Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2020/1044@2020-05-08/et

Contents

1. Preamble
2. 1. Artikkel 1 Kohaldamisala
   2. Artikkel 2 Globaalse soojendamise potentsiaalid
   3. Artikkel 3 Kasvuhoonegaaside inventuuri suunised
   4. Artikkel 4 Kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi eesmärgid
   5. Artikkel 5 Andmelünkade täitmine
   6. Artikkel 6 Esialgsed kontrollid
   7. Artikkel 7 Kehtetuks tunnistamine
   8. Artikkel 8 Üleminekusäte
   9. Artikkel 9 Jõustumine ja kohaldamine
3. ANNEX

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, eriti selle artikli 26 lõike 6 punkti b ja artikli 37 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 525/2013 sätestatud kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismiga on kehtestatud eeskirjad kasvuhoonegaaside heite seireks ja aruandluseks kliimapoliitika raames. Seda mehhanismi käsitlevad sätted on täielikult lõimitud määrusesse (EL) 2018/1999, millega määrus (EL) nr 525/2013 tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks. Selle mehhanismi raames on vaja vastu võtta globaalse soojendamise potentsiaali väärtused ja täpsustada inventuurisuuniseid.

(2) Seoses globaalse soojendamise potentsiaaliga kehtestas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverents, mis toimib nimetatud konventsiooni osaliste 21. konverentsi tulemusena 2015. aastal vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppe (edaspidi Pariisi kokkulepe) osaliste koosolekuna, oma esimesel koosolekul kasvuhoonegaaside inventuuridega seotud aruandluse jaoks ühise parameetri kasvuhoonegaaside teisendamiseks CO2-ekvivalentideks. See ühine parameeter põhineb globaalse soojendamise potentsiaali väärtustel, mis on esitatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) viiendas hindamisaruandes. Globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste puhul tuleks kõnealust ühist parameetrit arvesse võtta.

(3) Kasvuhoonegaaside inventuuri suuniseid tuleks täpsustada vastavalt rahvusvahelistele arengusuundadele. Lisaks IPCC 2006. aasta suunistele kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta peaksid liikmesriigid ja komisjon võtma arvesse Pariisi kokkuleppe artiklis 13 osutatud tegevuse ja toetuse läbipaistvusraamistikuga seotud üksikasju, menetlusi ja suuniseid, mis on esitatud Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva UNFCCC osaliste konverentsi otsuse 18/CMA.1 (edaspidi otsus 18/CMA.1) lisas. Peale selle kutsutakse liikmesriike üles kasutama kasvuhoonegaaside riiklikke inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2013. aasta lisa märgalade kohta.

(4) Liidu inventuuri kvaliteedi tagamiseks tuleks kehtestada liidu kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi täiendavad eesmärgid.

(5) Selleks et tagada liidu inventuuri terviklikkus otsuse 18/CMA.1 tähenduses, on vaja kehtestada meetodid ja andmed, mida komisjon kasutab vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõikele 5 liikmesriigi inventuuriandmetest puuduvate andmete kohta hinnangute tegemiseks.

(6) Selleks et tagada liidu inventuuri õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja terviklikkus, on vaja kindlaks määrata liikmesriikide esitatud kasvuhoonegaaside inventuuriandmete esialgsete kontrollide sisu. Täpsuse hindamine esialgsete kontrollide käigus peaks tagama, et liikmesriigid ei üle- ega alahinda süstemaatiliselt tegelikku heidet ja sidumist seoses liidu võtmekategooriatega. Lisaks tuleks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori esialgsed kontrollid viia kooskõlla muudes sektorites tehtavate kontrollidega, kuna aruandlus, mis käsitleb kasvuhoonegaaside allikatest tulenevat heidet ja nende neeldajates sidumist LULUCFi sektoris, on kasvuhoonegaaside inventuuriga seotud aruandluse lahutamatu osa ning kuna LULUCFi sektorit on võetud arvesse 2030. aasta kliimaeesmärkides. LULUCFi sektoris võib maakasutuse ja maakasutuse muutuse kohta esitatud andmeid võrrelda teabega, mis on saadud liidu ja liikmesriikide programmidest ja uuringutest, nagu Copernicus ja LUCAS.

(7) Hinnangud, millega täidetakse lüngad riiklikes inventuuriandmetes, et saaks panna kokku liidu inventuuri, koostatakse kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuri suunistega. Nende hinnangute kindlaksmääramiseks tuleb kasutada kasvuhoonegaaside globaalse soojendamise potentsiaali väärtusi. Kuna globaalse soojendamise potentsiaali, inventuurisuuniseid ja liidu inventuurisüsteemi käsitlevad eeskirjad on omavahel sisuliselt seotud, on asjakohane koondada need ühte delegeeritud määrusesse.

(8) Selleks et tagada kooskõla määruse (EL) 2018/1999 asjakohaste sätete kohaldamise kuupäevaga, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021.

(9) Vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 57 ja 58 tunnistatakse määrus (EL) nr 525/2013 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021, välja arvatud selle artikkel 7, mida kohaldatakse 2018., 2019. ja 2020. aasta andmeid sisaldavate aruannete suhtes. Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 tuleks seetõttu alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks tunnistada, kuid selle artikleid 6 ja 7 tuleks jätkuvalt kohaldada 2019. ja 2020. aasta andmeid sisaldavate aruannete suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide nende aruannete suhtes, mis sisaldavad nõutavat teavet 2021. aasta ja sellele järgnevate aastate kohta.

Artikkel 2 Globaalse soojendamise potentsiaalid

Liikmesriigid ja komisjon kasutavad käesoleva määruse I lisas loetletud globaalse soojendamise potentsiaale kasvuhoonegaaside inventuuriandmete koostamiseks ja esitamiseks vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõigetele 3–5.

Artikkel 3 Kasvuhoonegaaside inventuuri suunised

Liikmesriigid ja komisjon koostavad määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõigetes 3–5 osutatud kasvuhoonegaaside inventuuriandmed kooskõlas järgmisega:

a) valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunised kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta;

b) Pariisi kokkuleppe artiklis 13 osutatud tegevuse ja toetuse läbipaistvusraamistikuga seotud üksikasjad, menetlused ja suunised, mis on esitatud Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi otsuse 18/CMA.1 (edaspidi otsus 18/CMA.1) lisas.

Artikkel 4 Kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi eesmärgid

1. Komisjon haldab liidu kasvuhoonegaaside inventuurisüsteemi, hoiab seda toimivana ja täiustab seda pidevalt järgmiste kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi eesmärkide alusel:

a) liidu kasvuhoonegaaside inventuur on terviklik, milleks vajaduse korral kohaldatakse asjaomase liikmesriigiga konsulteerides määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõikes 5 sätestatud menetlust;

b) liidu kasvuhoonegaaside inventuurisüsteemis esitatakse läbipaistvalt liikmesriikide koondandmed kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise kohta ning ülevaade liidu võtmekategooriatega seotud metoodikakirjeldustest ja kajastatakse läbipaistvalt liikmesriikide allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise osakaalu liidu kasvuhoonegaaside inventuuris;

c) kasvuhoonegaaside allikatest pärinev liidu heide ja nende neeldajates sidumine aruandeaasta kohta kokku on võrdne liikmesriikide poolt kõnealuse aasta kohta määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõigete 3–5 kohaselt esitatud kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise summaga;

d) liidu kasvuhoonegaaside inventuur sisaldab järjepidevaid aegridu allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise kohta kõigi aruandeaastate jaoks.

2. Komisjon ja liikmesriigid suurendavad võimaluse korral kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride võrreldavust, püüdes vajaduse korral suurendada meetodite, tegevusandmete, märgendite ning selle kooskõla, kuidas liikmesriigid jaotavad allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise.

3. Liidu inventuuri kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi eesmärgid täiendavad liikmesriikides rakendatavate kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammide eesmärke.

4. Liikmesriigid tagavad kasvuhoonegaaside riikliku inventuuri jaoks kasutatavate tegevusandmete, heitekoefitsientide ja muude parameetrite kvaliteedi.

Artikkel 5 Andmelünkade täitmine

1. Määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõike 5 kohased komisjoni hinnangud liikmesriikide esitatud inventuuriandmete täiendamiseks põhinevad järgmistel meetoditel ja andmetel:

a) kui liikmesriik on eelmisel aruandeaastal esitanud asjaomast allikakategooriat käsitlevate hinnangute järjepideva aegrea ja:

i) kõnealune liikmesriik on esitanud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 2 aasta X – 1 kohta kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed, mis sisaldavad puuduvat hinnangut, võetakse aluseks kõnealused kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed;

ii) kõnealune liikmesriik ei ole vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 2 esitanud aasta X – 1 kohta kasvuhoonegaaside ligikaudseid inventuuriandmeid, kuid liit on koostanud hinnangu kõnealuse liikmesriigi kasvuhoonegaaside ligikaudse heite kohta aastal X – 1 kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikega 2, võetakse aluseks kõnealused liidu kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed;

iii) liikmesriigi kasvuhoonegaaside ligikaudseid inventuuriandmeid ei ole võimalik kasutada või selle tulemuseks võib olla energeetikasektori puuduvate hinnangute puhul väga ebatäpne hinnang, võetakse aluseks energiastatistikaandmed, mis on saadud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1099/2008;

iv) kasvuhoonegaaside ligikaudseid inventuuriandmeid ei ole võimalik kasutada või selle tulemuseks võib olla muude kui energeetikasektori puuduvate hinnangute puhul väga ebatäpne hinnang, võetakse aluseks hindamismetoodika, mis on kooskõlas kasvuhoonegaaside riiklikke inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste (kd 1) jaotises 2.2.3 esitatud, lünkade täitmist käsitlevate tehniliste juhistega, kasutades vajaduse korral Euroopa statistikat;

b) kui asjaomast kategooriat käsitlevas allikast pärit heite või neeldajas sidumise hinnangus on tehtud andmete esitamisele eelnenud viimase läbivaatuse raames tehnilisi parandusi vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 38 lõike 2 punktile d ning kui asjaomane liikmesriik ei ole esitanud läbivaadatud hinnangut, võetakse aluseks meetod, mida kasutas tehnilise paranduse arvutamiseks ekspertidest koosnev ülevaatusrühm;

c) kui ei ole saadaval esitatud hinnangute järjepidevat aegrida asjakohase allikakategooria kohta, võetakse aluseks hindamismetoodika, mis on kooskõlas kasvuhoonegaaside riiklikke inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste (kd 1) jaotises 2.2.3 esitatud, lünkade täitmist käsitlevate tehniliste juhistega.

2. Komisjon koostab asjaomase liikmesriigiga konsulteerides ja temaga tihedas koostöös lõikes 1 osutatud hinnangud aruandeaasta 31. märtsiks.

3. Asjaomane liikmesriik kasutab lõikes 1 osutatud hinnanguid riiklike inventuuride esitamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4.

Artikkel 6 Esialgsed kontrollid

Esialgsed kontrollid, mida komisjon teeb vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõikele 4, võivad hõlmata järgmist:

a) selle hindamine, kas liikmesriik on esitanud andmed kõigi kategooriate kohta, mida nõutakse otsuse 18/CMA.1 lisas esitatud ja Pariisi kokkuleppe artiklis 13 osutatud tegevuse ja toetuse läbipaistvusraamistikuga seotud üksikasjades, menetlustes ja suunistes, ning kõigi määruse (EL) 2018/1999 V lisas osutatud kasvuhoonegaaside kohta;

b) selle hindamine, kas allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise andmete aegread on järjepidevad;

c) selle hindamine, kas liikmesriikides kasutatud heitekoefitsiendid on võrreldavad, võttes arvesse IPCC vaikeväärtusi riikide eri olude jaoks;

d) märgendi ei ole hinnatud kasutamise hindamine juhul, kui on olemas IPCC 1. määramistasandi meetodid ja märgendi kasutamist ei ole põhjendatud vastavalt otsuse 18/CMA.1 lisa punktile 32;

e) kasvuhoonegaaside inventuuri esitamiseks tehtud ümberarvutuste analüüs, sealhulgas see, kas ümberarvutuste aluseks on metoodikamuudatused;

f) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi alusel teatatud kasvuhoonegaaside tõendatud heitkoguste ja määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõike 3 kohaselt teatatud kasvuhoonegaaside heite andmete võrdlus;

g) Eurostati võrdleva lähenemisviisiga ja liikmesriigi võrdleva lähenemisviisiga saadud tulemuste võrdlus;

h) Eurostati sektoripõhise lähenemisviisiga ja liikmesriigi sektoripõhise lähenemisviisiga saadud tulemuste võrdlus;

i) selle hindamine, kas liikmesriik on lahendanud liidu varasemate esialgsete kontrollide ja ülevaatuste käigus tõstatatud küsimused ning rakendanud UNFCCC kohaste ülevaatuste raames esitatud soovitusi;

j) allikatest pärineva liikmesriikide heite ja neeldajates sidumise hinnangute täpsuse hindamine seoses liidu võtmekategooriatega;

k) liikmesriikide esitatud, liidu võtmekategooriatega seotud metoodikakirjelduste läbipaistvuse ja täielikkuse hindamine;

l) maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise seire ja aruandluse hindamine vastavalt määruse (EL) 2018/1999 V lisa 3. osale, sealhulgas võtmekategooriate määramine, millise määramistasandi meetodit kasutati, ning esitatud maakasutuse ja maakasutuse muutuse andmete võrdlus liidu ja liikmesriikide programmidest ja uuringutest saadud teabega.

Artikkel 7 Kehtetuks tunnistamine

Delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021, kui käesoleva määruse artiklis 8 sätestatud üleminekusättest ei tulene teisiti.

Artikkel 8 Üleminekusäte

Erandina käesoleva määruse artiklist 7 kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 666/2014 artikleid 6 ja 7 jätkuvalt nende aruannete suhtes, mis sisaldavad aastate 2019 ja 2020 kohta nõutud andmeid.

Artikkel 9 Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 8. mai 2020 Komisjoni nimel eesistuja Ursula von der Leyen

ANNEX

LISA GLOBAALSE SOOJENDAMISE POTENTSIAALID

Akronüüm, üldnimetus või keemiline nimetus Globaalse soojendamise potentsiaal Süsinikdioksiid (CO2) 1 Metaan (CH4) 28 Dilämmastikoksiid (N2O) 265 Väävelheksafluoriid (SF6) 23500 Lämmastiktrifluoriid (NF3) 16100 Fluorosüsivesinikud (HFCd) HFC-23 CHF3 12400 HFC-32 CH2F2 677 HFC-41 CH3F 116 HFC-125 CHF2CF3 3170 HFC-134 CHF2CHF2 1120 HFC-134a CH2FCF3 1300 HFC-143 CH2FCHF2 328 HFC-143a CH3CF3 4800 HFC-152 CH2FCH2F 16 HFC-152a CH3CHF2 138 HFC-161 CH3CH2F 4 HFC-227ea CF3CHFCF3 3350 HFC-236cb CF3CF2CH2F 1210 HFC-236ea CF3CHFCHF2 1330 HFC-236fa CF3CH2CF3 8060 HFC-245fa CHF2CH2CF3 858 HFC-245ca CH2FCF2CHF2 716 HFC-365mfc CH3CF2CH2CF3 804 HFC-43-10mee CF3CHFCHFCF2CF3 või (C5H2F10) 1650 Perfluorosüsivesinikud (PFCd) PFC-14, perfluorometaan, CF4 6630 PFC-116, perfluoroetaan, C2F6 11100 PFC-218, perfluoropropaan, C3F8 8900 PFC-318, perfluorotsüklobutaan, c-C4F8 9540 perfluorotsüklopropaan c-C3F6 9200 PFC-3-1-10, perfluorobutaan, C4F10 9200 PFC-4-1-12, perfluoropentaan, C5F12 8550 PFC-5-1-14, perfluoroheksaan, C6F14 7910 PFC-9-1-18, C10F18 7190

Versions

1. 2020-05-08