Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2019/1783@2019-10-01/et

Contents

1. Preamble
2. 1. Artikkel 1
3. Artikkel 1
4. 1)
   1. Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala
5. 1. Artikkel 1
6. 4)
   1. Artikkel 4 Vastavushindamine
7. 1. Artikkel 1
8. 5)
   1. Artikkel 7 Läbivaatamine
9. 1. Artikkel 1
10. 6)
    1. Artikkel 8 Kõrvalehoidmine
11. 1. Artikkel 1
    2. Artikkel 2
12. ANNEX
13. LISA 1)2)3)4)
14. LISA 1) a)
15. i)
16. ii)
17. iii)
18. iv) Tabel I.3a. Tabel I.3b. Tabelites I.1, I.2 ja I.6 esitatud koormuskadude ja tühijooksukadude parandustegurid teatavate mähisepingete kombinatsioonidega keskmise suurusega jõutrafode(nimivõimsus ≤ 3150 kVA) jaoks Tabelites I.1, I.2 ja I.6 esitatud koormuskadude ja tühijooksukadude parandustegurid selliste keskmise suurusega jõutrafode (nimivõimsus ≤ 3150 kVA) jaoks, mille üks või mõlemad mähised on kaksikpingega ja pingete vahe on suurem kui 10 %
19. c)2. Tabel I.8. Tabel I.9. Suurte kuivjõutrafode (Um ≤ 36 kV) tipptõhususe indeksi vähimnõuded Suurte kuivjõutrafode (Um > 36 kV) tipptõhususe indeksi vähimnõuded
20. c)2.
21. Tabel I.7. Vedeliktäitega suurte jõutrafode tipptõhususe indeksi vähimnõuded
22. d)
23. LISA 1)2)3)
24. Mõõtmismeetodid
25. Arvutusmeetodid

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, eriti selle artikli 15 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 548/2014 artiklile 7 peab komisjon kõnealuse määruse läbi vaatama, et võtta arvesse tehnika arengut, ja esitama läbivaatamise tulemused 2017. aastal nõuandefoorumile.

(2) Komisjon tegi läbivaatusuuringu, milles analüüsiti määruse (EL) nr 548/2014 artiklis 7 sätestatud tahke. Uuring tehti koostöös liidu sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning uuringu tulemused avaldati.

(3) Uuring kinnitas, et kasutamisetapi energiatarbimisel on globaalse soojendamise potentsiaalile endiselt väga suur mõju. Analüüs ei andnud piisavaid tõendeid, mis toetanuksid muude keskkonnaalaste nõuete sätestamist kui energiatõhususe vähimnõuded.

(4) Uuring kinnitas, et määrus (EL) nr 548/2014 on avaldanud soodsat mõju turule lastavate jõutrafode energiatõhususele, ja sellest ilmnes, et kättesaadavad trafode tüübid suudavad suurepäraselt täita 1. etapi (juuli 2015) vähimnõudeid.

(5) On üldiselt teada, et kõige asjakohasem meetod trafode ehituse optimeerimiseks elektrikadude vähendamise eesmärgil on jätkuvalt tulevaste kadude väärtust hinnata ja kapitaliseerida, kasutades hangetes koormus- ja tühijooksukadude asjakohaseid kapitaliseerimise tegureid. Toodete reguleerimise seisukohast on mõistlik kasutada ikkagi vaid vähimtõhususe või suurima kao piirnorme.

(6) Uuringu tulemusel ilmnes veel, et tootjatel ei ole 2. etapi vähimnõuetele vastavate trafode tootmiseks suuri tehnilisi takistusi, kui nõuded jõustuvad juulis 2021.

(7) Uuringus analüüsiti, kas on majanduslikus mõttes mõistlik toota trafosid, mis vastavad alates 2021. aasta juulist kohaldatavatele 2. etapi vähimnõuetele, ja leiti, et neile nõuetele vastavate keskmise suurusega ja suurte jõutrafode olelusringi kulud on alati väiksemad kui 1. etapi nõuetele vastavate trafode kulud, kui sellised trafod paigaldatakse uutesse kohtadesse. Teatavatel juhtudel, kui keskmise suurusega jõutrafosid paigaldatakse olemasolevatesse linnaalajaamadesse, võivad aga ruumi ja kaalu piirangud mõjutada kasutatava asendustrafo maksimaalmõõtmeid ja -massi. Seega, kui olemasoleva trafo asendamine ei ole tehniliselt teostatav või toob kaasa ebaproportsionaalseid kulusid, peaks regulatiivse koormuse vähendamine olema põhjendatud.

(8) Olemasolevat regulatiivset erandit, mis käsitleb suurte jõutrafode asendamist, kui see on seotud nende kohaletoimetamisest ja/või paigaldamisest põhjustatud ebaproportsionaalsete kuludega, tuleks täiendada uusi paigaldisi käsitleva erandiga, juhul kui on tegemist samasuguste piirangutega.

(9) Kogemused näitavad, et kommunaalteenuste osutajad ja muud majandustegevuses osalejad võivad trafod enne lõplikku asukohta paigaldamist jätta pikaks ajaks lattu seisma. Seega oleks vaja selgust selles, et kehtivatele nõuetele vastavust tuleks näidata kas trafo turule laskmise või kasutusele võtmise ajal, kuid mitte mõlemal juhul.

(10) Kuna trafode parandamiseks on turg olemas, on vaja suuniseid selle kohta, millal võib trafot, mida on teataval viisil parandatud, lugeda uue tootega võrdväärseks, ja millal see peaks seetõttu vastama käesoleva määruse I lisas sätestatud nõuetele.

(11) Et käesolev määrus oleks tulemuslikum ja et kaitsta tarbijaid, tuleks keelata turule lasta või kasutusele võtta tooteid, mis muudavad katsetamise ajal automaatselt oma toimimist esitatud näitajate parandamiseks.

(12) Et hõlbustada kontrollimiseks tehtavaid katseid, tuleks turujärelevalveasutustel lubada suuri trafosid katsetada kohapeal, nt tootmiskohas, või viibida selliste katsete juures.

(13) Määruse (EL) nr 548/2014 rakendamisel saadud kogemused näitavad, et teatavate liikmesriikide elektrivõrkudes on standardpingest erinev pinge. Nende erinevuste tõttu on õigustatud erinevate pingekünniste kasutamine trafode kategoriseerimisel ning neist oleneb, milliseid energiatõhususe vähimnõudeid tuleks kohaldada. Seepärast on põhjendatud lisada määrusesse teavitusmehhanism, mille kaudu avalikustatakse liikmesriikides olevad konkreetsed olud

(14) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 548/2014 muudetakse järgmiselt.

1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

Artikkel 1

1)

Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaini nõuded 50 Hz sagedusega elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrkudes või tööstuslikes rakendustes kasutatavate 1 kVA minimaalse nimivõimsusega jõutrafode turule laskmise ja kasutuselevõtu kohta. Käesolevat määrust kohaldatakse pärast 11. juunit 2014 ostetud trafode suhtes.

2. Määrust ei kohaldata järgmiste trafode suhtes: välja arvatud seoses käesoleva määruse I lisa punkti 4 alapunktides a, b ja d sätestatud nõuetega.

a) mõõtetrafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud selleks, et edastada mõõtesignaali mõõteriistadele, mõõteseadmetele ning kaitse- ja kontrolliseadmetele või sarnastele seadmetele;

b) trafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja ette nähtud tagama elektroonikaseadmete või alaldi koormuste toidet alalisvooluga. See erand ei hõlma trafosid, mis on ette nähtud vahelduvvoolu toiteks alalisvooluallikast, nagu näiteks tuuleturbiinide ja fotogalvaaniliste seadmete trafod või trafod alalisvoolu ülekande- ja jaotusseadmete jaoks;

c) trafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud otse tööstusahjuga ühendamiseks;

d) trafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud paigaldamiseks paiksetele või ujuvatele mereplatvormidele, meretuulikutele, laevadele ja igat liiki alustele;

e) trafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud kasutamiseks piiratud ajavahemikus, kui tavaline elektrivarustus on katkenud kas kavatsematu sündmuse (näiteks elektrikatkestus) või alajaama remondi tõttu, kuid mitte alaliseks tööks olemasoleva alajaama täienduseks;

f) vahelduv- või alalisvoolukontaktliiniga kas otse või muunduri kaudu ühendatud trafod (eraldi või automaatselt ühendatud mähistega), mida kasutatakse paiksetes raudteepaigaldistes;

g) maandustrafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud ühendamiseks toitesüsteemiga, et tagada neutraali maandus kas otse või näivtakistuse kaudu;

h) spetsiaalselt veeremile paigaldamiseks välja töötatud veotrafod, mis on vahelduv- või alalisvoolukontaktliiniga ühendatud kas otse või muunduri kaudu ja mida kasutatakse paiksetes raudteepaigaldistes;

i) käivitustrafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud kolmefaasiliste asünkroonmootorite käivitamiseks, et vältida pingelohke, ja mis jäävad tavatalitluses väljalülitatuks;

j) katsetrafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud selleks, et elektriseadmete katsetamisel ahelas tekitada teatud pinget või voolu;

k) keevitustrafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud kaar- või takistuskeevitusseadmetes kasutamiseks;

l) trafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud kasutamiseks plahvatuskindlates rakendustes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/9/EÜ ning allmaakaevandamisel;

m) spetsiaalselt süvaveeseadmete jaoks väljatöötatud trafod;

n) keskpinge-keskpinge (MV-MV) vahetrafod võimsusega kuni 5 MVA; need on vahetrafod, mida kasutatakse võrgupinge muutmise programmides ja mis paigaldatakse kahe erineva keskpingega võrgu ühenduskohtadesse ning mis peavad taluma ülekoormust hädaolukorras;

o) keskmise suurusega ja suured jõutrafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja kvalifitseeritud nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom artiklis 3 määratletud tuumaseadmete ohutuse tagamiseks;

p) kolmefaasilised keskmise suurusega jõutrafod nimivõimsusega alla 5 kVA,

3. Keskmise suurusega ja suurte jõutrafode nõuetekohasust ja käesoleva määruse nõuetele vastavust tuleb uuesti kontrollida, sõltumata sellest, kus nad esimest korda on turule lastud või kasutusele võetud, kui: Sellega ei piirata neid õiguslikke kohustusi, mis tulenevad muudest liidu ühtlustamisõigusaktidest, mida võidakse kõnealuste toodete suhtes kohaldada.

a) südamik (või selle osa) on asendatud;

b) üks või mitu mähist on asendatud.

Artikkel 1

2) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) punktid 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

3) Keskmise suurusega jõutrafo – jõutrafo, mille kõikide mähiste nimivõimsus on kuni 3150 kVA ning seadme suurim lubatav talitluspinge on suurem kui 1,1 kV, aga mitte suurem kui 36 kV.

4) Suur jõutrafo – jõutrafo, millel vähemalt ühe mähise nimivõimsus on suurem kui 3150 kVA või seadme suurim lubatav talitluspinge on suurem kui 36 kV.;

b) punkt 7 asendatakse järgmisega:

7) Keskmise võimsusega mastitrafo – välitingimustes kasutatav jõutrafo, mille nimivõimsus on kuni 400 kVA ja mis on spetsiaalselt välja töötatud paigaldamiseks õhuliinimastidele.;

c) artiklisse 2 lisatakse punktid 17–22 järgmises sõnastuses:

17) Esitatud väärtus – väärtus, mis esitatakse direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 kohastes tehnilistes dokumentides ja vajaduse korral sellise väärtuse arvutamiseks kasutatud väärtus.

18) Kahepingeline trafo – ühe või mitme kahepingelise mähisega trafo, mis võib talitleda ja väljastada nimivõimsust emmal-kummal pingel.

19) Tunnistaja juuresolekul tehtav katse – katse, mille puhul jälgitakse aktiivselt toote füüsilist katsetamist teise osalise juuresolekul ning tehakse järeldused katse ja katsetulemuste paikapidavuse kohta. See võib hõlmata järeldusi selle kohta, kas katse- ja arvutusmeetodid vastavad kohaldatavatele standarditele ja õigusaktidele.

20) Tarnekatse – tellitud toote katse, mille puhul tarbija kasutab tunnistaja juuresolekul tehtavat katset, veendumaks, et toode vastab täielikult lepingulistele nõuetele enne heakskiitmist või kasutuselevõttu.

21) Võrdväärne mudel – mudel, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused kui mõnel teisel mudelil, kuid mille on sama tootja või importija turule lasknud või kasutusele võtnud teistsuguse mudelitähisega muu mudelina.

22) Mudelitähis – kood, mis koosneb tavaliselt tärkidest ja mis eristab konkreetset tootemudelit teistest sama kaubamärgiga või sama tootja või importija nimega mudelitest.

3) Artikkel 3 asendatakse järgmisega: I lisas esitatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates samas lisas esitatud kuupäevadest. Kui elektrienergia jaotusvõrkude pinged erinevad liidu standardsetest pingetest, teavitab liikmesriik sellest komisjoni, et I lisa tabelite I.1, I.2, I.3a, I.3b, I.4, I.5, I.6, I.7, I.8 ja I.9 õigeks tõlgendamiseks oleks võimalik esitada avalik teade.

4) Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

Artikkel 1

4)

Artikkel 4 Vastavushindamine

1. Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohane vastavushindamismenetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine projekti või kavandi kontrolli süsteem või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

2. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise puhul esitatakse tehnilistes dokumentides käesoleva määruse I lisa punkti 4 kohaselt esitatud tooteteabe koopia ning II lisa kohased üksikasjad ja arvutustulemused.

3. Kui tehnilistes dokumentides teatava mudeli kohta esitatud teave on saadud: sisaldavad tehnilised dokumendid sellise arvutuse üksikasju, tootja tehtud hindamist arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitust eri tootjate mudelite samasuse kohta.

a) mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tootja, või

b) kavandi järgi tehtud arvutustega või sama või muu tootja teise mudeli alusel tehtud ekstrapoleerimisega või mõlemal viisil,

4. Tehnilistes dokumentides tuleb esitada kõikide võrdväärsete mudelite ja nende mudelitähiste loetelu.

Artikkel 1

5) Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

Artikkel 1

5)

Artikkel 7 Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut arvestades läbi ja esitab hindamise tulemused, sealhulgas vajaduse korral muudatusettepaneku eelnõu nõuandefoorumile hiljemalt 1. juulil 2023. Läbivaatamisel käsitletakse eelkõige järgmisi küsimusi:

mil määral on 2. etapi nõuded olnud kulutõhusad ning kas on vaja kehtestada rangemad 3. etapi nõuded;

kas keskmise suurusega ja suurte jõutrafode kohta tehtud soodustused olukorras, kus veokulud oleksid ebaproportsionaalsed, on asjakohased;

kas keskmise suurusega trafode puhul on võimalik kasutada kadude määramiseks PEI arvutust lisaks kuludele absoluutarvudes;

kas on võimalik võtta kasutusele tehnika suhtes neutraalne käsitlus seoses vähimnõuetega vedelik- ja kuivtäitega trafode kohta, ja kui see on asjakohane, siis ka elektroonikatrafode kohta;

kas on asjakohane kehtestada tõhususe vähimnõuded väikeste jõutrafode kohta;

kas merel kasutatavate trafode puhul tehtavad erandid on asjakohased;

kas mastitrafode ja keskmise suurusega jõutrafode mähisepingete erikombinatsioonide kohta tehtavad soodustused on asjakohased;

kas on võimalik ja asjakohane hõlmata kasutamisetapis peale energiakulu muud keskkonnamõju, nt müra ja materjalitõhusus.

Artikkel 1

6) Artikkel 8 nummerdatakse ümber artikliks 9 ja lisatakse artikkel 8 järgmises sõnastuses:

Artikkel 1

6)

Artikkel 8 Kõrvalehoidmine

Tootja, importija või volitatud esindaja ei tohi turule lasta tooteid, mis on projekteeritud kindlaks tegema, et nendega tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada parem tulemus mingi näitaja osas, mille on tootja, importija või volitatud esindaja esitanud tehnilistes dokumentides või mis on esitatud tootele lisatud dokumentides.

Artikkel 1

7) Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. oktoober 2019 Komisjoni nimel President Jean-Claude Juncker

ANNEX

LISA 1)2)3)4)

Määruse (EL) nr 548/2014 lisasid muudetakse järgmiselt. I lisa muudetakse järgmiselt: II lisa asendatakse järgmisega: III lisa muudetakse järgmiselt: IV lisa punkti c muudetakse järgmiselt:

LISA 1) a)

punkti 1 muudetakse järgmiselt:

i)

tabeli I.1 pealkiri asendatakse järgmisega: Suurimad lubatud koormuskaod ja tühijooksukaod (W) vedeliktäitega kolmefaasilistel keskmise suurusega jõutrafodel, mille ühe mähise pinge on Um ≤ 24 kV ja teise mähise pinge Um ≤ 3,6 kV;

ii)

tabeli I.2 pealkiri asendatakse järgmisega: Suurimad lubatud koormuskaod ja tühijooksukaod (W) kolmefaasilistel keskmise suurusega kuivjõutrafodel, mille ühe mähise pinge on Um ≤ 24 kV ja teise mähise pinge Um ≤ 3,6 kV;

iii)

esimese lõigu järele lisatakse järgmised lõigud: Kui olemasoleva keskmise suurusega jõutrafo üks-ühele väljavahetamine toob kaasa paigaldamisest tingitud ebaproportsionaalseid kulusid, peab alates 2. etapi nõuete kohaldamise kuupäevast (1. juuli 2021) asendustrafo erandina vastama ainult 1. etapi nõuetele asjaomasel nimivõimsusel. Seejuures loetakse paigalduskulud (nt selleks, et asendada kogu alajaam, milles on trafo, ja/või hankida või üürida juurde põrandapinda) ebaproportsionaalseks, kui need on suuremad kui 2. etapi nõuetele vastava asendustrafoga selle tavalise eeldatava kasutusea jooksul ärahoitud elektrikadude nüüdispuhasväärtus (tariifid, maksud ja lõivud välja jäetud). Nüüdispuhasväärtus tuleb arvutada kapitaliseeritud kao väärtuste alusel, kasutades laialdaselt heakskiidetud sotsiaalseid diskontomäärasid. Sel juhul peab tootja, importija või volitatud esindaja lisama asendustrafo tehnilistesse dokumentidesse järgmise teabe: Eespool nimetatud juhtudel teavitab tootja, importija või volitatud esindaja riikide pädevaid turujärelevalveasutusi.

asendustrafo tellija aadress ja kontaktandmed;

alajaam, kuhu asendustrafo paigaldatakse. See tuleb selgelt kindlaks määrata kas konkreetse asukoha või konkreetse paigaldisetüübina (nt tavaalajaam või kioskalajaam);

tehniline ja/või majanduslik põhjendus ebaproportsionaalse kulu kohta, millega on õigustatud üksnes 1. etapi nõuetele vastava trafo paigaldamine 2. etapi nõuetele vastava trafo paigaldamise asemel. Kui trafo(d) on saadud hankemenetluse tulemusena, lisatakse kogu vajalik teave pakkumuste analüüsi ja hankelepingu sõlmimise otsuse kohta.

iv) Tabel I.3a. Tabel I.3b. Tabelites I.1, I.2 ja I.6 esitatud koormuskadude ja tühijooksukadude parandustegurid teatavate mähisepingete kombinatsioonidega keskmise suurusega jõutrafode(nimivõimsus ≤ 3150 kVA) jaoks Tabelites I.1, I.2 ja I.6 esitatud koormuskadude ja tühijooksukadude parandustegurid selliste keskmise suurusega jõutrafode (nimivõimsus ≤ 3150 kVA) jaoks, mille üks või mõlemad mähised on kaksikpingega ja pingete vahe on suurem kui 10 %

tabel I.3 asendatakse tabelitega I.3a ja I.3b järgmiselt: Teatavad pingekombinatsioonid ühes mähises Koormuskadu Pk Tühijooksukadu Po Nii vedeliktäitega (tabel I.1) kui ka kuivtrafode jaoks (tabel I.2) Parandusi ei tehta Parandusi ei tehta Seadme suurim lubatav primaarpinge Um ≤ 24 kV Seadme suurim lubatav sekundaarpinge Um > 3,6 kV Vedeliktäitega (tabel I.1) 10 % 15 % Seadme suurim lubatav primaarpinge Um = 36 kV Seadme suurim lubatav sekundaarpinge Um ≤ 3,6 kV Seadme suurim lubatav primaarpinge Um = 36 kV Seadme suurim lubatav sekundaarpinge Um = 3,6 kV 10 % 15 % Kuivtrafod (tabel I.2) 10 % 15 % Seadme suurim lubatav primaarpinge Um = 36 kV Seadme suurim lubatav sekundaarpinge Um ≤ 3,6 kV Seadme suurim lubatav primaarpinge Um = 36 kV Seadme suurim lubatav sekundaarpinge Um = 3,6 kV 15 % 20 % Kaksikpinge tüüp Baaspinge parandustegurite kasutamiseks Koormuskadu Pk Tühijooksukadu Po Kaksikpinge ühel mähisel vähendatud väljundvõimsusega madalama pingega madalpingemähisel JA suurim kasutatav võimsus madalpingemähise madalamal pingel on piiratud 0,85-ga madalpingemähise nimivõimsusest selle kõrgemal pingel. Kadusid arvutatakse madalpingemähise kõrgema pinge järgi Parandusi ei tehta Parandusi ei tehta Kaksikpinge ühel mähisel vähendatud väljundvõimsusega madalama pingega kõrgepingemähisel JA suurim kasutatav võimsus kõrgepingemähise madalamal pingel on piiratud 0,85-ga kõrgepingemähise nimivõimsusest selle kõrgemal pingel. Kadusid arvutatakse kõrgepingemähise kõrgema pinge järgi Parandusi ei tehta Parandusi ei tehta Kaksikpinge ühel mähisel JA kogu nimivõimsus on kasutatav mõlemas mähises, st kogu nimivõimsus on kasutatav pingekombinatsioonist sõltumata. Kadusid arvutatakse kaksikpingemähise kõrgema pinge järgi 10 % 15 % Kaksikpinge mõlemal mähisel JA nimivõimsus on kasutatav mähiste kõikide kombinatsioonide korral, st ühe mähise ühel pingel on teise mähise mõlemad pinged kasutatavad täisvõimsusega. Kadusid arvutatakse mõlema kaksikpingemähise kõrgema pinge järgi 20 % 20 %

b)1.4. punkti 1.4. esimene lõik asendatakse järgmisega: Olemasoleva keskmise võimsusega mastitrafo (nimivõimsusega 25–400 kVA) üks-ühele vahetamise korral ei kasutata mitte tabelites I.1 ja I.2 esitatud suurimaid koormus- ja tühijooksukadusid, vaid neid, mis on kirjas tabelis I.6. Suurimad lubatud kaod selliste nimipingete (kVA) puhul, mis ei ole tabelis I.6 otseselt esitatud, arvutatakse lineaarse interpoleerimise või ekstrapoleerimise teel. Samuti kasutatakse tabelites I.3a ja I.3b esitatud mähisepingete kombinatsioonidele vastavaid parandustegureid. Olemasoleva keskmise võimsusega mastitrafo üks-ühele vahetamise korral lisab tootja, importija või volitatud esindaja trafo tehnilistesse dokumentidesse järgmise teabe: Eespool nimetatud juhtudel teavitab tootja, importija või volitatud esindaja riikide pädevaid turujärelevalveasutusi. Uue mastitrafo paigaldamisel kohaldatakse tabelites I.1 ja I.2 esitatud nõudeid koos tabelite I.3a ja I.3b nõuetega, kui see on põhjendatud.;

asendustrafo tellija aadress ja kontaktandmed;

alajaam, kuhu asendustrafo paigaldatakse. See tuleb selgelt kindlaks määrata kas konkreetse asukoha või konkreetse paigaldisetüübina (nt masti tehniline kirjeldus).

c)2. Tabel I.8. Tabel I.9. Suurte kuivjõutrafode (Um ≤ 36 kV) tipptõhususe indeksi vähimnõuded Suurte kuivjõutrafode (Um > 36 kV) tipptõhususe indeksi vähimnõuded

punkt 2 asendatakse järgmisega: Suurte jõutrafode energiatõhususe vähimnõuded Suurte jõutrafode energiatõhususe vähimnõuded on esitatud tabelites I.7, I.8 ja I.9. Võib esineda konkreetseid juhtumeid, kus olemasoleva trafo asendamine või tabelites I.7, I.8 ja I.9 esitatud kohaldatavatele vähimnõuetele vastava uue trafo paigaldamine tooks kaasa ebaproportsionaalseid kulusid. Üldjuhul võib kulusid lugeda ebaproportsionaalseks, kui kas 2. või 1. etapi nõuetele (nagu on asjakohane) vastava trafo veo ja/või paigaldamise lisakulu ületab tavaliselt eeldatava kasutusea jooksul ärahoitud elektrikadude nüüdispuhasväärtust (tariifid, maksud ja lõivud välja jäetud). Nüüdispuhasväärtus tuleb arvutada kapitaliseeritud kao väärtuste alusel, kasutades laialdaselt heakskiidetud sotsiaalseid diskontomäärasid. Sellistel juhtudel kohaldatakse järgmisi varusätteid: kui olemasoleva suure jõutrafo üks-ühele väljavahetamine toob kaasa veost ja/või paigaldamisest tingitud ebaproportsionaalseid kulusid või see ei ole tehniliselt otstarbekas, peab alates 2. etapi nõuete kohaldamise kuupäevast (1. juuli 2021) asendustrafo erandina vastama ainult 1. etapi nõuetele asjaomasel nimivõimsusel. Kui ka 1. etapi nõuetele vastava asendustrafo paigaldamise kulu on ebaproportsionaalne või kui tehniliselt teostatavaid lahendusi ei ole, ei kohaldata asendustrafo suhtes vähimnõudeid. Kui uue suure jõutrafo paigaldamine uues kohas toob kaasa veost ja/või paigaldamisest põhjustatud ebaproportsionaalseid kulusid või see ei ole tehniliselt otstarbekas, peab alates 2. etapi nõuete kohaldamise kuupäevast (1. juuli 2021) uus trafo erandina vastama ainult 1. etapi nõuetele asjaomasel nimivõimsusel. Neil juhtudel peab trafo turulelaskmise või kasutuselevõtu eest vastutav tootja, importija või volitatud esindaja: lisama uue või asendustrafo tehnilistesse dokumentidesse järgmise teabe: Minimaalsed tipptõhususe indeksi väärtused nimivõimsustel (MVA) puhul, mis jäävad tabelis I.7 esitatud nimipingete vahele, arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel. Nimivõimsus (MVA) 1. etapp (1. juuli 2015) 2. etapp (1. juuli 2021) Minimaalne tipptõhususe indeks (%) 3,15 < Sr ≤ 4 99,348 99,382 5 99,354 99,387 6,3 99,356 99,389 8 99,357 99,390 ≥ 10 99,357 99,390 Minimaalsed tipptõhususe indeksi väärtused nimivõimsustel (MVA) puhul, mis jäävad tabelis I.8 esitatud nimipingete vahele, arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel. Nimivõimsus (MVA) 1. etapp (1. juuli 2015) 2. etapp (1. juuli 2021) Minimaalne tipptõhususe indeks (%) ≤ 0,05 96,174 96,590 0,1 97,514 97,790 0,16 97,792 98,016 0,25 98,155 98,345 0,4 98,334 98,570 0,63 98,494 98,619 0,8 98,677 98,745 1 98,775 98,837 1,25 98,832 98,892 1,6 98,903 98,960 2 98,942 98,996 2,5 98,933 99,045 3,15 99,048 99,097 4 99,158 99,225 5 99,200 99,265 6,3 99,242 99,303 8 99,298 99,356 10 99,330 99,385 12,5 99,370 99,422 16 99,416 99,464 20 99,468 99,513 25 99,521 99,564 31,5 99,551 99,592 40 99,567 99,607 50 99,585 99,623 ≥ 63 99,590 99,626 Minimaalsed tipptõhususe indeksi väärtused nimivõimsustel (MVA), mis jäävad tabelis I.9 esitatud nimivõimsuste vahele, arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel.

trafo tellija aadress ja kontaktandmed;

koht, kuhu asendustrafo paigaldatakse;

tehniline ja/või majanduslik põhjendus 1. või 2. etapi nõuetele mittevastava uue või asendustrafo paigaldamise kohta. Kui trafo(d) on saadud hankemenetluse tulemusena, lisatakse ka kogu vajalik teave pakkumuste analüüsi ja hankelepingu sõlmimise otsuse kohta;

c)2.

Tabel I.7. Vedeliktäitega suurte jõutrafode tipptõhususe indeksi vähimnõuded

teavitama riikide pädevaid turujärelevalveasutusi. Nimivõimsus (MVA) 1. etapp (1. juuli 2015) 2. etapp (1. juuli 2021) Minimaalne tipptõhususe indeks (%) ≤ 0,025 97,742 98,251 0,05 98,584 98,891 0,1 98,867 99,093 0,16 99,012 99,191 0,25 99,112 99,283 0,315 99,154 99,320 0,4 99,209 99,369 0,5 99,247 99,398 0,63 99,295 99,437 0,8 99,343 99,473 1 99,360 99,484 1,25 99,418 99,487 1,6 99,424 99,494 2 99,426 99,502 2,5 99,441 99,514 3,15 99,444 99,518 4 99,465 99,532 5 99,483 99,548 6,3 99,510 99,571 8 99,535 99,593 10 99,560 99,615 12,5 99,588 99,640 16 99,615 99,663 20 99,639 99,684 25 99,657 99,700 31,5 99,671 99,712 40 99,684 99,724 50 99,696 99,734 63 99,709 99,745 80 99,723 99,758 100 99,737 99,770 125 99,737 99,780 160 99,737 99,790 ≥ 200 99,737 99,797

d)

punkti 3 viimane lõik asendatakse järgmisega: Ainult keskmise suurusega ja suurte jõutrafode korral peab punktides a, c ja d kirjeldatud teave olema samuti kirjas trafo andmesildil.;

e)

punkti 4 viimane lõik jäetakse välja ja lisatakse uus punkt d:

d)

konkreetsed põhjused, miks trafod jäetakse määruse kohaldamisalast välja vastavalt artikli 1 lõikele 2.

esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik: Kui mudel on projekteeritud kindlaks tegema, et temaga tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mõne käesolevas määruses nimetatud näitaja või tehnilistes dokumentides või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja osas, ei loeta mudelit ega ühtki võrdväärset mudelit nõuetele vastavaks.

Punkti 1 lõppu lisatakse järgmine tekst: Liikmesriigi ametiasutus saab seda kontrolli teha oma katseseadmetega. Kui tarnekatsed on kavandatud selliste trafode jaoks, millega hakatakse katseliselt määrama käesoleva määruse I lisas sätestatud näitajaid, võivad liikmesriikide ametiasutused otsustada kasutada tarnekatsena tunnistaja juuresolekul tehtavat katset, et koguda katsetulemusi, mida saab kasutada uuritava trafo nõuetekohasuse kontrollimiseks. Ametiasutused võivad nõuda, et tootja avaldaks teabe selliste kavandatud tarnekatsete kohta, mida oleks asjakohane teha tunnistaja juuresolekul. Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik sellega võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks. Liikmesriigi ametiasutused esitavad teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile kogu asjakohase teabe viivitamata, kui on tehtud otsus mudeli mittevastavuse kohta.

LISA 1)2)3)

3) Punkt 3 asendatakse järgmisega: Kui punkti 2 alapunktis a, b või c osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik sellega võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

LISA 1)2)3)4) c)

Amorfse terassüdamikuga keskmise suurusega jõutrafod: Ao-50 %, Ak.

II lisa

Mõõtmismeetodid

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks vajalikeks mõõtmisteks kasutatakse usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmismenetlust, milles võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sh meetodeid, mis on esitatud dokumentides, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

Arvutusmeetodid

I lisa tabelite I.4, I.5, I.7, I.8 ja I.9 kohaste keskmiste ja suurte jõutrafode tipptõhususe indeksite arvutamisel võetakse aluseks järgmine suhtarv: trafo edastatud näivvõimsus, millest on lahutatud võimsuskaod, jagatud trafo edastatud näivvõimsusega. Tipptõhususe indeksi arvutamine põhineb uusimal metoodikal, mis on kättesaadav keskmise suurusega ja suurte jõutrafode asjakohaste harmoneeritud standardite viimases versioonis. Tipptõhususe indeksi arvutusvalem on järgmine: kus: P0 on nimipingel ja nimisagedusel nimiväljavõttes mõõdetud tühijooksukadu; Pc0 on jahutussüsteemi võimsus tühijooksul, mis määratakse tüübikatsel sel teel, et mõõdetakse nii ventilaatori kui ka vedelikupumba mootori tarbitav võimsus (jahutussüsteemide ONAN ja ONAN/ONAF korral on Pc0 alati võrdne nulliga); Pck (kPEI) on võimsus, mida tarbib jahutussüsteem lisaks võimsusele Pc0 talitlemisel kPEI-kordsel nimikoormusel. Pck on koormuse funktsioon. Pck (kPEI) leitakse tüübikatses sel teel, et mõõdetakse nii ventilaatori kui ka vedelikupumba mootori tarbitav võimsus (jahutussüsteemi ONAN korral on Pck alati võrdne nulliga); Pk on nimivoolu ja nimisageduse korral nimiväljavõttes mõõdetud koormuskadu, mida on parandatud vastavalt võrdlustemperatuurile; Sr on selle trafo või autotrafo, mille koormuskadu Pk määrati, nimivõimsus; kPEI on koormustegur, mille korral saavutatakse tipptõhusus.;

Versions

1. 2019-10-01