see vastab kõikidele eespool põhjenduses 26 esitatud tehnilistele omadustele. Lisaks näitas uurimine, et valuklaasi saab ilmaselgelt kasutada solaarklaasina ning seda toodavad nii liidu tootmisharu kui ka Hiina eksportijad. Sellest tulenevalt tehakse esialgne järeldus, et valuklaas jääb uurimise käsitlusalasse.

DUMPING Turumajanduslik kohtlemine

(34) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b määratakse Hiina RVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 1–6 nende eksportivate tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud kriteeriumidele.

(35) Need kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(35)

(1) majandusotsuseid tehakse lähtuvalt turutingimustest ja ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta ning kulutused kajastavad turuväärtusi;

(2) äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel;

(3) endisest mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud märkimisväärseid moonutusi;

(4) pankroti- ja asjaõigusaktid tagavad õiguskindluse ja stabiilsuse ning

(5) valuutavahetus toimub turukursside alusel.

(36) Kümme koostööd tegevat äriühingut taotlesid turumajanduslikku kohtlemist kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b ja täitsid turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaegade jooksul. Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt kontrolliti turumajandusliku kohtlemise võimaldamist nii kahe valimisse kaasatud äriühingu kui ka individuaalselt hinnatud äriühingu puhul (vt põhjendus 48 allpool).

(37) Selle põhjal tehti otsus turumajandusliku kohtlemise kohta järgmise nelja äriühingu või äriühingute kontserni puhul:

valimisse kaasatud äriühingud:

Zhejiang Jiafu Glass Co., Ltd; Zhejiang Flat Mirror Glass Co., Ltd; Flat Solar Glass Group Co., Ltd; Shanghai Flat Glass Co., Ltd (edaspidi Flat Glass kontsern);

Xinyi PV Products (Anhui) Holdings Ltd ja Xinyi Solar (Hong Kong) Limited (edaspidi Xinyi kontsern);

Zhejiang Hehe Figured Glass Co., Ltd., Zhejiang Yaohua Import and Export Co., Ltd.,) ja Zhejiang Glaverbel Glass Technology Co., Ltd, Zhejiang Hehe Photovoltaic Glass Technology Co., Ltd, Hangzhou Hehe Glass Industry Co., Ltd. (edaspidi Hehe kontsern);

äriühing, mida hinnati individuaalselt:

Henan Yuhua New Materials Co. Ltd (edaspidi Henan Yuhua).

(38) Komisjon hankis kõik vajalikuks peetud andmed ja kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid kõnealuste äriühingute valdustes.

(39) Seotud isikute puhul kontrollib komisjon, kas seotud isikute kontsern tervikuna täidab turumajandusliku kohtlemise tingimused. Sellistel juhtudel, kui vaatlusaluse toote tootmises või müügis osaleb otseselt või kaudselt Hiina RVs asuva taotleja tütarettevõtja või mis tahes muu seotud ettevõtja, hinnatakse turumajanduslikku kohtlemist seega nii iga üksiku äriühingu kui ka terve äriühingute kontserni puhul.

(40) Sellest tulenevalt uuriti turumajandusliku kohtlemise taotlusi nelja eksportiva tootja (äriühingute kontserni) puhul, mis koosnesid kokku üheteistkümnest juriidilisest isikust.

(41) Uurimise käigus tehti kindlaks, et ükski turumajanduslikku kohtlemist taotlevast neljast eksportivast tootjast (äriühingute kontsernist) ei suutnud tõendada, et nad täidavad kõik algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid.

(42) Täpsemalt ei suutnud kolm eksportivat tootjat ei eraldi ega kontsernina tõendada, et neil on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, ning seepärast ei vastanud nad turumajandusliku kohtlemise teisele kriteeriumile.

(43) Peale selle ei suutnud ükski neljast eksportivast tootjast ei eraldi ega kontsernina tõendada, et nende puhul ei ole varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist üle kandunud märkimisväärseid moonutusi. Sellest tulenevalt ei vastanud need äriühingud või äriühingute kontsernid turumajandusliku kohtlemise kolmandale kriteeriumile. Täpsemalt kohaldati kõigi nelja eksportiva tootja või eksportivate tootjate kontserni suhtes maksusoodustusi.

(44) Lisaks ei vastanud üks asjaomane eksportiv tootja kolmandale kriteeriumile ka selle põhjal, et hoolimata oma kehvast finantsolukorrast said mitu kontserni kuuluvat äriühingut uurimisperioodi jooksul (ja enne seda) rahalisi vahendeid selliste intressimääradega, mida tavapärastel turumajanduslikel tingimustel pakutakse üksnes heas finantsolukorras olevatele äriühingutele. Teine eksportivate tootjate kontsern ei vastanud kolmandale kriteeriumile ka seetõttu, et kontserni kuuluvad äriühingud ostsid riigi omandusse kuuluvalt tarnijalt maagaasi odavama hinnaga.

(45) Komisjon teavitas asjaomaseid äriühinguid, Hiina RV ametiasutusi ja kaebuse esitajat turumajandusliku kohtlemise uurimise tulemustest ning kutsus neid üles esitama märkusi.

(46) Esitatud märkused ei muutnud komisjoni esialgseid järeldusi. Pärast liikmesriikidega konsulteerimist kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga c teavitati 13. septembril 2013 kõiki taotlejaid individuaalselt ja ametlikult komisjoni lõplikust otsusest nende vastava turumajandusliku kohtlemise taotluse kohta.

(47) Selle põhjal ei suutnud ükski turumajanduslikku kohtlemist taotlenud neljast koostööd tegevast Hiina RV eksportivast tootjast või eksportivate tootjate kontsernist tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, ning seepärast lükati nende turumajandusliku kohtlemise taotlused tagasi.

Individuaalne hindamine

(48) Üks kahest algselt valimisse kaasatud, ent hiljem sellest välja jäetud eksportivast tootjast (vt põhjendus 18) taotles algmääruse artikli 17 lõike 3 kohaselt individuaalset hindamist juhul, kui teda valimisse ei kaasata. Pärast äriühingu valimist väljajätmist ja arvestades asjaolu, et turumajanduslikku kohtlemist käsitlev kontrollkäik oli juba toimunud (vt põhjendus 37 eespool), leiti, et asjaomasele äriühingule individuaalse hindamise võimaldamine ei oleks põhjendamatult koormav. Ükski teine valimisse mitte kaasatud eksportiv tootja ei taotlenud individuaalset hindamist.

Normaalväärtus Võrdlusriigi valik

(49) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a nägi komisjon algatamisteates ette, et normaalväärtus määratakse kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel või juhul, kui sobilikku kolmandat turumajanduslikku riiki ei leita, määratakse normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a kindlaks liidu hindade põhjal. Enne liidu hindadele tuginemist uurib komisjon kõiki võimalusi sobiliku võrdlusriigi valimiseks.

(50) Huvitatud isikuid kutsuti üles esitama märkusi võrdlusriigi valiku ja liidu hindade kasutamise kohta.

(51) Märkusi esitasid Hiina kergetööstustoodangu ja tarbekunsti impordi ja ekspordi koda, üks sõltumatu importija ning kaks Hiina eksportivat tootjat, kes kõik vaidlustasid liidu hindade kasutamise normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Sobilike võrdlusriikidena pakuti välja Türgi ja India.

(52) Vahepeal tegid komisjoni talitused kõikide sobiliku võrdlusriigi valimise võimaluste uurimisel kindlaks üksteist turumajanduslikku kolmandat riiki, kus võidaks solaarklaasi toota, tuginedes avalikult kättesaadavale teabele, ja kutsusid 24 asjaomastes riikides tegutsevat äriühingut üles tegema komisjoniga koostööd. Kõnealused riigid olid Austraalia, India, Indoneesia, Jaapan, Saudi Araabia, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Taiwan, Tai, Türgi ja Ameerika Ühendriigid.

(53) Komisjoni käsutuses olevate andmete põhjal toodetakse samasugust toodet peale Hiina RV ja liidu ainult Indias ja Türgis. Selleks et hinnata nõuetekohaselt Türgi ja India sobilikkust asjakohaste võrdlusriikidena, analüüsis komisjon samasugust toodet käsitlevat teavet, täpsemalt tootjate arvu, siseturu suurust, impordi taset ning kaubanduslikke ja mittekaubanduslikke tõkkeid mõlemas riigis. Endast andis aga teada ja väljendas valmisolekut teha komisjoniga koostööd ainult üks Türgi äriühing, hoolimata komisjoni mitmest jõupingutusest teha koostööd ka India tootjatega.

(54) Türgi näol on tegemist kolmanda turumajandusliku riigiga. Samasuguse toote suhtes kohaldatav imporditollimaks on 3 % enamsoodustusrežiimi tollitariifi määrast. Tänu Türgi ja ELi tolliliidule kohaldatakse kahepoolselt 0 % imporditollimaksu. Tundub, et samasuguse toote suhtes ei kohaldata mingeid muid tollimakse ega teisi olulisi mittekaubanduslikke tõkkeid.

(55) Uurimises koostöö tegemiseks valmisolekut väljendanud Türgi tootja väitel on ta ainus äriühing, kes Türgis samasugust toodet toodab. Äriühingu tootmismaht on märkimisväärne ning ta nii ekspordib samasugust toodet kui ka müüb seda siseturul, kusjuures ekspordikogused on suuremad kui siseturul müüdavad kogused.

(56) Hoolimata kaubanduslike ja mittekaubanduslike tõkete puudumisest ei imporditud Türgi turule uurimisperioodil peaaegu üldse solaarklaasi. Samal ajal kinnitas komisjoni uurimine, et koostööd tegeva võrdlusriigi tootja kasum oli uurimisperioodil mõistlik ega olnud ülemäärane.

(57) Tuginedes eespool kirjeldatule ja võttes arvesse kogu uurimise käesolevas etapis kättesaadavat teavet, valiti Türgi kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a esialgselt võrdlusriigiks.

Normaalväärtus

(58) Võttes arvesse asjaolu, et kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused lükati tagasi, määrati normaalväärtus Hiina eksportivate tootjate jaoks algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt andmete põhjal, mis saadi võrdlusriigis asuvalt tootjalt.

(59) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon kõigepealt, kas Türgis on samasuguse toote müük sõltumatutele klientidele representatiivne. Leiti, et koostööd tegeva Türgi tootja samasuguse toote müük toimus Türgi siseturul representatiivsetes kogustes, mis on võrreldavad liitu eksporditud vaatlusaluse toote müügiga, mille eksportisid valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad.

(60) Seejärel uuris komisjon, kas sellist müüki võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas kasumlik müük sõltumatutele klientidele. Müügitehinguid käsitati kasumlikena, kui ühikuhind oli tootmiskuludega võrdne või sellest suurem. Seega määrati kindlaks Türgi tootja tootmiskulud uurimisperioodi jooksul.

(61) Nende tooteliikide puhul, mille siseturu müügimahust üle 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku keskmise kaalutud tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(62) Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kui kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(63) Tooteliikide puhul, mis ei olnud kasumlikud, arvutati normaalväärtus nii, et Türgi tootja tootmiskuludele liideti müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumlike tooteliikide kasumimarginaal.

(64) Kuna Türgis toodetud solaarklaasi puhul ei kasutatud uurimisperioodil pindamist ega klaasivalu, ei müüdud Türgi siseturul mitut tooteliiki. Seepärast tuli selliste tooteliikide puhul, mida uurimisperioodil Türgis ei müüdud, ent mida eksporditi Hiina RVst liitu, algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt kindlaks määrata arvestuslik normaalväärtus, tuginedes Türgi võrdlustootja tootmiskuludele, millele liidetakse mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Pindamise kulud ja klaasivalu kulud põhinesid liidu tootmisharu esitatud andmetel.

Ekspordihinnad

(65) Ekspordihinnad põhinesid algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

Võrdlus

(66) Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade alusel. Dumpingumarginaalide määramiseks võrreldi valimisse kaasatud eksportijate individuaalseid tehasehindu võrdlusriigi tootja omamaise müügi hindadega või vajaduse korral arvestusliku normaalväärtusega.

(67) Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tegemiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(68) Sellest lähtuvalt võeti kõikidel juhtudel, kus ilmnes, et see hindade võrreldavust mõjutas, arvesse transpordi-, mereveo- ja kindlustuskulusid, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, eksporditollimakse ja vahendustasusid.

Dumpingumarginaal

(69) Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul võrreldi samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist arvestuslikku normaalväärtust Türgis vastava tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12.

(70) Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrreldi valimisse kaasatud eksportivate tootjate ja ühe individuaalselt hinnatud äriühingu dumpingumarginaalide kindlaksmääramiseks Türgis kindlaks määratud samasuguse toote iga liigi arvestusliku normaalväärtuse kaalutud keskmist iga äriühingu vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

(71) Valimisse mitte kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6. See marginaal kehtestati valimisse kaasatud eksportivate tootjate kohta kindlaksmääratud marginaalide põhjal.

(72) Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määrati dumpingumarginaal kindlaks kättesaadavate faktide põhjal, nagu on ette nähtud algmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks koostöö taseme Hiina RVs. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordimahu osa asjaomase riigi liitu suunatud ekspordi kogumahust, nagu on täpsustatud kaebuses (vt põhjendus 15 eespool).

(73) Koostöö tase on kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas rohkem kui 80 % liitu suunatud koguekspordist uurimisperioodil. Selle põhjal määrati kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate suhtes kohaldatav dumpingu jääkmarginaal kindlaks tasemel, mis vastab valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul kindlaksmääratud kõrgeimale dumpingumarginaalile.

(74) Kindlaksmääratud esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised. Äriühingu nimi Esialgne dumpingumarginaal Valimisse kaasatud äriühingud Flat Glass kontsern 86,2 % Hehe kontsern 75,3 % Xinyi kontsern 74,0 % Individuaalse dumpingumarginaaliga äriühing Henan Yuhua 31,9 % Valimisse mitte kaasatud koostööd tegevad äriühingud, mille suhtes kohaldatakse valimi keskmist 79,8 % Kõik teised äriühingud 86,2 %

KAHJU Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(75) Liidus tootis samasugust toodet uurimisperioodi jooksul kaheksa tootjat. Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ja neid nimetatakse edaspidi liidu tootmisharuks.

(76) Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks uurimisperioodil kasutati kogu olemasolevat teavet liidu tootmisharu kohta, sealhulgas kaebuse esitajalt saadud teavet, liidu tootmisharu ühenduse (Glass for Europe) esitatud makromajanduslikke andmeid ja valimisse kaasatud liidu tootjate vastuseid küsimustikule. Kuna solaarklaasi imporditakse liitu tollitariifistiku rubriigi 70071980 (muud – lamineeritud kildumatu klaas) all, mis hõlmab ka muid tooteid, mis ei kuulu käesoleva uurimise alla, ei saanud impordimahtude ja -väärtuste kindlakstegemiseks kasutada Eurostati andmeid. Impordimahud ja -väärtused tehti kindlaks kaebuse esitaja ning liidu tootmisharu ühenduse esitatud andmete põhjal. Kui see oli võimalik, võrreldi andmeid küsimustiku vastustega. Selle põhjal oli liidu kogutoodang uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 21734000 m2.

(77) Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 10, kaasati valimisse neli liidu tootjat, kelle toodang moodustab 79 % liidu samasuguse toote kogumüügist.

Asjaomase liidu turu kindlaksmääramine

(78) Uurimise käigus leiti, et ühegi valimisse kaasatud liidu tootja toodang ei olnud ette nähtud omatarbeks.

(79) Sellest tulenevalt ei ole uurimise jaoks vaja eraldi analüüsida müüki suletud turul.

Liidu tarbimine

(80) Liidu tarbimine määrati kindlaks liidu kõikide tootjate müügi kogumahu alusel liidu turul, millest lahutati nende eksport ja millele liideti import Hiina RVst ja import muudest kolmandatest riikidest. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 76, põhines liidu tarbimine kaebuse esitaja ning liidu tootmisharu ühenduse (Glass for Europe) esitatud andmetel ja võimaluse korral võrreldi seda valimisse kaasatud liidu tootjate vastustega küsimustikule.

(81) Tabel 1 Liidu tarbimine (1000 m2)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt. Allikas: Glass for Europe ja kaebuse esitaja 2009 2010 2011 Uurimisperiood Liidu kogutarbimine 19440 28504 35258 29040 Indeks 100 147 181 149

(82) Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu kogutarbimine 2009. aastast kuni uurimisperioodini 49 %, kuid kahanes uurimisperioodil 2011. aastaga võrreldes. Kokkuvõttes kasvas solaarklaasi tarbimine liidus 2009. aasta tasemega võrreldes märkimisväärselt. See on tingitud peamiselt lõpptoodete, eelkõige fotoelektriliste moodulite tarbimise kasvust (vt põhjendus 142 allpool).

Asjaomasest riigist pärit import Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa

(83) Tabel 2 Impordi maht (1000 m2) ja turuosa

Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import liitu muutus järgmiselt. Allikas: Glass for Europe ja kaebuse esitaja 2009 2010 2011 Uurimisperiood Hiina RVst pärit impordi maht (1000 m2) 1200 2050 6150 8350 Indeks 100 171 513 696 Turuosa 6,2 % 7,2 % 17,4 % 28,8 % Indeks 100 117 283 466

(84) Vaatlusalusel perioodil kasvas vaatlusaluse toote liitu suunatud dumpinguhinnaga impordi maht märkimisväärselt – 596 %. Selle tagajärjel suurenes oluliselt vaatlusaluse toote liitu suunatud dumpinguhinnaga impordi turuosa. Täpsemalt kasvas kõnealuse impordi turuosa 6,1 %-lt 28,7 %-le. Kokkuvõttes suurenes 2009. aastast kuni uurimisperioodini märgatavalt nii vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht kui ka turuosa.

(85) Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi kasv ületas oluliselt vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tarbimise kasvu liidus. Sellest tulenevalt said eksportivad tootjad liidu tarbimise kasvust palju suuremat kasu ja tugevdasid märgatavalt oma turupositsiooni.

Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad ja hinna allalöömine

(86) Tabel 3 Allikas: Impordihinnad (eurot/m2)

Asjaomasest riigist pärit liitu suunatud dumpinguhinnaga impordi keskmine hind muutus järgmiselt. kaebuse esitaja ning Hiina eksportivate tootjate vastused küsimustikule 2009 2010 2011 Uurimisperiood Hiina RV 6,02 6,10 4,96 4,38 Indeks 100 101 82 73

(87) Vaatlusaluse toote keskmine impordihind langes vaatlusalusel perioodil. Keskmine impordihind vähenes 27,2 % – 6,02 eurolt/m2 2009. aastal 4,38 eurole/m2 uurimisperioodil.

(88) Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi iga tooteliigi puhul kaalutud keskmisi müügihindu (korrigeerituna tehasehindade tasemele), millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid toodet sõltumatutele klientidele liidu turul, vastava tooteliigi kaalutud keskmiste impordihindadega (määratuna CIF-hindade põhjal ja ülespoole korrigeerituna, st tollivormistuse, tollimaksude, käitlemis- ja laadimiskulude võrra), millega koostööd tegevate valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate imporditud toodet müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul. Sõltuvalt toote kontrollnumbrist suurendavad kõnealused korrigeerimised hinda 7–15 %.

(89) Hindu võrreldi tooteliikide numbrite kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes eespool põhjenduses 88 sätestatud nõuetekohased korrigeerimised ning arvates maha soodustused ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus – väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil – näitas, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi puhul moodustas kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal 10,6–26,7 % valimisse kaasatud liidu tootjate hindadest.

Liidu tootmisharu majanduslik olukord

(90) Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandustegureid ja -näitajaid, mis liidu tootmisharu seisundit vaatlusalusel perioodil mõjutasid.

(91) Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 7–8, kasutati liidu tootmisharule tekitatud võimaliku kahju uurimisel väljavõttelist uuringut.

(92) Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon analüüsis vaatlusaluse perioodi makromajanduslikke näitajaid liidu tootmisharu esitatud andmete põhjal, mis hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon analüüsis mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikule esitatud vastuste põhjal.

(93) Käesoleva uurimise tarbeks hinnati järgmisi makromajanduslikke näitajaid: tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(94) Hinnati järgmisi mikromajanduslikke näitajaid: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

Makromajanduslikud näitajad Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(95) Tabel 4 Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

Vaatlusalusel perioodil muutusid liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine järgmiselt. Allikas: kaebuse esitaja ja liidu tootjate vastused küsimustikule 2009 2010 2011 Uurimisperiood Tootmisvõimsus (1000 m2) 39000 44611 48511 54615 Indeks 2009 100 114 124 140 Tootmismaht (1000 m2) 17540 29245 31245 21734 Indeks 100 167 178 124 Tootmisvõimsuse rakendamine 45 % 66 % 64 % 40 % Indeks 100 146 143 88

(96) Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu tootmisharu toodang kooskõlas tarbimisega. Tootmine saavutas tipptaseme 2011. aastal ja seejärel langes uurimisperioodil 30 %. Arvestades tarbimise suurt kasvu, suurendas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil oma tootmisvõimsust 40 %. Kuigi tootmismaht oli suurem, vähenes liidu tootjate tootmisvõimsuse rakendamise määr 5 protsendipunkti võrra, sest liidu tootmisharu oli vastusena kasvanud nõudlusele oma tootmisvõimsust suurendanud, ning jõudis uurimisperioodil 40 %-ni.

(97) Kuigi liidu tootmisharu suurendas vastusena kasvanud tarbimisele oma tootmisvõimsust, kasvas tootmismaht väiksemal määral kui tarbimine ning pärast märkimisväärset suurenemist vaatlusaluse perioodi esimesel kolmel aastal vähenes uurimisperioodil tootmisvõimsuse rakendamine, langedes kokku asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvuga.

Müügimaht ja turuosa

(98) Tabel 5 Müügimaht ja turuosa

Vaatlusalusel perioodil muutusid liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa järgmiselt. Allikas: Glass for Europe ja kaebuse esitaja 2009 2010 2011 Uurimisperiood Müügimaht (1000 m2) 17540 25568 27821 19667 Indeks 100 146 159 112 Turuosa 90,2 % 89,7 % 78,9 % 67,7 % Indeks 100 99 87 75

(99) Liidu tootmisharu müügimaht suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %. Kuna aga liidu tarbimine suurenes 49 %, viis see liidu tootmisharu turuosa kahenemiseni 90,2 %-lt 2009. aastal 67,7 %-le uurimisperioodil, st vaatlusalusel perioodil toimus märkimisväärne 25 % vähenemine. Liidu tootmisharu müügimaht kasvas palju vähem kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Selle tagajärjel ei saanud liidu tootjad tarbimise kasvust täielikku kasu ja seega vähenes nende turuosa vaatlusalusel perioodil.

Kasv

(100) Liidu tootmisharu kasv kajastub mahunäitajates, nagu näiteks toodangumaht ja müügimaht, ent eelkõige turuosas. Vaatamata tarbimise suurenemisele analüüsitud perioodil ei kasvanud liidu turuosa koos tarbimisega. Liidu tootmisharu turuosa vähenes analüüsitud perioodi jooksul, samal ajal kui impordi maht kasvas. Samal perioodil suurenes Hiina RVst pärit impordi turuosa 366 %. Asjaolu, et liidu tootmisharu ei saanud kasvanud turust täielikku kasu, avaldas üldist kahjulikku mõju selle majanduslikule olukorrale.

Tööhõive ja tootlikkus

(101) Tabel 6 Tööhõive ja tootlikkus

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Allikas: kaebuse esitaja ja liidu tootjate vastused küsimustikule 2009 2010 2011 Uurimisperiood Tööhõive (täistööaja ekvivalent) 565 792 932 857 Indeks 100 140 165 152 Tootlikkus (1000 m2/täistööaja ekvivalent) 31 37 34 25 Indeks 100 119 108 82

(102) Kokkuvõttes suurenes tööhõive 2009. aastast kuni uurimisperioodini 52 %. Kõnealune kasv toimus aga ajavahemikul kuni 2011. aastani, mil see saavutas tipptaseme (932 täistööaja ekvivalenti) ja vähenes seejärel uurimisperioodil 857 täistööaja ekvivalendini. Tootlikkus püsis suhteliselt ühtlasel tasemel kogu ajavahemikul 2009–2011. See on osaliselt tingitud asjaolust, et samasuguse toote tootmine on väga automatiseeritud ja nõuab vähe töötajaid. 2011. aastaga võrreldes vähenes tootlikkus aga uurimisperioodil 24,4 %. See oli tingitud tootmise ligikaudu 30 % vähenemisest samal ajavahemikul.

(103) Seega vähenes uurimisperioodil tööhõive, järgides samasuguse toote tootmise vähenemise suundumust.

Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(104) Kõik dumpingumarginaalid ületavad oluliselt miinimumtaset. Arvestades asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu, võib tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule pidada märkimisväärseks.

(105) Kuna see on esimene dumpinguvastane uurimine, milles vaatlusalust toodet käsitletakse, ei ole varasemast dumpingust taastumine hindamisel asjakohane küsimus.

Mikromajanduslikud näitajad

(106) Nagu on viidatud eespool põhjenduses 92, analüüsitakse mikromajanduslikke näitajaid küsimustiku vastuste põhjal, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid. Enamik valimisse kaasatud liidu tootjaid tegi oma esialgse investeeringu ja alustas samasuguse toote tootmist 2009. aastal. Seega avaldab kõnealune alustamisetapp 2009. aastal kõikidele allpool analüüsitud näitajatele olulist mõju. Selleks, et näidata suundumusi ilma valimisse kaasatud äriühingute alustamisetapi moonutava mõjuta, on esitatud indeksid ka 2010. aasta kohta.

Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(107) Tabel 7 Keskmine müügihind liidus

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Allikas: liidu tootjate vastused küsimustikule 2009 2010 2011 Uurimisperiood Ühiku keskmine müügihind liidu turul (eurot/m2) 10,64 9,07 8,91 8,20 Indeks 2009 100 85 84 77 Indeks 2010 117 100 98 90 Ühiku tootmiskulu (eurot/m2) 13,00 8,34 8,42 9,30 Indeks 2009 100 64 65 72 Indeks 2010 156 100 101 112

(108) Ühiku müügihind vähenes pidevalt tervel vaatlusalusel perioodil, ent hinnalangus oli eriti järsk uurimisperioodil, mil hind vähenes 7,9 % võrreldes 2011. aastaga, 9,5 % võrreldes 2010. aastaga ja 23 % võrreldes 2009. aastaga.

(109) Hoolimata liidu tootmisharu ühiku keskmise müügihinna ja Hiina impordi hinna suurest erinevusest, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 89, oli tooteliikide võrdlusel põhinev tegelik hindade allalöömine palju väiksem, jäädes uurimisperioodil vahemikku 10,6–26,7 %.

(110) Ühiku tootmiskulu kasvas 2011. aastast kuni uurimisperioodini 10 %, püsides ajavahemikul 2010–2011 suhteliselt stabiilsena. Üldiselt järgisid tootmiskulud ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini müügihinna suundumusi. Ühiku tootmiskulu suurenemine oli tingitud tootmismahu vähenemisest, samal ajal kui tootmise kogukulud 2011. aastast kuni uurimisperioodini tegelikult vähenesid.

Tööjõukulud

(111) Tabel 8 Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Allikas: liidu tootjate vastused küsimustikule 2009 2010 2011 Uurimisperiood Keskmine kulu töötaja kohta (eurodes) 45232 44503 48288 50615 Indeks 2009 100 98 107 112 Indeks 2010 102 100 109 114

(112) Keskmised tööjõukulud töötaja kohta kasvasid ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini pidevalt, kokku 12 %. Suurim kasv toimus aga 2011. aastast kuni uurimisperioodini, mil see moodustas 4,8 %. Tööjõukulude üldist suurenemist võib osaliselt seletada inflatsiooniga ja mõne liidu tootja kantud koondamiskuludega, mis olid tingitud tootmise vähendamisest 2011. aasta ja uurimisperioodi vahel.

Varud

(113) Tabel 9 Varud

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Allikas: liidu tootjate vastused küsimustikule 2009 2010 2011 Uurimisperiood Lõppvarud (1000 m2) 1540 1875 1657 1778 Indeks 2009 100 122 108 115 Indeks 2010 82 100 88 95

(114) Varud kasvasid ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini 7,3 % ja ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini 15 %, samas vähenesid need 2010.–2011. aastal 11,6 %.

(115) Uurimine näitas, et nii müügimahu kui ka -väärtuse vähenemist arvesse võttes hoiavad liidu tootjad laos samasuguse toote piiratud varusid. Seetõttu on samasuguse toote laovarude kasv vaatlusalusel perioodil asjakohane näitaja selle kindlakstegemisel, kas liidu tootmisharu kandis olulist kahju.

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(116) Tabel 10 Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Allikas: liidu tootjate vastused küsimustikule 2009 2010 2011 Uurimisperiood Kasumlikkus –20,3 % 8,3 % 8,2 % –14,5 % Indeks 2009 100 241 240 129 Indeks 2010 –244 100 99 –174 Rahavoog (1000 eurot) –21550 29574 33425 6200 Indeks 2009 100 337 355 229 Indeks 2010 –73 100 113 21 Investeeringud (1000 eurot) 46087 18230 7633 10712 Indeks 2009 100 40 17 23 Indeks 2010 253 100 42 59 Investeeringutasuvus –6,9 % 9,6 % 13,3 % –11,5 % Indeks 2009 100 339 393 66 Indeks 2010 –72 100 139 –120

(117) Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse näitajaks võeti protsent, mille maksueelne puhaskasum samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele liidus moodustab sellise müügi käibest.

(118) 2009. aastal kandis enamik valimisse kaasatud liidu tootjaid kahju, mis, nagu eespool on selgitatud, tulenes peamiselt asjaolust, et nad alustasid sel ajal samasuguse toote tootmist. 2010. aastal oli keskmine kasum juba 8,31 %. Seejärel kahanes kasumlikkus mõnevõrra 2011. aastal, mil algas dumpinguhinnaga impordi kasv. Uurimisperioodil kandis tootmisharu olulist kahju, st võrreldes 2011. aastaga toimus 276,6 % langus.

(119) Netorahavoog ehk valimisse kuuluvate liidu tootjate suutlikkus oma tegevust ise rahastada vähenes ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini järsult, 81 %. Alates 2010. aastast on see järkjärguliselt suurenenud ja kokkuvõttes kasvanud terve vaatlusaluse perioodi jooksul.

(120) Investeeringutasuvust väljendati kasumi protsendina investeeringute raamatupidamislikust netoväärtusest.

(121) Eespool esitatud tabelist selgib, et pärast alustamisetappi 2009. aastal, mil tootmisharu tegi samasuguse toote tootmisesse suuri investeeringuid, vähenesid investeeringud aastatel 2009–2011 järjepidevalt ning kasvasid seejärel uurimisperioodil. Võrreldes 2009. aastaga püsisid investeeringud uurimisperioodil aga madalal tasemel. Uurimisperioodil tehtud investeeringud olid seotud peamiselt teadus- ja arendustegevusega, aga ka tootmistehnoloogia ja -protsesside täiustamise ja hooldamisega, et suurendada tõhusust. Eelkõige investeeris tootmisharu uutesse teadus- ja innovatsioonimahukatesse tooteliikidesse, mida Hiina RVst samal ajavahemikul ei imporditud.

(122) Vastupidiselt sellele vähenes investeeringutasuvus 2009.–2012. aastal 34 %. Enne uurimisperioodi suurenes see aga järjepidevalt, kasvades 293 % ajavahemikul 2009–2011, ent kahanes siis uurimisperioodil 2011. aastaga võrreldes 186 %.

(123) Seoses kapitali kaasamise võimega leiti, et liidu tootmisharu suutlikkus samasuguse toote jaoks raha saada vähenes pidevalt, mille tagajärjel halvenes liidu tootmisharu finantsolukord.

Järeldus kahju kohta

(124) Liidu tootmisharu olukorra analüüs näitas enamiku peamiste kahjunäitajate selget negatiivset suundumust. Üldise tarbimise kasvu taustal suurenes toodang vaatlusalusel perioodil tervikuna. Müügimaht küll kasvas, kuid liidu tootmisharu turuosa kahanes uurimisperioodil, sest tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil suuremal määral. Keskmine müügihind langes vaatlusaluse perioodi vältel järsult, mis avaldas negatiivset mõju kõikidele finantstulemuste näitajatele, nagu kasumlikkus, rahavoog, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(125) Liidu tootmisharu müügimaht vaatlusalusel perioodil tervikuna kasvas. Müügimahu kasvuga kaasnes aga nii keskmise müügihinna kui ka liidu tootmisharu turuosa märkimisväärne vähenemine.

(126) Eespool kirjeldatut arvesse võttes kinnitas uurimine eelkõige seda, et liidu tootmisharu müügihinnad on nende tootmiskuludest madalamad, avaldades kahjulikku mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele, mis muutus uurimisperioodil väga negatiivseks.

(127) Tootmisvõimsus muutus ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini aga positiivselt. Kuigi investeeringud 2009. aastast kuni uurimisperioodini vähenesid, kasvasid need ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini. Nagu on selgitatud põhjenduses 121, tuleneb see asjaolust, et valimisse kaasatud äriühingud jätkasid investeerimist samasugusesse tootesse, keskendudes muu hulgas tooteliikidele turunišis, mille puhul asjaomane riik neid konkreetseid tooteliike veel ei ekspordi ning mis on teadus- ja innovatsioonimahukad. Samal ajal on selge, et liidu tootmisharu peab suutma toota ja müüa ka suurtes kogustes põhilisi tooteliike (mis praegu konkureerivad Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordiga), et hajutada püsikulusid ja saavutada mastaabisääst.

(128) Sellest tulenevalt võib järeldada, et liidu tootmisharu ei kandnud uurimisperioodil mitte üksnes olulist kahju, vaid otsis ka aktiivselt võimalusi vähendada vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi mõjuvälja, arendades innovaatilisi tooteid, mida asjaomasest riigist veel ei impordita.

(129) Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

PÕHJUSLIK SEOS

(130) Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuriti, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju sellisel määral, mida võib pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

Dumpinguhinnaga impordi mõju

(131) Uurimine näitas, et dumpinguhinnaga import kasvas vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt: impordi maht suurenes 596 % ning selle turuosa kasvas 366 %. Seega on leidnud kinnitust väide, et vaatlusaluse toote impordi maht ja turuosa kasvasid vaatlusalusel perioodil märgatavalt. Dumpinguhinnaga impordi suurenemise ja liidu tootmisharu turuosa vähenemise vahel oli selge ajaline kokkulangevus. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 89, kinnitas uurimine ka seda, et dumpinguhinnaga import lõi uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad alla.

(132) Uurimine näitas, et dumpinguhinnaga impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 27,2 %, mis tõi kaasa suuremad hindade allalöömise marginaalid. Sellise tugeva hinnasurve juures tegi liidu tootmisharu suuri pingutusi oma tootmiskulude vähendamiseks. Kõnealustele pingutustele vaatamata sundis Hiina impordi erakordselt madal hinnatase liidu tootmisharu oma müügihinda veelgi alandama kasumit mittetootva tasemeni. Seega vähenes liidu tootmisharu kasumlikkus vaatlusalusel perioodil järsult ja uurimisperioodil langeti kahjumisse.

(133) Eespool kirjeldatu põhjal järeldatakse esialgu, et dumpinguhinnaga impordi müügil ja selle turuosa ulatuslikul kasvul hindade juures, mis on liidu tootmisharu hindasid järjekindlalt alla löönud, on olnud otsustav roll liidu tootmisharu kantud kahjus.

Muude tegurite mõju Import muudest kolmandatest riikidest

(134) Tabel 11 Import kolmandatest riikidest (1000 m2)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Allikas: Glass for Europe ja kaebuse esitaja 2009 2010 2011 Uurimisperiood Maht (m2) 700 886 1287 1023 Indeks 100 127 184 146 Turuosa 3,6 % 3,1 % 3,7 % 3,5 % Indeks 100 86 101 98 Keskmine hind (eurot/m2) 10,50 10,09 9,60 8,40 Indeks 100 96 91 80

(135) Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 46 % koos liidu tarbimise kasvuga. Uurimisperioodil vähenes selle turuosa 2011. aastaga võrreldes mõnevõrra (3,5 %), püsides aga vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilsena. Suuruselt teine eksportija Hiina RV järel on Türgi, kellele järgneb India.

(136) Kõikidest kolmandatest riikidest pärit impordi kohta kättesaadavatest andmetest ilmneb, et keskmine impordihind oli kõrgem kui Hiina impordi keskmine hind. See kehtib ka vaatlusaluse toote konkreetsete liikide ühikuhinna puhul. Teiselt poolt sarnanes kolmandate riikide keskmine impordihind liidu tootmisharu keskmise hinnaga või oli sellest suurem.

(137) Nimetatud põhjustel ning võttes eeskätt arvesse muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahtu ja turuosa, aga ka selle hinnataset, võib esialgu järeldada, et kolmandatest riikidest pärit import ei kõrvaldanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

Liidu tootmisharu ekspordisuutlikkus

(138) Tabel 12 Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordisuutlikkus

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Allikas: liidu tootjate vastused küsimustikule 2009 2010 2011 Uurimisperiood Eksportmüügi väärtus (1000 eurot) 19313 19814 27419 7001 Indeks 100 103 142 36 Eksportmüügi maht (1000 m2) 1460 1713 2708 760 Indeks 100 117 185 52 Keskmine hind (eurot/m2) 13,22 11,56 10,12 9,21 Indeks 100 87 77 70

(139) Valimisse kaasatud liidu tootjate eksportmüük kasvas ajavahemikul 2009–2011, ent langes uurimisperioodil järsult, kaotades 74 % väärtuses ja 71,9 % mahus. Valimisse kaasatud Hiina eksportijate vastuste põhjal on see peamiselt tingitud Hiina ekspordi väga madalatest hindadest liidu tootmisharu ekspordi põhilistes sihtkohtades (st Ameerika Ühendriikides ja Kanadas).

(140) Valimisse kaasatud liidu tootjate eksportmüük moodustas 2009. aastal (alustamisetapis) 20 % nende müügi kogumahust, 2010. aastal 11 % ja 2011. aastal, mil eksportmüük oli tipptasemel, üksnes 14 %. 2012. aastal toimus veel 5 % vähenemine, kui nad hakkasid suurtes kolmandatest riikidest sihtkohtades konkureerima odava Hiina ekspordiga. Kuna liidu turg on liidu tootmisharu põhiturg ning kuna solaarklaas on suhteliselt raske ja habras, mis tähendab lisakulusid kaugetesse sihtkohtadesse transportimisel (purunemise ja korrosiooni tõttu), ei saa seega praeguses etapis järeldada, et valimisse kaasatud liidu tootjate väiksem ekspordisuutlikkus kõrvaldab põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

Tarbimise areng

(141) Nagu eespool märgitud, suurenes liidu tarbimine 2009. aastast kuni uurimisperioodini 49 %. Tipptaseme saavutas see 2011. aastal, kasvades 2009. aastaga võrreldes 81 %. Liidu tootmisharu ei saanud aga kõnealusest tarbimise kasvust kasu. Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil järjepidevalt, langedes uurimisperioodil 2009. aastaga võrreldes 25 % (2011. aastaga võrreldes – 14,1 %). Hiina turuosa, vastupidi, kasvas järsult isegi siis, kui tarbimine ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini kahanes, mille tulemusel kasvas see 2011. aastast kuni uurimisperioodini 64,8 % ning terve perioodi vältel 366 %. Kogu vaatlusalusel perioodil kasvas Hiina import märkimisväärselt, 596 %.

(142) Kuna liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil kasvas, tugevdab selle areng põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi kasvu ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel, kuid ei ole iseenesest liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjus. Peale selle kasvas Hiina dumpinguhinnaga impordi turuosa liidu tootmisharu arvelt isegi uurimisperioodil, mil tarbimine vähenes. Seepärast võib teha esialgse järelduse, et tarbimise vähenemine uurimisperioodil ei kõrvaldanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

Suundumused seoses fotoelektriliste moodulitega

(143) Komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal moodustab ligikaudu 80–85 % solaarklaasi müügist müük fotoelektriliste moodulite tootjatele (kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid ja kilest fotoelektrilised moodulid) ning ligikaudu 15–20 % müük kuuma vee saamiseks kasutatavate lamedate päikesekollektorite tootjatele. Sellest tulenevalt avaldavad fotoelektriliste moodulite valdkonnas täheldatud suundumused suurt mõju solaarklaasi tarbimisele. Fotoelektriliste moodulite tarbimine kasvas samal ajavahemikul, st 2009–2012, järjepidevalt ning isegi hoolimata 2012. aastal esinenud langusest püsis tarbimise tase 221 % kõrgem kui 2009. aastal ja 44 % kõrgem kui 2010. aastal. Peale selle tehti kindlaks, et kui algselt tekitasid liidus nõudluse moodulite järele soodustariifid, ei saa järeldada, et soodustariifide vähendamine (2011. aasta lõpus ja 2012. aasta alguses) oleks kõrvaldanud põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahel. See on tingitud asjaolust, et fotoelektriliste moodulite nõudlus püsis samal ajavahemikul (2009–2012) suhteliselt suur.

(144) Selle tagajärjel püsis fotoelektriliste moodulite tarbimise tase ja sellest tulenevalt solaarklaasi nõudlus vaatlusalusel perioodil kõrge. Selle väikest kahanemist 2012. aastal ei saa eraldiseisvana käsitada sellise tegurina, mis kõrvaldaks kindlakstehtud põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

Järeldus

(145) Uurimise käigus tehti kindlaks põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud olulise kahju ja Hiina RVst pärit dumpinguhindadega impordi vahel. Analüüsiti ka muid võimalikke kahju põhjuseid, nagu importi muudest kolmandatest riikidest, tarbimist ja mõne kasutaja, näiteks fotoelektriliste moodulite tootjate turuolukorda, ning leiti, et ükski neist ei kõrvaldanud eraldi ega kumulatiivselt analüüsituna Hiina RVst pärit dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelist põhjuslikku seost.

(146) Lähtudes eespool esitatud analüüsist, milles eristati põhjalikult kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja eraldati see mõju dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust, tehakse seega esialgne järeldus, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

LIIDU HUVID

(147) Algmääruse artikli 21 kohaselt uuris komisjon, kas olenemata esialgsest järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõikide käesoleva menetlusega seotud mitmesuguste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, tooraine tarnijate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

Liidu tootmisharu huvid

(148) Uurimisperioodil andis liidu tootmisharu samasuguse toote tootmisel ja müümisel tööd ligikaudu 860 inimesele. Uurimise käigus tehti kindlaks, et uurimisperioodil on asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga tooted tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju. Mõni liidu tootja oli juba sunnitud oma tootmisrajatised sulgema, samal ajal kui teised olid muutunud maksejõuetuks. Meetmete puudumisel tundub väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi.

(149) Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega taastatakse liidu turul õiglased turutingimused, mis võimaldavad liidu tootmisharul samasuguse toote hindu ühtlustada, et kajastada tootmiskulusid ja suurendada seeläbi kasumlikkust. Samuti võib eeldada, et meetmete kehtestamine võimaldab liidu tootmisharul saada tagasi vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast, millel oleks tootmisharu üldisele finantsseisundile positiivne mõju. Lisaks peaks liidu tootmisharul tekkima parem juurdepääs kapitalile ning ta peaks suutma edaspidigi investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni solaarklaasi turul. Ühtlasi on tõenäoline, et need liidu tootjad, kes olid sunnitud Hiina dumpinguhinnaga impordi survel tootmise peatama, võivad oma äritegevust uuesti alustada. Üldiselt ei tagataks kõnealuse stsenaariumi järgi mitte üksnes olemasolevaid töökohti, vaid pakutaks ka mõistlikku väljavaadet tootmise edasiseks laiendamiseks ja tööhõive suurendamiseks.

(150) Kui meetmeid ei kehtestata, võib eeldada, et liidu tootmisharu turuosa ja kasumlikkus vähenevad veelgi. See tähendaks jätkusuutmatust lühikeses või keskpikas perspektiivis. Selle tagajärjel muutuksid lisaks suurele hulgale liidu tootjatele, kes on juba sunnitud turult lahkuma, maksejõuetuks ka teised tootjad, mille tulemusel kaoks liidu tootmisharu lühikeses kuni keskpikas perspektiivis tõenäoliselt täielikult, mis omakorda avaldaks märkimisväärset mõju praegustele töökohtadele.

(151) Seepärast tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

Sõltumatute importijate ja kauplejate huvid

(152) Kahe koostööd tegeva importija peamise äritegevuse moodustas vaatlusaluse tootega kauplemine. Neil mõlemal oli vaatlusaluse toote puhul mitu allikat, st nad ei tarninud mitte üksnes Hiina RVst, vaid ka liidust ja kolmandatest riikidest.

(153) Väideti, et vaatlusaluse toote suhtes meetmete kehtestamine kahjustab importijate äritegevust. Esiteks ei tohiks tollimaksude kehtestamine tuua kaasa kogu impordi peatamist Hiina RVst. Teiseks, kuigi võib oodata, et meetmete kehtestamine võib kahjustada üksnes või peamiselt Hiina RVst importivate importijate finantsseisundit, võib kolmandatest riikidest tarnimise võimalust arvestades eeldada, et importijad on paindlikud ja muudavad vajaduse korral oma tarneallikaid.

(154) Seepärast tehakse esialgne järeldus, et kavandatud ulatuses meetmete kehtestamine võib teataval määral kahjustada vaatlusaluse toote sõltumatute importijate olukorda, kuid selle mõju piirab asjaolu, et importijad ja kauplejad saavad kasutada muid tarneallikaid nii kolmandatest riikidest kui ka liidu tootmisharust, mis on suuteline oma toodangut suurendama, ning igal juhul ei kaalu see üles positiivset mõju teistele isikutele.

Tooraine tarnijate huvid

(155) Ükski tooraine tarnija ei teinud uurimises koostööd. Kuna kõnealused tarnijad andmeid ei esitanud, puuduvad tõendid selle kohta, et meetmete kehtestamine läheks vastuollu asjaomaste isikute huvidega.

Kasutajate huvid

(156) Kõik vastanud kasutajad on fotoelektriliste moodulite ja/või päikesekollektorite tootjad. Kolm kasutajat toetab kindlalt dumpinguvastaseid meetmeid, väites, et liidu tootmisharu toodab kvaliteetsemat solaarklaasi, mida Hiina äriühingud ei suuda alati tarnida. Vastupidiselt sellele olid kolm teist kasutajat dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu. Kõnealused kasutajad eeldavad, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine kahjustaks nende äritegevust. Arvestades fotoelektriliste moodulite tootmisharu kehva olukorda, prognoosivad nad, et neil ei oleks võimalik hinnatõusu lõpptarbijatele edasi kanda.

(157) Kasutajate esitatud teabe põhjal moodustab solaarklaas üksnes ligikaudu 6–8 % fotoelektriliste moodulite kogukuludest. Seega langeb solaarklaasi arvele vaid piiratud osa fotoelektriliste moodulite kuludest ja lõppväärtusest. Peale selle võib eeldada, et Hiina RVst imporditud solaarklaasi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral peaks mõju fotoelektriliste moodulite kogukuludele olema alla 1 %. See tuleneb peamiselt asjaolust, et koostööd tegevad kasutajad ostavad märkimisväärses koguses solaarklaasi liidu tootjatelt. Kuigi dumpinguvastaste tollimaksude võimalik kehtestamine suurendab tõenäoliselt mõnevõrra fotoelektriliste moodulite sisendihinda, ei tohiks need avaldada olulist kahjulikku mõju liidu fotoelektriliste moodulite tootmisharu kuludele ja lõpphindadele.

(158) Peale selle on mõnel kasutajal juba teisi tarneallikaid, näiteks Türgi ja India, mida dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine kahjulikult ei mõjutaks. Ka ülejäänud kasutajatel on võimalus kasutada teisi tarneallikaid kolmandatest riikidest või liidu tootmisharust.

(159) Eespool kirjeldatut arvesse võttes lükati esialgu tagasi väited, mille teatavad kasutajad meetmete kehtestamise vastu esitasid.

Konkurentsiga seotud küsimused

(160) Üks importija väitis, et kuna teatavad liidu tootjad osalevad lameklaasiga (solaarklaas moodustab selle osa) seotud ülemaailmses kartellis ning said Euroopa Komisjonilt 2007. aastal trahvi, kasutavad nad dumpinguvastast vahendit kahjude hüvitamiseks, mida kartell kandis trahvide ja liidus turuosa kaotamise näol. Kui liidu turule pääsemist dumpinguvastaste tollimaksudega piiratakse, on liidu tootjatel peale selle suurem stiimul osaleda kartellis või muus konkurentsivastases tegevuses seoses selliste toodetega, mille koguseid liidus ei ole võimalik eriti suurendada, näiteks kodusisustustooted.

(161) Kõnealused väited lükatakse esialgu tagasi. Esiteks lõppes kartelli tegevus hiljemalt 2007. aastal. Seepärast kartelli varasem tegevus vaatlusalusel perioodil tootmisharu enam ei mõjutanud. Teiseks ei olnud see seotud ühegi valimisse kaasatud liidu tootjaga ega suurema osa praegu tegutsevate suure müügimahuga liidu tootjatega. Kolmandaks ei eeldata, et dumpinguvastaste tollimaksude võimalik kehtestamine avaldaks mingit mõju liidu tootmisharu konkurentsikäitumisele, sest ühelt poolt ei muuda see liidu turu struktuuri ning teiselt poolt on äriühingutel üldine kohustus järgida kohaldatavaid liidu ja liikmesriikide konkurentsieeskirju sõltumata sellest, kas tollimaksud on kehtestatud või mitte.

(162) Peale selle väitis üks importija, et tollimaksude kehtestamine avaldaks kahjulikku mõju liidu solaarklaasi peegeldusvastase pinnakatte turule. Väidetavalt tegutsevad kõnealusel turul, mille asjaomane importija määratles seotud turuna, valdavalt liidu tootjad ning meetmete kehtestamine tugevdaks nende seisundit, kahjustades peegeldusvastast pinnakatet pakkuvaid konkurente. Lisaks väideti, et importijatel on raskusi liidu tootjatelt tellimuste kättesaamisega või selliste tellimuste täitmisega mõistliku aja jooksul ja mõistliku hinnaga.

(163) Esiteks moodustab peegeldusvastase pinnakatte turg osa uuringust ega ole seotud turg. Uurimine näitas, et liidu tootjad on tõepoolest sellel nišiturul jätkuvalt konkurentsivõimelised, hoolimata suhteliselt kõrgematest hindadest, mida nad võivad küsida Hiina RVst imporditud pinnatud solaarklaasi näiliselt madalama kvaliteedi tõttu. Selle kohta, et liidu tootmisharu ei suudaks peegeldusvastase pinnakattega solaarklaasi nõudluse võimaliku kasvuga toime tulla, ei esitatud aga mingeid tõendeid. Seega lükatakse kõnealune väide praeguses etapis tagasi. Seoses väidetega, mille kohaselt liidu tootjad on keeldunud tellimusi täitmast või mõistlike hindadega õigeaegselt täitmast, tuleb märkida, et iga tootja valib ise oma äristrateegia sel määral, et kõnealusel tootjal või kõnealustel tootjatel ei ole asjakohasel turul eraldiseisvalt ega üheskoos valitsevat seisundit. Liidu turul on piisav konkurents, et tarnijaid vahetada ja/või mitmekesistada. Seepärast lükatakse ka see väide esialgu tagasi.

Järeldus liidu huvide kohta

(164) Eespool kirjeldatut arvesse võttes ning lähtudes hinnangust kõikidele erinevatele huvidele tervikuna, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvidele, tehti esialgne järeldus, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote suhtes ajutiste meetmete võtmata jätmist.

AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED

(165) Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(166) Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharu kantud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära, ilma et ületataks kindlakstehtud dumpingumarginaale.

(167) Kahjustava dumpingu mõju kaotamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel võeti arvesse seda, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saada samasuguse toote müügist liidus sellist maksueelset kasumit, mida sellist liiku tootmisharul oleks asjaomases sektoris võimalik teenida tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Kasumimarginaali 8,3 % käibest peetakse asjakohaseks miinimumiks, mida liidu tootmisharu võiks kahjustava dumpingu puudumise korral eeldada. See kasumimarginaal põhineb valimisse kaasatud liidu tootjate keskmisel kasumil 2010. aastal, mil vaatlusaluse toote import oli veel väike ja ei moonutanud seepärast tavapäraseid konkurentsitingimusi.

(168) Selle põhjal arvutati liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna saamiseks liideti eespool nimetatud 8,3 % kasumimarginaal valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulule uurimisperioodil.

(169) Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, milleks võrreldi valimisse kaasatud Hiina RV koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hinna allalöömise arvutustes, sarnase toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid uurimisperioodil tooteid liidu turul. Seejärel väljendati kõiki võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

Ajutised meetmed

(170) Eespool kirjeldatut arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks Hiina RVst pärit solaarklaasi impordi suhtes kehtestada vastavalt väiksema tollimaksu reeglile ajutised dumpinguvastased meetmed sellisel tasemel, mis vastab dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

(171) Selle põhjal kehtestati dumpinguvastase tollimaksu määrad, võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavat marginaali ja dumpingumarginaali. Sellest tulenevalt on ajutised dumpinguvastased tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised. Äriühing Dumpingumarginaal Kahjumarginaal Ajutine dumpinguvastane tollimaks Xinyi kontsern 74,0% 39,3 % 39,3 % Hehe kontsern 75,3 % 32,3 % 32,3 % Flat Glass kontsern kokku 86,2 % 42,1 % 42,1 % Henan Yuhua 31,9 % 17,1 % 17,1 % Teised koostööd tegevad äriühingud 79,8 % 38,4 % 38,4 % Kõik teised äriühingud 86,2% 42,1 % 42,1 %

(172) Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Kõnealuseid määrasid ei saa kohaldada vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootja on mõni teine äriühing, kelle nime ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ning nende puhul kehtib kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär. Tulenevalt eksportivate tootjate suurest koostöö tasemest (üle 80 %; vt põhjendus 15 eespool) põhineb see tollimaksumäär valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud suurimal individuaalsel kahjumarginaalil. Teiste koostööd tegevate äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär põhineb valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmisel määral ja seda kohaldatakse kõikide valimisse mitte kaasatud koostööd tegevate äriühingute suhtes (v.a Henan Yuhua, kelle puhul kehtestati individuaalse hindamise taotluse põhjal individuaalne tollimaks; vt põhjendus 48 eespool).

(173) Kõik taotlused konkreetsete äriühingute suhtes kehtestatud individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamiseks (näiteks pärast juriidilise isiku nime muutmist või uute tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleb esitada komisjonile koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või tootmis- ja müügiüksuste loomisega. Vajaduse korral muudetakse sellele vastavalt käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

Lõppsätted

(174) Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast algatamisteates täpsustatud tähtaja jooksul teada, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on ajutised ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta. Peale selle tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on ajutised ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamiseks uuesti läbi vaadata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärit ja praegu CN-koodi ex70071980 (TARICi koodi 7007198010) alla kuuluva solaarklaasi suhtes, mis koosneb karastatud sooda-lubi-lehtklaasist, mille rauasisaldus on alla 300 ppm, päikese läbitustegur üle 88 % (mõõdetud vastavalt AM1,5 300–2500 nm), kuumuskindlus kuni 250 °C (mõõdetud EN 12150 kohaselt), vastupidavus termolöökidele Δ 150 K (mõõdetud EN 12150 kohaselt) ja mehaaniline tugevus vähemalt 90 N/mm2 (mõõdetud EN 1288-3 kohaselt), kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks.

2. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingutes toodetud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised. Äriühing Ajutine dumpinguvastane tollimaks TARICi lisakood Xinyi PV Products (Anhui) Holdings Ltd 39,3 % B943 Zhejiang Hehe Photovoltaic Glass Technology Co., Ltd 32,3 % B944 Zhejiang Jiafu Glass Co., Ltd; Flat Solar Glass Group Co., Ltd; Shanghai Flat Glass Co., Ltd 42,1 % B945 Henan Yuhua New Material Co. Ltd 17,1 % B946 Teised koostööd tegevad I lisas loetletud äriühingud 38,4 % Kõik teised äriühingud 42,1 % B999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse II lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu.

4. Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse liidus vabasse ringlusse ajutise tollimaksu summa suuruse tagatise esitamisel.

5. Kui ei ole täpsustatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1. Ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 20 kohaldamist, võivad huvitatud isikud ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist taotleda määruse vastuvõtmise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, esitada kirjalikult oma seisukohad ning taotleda komisjonilt ja/või kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

2. Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 21 lõike 4 kohaselt võivad asjaomased isikud esitada arvamusi käesoleva määruse kohaldamise kohta ühe kuu jooksul pärast selle jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesoleva määruse artiklit 1 kohaldatakse kuue kuu jooksul.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 26. november 2013 Komisjoni nimel president José Manuel Barroso

ANNEX

I LISA Koostööd tegevad eksportijad, kes ei kuulu valimisse ja kelle suhtes ei kohaldata individuaalset hindamist

Nimi TARICi lisakood Henan Ancai Hi-Tech Co., Ltd B947 Henan Succeed Photovoltaic Materials Corporation B948 Avic Sanxin Sol-Glass Co. Ltd; Avic (Hainan) Special Glass Material Co., Ltd B949 Wuxi Haida Safety Glass Co., Ltd B950 Dongguan CSG Solar Glass Co., Ltd B951 Pilkington Solar Taicang, Limited B952 Zibo Jinxing Glass Co., Ltd B953 Novatech Glass Co., Ltd B954

II LISA

Artikli 1 lõikes 3 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

1. Faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet.

2. Avaldus: Mina, allakirjutanu, kinnitan, et (kogus) solaarklaasi, mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu käesoleva arve alusel, on toodetud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) Hiina RVs. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.

3. Kuupäev ja allkiri,

Versions

1. 2013-11-26