Komisjoni rakendusotsus, 16. aprill 2014, lubatud heitkoguse ühikute ülekandmise kohta Kyoto protokolli osalise arvelduskontole Soome registris (teatavaks tehtud numbri C(2014) 2475 all) (2014/224/EL)
Grade B
mapped from publisher markup. A grade says how a document's structure was obtained, not how reliable the law is.
Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2014/224@2014-04-23/et
Contents
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsust 2002/358/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist, eelkõige selle artiklit 3,
ning arvestades järgmist:
(1) Komisjoni otsuses 2006/944/EÜ on määratud kindlaks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide heitkogused Kyoto protokolliga kehtestatud esimeseks kohustusperioodiks.
(2) Komisjoni otsusega 2010/778/EL on muudetud otsust 2006/944/EÜ, määrates kindlaks Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele eraldatud vastavad lõplikud heitkoguste tasemed ning sätestades, et Euroopa Liit annab välja lubatud koguse ühikuid, mille kogus vastab liidu heitkoguste ja liikmesriikide heitkoguste summa vahele, mis on 19357532 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti. Lisaks on kõnealuse otsusega ette nähtud viie miljoni lubatud koguse ühiku ülekandmine liidu registrist Kyoto protokolli osalise arvelduskontole Taani registris.
(3) Otsuse 2010/778/EL vastuvõtmise kontekstis tunnistati, et viie miljoni lubatud koguse ühiku ülekandmine Taanile ei mõjuta liidu ülejäänud lubatud koguse ühikute omandiõigust.
(4) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 17. konverentsil Durbanis 2011. aasta detsembris võeti vastu Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi otsus 2/CMP.7 (edaspidi Durbani otsus). Selles otsuses on sätestatud arvestuseeskirjad maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori jaoks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames Kyoto protokolliga kehtestatud teiseks kohustusperioodiks.
(5) Durbani otsus kaldub märkimisväärselt kõrvale eelmistest arvestuseeskirjadest, mis lepiti Kyoto protokolli kohaselt kokku esimeseks kohustusperioodiks. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 11. konverentsil Montrealis 2005. aasta detsembris võeti vastu Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi otsus 16/CMP.1, mille lisas on sätestatud Kyoto protokolliga kehtestatud esimesel kohustusperioodil protokolli osaliste kohustuste suhtes rakendatavad piirmäärad. Lisaks on osalistele otsusega 16/CMP.1 antud võimalus kõnealuseid piirmäärasid ületada, kompenseerides Kyoto protokolli artikli 3 lõike 3 kohasest metsastamise, taasmetsastamise ja metsatustamisega seotud tegevusest tulenevate heidete netokoguseid (deebet) Kyoto protokolli artikli 3 lõike 4 kohase metsamajandamisega seotud tegevusest tuleneva netosidumisega (krediit). Sellist arvestamiseeskirja nimetatakse tavaliselt kompenseerimiseeskirjaks. Durbani otsusega ei ole kõnealust kompenseerimiseeskirja Kyoto protokolli kohaseks teiseks kohustusperioodiks ette nähtud.
(6) Durbani otsuses sätestatud arvestuseeskirjades on ette nähtud metsamajandamisega seotud tegevusest tuleneva krediidi kasutamise piirmäär, et pidada arvestust kliimamuutuste leevendamise kohustuse täitmise üle Kyoto protokolli kohasel teisel kohustusperioodil. Selle otsuse kohaselt saab osaline kasutada metsamajandamisega seotud tegevusest tulenevat krediiti koguses, mis asjaomase osalise võrdlusaastal või leevendusmeetmete rakendamise perioodil ei ületa 3,5 % selle osalise heitkogusest (v.a maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus).
(7) Durbani otsuse kohased muudatused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse arvestuseeskirjades mõjutavad märkimisväärselt seda, kuidas osalised peavad arvestust maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevuse üle. Maakasutussektorile omaste geograafiliste erinevuste ning liikmesriikide äärmiselt mitmekesiste olude tõttu on ka kõnealune mõju liikmesriigiti väga erinev. Kompenseerimiseeskirja välja jätmine Durbani otsusega ettenähtud arvestuseeskirjadest mõjutab osaliste suutlikkust täita Kyoto protokolli kohasest teisest kohustusperioodist tulenevaid kohustusi. Olukorras, kus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse alal on tingimused liikmesriigiti erinevad, puudutab see eelkõige metsarohkeid riike.
(8) Nõukogu tõdeb oma 9. märtsi 2012. aasta järeldustes, et kompenseerimise arvestuseeskirjade muudatus mõjutab Kyoto protokolli kohast teist kohustusperioodi, ning tunnistab metsarohkete riikide eripärasid, eelkõige seoses piiratud võimalustega kompenseerida metsastamisest, taasmetsastamisest ja raadamisest pärit heitkoguseid metsa kui siduja arendamisega metsamajanduse kaudu. Samal ajal kutsus nõukogu komisjoni üles uurima võimalusi rahuldava lahenduse leidmiseks, tagades samal ajal keskkonnaalase terviklikkuse.
(9) Nõukogu tunnistas 2012. aastal metsarohkete riikide eripära ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta otsuse nr 529/2013/EL (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta) vastuvõtmist ettevalmistava protsessi käigus, lisades kõnealuse otsuse preambulisse viite keskkonnatingimustele metsarohketes riikides.
(10) Soome on korduvalt väljendanud muret Durbani otsusega muudetud kompenseerimiseeskirja tõttu maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris tekkinud olukorra üle, mis puudutab metsatustamisega seotud tegevuse deebetit. Soomet näib Durbani otsuse rakendamine mõjutavat erilisel ja ainulaadsel viisil. Praeguste hinnangute kohaselt on Soome ainus liikmesriik, mille puhul 3,5 % aastane ülemmäär tähendaks, et Kyoto protokolli kohase teise kohustusperioodi täitmise arvestamisel ei saa ta kompenseerida metsastamise, taasmetsastamise ja metsatustamisega seotud tegevuse deebetit metsa majandamisega seotud tegevuse krediidiga.
(11) Et võtta arvesse Soome erilist ja ainulaadset olukorda, peaks liit kandma Soomele üle koguse, mis ei ületaks kümmet miljonit lubatud koguse ühikut arvestatuna otsuse 2006/944/EÜ (muudetud otsusega 2010/778/EL) kohasest heitkoguste summade vahest. Kõnealune kogus peaks eranditult kujutama endast Soomele antavat ühekordset hüvitist kompenseerimiseeskirja muutmise mõju leevendamiseks määral, mis on vajalik selleks, et võimaldada Soomel täita oma kohustusi Kyoto protokolli kohasel teisel kohustusperioodil.
(12) Kõnealune ülekandmine peaks toimuma võimalikult kiiresti enne Kyoto protokolli kohase esimese kohustusperioodi korrigeerimistähtaja lõppu, tingimusel et liidu registris on lubatud koguse ühikud olemas, ning pärast seda, kui on täidetud Horvaatia suhtes võetud kohustus, mis on sätestatud Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepinguga kaasnevas protokollis, mis käsitleb ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli alusel välja antud lubatud koguse ühikute võimaliku ühekordse Horvaatia Vabariigile ülekandmise teatavat korda ning sellega seotud kompenseerimist.
(13) Soome ei tohi kasutada kõnealuseid lubatud koguse ühikuid rohkem, kui tal on metsamajandamisega seotud tegevusest tulenevat krediiti, mida tal on keelatud kasutada vastavalt Durbani otsuse lisa punktile 13. Komisjon on võtnud nõuetekohaselt arvesse Soome kohustust tühistada kõik lubatud koguse ühikud, mis jäävad sellest ülekantud kogusest teise kohustusperioodi lõpuks kasutamata.
(14) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Soomele kantakse üle maksimaalselt 10 miljonit (10000000) otsuse 2006/944/EÜ artiklis 2 osutatud lubatud koguse ühikut eesmärgiga võimaldada Soomel täita oma kohustusi Kyoto protokolli kohasel teisel kohustusperioodil. Liidu registri põhihaldaja kannab Kyoto protokolli osalise arvelduskontole Soome registris võimalikult kiiresti ja enne Kyoto protokolli kohase esimese kohustusperioodi korrigeerimistähtaja lõppu üldkoguse, mis ei tohi ületada kümmet miljonit (10000000) kõnealust lubatud koguse ühikut.
2. Lõikes 1 nimetatud ülekanne tehakse tingimusel, et liidu registris on lubatud koguse ühikud olemas, ning pärast seda, kui on täidetud Horvaatia suhtes võetud kohustus, mis on sätestatud Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepinguga kaasnevas protokollis, mis käsitleb ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli alusel välja antud lubatud koguse ühikute võimaliku ühekordse Horvaatia Vabariigile ülekandmise teatavat korda ning sellega seotud kompenseerimist.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 16. aprill 2014 Komisjoni nimel komisjoni liige Connie Hedegaard