Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2016/2371, 14. detsember 2016, täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile
Grade B
mapped from publisher markup. A grade says how a document's structure was obtained, not how reliable the law is.
Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2016/2371@2016-12-14/et
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 212 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Liidu (edaspidi liit) ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi (edaspidi Jordaania) vaheliste suhete alus on Euroopa naabruspoliitika. Jordaania sõlmis liiduga 24. novembril 1997 assotsieerimislepingu, mis jõustus 1. mail 2002. Nimetatud lepingu alusel lõid liit ja Jordaania 12-aastase üleminekuperioodi jooksul vabakaubanduspiirkonna. Lisaks jõustus 2007. aastal põllumajandustoodete turu täiendavat liberaliseerimist käsitlev leping. 2010. aastal leppisid liit ja Jordaania kokku, et nendevahelistes partnerlussuhetes on Jordaanial edasijõudnu staatus, mis hõlmab rohkemaid koostöövaldkondi. Detsembris 2009 parafeeriti protokoll liidu ja Jordaania kaubavahetuse alaste vaidluste lahendamise süsteemi kohta ja see jõustus 1. juulil 2011. Kahepoolset poliitilist dialoogi ja majanduskoostööd on edasi arendatud assotsieerimislepingu ja aastateks 2014–2017 vastu võetud ühtse toetusraamistiku alusel.
(2) Alates 2011. aastast on Jordaania parlamentaarse demokraatia ja õigusriigi tugevdamiseks rakendanud mitmeid poliitikareforme. Loodud on konstitutsioonikohus ja sõltumatu valimiskomisjon ning Jordaania parlament on vastu võtnud mitmeid olulisi seadusi, nt valimisseaduse ja erakonnaseaduse ning detsentraliseerimist ja kohalikke omavalitsusi käsitlevad õigusnormid.
(3) Jordaania majandus on märkimisväärselt kannatanud piirkonnas, eelkõige naaberriikides Iraagis ja Süürias, valitseva jätkuva ebastabiilsuse tõttu. Koos nõrgenenud maailmamajandusega on selline piirkonna ebastabiilne olukord mõjunud rängalt välistuludele ja pingestanud riigi rahanduse olukorda. Turismist saadav kasu ja välismaised otseinvesteeringud on vähenenud, kaubateed on suletud ja maagaasitarned Egiptusest katkenud. Samuti on Jordaania majandust mõjutanud suur Süüria põgenike sissevool, mis on seadnud veelgi suurema surve alla Jordaania eelarvepositsiooni, avalikud teenused ja taristu.
(4) Alates konflikti puhkemisest Süürias aastal 2011 on liit ühemõtteliselt väljendanud oma pühendumust toetada Jordaaniat Süüria kriisist tingitud majandus- ja sotsiaaltagajärgedega toimetulekul, eelkõige seoses suure hulga Süüria põgenikega tema territooriumil. Liit on suurendanud Jordaaniale antavat rahalist toetust, tugevdades koostööd paljudes valdkondades, sh kodanikuühiskonna, valimissüsteemi, julgeoleku, regionaalarengu ning sotsiaal- ja majandusreformide vallas. Lisaks on liit pakkunud Jordaaniale võimalust sõlmida põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkonna leping.
(5) Sellises keerukas majandus- ja finantsolukorras jõudsid Jordaania ametivõimud ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 2012. aasta augustis kokkuleppele esimeses majanduslikus kohandamisprogrammis, mida toetati kolmeaastase tugilaenuga kahe tuhande miljoni USA dollari väärtuses. Programm viidi edukalt lõpule 2015. aasta augustis. Selle programmi raames tegi Jordaania märgatavaid edusamme eelarve konsolideerimises, millele aitas kaasa ka naftahinna langus, ja mitmetes struktuurireformides.
(6) Jordaania taotles 2012. aasta detsembris liidult täiendavat makromajanduslikku finantsabi. Sellest tulenevalt võeti 2013. aasta detsembris vastu otsus anda laenudena makromajanduslikku finantsabi summas 180 miljonit eurot (MFA-I). MFA-I poliitilisi tingimusi sisaldav vastastikuse mõistmise memorandum jõustus 18. märtsil 2014. Pärast kokkulepitud poliitikameetmete rakendamist maksti MFA-I esimene osa välja 10. veebruaril 2015 ja teine osa 15. oktoobril 2015.
(7) Alates Süüria kriisi puhkemisest on liit eraldanud Jordaaniale peaaegu 1130 miljonit eurot. Lisaks esimese makromajandusliku finantsabi raames makstud 180 miljonile eurole hõlmab see ka korrapärase kahepoolse koostöö raames Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kaudu antavat 500 miljonit eurot, humanitaareelarvest antavat ligikaudu 250 miljonit eurot ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendist tulevat rohkem kui 30 miljonit eurot. Samuti on Euroopa Investeerimispank alates 2011. aastast võimaldanud laene kokku summas 264 miljonit eurot.
(8) Süüria kriisi süvenemine 2015. aastal kahjustas Jordaania olukorda rängalt, mõjutades kaubandust, turismi ja investorite usaldust. Jordaania olukorda halvendas ka Pärsia lahe koostöönõukogu riikide rahalise toetuse vähenemine, mis on tingitud naftahinna langusest. Sellest tulenevalt on majanduskasv taas aeglustunud, töötusmäär kasvanud ning ilmnenud uued eelarve- ja välisrahastamisvajadused.
(9) Selles keerukas olukorras on liit taas kinnitanud valmisolekut Jordaaniat majandus- ja sotsiaalprobleemide lahendamises ja riigi reformimises toetada. Seda pühendumust väljendati eelkõige 4. veebruaril 2016 Londonis Süüria ja piirkonna toetuseks korraldatud konverentsil, kus liit lubas rahaliselt toetada Süüria põgenikekriisist enim mõjutatud riike, sh Jordaaniat, 2390 miljoni euroga aastatel 2016–2017. Liidu poliitiline ja majanduslik toetus Jordaania reformiprotsessile on kooskõlas Euroopa naabruspoliitika kontekstis kehtestatud liidu poliitikaga Vahemere lõunapiirkonna suhtes.
(10) Jordaania majandusliku ja finantsolukorra halvenemise järel on IMF ja Jordaania alustanud ka kõnelusi järgmise summa eraldamiseks näiteks laiendatud rahastamisvahendina (edaspidi IMFi programm), mis tõenäoliselt hõlmaks kolme aastat alates 2016. aasta teisest poolest. IMFi uue programmi eesmärk oleks leevendada Jordaania lühiajalisi maksebilansi probleeme, kutsudes samas üles rakendama jõulisi kohandamismeetmeid.
(11) Halveneva majandusolukorra ja tulevikuväljavaate tõttu palus Jordaania 2016. aasta märtsis liidult täiendavat makromajanduslikku finantsabi.
(12) Arvestades, et Euroopa naabruspoliitika hõlmab Jordaaniat, peaks tal olema õigus saada liidu makromajanduslikku finantsabi.
(13) Liidu antav makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse tingimusteta ja sihtotstarbeta maksebilansi toetust, mille eesmärk on aidata rahuldada abisaaja kiireloomulist välisrahastamisvajadust ja millega peaks kaasnema poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks lähiajal maksebilansi olukorra parandamiseks võetavaid tõhusaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid.
(14) Pidades silmas asjaolu, et Jordaania maksebilansis on jätkuvalt märkimisväärne välisrahastamise puudujääk ka pärast IMFi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide vahendite eraldamist, on liidu makromajanduslik finantsabi Jordaaniale praeguses erandlikus olukorras asjakohane, et toetada majanduse stabiliseerimist koostoimes IMFi programmiga. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Jordaania majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformide kava, täiendades IMFi rahastamisvahendeid.
(15) Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada jätkusuutliku välisrahastamise taastamist Jordaanias, toetades seeläbi ka riigi majandus- ja sotsiaalarengut.
(16) Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks terviklikud kvantitatiivsed hinnangud Jordaania täiendavale vajadusele välisrahastamise järele ning võetakse arvesse Jordaania suutlikkust end rahastada omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid. Makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ja vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel ning Jordaanias juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu üldise osalemisega saavutatavat lisandväärtust.
(17) Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi oleks õiguslikult ja olemuslikult kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete ja eesmärkidega, nende valdkondade suhtes võetud meetmetega ning liidu muu asjakohase poliitikaga.
(18) Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Jordaania suhtes. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd, et kooskõlastada liidu välispoliitikat ja tagada selle ühtsus.
(19) Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Jordaania pühendumist väärtustele, mis on liiduga ühised, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõtte järgimisele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, säästvale arengule ja vaesuse vähendamisele, ning ka tema pühendumist avatud, eeskirju järgiva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.
(20) Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Jordaania järgib tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem, ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama Jordaania riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ja nendega seotud aruandekohustusi ning soodustama jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele, töökohtade loomisele ja eelarve konsolideerimisele suunatud struktuurireforme. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid korrapäraselt jälgima nii eeltingimuste täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist.
(21) Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Jordaania võtma asjakohased meetmed kõnealuse abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks tuleks sätestada, et komisjon teeb kontrolle ja kontrollikoda auditeid.
(22) Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu kui eelarvepädevate institutsioonide volitusi.
(23) Makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.
(24) Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid korrapäraselt teavitama abiga seotud asjaajamise käigust ning edastama neile asjakohased dokumendid.
(25) Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.
(26) Liidu makromajandusliku finantsabi suhtes tuleks kohaldada majanduspoliitilisi tingimusi, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Jordaania ametivõimudega kõnealuste tingimuste üle läbirääkimisi liikmesriikide esindajate komitee järelevalve all kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Kõnealuse määruse kohaselt tuleks üldjuhul kohaldada nõuandemenetlust kõikidel juhtudel, mida ei ole nimetatud määruses sätestatud. Võttes arvesse asjaolu, et üle 90 miljoni euro suurusel abil võib olla oluline mõju, on kõnealust lävendit ületavate tehingute puhul asjakohane kasutada kontrollimenetlust. Pidades silmas Jordaaniale antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise ning abi vähendamise, peatamise või tühistamise suhtes kohaldada kontrollimenetlust,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Liit annab Jordaaniale maksimaalselt 200 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi (edaspidi liidu makromajanduslik finantsabi), et toetada Jordaania majanduse stabiliseerimist ja põhjalikku reformikava. Abi aitab katta Jordaania maksebilansi vajadusi, mis on kindlaks määratud IMFi programmis.
2. Kogu liidu makromajanduslik finantsabi antakse Jordaaniale laenudena. Komisjoni volitatakse liidu nimel laenama vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantsasutustelt ja laenama need edasi Jordaaniale. Laenude maksimaalne tähtaeg on keskmiselt 15 aastat.
3. Liidu makromajandusliku finantsabi andmist korraldab komisjon kooskõlas IMFi ja Jordaania vahel sõlmitud kokkulepete ja ühiste arusaamadega ning peamiste põhimõtete ja eesmärkidega, mis on sätestatud ELi–Jordaania assotsieerimislepingus, aastaid 2014–2017 hõlmavas ühtses toetusraamistikus ja edasistes partnerlusprioriteetides. Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu liidu makromajandusliku finantsabiga, sh abi väljamaksetega, seotud suundumustest ning esitab kõnealustele institutsioonidele õigel ajal asjakohased dokumendid.
4. Liidu makromajanduslikku finantsabi on võimalik saada kahe ja poole aasta jooksul alates esimesest päevast pärast artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist.
5. Kui Jordaania rahastamisvajadus väheneb liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil olulisel määral võrreldes algsete prognoosidega, vähendab komisjon antava abi summat või peatab või tühistab abi andmise, kasutades artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust.
Artikkel 2
1. Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Jordaania järgib tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem, ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise.
2. Komisjon ja Euroopa välisteenistus jälgivad lõikes 1 sätestatud eeltingimuse täitmist kogu liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodi jooksul.
3. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL.
Artikkel 3
1. Komisjon lepib artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust järgides Jordaania ametivõimudega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad ning sõnaselgelt kindlaks määratud majanduspoliitilised ja finantstingimused, milles keskendutakse struktuurireformidele ja riigi rahanduse usaldusväärsusele ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi vastastikuse mõistmise memorandum), mis hõlmab muu hulgas kõnealuste tingimuste täitmise ajakava. Vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised ja finantstingimused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 3 osutatud kokkulepete ja ühiste arusaamadega, sealhulgas Jordaanias IMFi toetusel rakendatavate makromajandusliku kohandamise ja struktuurireformi programmidega.
2. Lõikes 1 osutatud tingimuste eesmärk on eelkõige suurendada Jordaania rahanduse juhtimise süsteemide, sealhulgas liidu makromajandusliku finantsabi kasutamise, tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustusi. Poliitikameetmete väljatöötamisel tuleb nõuetekohaselt arvestada ka turgude vastastikusel avamisel tehtavaid edusamme, eeskirjadel põhineva ja õiglase kaubanduse arengut ning liidu välispoliitika muid prioriteete. Kõnealuste eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude üle teeb komisjon korrapärast järelevalvet.
3. Liidu makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Jordaania ametivõimud.
4. Komisjon kontrollib korrapäraselt, et artikli 4 lõikes 3 osutatud tingimused oleksid jätkuvalt täidetud, sealhulgas Jordaania majanduspoliitika vastavust liidu makromajandusliku finantsabi eesmärkidele. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd IMFi ja Maailmapanga ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.
Artikkel 4
1. Kui lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud, teeb komisjon liidu makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks kahe laenumaksena. Kummagi osamakse suurus määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.
2. Liidu makromajanduslikku finantsabi tuleb vajaduse korral eraldada välistegevuse tagatisfondist vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 480/2009.
3. Komisjon teeb otsuse osamaksed välja maksta, kui kõik järgmised tingimused on täidetud: Teine osamakse tehakse reeglina kõige varem kolm kuud pärast esimese osamakse tegemist.
a) artiklis 2 sätestatud eeltingimus;
b) poliitilise programmi jätkuv ja rahuldav elluviimine, mis hõlmab tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid, mida toetab IMFi mitteennetav krediidikokkulepe, ning
c) vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste rahuldav rakendamine.
4. Kui lõike 3 esimeses lõigus osutatud tingimused ei ole täidetud, peatab või tühistab komisjon ajutiselt liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksed. Sel juhul teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu peatamise või tühistamise põhjustest.
5. Liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksed tehakse Jordaania Keskpangale. Kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis kokkulepitavate tingimustega ja eeldusel, et täiendav rahastamisvajadus leiab kinnitust, võib liidu rahalised vahendid üle kanda Jordaania Rahandusministeeriumile kui lõplikule abisaajale.
Artikkel 5
1. Liidu makromajandusliku finantsabiga seotud laenuvõtmis- ja laenuandmistehingud tehakse eurodes ühel ja samal väärtuspäeval ning nende puhul ei kohaldata liidu suhtes laenutähtaegade ümberkujundamist ning nendest ei tulene liidule valuuta- ja intressiriski ega mingeid muid kommertsriske.
2. Kui asjaolud seda võimaldavad ning kui Jordaania seda taotleb, võib komisjon võtta vajalikke meetmeid, et tagada varasema tagasimaksmise klausli lisamine laenulepingu tingimustesse ning vastava klausli lisamine laenuvõtmistehingute tingimustesse.
3. Kui asjaolud võimaldavad laenuintressimäära parandamist ning kui Jordaania seda taotleb, võib komisjon otsustada esialgset laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või asjaomased finantstingimused restruktureerida. Refinantseerimine või restruktureerimine toimub kooskõlas lõigetega 1 ja 4 ning see ei põhjusta asjaomase laenu kestuse pikenemist ega refinantseerimise või restruktureerimise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.
4. Jordaania kannab kõik kulud, mida liit on kandnud seoses laenu võtmise ja andmise tehingutega käesoleva otsuse alusel.
5. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingute käigust.
Artikkel 6
1. Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012.
2. Liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel kasutatakse otsest eelarve täitmist.
3. Artikli 3 lõikes 3 osutatud laenuleping sisaldab sätteid, millega:
a) tagatakse, et Jordaania kontrollib korrapäraselt liidu eelarvest eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist, võtab asjakohaseid meetmeid rikkumiste ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik käesoleva otsuse alusel antud rahalised vahendid, mis on ebaseaduslikult omastatud;
b) tagatakse liidu finantshuvide kaitse ning eelkõige kehtestatakse konkreetsed meetmed liidu makromajanduslikku finantsabi mõjutavate pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, tehes seda vastavalt nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013;
c) antakse komisjonile, sealhulgas Euroopa Pettustevastasele Ametile, või tema esindajatele sõnaselge õigus teha kontrolle, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja uurimisi;
d) antakse komisjonile ja kontrollikojale sõnaselge õigus teha liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodil ja selle järel auditeid, sealhulgas dokumentide auditeid ja kohapealseid auditeid, näiteks tegevuse hindamist, ning
e) tagatakse, et liidul on õigus nõuda laenu ennetähtaegset tasumist, kui on kindlaks tehtud, et Jordaania on liidu makromajandusliku finantsabi haldamise kontekstis olnud seotud mis tahes pettuse või korruptsioonijuhtumiga või mõne muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.
4. Enne liidu makromajandusliku finantsabi rakendamist korraldab komisjon tegevuse hindamise, et kontrollida Jordaania finantskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust, kui see on abi andmise seisukohast oluline.
Artikkel 7
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 8
1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal ja hinnangu sellele. Aruandes:
a) analüüsitakse liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel tehtud edusamme;
b) hinnatakse Jordaania majanduse olukorda ja väljavaateid ning artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikameetmete rakendamisel tehtud edusamme;
c) näidatakse, et vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised tingimused, Jordaania jooksvad majandus- ja eelarvetulemused ning komisjoni otsus teha liidu makromajandusliku finantsabi väljamakseid on üksteisega seotud.
2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast artikli 1 lõikes 4 osutatud abiperioodi lõppemist järelhindamise aruande, milles hinnatakse liidu makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on liidu makromajanduslik finantsabi aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.
Artikkel 9
Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Strasbourg, 14. detsember 2016 Euroopa Parlamendi nimel president M. Schulz Nõukogu nimel eesistuja I. Korčok
Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus
Võttes arvesse Jordaania rahalisi raskusi ja erakordseid asjaolusid, mis tulenevad enam kui 1,3 miljoni süürlase vastuvõtmisest, esitab komisjon asjakohasel juhul 2017. aastal, pärast teise makromajandusliku finantsabi paketi edukat lõpuleviimist, ettepaneku pikendada ja suurendada Jordaaniale antavat makromajanduslikku finantsabi, tingimusel, et seda liiki abi tavapärased eeltingimused, sh komisjoni antud Jordaania välisrahastuse vajaduste ajakohastatud hinnang, on täidetud. See Jordaaniale hädavajalik abi aitaks riigil hoida makromajanduslikku stabiilsust, säilitades samal ajal saavutatud edu ja jätkates riigi reformikava elluviimist.