Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2020/1579@2020-10-29/et

Contents

1. Preamble
2. I PEATÜKK ÜLDSÄTTED
   1. Artikkel 1 Reguleerimisese
   2. Artikkel 2 Kohaldamisala
   3. Artikkel 3 Mõisted
3. II PEATÜKK PÜÜGIVÕIMALUSED
   1. Artikkel 4 Lubatud kogupüük ja selle jaotamine
   2. Artikkel 5 Püügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted
   3. Artikkel 6 Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused
   4. Artikkel 7 Püügikeeluajad tursa kudemise kaitseks
   5. Artikkel 8 Meetmed seoses tursa harrastuspüügiga alarajoonides 22–26
   6. Artikkel 9 Meetmed seoses meriforelli ja lõhe püügiga alarajoonides 22–32
   7. Artikkel 10 Paindlikkus
   8. Artikkel 11 Andmete edastamine
4. III PEATÜKK LÕPPSÄTTED
   1. Artikkel 12 Määruse (EL) 2020/123 muutmine
   2. Artikkel 13 Jõustumine
5. ANNEX
6. LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt tuleb kehtestada kaitsemeetmed, võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majanduslikke nõuandeid ning vajaduse korral kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ning muude nõuandekomisjonide koostatud aruandeid, samuti asjaomastes geograafilistes piirkondades või pädevusvaldkondades loodud nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid ning liikmesriikide ühiseid soovitusi.

(2) Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(3) Määruses (EL) nr 1380/2013 on sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärk saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr võimaluse korral 2015. aastaks ning seejärel järk-järgult, laienedes kõikidele varudele hiljemalt 2020. aastaks.

(4) Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestada kättesaadava teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1139 on kehtestatud Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (edaspidi kava). Kava eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Selleks tuleb asjaomaste kalavarude kalastussuremuse sihttase, mis on väljendatud vahemikena, saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt 2020. aastaks. On asjakohane, et 2021. aastal kohaldatavate Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude püügi piirangud kehtestatakse kooskõlas kava eesmärkidega.

(6) Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on märkinud, et Läänemere lääneosa räime biomass on ICESi alarajoonides 20–24 vaid 48 % kudekarja biomassi piirväärtusest (Blim), millest allpool võib paljunemisvõime olla vähenenud. Seepärast soovitati ICESi 29. mail 2020 antud iga-aastases kalavarude nõuandes Läänemere lääneosa räime nullpüüki. Seepärast tuleks vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikele 2 võtta kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomaste kalavarude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikul tasemel. Lisaks eeldab see säte täiendavate parandusmeetmete vastuvõtmist. Selleks tuleb arvesse võtta ühise kalanduspoliitika ja eelkõige kava eesmärkide saavutamise ajakava, võttes arvesse võetud parandusmeetmete oodatavat mõju, pidades samal ajal kinni eesmärgist saavutada majanduslik, sotsiaalne ja tööhõivealane kasu, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2. Seetõttu ja kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõikega 4 on asjakohane, et Läänemere lääneosa räime püügi võimalused kehtestatakse tasemel, mis on madalam kalastussuremuse tasemete vahemikust, et võtta arvesse selle varu biomassi vähenemist ICESi alarajoonides 20–24.

(7) Läänemere idaosa tursa varude osas oli ICESil alates 2019. aastast taas võimalik tugineda oma ettevaatusprintsiibil põhineva nõuande andmisel hinnangule, mis põhineb ulatuslikematel andmetel. ICESi hinnangul oli Läänemere idaosa tursa biomass 2019. aastal väiksem kui Blim ja on sestsaadik veelgi vähenenud. Seepärast kordas ICES oma soovitust Läänemere idaosa tursa nullpüügi kohta 2021. aastaks. ICESil ei ole olnud aga võimalik määrata kindlaks kalastussuremuse vahemike väärtusi. Kui Läänemere idaosa tursa püügi võimalused kehtestatakse nagu eelmisel aastal vastavalt teaduslikus nõuandes esitatud tasemele, võib kohustus lossida kogu segapüügist, sealhulgas Läänemere idaosa tursa kaaspüügist saadud saak tekitada püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades Läänemere idaosa tursa püügi keelust tulenevaid võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane kehtestada Läänemere idaosa tursa kaaspüügi jaoks spetsiifiline lubatud kogupüük. Püügivõimalused määratakse kindlaks vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikele 2.

(8) 2020. aasta mais esitas ICES ajakohastatud nõuande muude püügipiirkondade tursa kaaspüügi tasemete kohta. On asjakohane määrata püügivõimalused kindlaks kooskõlas nimetatud nõuandega, tehes erandi üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvale püügile, mis toimub täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega. Lisaks tuleb määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõike 2 kohaselt võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada kalavarude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikul tasemel. Teaduslikust nõuandest nähtub, et eeskätt tooks kudemiskohtade püügiks sulgemine kalavarudele täiendavat kasu, mida ei ole võimalik saavutada üksnes lubatud kogupüügiga, näiteks suurenenud juurdekasv tänu häirimatule kudemisele. Seepärast on asjakohane jätkuvalt kohaldada suvist kudemiskohtade püügiks sulgemist. Lisaks nähtub teaduslikust nõuandest, et Läänemere idaosa tursa harrastuspüügi suhteline tähtsus sõltub lubatud kogupüügi tasemest. Võttes arvesse oluliselt vähendatud lubatud kogupüüki, peetakse harrastuskalapüügi käigus püütud koguseid oluliseks, mistõttu on asjakohane säilitada tursa harrastuspüügi keeld ICESi alarajoonides 25 ja 26, kus Läänemere idaosa tursk on kõige arvukam.

(9) Läänemere lääneosa tursa varu puhul vähendas ICES hinnangulist biomassi ja hindas, et Läänemere lääneosa tursa varu biomass ei ole taastunud üle kudekarja biomassi piirväärtuse (Btrigger), millest madalama näitaja korral tuleb võtta konkreetseid ja asjakohaseid majandamismeetmeid. Seetõttu on asjakohane säilitada 2020. aastaks kehtestatud kaasnevad meetmed ja kehtestada püügivõimalused vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikele 1, võttes arvesse ka ICESi soovitatud tursa kaaspüügi taset ICESi alarajooni 24 muudes püügipiirkondades, et olla kooskõlas Läänemere idaosa tursa varude majandamise piirkonnas järgitava lähenemisviisiga. Lisaks nähtub teaduslikust nõuandest, et ICESi alarajoonis 24 esineb nii lääne- kui ka idaosa turska. Selleks et kaitsta idaosa tursa varusid ja tagada võrdsed tingimused Läänemere idaosa tursa varude majandamise piirkonnaga, tuleks lubatud kogupüügi kasutamist ICESi alarajoonis 24 jätkuvalt piirata tursa kaaspüügiga, tehes erandi üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvale püügile, mis toimub täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega, ning väikesemahulisele rannapüügile, mis toimub seisevpüünistega kuni kuue meremiili kaugusel kaldast asuvates piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri, kuna nendes madalates rannikuvetes esineb peamiselt lääneosa turska. Lisaks tuleks ICESi alarajooni 24 keeluaeg viia kooskõlla ICESi alarajoonide 25 ja 26 keeluajaga, et tagada kooskõlas ICESi soovitusega samaväärne kaitse.

(10) Seetõttu ning ICESi alarajoonidega 25 ja 26 võrdsete tingimuste tagamiseks tuleks jätkuvalt keelata tursa harrastuspüük ICESi alarajoonis 24 kaugemal kui kuus meremiili kaldast. Kuna teaduslikest nõuannetest nähtub, et harrastuskalapüük mõjutab oluliselt kõnealuste varude üldist kalastussuremust, ning võttes arvesse kõnealuse kalavaru seisundit ja lubatud kogupüügi vähendamist, tuleks säilitada ühe kaluri kohta kaasavõetava saagi päevane piirmäär. See ei piira tööndusliku kalapüügi suhtes kohaldatava suhtelise stabiilsuse põhimõtte kohaldamist. Võttes arvesse kalavarude habrast seisundit ja asjaolu, et teaduslikud nõuanded näitavad, et eelkõige võivad kudemiskohtade püügiks sulgemised tuua varudele täiendavat kasu, mida ei ole võimalik saavutada üksnes lubatud kogupüügiga, näiteks suurenenud juurdekasv tänu häirimatule kudemisele, tuleks jätkata talvist kudemiskohtade püügiks sulgemist, tehes erandi väikesemahulise rannapüügiga tegelevatele kaluritele ja üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvale püügile, mis toimub täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

(11) ICESi hinnangul on Läänemere keskosa räime biomass langenud allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Btrigger), millest madalama näitaja korral tuleb võtta konkreetseid ja asjakohaseid majandamismeetmeid. Seepärast on asjakohane kehtestada püügivõimalused vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikele 1.

(12) ICESi nõuande kohaselt saadakse turska atlandi merilesta kaaspüügina. Lisaks saadakse kilu segapüügina koos räimega ja kilu on tursa saakliik. Neid liikidevahelisi kaalutlusi on asjakohane arvesse võtta atlandi merilesta ja kilu püügivõimaluste kehtestamisel.

(13) Selleks et tagada rannapüügi võimaluste täielik ärakasutamine, kehtestati alates 2019. aastast lõhe osas piiratud piirkondadevaheline paindlikkus ICESi alarajoonidest 22–31 ICESi alarajooni 32. Võttes arvesse nende kahe kalavaru püügivõimaluste muutumist, on asjakohane seda paindlikkust suurendada.

(14) Meriforelli püügi keelamine kaugemal kui neli meremiili ja meriforelli kaaspüügi piiramine 3 %-ni meriforelli ja lõhe kombineeritud püügist on märkimisväärselt aidanud vähendada seda, et lõhe kohta esitatakse valed, eelkõige meriforelli püügi andmed. Seetõttu on asjakohane kõnealune säte säilitada, et hoida valeandmete esitamise määr võimalikult madalal.

(15) Käesolevas määruses sätestatud püügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, eelkõige vastavalt selle artiklitele 33 ja 34, mis käsitlevad saagi ja püügikoormuse registreerimist ning püügivõimaluste ammendumise andmete esitamist komisjonile. Seetõttu tuleks käesolevas määruses täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(16) Nõukogu määruses (EÜ) nr 847/96 on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(17) Võttes arvesse, et Läänemere idaosa tursa varu biomass on väiksem kui Blim ning et 2021. aastal on lubatud ainult kaaspüük ja teadusuuringute eesmärgil toimuv püük, on liikmesriigid võtnud kohustuse mitte kohaldada selle varu suhtes 2020. aastast 2021. aastasse ülekandmise suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 9, nii et 2021. aasta püük ei ületaks Läänemere idaosa tursale kehtestatud lubatud kogupüüki.

(18) Norra tursiku püügihooaeg ICESi 3.a rajoonis ning ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes kestab 1. novembrist 31. oktoobrini. Uue teadusliku nõuande alusel tuleks nende püügipiirkondade jaoks kehtestada norra tursiku esialgne lubatud kogupüük. Ühendkuningriigil ei ole norra tursiku kvooti. Osa kvoodist püütakse aga Ühendkuningriigi vetes. Ühendkuningriigiga on konsulteeritud vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu artikli 130 lõikele 1. Seepärast tuleks kehtestada püügivõimaluste esialgne lubatud kogupüük ajavahemikuks 1. novembrist 2020 kuni 31. detsembrini 2020. See lubatud kogupüük võimaldab püügihooaega alustada. Ühendkuningriigiga konsulteeritakse püügivõimaluste osas ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. oktoobrini 2021. Hoolimata asjaolust, et Ühendkuningriigil ei ole selles kalavarus kvoodiosa, jagatakse ressurssi Ühendkuningriigiga. Seetõttu tuleks pidada konsultatsioone kalavaru ühise majandamise üle pärast üleminekuperioodi lõppu 31. detsembril 2020. Määrust norra tursiku püügi võimaluste kohta ICESi 3.a rajoonis ning ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes tuleks hiljem muuta, et lisada nimetatud konsultatsioonide tulemused seoses ajavahemikuga 1. jaanuarist 2021 kuni 31. oktoobrini 2021, et hõlmata kogu kalandusaasta alates 1. novembrist 2020 kuni 31. oktoobrini 2021.

(19) Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021. Lisaks tuleks käesolevat määrust kohaldada norra tursiku suhtes ICESi 3.a rajoonis ning ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes alates 1. novembrist 2020 kuni 31. oktoobrini 2021. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2021. aastaks ning muudetakse teatavaid määruses (EL) 2020/123 kindlaks määratud püügivõimalusi teistes vetes.

Artikkel 2 Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse Läänemerel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes selgelt viidatud.

Artikkel 3 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) alarajoon – Läänemeres paiknev ICESi alarajoon, mis on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 III lisas;

2) lubatud kogupüük (TAC) – iga kalavaru kogus, mida võib püüda aasta jooksul;

3) kvoot – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

4) harrastuskalapüük – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil.

II PEATÜKK PÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 4 Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

Lubatud kogupüük, kvoodid ja vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud lisas.

Artikkel 5 Püügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

Käesolevas määruses sätestatud püügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a) määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast püügivõimaluste vahetamist;

b) määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist;

e) määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast vähendamist.

Artikkel 6 Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud, sihtliiki mittekuuluva liigi varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas, et teha erand kohustusest arvestada saak asjaomasest kvoodist maha.

Artikkel 7 Püügikeeluajad tursa kudemise kaitseks

1. Alarajoonides 25 ja 26 on püük mis tahes püügivahenditega keelatud 1. maist kuni 31. augustini.

2. Lõikes 1 sätestatud püügikeelust tehakse erand järgmistel juhtudel:

a) üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuv püük, tingimusel et need uuringud toimuvad täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega;

b) liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele;

c) liidu kalalaevade suhtes, mis alarajoonis 25, kus vee sügavus on alla 50 meetri, püüavad pelaagilisi liike, mis on ette nähtud vahetult inimtoiduna tarbimiseks, kasutades püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on 45 mm või väiksem, ja mille lossitavad kogused sorteeritakse;

3. Alarajoonides 22 ja 23 on püük mis tahes püügivahenditega keelatud alates 1. veebruarist kuni 31. märtsini ning alarajoonis 24 alates 15. maist kuni 15. augustini.

4. Lõikes 3 sätestatud püügikeelust tehakse erand järgmistel juhtudel:

a) üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuv püük, tingimusel et need uuringud toimuvad täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega;

b) liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega alarajoonides 22 ja 23 piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele, ning alarajoonis 24 kuni kuue meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele;

c) liidu kalalaevade suhtes, mis alarajoonis 24 kuni kuue meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest, kus vee sügavus on alla 40 meetri, püüavad pelaagilisi liike, mis on ette nähtud vahetult inimtoiduna tarbimiseks, kasutades püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on 45 mm või väiksem, ja mille lossitavad kogused sorteeritakse.

5. Lõike 2 punktis b või c ja lõike 4 punktis b või c osutatud kalalaevade kaptenid tagavad, et liikmesriigi kontrolliasutused saavad nende püügitegevust igal ajal jälgida.

Artikkel 8 Meetmed seoses tursa harrastuspüügiga alarajoonides 22–26

1. Alarajoonides 22 ja 23 ning alarajoonis 24 kuni kuue meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest toimuva harrastuskalapüügi käigus tohib üks kalur jätta saagiks kuni viis turska päevas, välja arvatud 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2021, mil üks kalur võib jätta saagiks kuni kaks turska päevas.

2. Tursa harrastuspüük on keelatud alarajoonis 24 kaugemal kui kuus meremiili mõõdetuna lähtejoontest ning alarajoonides 25 ja 26.

3. Käesolev artikkel ei piira rangemate riigisiseste meetmete kohaldamist.

Artikkel 9 Meetmed seoses meriforelli ja lõhe püügiga alarajoonides 22–32

1. Kalalaevadel on alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2021 alarajoonides 22–32 keelatud püüda meriforelli vetes, mis asuvad lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili. Nendes vetes lõhe püüdmisel ei tohi meriforelli kaaspüük mis tahes ajal ületada 3 % lõhe ja meriforelli kogusaagist – kas pardal olevast või pärast iga püügireisi lossitud saagist.

2. Käesolev artikkel ei piira rangemate riigisiseste meetmete kohaldamist.

Artikkel 10 Paindlikkus

1. Kui käesoleva määruse lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

2. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 ei kohaldata juhul, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 11 Andmete edastamine

Kui liikmesriigid saadavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmeid kalavarude püütud või lossitud koguste kohta, kasutavad nad käesoleva määruse lisas sätestatud kalavarude koode.

III PEATÜKK LÕPPSÄTTED

Artikkel 12 Määruse (EL) 2020/123 muutmine

IA lisas asendatakse norra tursiku ja seotud kaaspüügi püügivõimaluste tabel ICESi 3.a rajoonis ning ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes järgmise tabeliga: Liik: norra tursik ja seotud kaaspüük Trisopterus esmarkii Püügipiirkond: 3.a, 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (NOP/2A3A4.) Ajavahemik 1. november 2019 – 31. oktoober 2020 1. november 2020 – 31. detsember 2020 Analüütiline TAC Taani 72433 29972 Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 Saksamaa 14 6 Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 Madalmaad 53 22 Liit 72500 30000 Norra 14500 p.m. Fääri saared 5000 p.m. Lubatud kogupüük (TAC) Ei kohaldata Ei kohaldata

Artikkel 13 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021, välja arvatud artikkel 12, mida kohaldatakse alates 1. novembrist 2020 kuni 31. oktoobrini 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 29. oktoober 2020 Nõukogu nimel eesistuja M. Roth

ANNEX

LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Järgmistes tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning nendega funktsionaalselt seotud tingimused. Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole kindlaks määratud teisiti. Kalavarudele viidatakse liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit: Teaduslik nimetus Kolmetäheline kood Tavanimetus Clupea harengus HER Räim Gadus morhua COD Tursk Pleuronectes platessa PLE Atlandi merilest Salmo salar SAL Lõhe Sprattus sprattus SPR Kilu Liik: räim Clupea harengus Püügipiirkond: alarajoonid 30–31 (HER/30/31.) Soome 53306 Rootsi 11712 Liit 65018 Lubatud kogupüük (TAC) 65018 Ennetuslik TAC Liik: räim Clupea harengus Püügipiirkond: alarajoonid 22–24 (HER/3BC+24) Taani 221 Saksamaa 869 Soome 0 Poola 205 Rootsi 280 Liit 1575 Lubatud kogupüük (TAC) 1575 Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Liik: räim Clupea harengus Püügipiirkond: alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed (HER/3D-R30) Taani 2146 Saksamaa 569 Eesti 10960 Soome 21393 Läti 2705 Leedu 2848 Poola 24304 Rootsi 32626 Liit 97551 Lubatud kogupüük (TAC) Ei kohaldata Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. Liik: räim Clupea harengus Püügipiirkond: alarajoon 28.1 (HER/03D.RG) Eesti 18216 Läti 21230 Liit 39446 Lubatud kogupüük (TAC) 39446 Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. Liik: tursk Gadus morhua Püügipiirkond: alarajoonide 25–32 liidu veed (COD/3DX32.) Taani 137 Saksamaa 54 Eesti 13 Soome 10 Läti 51 Leedu 33 Poola 159 Rootsi 138 Liit 595 Lubatud kogupüük (TAC) Ei kohaldata Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Liik: tursk Gadus morhua Püügipiirkond: alarajoonid 22–24 (COD/3BC+24) Taani 1746 Saksamaa 854 Eesti 39 Soome 34 Läti 144 Leedu 94 Poola 467 Rootsi 622 Liit 4000 Lubatud kogupüük (TAC) 4000 Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Liik: atlandi merilest Pleuronectes platessa Püügipiirkond: alarajoonide 22–32 liidu veed (PLE/3BCD-C) Taani 5187 Saksamaa 576 Poola 1086 Rootsi 391 Liit 7240 Lubatud kogupüük (TAC) 7240 Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. Liik: lõhe Salmo salar Püügipiirkond: alarajoonide 22–31 liidu veed (SAL/3BCD-F) Taani 19582 Saksamaa 2179 Eesti 1990 Soome 24417 Läti 12455 Leedu 1464 Poola 5940 Rootsi 26469 Liit 94496 Lubatud kogupüük (TAC) Ei kohaldata Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Liik: lõhe Salmo salar Püügipiirkond: alarajooni 32 liidu veed (SAL/3D32.) Eesti 911 Soome 7972 Liit 8883 Lubatud kogupüük (TAC) Ei kohaldata Ennetuslik TAC Liik: kilu Sprattus sprattus Püügipiirkond: alarajoonide 22–32 liidu veed (SPR/3BCD-C) Taani 21993 Saksamaa 13933 Eesti 25539 Soome 11513 Läti 30845 Leedu 11158 Poola 65460 Rootsi 42517 Liit 222958 Lubatud kogupüük (TAC) Ei kohaldata Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

Versions

1. 2020-10-29