Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2021/1207@2021-07-19/et

Contents

1. Preamble
2. 1. Artikkel 1
3. Artikkel 1
4. 1)
   1. Artikkel 1a
5. 1. Artikkel 1
   2. Artikkel 2
6. ANNEX
7. 3. a)
8. 4. a)
9. i)
10. ii)
11. iii)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 37) ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta, eriti selle artikli 2 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Selleks et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, vajab liit kliima ja ressursside valdkonna eestvedajaid, et töötada 2030. aastaks peamistes tööstussektorites välja murrangulise tehnoloogia esimesed kaubanduslikud rakendused ning 2030. aastaks süsinikdioksiidiheitevaba terasetootmine.

(2) Kooskõlas nõukogu otsusega 2003/76/EÜ peab komisjon haldama likvideeritava Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) varasid ja pärast likvideerimise lõpetamist söe- ja terase teadusfondi varasid nii, et oleks tagatud pikaajaline kasum. Nõukogu otsuses 2003/77/EÜ on kehtestatud nende varade haldamise mitmeaastased finantssuunised. Otsuse 2003/77/EÜ artikli 2 kohaselt peab komisjon need suunised läbi vaatama või neid täiendama ning hindama uuesti nende toimimist ja tõhusust.

(3) Selleks et anda asjakohast toetust väärtuslikele teaduskoostööprojektidele, millel on kriitiline mass ja liidu lisaväärtus kestlikkuse, konkurentsivõime, tervise, ohutuse ja töötingimuste parandamiseks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites, on vaja tagada selliste projektide rahastamiseks vajalikud maksed, mis on seotud otsuse 2003/76/EÜ artiklis 2 määratletud ja kehtestatud iga-aastase eraldisega kuni 2027. aastani. Neid makseid tuleks rahastada investeeringutest saadavast netotulust ja tulust, mis saadakse varade osalisest müügist, kuni iga-aastase summa ulatuses, mille on komisjoni määratud talitus otsuse 2003/76/EÜ ja nõukogu otsuse 2008/376/EÜ alusel kindlaks määranud.

(4) Finantssuuniste viimase viie rakendamisaasta (2012–2017) jooksul saadud kogemused ja muutused finantsturul näitavad, et neid suuniseid on vaja muuta.

(5) Varasid, mis on alles pärast otsusega 2003/76/EÜ kehtestatud iga-aastase eraldisega seotud väljavõtmisi kuni 2027. aastani, tuleks hallata kooskõlas pikemaajalise investeerimisperioodiga, mis võimaldab suuremat hajutatust.

(6) Kui suur osa varadest investeerida pikemaajalises perspektiivis, võib üldiselt eeldada suuremat tootlust, mille puhul ei tohi jätta arvestamata võimalikke suuremaid lühiajalisi kõikumisi. Sellest olenemata peaks investeeringute eesmärk olema tagada piisavas koguses likviidseid varasid iga-aastasteks makseteks, mida taotleb komisjoni nimetatud talitus otsuste 2003/76/EÜ ja 2008/376/EÜ alusel.

(7) Finantssuunised peaksid võimaldama rakendamise tehniliste aspektide osas paindlikumat lähenemisviisi ja nendes tuleks määrata kindlaks sobilikud investeerimisinstrumendid investeerimiseesmärkide saavutamiseks.

(8) Iga varaklassi ei tohiks käsitada eraldiseisvalt, vaid lähtuvalt selle rollist hajutatud portfellis. Varaklasside hajutamine tagab üldjuhul sama riskitaseme juures suurema tootluse. Varade koostoime on oluline, et teha otsuseid varade jaotuse kohta üldise investeerimisriski ja tootluse alusel.

(9) Likvideeritava ESTÜ varasid ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varasid tuleks hallata lähtuvalt investeerimisstrateegiast, mis väljendub varade strateegilises jaotuses ja strateegilises võrdlusaluses, mis kajastab investeerimiseesmärke ja varade riskitaluvust. Võrdlusalus annab portfelli valitsejatele pikaajalisi investeerimissuuniseid lähtuvalt eri varaklassidesse tehtavatest investeeringutest.

(10) Finantssuunised peaksid hajutamise suurendamiseks võimaldama investeeringuid USA dollarites nomineeritud väga likviidsetesse võlakirjadesse, mille on emiteerinud riigid, riigiülesed või riikide haldusüksustest emitendid ning valitsusasutused, maandades piisavalt vahetuskursi kõikumisest tulenevat kahju riski. Komisjonil peaks olema võimalik komisjoni peaarvepidaja nõusolekul otsustada, kas teha investeeringuid muude arenenud majanduste või muude liikmesriikide valuutades nomineeritud muudesse varadesse. Nende otsuste tegemisel tuleks lähtuda sellest, et kõnealuse investeeringu eelised on varade tulemuslikkuse seisukohast täielikult põhjendatud. Finantssuunised peaksid laiendama rahastamiskõlblike investeeringute ringi, et oleks võimalik võtta hajutatud riskipositsioon laiapõhjalistes turuindeksites, teatavates geograafilistes sektorites ja konkreetsetes varaklassides.

(11) Finantssuunised peaksid võimaldama muude finantsinstrumentide, näiteks futuurlepingute, forvardlepingute ja vahetuslepingute kasutamist, et juhtida riske ja riskipositsioone, näiteks intressi- ja valuutariski.

(12) Investeeringu keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tavad muutuvad üha olulisemaks ning neid tuleks investeerimisotsuste tegemisel arvesse võtta. Otsust 2003/77/EÜ tuleks muuta, et kehtestada keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tavad, hõlmates nii positiivse kontrolli (et soodustada investeeringute valimisel keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kaalutluste arvesse võtmist) kui ka negatiivse kontrolli (selliste tegevuste loetelu, millesse vara ei investeerita eetilistel või moraalsetel kaalutlustel).

(13) Komisjoni iga-aastases aruandes, mille ta esitab liikmesriikidele ja mis käsitleb finantssuuniste alusel ellu viidud haldustoiminguid, tuleks anda teavet erinevatesse varaklassidesse investeerimise kohta. Iga-aastases aruandes tuleks ka selgitada kõiki suuri muudatusi strateegilises varade jaotuses.

(14) Otsust 2003/77/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(15) Võttes arvesse struktuurset seost otsusega 2003/76/EÜ, tuleks käesolevat muudatust kohaldada alles alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama otsust (EL) 2021/1208,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2003/77/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) Lisatakse järgmine artikkel:

Artikkel 1

1)

Artikkel 1a

Likvideeritava ESTÜ varasid ning pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varasid hallatakse nii, et oleks tagatud iga-aastased maksed kuni 111 miljoni euro suuruse iga-aastase eraldise piires, et rahastada ühiseid teadusuuringuid söe- ja terasetööstusega seotud sektorites. Iga-aastaseid makseid rahastatakse investeeringutest saadavast netotulust ja tulust, mis saadakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade osalisest müügist, kuni iga-aastase summa ulatuses, mille on komisjoni nimetatud talitus otsuse 2003/76/EÜ ja nõukogu otsuse 2008/376/EÜ alusel kindlaks määranud.

Artikkel 1

2) Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates otsuse (EL) 2021/1208 kohaldamise alguskuupäevast.

Brüssel, 19. juuli 2021 Nõukogu nimel president J. Podgoršek

ANNEX

LISA Likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise finantssuunised

1. RAHALISTE VAHENDITE KASUTAMINE Likvideeritava Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) varasid, sealhulgas nii selle laenuportfelli kui ka investeeringuid, kasutatakse vajaduse korral ESTÜ järelejäänud kohustuste täitmiseks seoses selle maksmata laenude, eelmistest tegevuseelarvetest tulenevate kohustuste ja mis tahes ettenägematute kohustustega. Likvideeritava ESTÜ varad ning pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varad, mis ei ole vajalikud esimeses lõigus kirjeldatud kohustuste täitmiseks, investeeritakse usaldusväärselt valitud investeerimisperioodil, et saada tulu, mida saab kasutada teadusuuringute jätkuvaks rahastamiseks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites. Likvideeritava ESTÜ varasid ning pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varasid kasutatakse, et tagada iga-aastase 111 miljoni euro suuruse eraldise piires iga-aastased maksed teadusuuringutele söe- ja terasetööstusega seotud sektorites. Need maksed tehakse investeeringutest saadavast netotulust. Kui sellest netotulust ei piisa iga-aastase eraldise katmiseks, siis täiendatakse seda likvideeritava ESTÜ varade ning pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade osalisest müügist saadud tuluga. Pärast 2027. aastat investeeritakse söe ja terase teadusfondi varad sellise tulu saamiseks, mida saab kasutada teadusuuringute jätkamise rahastamiseks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites.

2. INVESTEERIMISPERIOOD, -EESMÄRK JA RISKITALUVUS Likvideeritava ESTÜ varad ja pärast likvideerimise lõpetamist söe- ja terase teadusfondi varad investeeritakse, et säilitada nende varade väärtust ja võimaluse korral seda suurendada (edaspidi investeerimiseesmärk). Investeerimiseesmärki püütakse saavutada suure usaldusväärsusega kogu investeerimisperioodi vältel. Varasid hallatakse vastavalt usaldatavusnõuetele ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele ning komisjoni peaarvepidaja kehtestatud nõuetele ja korrale. Investeerimiseesmärk saavutatakse, rakendades usaldusväärset investeerimisstrateegiat, mis põhineb rahastamiskõlblike varaklasside, geograafiliste piirkondade, emitentide ja lõpptähtaegade suurel hajutatusel (edaspidi investeerimisstrateegia). Investeerimisstrateegia koostamisel võetakse arvesse investeerimisperioodi ning tagatakse, et vajalikud vahendid on kättesaadavad piisavalt likviidsel kujul ja siis, kui neid on vaja. Investeerimisstrateegia esitatakse strateegilise vara jaotuse vormis, millega kehtestatakse rahastamiskõlblike finantsvarade eri kategooriatele soovituslikud sihtpaigutused. Komisjon võtab strateegilist vara jaotust arvesse strateegilises võrdlusaluses (edaspidi võrdlusalus), millega võrreldakse likvideeritava ESTÜ varade ning pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade tootlust. Investeerimisstrateegia ja võrdlusaluse esitab komisjon ja selle kiidab heaks komisjoni peaarvepidaja pärast komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajatega konsulteerimist. Komisjon võib investeerimisstrateegiat ja võrdlusalust muuta, kui majandustingimustes toimub igakülgselt dokumenteeritud ja põhjendatud muutus, kui rahastamisvahendite vajadused ja olukord muutuvad märkimisväärselt või kui vahendite sisse- ja/või väljavoolu prognoos muutub oluliselt. Investeerimisstrateegia muutmisel kasutatakse sama menetlust mis algsel vastuvõtmisel. Investeerimisstrateegia koostamisel võetakse arvesse investeerimisperioodi ning likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade riskitaluvust.

3. VARA JAOTUSE PÕHIMÕTTED JA RAHASTAMISKÕLBLIKUD INVESTEERINGUD Investeerimisriskide vähendamiseks tagatakse piisav hajutatus kõigi varaklasside üleselt ja piires. Põhimõtteliselt peaks riskipositsiooni hajutama seda rohkem, mida suurema riskiga või väiksema likviidsusega vara on. Investeerimist eri varaklassidesse ja hajutatust võidakse saavutada ka investeerimisfondidesse või börsil kaubeldavatesse toodetesse investeerimise kaudu. Likvideeritava ESTÜ varad ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varad investeeritakse ainult järgmistesse varadesse: Likvideeritava ESTÜ varad ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varad omandavad riskipositsiooni eelmises lõigus osutatud varaklassides, investeerides järgmistesse instrumentidesse või tehes järgmisi tehinguid: Forvard- ja futuurlepingute ning vahetuslepingute kujul tuletisinstrumente kasutatakse üksnes portfelli tõhusaks valitsemiseks, mitte spekuleerimiseks ega positsioonide võimendamiseks. Neid tuletisinstrumente võib investeerimispoliitika kohaselt kasutada kestuse korrigeerimiseks, krediidiriski või muu asjaomase riski maandamiseks või vara jaotuses tehtavateks muudatusteks. Likvideeritava ESTÜ varasid ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varasid võib investeerida USA dollarites nomineeritud väga likviidsetesse võlakirjadesse, mille on emiteerinud riiklikud ja riigiülesed üksused, üksnes hajutamise või teistsuguses intressikõveras riskipositsiooni võtmise eesmärgil. Valuutarisk maandatakse, kasutades asjakohaselt vahetuslepinguid või muid valuutariski maandamiseks mõeldud instrumente eelmises lõigus täpsustatud viisil. Peaarvepidaja nõusolekul võib komisjon laiendada rahastamiskõlblike investeeringute loetelu, et hõlmata muid varaklasse ja investeerimistehinguid, mis on kooskõlas investeerimisstrateegia ja -eesmärkidega, samuti Rahvusvahelise Valuutafondi aeg-ajalt koostatud loetelus nimetatud muude arenenud majandusega riikide valuutasid, eeldusel et nende valuutarisk on maandatud. Uute varaklasside, investeerimistehingute või arenenud majandusega riikide valuutade lisamise otsuste toetuseks tuleb iga varaklassi, tehingu või valuuta puhul esitada igakülgne põhjendus selle kohta, kuidas investeerimisvõimaluste laiendamine parandab likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade riski ja tootluse suhet. See põhjendus hõlmab nende uute investeerimisvõimaluste toetamiseks vajaliku tegevussuutlikkuse hindamist.

3. a)

eurodes nomineeritud rahaturuvarad,

b)

fikseeritud tulumääraga väärtpaberid ning

c)

reguleeritud ühisinvesteeringud võlakohustustesse ja omakapitali.

a)

hoiused;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1131 reguleeritud rahaturuinstrumendid ja rahaturufondid, mis pakuvad ühepäevase tähtajaga likviidsust;

c)

võlainstrumendid, nagu võlakirjad, vekslid ning väärtpaberistatud instrumendid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2402 sätestatud lihtsate, läbipaistvate ja standarditud kriteeriumidega;

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/65/EÜ hõlmatud investeerimisfondid, sealhulgas börsil kaubeldavad fondid, mis investeerivad omakapitaliinstrumentidesse või võlainstrumentidesse, mille korral ei saa maksimaalne kahjum ületada investeeritud summasid;

e)

repolepingud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi finantsmäärus) artikli 212 lõikes 2 sätestatud põhimõtetele;

f)

pöördrepolepingud;

g)

väärtpaberite laenutehingud tunnustatud kliiringusüsteemidega, nagu Clearstream ja Euroclear, või seda liiki tehingutele spetsialiseerunud juhtivate finantsasutustega.

4. KESKKONNAALASED, SOTSIAALSED, ÄRIÜHINGU ÜLDJUHTIMISEGA SEOTUD JA MORAALSED KAALUTLUSED Kehtivad järgmised keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumid: Selliste tegevuste loetelu, kuhu ei tohi eetilistel või moraalsetel põhjustel investeerida:

4. a)

likvideeritava ESTÜ varad ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varad investeeritakse kooskõlas liidu poliitilise eesmärgiga edendada kestlikku rahandust ja sotsiaalset õiglust, niivõrd kui seda võimaldab varade kapitali säilitamist käsitlev eesmärk;

b)

investeerimispoliitika rakendamisel järgitakse kõiki asjakohaseid õigusakte, millega edendatakse keskkonna-, sotsiaal- ja äriühingu üldjuhtimise alaseid finantsinstrumente, ning järgitakse liidu õigusraamistikus kehtestatud asjakohaseid nõudeid, süsteeme, kriteeriume ja protsesse;

c)

komisjon võib konsulteerida ELi kestliku rahanduse tehnilise eksperdirühmaga või selle õigusjärglasega keskkonna-, sotsiaal- ja äriühingu üldjuhtimise tegurite rakendamise alal likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade investeerimisstrateegia raames;

d)

komisjon jälgib likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade keskkonna-, sotsiaal- ja äriühingu üldjuhtimise näitajaid ja annab nende kohta aru punktis 7 (Halduskord) osutatud aastaaruandes.

a)

investeeringud väärtpaberitesse, mille on emiteerinud ettevõtjad, kelle puhul on komisjonile teadaolevalt lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega leitud, et nad on osalenud tegevuses,

i)

mis on liidu õigusraamistiku ning rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute alusel ebaseaduslik või eetilistel või moraalsetel põhjustel keelatud;

ii)

mis on seotud kohaldatava rahvusvahelise õigusega keelatud laskemoona või relvade väljatöötamise, tootmise ja nendega kauplemisega;

b)

investeeringud väärtpaberitesse, mille on emiteerinud ettevõtjad, kes komisjonile teadaolevalt teenivad üle 25 % oma aastasest kogutulust järgnevalt loetletud tegevustest:

i)

hasartmänguga seotud tegevus (tootmise, ehitamise, levitamise, töötlemise, kaubanduse ja tarkvaraga seotud tegevus);

ii)

tubakaga seotud tooted ja tegevused (tootmine, levitamine, töötlemine ja kaubandus);

iii)

seksikaubandus ja sellega seotud taristu, teenused ja meedia.

5. ÜLEKANDMINE LIIDU ÜLDEELARVESSE Likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade investeerimisest saadud puhastulu ja varade osalisest müügist saadud tulu kantakse erituluna liidu üldeelarvesse ning see kantakse likvideeritavast ESTÜst ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varadest vajaduse korral üle söe- ja terasetööstusega seotud sektorite teadusprogrammide eelarverea kohustuste täitmiseks.

6. RAAMATUPIDAMINE Rahaliste vahendite valitsemist kajastatakse likvideeritava ESTÜ ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade raamatupidamise aastaaruannetes. Need koostatakse ja esitatakse komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud komisjoni raamatupidamiseeskirjade alusel, võttes arvesse likvideeritava ESTÜ ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade eripära. Aruanded kinnitab komisjon ja vaatab läbi kontrollikoda. Komisjon laseb oma aruannete aastaauditid teha välisfirmadel.

7. HALDUSKORD Komisjon teeb eespool nimetatud haldustoiminguid seoses likvideeritava ESTÜ ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varadega vastavalt käesolevatele suunistele ning oma sisekorra ja menetluste alusel, mis kehtivad ESTÜ puhul selle tegevuse lõpetamise ajal või pärast seda muudetud kujul. Komisjon koostab igal aastal üksikasjaliku aruande käesolevate finantssuuniste alusel tehtud haldustoimingute kohta ja saadab selle liikmesriikidele. Komisjon lisab aastaaruandesse teabe erinevate varaklasside kasutamise, konkreetsetesse varaklassidesse investeerimise põhjuste ning iga varaklassi puhul täheldatud tulemuste kohta.

Versions

1. 2021-07-19