Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1148, 31. juuli 2020, millega kehtestatakse tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi metoodilised ja tehnilised spetsifikatsioonid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/792 (EMPs kohaldatav tekst)
Grade B
mapped from publisher markup. A grade says how a document's structure was obtained, not how reliable the law is.
Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2020/1148@2020-07-31/et
Contents
- Preamble
- 1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED
- 2. PEATÜKK TARBIJAHINDADE HARMONEERITUD INDEKS JA KONSTANTSE MAKSUMÄÄRAGA TARBIJAHINDADE HARMONEERITUD INDEKS
- Artikkel 3 Kaalud
- Artikkel 4 Valimi võtmine ja representatiivsus
- Artikkel 5 Hindade käsitlemine
- Artikkel 6 Allahindlused ja soodustused
- Artikkel 7 Tehinguhinnaga proportsionaalsed teenustasud
- Artikkel 8 Hinnavaatlus
- Artikkel 9 Hindade arvestus
- Artikkel 10 Asendamine
- Artikkel 11 Kvaliteedikohandus
- Artikkel 12 Elementaarhinnaindeksid
- Artikkel 13 Alamindeksite integreerimine pärast indeksi vastavusperioodi
- Artikkel 14 Hooajatooted
- Artikkel 15 Kiirhinnangute jaotus
- Artikkel 16 Esialgsete andmete lõplikuks muutmine
- Artikkel 17 Vigadest tingitud revisjonid
- Artikkel 18 Muud revisjonid
- Artikkel 19 Revisjonide avaldamine
- Artikkel 20 Alamindeksite kaalude revisjon
- Artikkel 21 Konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeks
- 3. PEATÜKK OMANIKU KASUTUSES OLEVATE ELUASEMETE HINNAINDEKS JA ELUASEME HINNAINDEKS
- 4. PEATÜKK ANDMETE JA METAANDMETE VAHETAMISE STANDARDID JA TÄHTAJAD
- 5. PEATÜKK LÕPPSÄTTED
- ANNEX
- LISA 1.2.3.4. Kodumajapidamiste rahalised lõpptarbimiskulutused
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/792, mis käsitleb tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja eluaseme hinnaindeksit ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95, eriti selle artikli 3 lõikeid 6, 8, 9 ja 10, artikli 4 lõiget 4, artikli 7 lõiget 6 ja artikli 9 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) Määrusega (EL) 2016/792 on kehtestatud ühine raamistik tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI), konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksi (konstantse maksumääraga THHI), omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi koostamiseks.
(2) Vastavalt määruse (EL) 2016/792 artikli 12 lõikele 3 peaks komisjon lisama komisjoni määruse (EÜ) nr 1749/96, komisjoni määruse (EÜ) nr 2214/96, nõukogu määruse (EÜ) nr 1687/98, komisjoni määruse (EÜ) nr 2646/98, komisjoni määruse (EÜ) nr 1617/1999, nõukogu määruse (EÜ) nr 2166/1999, komisjoni määruse (EÜ) nr 2601/2000, komisjoni määruse (EÜ) nr 2602/2000, komisjoni määruse (EÜ) nr 1920/2001, komisjoni määruse (EÜ) nr 1921/2001 komisjoni määruse (EÜ) nr 1708/2005, nõukogu määruse (EÜ) nr 701/2006, komisjoni määruse (EÜ) nr 330/2009, komisjoni määruse (EL) nr 1114/2010 ning komisjoni määruse (EL) nr 93/2013 (vastu võetud määruse (EÜ) nr 2494/95 alusel) asjaomased sätted niivõrd, kui need on kooskõlas nimetatud määrusega ning vähendades samal ajal asjakohases ulatuses rakendusaktide üldarvu.
(3) Liikmesriigid peaksid igal aastal ajakohastama harmoneeritud indeksite alamindeksite kaalud. Seepärast on vaja kindlaks määrata kaalude tuletamise eeskirjad.
(4) Kuna kõiki THHI sihtala tehinguid ei ole võimalik jälgida, tuleks kehtestada valimi moodustamise eeskirjad.
(5) THHIga mõõdetakse tarbijahindade muutusi. Tagamaks, et liikmesriigid kohaldavad mõistet hind ühtlustatud viisil, on vaja kehtestada hindade käsitlemise eeskirjad.
(6) THHI peaks kajastama puhtalt hinnamuutust, jättes kõrvale kvaliteedimuutuse mõju. Seepärast on vaja kehtestada asendamise ja kvaliteedikohanduse eeskirjad.
(7) Harmoneeritud indeksid peaksid olema iga-aastaselt aheldatud Laspeyresi tüüpi indeksid. Seepärast on vaja määratleda elementaaragregaadid ja täpsustada meetodid vaadeldud hindade kombineerimiseks, et koostada elementaarhinnaindeksid.
(8) Selleks et tagada THHI kiirhinnangute kõrge kvaliteet ja võimaldada komisjonil (Eurostatil) tuletada vajalikud koondnäitajad, peaksid liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, edastama kiirhinnangud THHIga sama jaotuse alusel.
(9) Juba avaldatud harmoneeritud indekseid ja nende alamindekseid võib revideerida. Seepärast on vaja täpsustada revideerimise tingimused.
(10) Et saada kõikidest liikmesriikidest usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid, tuleb konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksite arvutamiseks luua ühtne metoodiline raamistik ja seda käigus hoida.
(11) Liikmesriigid peaksid edastama omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi vastavalt kindlaksmääratud jaotusele.
(12) Liikmesriigid peaksid edastama andmed ja metaandmed komisjonile (Eurostatile) vastavalt kindlaksmääratud andmevahetusstandarditele ja -menetlustele.
(13) Euroopa statistikasüsteemis tuleks välja töötada praktilised juhised ja soovitused THHI mõõtmise ja koostamisega seotud küsimuste kohta, eelkõige kvaliteedikohanduse, indeksi koostamise ja hindade käsitlemise kohta.
(14) Määrused (EÜ) nr 1749/96, (EÜ) nr 2214/96, (EÜ) nr 1687/98, (EÜ) nr 2646/98, (EÜ) nr 1617/1999, (EÜ) nr 2166/1999, (EÜ) nr 2601/2000, (EÜ) nr 2602/2000, (EÜ) nr 1920/2001, (EÜ) nr 1921/2001, (EÜ) nr 1708/2005, (EÜ) nr 701/2006, (EÜ) nr 330/2009, (EL) nr 1114/2010 ja (EL) nr 93/2013 tuleks kehtetuks tunnistada.
(15) Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED
Artikkel 1 Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed tingimused
a) tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) ja konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksi (konstantse maksumääraga THHI) ning
b) omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi koostamiseks.
Artikkel 2 Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) kulutuste osatähtsus – protsent leibkonna kõigist rahalistest lõpptarbimiskulutustest, nagu on määratletud lisas;
2) alamindeksi kaal – iga sellise THHIs sisalduva kategooria kaal, mis vastab Euroopa individuaalse tarbimise klassifikaatorile eesmärgi järgi (ECOICOP), nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/792 I lisas;
3) THHI sihtala – kõik tehingud, mis sisalduvad leibkondade rahalistes lõpptarbimiskulutustes;
4) toote pakkumus – toode, mis on määratletud selle omaduste, ostuaja ja -koha ning tarnetingimuste alusel ning mille hinda vaadeldakse;
5) homogeenne toode – toote pakkumuste kogum, mille kvaliteedis ei ole olulisi erinevusi ja mille puhul arvutatakse keskmine hind;
6) üksiktoode – toote pakkumus või homogeenne toode;
7) sihtvalim – üksiktoodete kogum, mis on seotud sihtala tehingutega ja mille hinnaandmeid kasutatakse THHI koostamisel;
8) kvaliteedierinevus – erinevus kahe üksiktoote omaduste, ostuaja, ostukoha või tarnetingimuste vahel, kui see on tarbija seisukohast oluline;
9) asendustoode – üksiktoode, mis asendab sihtvalimi teist üksiktoodet;
10) kvaliteedikohandus – menetlus, mille käigus suurendatakse või vähendatakse asendustoote või asendatud toote vaadeldud hinda nende kvaliteedierinevuse väärtuse võrra;
11) vaadeldud hind – üksiktoote tarbijahind, mida liikmesriik kasutab THHI koostamisel;
12) arvestuslik hind – hind, mis põhineb asjakohasel hindamismenetlusel;
13) elementaaragregaat – Laspeyresi tüüpi indeksis kasutatav väikseim agregaat;
14) elementaarhinnaindeks – elementaaragregaadi indeks või elementaaragregaadi kihi indeks;
15) transitiivsus – omadus, mille puhul perioode a ja b kaudselt perioodi c kaudu võrdlev indeks on identne indeksiga, mis otseselt võrdleb perioode a ja b;
16) ajaline pööratavus – omadus, mille puhul perioodide a ja b vaheline indeks on võrdne sama indeksi pöördväärtusega perioodide b ja a vahel;
17) hüvitamine – kodumajapidamiste poolt tehtud kindlaksmääratud ostude osaline või täielik tasumine kodumajapidamisi teenindavate valitsusasutuste või kasumitaotluseta institutsioonide poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (ESA 2010) A lisa punktidele 4.108–4.110;
18) soodustus – üksiktoote omaduste sageli ajutine muutmine, suurendades toote kogust, lisades tasuta mõne muu üksiktoote või pakkudes tarbijale muud kasu;
19) tegelikud kindlustusmaksed – summad, mida makstakse konkreetse kindlustuspoliisi eest kindlustuskatte saamiseks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul;
20) kaudne teenustasu – kindlustusandja toodang, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 16.51;
21) mitte-elukindlustuse nõuded – ESA 2010 A lisa punktis 4.114 määratletud nõuded;
22) hooajatoode – üksiktoode, mida on võimalik osta või mida ostetakse märkimisväärsetes kogustes korduva mustri järgi ainult teatud osal aastast. Igal kuul loetakse toode kas hooajaliseks või hooajaväliseks. Hooajalisus võib aastate lõikes erineda;
23) tüüpiline hind – hooajatoote arvestuslik hind, mis ei ole erandlik, näiteks hooaja lõpumüügi hind;
24) hooajaline imputeerimismeetod – meetod, mille puhul hooajaväliste toodete hindu hinnatakse kas hooajatoodete või kõigi hooajal saadavate toodete abil;
25) vastu hooajatooteid hinnang – menetlus, mille eesmärk on saada hooajatoote arvestuslik hind järgmiselt:
a) hooajavälise perioodi esimesel kuul kasutatakse eelmise hooaja tüüpilist hinda;
b) järgnevatel hooajavälistel kuudel võrdub arvestuslik hind eelmise kuu hinnaga, mida kohandatakse kõigi samasse ECOICOPi rühma, klassi, alamklassi või samasse agregaati kuuluvate hooajatoodete vaadeldud hindade keskmise muutusega mis tahes alamklassist madalamal tasemel;
26) hinnang kõigi hooajal saadavate toodete abil – menetlus hooajatoote arvestusliku hinna kindlaksmääramiseks järgmiselt:
a) hooajavälise perioodi esimesel kuul kasutatakse eelmise hooaja tüüpilist hinda;
b) järgnevatel hooajavälistel kuudel on arvestuslik hind võrdne eelmise kuu hinnaga, mida kohandatakse kõigi samasse ECOICOPi rühma, klassi, alamklassi või samasse agregaati kuuluvate üksikute toodete vaadeldud hindade keskmise muutusega mis tahes alamklassist madalamal tasemel;
27) hooajaliste kaalude meetod – hooajatoodete töötlemine, mille puhul hooajaväliste hooajatoodete kaalud võrduvad või on võrdsustatud nulliga;
28) tariif – toote hindade ja tingimuste loetelu, mis on eristatud vastavalt ostetud kogustele, tarbimisajale või ostjate omadustele;
29) revisjon – komisjoni (Eurostati) avaldatud indeksite või kaalude muutmine. Muutust sama vaatluskuu kiirhinnangu ja THHI vahel ei loeta revisjoniks;
30) esialgsed andmed – indeksid või kaalud, mille puhul eeldatakse, et liikmesriik lõplikustab need hilisemal kuul;
31) valitsemissektor – keskvalitsus, osariigi/liidumaa valitsus, kohalik omavalitsus ja riiklikud sotsiaalkindlustusfondid, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktides 2.113–2.117;
32) tootemaksud – maksud, mida makstakse antud kauba või teenuse toodetud või vahendatud ühikult, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktides 4.16–4.20;
33) konstantse maksumääraga THHIga hõlmatud individuaalsed maksud – individuaalsed tootemaksud, mis on seotud kodumajapidamiste tarbimisega ja kuuluvad järgmistesse kategooriatesse, mis on määratletud ESA 2010 B lisa tabelis 9 (Üksikasjalik maksude ja sotsiaalmaksete laekumine maksude ja sotsiaalmaksete tüübi järgi ning allsektorite kaupa, sealhulgas maksude ja sotsiaalmaksete nimekiri riikliku klassifikaatori järgi):
a) D.211 Lisandväärtusmaksu tüüpi maksud;
b) D.2122e Muud teatavate teenuste maksud;
c) D.214a Aktsiisimaksud ja tarbimismaksud (välja arvatud need, mis kuuluvad impordimaksude ja -tollimaksude alla);
d) D.214d Auto registreerimise maksud;
e) D.214e Meelelahutuse maksud;
f) D.214 g Kindlustuspreemiatele kehtestatud maksud;
g) D.214h Muud teatavate teenuste maksud;
h) D.214 l Muud mujal liigitamata tootemaksud.
2. PEATÜKK TARBIJAHINDADE HARMONEERITUD INDEKS JA KONSTANTSE MAKSUMÄÄRAGA TARBIJAHINDADE HARMONEERITUD INDEKS
Artikkel 3 Kaalud
1. Liikmesriigid tuletavad aasta t indeksis kasutatud alamindeksite ja elementaaragregaadi kaalud järgmiselt:
a) kuni 31. detsembrini 2022 kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise andmeid aasta t-2 kohta ning mis tahes kättesaadavat ja asjakohast teavet kodumajapidamiste eelarveuuringutest ja muudest andmeallikatest, et saada alamklassi kulutuste osatähtsus ja jagada see alamklassi elementaaragregaatide vahel. Alates 1. jaanuarist 2023 kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise andmeid aasta t-2 kohta, mida saab täiendada hiljutise kodumajapidamiste eelarveuuringu andmetega ja muude allikatega, et saada alamklassi kulutuste osatähtsus ja jagada need alamklassi elementaaragregaatide vahel;
b) aasta t-2 kulutuste osatähtsus vaadatakse läbi ja ajakohastatakse, et see oleks aasta t-1 suhtes representatiivne;
c) elementaaragregaatide kulutuste osatähtsust korrigeeritakse asjakohase hinnamuutusega aasta t-1 ja aasta t-1 detsembri vahel.
2. Alamindeksite kaalud hoitakse kogu kalendriaasta jooksul muutumatuna.
3. Elementaaragregaadi kaal hoitakse kogu kalendriaasta jooksul muutumatuna, välja arvatud juhul, kui elementaaragregaatide loendit alamklassis kohandatakse nii, et see kajastaks sihtala olulisi muutusi.
4. Mis tahes ECOICOPi pearühma, rühma või klassi alamindeksite kaal võrdub selle koostises olevate alamindeksite kaalude summaga. Kõikide alamindeksite kaalude summa mis tahes ECOICOPi tasemel on 1000.
5. Iga alamklassi alamindeksi kaal võrdub selle alamklassi elementaaragregaatide kaalude summaga.
6. Mitte-elukindlustusega seotud alamindeksite kaalud tuletatakse kodumajapidamiste kaudsetest teenustasudest tulenevate kogukulutuste põhjal.
7. Mitte-elukindlustuse nõuetest rahastatavad tarbimiskulutused, sealhulgas kindlustusandjate otse tehtud maksed, lisatakse ECOICOPi vastavate kategooriate alamindeksite kaaludele.
Artikkel 4 Valimi võtmine ja representatiivsus
1. Liikmesriigid koostavad sihtala suhtes representatiivse sihtvalimi, määratledes elementaaragregaadid ja valides nende elementaaragregaatide jaoks üksiktooted.
2. Üksiktoodete ja elementaaragregaatide arv sõltub alamklassi kaalust ja sellesse kuuluvate üksiktoodete hinnamuutuste varieeruvusest.
3. Liikmesriigid tagavad, et sihtvalim jääb aja jooksul sihtala suhtes representatiivseks, vaadates sihtvalimi vähemalt kord aastas läbi ja ajakohastades seda ning valides asendustooted.
4. Tooted, mille puhul kulutuste osatähtsus on vähemalt üks tuhandik, peavad olema sihtvalimis esindatud.
Artikkel 5 Hindade käsitlemine
1. Liikmesriigid kasutavad THHI koostamiseks vaadeldud hindu. Arvestuslikke hindu kasutatakse üksnes artiklites 9, 11 ja 14 sätestatud eesmärkidel.
2. Tervise-, haridus- ja sotsiaalkaitsetoodete vaadeldud hinnad ei sisalda tagasimakseid.
3. Vaadeldud hindade või tariifitingimuste muutused näidatakse THHIs hinnamuutustena.
4. Kui vaadeldud hinnad on seotud indeksiga, esitatakse indeksimuutustest tulenevad muutused THHIs hinnamuutustena.
5. Kui hinna määramise tingimuseks on kodumajapidamiste sissetulek, esitatakse selle muutustest tulenevad vaadeldud hindade muutused THHIs hinnamuutustena.
6. Kindlustuse vaadeldud hinnad on tegelikud kindlustusmaksed.
7. Kui üksiktoode on olnud tarbijatele tasuta kättesaadav, kuid hiljem võetakse selle eest tasu, näidatakse seda THHIs hinnatõusuna. Kui aga üksiktoote eest on küsitud tasu ja seejärel tehakse see tarbijatele tasuta kättesaadavaks, näidatakse seda THHIs hinnalangusena.
Artikkel 6 Allahindlused ja soodustused
1. Liikmesriigid võtavad arvesse allahindlusi, mida Võimaluse korral võetakse arvesse allahindlusi, mis on kättesaadavad üksnes piiratud tarbijarühmale.
a) saab rakendada üksiktootele ning
b) saab nõuda ostmise ajal.
2. Soodustusi käsitletakse vastavalt artiklitele 10 ja 11.
Artikkel 7 Tehinguhinnaga proportsionaalsed teenustasud
1. THHI sisaldab tasusid, mida võetakse osutatud teenuse eest otse tarbijatelt ja mida võib väljendada kindla tasuna või proportsioonina tehinguhinnast. Kui teenuse hind määratakse proportsioonina tehinguhinnast, saadakse vaadeldav hind selle proportsiooni ja esindusliku üksiktehingu korrutisena.
2. Teenustasu muutused, mis tulenevad esindusliku üksiktehingu hinna muutustest, näidatakse THHIs hinnamuutustena.
3. Kui esindusliku üksiktehingu hinnamuutust ei ole võimalik mõõta, kasutatakse selle hindamiseks asjakohast hinnaindeksit.
Artikkel 8 Hinnavaatlus
1. Kauba vaadeldud hind võetakse THHIsse selle kuu kohta, mil tehingud võivad selle hinnaga toimuda.
2. Teenuse vaadeldud hind võetakse THHIsse selle kuu kohta, mil teenuse tarbimine võib alata.
3. Kui teenuse hind sõltub ostmise ja teenuse osutamise alustamise vahelisest ajast, võtavad liikmesriigid arvesse hindu, mis on tüüpilised teenuse ostmisel.
4. Vaadeldud hinnad vastavad vähemalt ühele töönädalale kuu keskel või selle ümbruses.
5. Kui üksiktoote hinnad on ühe kuu jooksul teadaolevalt kõikuvad, peavad vaadeldud hinnad vastama rohkem kui ühele nädalale.
Artikkel 9 Hindade arvestus
1. Kui sihtvalimi üksiktoote hinda ei ole võimalik vaadelda, kasutatakse arvestuslikku hinda mitte kauem kui 2 kuud, pärast seda valitakse asendustoode. Käesolevat lõiget ei kohaldata hooajatoodete või muude üksiktoodete suhtes, mis eeldatavasti muutuvad uuesti kättesaadavaks.
2. Eelnevalt vaadeldud hinda ei kasutata arvestusliku hinnana, välja arvatud juhul, kui saab põhjendada, et see on asjakohane hinnang.
Artikkel 10 Asendamine
1. Liikmesriigid valivad kaduva tootega sarnase asendustoote, tagades samal ajal sihtvalimi representatiivsuse.
2. Liikmesriigid ei vali asendustooteid sarnase hinna alusel.
Artikkel 11 Kvaliteedikohandus
1. Kui asendatud toote ja asendustoote vahel ei ole kvaliteedierinevusi, võrdlevad liikmesriigid vaadeldud hindu otseselt. Vastasel juhul teevad liikmesriigid kvaliteedikohanduse.
2. Liikmesriigid teevad kvaliteedikohanduse, mis võrdub kogu hinnaerinevusega asendatud toote kuu m-1 hinna ja selle asendustoote kuu m hinna vahel ainult juhul, kui see on põhjendatult asjakohane kvaliteedierinevuse hinnang.
Artikkel 12 Elementaarhinnaindeksid
1. Üksiktoodete hinnad agregeeritakse, et saada elementaarhinnaindeksid, kasutades ühte järgmistest võimalustest:
a) indeksivalem, mis tagab transitiivsuse. Eelmiste perioodide hinnaindeksit ei revideerita, kui kasutatakse transitiivseid indeksivalemeid; või
b) indeksivalem, mis tagab ajalise pööratavuse ja võrdleb üksikute toodete hindu jooksval perioodil nende toodete hindadega baasperioodil. Baasperioodi ei muudeta sageli, kui see toob kaasa transitiivsuse põhimõtte olulise rikkumise.
2. Elementaaragregaadi hinnaindeksi saamiseks kahest või enamast elementaarhinnaindeksist kasutatakse lõikes 1 kirjeldatud valemitele vastavat indeksivalemit.
Artikkel 13 Alamindeksite integreerimine pärast indeksi vastavusperioodi
Iga alamindeks, mis integreeritakse THHIsse pärast indeksi vastavusperioodi, on seotud konkreetse aasta detsembriga ja seda kasutatakse alates järgmise aasta jaanuarist.
Artikkel 14 Hooajatooted
Kui elementaaragregaadi valimisse kuulub hooajatooteid, kasutavad liikmesriigid selle agregaadi hinnaindeksi koostamiseks hooajalist imputeerimismeetodit või hooajalist kaalumeetodit.
Artikkel 15 Kiirhinnangute jaotus
Liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, edastavad komisjonile (Eurostatile) oma THHI kõigi alamindeksite kiirhinnangud.
Artikkel 16 Esialgsete andmete lõplikuks muutmine
Kui liikmesriik esitab alamindeksid või nende kaalud esialgsena, tuleb need lõplikustada järgmise kuu andmete esitamisel.
Artikkel 17 Vigadest tingitud revisjonid
1. Liikmesriigid parandavad vead ja edastavad revideeritud alamindeksid või alamindeksite kaalud komisjonile (Eurostatile) põhjendamatu viivituseta.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) teabe vea põhjuse kohta hiljemalt parandatud andmete edastamisel.
Artikkel 18 Muud revisjonid
1. Muude kui artiklite 16 ja 17 kohaste revisjonide ajastus, kestus ja THHIsse integreerimine kooskõlastatakse komisjoniga (Eurostatiga).
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) THHI parandatud alamindeksite hinnangud hiljemalt 3 kuud enne kavandatud revisjoni kavandatavat rakendamist.
Artikkel 19 Revisjonide avaldamine
Kõiki komponente hõlmava THHI revisjonid avalikustatakse koos selgitusega THHI koostamise eest vastutava riikliku asutuse veebisaidil, välja arvatud artikli 16 kohased revisjonid.
Artikkel 20 Alamindeksite kaalude revisjon
Ilma et see piiraks artiklite 16 ja 17 kohaldamist, alamindeksite kaalusid ei revideerita.
Artikkel 21 Konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeks
1. Konstantse maksumääraga THHIga hõlmatud individuaalset maksu võetakse arvesse, kui selle aastatulu moodustab 2 % või rohkem valitsemissektori kogutavate individuaalsete maksude kogusummast.
2. Konstantse maksumääraga THHIs arvesse võetav aastane maksutulu katab vähemalt 90 % kõigi valitsemissektori kogutavate individuaalsete maksude kogusummast.
3. Konstantse maksumääraga THHI koostatakse samal viisil kui THHI, kuid vaadeldud hindu kohandatakse nii, et toodete maksumäärad hoitakse vaatlusperioodil hindade võrdlusperioodiga võrreldes muutumatud.
4. Maksumäärade muutused kajastuvad konstantse maksumääraga THHIs:
a) sel kuul, mil uut määra kohaldatakse üksiktoote suhtes ja see sisaldub vaadeldud hinnas või
b) esimesel tervel kuul, mil uut määra kohaldatakse. Kuu esimesel päeval jõustuvaid maksumäära muutusi kajastatakse kõnealuse kuu konstantse maksumääraga THHIs. Maksumäära muutusi, mis jõustuvad kõnealusel kuul hiljem, kajastatakse järgmise kuu konstantse maksumääraga THHIs.
3. PEATÜKK OMANIKU KASUTUSES OLEVATE ELUASEMETE HINNAINDEKS JA ELUASEME HINNAINDEKS
Artikkel 22 Omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi jaotus
Omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks hõlmab järgmisi kulukategooriaid:
a) O.1. Omaniku-kasutaja eluasemekulud;
b) O.1.1. Eluasemete omandamine;
c) O.1.1.1. Uued eluasemed;
d) O.1.1.1.1. Uute eluasemete ostud;
e) O.1.1.1.2. Iseehitatud eluasemed ja põhjalikud renoveerimised;
f) O.1.1.2. Kodumajapidamiste jaoks uued olemasolevad eluasemed;
g) O.1.1.3. Muud eluaseme omandamisega seotud teenused;
h) O.1.2. Eluasemete omandiline kuuluvus;
i) O.1.2.1. Põhjalikud remondi- ja hooldustööd;
j) O.1.2.2. Eluasemetega seotud kindlustus;
k) O.1.2.3. Muud eluaseme omandilise kuuluvusega seotud teenused.
Artikkel 23 Eluaseme hinnaindeksi jaotus
Eluaseme hinnaindeks hõlmab järgmisi kulukategooriaid:
a) H.1. Eluasemete ostud;
b) H.1.1. Uute eluasemete ostud;
c) H.1.2. Olemasolevate eluasemete ostud.
Artikkel 24 Kaalud
Liikmesriigid koostavad ja edastavad komisjonile (Eurostatile) igal aastal ühe kaalude kogumi omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksite kohta ja ühe kaalude kogumi eluaseme hinnaindeksite kohta artiklites 22 ja 23 sätestatud jaotustes.
Artikkel 25 Omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi koostamine
Omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks põhineb netoomandamise meetodil, millega mõõdetakse muutusi hindades, mida tarbijad maksavad kodumajapidamistele uute eluasemete soetamise eest, ning muutusi muudes eluasemete omandiõiguse ja omandiõiguse üleminekuga seotud kuludes.
4. PEATÜKK ANDMETE JA METAANDMETE VAHETAMISE STANDARDID JA TÄHTAJAD
Artikkel 26 Andmete ja metaandmete vahetamise standardid
1. Liikmesriigid edastavad andmed ja metaandmed komisjonile (Eurostatile) elektrooniliselt ühtse kontaktpunkti kaudu, järgides statistiliste andmete ja metaandmete vahetamise standardeid.
2. Komisjonile (Eurostatile) edastamisel märgistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 määratletud konfidentsiaalsed andmed asjakohaselt.
Artikkel 27 Metaandmete vahetamise tähtajad
1. Liikmesriigid vaatavad oma THHI ja konstantse maksumääraga THHI jooksva aasta metaandmed igal aastal läbi ja ajakohastavad neid ning edastavad need komisjonile (Eurostatile) 31. märtsiks.
2. Liikmesriigid vaatavad omaniku kasutuses olevate eluruumide hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi jooksva aasta metaandmed igal aastal läbi ja ajakohastavad neid ning edastavad need komisjonile (Eurostatile) 30. juuniks.
5. PEATÜKK LÕPPSÄTTED
Artikkel 28 Kehtetuks tunnistamine
Määrused (EÜ) nr 1749/96, (EÜ) nr 2214/96, (EÜ) nr 1687/98, (EÜ) nr 2646/98, (EÜ) nr 1617/1999, (EÜ) nr 2166/1999, (EÜ) nr 2601/2000, (EÜ) nr 2602/2000, (EÜ) nr 1920/2001, (EÜ) nr 1921/2001, (EÜ) nr 1708/2005, (EÜ) nr 701/2006, (EÜ) nr 330/2009, (EL) nr 1114/2010 ja (EL) nr 93/2013 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 29 Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 31. juuli 2020 Komisjoni nimel eesistuja Ursula von der Leyen
ANNEX
LISA 1.2.3.4. Kodumajapidamiste rahalised lõpptarbimiskulutused
Kodumajapidamiste rahalised lõpptarbimiskulutused on määratletud määruse (EL) 2016/792 artikli 2 punktis 20. Täpsustades veelgi kaalude kvaliteeti, sisaldavad rahalised lõpptarbimiskulutused järgmisi näiteid kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punkti 3.95 järgmistes alapunktides: Rahalised lõpptarbimiskulutused hõlmavad ka eluasemetoetusi, mis kuuluvad ESA 2010 A lisa punktis 4.109 määratletud D.632 alla. Rahaliste lõpptarbimiskulutuste alla ei kuulu järgmised näited kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punkti 3.95 järgmistes alapunktides: Rahaliste lõpptarbimiskulutuste alla ei kuulu ka järgmised näited, mis ei moodusta osa kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest: Rahalised tehingud on tehingud, mille puhul üksused teevad või saavad makseid või võtavad kohustusi või saavad vara, mis on väljendatud rahaühikutes. Tehingud, millega ei kaasne sularaha ega rahaühikutes väljendatud kohustuste või vara vahetamist, on mitterahalised tehingud.
alapunktid c, d, h ja i;
alapunkti e osa, mis on seotud otseselt tasutavate finantsteenustega, alapunkti f osa, mis on seotud kahjukindlustusteenustega koos kaudse teenustasuga.
alapunktid a, b ja g.
ESA 2010 A lisa punkti 3.96 alapunktid a–f, välja arvatud D.632 eluasemetoetuste osa, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.109;
tulumaks, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.78;
omanditulu, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.41;
tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.92;
kahjukindlustuse netopreemiad, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.112;
kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.129;
kohtu või kvaasijuriidiliste organite poolt institutsionaalsetele üksustele kehtestatud trahvid ja karistused, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.132.