Address https://gelex.eu/eli/EU/act/2022/1994@2022-11-21/et

Contents

1. Preamble
2. 1. Artikkel 1
3. Artikkel 1
4. 1)
   1. Artikkel 18 Aruandlus täiendavate likviidsuse seire parameetrite kohta individuaalsel ja konsolideeritud alusel
5. 1. Artikkel 1
6. 3)
   1. Artikkel 20 Lisaaruandlus globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlakstegemiseks ja globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määrade määramiseks
7. 1. Artikkel 1
   2. Artikkel 2 Jõustumine ja kohaldamine
8. ANNEX
9. OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1) C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2) C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3) C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4) C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1) C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2) C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL) C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS) C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODIKOHASED KAPITALINÕUDED (CR SA) C 08.01 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (CR IRB 1) C 08.02 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (CR IRB 2) C 08.03 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIKUTI (CR IRB 3) C 08.04 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: RISKIGA KAALUTUD VARA VOOARUANDED (CR IRB 4) C 08.05 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE JÄRELTESTIMINE (CR IRB 5) C 08.05.1 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE JÄRELTESTIMINE VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 180 LÕIKE 1 PUNKTILE f (CR IRB 5B) C 08.06 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: ERIOTSTARBELISTELE LAENUDELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD (CR IRB 6) C 08.07 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: SISEREITINGUTE JA STANDARDMEETODI KOHALDAMISALA (CR IRB 7) C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODIKOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1) C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2) C 09.04 – RIIKIDE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI ARVUTAMISEL JA FINANTSINSTITUTSIOONIPÕHISE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI MÄÄRA ARVUTAMISEL ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE JAOTUS (CCB) C 10.01 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITAL – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED KAPITALINÕUDED (CR EQU IRB 1) C 10.02 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITAL – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED KAPITALINÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES (CR EQU IRB 2) C 11.00 – ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK (CR SETT) C 13.01 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMISED (CR SEC) C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC Details) C 14.01 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA MEETODITE LÕIKES (SEC Details) C 34.01 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: TULETISINSTRUMENTIDEGA TEGELEMISE MAHUD (CCR 1) C 34.02 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID MEETODITI (CCR 2) C 34.03 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI STANDARDMEETOD või VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI LIHTSUSTATUD STANDARDMEETOD (CCR 3) C 34.04 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE ESMASE RISKIPOSITSIOONI MEETODIT (OEM) (CCR 4) C 34.05 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE SISEMUDELI MEETODIT (IMM) (CCR 5) C 34.06 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: 20 SUURIMAT VASTASPOOLT (CCR 6) C 34.07 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: SISEREITINGUTE MEETOD – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID RISKIPOSITSIOONI KLASSITI JA MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSETI (CCR 7) C 34.08 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: MIDA SISALDAB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONIDE TAGATIS (CCR 8) C 34.09 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: KREDIIDITULETISINSTRUMENTIDE RISKIPOSITSIOONID (CCR 9) C 34.10 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: KESKSETE VASTASPOOLTEGA SEOTUD RISKIPOSITSIOONID (CCR 10) i)ii)iii)iv)i)ii)iii)iv) C 34.11 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD RISKIGA KAALUTUD VARA VOOARUANDED SISEMUDELI MEETODI KOHASELT (CCR 11) C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR) 1.2.3. C 17.01 – OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS 1) C 17.02 – OPERATSIOONIRISK: SUURED KAHJUJUHTUMID (OPR DETAILS 2) C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI) C 19.00 – TURURISK: standardmeetodikohane väärtpaberistamiste spetsiifiline risk (MKR SA SEC) C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP) C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU) C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX) C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBARISKIPOSITSIOONID (MKR SA COM) C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM) C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA) C 32.01 – Usaldusväärne hindamine: Õiglases Väärtuses Hinnatavad Varad ja Kohustused (PRUVAL 1) C 32.02 – Usaldusväärne hindamine: põhimeetod (PRUVAL 2) C 32.03 – Usaldusväärne hindamine: mudeliriskiga seotud AVA (PRUVAL 3) C 32.04 – Usaldusväärne hindamine: kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA (PRUVAL 4) C 33.00 - RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES VASTASPOOLE RIIKIDE KAUPA (GOV) C 35.01 – VIIVISNÕETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE: VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MAHAARVAMISTE ARVUTAMINE (NPE LC1) C 35.02 – VIIVISNÕETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE: VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (V.A KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVAD MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD RISKIPOSITSIOONID) (NPE LC2) C 35.03 – VIIVISNÕETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE: KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVATE RESTRUKTUREERITUD VIIVIS NÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (NPE LC3) Standardmeetodikohane riskipositsiooni klass Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass: makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud: Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass: makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud: Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass: makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud: Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass: makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud: Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass: makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud: Eriotstarbeliste laenude liik: Riik: Riik: Riik: Meetod: Riskipositsioonid Vastaspoole krediidiriski meetod Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud: Valuuta: Riigisisene turg: Riik:
10. OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUSE JUHISED I OSA. ÜLDISED JUHISED
11. 1.
12. 1.1.1. a)
13. 1.2.4.5.6.7.8.
14. 1.1.11.12.13.14.15.
15. 1.1.11. a)
16. 1.1.11.12.13.14. a)
17. 1.2.
18. 1.3.
19. 1.4
20. 1.4.1
21. 1.5.
22. 1.5.1. a)
23. 1.6
24. 1.6.116.17.18.19.20.
25. 1.6.116.17. a)
26. 1.6.221.22.23.24.25.
27. 1.6.326.
28. 2.
29. 2.1.27.28.29.
30. 2.1.27. a)
31. 2.3.32.33.34.35.36.37.38.
32. 2.5. a)
33. 3.
34. 3.1.39.
35. 3.1.1.40.41.42.43.
36. 3.2.
37. 3.2.1.45. a)
38. 3.2.2.46.47.48.49.50.51.52.53.54.55.
39. 3.2.2.46.47.48. a)
40. 3.2.2.46.47.48.49. a)
41. 3.2.2.46.47.48.49.50.51.52. a)
42. 3.2.3.56.57.58.59.60.61.62.63.64.65.
43. 3.2.3.56. a)
44. 3.2.3.56.57.58.59.60.61.62.
45. 3.2.4.
46. 3.2.4.1.66.67.68.
47. 3.2.4.2.69.70.
48. 3.2.5.
49. 3.3.
50. 3.3.1.72.73.74.75.
51. 3.3.1.72. i.
52. 3.3.1.72.73.74. i.
53. 3.3.2.76.
54. 3.3.3.
55. 3.3.1.
56. 3.3.2.
57. 3.3.2.1.78.79.
58. 3.3.3.2. a)
59. 3.3.4.
60. 3.3.5.
61. 3.3.5.1.82.
62. 3.3.6.
63. 3.3.6.1.83.84.
64. 3.4.85.86.87.
65. 3.4.1.
66. 3.4.2.
67. 3.4.3.
68. 3.4.3.1.88.89.90.91.
69. 3.4.3.2.
70. 3.5.
71. 3.5.1.92.93.94.95.96.97.
72. 3.5.1.92.93.94. a)
73. 3.6.
74. 3.6.1.99.100.101.102.103.104.105.
75. 3.7.
76. 3.7.1.106.107.108.
77. 3.7.2.109.110.
78. 3.7.2.
79. 3.8.
80. 3.8.1.111.112.113.114.115.
81. 3.8.1.111.112. a.
82. 3.8.2.116.117.
83. 3.8.3. i)
84. 3.8.4.118.
85. 3.9.
86. 3.9.1.119.120.121.
87. 3.9.2.
88. 3.9.2.1.122.123.
89. 3.9.3.
90. 3.9.4.
91. 3.9.5.
92. 3.9.6.
93. 3.9.7.
94. 3.9.7.1.126.127.
95. 3.9.7.2. i)
96. 3.9.8.
97. 3.9.8.1.128.129.130.
98. 3.9.9.
99. 3.9.10.
100. 3.9.11.
101. 3.9.11.1.132.
102. 3.9.12.
103. 3.9.12.1.133.134.135.
104. 4.
105. 4.1
106. 4.1.1.136.137.138.139.140.141.
107. 4.2.
108. 4.2.1.142.143.144.145.146.147.148.149.150.
109. 4.2.2.
110. 4.2.2.1.151.152.153.154.
111. 4.2.2.2. i)
112. 4.2.3.
113. 4.2.3.1.155.156.157.
114. 4.2.3.1.155.156. a)
115. 5.158.159.
116. 5.1.
117. 5.1.1.160.161.
118. 5.2.
119. 5.2.1.162.163.164.
120. 5.3.
121. 5.3.1.165.166.167.168.
122. 5.4.
123. 5.4.1.169.170.
124. 5.5.
125. 5.5.1.171.172.
126. 5.5.2.
127. 5.6.
128. 5.7.
129. 5.7.1.174.175.
130. 5.8.
131. 6.
132. 6.1.
133. 6.1.1.176.177.
134. 6.2.
135. 6.2.1.178.179.180.
136. 6.2.1.178.179. a)
137. 6.3.
138. 6.3.1.181.182.183.184.185.
139. 6.4.
140. 6.4.1.186.187.188.189.190.
141. 7.
142. 7.1.191.192.193.194.195.196.
143. 7.2.197.198.199.
144. 8.
145. 8.1.200.201.202.203.204.205.
146. 8.1.200.201. a)
147. 8.2.
148. 8.3.
149. 8.4.
150. VARA KOORMATISTE ARUANDLUSVORMID F 32.01 — ARUANDVA FINANTSINSTITUTSIOONI VARAD (AE-ASS) F 32.02 — SAADUD TAGATISED (AE-COL) F 32.03 — EMITEERITUD JA VEEL TAGATISEKS ANDMATA OMA PANDIKIRJAD JA VÄÄRTPABERISTAMISED (AE-NPL) F 32.04 — KOORMATISE ALLIKAD (AE-SOU) F 33.00 — TÄHTAJA ANDMED (AE-MAT) F 34.00 — TINGIMUSLIKUD KOORMATISED (AE-CONT) A.B. F 35.00 — PANDIKIRJADE EMISSIOONID (AE-CB) F 36.01 — TÄIENDATUD ANDMED. I OSA (AE-ADV-1) F 36.02 -TÄIENDATUD ANDMED. II OSA (AE-ADV-2) z-telg Tagatiste kogumi tunnus (lahtine)
151. ÜLDISED JUHISED
152. 1.
153. 1.1.1. a)
154. VORMIDE TÄITMISE JUHISED
155. 2.12.13.
156. 2.1.
157. 2.1.1.14. a)
158. i)
159. ii)
160. iii)
161. 2.1.2. Aruandva finantsinstitutsiooni varad
162. a)
163. b)
164. c)
165. 2.1.3. Koormatud varade bilansiline väärtus
166. 2.2.
167. 2.2.1.15.16.17.
168. 2.2.2. Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis
169. a)
170. b)
171. 2.2.3. Saadud koormatud tagatise või emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus
172. 2.3.
173. 2.3.1.18. a)
174. 2.3.2. Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised
175. 2.3.3. Alusvarakogumi bilansiline väärtus
176. a)
177. b)
178. c)
179. 2.4.
180. 2.4.2. Valitud finantskohustuste bilansiline väärtus
181. a)
182. b)
183. 2.4.3. Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid
184. 3.
185. 3.2.
186. 3.2.1. Koormatud varad
187. a)
188. b)
189. 3.2.2. Lahtine tähtaeg
190. > 1 päev <=1 nädal
191. > 2 nädalat <=1 kuu
192. > 3 kuud <=6 kuud
193. > 6 kuud <=1 aasta
194. > 5 aastat <=10 aastat
195. 4.
196. 4.1.22.23.24.25.
197. 4.1.22.23.24. a)
198. 4.1.2.28.29.30.
199. 4.2.
200. 4.2.2. Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid
201. 5.
202. 5.1.32.33.34.
203. 5.2.
204. 5.2.1. Tagatiste kogumi tunnus (lahtine)
205. 5.2.2. Nimiväärtus
206. 5.2.3. Vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 nõuetele [JAH/EI]
207. + 12 kuud – + 10 aastat
208. Reitinguagentuur 1
209. Krediidireiting 1
210. Reitinguagentuur 2 ja reitinguagentuur 3
211. Krediidireiting 2 ja krediidireiting 3
212. 6.
213. 6.2.
214. 6.2.1. Keskpangapoolne rahastamine (igat liiki, sealhulgas repotehingud)
215. 6.2.2. Nõudelaenud
216. 6.3.
217. 6.3.2. Nõudelaenud
218. JUHISED XVIII LISAS ESITATUD TÄIENDAVATE SEIREVAHENDITE VORMI TÄITMISEKS
219. 1.
220. 1.1.1.2.3.4.5.6.7.8.9.
221. 1.2.1.2.3.4.5.6.7.8.
222. 1.3.1.1.1.1.2.1.3.1.4.1.4.1.1.4.2.2.1.2.1.1.2.1.2.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.2.3.2.2.4.2.3.4.5.
223. 1.3.1.
224. 1.3.1.1.1.1.2.1.3.1.4.1.4.1.1.4.2.
225. 1.4.1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.13.14.15.16.17.
226. 1.4.1. a)
227. 1 a)
228. 1.5.1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.
229. 1.5.1.2. a)
230. > 1 päev ≤ 7 päeva
231. > 7 päeva ≤ 14 päeva
232. > 14 päeva ≤ 1 kuu
233. > 3 kuud ≤ 6 kuud
234. ARUANDMINE TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KOHTA C 71.00 – TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOON EMITENTIDE KAUPA 1.2. Kokku ja olulised valuutad
235. JUHISED XX LISAS ESITATUD TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOONI VORMI (C 71.00) TÄITMISEKS
236. Tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioon emitentide/vastaspoolte kaupa (C 71.00) 1.2.3.4.5.6.
237. ARUANDMINE TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIRE PARAMEETRITE LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUSE KOHTA C 66.01 – LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUS Kokku ja olulised valuutad
238. XXII LISAS ESITATUD LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUSE VORMI TÄITMISE JUHISED I OSA. ÜLDISED JUHISED 1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.13.14.15.16.17.18.19.20.21.
239. a)
240. b)
241. c)
242. d)
243. e)
244. f)
245. 1 VAHENDITE VÄLJAVOOL
246. 1.1 Kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest (kui neid ei käsitata jaehoiustena)
247. 1.1.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed
248. 1.1.1 Tasumisele kuuluvad tagatiseta võlakirjad
249. 1.1.2 Reguleeritud pandikirjad
250. 1.1.3 Tasumisele kuuluvad väärtpaberistamise tehingud
251. 1.2 Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused, mille tagatiseks on (vastaspool on muu kui keskpank):
252. 1.2.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed
253. 1.2.1 1. tasandi kaubeldavad varad
254. 1.2.1.1 1. tasandi varad, v.a pandikirjad
255. 1.2.1.1.1 1. tasandi keskpanga varad
256. 1.2.1.1.2 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)
257. 1.2.1.1.3 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)
258. 1.2.1.1.4 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 või halvem)
259. 1.2.1.2 1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
260. 1.2.2 2A tasandi kaubeldavad varad
261. 1.2.2.1 2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
262. 1.2.2.2 2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
263. 1.2.2.3 2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
264. 1.2.3 2B tasandi kaubeldavad varad
265. 1.2.3.1 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)
266. 1.2.3.2 2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)
267. 1.2.3.3 2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)
268. 1.2.3.4 2B tasandi aktsiad
269. 1.2.3.5 2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)
270. 1.2.4 Muud kaubeldavad varad
271. 1.2.5 Muud varad
272. 1.2a Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused, mille tagatiseks on (vastaspool on keskpank):
273. 1.2a.1 1. tasandi kaubeldavad varad
274. 1.2a.2 2A tasandi kaubeldavad varad
275. 1.2a.3 2B tasandi kaubeldavad varad
276. 1.2a.4 Muud kaubeldavad varad
277. 1.2a.5 Muud varad
278. 1.3 Kirje 1.2 all kajastamata kohustused, mis tulenevad saadud hoiustest, v.a tagatisena saadud hoiused
279. 1.3.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed
280. 1.3.1 Stabiilsed jaehoiused
281. 1.3.2 Muud jaehoiused
282. 1.3.3 Tegevushoiused
283. 1.3.4 Mittetegevushoiused krediidiasutustelt
284. 1.3.5 Mittetegevushoiused muudelt finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt
285. 1.3.6 Mittetegevushoiused keskpankadelt
286. 1.3.7 Mittetegevushoiused finantssektorivälistelt äriühingutelt
287. 1.3.8 Mittetegevushoiused muudelt vastaspooltelt
288. 1.4 Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud
289. 1.5 Tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvad summad, v.a kirje 1.4 all kajastatu
290. 1. a)
291. 2. a)
292. i)
293. ii)
294. 1.6 Muud vahendite väljavoolud
295. 1.7 Vahendite väljavool kokku
296. 2 VAHENDITE SISSEVOOL
297. 2.1 Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mille tagatiseks on:
298. 2.1.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed
299. 2.1.1 1. tasandi kaubeldavad varad
300. 2.1.1.1 1. tasandi varad, v.a pandikirjad
301. 2.1.1.1.1 1. tasandi keskpanga varad
302. 2.1.1.1.2 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)
303. 2.1.1.1.3 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)
304. 2.1.1.1.4 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 või halvem)
305. 2.1.1.2 1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
306. 2.1.2 2A tasandi kaubeldavad varad
307. 2.1.2.1 2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
308. 2.1.2.2 2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
309. 2.1.2.3 2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
310. 2.1.3 2B tasandi kaubeldavad varad
311. 2.1.3.1 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)
312. 2.1.3.2 2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)
313. 2.1.3.3 2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)
314. 2.1.3.4 2B tasandi aktsiad
315. 2.1.3.5 2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)
316. 2.1.4 Muud kaubeldavad varad
317. 2.1.5 Muud varad
318. 2.2 Kirje 2.1 all kajastamata rahalised nõuded, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest:
319. 2.2.1 Jaeklientidele
320. 2.2.2 Finantssektorivälistele äriühingutele
321. 2.2.3 Krediidiasutustele
322. 2.2.3.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed
323. 2.2.4 Muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele
324. 2.2.5 Keskpankadele
325. 2.2.6 Muudele vastaspooltele
326. 2.3 Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud
327. 2.4. Tuletisinstrumentide alusel laekumisele kuuluvad summad, v.a kirjes 2.3 kajastatu
328. 1. a)
329. 2. a)
330. i)
331. ii)
332. 2.5 Enda portfellis tähtaeguvad võlaväärtpaberid
333. 2.6 Muud vahendite sissevoolud
334. 2.6.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed
335. 2.7 Kogusissevool
336. 2.8 Lepinguline netopuudujääk
337. 2.9 Kumulatiivne lepinguline netopuudujääk
338. 3 TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUS
339. 3.1 Mündid ja pangatähed
340. 3.2 Väljavõetavad keskpanga reservid
341. 3.3 1. tasandi kaubeldavad varad
342. 3.3.1 1. tasandi varad, v.a pandikirjad
343. 3.3.1.1 1. tasandi keskpanga varad
344. 3.3.1.2 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)
345. 3.3.1.3 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)
346. 3.3.1.4 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 või halvem)
347. 3.3.2 1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
348. 3.4 2A tasandi kaubeldavad varad
349. 3.4.1 2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)
350. 3.4.3 2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
351. 3.4.4 2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)
352. 3.5 2B tasandi kaubeldavad varad
353. 3.5.1 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)
354. 3.5.2 2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)
355. 3.5.3 2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)
356. 3.5.4 2B tasandi aktsiad
357. 3.5.5 2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)
358. 3.6 Muud kaubeldavad varad
359. 3.6.1 Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi aste 1)
360. 3.6.2 Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)
361. 3.6.3 Aktsiad
362. 3.6.4 Pandikirjad
363. 3.6.5 Varaga tagatud väärtpaberid
364. 3.6.6 Muud kaubeldavad varad
365. 3.7 Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad mittekaubeldavad varad
366. 3.7a Keskpankade seisukohalt aktsepteeritavad enda emissioonid
367. 3.8 Saadud kasutamata siduvad krediidilimiidid
368. 3.8.1 1. tasandi krediidilimiidid
369. 3.8.2 2B tasandi piiratud kasutusega krediidilimiidid
370. 3.8.3 2B tasandi finantsinstitutsioonide kaitseskeemi limiidid
371. 3.8.4 Muud krediidilimiidid
372. 3.8.4.1 Grupisisestelt vastaspooltelt
373. 3.8.4.2 Muudelt vastaspooltelt
374. 3.9 Tasakaalustamissuutlikkuse netomuutus
375. 3.10 Kumulatiivne tasakaalustamissuutlikkus
376. 4 TINGIMUSLIKUD KIRJED
377. 4.1 Siduvatest vahenditest tulenev vahendite väljavool
378. 4.1.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed
379. 4.1.1 Siduvad krediidilimiidid
380. 4.1.1.1 Varad, mida saaja käsitab 2B tasandi varadena
381. 4.1.2 Likviidsuslimiidid
382. 4.1a Mittesiduvatest rahastamisvahenditest tulenev vahendite väljavool
383. 4.2 Reitingu alandamise käivitajatest tulenevad väljavoolud
384. MEMOKIRJED
385. 13 Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad – kaubeldavad varad
386. 14 Kirje 3.6 all kajastatud varad, mis on keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad muud kui kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad
387. 17 Ootuspärased väljavoolud, mis tulenevad hoiustest
388. 18 Ootuspärased sissevoolud, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest
389. 19 Krediidilimiitide ootuspärane kasutuselevõtt
390. LISAARUANDLUS GLOBAALSETE SÜSTEEMSELT OLULISTE ETTEVÕTJATE KINDLAKSTEGEMISEKS JA NENDE PUHVRI MÄÄRADE MÄÄRAMISEKS G 01.00 – Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate näitajad ja Euroopa pangandusliidu kirjed
391. I OSA. ÜLDISED JUHISED
392. 1.
393. II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED
394. 2. Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate näitajad
395. a)
396. b)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, eriti selle artikli 415 lõike 3 esimest lõiku, artikli 415 lõiget 3a esimest lõiku, artikli 430 lõike 7 esimest lõiku ja artikli 430 lõike 9 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/451 on sätestatud tehnilised standardid seoses järelevalvelise aruandlusega ja kord, mille kohaselt peavad finantsinstitutsioonid esitama teavet, mis on asjakohane määruse (EL) nr 575/2013 nõuete täitmiseks. Kõnealust rakendusmäärust tuleks muuta, et kajastada määrusesse (EL) nr 575/2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876 lisatud elemente.

(2) Määrusega (EL) 2019/876 muudeti määrust (EL) nr 575/2013, et suurendada muu hulgas likviidsust käsitlevate aruandlusnõuete proportsionaalsust. Seepärast tuleb täpsustada selliste täiendavaid likviidsuse seire parameetreid käsitlevate aruandlusnõuete muudetud kohaldamisala, mida kohaldatakse liidus väikeste ja mittekeerukate finantsinstitutsioonide suhtes vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2021/451. Kooskõlas soovitustega, mis on esitatud Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) lõpparuandes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõikes 8 osutatud aruandlusnõuete täitmise kulude kohta, peaksid finantsinstitutsioonid, mis ei ole väikesed ja mittekeerukad ega suured finantsinstitutsioonid, saama teataval määral kasu ka suuremast proportsionaalsuse tasemest täiendavate likviidsuse seire parameetrite puhul.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/558 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/557 muudeti vastavalt määrust (EL) nr 575/2013 ja määrust (EL) 2017/2402, et teha väärtpaberistamise raamistikus sihipärased kohandused. Need sihipärased kohandused peaksid kajastuma rakendusmääruse (EL) 2021/451 aruandlusnõuetes.

(4) Määrusega (EL) 2019/876 muudeti määrust (EL) nr 575/2013 seoses usaldusväärselt hinnatud tarkvaraga seotud varade käsitlemisega. Sellega seoses muudeti delegeeritud määrusega (EL) 2020/2176 delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014, et selgitada tarkvaraga seotud varade puhul erandi tegemist esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamisest. Rakendusmäärust (EL) 2021/451 tuleks muuta, et anda pädevatele asutustele teavet selle kohta, kuidas finantsinstitutsioonid on kõnealuse delegeeritud määruse nõudeid rakendanud.

(5) EBA lõpparuandes nõuete täitmise kulude kohta soovitati vabastada väikesed ja mittekeerukad finantsinstitutsioonid teatavate vara koormatiste vormide aruandlusest ning kohandada vara koormatise taseme määratlust. Komisjon nõustub kõnealuses aruandes esitatud soovitustega nõuete täitmise kulude vähendamise kohta. Seepärast tuleb muuta rakendusmääruse (EL) 2021/451 vastavaid sätteid, mis käsitlevad vara koormatiste aruandlust individuaalsel ja konsolideeritud alusel.

(6) Rakendusmääruses (EL) 2021/451 on sätestatud nõuded, mis käsitlevad põhiteabe esitamist globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlakstegemiseks ja globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määrade määramiseks vastavalt komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1222/2014 sätestatud liidupõhise metoodikale. Näitajaid, millega mõõdetakse süsteemset olulisust, kohaldatakse samamoodi pangagruppide ja eraldiseisvate finantsinstitutsioonide suhtes. Seepärast tuleks aruandluskohustusi laiendada eraldiseisvatele finantsinstitutsioonidele, kes vastavad globaalse süsteemselt olulise ettevõtja hindamisse kaasamise kriteeriumidele.

(7) Selleks et parandada pädevate asutuste suutlikkust tõhusalt jälgida ja hinnata finantsinstitutsioonide riskiprofiili, usaldatavusnõuete täitmist ning teha kindlaks riskid, mida finantsinstitutsioonid võivad finantssektorile tekitada, tuleks muuta rakendusmääruse (EL) 2021/451 mitut lisa.

(8) Selleks et anda selgust ja piisavalt aega käesoleva määrusega kehtestatud aruandlusnõuete rakendamiseks valmistumiseks, peaksid finantsinstitutsioonid alustama käesoleva määruse kohast aruandlust kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõikega 7 mitte varem kui kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(9) Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, kuna artikli 415 lõike 3 esimene lõik ja artikli 415 lõike 3a esimene lõik käsitlevad finantsinstitutsioonide aruandluskohustusi, mis on oluliselt kooskõlas muude finantsinstitutsioonide aruandluskohustustega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 430. Kõnealuste sätete sidususe tagamiseks tuleks asjakohased rakenduslikud tehnilised standardid koondada ühte määrusesse.

(10) Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2021/451 vastavalt muuta.

(11) Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõul.

(12) EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) 2021/451 muudetakse järgmiselt.

1) Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

Artikkel 1

1)

Artikkel 18 Aruandlus täiendavate likviidsuse seire parameetrite kohta individuaalsel ja konsolideeritud alusel

Individuaalsel ja konsolideeritud alusel teabe esitamisel täiendavate likviidsuse seire parameetrite kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõike 1 punktile d esitavad finantsinstitutsioonid teabe järgmiselt:

a) suured finantsinstitutsioonid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 146 tähenduses esitavad kord kuus käesoleva määruse XXII lisa vormis 66.1 kindlaks määratud teabe vastavalt käesoleva määruse XXIII lisas esitatud juhistele, käesoleva määruse XVIII lisa vormides 67, 68, 69 ja 70 kindlaks määratud teabe vastavalt käesoleva määruse XIX lisas esitatud juhistele ja käesoleva määruse XX lisa vormis 71 kindlaks määratud teabe vastavalt käesoleva määruse XXI lisas esitatud juhistele;

b) väiksed ja mittekeerukad finantsinstitutsioonid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 145 tähenduses esitavad kord kvartalis käesoleva määruse XXII lisa vormis 66.1 kindlaks määratud teabe vastavalt käesoleva määruse XXIII lisas esitatud juhistele, käesoleva määruse XVIII lisa vormis 67 kindlaks määratud teabe vastavalt käesoleva määruse XIX lisas esitatud juhistele ja käesoleva määruse XX lisa vormis 71 kindlaks määratud teabe vastavalt käesoleva määruse XXI lisas esitatud juhistele;

c) finantsinstitutsioonid, mis ei kuulu punktide a ja b alla, esitavad kord kuus XXII lisa vormis 66.1 kindlaks määratud teabe vastavalt XXIII lisas esitatud juhistele, XVIII lisa vormides 67, 68 ja 69 kindlaks määratud teabe vastavalt XIX lisas esitatud juhistele ja käesoleva määruse XX lisa vormis 71 kindlaks määratud teabe vastavalt XXI lisas esitatud juhistele;.

Artikkel 1

2) Artiklit 19 muudetakse järgmiselt.

a) Lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega: Kohaldatakse artikli 4 lõike 3 kohaseid aruandluse alustamise ja lõpetamise kriteeriume.

2. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse järgmise sagedusega:

a) XVI lisa A, B ja D osas kindlaks määratud teave kord kvartalis;

b) XVI lisa C osas kindlaks määratud teave kord aastas;

c) XVI lisa E osas kindlaks määratud teave kord poolaastas.

3. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse järgmiselt:

a) finantsinstitutsioonid esitavad XVI lisa A osas kindlaks määratud teabe;

b) suured finantsinstitutsioonid esitavad XVI lisa B, C ja E osas kindlaks määratud teabe;

c) finantsinstitutsioonid, mis ei ole suured ega väikesed ega mittekeerukad finantsinstitutsioonid, esitavad XVI lisa B, C ja E osas kindlaks määratud teabe, kui finantsinstitutsiooni vara koormatise tase, mis on arvutatud vastavalt XVII lisa punkti 1.6 alapunktile 9, on 15 % või rohkem;

d) Finantsinstitutsioonid esitavad XVI lisa D osas kindlaks määratud teabe üksnes juhul, kui nad emiteerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud võlakirju.

b) Lõige 4 jäetakse välja.

3) Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

Artikkel 1

3)

Artikkel 20 Lisaaruandlus globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlakstegemiseks ja globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määrade määramiseks

1. Lisateabe esitamisel globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlakstegemiseks ja globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määrade määramiseks vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 131, esitavad ELis emaettevõtjana tegutsevad finantsinstitutsioonid, ELis emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad ja ELis emaettevõtjana tegutsevad segafinantsvaldusettevõtjad käesoleva määruse XXVI lisas kindlaks määratud teabe vastavalt käesoleva määruse XXVII lisas esitatud juhistele konsolideeritud alusel kord kvartalis, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a) konsolideerimisgrupi, sealhulgas kindlustusvaldkonna tütarettevõtjate koguriskipositsiooni näitaja on 125000000000 eurot või rohkem;

b) ELis tegutsev emaettevõtja või selle tütarettevõtja või emaettevõtja või tütarettevõtja hallatav filiaal asub osalevas liikmesriigis, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 4.

2. Lisateabe esitamisel globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlakstegemiseks ja globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määrade määramiseks vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 131, esitavad finantsinstitutsioonid käesoleva määruse XXVI lisas kindlaks määratud teabe vastavalt käesoleva määruse XXVII lisas esitatud juhistele individuaalsel alusel kord kvartalis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) finantsinstitutsiooni koguriskipositsiooni näitaja on 125000000000 eurot või rohkem;

b) finantsinstitutsioon asub määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 4 osutatud osalevas liikmesriigis;

c) finantsinstitutsioon ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 1. peatükile (eraldiseisev finantsinstitutsioon).

3. Erandina artikli 3 lõike 1 punktist b esitatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave tööpäeva lõpuks järgmistel aruande esitamise kuupäevadel: 1. juuli, 1. oktoober, 2. jaanuar ja 1. aprill.

4. Erandina artiklist 4 kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis a sätestatud künniste suhtes järgmist:

a) ELis emaettevõtjana tegutsev finantsinstitutsioon, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või eraldiseisev finantsinstitutsioon, nagu see on asjakohane, hakkab viivitamata esitama teavet vastavalt käesolevale artiklile, kui tema finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja ületab kindlaks määratud künnist majandusaasta lõpu seisuga, ning esitab selle teabe vähemalt asjaomase majandusaasta lõpu ja järgmise kolme kvartali aruandekuupäeva kohta;

b) ELis emaettevõtjana tegutsev finantsinstitutsioon, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või eraldiseisev finantsinstitutsioon, nagu see on asjakohane, lõpetab viivitamata teabe esitamise vastavalt käesolevale artiklile, kui tema finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja on majandusaasta lõpu seisuga langenud allapoole kindlaks määratud künnist.

Artikkel 1

4) I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

5) II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

6) XVI lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas esitatud tekstiga.

7) XVII lisa asendatakse käesoleva määruse IV lisas esitatud tekstiga.

8) XVIII lisa asendatakse käesoleva määruse V lisas esitatud tekstiga.

9) XIX lisa asendatakse käesoleva määruse VI lisas esitatud tekstiga.

10) XX lisa asendatakse käesoleva määruse VII lisas esitatud tekstiga.

11) XXI lisa asendatakse käesoleva määruse VIII lisas esitatud tekstiga.

12) XXII lisa asendatakse käesoleva määruse IX lisas esitatud tekstiga.

13) XXIII lisa asendatakse käesoleva määruse X lisas esitatud tekstiga.

14) XXVI lisa asendatakse käesoleva määruse XI lisas esitatud tekstiga.

15) XXVII lisa asendatakse käesoleva määruse XII lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2 Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 11. juulist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 21. november 2022 Komisjoni nimel president Ursula VON DER LEYEN

ANNEX

I LISA

I LISA

OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1) C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2) C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3) C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4) C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1) C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2) C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL) C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS) C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODIKOHASED KAPITALINÕUDED (CR SA) C 08.01 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (CR IRB 1) C 08.02 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (CR IRB 2) C 08.03 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIKUTI (CR IRB 3) C 08.04 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: RISKIGA KAALUTUD VARA VOOARUANDED (CR IRB 4) C 08.05 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE JÄRELTESTIMINE (CR IRB 5) C 08.05.1 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE JÄRELTESTIMINE VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 180 LÕIKE 1 PUNKTILE f (CR IRB 5B) C 08.06 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: ERIOTSTARBELISTELE LAENUDELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD (CR IRB 6) C 08.07 – KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: SISEREITINGUTE JA STANDARDMEETODI KOHALDAMISALA (CR IRB 7) C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODIKOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1) C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2) C 09.04 – RIIKIDE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI ARVUTAMISEL JA FINANTSINSTITUTSIOONIPÕHISE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI MÄÄRA ARVUTAMISEL ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE JAOTUS (CCB) C 10.01 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITAL – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED KAPITALINÕUDED (CR EQU IRB 1) C 10.02 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITAL – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED KAPITALINÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES (CR EQU IRB 2) C 11.00 – ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK (CR SETT) C 13.01 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMISED (CR SEC) C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC Details) C 14.01 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA MEETODITE LÕIKES (SEC Details) C 34.01 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: TULETISINSTRUMENTIDEGA TEGELEMISE MAHUD (CCR 1) C 34.02 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID MEETODITI (CCR 2) C 34.03 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI STANDARDMEETOD või VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI LIHTSUSTATUD STANDARDMEETOD (CCR 3) C 34.04 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE ESMASE RISKIPOSITSIOONI MEETODIT (OEM) (CCR 4) C 34.05 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE SISEMUDELI MEETODIT (IMM) (CCR 5) C 34.06 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: 20 SUURIMAT VASTASPOOLT (CCR 6) C 34.07 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: SISEREITINGUTE MEETOD – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID RISKIPOSITSIOONI KLASSITI JA MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSETI (CCR 7) C 34.08 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: MIDA SISALDAB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONIDE TAGATIS (CCR 8) C 34.09 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: KREDIIDITULETISINSTRUMENTIDE RISKIPOSITSIOONID (CCR 9) C 34.10 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: KESKSETE VASTASPOOLTEGA SEOTUD RISKIPOSITSIOONID (CCR 10) i)ii)iii)iv)i)ii)iii)iv) C 34.11 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD RISKIGA KAALUTUD VARA VOOARUANDED SISEMUDELI MEETODI KOHASELT (CCR 11) C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR) 1.2.3. C 17.01 – OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS 1) C 17.02 – OPERATSIOONIRISK: SUURED KAHJUJUHTUMID (OPR DETAILS 2) C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI) C 19.00 – TURURISK: standardmeetodikohane väärtpaberistamiste spetsiifiline risk (MKR SA SEC) C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP) C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU) C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX) C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBARISKIPOSITSIOONID (MKR SA COM) C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM) C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA) C 32.01 – Usaldusväärne hindamine: Õiglases Väärtuses Hinnatavad Varad ja Kohustused (PRUVAL 1) C 32.02 – Usaldusväärne hindamine: põhimeetod (PRUVAL 2) C 32.03 – Usaldusväärne hindamine: mudeliriskiga seotud AVA (PRUVAL 3) C 32.04 – Usaldusväärne hindamine: kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA (PRUVAL 4) C 33.00 - RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES VASTASPOOLE RIIKIDE KAUPA (GOV) C 35.01 – VIIVISNÕETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE: VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MAHAARVAMISTE ARVUTAMINE (NPE LC1) C 35.02 – VIIVISNÕETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE: VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (V.A KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVAD MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD RISKIPOSITSIOONID) (NPE LC2) C 35.03 – VIIVISNÕETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE: KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVATE RESTRUKTUREERITUD VIIVIS NÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (NPE LC3) Standardmeetodikohane riskipositsiooni klass Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass: makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud: Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass: makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud: Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass: makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud: Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass: makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud: Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass: makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud: Eriotstarbeliste laenude liik: Riik: Riik: Riik: Meetod: Riskipositsioonid Vastaspoole krediidiriski meetod Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud: Valuuta: Riigisisene turg: Riik:

COREP VORMID Vormi number Vormi kood Vormi / vormide rühma nimi Lühinimi KAPITALI ADEKVAATSUS CA 1 C 01.00 OMAVAHENDID CA1 2 C 02.00 OWN FUNDS REQUIREMENTS CA2 3 C 03.00 CAPITAL RATIOS CA3 4 C 04.00 MEMORANDUM ITEMS CA4 TRANSITIONAL PROVISIONS CA5 5.1 C 05.01 TRANSITIONAL PROVISIONS CA5.1 5.2 C 05.02 INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI CA5.2 KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME GS 6.1 C 06.01 KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU GS Total 6.2 C 06.02 KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA GS KREDIIDIRISK CR 7 C 07.00 KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODIKOHASED KAPITALINÕUDED CR SA KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE CR IRB 8.1 C 08.01 KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE CR IRB 1 8.2 C 08.02 KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE (jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes) CR IRB 2 8.3 C 08.03 KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIKUTI CR IRB 3 8.4 C 08.04 KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: RISKIGA KAALUTUD VARA VOOARUANDED CR IRB 4 8.5 C 08.05 KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE JÄRELTESTIMINE CR IRB 5 8.5.1 C 08.05.1 KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE JÄRELTESTIMINE VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 180 LÕIKE 1 PUNKTILE f (CR IRB 5B) CR IRB 5B 8.6 C 08.06 KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: ERIOTSTARBELISTELE LAENUDELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD CR IRB 6 8.7 C 08.07 KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMINE KAPITALINÕUETELE: SISEREITINGUTE JA STANDARDMEETODI KOHALDAMISALA CR IRB 7 GEOGRAAFILINE JAOTUS CR GB 9.1 C 09.01 Tabel 9.1 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (standardmeetodikohased riskipositsioonid) CR GB 1 9.2 C 09.02 Tabel 9.2 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid) CR GB 2 9.4 C 09.04 Tabel 9.4 – Riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamisel ja finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel asjakohaste krediidiriski positsioonide jaotus CCB KREDIIDIRISK: OMAKAPITAL – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED KAPITALINÕUDED CR EQU IRB 10.1 C 10.01 KREDIIDIRISK: OMAKAPITAL – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED KAPITALINÕUDED CR EQU IRB 1 10.2 C 10.02 KREDIIDIRISK: OMAKAPITAL – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED KAPITALINÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES CR EQU IRB 2 11 C 11.00 ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK CR SETT 13.1 C 13.01 KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMISED CR SEC 14 C 14.00 ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA CR SEC Details 14.1 C 14.01 ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA MEETODITE LÕIKES CR SEC Details 2 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK CCR 34.01 C 34.01 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: TULETISINSTRUMENTIDEGA TEGELEMISE MAHUD CCR 1 34.02 C 34.02 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID MEETODITI CCR 2 34.03 C 34.03 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI STANDARDMEETOD või VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI LIHTSUSTATUD STANDARDMEETOD CCR 3 34.04 C 34.04 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE ESMASE RISKIPOSITSIOONI MEETODIT (OEM) CCR 4 34.05 C 34.05 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID, MILLELE KOHALDATAKSE SISEMUDELI MEETODIT (IMM) CCR 5 34.06 C 34.06 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: 20 SUURIMAT VASTASPOOLT CCR 6 34.07 C 34.07 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: SISEREITINGUTE MEETOD – VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONID RISKIPOSITSIOONI KLASSITI JA MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSETI CCR 7 34.08 C 34.08 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: MIDA SISALDAB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD POSITSIOONIDE TAGATIS CCR 8 34.09 C 34.09 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: KREDIIDITULETISINSTRUMENTIDE RISKIPOSITSIOONID CCR 9 34.10 C 34.10 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: KESKSETE VASTASPOOLTEGA SEOTUD RISKIPOSITSIOONID CCR 10 34.11 C 34.11 VASTASPOOLE KREDIIDIRISK: VASTASPOOLE KREDIIDIRISKILE AVATUD RISKIGA KAALUTUD VARA VOOARUANDED SISEMUDELI MEETODI KOHASELT CCR 11 OPERATSIOONIRISK OPR 16 C 16.00 OPERATSIOONIRISK OPR OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED 17.1 C 17.01 OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL OPR DETAILS 1 17.2 C 17.02 OPERATSIOONIRISK: SUURED KAHJUJUHTUMID OPR DETAILS 2 TURURISK MKR 18 C 18.00 TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK MKR SA TDI 19 C 19.00 TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK MKR SA SEC 20 C 20.00 TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK MKR SA CTP 21 C 21.00 TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK MKR SA EQU 22 C 22.00 TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VALUUTARISK MKR SA FX 23 C 23.00 TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID MKR SA COM 24 C 24.00 TURURISKI SISEMUDELI MEETODID MKR IM 25 C 25.00 KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK CVA USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE MKR 32.1 C 32.01 USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED PRUVAL 1 32.2 C 32.02 USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: PÕHIMEETOD PRUVAL 2 32.3 C 32.03 USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: MUDELIRISKIGA SEOTUD AVA PRUVAL 3 32.4 C 32.04 USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDEGA SEOTUD AVA PRUVAL 4 RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES MKR 33 C 33.00 RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES VASTASPOOLE RIIKIDE KAUPA GOV VIIVISNÕUETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE NPE LC 35.1 C 35.01 VIIVISNÕUETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE: VIIVITUSES RISKIPOSITSIOONIDEGA SEOTUD MAHAARVAMISTE ARVUTAMINE NPE LC1 35.2 C 35.02 VIIVISNÕUETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE: VIIVITUSES RISKIPOSITSIOONIDEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (V.A KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVAD MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD RISKIPOSITSIOONID) NPE LC2 35.3 C 35.03 VIIVISNÕUETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE: KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVATE VIIVITUSES RESTRUKTUREERITUD RISKIPOSITSIOONIDEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED NPE LC3 Read ID Kirje Summa 0010 1 OMAVAHENDID 0015 1.1 ESIMESE TASEME OMAVAHENDID 0020 1.1.1. ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID 0030 1.1.1.1. Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid 0040 1.1.1.1.1. Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid 0045 1.1.1.1.1.* Millest: avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid 0050 1.1.1.1.2* Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid 0060 1.1.1.1.3 Ülekurss 0070 1.1.1.1.4 (-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid 0080 1.1.1.1.4.1 (-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides 0090 1.1.1.1.4.2 (-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides 0091 1.1.1.1.4.3 (-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides 0092 1.1.1.1.5. (-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente 0130 1.1.1.2 Jaotamata kasum 0140 1.1.1.2.1 Eelmiste aastate jaotamata kasum 0150 1.1.1.2.2 Aktsepteeritav kasum või kahjum 0160 1.1.1.2.2.1 Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum 0170 1.1.1.2.2.2 (-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist 0180 1.1.1.3 Muu akumuleeritud koondkasum 0200 1.1.1.4 Muud reservid 0210 1.1.1.5. Üldine pangandusreserv 0220 1.1.1.6. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes 0230 1.1.1.7. Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka 0240 1.1.1.8. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega 0250 1.1.1.9. Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega 0260 1.1.1.9.1. (-) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine 0270 1.1.1.9.2. Rahavoogude riskimaandamise reserv 0280 1.1.1.9.3. Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb finantsinstitutsiooni enda krediidiriski muutusest 0285 1.1.1.9.4. Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast finantsinstitutsiooni enda krediidiriskist 0290 1.1.1.9.5. (-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine 0300 1.1.1.10. (-) Firmaväärtus 0310 1.1.1.10.1. (-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus 0320 1.1.1.10.2. (-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel 0330 1.1.1.10.3. Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused 0335 1.1.1.10.4. Kolmandatele isikutele omistatavate tütarettevõtjate konsolideerimisest tuleneva tütarettevõtjate firmaväärtuse raamatupidamislik ümberhindlus 0340 1.1.1.11. (-) Muu immateriaalne vara 0350 1.1.1.11.1. (-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist 0352 1.1.1.11.1.1 (-) Millest: immateriaalse varana kajastatav tarkvaravara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist 0360 1.1.1.11.2 Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused 0362 1.1.1.11.2.1 Millest: Immateriaalse varana kajastatava tarkvaravaraga seonduvad edasilükkunud tulumaksu kohustused 0365 1.1.1.11.3. Kolmandatele isikutele omistatavate tütarettevõtjate konsolideerimisest tuleneva tütarettevõtjate muu immateriaalse vara raamatupidamislik ümberhindlus 0370 1.1.1.12. (-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist 0380 1.1.1.13. (-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga 0390 1.1.1.14. (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad 0400 1.1.1.14.1. (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad 0410 1.1.1.14.2. Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused 0420 1.1.1.14.3. Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida finantsinstitutsioon saab piiramatult kasutada 0430 1.1.1.15. (-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites 0440 1.1.1.16. (-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid 0450 1.1.1.17. (-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada 1250 % riskikaalu 0460 1.1.1.18. (-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1250 % 0470 1.1.1.19. (-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1250 % 0471 1.1.1.20 (-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu finantsinstitutsioon ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada 1250 % riskikaalu 0472 1.1.1.21 (-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1250 % 0480 1.1.1.22 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0490 1.1.1.23 (-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest 0500 1.1.1.24 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0510 1.1.1.25 (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist 0511 1.1.1.25.1 (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist, mis on seotud selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0512 1.1.1.25.2 (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist, mis on seotud ajutistest erinevustest tingitud edasilükkunud tulumaksu varaga 0513 1.1.1.25A (-) Ebapiisav viivisnõuete kate 0514 1.1.1.25B (-) Miinimumväärtuses kohustuste puudujääk 0515 1.1.1.25C (-) Muud eeldatavad maksud 0520 1.1.1.26 Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised 0524 1.1.1.27 (-) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest 0529 1.1.1.28 Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud 0530 1.1.2 TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID 0540 1.1.2.1 Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid 0551 1.1.2.1.1 Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid 0560 1.1.2.1.2* Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid 0571 1.1.2.1.3 Ülekurss 0580 1.1.2.1.4 (-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid 0590 1.1.2.1.4.1 (-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides 0620 1.1.2.1.4.2 (-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides 0621 1.1.2.1.4.3 (-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides 0622 1.1.2.1.5 (-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente 0660 1.1.2.2 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes 0670 1.1.2.3 Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka 0680 1.1.2.4 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka 0690 1.1.2.5 (-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites 0700 1.1.2.6 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0710 1.1.2.7 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0720 1.1.2.8 (-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid 0730 1.1.2.9 Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised 0740 1.1.2.10 Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest) 0744 1.1.2.11 (-) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest 0748 1.1.2.12 Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud 0750 1.2 TEISE TASEME OMAVAHENDID 0760 1.2.1 Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid 0771 1.2.1.1 Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid 0780 1.2.1.2* Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid 0791 1.2.1.3 Ülekurss 0800 1.2.1.4 (-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid 0810 1.2.1.4.1 (-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides 0840 1.2.1.4.2 (-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides 0841 1.2.1.4.3 (-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides 0842 1.2.1.5 (-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente 0880 1.2.2 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes 0890 1.2.3 Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka 0900 1.2.4 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka 0910 1.2.5 Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga 0920 1.2.6 Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine 0930 1.2.7 (-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites 0940 1.2.8 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0950 1.2.9 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0955 1.2.9A (-) Kõlblikest kohustustest mahaarvamiste summa, mis ületab kõlblikke kohustusi 0960 1.2.10 Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised 0970 1.2.11 Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest) 0974 1.2.12 (-) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest 0978 1.2.13 Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud Read Kirje Nimetus Summa 0010 1 KOGURISKIPOSITSIOON 0020 1.* Millest: määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud 0030 1.** Millest: määruse (EL) nr 575/2013 artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud 0040 1.1 RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL 0050 1.1.1. Standardmeetod 0051 1.1.1.* Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 124 põhjal 0060 1.1.1.1. Standardmeetodikohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid 0070 1.1.1.1.01. Keskvalitsused ja keskpangad 0080 1.1.1.1.02. Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused 0090 1.1.1.1.03. Avaliku sektori asutused 0100 1.1.1.1.04. Mitmepoolsed arengupangad 0110 1.1.1.1.05. Rahvusvahelised organisatsioonid 0120 1.1.1.1.06. Finantsinstitutsioonid 0130 1.1.1.1.07. Äriühingud 0140 1.1.1.1.08. Jaenõuded 0150 1.1.1.1.09. Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid 0160 1.1.1.1.10. Makseviivituses olevad riskipositsioonid 0170 1.1.1.1.11. Eriti suure riskiga seotud kirjed 0180 1.1.1.1.12. Pandikirjad 0190 1.1.1.1.13. Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga finantsinstitutsioonide ja äriühingute vastu 0200 1.1.1.1.14. Investeerimisfondi aktsiad ja osakud 0210 1.1.1.1.15. Omakapital 0211 1.1.1.1.16. Muud kirjed 0212 1.1.1.1.16.1 Millest: immateriaalse varana kajastatav tarkvaravara 0240 1.1.2 Sisereitingute meetod 0241 1.1.2* Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 164 põhjal 0242 1.1.2** Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 124 põhjal 0250 1.1.2.1 Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid 0260 1.1.2.1.01 Keskvalitsused ja keskpangad 0270 1.1.2.1.02 Finantsinstitutsioonid 0280 1.1.2.1.03 Äriühingud – VKEd 0290 1.1.2.1.04 Äriühingud – eriotstarbelised laenud 0300 1.1.2.1.05 Äriühingud – muud 0310 1.1.2.2 Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid 0320 1.1.2.2.01 Keskvalitsused ja keskpangad 0330 1.1.2.2.02 Finantsinstitutsioonid 0340 1.1.2.2.03 Äriühingud – VKEd 0350 1.1.2.2.04 Äriühingud – eriotstarbelised laenud 0360 1.1.2.2.05 Äriühingud – muud 0370 1.1.2.2.06 Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga 0380 1.1.2.2.07 Jaenõuded – tagatud mitte-VKEde kinnisvaraga 0390 1.1.2.2.08 Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad 0400 1.1.2.2.09 Jaenõuded – muud VKEdega seotud 0410 1.1.2.2.10 Jaenõuded – muud mitte-VKEdega seotud 0420 1.1.2.3 Sisereitingute meetodi kohane omakapital 0450 1.1.2.5 Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga 0455 1.1.2.5.1 Millest: immateriaalse varana kajastatav tarkvaravara 0460 1.1.3 Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul 0470 1.1.4 Väärtpaberistamise positsioonid 0490 1.2 KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKI PUHUL 0500 1.2.1 Kauplemisportfelliväline arveldus-/ülekanderisk 0510 1.2.2 Kauplemisportfelli arveldus-/ülekanderisk 0520 1.3 KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL 0530 1.3.1 Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul 0540 1.3.1.1 Kaubeldavad võlainstrumendid 0550 1.3.1.2 Omakapital 0555 1.3.1.3 Investeerimisfondides olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit 0556 1.3.1.3* Memokirje: üksnes kaubeldavatesse võlainstrumentidesse investeerinud investeerimisfondid 0557 1.3.1.3** Memokirje: üksnes omakapitaliinstrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse investeerinud investeerimisfondid 0560 1.3.1.4 Valuuta 0570 1.3.1.5 Kaubad 0580 1.3.2 Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul 0590 1.4 KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL 0600 1.4.1 Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk 0610 1.4.2 Standardmeetodil / alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk 0620 1.4.3 Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk 0630 1.5 PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON 0640 1.6 KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL 0650 1.6.1 Täiustatud meetod 0660 1.6.2 Standardmeetod 0670 1.6.3 Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt 0680 1.7 KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS 0690 1.8 MUUD RISKIPOSITSIOONID 0710 1.8.2 Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 põhjal 0720 1.8.2* Millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded 0730 1.8.2** Millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks 0740 1.8.2*** Millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest 0750 1.8.3 Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 459 põhjal 0760 1.8.4. Millest: määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon Read ID Kirje Summa 0010 1 Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 0020 2 Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (–) 0030 3 Esimese taseme omavahendite suhtarv 0040 4 Esimese taseme omavahendite ülejääk (+) / puudujääk (–) 0050 5 Koguomavahendite suhtarv 0060 6 Koguomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (–) Memokirjed: Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõue, üldine kapitalinõue ja 2. samba kapitalisuunis 0130 13 Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarv 0140 13.* Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõue: esimese taseme põhiomavahendite vormis 0150 13.** Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõue: esimese taseme omavahendite vormis 0160 14 Üldise kapitalinõude suhtarv 0170 14.* Üldine kapitalinõue: esimese taseme põhiomavahendite vormis 0180 14.** Üldine kapitalinõue: esimese taseme omavahendite vormis 0190 15 Üldine kapitalinõue ja 2. samba kapitalisuunis 0200 15.* Üldine kapitalinõue ja 2. samba kapitalisuunis: esimese taseme põhiomavahendite vormis 0210 15.** Üldine kapitalinõue ja 2. samba kapitalisuunis: esimese taseme omavahendite vormis 0220 16 Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk(+)/puudujääk(-) määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 ja direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a sätestatud nõudeid arvestades Memokirjed: omavahendite suhtarvud IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata 0300 20 Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata 0310 21 Esimese taseme omavahendite suhtarv IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata 0320 22 Koguomavahendite suhtarv IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata Rida ID Kirje Veerg Edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustused 0010 0010 1 Edasilükkunud tulumaksu vara kokku 0020 1.1 Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel 0030 1.2 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest 0040 1.3 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest 0050 2 Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku 0060 2.1 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast 0070 2.2 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast 0080 2.2.1 Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest 0090 2.2.2 Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest 0093 2A. Enammakstud maksusumma ja tagasi kantud maksukahjum 0096 2B. Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 250 % 0097 2C. Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 0 % Esimese taseme põhiomavahenditest mahaarvamiste erand 0901 2W Immateriaalse varana kajastatav tarkvaravara, mis on välja jäetud mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahenditest Täiendavate esimese taseme omavahendite instrumentide raamatupidamislik liigitus 0905 2Y Täiendavad esimese taseme omakapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss, mis on kohaldatavate raamatupidamisstandardite kohaselt liigitatud omakapitaliks 0906 2Z Täiendavad esimese taseme omakapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss, mis on kohaldatavate raamatupidamisstandardite kohaselt liigitatud kohustisteks Krediidiriskiga korrigeerimised ja oodatav kahju 0100 3 Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga 0110 3.1 Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel 0120 3.1.1 Üldised krediidiriskiga korrigeerimised 0130 3.1.2 Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised 0131 3.1.3 Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised 0140 3.2 Aktsepteeritav oodatav kahju kokku 0145 4 Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga 0150 4.1 Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid 0155 4.2 Aktsepteeritav oodatav kahju kokku 0160 5 Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir 0170 6 Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku 0180 7 Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamise künnised 0190 8 Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0200 9 Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis 0210 10 Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis 0225 11 Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omakapitali, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0230 12 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist 0240 12.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0250 12.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0260 12.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0270 12.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0280 12.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0290 12.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0291 12.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0292 12.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0293 12.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0300 13 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist 0310 13.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0320 13.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0330 13.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0340 13.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0350 13.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0360 13.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0361 13.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0362 13.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0363 13.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0370 14 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist 0380 14.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0390 14.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0400 14.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0410 14.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0420 14.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0430 14.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0431 14.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0432 14.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut 0433 14.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omakapitali, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0440 15 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist 0450 15.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0460 15.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0470 15.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0480 15.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0490 15.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0500 15.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0501 15.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0502 15.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0503 15.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0504 15A Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering – kohaldatakse riskikaalu 250 % 0510 16 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist 0520 16.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0530 16.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0540 16.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0550 16.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0560 16.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0570 16.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0571 16.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0572 16.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0573 16.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0580 17 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist 0590 17.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0600 17.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0610 17.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0620 17.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0630 17.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0640 17.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud 0641 17.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0642 17.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0643 17.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Selliste osaluste koguriskipositsioon, mida ei ole maha arvatud vastavast omavahendite kategooriast: 0650 18 Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha finantsinstitutsiooni esimese taseme põhiomavahenditest 0660 19 Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha finantsinstitutsiooni täiendavatest esimese taseme omavahenditest 0670 20 Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha finantsinstitutsiooni teise taseme omavahenditest Ajutine loobumine omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest 0680 21 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest 0690 22 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest 0700 23 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest 0710 24 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest 0720 25 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest 0730 26 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest Kapitalipuhvrid 0740 27 Kombineeritud puhvri nõue 0750 Kapitali säilitamise puhver 0760 Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver 0770 Finantsinstitutsioonipõhine vastutsükliline kapitalipuhver 0780 Süsteemse riski puhver 0800 Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver 0810 Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver II samba kohased nõuded 0820 28 II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded Lisateave investeerimisühingute puhul 0830 29 Algkapital 0840 30 Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid Lisateave seoses aruandluskünnise arvutamisega 0850 31 Riigivälised esmased riskipositsioonid 0860 32 Esmane koguriskipositsioon Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine Teise taseme omavahendite korrigeerimine Riskiga kaalutud vara korrigeerimine Memokirjed Kohaldatav protsent Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata Kood ID Kirje 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0010 1 KORRIGEERIMISED KOKKU 0020 1.1 INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID {CA1; rida 0220} {CA1; rida 0660} {CA1; rida 0880} 0060 1.1.2 Instrumendid, mis ei ole riigiabi 0061 1.1.3 Eriotstarbelise rahastamisvahendi kaudu emiteeritud instrumendid 0062 1.1.4 Enne 27. juunit 2019 emiteeritud instrumendid, mis ei vasta pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 59 kohaste allahindamise ja konverteerimise õigustega seotud kõlblikkuskriteeriumidele või millele kohaldatakse tasaarvestuskorda 0063 1.1.4.1* Millest: instrumendid, mille allahindamine või konverteerimine ei ole direktiivi 2014/59/EL artikli 59 kohaseid õigusi rakendades seaduslikult ega lepinguliselt kohustuslik 0064 1.1.4.2* Millest: instrumendid, millele kohaldatakse kolmanda riigi õigust ning direktiivi 2014/59/EL artikli 59 kohaseid õigusi ei saa reaalselt ega õiguslikult jõustatavalt kasutada 0065 1.1.4.3* Millest: instrumendid, millele kohaldatakse tasaarvestuskorda 0070 1.2 VÄHEMUSOSALUSED JA SAMAVÄÄRSED OMAVAHENDID {CA1, rida 0240} {CA1, rida 0680} {CA1, rida 0900} 0080 1.2.1 Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena 0090 1.2.2 Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites 0091 1.2.3 Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites 0092 1.2.4 Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites 0100 1.3 MUUD ÜLEMINEKUSÄTETEST TULENEVAD KORRIGEERIMISED {CA1; rida 0520} {CA1; rida 0730} {CA1; rida 0960} 0111 1.3.1.6 Realiseerimata kasum ja kahjum, mis tuleneb teatavatest keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori asutuste võlgadega seotud riskipositsioonidest 0112 1.3.1.6.1 Millest: summa A 0140 1.3.2 Mahaarvamised 0170 1.3.2.3 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest 0380 1.3.2.9 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0385 1.3.2.9a Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest 0425 1.3.2.11 Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest 0430 1.3.3 Täiendavad filtrid ja mahaarvamised 0440 1.3.4 IFRS 9 üleminekukorrast tulenevad korrigeerimised 0441 1.3.4.1 Memokirje: muutumatu osa mõju eeldatavale krediidikahjumile 0442 1.3.4.2 Memokirje: Muutuva osa mõju eeldatavale krediidikahjumile perioodil 1.1.2018–31.12.2019 0443 1.3.4.3 Memokirje: Muutuva osa mõju eeldatavale krediidikahjumile alates 1.1.2020 Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga Piirmäära arvutamise alus Kohaldatav protsent Piirmäär (–) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma Kood ID Kirje 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0010 1. Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt Seos lahtriga {CA5.1;r060;c010} 0020 2. Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 489 kohast piirangut Seos lahtriga {CA5.1;r060;c020} 0030 2.1 Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku 0040 2.2. Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid 0050 2.2.1 Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 tingimusi 0060 2.2.2 Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 tingimusi 0070 2.2.3 Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 tingimusi 0080 2.3 Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid 0090 3 Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 490 kohast piirangut Seos lahtriga {CA5.1;r060;c030} 0100 3.1 Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku 0110 3.2 Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid 0120 3.2.1. Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 tingimusi 0130 3.2.2. Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 tingimusi 0140 3.2.3. Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 tingimusi 0150 3.3 Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES KAPITALIPUHVRID KOGURISKIPOSITSIOON KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUE KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK OPERATSIOONIRISK MUUD RISKIPOSITSIOONID KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES MILLEST: (–) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER FINANTSINSTITUTSIOONIPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER SÜSTEEMSE RISKI PUHVER GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKA KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA 0250 0260 0270 0280 0290 0300 0310 0320 0330 0340 0350 0360 0370 0380 0390 0400 0410 0420 0430 0440 0450 0470 0480 0010 KOKKU KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES KAPITALIPUHVRID NIMI KOOD KOODI LIIK RIIKLIK KOOD FINANTSINSTITUTSIOON VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH / EI) ÜKSUSE LIIK ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF) VÕI INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP) RIIGIKOOD OSALUSE MÄÄR (%) KOGURISKIPOSITSIOON OMAVAHENDID KOGURISKIPOSITSIOON KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUE KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK OPERATSIOONIRISK MUUD RISKIPOSITSIOONID ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU TEISE TASEME OMAVAHENDID KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK OPERATSIOONIRISK MUUD RISKIPOSITSIOONID KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES MILLEST: (–) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER FINANTSINSTITUTSIOONIPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER SÜSTEEMSE RISKI PUHVER GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKA KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID 0011 0021 0026 0027 0030 0035 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0190 0200 0210 0220 0230 0240 0250 0260 0270 0280 0290 0300 0310 0320 0330 0340 0350 0360 0370 0380 0390 0400 0410 0420 0430 0440 0450 0470 0480 ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST (–) ESMASE RISKIPOSITSIOONIGA SEOTUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU RISKI NETOPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI. (–) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*) BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST (–) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE (–) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Ga) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE RISKIPOSITSIOONI VOLATIILSUSEGA KORRIGEERIMINE (–) FINANTSTAGATIS: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) 0% 20% 50% 100% MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST MILLEST: KREDIIDIKVALITEETI HINDAVA MÄÄRATUD ASUTUSE ANTUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA MILLEST: KESKVALITSUSEST TULETATUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA (–) GARANTIID (–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID (–) FINANTSTAGATIS: LIHTMEETOD (–) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (–) KOGUVÄLJAVOOL KOGUSISSEVOOL (+) (–) MILLEST: VOLATIILSUSEGA JA LÕPPTÄHTAJAGA KORRIGEERIMINE MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST (V.A KESKSE VASTASPOOLE KAUDU KLIIRITUD RISKIPOSITSIOONID) 0010 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0190 0200 0210 0211 0215 0216 0217 0220 0230 0240 0010 KOGURISKIPOSITSIOON Vormiga CA seotud lahter 0015 Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid klassides eriti suure riskiga seotud kirjed ja omakapitali investeeringud. 0020 Millest: VKEd 0030 Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti 0035 Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse taristu toetuskoefitsienti 0040 Millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara 0050 Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse alaliselt osaliselt standardmeetodit 0060 Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES 0070 Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid 0080 Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud 0090 Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid 0100 Millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu 0110 Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid 0120 Millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu 0130 Lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES: 0140 0 % 0150 2 % 0160 4 % 0170 10 % 0180 20 % 0190 35 % 0200 50 % 0210 70 % 0220 75 % 0230 100 % 0240 150 % 0250 250 % 0260 370 % 0270 1250 % 0280 Muud riskikaalud KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS MEETODITI (INVESTEERIMISFONDID) 0281 Aluspositsioonide arvessevõtmise meetod 0282 Volituste kohane meetod 0283 Varumeetod MEMOKIRJED 0290 Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid 0300 Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 % 0310 Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid 0320 Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 % SISEREITINGUTE SKAALA ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES) RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST (–) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE (–) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST MEMOKIRJED: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE (–) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE OODATAV KAHJU (–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED VÕLGNIKE ARV RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE KREDIIDITULETISINSTRUMENTE VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE VÕI KOGUMILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD (–) GARANTIID (–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID (–) KOGUVÄLJAVOOL KOGUSISSEVOOL (+) MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD GARANTIID KREDIIDITULETISINSTRUMENDID MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD HOIUSTATUD RAHA ELUKINDLUSTUSLEPINGUD KOLMANDA ISIKU HOITAVAD INSTRUMENDID KINNISVARA MUU FÜÜSILINE TAGATIS NÕUDED 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0171 0172 0173 0180 0190 0200 0210 0220 0230 0240 0250 0255 0256 0257 0260 0270 0280 0290 0300 0310 0010 KOGURISKIPOSITSIOON Vormiga CA seotud lahter 0015 Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti 0016 Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse taristu toetuskoefitsienti KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES 0020 Bilansilised krediidiriskiga kirjed 0030 Bilansivälised krediidiriskiga kirjed Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud 0040 Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid 0050 Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid 0060 Lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest 0070 VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU 0080 ERIOTSTARBELISTELE LAENUDELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD: KOKKU 0160 ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA 0170 REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID 0180 LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS) SISEREITINGUTE SKAALA ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES) RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST (–) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE (–) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST MEMOKIRJED: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE (–) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE OODATAV KAHJU (–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED VÕLGNIKE ARV RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE KREDIIDITULETISINSTRUMENTE VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE VÕI KOGUMILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD (–) GARANTIID (–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID (–) KOGUVÄLJAVOOL KOGUSISSEVOOL (+) MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD GARANTIID KREDIIDITULETISINSTRUMENDID MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD HOIUSTATUD RAHA ELUKINDLUSTUSLEPINGUD KOLMANDA ISIKU HOITAVAD INSTRUMENDID KINNISVARA MUU FÜÜSILINE TAGATIS 0005 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0171 0172 0173 0180 0190 0200 0220 0230 0240 0250 0255 0256 0257 0260 0270 0280 0290 0300 0310 MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIK BILANSILISED RISKIPOSITSIOONID BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMISED ÜMBERHINDLUSTEGURID RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS PÄRAST ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST JA KREDIIDIRISKI MAANDAMIST RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) VÕLGNIKE ARV RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE TÄHTAEG (AASTATES) RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST OODATAV KAHJU (–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0010 0,00–< 0,15 0020 0,00–< 0,10 0030 0,10–< 0,15 0040 0,15–< 0,25 0050 0,25–< 0,50 0060 0,50–< 0,75 0070 0,75–< 2,5 0080 0,75–< 1,75 0090 1,75–< 2,5 0100 2,5–< 10 0110 2,5–< 5 0120 5–< 10 0130 10–< 100 0140 10–< 20 0150 20–< 30 0160 30–< 100 0170 100 (makseviivitus) RISKIGA KAALUTUD VARA 0010 0010 RISKIGA KAALUTUD VARA EELMISE ARUANDEPERIOODI LÕPUS 0020 VARA SUURUS (+/-) 0030 VARA KVALITEET (+/-) 0040 MUDELI VÄRSKENDUSED (+/-) 0050 METOODIKA JA PÕHIMÕTE (+/-) 0060 OMANDAMISED JA VÕÕRANDAMISED (+/-) 0070 VALUUTA LIIKUMINE (+/-) 0080 MUU (+/-) 0090 RISKIGA KAALUTUD VARA ARUANDEPERIOODI LÕPUS MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIK ARITMEETILINE KESKMINE MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) VÕLGNIKE ARV EELMISE AASTA LÕPUS TEGELIK KESKMINE MAKSEVIIVITUSE MÄÄR (%) VARASEM KESKMINE AASTANE MAKSEVIIVITUSE MÄÄR (%) MILLEST: MAKSEVIIVITUS TEKKIS AASTA JOOKSUL 0010 0020 0030 0040 0050 0010 0,00–< 0,15 0020 0,00–< 0,10 0030 0,10–< 0,15 0040 0,15–< 0,25 0050 0,25–< 0,50 0060 0,50–< 0,75 0070 0,75–< 2,5 0080 0,75–< 1,75 0090 1,75–< 2,5 0100 2,5–< 10 0110 2,5–< 5 0120 5–< 10 0130 10–< 100 0140 10–< 20 0150 20–< 30 0160 30–< 100 0170 100 (makseviivitus) MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIK VÄLISREITINGU EKVIVALENT ARITMEETILINE KESKMINE MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) VÕLGNIKE ARV EELMISE AASTA LÕPUS VARASEM KESKMINE AASTANE MAKSEVIIVITUSE MÄÄR (%) MILLEST: MAKSEVIIVITUS TEKKIS AASTA JOOKSUL 0005 0006 0010 0020 0030 0050 ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS RISKIKAAL RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST (–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0100 0010 KATEGOORIA 1 ALLA 2,5 AASTA 50 % 0020 2,5 AASTAT VÕI ENAM 70 % 0030 KATEGOORIA 2 ALLA 2,5 AASTA 70 % 0040 2,5 AASTAT VÕI ENAM 90 % 0050 KATEGOORIA 3 ALLA 2,5 AASTA 115 % 0060 2,5 AASTAT VÕI ENAM 115 % 0070 KATEGOORIA 4 ALLA 2,5 AASTA 250 % 0080 2,5 AASTAT VÕI ENAM 250 % 0090 KATEGOORIA 5 ALLA 2,5 AASTA — 0100 2,5 AASTAT VÕI ENAM — 0110 KOKKU ALLA 2,5 AASTA 0120 2,5 AASTAT VÕI ENAM RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUS, NAGU ON MÄÄRATLETUD MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLIS 166 STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMISALAS OLEVA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS KOKKU STANDARDMEETODI ALALISE OSALISE KASUTAMISE KOHALDAMISALAS OLEV RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUSE PROTSENT RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUSE PROTSENT, MILLELE KOHALDATAKSE JÄRKJÄRGULISE KOHALDAMISE KAVA (%) RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUSE PROTSENT, MILLELE KOHALDATAKSE SISEREITINGUTE MEETODIT (%) 0010 0020 0030 0040 0050 0010 KESKVALITSUSED JA KESKPANGAD 0020 MILLEST: PIIRKONDLIKUD VALITSUSED JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED 0030 MILLEST: AVALIKU SEKTORI ASUTUSED 0040 FINANTSINSTITUTSIOONID 0050 ÄRIÜHINGUD 0060 MILLEST: ÄRIÜHINGUD – ERIOTSTARBELISED LAENUD (V.A RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD) 0070 MILLEST: ÄRIÜHINGUD – ERIOTSTARBELISED LAENUD (K.A RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD) 0080 MILLEST: ÄRIÜHINGUD – VKEd 0090 JAENÕUDED 0100 MILLEST JAENÕUDED - TAGATUD VKEde KINNISVARAGA 0110 MILLEST JAENÕUDED - TAGATUD MITTE-VKEde KINNISVARAGA 0120 MILLEST JAENÕUDED - KVALIFITSEERUVAD UUENEVAD 0130 MILLEST JAENÕUDED - MUUD VKEdega SEOTUD 0140 MILLEST JAENÕUDED - MUUD MITTE-VKEdega SEOTUD 0150 OMAKAPITAL 0160 MUUD KREDIIDI ISELOOMUGA KOHUSTUSETA VARAD 0170 KOKKU ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused Üldised krediidiriskiga korrigeerimised Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised Mahakandmised Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST (–) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE (–) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST Makseviivituses olevad riskipositsioonid 0010 0020 0040 0050 0055 0060 0061 0070 0075 0080 0081 0082 0090 0010 Keskvalitsused ja keskpangad 0020 Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused 0030 Avaliku sektori asutused 0040 Mitmepoolsed arengupangad 0050 Rahvusvahelised organisatsioonid 0060 Finantsinstitutsioonid 0070 Äriühingud 0075 Millest: VKEd 0080 Jaenõuded 0085 Millest: VKEd 0090 Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid 0095 Millest: VKEd 0100 Makseviivituses olevad riskipositsioonid 0110 Eriti suure riskiga seotud kirjed 0120 Pandikirjad 0130 Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga finantsinstitutsioonide ja äriühingute vastu 0140 Investeerimisfondi aktsiad ja osakud 0141 Aluspositsioonide arvessevõtmise meetod 0142 Volituste kohane meetod 0143 Varumeetod 0150 Omakapitali investeeringud 0160 Muud riskipositsioonid 0170 Koguriskipositsioon ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused Üldised krediidiriskiga korrigeerimised Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised Mahakandmised Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE VÕI KOGUMILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST (-) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE (-) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST OODATAV KAHJU Millest: makseviivituses Millest: makseviivituses Millest: makseviivituses 0010 0030 0040 0050 0055 0060 0070 0080 0090 0100 0105 0110 0120 0121 0122 0125 0130 0010 Keskvalitsused ja keskpangad 0020 Finantsinstitutsioonid 0030 Äriühingud 0042 Millest: eriotstarbelised laenud (v.a eriotstarbelised laenud, millele kohaldatakse riskikaalu määramist) 0045 Millest: eriotstarbelised laenud millele kohaldatakse riskikaalu määramist 0050 Millest: VKEd 0060 Jaenõuded 0070 Tagatud kinnisvaraga 0080 VKEd 0090 Muud kui VKEd 0100 Kvalifitseeruvad uuenevad 0110 Muud jaenõuded 0120 VKEd 0130 Muud kui VKEd 0140 Omakapital 0150 Koguriskipositsioon Summa Protsent Kvalitatiivne teave 0010 0020 0030 Asjakohased krediidiriski positsioonid – krediidirisk 0010 Riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaselt 0020 Riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaselt Asjakohased krediidiriski positsioonid – tururisk 0030 Kauplemisportfelli kuuluvate pikkade ja lühikeste riskipositsioonide summa standardmeetodi puhul 0040 Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhul Asjakohased krediidiriski positsioonid – väärtpaberistamine 0055 Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus Omavahendite nõuded ja kaalud 0070 OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI PUHUL 0080 Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – krediidirisk 0090 Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – tururisk 0100 Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid 0110 Omavahendite nõuete kaalud Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrad 0120 Määratud asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määr 0130 Finantsinstitutsiooni riigi suhtes kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr 0140 Finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr 2 % künnise kasutamine 0150 2 % künnise kasutamine üldise krediidiriskipositsiooni puhul 0160 2 % künnise kasutamine kauplemisportfelli kuuluva riskipositsiooni puhul SISEREITINGUTE SKAALA ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) RISKIGA KAALUTUD VARA MEMOKIRJE: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED OODATAV KAHJU VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) (–) GARANTIID (–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID (-) KOGUVÄLJAVOOL 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0061 0070 0080 0090 0010 SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAKAPITALI INVESTEERINGUD KOKKU Vormiga CA seotud lahter 0020 RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKU 0050 LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU 0060 LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES 0070 RISKIKAAL: 190 % 0080 290 % 0090 370 % 0100 SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETOD 0110 OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID 0120 INVESTEERIMISFONDIDE OSAKUTEST VÕI AKTSIATEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VARUMEETODIT VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS) SISEREITINGUTE SKAALA ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) RISKIGA KAALUTUD VARA MEMOKIRJE: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE OODATAV KAHJU VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) (–) GARANTIID (–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID (-) KOGUVÄLJAVOOL 0005 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON OMAVAHENDITE NÕUDED ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON 0010 0020 0030 0040 0010 Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku Vormiga CA seotud lahter 0020 Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %) 0030 5–15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %) 0040 16–30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %) 0050 31–45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %) 0060 46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %) 0070 Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku Vormiga CA seotud lahter 0080 Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %) 0090 5–15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %) 0100 16–30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %) 0110 31–45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %) 0120 46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %) ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID (–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU RISKI NETOPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST (–) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*) (–) TAGASTAMATU OSTUALLAHINDLUS (–) ALUSPOSITSIOONIDE SPETSIIFILISED KREDIIDIRISKIGA KORRIGEERIMISED RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID RISKIGA KAALUTUD VARA LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE MÄÄRUSE (EL) 2017/2402 2. PEATÜKI RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE) ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST (–) RISKIKAALU ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE (–) ÜLDISEST ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE RISKIGA KAALUTUD VARA KOGUSUMMA MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE (-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (-) KOGUVÄLJAVOOL KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST (-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Ga) (-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE MILLEST: KOHALDATAKSE TEHINGUTE ÜMBERHINDAMISTEGURIT 0 % (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIATE ERIKÄSITLUS MUU (RISKIKAAL = 1250 %) VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIATE ERIKÄSITLUS MUU (RISKIKAAL = 1250 %) MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED RISKIKAALUVAHEMIKE LÕIKES MILLEST: ARVUTATUD ARTIKLI 255 LÕIKE 4 KOHASELT (OSTETUD NÕUDED) RISKIKAALUVAHEMIKE LÕIKES KREDIIDIKVALITEEDIASTMETE LÕIKES VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI KOHALDAMISE PÕHJUSTE LÕIKES RISKIKAALUVAHEMIKE LÕIKES MILLEST: ARVUTATUD ARTIKLI 255 LÕIKE 4 KOHASELT (OSTETUD NÕUDED) MILLEST: RISKIKAAL = 1250% (W TEADMATA) AUTOLAENUD JA -LIISINGUD NING SEADMETE LIISINGUD VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI VALIK POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 254 LÕIKE 2 PUNKTI A POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 254 LÕIKE 2 PUNKTI B POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 254 LÕIGET 4 VÕI ARTIKLI 258 LÕIGET 2 JÄRGIDES MEETODITE HIERARHIAT KESKMINE RISKIKAAL (%) (–) KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*) (-) KOGUVÄLJAVOOL KOGUSISSEVOOL RISKIKAAL =< 20 % RISKIKAAL >20–50 % RISKIKAAL >50–100 % RISKIKAAL < 100–1250 % RISKIKAAL 1250 % RISKIKAAL =< 20 % RISKIKAAL >20–50 % RISKIKAAL >50–100 % RISKIKAAL < 100–1250 % RISKIKAAL 1250 % (W TEADMATA) RISKIKAAL 1250 % (MUU) LÜHIAJALISED KREDIIDIKVALITEEDIASTMED PIKAAJALISED KREDIIDIKVALITEEDIASTMED AUTOLAENUD JA -LIISINGUD NING SEADMETE LIISINGUD VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI VALIK POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 254 LÕIKE 2 PUNKTI A POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 254 LÕIKE 2 PUNKTI B POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 254 LÕIGET 4 VÕI ARTIKLI 258 LÕIGET 2 JÄRGIDES MEETODITE HIERARHIAT RISKIKAAL =< 20 % RISKIKAAL >20–50 % RISKIKAAL >50–100 % RISKIKAAL < 100–1250 % RISKIKAAL 1250 % ASTE 1 ASTE 2 ASTE 3 KÕIK MUUD ASTMED ASTE 1 ASTE 2 ASTE 3 ASTE 4 ASTE 5 ASTE 6 ASTE 7 ASTE 8 ASTE 9 ASTE 10 ASTE 11 ASTE 12 ASTE 13 ASTE 14 ASTE 15 ASTE 16 ASTE 17 KÕIK MUUD ASTMED 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0190 0200 0210 0220 0230 0240 0250 0260 0270 0280 0290 0300 0310 0320 0330 0340 0350 0360 0370 0380 0390 0400 0410 0420 0430 0440 0450 0460 0470 0480 0490 0500 0510 0520 0530 0540 0550 0560 0570 0580 0590 0600 0610 0620 0630 0640 0650 0660 0670 0680 0690 0695 0700 0710 0720 0730 0740 0750 0760 0770 0780 0790 0800 0810 0820 0830 0840 0845 0850 0860 0870 0880 0890 0900 0910 0920 0930 0010 KOGURISKIPOSITSIOON Vormiga CA seotud lahter 0020 VÄÄRTPABERISTAMISED 0030 MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0040 VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE JA MUUDE KUI VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TRADITSIOONILISTE VÄÄRTPABERISTAMISTE RISKIPOSITSIOONID 0050 SELLISED KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA POSITSIOONID VKE-PÕHISTES SÜNTEETILISTES VÄÄRTPABERISTAMISTES, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID 0051 BILANSILISTE STANDARDVÄÄRTPABERISTAMISTE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA POSITSIOONID 0060 MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0070 EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED 0080 VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON 0090 VÄÄRTPABERISTAMISED: BILANSIKIRJED 0100 MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0110 MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0120 MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0121 MUUDE KUI VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE RISKIPOSITSIOONID 0131 MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0133 VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE RISKIPOSITSIOONID 0134 MILLEST: KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE TRADITSIOONILISE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0135 MILLEST: MITTEKVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE TRADITSIOONILISE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0136 MILLEST: KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE TRADITSIOONILISE VÄÄRTPABERISTAMISE MUUD KUI KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0140 VÄÄRTPABERISTAMISED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID 0150 MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0160 MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0170 MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0180 MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0190 EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED 0200 INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON 0210 VÄÄRTPABERISTAMISED: BILANSIKIRJED 0220 MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0230 MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0240 MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0241 MUUDE KUI VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE RISKIPOSITSIOONID 0251 MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0253 VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE RISKIPOSITSIOONID 0254 MILLEST: KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE TRADITSIOONILISE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0255 MILLEST: MITTEKVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE TRADITSIOONILISE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0256 MILLEST: KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE TRADITSIOONILISE VÄÄRTPABERISTAMISE MUUD KUI KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0260 VÄÄRTPABERISTAMISED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID 0270 MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0280 MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0290 MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0300 MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0310 EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED 0320 SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON 0330 VÄÄRTPABERISTAMISED: BILANSIKIRJED 0340 MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0350 MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0360 MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0361 MUUDE KUI VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE RISKIPOSITSIOONID 0371 MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0373 VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE RISKIPOSITSIOONID 0374 MILLEST: KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE TRADITSIOONILISE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0375 MILLEST: MITTEKVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE TRADITSIOONILISE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0376 MILLEST: KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE TRADITSIOONILISE VÄÄRTPABERISTAMISE MUUD KUI KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0380 VÄÄRTPABERISTAMISED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID 0390 MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0400 MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0410 MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0420 MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID 0430 EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED 0440 AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES: Lühiajalised 0450 ASTE 1 0460 ASTE 2 0470 ASTE 3 0480 KÕIK MUUD ASTMED JA REITINGUTA POSITSIOONID 0490 AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES: Pikaajalised 0500 ASTE 1 0510 ASTE 2 0520 ASTE 3 0530 ASTE 4 0540 ASTE 5 0550 ASTE 6 0560 ASTE 7 0570 ASTE 8 0580 ASTE 9 0590 ASTE 10 0600 ASTE 11 0610 ASTE 12 0620 ASTE 13 0630 ASTE 14 0640 ASTE 15 0650 ASTE 16 0660 ASTE 17 0670 KÕIK MUUD ASTMED JA REITINGUTA POSITSIOONID SISEKOOD VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS GRUPISISENE, SUUNATUD VÕI AVALIK VÄÄRTPABERISTAMINE? FINANTSINSTITUTSIOONI ROLL: (VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA / SPONSOR / ALGNE LAENUANDJA / INVESTOR) VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK ARVESTUSLIK KÄSITLUS: KAS VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONE KAJASTATAKSE BILANSIS VÕI NEED ARVATAKSE BILANSIST VÄLJA? MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid? MÄRKIMISVÄÄRSE RISKI ÜLEKANDMINE VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE? STANDARDVÄÄRTPABERISTAMINE VÄÄRTPABERISTAMISED, MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE ÜLETULU LIIK AMORTISEERIMISSÜSTEEM TAGATISE ANDMISE VÕIMALUSED SÄILITAMINE VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA HÕLMAMATA VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONID VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUUR KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIK SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE? VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEV (pp.kk.aaaa) VIIMASE VÄLJAANDMISE KUUPÄEV (pp.kk.aaaa) VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGA KOGUSUMMA FINANTSINSTITUTSIOONI OSA (%) LIIK SISEREITINGUTE MEETODI % KOHALDATUD MEETODIS RISKIPOSITSIOONIDE ARV MAKSEVIIVITUSES OLEVAD RISKIPOSITSIOONID (W) (%) RIIK MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJU (%) OODATAV KAHJU (%) OOTAMATU KAHJU (%) VARADE RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%) Kirb JAENÕUETE PROTSENT SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTES KOGUMITES OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%) Ksa MEMOKIRJED BILANSIKIRJED BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID LÕPPTÄHTAEG MEMOKIRJED KREDIIDIRISKI KORRIGEERIMISED JOOKSVAL PERIOODIL KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD ÜLETAGATUS JA RAHASTATUD RESERVIKONTOD KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD SÜNTEETILINE ÜLETULU VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEV TEHINGU ALGATAJA OSTUOPTSIOONID TEHINGUS MÜÜDUD RISKI ALUMINE ERALDAMISPUNKT (%) MÜÜDUD RISKI ÜLEMINE ERALDAMISPUNKT (%) TEHINGU ALGATAJA VÄIDETUD RISKI ÜLEKANDMINE (%) SUMMA ALUMINE ERALDAMISPUNKT (%) ASTE SUMMA SEERIATE ARV KÕIGE MADALAMA NÕUDEÕIGUSEGA SEERIA KREDIIDIKVALITEEDI ASTE SUMMA ÜLEMINE ERALDAMISPUNKT (%) ASTE SUMMA MILLEST: TAGASTAMATU OSTUALLAHINDLUS SUMMA ALUMINE ERALDAMISPUNKT (%) SUMMA SEERIATE ARV SUMMA ÜLEMINE ERALDAMISPUNKT (%) 0010 0020 0021 0110 0030 0040 0051 0060 0061 0070 0075 0446 0076 0077 0078 0080 0090 0100 0120 0121 0130 0140 0150 0160 0171 0180 0181 0190 0201 0202 0203 0204 0210 0221 0222 0223 0225 0230 0231 0232 0240 0241 0242 0250 0251 0252 0254 0255 0260 0265 0270 0275 0280 0285 0287 0290 0291 0302 0303 0304 SISEKOOD VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS RISKIGA KAALUTUD VARA KOGUSUMMA MEMOKIRJED VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST RISKIGA KAALUTUD VARA VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI KOHASELT RISKIGA KAALUTUD VARA VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETODI KOHASELT KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL? NETOPOSITSIOONID BILANSIKIRJED BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID OTSESED FINANTSGARANTIID INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD / VALUUTA VAHETUSTEHINGUD LIKVIIDSUSLIMIIDID MUU KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD SÜNTEETILINE ÜLETULU ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST (-) RISKIKAALU ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE (-) ÜLDISEST ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST KAITSE ANDJALE / INSTRUMENDILE VASTAV RISKIKAAL KAITSE ANDJALE / INSTRUMENDILE VASTAV RISKIKAAL PIKAD LÜHIKESED 0010 0020 0310 0320 0330 0340 0350 0351 0360 0361 0362 0370 0380 0390 0400 0411 0420 0430 0431 0432 0440 0447 0448 0450 0460 0470 1. KUU 2. KUU 3. KUU KVALITATIIVNE TEAVE PIKAD TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID LÜHIKESED TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID KOKKU PIKAD TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID LÜHIKESED TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID KOKKU PIKAD TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID LÜHIKESED TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID KOKKU 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0010 Tuletisinstrumentidega tegelemise mahud 0020 Bilansilised ja bilansivälised tuletisinstrumendid 0030 (-) Krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes 0040 Varad kokku 0050 Protsent koguvarast ERANDID VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 273a LÕIKELE 4 0060 Kas Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 4 tingimused (sh pädeva asutuse nõusolek) on täidetud? 0070 Konsolideeritud tasandi riskipositsioonide väärtuste arvutamise meetod MEETOD VASTASPOOLTE ARV TEHINGUTE ARV NOTIONAL SUMMAD PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE MUUTUVTAGATIS, SAADUD MUUTUVTAGATIS, ANTUD SÕLTUMATU TAGATISE NETOVÄÄRTUS, SAADUD SÕLTUMATU TAGATISE NETOVÄÄRTUS, ANTUD ASENDUSKULU VÕIMALIK TULEVANE RISKIPOSITSIOON PRAEGUNE RISKIPOSITSIOON TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON REGULATIIVSE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE ARVUTAMISEKS KASUTATUD ALFA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS ENNE KREDIIDIRISKI MAANDAMIST RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMIST RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS RISKIGA KAALUTUD VARA Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski sisereitingute meetodit Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski sisereitingute meetodit 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0190 0200 0210 0220 0010 ESMASE RISKIPOSITSIOONI MEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JAOKS) 1.4 0020 VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI LIHTSUSTATUD STANDARDMEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JAOKS) 1.4 0030 VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI STANDARDMEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JAOKS) 1.4 0040 SISEMUDELI MEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JA VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS) 0050 Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid 0060 Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid 0070 Lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest 0080 FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE LIHTMEETOD (VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS) 0090 FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD (VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS) 0100 VAR RISKIHINDAMISMEETOD VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS 0110 KOKKU 0120 Millest: spetsiifilise korrelatsiooniriski positsioonid 0130 Võimendustagatisega tehingud 0140 Võimendustagatiseta tehingud RISKIKATEGOORIAD VALUUTA PAARI TEINE VALUUTA TEHINGUTE ARV TINGLIKUD SUMMAD PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE LISAND 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0010 KOKKU 0020 Millest: määratud kahte riskikategooriasse 0030 Millest: määratud kolme riskikategooriasse 0040 Millest: määratud enam kui kolme riskikategooriasse 0050 INTRESSIRISK 0060 Millest: määratud vaid intressirisk kategooriasse 0070 Millest: suurimate mahtudega valuuta 0080 Millest: mahtudelt teine valuuta 0090 Millest: mahtudelt kolmas valuuta 0100 Millest: mahtudelt neljas valuuta 0110 Millest: mahtudelt viies valuuta 0120 VALUUTARISK 0130 Millest: määratud vaid valuutariski kategooriasse 0140 Millest: mahtudelt suurim valuutapaar 0150 Millest: mahtudelt teine valuutapaar 0160 Millest: mahtudelt kolmas valuutapaar 0170 Millest: mahtudelt neljas valuutapaar 0180 Millest: mahtudelt viies valuutapaar 0190 KREDIIDIRISK 0200 Millest: määratud vaid krediidiriski kategooriasse 0210 Ühe alusvaraga tehingud 0220 Mitme alusvaraga tehingud 0230 AKTSIARISK 0240 Millest: määratud vaid aktsiariski kategooriasse 0250 Ühe alusvaraga tehingud 0260 Mitme alusvaraga tehingud 0270 KAUBARISK 0280 Millest: määratud vaid kaubariski kategooriasse 0290 Energia 0300 Metallid 0310 Põllumajandustooted 0320 Ilmastikutingimused 0330 Muu kaup 0340 MUUD RISKID RISKIKATEGOORIAD TEHINGUTE ARV TINGLIKUD SUMMAD PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE VÕIMALIK TULEVANE RISKIPOSITSIOON 0010 0020 0030 0040 0050 0010 KOKKU 0020 INTRESSIRISK 0030 VALUUTARISK 0040 KREDIIDIRISK 0050 AKTSIARISK 0060 KAUBARISK 0070 Millest: elekter INSTRUMENDID VÕIMENDUSTAGATISEGA VÕIMENDUSTAGATISETA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS TEHINGUTE ARV TINGLIKUD SUMMAD PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE PRAEGUNE RISKIPOSITSIOON TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON STRESSIOLUKORRA TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS TEHINGUTE ARV TINGLIKUD SUMMAD PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE PRAEGUNE RISKIPOSITSIOON TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON STRESSIOLUKORRA TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0010 KOKKU 0020 Millest: spetsiifilise korrelatsiooniriski positsioonid 0030 Tasaarvestatavate tehingute kogumid, millele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit 0040 Tasaarvestatavate tehingute kogumid, millele kohaldatakse krediidiriski sisereitingute meetodit 0050 BÖRSIVÄLISED TULETISINSTRUMENDID INTRESSIMÄÄR 0060 VALUUTA 0070 KREDIIT 0080 OMAKAPITAL 0090 KAUP 0100 MUU 0110 KOKKU 0120 BÖRSIL KAUBELDAVAD TULETISINSTRUMENDID INTRESSIMÄÄR 0130 VALUUTA 0140 KREDIIT 0150 OMAKAPITAL 0160 KAUP 0170 MUU 0180 KOKKU 0190 VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUD ALUSVARAKS VÕLAKIRI 0200 ALUSVARAKS OMAKAPITAL 0210 ALUSVARAKS MUU 0220 KOKKU 0230 LEPINGULISELT TOODETE VAHEL TASAARVESTATAVATE TEHINGUTE KOGUMID NIMI KOOD KOODI LIIK RIIKLIK KOOD VASTASPOOLE SEKTOR VASTASPOOLE LIIK VASTASPOOLE RESIDENTSUS TEHINGUTE ARV TINGLIKUD SUMMAD PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMIST RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS RISKIGA KAALUTUD VARA 0010 0020 0030 0035 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 Makseviivituse tõenäosuse skaala Riskipositsiooni väärtus Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus (%) Võlgnike arv Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär (%) Riskipositsioonidega kaalutud keskmine tähtaeg (aastates) Riskiga kaalutud vara Riskiga kaalutud vara tihedus 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0010 0,00–< 0,15 0020 0,00–< 0,10 0030 0,10–< 0,15 0040 0,15–< 0,25 0050 0,25–< 0,50 0060 0,50–< 0,75 0070 0,75–< 2,50 0080 0,75–< 1,75 0090 1,75–< 2,5 0100 2,50–< 10,00 0110 2,50–< 5,00 0120 5,00–< 10,00 0130 10,00–< 100,00 0140 10,00–< 20,00 0150 20,00–< 30,00 0160 30,00–< 100,00 0170 100,00 (makseviivitus) 0180 Kokku Tagatise liik Tuletisinstrumentidega tehtud tehingutes kasutatud tagatis Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes kasutatud tagatis Saadud tagatise õiglane väärtus Antud tagatise õiglane väärtus Saadud tagatise õiglane väärtus Antud tagatise õiglane väärtus Eraldatud Eraldamata Eraldatud Eraldamata Eraldatud Eraldamata Eraldatud Eraldamata Alustamise tagatis Muutuvtagatis Alustamise tagatis Muutuvtagatis Alustamise tagatis Muutuvtagatis Alustamise tagatis Muutuvtagatis Alustamise tagatis Muutuvtagatis Alustamise tagatis Muutuvtagatis Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu väärtpaber Alustamise tagatis Muutuvtagatis Alustamise tagatis Muutuvtagatis Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu väärtpaber 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0010 Raha – omavääring 0020 Raha – muud vääringud 0030 Oma riigi keskvalitsuse võlakohustus 0040 Teiste riikide keskvalitsuse võlakohustused 0050 Valitsusasutuste võlakohustused 0060 Äriühingute võlakirjad 0070 Kapitaliväärtpaberid 0080 Muu tagatis 0090 Kokku Tooteliik TINGLIKUD SUMMAD ÕIGLASED VÄÄRTUSED OSTETUD KREDIIDIRISKI KAITSE MÜÜDUD KREDIIDIRISKI KAITSE OSTETUD KREDIIDIRISKI KAITSE MÜÜDUD KREDIIDIRISKI KAITSE 0010 0020 0030 0040 0010 Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingud 0020 Indeksipõhised krediidiriski vahetustehingud 0030 Kogutulu vahetustehingud 0040 Krediidioptsioonid 0050 Muud krediidituletisinstrumendid 0060 Kokku ÕIGLASE VÄÄRTUSE JAOTUS 0070 Positiivne õiglane väärtus (vara) 0080 Negatiivne õiglane väärtus (kohustus) RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS RISKIGA KAALUTUD VARA 0010 0020 0010 Nõuetele vastavate kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonid (kokku) 0020 Nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte juures toimuvate tehingute riskipositsioonid (v.a alustamise tagatis ja sissemaksed tagatisfondi), millest: 0030 börsivälised tuletisinstrumendid 0040 börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid 0050 väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud 0060 tasaarvestatavate tehingute kogum, milles toodetevaheline tasaarvestus on heaks kiidetud 0070 Eraldatud alustamistagatis 0080 Eraldamata alustamistagatis 0090 Eelrahastatud sissemaksed tagatisfondi 0100 Rahastamata sissemaksed tagatisfondi 0110 Teiste kesksete vastaspoolte kui nõuetele vastavatega seotud riskipositsioonid (kokku) 0120 Teiste kesksete vastaspoolte kui nõuetele vastavate juures toimuvate tehingute riskipositsioonid (v.a alustamise tagatis ja sissemaksed tagatisfondi), millest: 0130 börsivälised tuletisinstrumendid 0140 börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid 0150 väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud 0160 tasaarvestatavate tehingute kogum, milles toodetevaheline tasaarvestus on heaks kiidetud 0170 Eraldatud alustamistagatis 0180 Eraldamata alustamistagatis 0190 Eelrahastatud sissemaksed tagatisfondi 0200 Rahastamata sissemaksed tagatisfondi RISKIGA KAALUTUD VARA KVARTALI VOOD AASTA VOOD 0010 0020 0010 Riskiga kaalutud vara eelmise aruandeperioodi lõpus 0020 Vara suurus 0030 Vastaspoolte krediidikvaliteet 0040 Mudeli värskendused (ainult sisemudeli meetod) 0050 Metoodika ja põhimõte (ainult sisemudeli meetod) 0060 Omandamised ja võõrandamised 0070 Valuuta liikumine 0080 Muu 0090 Riskiga kaalutud vara vaadeldava aruandeperioodi lõpus PANGANDUSTEGEVUS ASJAOMANE NÄITAJA LAENUD JA ETTEMAKSED (TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL) OMAVAHENDID NÕUE Koguriskipositsioon operatsiooniriski puhul VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED AASTA–3 AASTA–2 EELMINE AASTA AASTA–3 AASTA–2 EELMINE AASTA MILLEST: TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMIST OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OODATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMIST (–) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRAST (–) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISEST (–) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID) 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0O71 0080 0090 0100 0110 0120 0010 PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE BAASMEETODIT Vormiga CA2 seotud lahter 0020 PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VÕI ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT Vormiga CA2 seotud lahter KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT 0030 FINANTSNÕUSTAMINE (CF) 0040 KAUPLEMINE JA MÜÜK (TS) 0050 JAEKLIENDIMAAKLERLUS (RBr) 0060 ÄRIPANGANDUS (CB) 0070 JAEPANGANDUS (RB) 0080 MAKSED JA ARVELDUSED (PS) 0090 HOIDMISTEENUSED (AS) 0100 VARAHALDUS (AM) KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT 0110 ÄRIPANGANDUS (CB) 0120 JAEPANGANDUS (RB) 0130 PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVAT MEETODIT Vormiga CA2 seotud lahter KAHJUDE MÄÄRAMINE ÄRILIINIDESSE JUHTUMILIIGID JUHTUMILIIGID KOKKU MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR SISEPETTUS VÄLISPETTUS TÖÖHÕIVETAVAD JA TÖÖOHUTUS KLIENDID, TOOTED JA ÄRITAVAD VARALINE KAHJU ÄRITEGEVUSE HÄIRE JA SÜSTEEMIRIKKED TEHINGU TÄITMINE, ÜLEKANDED JA PROTSESSIJUHTIMINE MADALAIM KÕRGEIM Read 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0010 FINANTSNÕUSTAMINE [CF] Juhtumite arv (uued juhtumid) 0020 Brutokahju summa (uued juhtumid) 0030 Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist 0040 Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised 0050 Suurim ühekordne kahju 0060 Viie suurima kahju kogusumma 0070 Otse hüvitatud kahju kogusumma 0080 Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma 0110 KAUPLEMINE JA MÜÜK [TS] Juhtumite arv (uued juhtumid) 0120 Brutokahju summa (uued juhtumid) 0130 Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist 0140 Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised 0150 Suurim ühekordne kahju 0160 Viie suurima kahju kogusumma 0170 Otse hüvitatud kahju kogusumma 0180 Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma 0210 JAEKLIENDIMAAKLERLUS [RBr] Juhtumite arv (uued juhtumid) 0220 Brutokahju summa (uued juhtumid) 0230 Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist 0240 Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised 0250 Suurim ühekordne kahju 0260 Viie suurima kahju kogusumma 0270 Otse hüvitatud kahju kogusumma 0280 Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma 0310 ÄRIPANGANDUS [CB] Juhtumite arv (uued juhtumid) 0320 Brutokahju summa (uued juhtumid) 0330 Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist 0340 Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised 0350 Suurim ühekordne kahju 0360 Viie suurima kahju kogusumma 0370 Otse hüvitatud kahju kogusumma 0380 Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma 0410 JAEPANGANDUS [RB] Juhtumite arv (uued juhtumid) 0420 Brutokahju summa (uued juhtumid) 0430 Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist 0440 Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised 0450 Suurim ühekordne kahju 0460 Viie suurima kahju kogusumma 0470 Otse hüvitatud kahju kogusumma 0480 Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma 0510 MAKSED JA ARVELDUSED [PS] Juhtumite arv (uued juhtumid) 0520 Brutokahju summa (uued juhtumid) 0530 Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist 0540 Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised 0550 Suurim ühekordne kahju 0560 Viie suurima kahju kogusumma 0570 Otse hüvitatud kahju kogusumma 0580 Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma 0610 HOIDMIS-TEENUSED [AS] Juhtumite arv (uued juhtumid) 0620 Brutokahju summa (uued juhtumid) 0630 Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist 0640 Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised 0650 Suurim ühekordne kahju 0660 Viie suurima kahju kogusumma 0670 Otse hüvitatud kahju kogusumma 0680 Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma 0710 VARAHALDUS [AM] Juhtumite arv (uued juhtumid) 0720 Brutokahju summa (uued juhtumid) 0730 Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist 0740 Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised 0750 Suurim ühekordne kahju 0760 Viie suurima kahju kogusumma 0770 Otse hüvitatud kahju kogusumma 0780 Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma 0810 ETTEVÕTTEÜLENE [CI] Juhtumite arv (uued juhtumid) 0820 Brutokahju summa (uued juhtumid) 0830 Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist 0840 Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised 0850 Suurim ühekordne kahju 0860 Viie suurima kahju kogusumma 0870 Otse hüvitatud kahju kogusumma 0880 Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma 0910 ÄRILIINID KOKKU Juhtumite arv (uued juhtumid), Millest: 0911 seotud kahjudega ≥ 10 000 ja < 20 000 0912 seotud kahjudega ≥ 20 000 ja < 100 000 0913 seotud kahjudega ≥ 100 000 ja < 1 000 000 0914 seotud kahjudega ≥ 1 000 000 0920 Brutokahju summa (uued juhtumid), Millest: 0921 seotud kahjudega ≥ 10 000 ja < 20 000 0922 seotud kahjudega ≥ 20 000 ja < 100 000 0923 seotud kahjudega ≥ 100 000 ja < 1 000 000 0924 seotud kahjudega ≥ 1 000 000 0930 Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, Millest: 0935 Millest: selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul tehti positiivne kahju korrigeerimine 0936 Millest: selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul tehti negatiivne kahju korrigeerimine 0940 Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised 0945 Millest: kahju positiivse korrigeerimise summad (+) 0946 Millest: kahju negatiivse korrigeerimise summad (+) 0950 Suurim ühekordne kahju 0960 Viie suurima kahju kogusumma 0970 Otse hüvitatud kahju kogusumma 0980 Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma Juhtumi kood Arvestuspäev Toimumispäev Avastamispäev Juhtumiliik Brutokahju Brutokahju ilma otsehüvitusteta BRUTOKAHJU ÄRILIINIDE LÕIKES Juriidilise isiku nimi Kood Koodi liik Äriüksus Kirjeldus Finantsnõustamine [CF] Kauplemine ja müük [TS] Jaekliendimaaklerlus [RBr] Äripangandus [CB] Jaepangandus [RB] Maksed ja arveldused [PS] Hoidmisteenused [AS] Varahaldus [AM] Ettevõtteülene [CI] Read 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0181 0185 0190 0200 … POSITSIOONID OMAVAHENDITE NÕUDED KOGURISKIPOSITSIOON KÕIK POSITSIOONID NETOPOSITSIOONID POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET PIKAD LÜHIKESED PIKAD LÜHIKESED 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0010 KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID Vormiga CA2 seotud lahter 0011 Üldrisk 0012 Tuletisinstrumendid 0013 Muud varad ja kohustused 0020 Lõpptähtajal põhinev meetod 0030 Tsoon 1 0040 0 ≤ 1 kuu 0050 > 1 ≤ 3 kuud 0060 > 3 ≤ 6 kuud 0070 > 6 ≤ 12 kuud 0080 Tsoon 2 0090 > 1 ≤ 2 (1,9 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat 0100 > 2 ≤ 3 (> 1,9 ≤ 2,8 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat 0110 > 3 ≤ 4 (> 2,8 ≤ 3,6 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat 0120 Tsoon 3 0130 > 4 ≤ 5 (> 3,6 ≤ 4,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat 0140 > 5 ≤ 7 (> 4,3 ≤ 5,7 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat 0150 > 7 ≤ 10 (> 5,7 ≤ 7,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat 0160 > 10 ≤ 15 (> 7,3 ≤ 9,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat 0170 > 15 ≤ 20 (> 9,3 ≤ 10,6 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat 0180 > 20 (> 10,6 ≤ 12,0 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat 0190 (> 12,0 ≤ 20,0 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat 0200 (> 20 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat 0210 Kestusel põhinev meetod 0220 Tsoon 1 0230 Tsoon 2 0240 Tsoon 3 0250 Spetsiifiline risk 0251 Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul 0260 Tabeli 1 esimese kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid 0270 Tabeli 1 teise kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid 0280 Järelejäänud kehtivusajaga ≤ 6 kuud 0290 Järelejäänud kehtivusajaga > 6 kuud ja ≤ 24 kuud 0300 Järelejäänud kehtivusajaga > 24 kuud 0310 Tabeli 1 kolmanda kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid 0320 Tabeli 1 neljanda kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid 0321 Reitingu saanud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid 0325 Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul 0330 Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul 0350 Lisanõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk) 0360 Lihtsustatud meetod 0370 Täiustatud deltameetod – lisanõuded gammariski puhul 0380 Täiustatud deltameetod – lisanõuded vegariski puhul 0385 Täiustatud deltameetod – mittepidevad optsioonid ja ostutähed 0390 Stsenaariumi maatriksmeetod KÕIK POSITSIOONID (–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID NETOPOSITSIOONID (PIKKADE) NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES (LÜHIKESTE) NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES NETOPOSITSIOONI JAOTUS MEETODITE LÕIKES MÄÄRUSE (EL) 2017/2402 2. PEATÜKI RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE) ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST / OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU PIKAD LÜHIKESED (–) PIKAD (–) LÜHIKESED PIKAD LÜHIKESED 0–10 % 10–12 % 12–20 % 20–40 % 40–100 % 100–150 % 150–200 % 200–225 % 225–250 % 250–300 % 300–350 % 350–425 % 425–500 % 500–650 % 650–750 % 750–850 % 850–1250 % 0–10 % 10–12 % 12–20 % 20–40 % 40–100 % 100–150 % 150–200 % 200–225 % 225–250 % 250–300 % 300–350 % 350–425 % 425–500 % 500–650 % 650–750 % 750–850 % 850–1250 % 1250 % VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIATE ERIKÄSITLUS MUU (RISKIKAAL = 1250 %) KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0061 0062 0063 0064 0065 0066 0071 0072 0073 0074 0075 0076 0077 0078 0079 0081 0082 0085 0086 0087 0088 0089 0091 0092 0093 0094 0095 0096 0097 0098 0099 0101 0102 0103 0104 0402 0403 0404 0405 0900 0406 0530 0540 0570 0601 0010 KOGURISKIPOSITSIOON Vormiga MKR SA TDI {325:060} seotud lahter 0020 Millest: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED 0030 VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON 0040 VÄÄRTPABERISTAMISED 0041 MILLEST: MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0050 EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED 0060 INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON 0070 VÄÄRTPABERISTAMISED 0071 MILLEST: MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0080 EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED 0090 SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON 0100 VÄÄRTPABERISTAMISED 0101 MILLEST: MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE 0110 EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED KÕIK POSITSIOONID (–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID NETOPOSITSIOONID (PIKA) NETOPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES (LÜHIKESE) NETOPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES NETOPOSITSIOONI JAOTUS MEETODITE LÕIKES ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU PIKAD LÜHIKESED (–) PIKAD (–) LÜHIKESED PIKAD LÜHIKESED 0–10 % 10–12 % 12–20 % 20–40 % 40–100 % 100–250 % 250–350 % 350–425 % 425–650 % 650–1250 % 1250% 0–10 % 10–12 % 12–20 % 20–40 % 40–100 % 100–250 % 250–350 % 350–425 % 425–650 % 650–1250 % 1250% VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIATE ERIKÄSITLUS MUU (RISKIKAAL = 1250 %) KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0071 0072 0073 0074 0075 0076 0077 0078 0079 0081 0082 0086 0087 0088 0089 0091 0092 0093 0094 0095 0096 0097 0402 0403 0404 0405 0900 0406 0410 0420 0430 0440 0450 0010 KOGURISKIPOSITSIOON Vormiga MKR SA TDI {0330:0060} seotud lahter VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: 0020 VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON 0030 VÄÄRTPABERISTAMISED 0040 MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID 0050 INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON 0060 VÄÄRTPABERISTAMISED 0070 MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID 0080 SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON 0090 VÄÄRTPABERISTAMISED 0100 MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID: 0110 N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID 0120 MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID POSITSIOONID OMAVAHENDITE NÕUDED KOGURISKIPOSITSIOON KÕIK POSITSIOONID NETOPOSITSIOONID POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET PIKAD LÜHIKESED PIKAD LÜHIKESED 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0010 KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID Vormiga CA seotud lahter 0020 Üldrisk 0021 Tuletisinstrumendid 0022 Muud varad ja kohustused 0030 Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit 0040 Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud 0050 Spetsiifiline risk 0090 Lisanõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk) 0100 Lihtsustatud meetod 0110 Täiustatud deltameetod – lisanõuded gammariski puhul 0120 Täiustatud deltameetod – lisanõuded vegariski puhul 0125 Täiustatud deltameetod – mittepidevad optsioonid ja ostutähed 0130 Stsenaariumi maatriksmeetod KÕIK POSITSIOONID NETOPOSITSIOONID POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (Sealhulgas selliste muus kui aruandlusvaluutas olevate tasakaalustamata positsioonide ümberjaotamine, mille suhtes kohaldatakse tasakaalustatud positsioonide erikäsitlust) OMAVAHENDITE NÕUDED KOGURISKIPOSITSIOON PIKAD LÜHIKESED PIKAD LÜHIKESED PIKAD LÜHIKESED TASAKAALUSTATUD 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0010 KOGUPOSITSIOONID Vormiga CA seotud lahter 0020 Tugeva korrelatsiooniga valuutad 0025 Millest: aruandlusvaluuta 0030 Kõik muud valuutad (sh investeerimisfondid, keda käsitatakse eri valuutadena) 0040 Kuld 0050 Lisanõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk) 0060 Lihtsustatud meetod 0070 Täiustatud deltameetod – lisanõuded gammariski puhul 0080 Täiustatud deltameetod – lisanõuded vegariski puhul 0085 Täiustatud deltameetod – mittepidevad optsioonid ja ostutähed 0090 Stsenaariumi maatriksmeetod KOGURISKIPOSITSIOONIDE (SEALHULGAS ARUANDLUSVALUUTA) JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES 0100 Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid 0110 Bilansivälised kirjed 0120 Tuletisinstrumendid Memokirjed: VALUUTAPOSITSIOONID 0130 Euro 0140 Lekk 0150 Argentina peeso 0160 Austraalia dollar 0170 Brasiilia reaal 0180 Bulgaaria leev 0190 Kanada dollar 0200 Tšehhi kroon 0210 Taani kroon 0220 Egiptuse nael 0230 Inglise nael 0240 Ungari forint 0250 Jaapani jeen 0270 Leedu litt 0280 Denaar 0290 Mehhiko peeso 0300 Poola zlott 0310 Rumeenia leu 0320 Vene rubla 0330 Serbia dinaar 0340 Rootsi kroon 0350 Šveitsi frank 0360 Türgi liir 0370 Grivna 0380 USA dollar 0390 Islandi kroon 0400 Norra kroon 0410 Hongkongi dollar 0420 Uus Taiwani dollar 0430 Uus-Meremaa dollar 0440 Singapuri dollar 0450 Korea vonn 0460 Renminbi-jüaan 0470 Muu 0480 Horvaatia kuna KÕIK POSITSIOONID NETOPOSITSIOONID POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET OMAVAHENDITE NÕUDED KOGURISKIPOSITSIOON PIKAD LÜHIKESED PIKAD LÜHIKESED 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0010 KAUBAPOSITSIOONID KOKKU Vormiga CA seotud lahter 0020 Väärismetallid (v.a kuld) 0030 Mitteväärismetallid 0040 Põllumajanduskaubad 0050 Muud 0060 Millest energiatooted (nafta, gaas) 0070 Lõpptähtajal põhinev meetod 0080 Laiendatud lõpptähtajal põhinev meetod 0090 Lihtsustatud meetod: Kõik positsioonid 0100 Lisanõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk) 0110 Lihtsustatud meetod 0120 Täiustatud deltameetod – lisanõuded gammariski puhul 0130 Täiustatud deltameetod – lisanõuded vegariski puhul 0135 Täiustatud deltameetod – mittepidevad optsioonid ja ostutähed 0140 Stsenaariumi maatriksmeetod VaR riskiväärtus STRESSIOLUKORRA VaR riskiväärtus TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUE KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL OMAVAHENDITE NÕUDED KOGURISKIPOSITSIOON Ületamiste arv eelneva 250 tööpäeva jooksul VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc) Stressiolukorra VaR riskiväärtuse korrutustegur (ms) EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg) VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1) KORRUTUSTEGUR (ms) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg) VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1) 12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS VIIMANE VÄÄRTUS ALAMPIIR 12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS VIIMANE VÄÄRTUS 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0010 KOGUPOSITSIOONID Vormiga CA seotud lahter Memokirjed: TURURISKI JAOTUS 0020 Kaubeldavad võlainstrumendid 0030 Kaubeldavad võlainstrumendid – üldrisk 0040 Kaubeldavad võlainstrumendid – spetsiifiline risk 0050 Aktsiad 0060 Aktsiad – üldrisk 0070 Aktsiad – spetsiifiline risk 0080 Valuutarisk 0090 Kaubarisk 0100 Üldriski kogusumma 0110 Spetsiifilise riski kogusumma RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS VaR riskiväärtus STRESSIOLUKORRA VaR riskiväärtus OMAVAHENDITE NÕUDED KOGURISKIPOSITSIOON MEMOKIRJED KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISKI MAANDUSE TINGLIK VÄÄRTUS Millest: börsivälised tuletisinstrumendid Millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg) VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1) KORRUTUSTEGUR (ms) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg) VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1) Vastaspoolte arv Millest: krediidiriski marginaali väljaselgitamiseks kasutati asendajat KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0010 Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokku Seos lahtriga {CA2;r640;c010} 0020 Täiustatud meetodi kohaselt Seos lahtriga {CA2;r650;c010} 0030 Standardmeetodi kohaselt Seos lahtriga {CA2;r660;c010} 0040 Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt Seos lahtriga {CA2;r670;c010} ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED, MIS ON VÄLJA JÄETUD, KUNA NEED OSALISELT MÕJUTAVAD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDEID ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED, MIDA ON ARVESSE VÕETUD ARTIKLI 4 LÕIKE 1 KOHASE KÜNNISE ARVUTAMISEL MILLEST: KAUPLEMISPORTFELL TÄIELIKULT VASTAVUSES OLEVAD RISKIMAANDAMISE ARVESTUS USALDATAVUSFILTRID MUU MÄRKUSED MUUDE POSITSIOONIDE KOHTA MILLEST: KAUPLEMISPORTFELL 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0010 1 ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED KOKKU 0020 1.1 ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD KOKKU 0030 1.1.1. KAUPLEMISEKS HOITAVAD FINANTSVARAD 0040 1.1.2 KAUPLEMISEL KASUTATAVAD FINANTSVARAD 0050 1.1.3 KOHUSTUSLIKULT ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL 0060 1.1.4 FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE 0070 1.1.5. ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD FINANTSVARAD 0080 1.1.6. ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID 0090 1.1.7. OMAKAPITALIS KAJASTATAVAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID 0100 1.1.8. MUUD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID 0110 1.1.9. TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS 0120 1.1.10. MAANDATAVATE INSTRUMENTIDE ÕIGLASE VÄÄRTUSE MUUTUSED PORTFELLI INTRESSIRISKI MAANDAMISEL 0130 1.1.11. TÜTARETTEVÕTJATESSE, ÜHISETTEVÕTJATESSE JA SIDUSETTEVÕTJATESSE TEHTUD INVESTEERINGUD 0140 1.1.12. (-) ÕIGLASES VÄÄRTUSES KAJASTATUD KAUPLEMISEL KASUTATAVATE VARADE VÄÄRTUSKÄRPED 0142 1.1.13. MUUD VARAD 0143 1.1.14. MÜÜGIKS HOITAVAD PÕHIVARAD JA MÜÜGIGRUPID 0150 1.2 ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD KOHUSTUSED KOKKU 0160 1.2.1 KAUPLEMISEKS HOITAVAD FINANTSKOHUSTUSED 0170 1.2.2 KAUPLEMISEL KASUTATAVAD FINANTSKOHUSTUSED 0180 1.2.3 FINANTSKOHUSTUSED ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE 0190 1.2.4 TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS 0200 1.2.5 MAANDATAVATE INSTRUMENTIDE ÕIGLASE VÄÄRTUSE MUUTUSED PORTFELLI INTRESSIRISKI MAANDAMISEL 0210 1.2.6 ÕIGLASES VÄÄRTUSES KAJASTATUD KAUPLEMISEL KASUTATAVATE KOHUSTUSTE VÄÄRTUSKÄRPED 0220 1.2.7 MUUD KOHUSTUSED 0230 1.2.8 KOHUSTUSED, MIS KUULUVAD MÜÜGIKS HOITAVAKS LIIGITATUD MÜÜGIGRUPPIDESSE KATEGOORIA TASANDI AVA AVA KOGUSUMMA HINNATÕUSU EBAKINDLUS ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED KVARTALI JOOKSEVTULU SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KOHANE ERINEVUS ÕIGLASE VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED ESIMESE PÄEVA KASUM JA KAHJUM SELGITUS KIRJELDUS TURUHINDADE EBAKINDLUS POSITSIOONIDE SULGEMISKULUD MUDELIRISK KONTSENTREERITUD POSITSIOONID TULEVASED HALDUSKULUD ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE OPERATSIOONIRISK ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD KOHUSTUSED TURU-HINNA EBA-KINDLUS POSITSIOONIDE SULGEMISKULUD MUDELIRISK KONTSENTREERITUD POSITSIOONID REALISEERIMATA KREDIIDIRISKI MARGINAALID INVESTEERIMIS- JA RAHASTAMISKULUD TULEVASED HALDUSKULUD ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE OPERATSIOONIRISK MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0190 0200 0210 0220 0230 0240 0250 0260 0270 0010 1 PÕHIMEETODIKOHANE KOGUSUMMA 0020 MILLEST: KAUPLEMISPORTFELL 0030 1.1 ARTIKLITE 9–17 KOHASED PORTFELLID – KATEGOORIA TASANDI KOGUSUMMA PÄRAST DIVERSIFITSEERIMIST 0040 1.1.1. KATEGOORIA TASANDI KOGUSUMMA ENNE DIVERSIFITSEERIMIST 0050 1.1.1.* MILLEST: REALISEERIMATA KREDIIDIRISKI MARGINAALIDEGA SEOTUD AVA 0060 1.1.1.** MILLEST: INVESTEERIMIS- JA RAHASTAMISKULUDEGA SEOTUD AVA 0070 1.1.1.*** MILLEST: AVA, MILLE VÄÄRTUS ON DELEGEERITUD MÄÄRUSE (EL) 2016/101 ARTIKLI 9 LÕIKE 2 KOHASELT NULL 0080 1.1.1.**** MILLEST: AVA, MILLE VÄÄRTUS ON DELEGEERITUD MÄÄRUSE (EL) 2016/101 ARTIKLI 10 LÕIGETE 2 ja 3 KOHASELT NULL 0090 1.1.1.1. INTRESSIMÄÄRAD 0100 1.1.1.2 VALUUTA 0110 1.1.1.3 KREDIIT 0120 1.1.1.4 AKTSIAD 0130 1.1.1.5. KAUBAD 0140 1.1.2 (–) DIVERSIFITSEERIMISEST SAADAV KASU 0150 1.1.2.1 (-) 1. MEETODI KOHASELT ARVUTATUD DIVERSIFITSEERIMISEST SAADAV KASU 0160 1.1.2.2 (-) 2. MEETODI KOHASELT ARVUTATUD DIVERSIFITSEERIMISEST SAADAV KASU 0170 1.1.2.2* MEMOKIRJE: DIVERSIFITSEERIMISEELSED AVAd, MIDA ON 2. MEETODI KOHASE DIVERSIFITSEERIMISE TULEMUSEL VÄHENDATUD ROHKEM KUI 90 % 0180 1.2 VARUMEETODI KOHASELT ARVUTATUD PORTFELLID 0190 1.2.1 100 % REALISEERIMATA NETOKASUMIST 0200 1.2.2 10 % TINGLIKUST VÄÄRTUSEST 0210 1.2.3 25 % ALGVÄÄRTUSEST JÄRJENUMBER MUDEL RISKIKATEGOORIA TOODE VAADELDAVUS MUDELIRISKIGA SEOTUD AVA 2. MEETODI KOHASELT ARVUTATUD AGREGEERITUD AVA ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KOHANE ERINEVUS (VÄLJUNDITE TESTIMINE) SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KATVUS (VÄLJUNDITE TESTIMINE) ÕIGLASE VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED ESIMESE PÄEVA KASUM JA KAHJUM MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT MILLEST: AGREGEERITUD 2. MEETODI KOHASELT ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD KOHUSTUSED MUDELIRISK ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE 0005 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 JÄRJENUMBER RISKIKATEGOORIA TOODE ALUSVARA KONTSENTREERITUD POSITSIOONI SUURUS SUURUSMÕÕT TURUVÄÄRTUS USALDUSVÄÄRNE VÄLJUMISPERIOOD KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDEGA SEOTUD AVA KONTSENTREERITUD POSITSIOONI ÕIGLASE VÄÄRTUSE KORRIGEERIMINE SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KOHANE ERINEVUS 0005 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 Otsesed riskipositsioonid Memokirje: krediidituletisinstrumendid, mille alusvaraks on valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid Riskipositsiooni väärtus Riskiga kaalutud vara Bilansilised riskipositsioonid Varade väärtuse akumuleeritud langus Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused Tuletisinstrumendid Bilansivälised riskipositsioonid Selliste finantsvarade bilansiline brutoväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid Selliste finantsvarade bilansiline koguväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid (pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist) Finantsvarad, mis ei ole tuletisinstrumendid, arvestusportfellide lõikes Lühikesed positsioonid Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid Nimiväärtus Eraldised Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus Kauplemiseks hoitavad finantsvarad Kauplemisel kasutatavad finantsvarad Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid Millest: lühikesed positsioonid, mis tulenevad pöördrepolaenudest, mis on liigitatud kauplemiseks hoitavateks või kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks Millest: õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvaradest või omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid Millest: kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel, finantsvaradest õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel Millest: õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvaradest või omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid Bilansiline väärtus Tinglik väärtus Bilansiline väärtus Tinglik väärtus 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0190 0200 0210 0220 0230 0240 0250 0260 0270 0280 0290 0300 0010 Koguriskipositsioon KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIDE, REGULATIIVSETE LÄHENEMISVIISIDE JA RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE LÕIKES: 0020 Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku 0030 Standardmeetod 0040 Keskvalitsused 0050 Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused 0060 Avaliku sektori asutused 0070 Rahvusvahelised organisatsioonid 0075 Muud valitsemissektori üksuste suhtes olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit 0080 Sisereitingute meetod 0090 Keskvalitsused 0100 Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused [keskvalitsused] 0110 Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused [finantsinstitutsioonid] 0120 Avaliku sektori asutused [keskvalitsused] 0130 Avaliku sektori asutused [finantsinstitutsioonid] 0140 Rahvusvahelised organisatsioonid [keskvalitsused] 0155 Muud valitsemissektori üksuste suhtes olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit 0160 Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse tururiski raamistikku KOGURISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS JÄRELEJÄÄNUD TÄHTAEGADE LÕIKES: 0170 0–3 kuud 0180 3 kuud – 1 aasta 0190 1 aasta – 2 aastat 0200 2 aastat – 3 aastat 0210 3 aastat – 5 aastat 0220 5 aastat – 10 aastat 0230 10 aastat või rohkem Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg Kokku <= 1 aasta > 1 aasta <= 2 aastat > 2 aastat <= 3 aastat > 3 aastat <= 4 aastat > 4 aastat <= 5 aastat > 5 aastat <= 6 aastat > 6 aastat <= 7 aastat > 7 aastat <= 8 aastat > 8 aastat <= 9 aastat > 9 aastat 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0010 Kohaldatav ebapiisava kattevara summa KATTEVARA MIINIMUMNÕUE 0020 Kattevara miinimumnõue kokku 0030 Viivisnõuete tagamata osa 0040 Viivisnõuete tagatud osa 0050 Riskipositsiooni väärtus 0060 Viivisnõuete tagamata osa 0070 Viivisnõuete tagatud osa OLEMASOLEV KATTEVARA 0080 Eraldised ja korrigeerimised või mahaarvamised kokku (ülempiiriga) 0090 Eraldised ja korrigeerimised või mahaarvamised kokku (ülempiirita) 0100 Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised 0110 Täiendavad väärtuse korrigeerimised 0120 Muud omavahendite vähendamised 0130 Sisereitingute meetodi kohane puudujääk 0140 Ostuhinna ja võlgniku võlgnevuse vahe 0150 Summad, mille finantsinstitutsioon on riskipositsiooni viivituses olevaks liigitamisest alates maha kandnud Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg Kokku <= 1 aasta > 1 aasta <= 2 aastat > 2 aastat <= 3 aastat > 3 aastat <= 4 aastat > 4 aastat <= 5 aastat > 5 aastat <= 6 aastat > 6 aastat <= 7 aastat > 7 aastat <= 8 aastat > 8 aastat <= 9 aastat > 9 aastat 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0010 KATTEVARA MIINIMUMNÕUE KOKKU 0020 Viivisnõuete tagamata osa 0030 Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud 0040 Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega 0050 Viivisnõuete osa, mille jaoks on olemas ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustus 0060 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS 0070 Viivisnõuete tagamata osa Tegur 0.35 1 1 1 1 1 1 1 0080 Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud Tegur 0.25 0.35 0.55 0.7 0.8 0.85 1 0090 Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega Tegur 0.25 0.35 0.55 0.8 1 1 1 0100 Viivisnõuete osa, mille jaoks on olemas ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustus Tegur 1 1 1 Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg KOKKU <= 1 aasta > 1 aasta <= 2 aastat > 2 aastat <= 3 aastat > 3 aastat <= 4 aastat > 4 aastat <= 5 aastat > 5 aastat <= 6 aastat > 6 aastat <= 7 aastat > 7 aastat <= 8 aastat > 8 aastat <= 9 aastat > 9 aastat 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0010 KATTEVARA MIINIMUMNÕUE KOKKU 0020 Viivisnõuete tagamata osa 0030 Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud 0040 Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega 0050 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS 0060 Viivisnõuete tagamata osa Esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede kohaldati 1–2 aastat pärast viivituses olevaks liigitamist (>1 aasta, <=2 aastat) Tegur 0 0 1 1 1 1 1 1 1 0070 Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud Jaotus esimese makseraskuste tõttu restruktureerimise meetme kohaldamise aja alusel 0080 > 2 ja <= 3 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Tegur 0 0 0.35 0.55 0.7 0.8 0.85 1 0090 > 3 ja <= 4 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Tegur 0.25 0.25 0.55 0.7 0.8 0.85 1 0100 > 4 ja <= 5 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Tegur 0.35 0.35 0.7 0.8 0.85 1 0110 > 5 ja <= 6 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Tegur 0.55 0.55 0.8 0.85 1 0120 Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega Jaotus esimese makseraskuste tõttu restruktureerimise meetme kohaldamise aja alusel 0130 > 2 ja <= 3 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Tegur 0 0 0.35 0.55 0.8 1 1 1 0140 > 3 ja <= 4 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Tegur 0.25 0.25 0.55 0.8 1 1 1 0150 > 4 ja <= 5 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Tegur 0.35 0.35 0.8 1 1 1 0160 > 5 ja <= 6 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Tegur 0.55 0.55 1 1 1.

II LISA

II LISA

OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUSE JUHISED I OSA. ÜLDISED JUHISED

1. STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED

1.

1.1.1.2.3. STRUKTUUR Ühtekokku hõlmab raamistik kuut teemat: Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele. Üksikasjalikum teave iga vormide kogumi esitamise üldpõhimõtete kohta, juhised konkreetsete kirjete kohta ja valideerimiseeskirjad esitatakse käesoleva rakendusmääruse käesolevas osas. Finantsinstitutsioonid esitavad ainult need vormid, mis on asjakohased omavahendite nõuete väljaselgitamiseks kasutatava meetodi seisukohast.

1.1.1. a)

kapitali adekvaatsus, regulatiivse kapitali ülevaade, koguriskipositsioon; usaldusväärne hindamine; viivisnõuetest tingitud kahjumi katmine;

b)

konsolideerimisgrupi maksevõime, ülevaade sellest, kuidas aruandva üksuse konsolideerimise alla kuuluvad üksikud üksused täidavad solventsusnõudeid;

c)

krediidirisk (sealhulgas vastaspoole risk, lahjendusrisk ja arveldusrisk);

d)

tururisk (sealhulgas kauplemisportfelli positsioonirisk, valuutarisk, kaubarisk ja krediidiväärtuse korrigeerimise risk);

e)

operatsioonirisk;

f)

riskipositsioonid valitsemissektori suhtes.

1.2.4.5.6.7.8.

NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud punktides 5–8 kirjeldatud nummerdamispõhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimise eeskirjades laialdaselt kasutusel. Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {Vorm; Rida; Veerg}. Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {Rida; Veerg}. Ainult ühte veergu sisaldavate vormide puhul viidatakse ainult ridadele: {Vorm; Rida} Tärni kasutatakse selle tähistamiseks, et valideerimisele kuulub eelnevalt kindlaks määratud rida või veerg.

1.3.9.10. MÄRGI PÕHIMÕTTED Mis tahes summa, mis suurendab omavahendeid või kapitalinõudeid, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Seevastu iga summa, mis vähendab omavahendite või kapitalinõuete kogusummat, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (–), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu. [tühi]

II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1. KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA)

1.

1.1.11.12.13.14.15.

ÜLDISED MÄRKUSED CA vormid sisaldavad teavet I samba lugejate (omavahendid, esimese taseme omavahendid, esimese taseme põhiomavahendid), nimetajate (omavahendite nõuded) ning määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL üleminekusätete kohaldamise kohta ning koosnevad viiest vormist: Vorme kasutavad kõik aruandvad üksused, olenemata kohaldatavatest raamatupidamistavadest, kuigi mõned lugeja kirjed on asjakohased vaid IASi/IFRSi laadi hindamiseeskirju kohaldatavate üksuste puhul. Üldiselt on nimetajas esitatav teave seotud vastavates vormides koguriskipositsiooni arvutamiseks esitatud lõpptulemusega. Omavahendite kogusumma koosneb eri liiki omavahenditest: esimese taseme omavahendid, mis on esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summa, ning teise taseme omavahendid. Määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL üleminekusätete kohaldamist käsitletakse CA vormides järgmiselt: Teise samba nõudeid võib liidus kohaldada erinevalt (direktiivi 2013/36/EL artikli 104a lõige 1 tuleb üle võtta riikide õigusaktidesse). Määruses (EL) nr 575/2013 nõutud maksevõime aruandluses võetakse arvesse ainult II samba nõudeid maksevõime suhtarvu või sihtsuhtarvu kohta.

1.1.11. a)

Vormis CA1 esitavad finantsinstitutsioonid omavahendite summa, mis on liigendatud kirjeteks, millest kõnealune summa koosneb. Omavahendite summa sisaldab määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL üleminekusätete kohaldamise kogumõju omavahendite liikide lõikes.

b)

Vormis CA2 esitatakse kokkuvõtlikult koguriskipositsioon, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3.

c)

Vormis CA3 esitatakse suhtarvud, mille puhul on määrusega (EL) nr 575/2013 ette nähtud miinimumtase, teise samba suhtarvud ja mõned muud nendega seotud andmed.

d)

Vormis CA4 esitatakse memokirjed, mida on vaja muu hulgas vormi CA1 kirjete arvutamiseks, samuti direktiivi 2013/36/EL kohaste kapitalipuhvritega seotud teave.

e)

Vormis CA5 esitatakse andmed, mida on vaja määruses (EL) nr 575/2013 olevate omavahendeid käsitlevate üleminekusätete mõju arvutamiseks. Pärast üleminekusätete kehtivusaja lõppu vorm CA5 kaotatakse.

1.1.11.12.13.14. a)

Vormis CA1 esitatavates kirjetes üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi üldiselt arvesse ei võeta. See tähendab, et vormi CA1 kirjete andmed arvutatakse vastavalt lõppsätetele (st nagu üleminekusätteid ei kohaldataks), välja arvatud kirjed, mis kokkuvõtlikult kajastavad üleminekusätete mõju. Iga kapitaliliigi (st esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite) puhul on kolm eri kirjet, milles kajastatakse kõiki üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi.

b)

Üleminekusätted võivad mõjutada ka täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite puudujääki (s.o täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab vastavalt täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid, nagu sätestatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis j ja artikli 56 punktis e) ning seega võivad kõnealuseid puudujääke sisaldavad kirjed kaudselt kajastada üleminekusätete mõju.

c)

Vormi CA5 kasutatakse üksnes määruse (EL) nr 575/2013 üleminekusätete mõju kajastamiseks.

1.1.11.12.13.14.15. a)

Vormides CA1, CA2 või CA5 esitatakse andmed ainult I samba küsimuste kohta.

b)

Vormis CA3 kajastatakse II samba lisanõuete kogumõju maksevõime suhtarvule. Peamiselt keskendutakse seal sihtmääradele. Rohkem seoseid vormidega CA1, CA2 ja CA5 ei ole.

c)

Vorm CA4 sisaldab ühte lahtrit seoses 2. samba kohaste täiendavate omavahendite nõuetega. See lahter ei ole valideerimiseeskirjade kaudu seotud vormi CA3 omavahendite suhtarvudega ja kajastab direktiivi 2013/36/EL artikli 104a lõiget 1, milles on sõnaselgelt märgitud, et täiendavaid omavahendite nõudeid võib käsitada 2. samba otsuste puhul ühe võimalusena.

1.2. C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)

1.2.

1.2.1 Juhised konkreetsete kirjete kohta Rida Viited õigussätetele ja juhised 0010 1. Omavahendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 118 ja artikkel 72 Finantsinstitutsiooni omavahendid võrduvad tema esimese ja teise taseme omavahendite summaga. 0015 1.1 Esimese taseme omavahendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 25 Esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga. 0020 1.1.1. Esimese taseme põhiomavahendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 50 0030 1.1.1.1. Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja ülekurss Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktid a ja b, artiklid 27–30, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 0040 1.1.1.1.1. Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt a ja artiklid 27–31 See hõlmab vastastikuste seltside, ühistute või samalaadsete finantsinstitutsioonide kapitaliinstrumente (määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 27–29). Arvesse ei võeta instrumentidega seotud ülekurssi. Arvesse võetakse avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente, kui täidetud on kõik määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 31 sätestatud tingimused. 0045 1.1.1.1.1.* Millest: avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 31 Avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente võetakse esimese taseme põhiomavahendites arvesse, kui täidetud on kõik määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 31 sätestatud tingimused. 0050 1.1.1.1.2* Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõike 1 punktid b, l ja m. Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel. Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. 0060 1.1.1.1.3 Ülekurss Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 124 ja artikli 26 lõike 1 punkt b. Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selles punktis kajastatav summa on kirjega Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid seotud osa. 0070 1.1.1.1.4 (-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Aruandva finantsinstitutsiooni või konsolideerimisgrupi hoitavad esimese taseme põhiomavahendid aruandekuupäeva seisuga ja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide summad, mis tuleb maha arvata vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 28 lõikele 2. Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 42 sätestatud erandeid. Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid alla, ei kajastata sellel real. Kajastatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi. Kirjed 1.1.1.1.4–1.1.1.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.1.1.5 all. 0080 1.1.1.1.4.1 (-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Aruandva finantsinstitutsiooni või konsolideerimisgrupi hoitavad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad kirje 1.1.1.1 alla, ja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide summad, mis tuleb maha arvata vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 28 lõikele 2. Kajastatav summa hõlmab pika netopositsiooni alusel arvutatud osalusi kauplemisportfellis, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 42 punktiga a. 0090 1.1.1.1.4.2 (-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 0091 1.1.1.1.4.3 (-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 0092 1.1.1.1.5. (-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile f arvatakse maha enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille ostmiseks on finantsinstitutsioonil olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus. 0130 1.1.1.2 Jaotamata kasum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt c ja artikli 26 lõige 2 Jaotamata kasum hõlmab eelmiste aastate jaotamata kasumit koos aruandeperioodi aktsepteeritava vahekasumi või aastakasumiga. 0140 1.1.1.2.1 Eelmiste aastate jaotamata kasum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 123 ja artikli 26 lõike 1 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 123 on jaotamata kasum määratletud kui eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses. 0150 1.1.1.2.2 Aktsepteeritav kasum või kahjum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 121, artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikega 2 lubatakse pädevate asutuste eelneval nõusolekul võtta jaotamata kasumina arvesse aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit, kui täidetud on teatavad tingimused. Teiselt poolt arvatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile a esimese taseme põhiomavahenditest maha kahjum. 0160 1.1.1.2.2.1 Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a Kajastatav summa on raamatupidamise kasumiaruandes kajastatav kasum või kahjum. 0170 1.1.1.2.2.2 (-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõige 2 Sellel real ei kajastata mingit arvu, kui finantsinstitutsioon on aruandeperioodil kajastanud kahjumit, sest kahjum arvestatakse esimese taseme põhiomavahenditest täielikult maha. Kui finantsinstitutsioon kajastab kasumit, kajastatakse osa, mis ei ole aktsepteeritav vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikele 2 (st auditeerimata kasum ning prognoositavad väljamaksed või dividendid). Oluline on, et kasumi puhul arvatakse maha vähemalt vahedividendid. 0180 1.1.1.3 Muu akumuleeritud koondkasum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 100 ja artikli 26 lõike 1 punkt d Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist ja enne usaldatavusfiltrite kohaldamist. Kajastatav summa tehakse kindlaks vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 13 lõikele 4. 0200 1.1.1.4 Muud reservid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 117 ja artikli 26 lõike 1 punkt e Määruses (EL) nr 575/2013 on muud reservid määratletud kui kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis. Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist. 0210 1.1.1.5. Üldine pangandusreserv Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 112 ja artikli 26 lõike 1 punkt f Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 38 on üldine pangandusreserv (ehk üldise pangandusriski fond) määratletud kui summad, mida krediidiasutus otsustab reserveerida sellise riski katmiseks, kui teatav pangandusega seotud risk selle tingib. Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist. 0220 1.1.1.6. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 483 lõiked 1, 2 ja 3 ning artiklid 484–487 Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt esimese taseme põhiomavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5. 0230 1.1.1.7. Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 120 ja artikkel 84 Tütarettevõtjate kõigi selliste vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka. 0240 1.1.1.8. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 479 ja 480 Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste korrigeerimine. See kirje saadakse otse vormist CA5. 0250 1.1.1.9. Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 32–35 0260 1.1.1.9.1. (-) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 32 lõige 1 Kajastatav summa on väärtpaberistatud varadest tulenev finantsinstitutsiooni omakapitali suurenemine vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. See kirje hõlmab näiteks võimendusest saadavat tulu, millest tuleneb finantsinstitutsiooni müügitulu või väärtpaberistamise tehingu algataja puhastulu, mis tekib väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja parandab väärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteeti. 0270 1.1.1.9.2. Rahavoogude riskimaandamise reserv Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 33 lõike 1 punkt a Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui rahavoogude riskimaandamisest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile. Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist. 0280 1.1.1.9.3. Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb finantsinstitutsiooni enda krediidiriski muutusest Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 33 lõike 1 punkt b Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui finantsinstitutsiooni enda krediidiriski muutusest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile. Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta. 0285 1.1.1.9.4. Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast finantsinstitutsiooni enda krediidiriskist Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 33 lõike 1 punkt c ja artikli 33 lõige 2 Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui finantsinstitutsiooni enda krediidiriski muutusest saadakse kahju, ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile. Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta. 0290 1.1.1.9.5. (-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 34 ja 105 Kauplemisportfelli või kauplemisportfelliväliste riskipositsioonide õiglase väärtuse korrigeerimine tulenevalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 kohastest rangematest usaldusväärse hindamise nõuetest. 0300 1.1.1.10. (-) Firmaväärtus Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 113, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikkel 37 0310 1.1.1.10.1. (-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 113 ja artikli 36 lõike 1 punkt b Firmaväärtus on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje all kajastatav summa on sama mis bilansis kajastatav summa. 0320 1.1.1.10.2. (-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 37 punkt b ja artikkel 43 0330 1.1.1.10.3. Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 37 punkt a Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui firmaväärtus väheneb või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse. 0335 1.1.1.10.4. Kolmandatele isikutele omistatavate tütarettevõtjate konsolideerimisest tuleneva tütarettevõtjate firmaväärtuse raamatupidamislik ümberhindlus Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 37 punkt c Tütarettevõtjate sellise firmaväärtuse arvestusliku ümberhindamise summa, mis on saadud tütarettevõtjate konsolideerimisel ja mis on seotud isikutega, kes ei ole I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad. 0340 1.1.1.11. (-) Muu immateriaalne vara Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 115, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikli 37 punktid a ja c Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. 0350 1.1.1.11.1. (-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 115 ja artikli 36 lõike 1 punkt b Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. Siin kajastatav summa vastab kohaldatava raamatupidamisstandardi kohaselt bilansis kajastatud immateriaalse vara summale, välja arvatud firmaväärtus ja usaldusväärselt hinnatud tarkvaravara summa, mida ei ole maha arvatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile b. 0352 1.1.1.11.1.1 (-) Millest muu immateriaalse varana kajastatav tarkvaravara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 115 ja artikli 36 lõike 1 punkt b Immateriaalse varana kajastatud tarkvaravara summa, mis on maha arvatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile b ja delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artiklile 13a. Kajastatavas summas ei võeta arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 37 punktis a sätestatud käsitluse kohaldamisega seotud mõju seoses kõnealuse tarkvaravaraga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustustega. Kui finantsinstitutsioon otsustab delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artiklis 13a sätestatud käsitluse kohaldamise asemel oma tarkvaravara täielikult maha arvata vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 3, vastab sellel real kajastatav summa kohaldatava raamatupidamisstandardi kohaselt immateriaalse varana kajastatud tarkvaravara summale. 0360 1.1.1.11.2 Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 37 punkt a Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mis kustutataks, kui muu immateriaalse vara puhul kui firmaväärtus ja usaldusväärselt hinnatud tarkvaravara, mis on välja jäetud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamisest vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artiklile 13a, selle väärtus langeks või selle kajastamine lõpetataks vastavalt asjaomasele raamatupidamisstandardile. 0362 1.1.1.11.2.1 Immateriaalse varana kajastatava tarkvaravaraga seonduvad edasilükkunud tulumaksu kohustused Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 37 punkt a Edasilükkunud tulumaksu kohustuste osa, mis on seotud immateriaalse varana kajastatud tarkvaravara summaga, mis on maha arvatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile b ja delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artiklile 13a või määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 3. 0365 1.1.1.11.3. Kolmandatele isikutele omistatavate tütarettevõtjate konsolideerimisest tuleneva tütarettevõtjate muu immateriaalse vara raamatupidamislik ümberhindlus Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 37 punkt c Tütarettevõtjate sellise muu immateriaalse vara kui firmaväärtus arvestusliku ümberhindamise summa, mis on saadud tütarettevõtjate konsolideerimisel ja mis on seotud isikutega, kes ei ole I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad. 0370 1.1.1.12. (-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38 0380 1.1.1.13. (-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt d ning artiklid 40, 158 ja 159 Kajastatavat summat ei vähendata tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara taseme suurenemise või muu täiendava maksumõju võrra, mis võib aset leida, kui eraldised tõuseksid oodatava kahjuga samale tasemele (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 40). 0390 1.1.1.14. (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 109, artikli 36 lõike 1 punkt e ja artikkel 41 0400 1.1.1.14.1. (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 36 lõike 1 punkt e Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on määratletud kui kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist. Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale summale (kui kajastatakse eraldi). 0410 1.1.1.14.2. Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktid 108 ja 109 ning artikli 41 lõike 1 punkt a Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse. 0420 1.1.1.14.3. Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida finantsinstitutsioon saab piiramatult kasutada Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 41 lõike 1 punkt b Selle kirje all kajastatakse mis tahes summat ainult juhul, kui pädev asutus on andnud eelneva nõusoleku vähendada kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summat, mis kuulub mahaarvamisele. Sellel real kajastatavatele varadele määratakse krediidiriski nõuete kohaldamisel riskikaal. 0430 1.1.1.15. (-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 36 lõike 1 punkt g ja artikkel 44 Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada finantsinstitutsiooni omavahendeid. Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjeid. 0440 1.1.1.16. (-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt j Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid. See summa arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest. 0450 1.1.1.17. (-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada 1250 % riskikaalu Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 36, artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt i ja artiklid 89–91 Oluline osalus on määratletud kui otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile i võib alternatiivina arvata olulise osaluse maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada 1250 % riskikaalu. 0460 1.1.1.18. (-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1250 % Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 1 punkt b, artikli 245 lõike 1 punkt b ja artikli 253 lõige 1 Selle kirje all kajastatakse väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse 1250 % riskikaalu, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii). 0470 1.1.1.19. (-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1250 % Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii ja artikli 379 lõige 3 Reguleerimata väärtpaberiülekannete suhtes kohaldatakse 1250 % riskikaalu alates viiendast päevast pärast teist lepingulist makset või ülekande poolt kuni tehingu lõppemiseni vastavalt arveldusriski puhul kohaldatavatele omavahendite nõuetele. Alternatiivina võib need esimese taseme põhiomavahenditest maha arvata (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii). Viimati märgitud juhul tuleb neid kajastada selle kirje all. 0471 1.1.1.20 (-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu finantsinstitutsioon ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada 1250 % riskikaalu Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iv ja artikli 153 lõige 8 Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile iv, võib alternatiivina positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu finantsinstitutsioon ei saa sisereitingute meetodi kohaselt välja selgitada, esimese taseme põhiomavahenditest maha arvata (kasutades seda kirjet) või kohaldada neile 1250 % riskikaalu. 0472 1.1.1.21 (-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1250 % Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt v ja artikli 155 lõige 4 Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile v võib alternatiivina arvata sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada neile 1250 % riskikaalu. 0480 1.1.1.22 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 36 lõike 1 punkt h, artiklid 43–46, artikli 49 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 79 Esimese taseme põhiomavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa finantsinstitutsiooni osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut. Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui rakendatakse konsolideerimist (artikli 49 lõiked 2 ja 3). 0490 1.1.1.23 (-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis a sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel (vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõike 5 punktile b mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest (millest on maha arvatud see osa seotud edasilükkunud tulumaksu kohustustest, mis on jaotatud edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest). 0500 1.1.1.24 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 36 lõike 1 punkt i, artiklid 43, 45, 47, artikli 48 lõike 2 punkt b, artikli 49 lõiked 1, 2 ja 3 ning artikkel 79 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõike 1 punktis b sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa finantsinstitutsiooni osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering. Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui rakendatakse konsolideerimist (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõiked 1, 2 ja 3). 0510 1.1.1.25 (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõige 2 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõikes 2 sätestatud 17,65 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ning finantsinstitutsiooni otsesest, kaudsest ja sünteetilisest osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering. 0511 1.1.1.25.1 (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist, mis on seotud selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering 0512 1.1.1.25.2 (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist, mis on seotud ajutistest erinevustest tingitud edasilükkunud tulumaksu varaga 0513 1.1.1.25A (-) Ebapiisav viivisnõuete kate Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt m ja artikkel 47c 0514 1.1.1.25B (-) Miinimumväärtuses kohustuste puudujääk Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt n ja artikli 132c lõige 2 0515 1.1.1.25C (-) Muud eeldatavad maksud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt l Esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, mis on arvutamise ajal eeldatavad (v.a maksud, mis on juba muudel esimese taseme põhiomavahendite kirjete ridadel arvesse võetud, vähendades asjaomase esimese taseme põhiomavahendite kirje summat). 0520 1.1.1.26 Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 469–478 ja 481 Üleminekusätetest tulenev mahaarvamiste korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5. 0524 1.1.1.27 (-) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 3 Kui finantsinstitutsioon otsustab delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artiklis 13a sätestatud käsitluse kohaldamise asemel oma tarkvaravara täielikult maha arvata vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 3, ei kajastata täiendavat mahaarvatud summat sellel real, vaid real 0352. 0529 1.1.1.28 Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje / mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui esimese taseme põhiomavahendite elementi või selle mahaarvamisele vastavat elementi ei saa kajastada ühes ridadest 020–524. Seda rida ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse). 0530 1.1.2 TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 61 0540 1.1.2.1 Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja ülekurss Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt a, artiklid 52, 53 ja 54, artikli 56 punkt a ja artikkel 57 0551 1.1.2.1.1 Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt a ning artiklid 52, 53 ja 54 Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. 0560 1.1.2.1.2 (*) Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punktid c, e ja f Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel. Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. 0571 1.1.2.1.3 Ülekurss Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt b Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selles punktis kajastatav summa on kirjega Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid seotud osa. 0580 1.1.2.1.4 (-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57 Aruandva finantsinstitutsiooni või konsolideerimisgrupi hoitavad täiendavad esimese taseme omavahendid aruandekuupäeva seisuga ja täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summad, mis tuleb maha arvata vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 28 lõikele 2. Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 57 sätestatud erandeid. Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid alla, ei kajastata sellel real. Kajastatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi. Kirjed 1.1.2.1.4–1.1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.2.1.5 all. 0590 1.1.2.1.4.1 (-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 144, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57 Aruandva finantsinstitutsiooni või konsolideerimisgrupi hoitavad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad kirje 1.1.2.1.1 alla, ja täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summad, mis tuleb maha arvata vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 28 lõikele 2. 0620 1.1.2.1.4.2 (-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkt ii, artikli 56 punkt a ja artikkel 57 0621 1.1.2.1.4.3 (-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57 0622 1.1.2.1.5 (-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt a ja artikkel 57 Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punktile a tuleb maha arvata enda need täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille finantsinstitutsioon võiks olla olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel kohustatud ostma. 0660 1.1.2.2 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 483 lõiked 4 ja 5, artiklid 484–487 ning artiklid 489 ja 491 Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt täiendavate esimese taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5. 0670 1.1.2.3 Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 83, 85 ja 86 Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka. Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 83). 0680 1.1.2.4 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 480 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate esimese taseme omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5. 0690 1.1.2.5 (-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 56 punkt b ja artikkel 58 Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada finantsinstitutsiooni omavahendeid. Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid. 0700 1.1.2.6 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt c ning artiklid 59, 60 ja 79 Täiendavatest esimese taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa finantsinstitutsiooni osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut. 0710 1.1.2.7 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 27 ja artikli 56 punkt d ning artiklid 59 ja 79 Finantsinstitutsiooni osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, arvatakse täielikult maha. 0720 1.1.2.8 (-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt e Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest). 0730 1.1.2.9 Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 472, 473a, 474, 475, 478 ja 481 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5. 0740 1.1.2.10 Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt j Täiendavad esimese taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui täiendavad esimese taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad täiendavad esimese taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid, tuleb maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest. Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.1.2.1– 1.1.2.12 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.1.16 puhul sama arvu vastupidise märgiga. 0744 1.1.2.11 (-) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 3 0748 1.1.2.12 Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje / mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui täiendavate esimese taseme omavahendite elementi või selle mahaarvamist ei saa kajastada ühes ridadest 530–744. Seda rida ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse). 0750 1.2 TEISE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 71 0760 1.2.1 Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja ülekurss Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt a, artiklid 63–65, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 0771 1.2.1.1 Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt a ning artiklid 63 ja 65 Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. Kapitaliinstrumendid võivad hõlmata omakapitali või kohustusi (sh kõlblikkuskriteeriumidele vastavad allutatud laenud). 0780 1.2.1.2 (*) Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 punktid c, e ja f ning artikkel 64 Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel. Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. Kapitaliinstrumendid võivad hõlmata omakapitali või kohustusi (sh allutatud laenud). 0791 1.2.1.3 Ülekurss Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt b ja artikkel 65 Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selles punktis kajastatav summa on kirjega Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid seotud osa. 0800 1.2.1.4 (-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 punkti b alapunkt i, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 Aruandva finantsinstitutsiooni või konsolideerimisgrupi hoitavad teise taseme omavahendid aruandekuupäeva seisuga ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summad, mis tuleb maha arvata vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 28 lõikele 2. Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 67 sätestatud erandeid. Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid alla, ei kajastata sellel real. Kajastatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi. Kirjed 1.2.1.4–1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.2.1.5 all. 0810 1.2.1.4.1 (-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 Aruandva finantsinstitutsiooni või konsolideerimisgrupi hoitavad teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad kirje 1.2.1.1 alla, ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summad, mis tuleb maha arvata vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 28 lõikele 2. 0840 1.2.1.4.2 (-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 0841 1.2.1.4.3 (-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 0842 1.2.1.5 (-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punkt a ja artikkel 67 Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punktile a tuleb maha arvata enda need teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille finantsinstitutsioon võiks olla olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel kohustatud ostma. 0880 1.2.2 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 483 lõiked 6 ja 7, artiklid 484, 486, 488, 490 ja 491 Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt teise taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5. 0890 1.2.3 Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 83, 87 ja 88 Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka. Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 83). 0900 1.2.4 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 480 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5. 0910 1.2.5 Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt d Finantsinstitutsioonide puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodil, sisaldab see kirje positiivseid summasid, mis tulenevad eraldiste ja oodatava kahju võrdlemisest ning mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena. 0920 1.2.6 Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt c Finantsinstitutsioonide puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara standardmeetodil, sisaldab see kirje üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi, mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena. 0930 1.2.7 (-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 66 punkt b ja artikkel 68 Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada finantsinstitutsiooni omavahendeid. Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse teise ja kolmanda taseme omavahendite kirjeid. 0940 1.2.8 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 27 ja artikli 66 punkt c ning artiklid 68–70 ja 79 Teise taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa finantsinstitutsiooni osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut. 0950 1.2.9 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 27 ja artikli 66 punkt d ning artiklid 68, 69 ja 79 Finantsinstitutsiooni osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, arvatakse täielikult maha. 0955 1.2.9A (-) Kõlblikest kohustustest mahaarvamiste summa, mis ületab kõlblikke kohustusi Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punkt c 0960 1.2.10 Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 472, 473a, 476, 477, 478 ja 481 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5. 0970 1.2.11 Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt e Teise taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et teise taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui teise taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad teise taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid, tuleb maha arvata täiendavatest esimese taseme omavahenditest. Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.2.1–1.2.13 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.2.8 puhul sama arvu vastupidise märgiga. 0974 1.2.12 (-) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 3 0978 1.2.13 Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud See rida võimaldab paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje / mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui teise taseme omavahendite elementi või sellest mahaarvamist ei saa kajastada ühes ridadest 750–974. Seda rida ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse).

1.3. C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)

1.3.

1.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta Rida Viited õigussätetele ja juhised 0010 1. KOGURISKIPOSITSIOON Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõige 3 a ning artiklid 95, 96 ja 98 0020 1.* Millest: määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul. 0030 1.** Millest: määruse (EL) nr 575/2013 artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingute puhul. 0040 1.1 RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punktid a ja f 0050 1.1.1. Standardmeetod Vormid CR SA ja SEC SA koguriskipositsiooni tasemel. 0051 1.1.1.* Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 124 põhjal Finantsinstitutsioonid kajastavad aruannetes pärast Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerimist teada antud rangemate usaldatavusnõuete täitmiseks vajalikke lisariskipositsioone määruse (EL) nr 575/2013 artikli 124 lõigete 2 ja 5 kohaselt. 0060 1.1.1.1. Standardmeetodikohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid Vorm CR SA koguriskipositsiooni tasemel. Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 112 osutatud standardmeetodikohased riskipositsiooniklassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid. 0070 1.1.1.1.01. Keskvalitsused ja keskpangad Vt vorm CR SA. 0080 1.1.1.1.02. Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused Vt vorm CR SA. 0090 1.1.1.1.03. Avaliku sektori asutused Vt vorm CR SA. 0100 1.1.1.1.04. Mitmepoolsed arengupangad Vt vorm CR SA. 0110 1.1.1.1.05. Rahvusvahelised organisatsioonid Vt vorm CR SA. 0120 1.1.1.1.06. Finantsinstitutsioonid Vt vorm CR SA. 0130 1.1.1.1.07. Äriühingud Vt vorm CR SA. 0140 1.1.1.1.08. Jaenõuded Vt vorm CR SA. 0150 1.1.1.1.09. Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid Vt vorm CR SA. 0160 1.1.1.1.10. Makseviivituses olevad riskipositsioonid Vt vorm CR SA. 0170 1.1.1.1.11. Eriti suure riskiga seotud kirjed Vt vorm CR SA. 0180 1.1.1.1.12. Pandikirjad Vt vorm CR SA. 0190 1.1.1.1.13. Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga finantsinstitutsioonide ning äriühingute vastu Vt vorm CR SA. 0200 1.1.1.1.14. Investeerimisfondi aktsiad ja osakud Vt vorm CR SA. 0210 1.1.1.1.15. Omakapital Vt vorm CR SA. 0211 1.1.1.1.16. Muud kirjed Vt vorm CR SA. 0212 1.1.1.1.16.1 Millest: immateriaalse varana kajastatav tarkvaravara Riskiga kaalutud vara, mis on seotud immateriaalse varana kajastatud tarkvaravara osaga, mida ole maha arvatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile b, vaid mida on riskiga kaalutud vastavalt kõnealuse määruse artikli 113 lõikele 5. 0240 1.1.2 Sisereitingute meetod 0241 1.1.2* Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 164 põhjal Finantsinstitutsioonid kajastavad aruannetes pärast Euroopa Pangandusjärelevalvele teatamist neile teada antud rangemate usaldatavusnõuete täitmiseks vajalikke lisariskipositsioone määruse (EL) nr 575/2013 artikli 164 lõigete 5 ja 7 kohaselt. 0242 1.1.2** Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 124 põhjal Finantsinstitutsioonid kajastavad aruannetes pärast Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerimist pädevate asutuste määratud rangemate usaldatavusnõuete täitmiseks vajalikke lisariskipositsioone määruse (EL) nr 575/2013 artikli 124 lõigete 2 ja 5 kohaselt ning tagatise turuväärtuse lubatud piiridega seotud positsioone määruse (EL) nr 575/2013 artikli 125 lõike 2 punkti d ja artikli 126 lõike 2 punkti d kohaselt. 0250 1.1.2.1 Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära või ümberhindlustegurite sisehinnanguid). 0260 1.1.2.1.01 Keskvalitsused ja keskpangad Vt vorm CR IRB. 0270 1.1.2.1.02 Finantsinstitutsioonid Vt vorm CR IRB. 0280 1.1.2.1.03 Äriühingud – VKEd Vt vorm CR IRB. 0290 1.1.2.1.04 Äriühingud – eriotstarbelised laenud Vt vorm CR IRB. 0300 1.1.2.1.05 Äriühingud – muud Vt vorm CR IRB. 0310 1.1.2.2 Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid). 0320 1.1.2.2.01 Keskvalitsused ja keskpangad Vt vorm CR IRB. 0330 1.1.2.2.02 Finantsinstitutsioonid Vt vorm CR IRB. 0340 1.1.2.2.03 Äriühingud – VKEd Vt vorm CR IRB. 0350 1.1.2.2.04 Äriühingud – eriotstarbelised laenud Vt vorm CR IRB. 0360 1.1.2.2.05 Äriühingud – muud Vt vorm CR IRB. 0370 1.1.2.2.06 Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga Vt vorm CR IRB. 0380 1.1.2.2.07 Jaenõuded – tagatud mitte-VKEde kinnisvaraga Vt vorm CR IRB. 0390 1.1.2.2.08 Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad Vt vorm CR IRB. 0400 1.1.2.2.09 Jaenõuded – muud VKEdega seotud Vt vorm CR IRB. 0410 1.1.2.2.10 Jaenõuded – muud mitte-VKEdega seotud Vt vorm CR IRB. 0420 1.1.2.3 Sisereitingute meetodi kohane omakapital Vt vorm CR EQU IRB. 0450 1.1.2.5 Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 156. 0455 1.1.2.5.1 Millest immateriaalse varana kajastatav tarkvaravara Riskiga kaalutud vara, mis on seotud immateriaalse varana kajastatud tarkvaravara osaga, mida ole maha arvatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile b, vaid mida on riskiga kaalutud vastavalt kõnealuse määruse artiklile 156. 0460 1.1.3 Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 307, 308 ja 309 0470 1.1.4 Väärtpaberistamise positsioonid Vt vorm CR SEC. 0490 1.2 KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKI PUHUL Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikli 92 lõike 4 punkt b 0500 1.2.1 Kauplemisportfelliväline arveldus-/ülekanderisk Vt vorm CR SETT. 0510 1.2.2 Kauplemisportfelli arveldus-/ülekanderisk Vt vorm CR SETT. 0520 1.3 KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt i, punkti c alapunktid i ja iii ning artikli 92 lõike 4 punkt b 0530 1.3.1 Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul 0540 1.3.1.1 Kaubeldavad võlainstrumendid Vorm MKR SA TDI kõigi valuutade tasemel. 0550 1.3.1.2 Omakapital Vorm MKR SA EQU kõigi riigisiseste turgude tasemel. 0555 1.3.1.3 Investeerimisfondides olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 348 lõige 1, artikli 350 lõike 3 punkt c ja artikli 364 lõike 2 punkt a Koguriskipositsioon investeerimisfondides olevate positsioonide puhul, kui kapitalinõuded arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 348 lõike 1 kohaselt kas otsekohe või pärast kõnealuse määruse artikli 350 lõike 3 punktis c määratletud piirmäära kohaldamist. Määruse (EL) nr 575/2013 ei ole kõnealuseid positsioone otseselt määratud intressipositsiooni riski ega aktsiariski alla. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 348 lõike 1 esimese lause kohase meetodi kohaldamisel on kajastatav summa 32 % asjaomasest investeerimisfondis olevast netopositsioonist, korrutatuna 12,5ga. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 348 lõike 1 teise lause kohase erimeetodi kohaldamisel kajastatakse kas summat, mis vastab 32 %-le asjaomasest investeerimisfondis olevast netopositsioonist, korrutatuna 12,5ga, või summat, mis vastab 40 %-le kõnealusest netopositsioonist, millest on lahutatud kõnealuses fondis oleva positsiooniga seotud valuutariskist tulenevate omavahendite nõuded, korrutatuna 12,5ga, olenevalt sellest, kumb neist summadest on väiksem. 0556 1.3.1.3.* Memokirje: üksnes kaubeldavatesse võlainstrumentidesse investeerinud investeerimisfondid Koguriskipositsioon investeerimisfondides olevate positsioonide puhul, kui fond on investeerinud üksnes intressipositsiooni riskiga instrumentidesse. 0557 1.3.1.3.** Üksnes omakapitaliinstrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse investeerinud investeerimisfondid Koguriskipositsioon investeerimisfondides olevate positsioonide puhul, kui fond on investeerinud üksnes aktsiariskiga instrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse või kui fondide koostisosad ei ole teada. 0560 1.3.1.4 Valuuta Vt vorm MKR SA FX. 0570 1.3.1.5 Kaubad Vt vorm MKR SA COM. 0580 1.3.2 Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul Vt vorm MKR IM. 0590 1.4 KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkt e ja artikli 92 lõike 4 punkt b Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul on see element võrdne nulliga. 0600 1.4.1 Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk Vt vorm OPR. 0610 1.4.2 Standardmeetodil / alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk Vt vorm OPR. 0620 1.4.3 Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk Vt vorm OPR. 0630 1.5 PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõige 2, artikli 96 lõige 2, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt a Üksnes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul. Vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 97 Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 96 osutatud investeerimisühingud kajastavad artiklis 97 osutatud summat, mida on korrutatud 12,5ga. Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 95 osutatud investeerimisühingud kajastavad järgmiselt. 0640 1.6 KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkt d Vt vorm CVA. 0650 1.6.1 Täiustatud meetod Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 383. Vt vorm CVA. 0660 1.6.2 Standardmeetod Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 384. Vt vorm CVA. 0670 1.6.3. Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 385. Vt vorm CVA. 0680 1.7 KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt ii ja artiklid 395–401 0690 1.8 MUUD RISKIPOSITSIOONID Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 3, 458 ja 459 ning riskipositsioonid, mida ei saa kajastada kirjete 1.1–1.7 all. Finantsinstitutsioonid kajastavad summasid, mida on vaja järgneva järgimiseks. Rangemad usaldatavusnõuded, mille on kehtestanud komisjon vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 458 ja 459. Määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon. Käesolev kirje ei ole seotud üksikasju sisaldava (Details) vormiga. 0710 1.8.2 Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 põhjal Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 458 0720 1.8.2* Millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 458 0730 1.8.2** Millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 458 0740 1.8.2*** Millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 458 0750 1.8.3 Millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 459 põhjal Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 459 0760 1.8.4. Millest: määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 3 Kajastatakse täiendav riskipositsioon. See hõlmab ainult täiendavaid summasid (nt kui riskipositsioonil 100 on riskikaal 20 % ning finantsinstitutsioon kohaldab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 3 põhjal 50 % riskikaalu, on kajastatav summa 30).

Kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõike 2 punktis a osutatud summa on suurem kui sama lõike punktis b osutatud summa, on kajastatav summa null.

Kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõike 2 punktis b osutatud summa on suurem kui sama lõike punktis a osutatud summa, on kajastatav summa võrdne esimesena nimetatud summast lahutatud viimati nimetatud summaga.

1.4 C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)

1.4

1.4.1 Juhised konkreetsete kirjete kohta Read 0010 1 Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkt a Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on finantsinstitutsiooni esimese taseme põhiomavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist. 0020 2 Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-) Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme põhiomavahendite ülejääki või puudujääki seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõudega (4,5 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid. 0030 3 Esimese taseme omavahendite suhtarv Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkt b Esimese taseme omavahendite suhtarv on finantsinstitutsiooni esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist. 0040 4 Esimese taseme omavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-) Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme omavahendite ülejääki või puudujääki seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõudega (6 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid. 0050 5 Koguomavahendite suhtarv Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkt c Koguomavahendite suhtarv on finantsinstitutsiooni omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist. 0060 6 Koguomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-) Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna omavahendite ülejääki või puudujääki seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõudega (8 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid. 0130 13 Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarv Järgmiste punktide i ja ii summa: See kirje kajastab järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarvu, mille teeb finantsinstitutsioonile teatavaks pädev asutus. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõue on määratletud EBA SREP GLi punktides 7.4 ja 7.5. Kui pädev asutus ei ole täiendavate omavahendite nõudeid teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i teave. 0140 13.* Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõue: esimese taseme põhiomavahendite vormis Järgmiste punktide i ja ii summa: Kui pädev asutus ei ole teatavaks teinud täiendavate omavahendite nõudeid, mis peavad olema esimese taseme põhiomavahendite vormis, esitatakse üksnes punkti i teave. 0150 13.** Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõue: esimese taseme omavahendite vormis Järgmiste punktide i ja ii summa: Kui pädev asutus ei ole teatavaks teinud täiendavate omavahendite nõudeid, mis peavad olema esimese taseme omavahendite vormis, esitatakse üksnes punkti i teave. 0160 14 Üldise kapitalinõude suhtarv Järgmiste punktide i ja ii summa: See kirje kajastab üldise kapitalinõude suhtarvu, mis on määratletud EBA SREP GLi punktis 7.5. Kui puhvri nõuet ei kohaldata, esitatakse üksnes punkti i teave. 0170 14.* Üldine kapitalinõue: esimese taseme põhiomavahendite vormis Järgmiste punktide i ja ii summa: Kui puhvri nõuet ei kohaldata, esitatakse üksnes punkti i teave. 0180 14.** Üldine kapitalinõue: esimese taseme omavahendite vormis Järgmiste punktide i ja ii summa: Kui puhvri nõuet ei kohaldata, esitatakse üksnes punkti i teave. 0190 15 Üldise kapitalinõude ja 2. samba kapitalisuunise suhtarv Järgmiste punktide i ja ii summa: Kui pädev asutus ei ole 2. samba kapitalisuunist teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i teave. 0200 15.* Üldine kapitalinõue ja 2. samba kapitalisuunis: esimese taseme põhiomavahendite vormis Järgmiste punktide i ja ii summa: Kui pädev asutus ei ole 2. samba kapitalisuunist teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i teave. 0210 15.** Üldine kapitalinõue ja 2. samba kapitalisuunis: esimese taseme omavahendite vormis Järgmiste punktide i ja ii summa: Kui pädev asutus ei ole 2. samba kapitalisuunist teatavaks teinud, esitatakse üksnes punkti i teave. 0220 Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk(+)/puudujääk(-) määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 ja direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a sätestatud nõudeid arvestades Selles kirjes kajastatakse absoluutarvudes esimese taseme põhiomavahendite ülejääki või puudujääki seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis a (4,5 %) ja direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a sätestatud nõuetega (välja arvatud täiendavad omavahendid, mida on vaja kõnealuse artikli lõike 3 kohase ülemäärase finantsvõimenduse riski maandamiseks), sel määral, mil kõnealuse direktiivi artikli 104a nõue tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega. Kui finantsinstitutsioon peab kasutama määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis b ja/või c ja/või direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a sätestatud nõudeid rohkemal määral kui viimati nimetatud nõuet esimese taseme põhiomavahenditega, võetakse kajastatavas üle- või puudujäägis seda arvesse. See summa näitab esimese taseme põhiomavahendeid, mida saab kasutada kombineeritud puhvri nõude ja teiste nõuete täitmiseks. 0300 Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkt a, kõnealuse määruse artikli 473a lõige 8 0310 Esimese taseme omavahendite suhtarv IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkt b, kõnealuse määruse artikli 473a lõige 8 0320 Koguomavahendite suhtarv IFRS 9 üleminekusätteid kohaldamata Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkt c, kõnealuse määruse artikli 473a lõige 8

1.4.1

(i) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud koguomavahendite suhtarv 8 %;

(ii) direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktis a nimetatud täiendavate omavahendite nõuded (2. samba kapitalinõuded) suhtarvuna. Need tuleb kindlaks teha kriteeriumide alusel, mis on kehtestatud EBA suunistes järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise ning järelevalvealaste stressitestide ühise menetluse ja metoodika kohta (EBA SREP GL).

(i) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 4,5 %;

(ii) rea 0130 punktis ii osutatud 2. samba nõuete suhtarvu osa, mis pädeva asutuse nõudel peab olema esimese taseme põhiomavahendite vormis.

(i) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud esimese taseme omavahendite suhtarv 6 %;

(ii) rea 0130 punktis ii osutatud 2. samba nõuete suhtarvu osa, mis pädeva asutuse nõudel peab olema esimese taseme omavahendite vormis.

(i) real 0130 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarv;

(ii) (kui see on õiguspäraselt kohaldatav) direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude suhtarv.

(i) real 0140 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarv esimese taseme põhiomavahendite vormis;

(ii) (kui see on õiguspäraselt kohaldatav) direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude suhtarv.

(i) real 0150 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõude suhtarv esimese taseme omavahendite vormis;

(ii) (kui see on õiguspäraselt kohaldatav) direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude suhtarv.

(i) real 160 osutatud üldise kapitalinõude suhtarv;

(ii) (kui asjakohane) direktiivi 2013/36/EL artikli 104b lõikes 3 nimetatud täiendavate omavahendite suunis-suhtarv (2. samba kapitalisuunis), mille on edastanud pädev asutus. Need tuleb kindlaks teha EBA SREP GLi punkti 7.7.1 kohaselt. 2. samba kapitalisuunis hõlmatakse üksnes juhul, kui pädev asutus on selle finantsinstitutsioonile teatavaks teinud.

(i) real 0170 osutatud üldise kapitalinõude suhtarv esimese taseme põhiomavahendite vormis;

(ii) (kui kohaldatav) rea 0190 punktis ii osutatud 2. samba kapitalisuunise osa, mis pädeva asutuse nõudel peab olema esimese taseme põhiomavahendite vormis. 2. samba kapitalisuunis hõlmatakse üksnes juhul, kui pädev asutus on selle finantsinstitutsioonile teatavaks teinud.

(i) real 0180 osutatud üldise kapitalinõude suhtarv esimese taseme omavahendite vormis;

(ii) (kui kohaldatav) rea 0190 punktis ii osutatud 2. samba kapitalisuunise osa, mis pädeva asutuse nõudel peab olema esimese taseme omavahendite vormis. 2. samba kapitalisuunis hõlmatakse üksnes juhul, kui pädev asutus on selle finantsinstitutsioonile teatavaks teinud.

1.5. C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)

1.5.

1.5.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta Read 0010 1. Edasilükkunud tulumaksu vara kokku Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga. 0020 1.1 Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 39 lõige 2 Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tekkis enne 23. novembrit 2016, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel ja mille suhtes kohaldatakse seega riskikaalu. 0030 1.2 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest ja mille suhtes seega ei kohaldata mingit künnist (st arvatakse täielikult maha esimese taseme põhiomavahenditest). 0040 1.3 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille mahaarvamisel esimese taseme põhiomavahenditest kohaldatakse seega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 kohaseid künniseid 10 % ja 17,65 %. 0050 2. Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga. 0060 2.1 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõiked 3 ja 4 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille puhul ei ole täidetud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused. Seega hõlmab see kirje edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mille võrra vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat firmaväärtust, muud immateriaalset vara või kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida kajastatakse vastavalt vormi CA1 kirjete 1.1.1.10.3, 1.1.1.11.2 ja 1.1.1.14.2 all. 0070 2.2 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 38 0080 2.2.1 Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis ei ole vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõikele 5 määratud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara hulka ja mis tulenevad ajutistest erinevustest. 0090 2.2.2 Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 lõikele 5 määratud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara hulka ja tulenevad ajutistest erinevustest. 0093 2A. Enammakstud maksusumma ja tagasi kantud maksukahjum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 39 lõige 1 Enammakstud maksusumma ja tagasi kantud maksukahjum, mis ei ole omavahenditest maha arvatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 39 lõikele 1. Kajastatav summa on summa enne riskikaalude kohaldamist. 0096 2B. Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 250 % Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõige 4 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mida ei arvata maha vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõikele 1, kuid mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 250 % vastavalt kõnealuse määruse artikli 48 lõikele 4, võttes arvesse sama määruse artikli 470, artikli 478 lõike 2 ja artikli 473a lõike 7 punkti a mõju. Kajastatav summa on edasilükkunud tulumaksu vara summa enne riskikaalu kohaldamist. 0097 2C. Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 0 % Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 469 lõike 1 punkt d, artikkel 470, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mida ei arvata maha vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 469 lõike 1 punktile d, artiklile 470, artikli 478 lõikele 2 ja artikli 473a lõike 7 punktile a, kuid mille suhtes kohaldatakse 0 % riskikaalu vastavalt kõnealuse määruse artikli 472 lõikele 5. Kajastatav summa on edasilükkunud tulumaksu vara summa enne riskikaalu kohaldamist. 0901 2W. Immateriaalse varana kajastatav tarkvaravara, mis on välja jäetud mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahenditest Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt b Finantsinstitutsioonid esitavad usaldusväärselt hinnatud tarkvaravara summa, mis on välja jäetud mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artiklile 13a. 0905 2Y. Täiendavad esimese taseme omakapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss, mis on kohaldatavate raamatupidamisstandardite kohaselt liigitatud omakapitaliks Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa (sh nendega seotud ülekurss), mis on kohaldatava raamatupidamisstandardi kohaselt liigitatud omakapitaliks 0906 2Z. Täiendavad esimese taseme omakapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss, mis on kohaldatavate raamatupidamisstandardite kohaselt liigitatud kohustisteks Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa (sh nendega seotud ülekurss), mis on kohaldatava raamatupidamisstandardi kohaselt liigitatud kohustusteks 0100 3. Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid. 0110 3.1 Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid. 0120 3.1.1. Üldised krediidiriskiga korrigeerimised Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid. 0130 3.1.2. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid. 0131 3.1.3. Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 34, 110 ja 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid. 0140 3.2 Aktsepteeritav oodatav kahju kokku Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid. Kajastatakse ainult makseviivituses mitteolevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju. 0145 4. Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid. 0150 4.1 Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid. 0155 4.2 Aktsepteeritav oodatav kahju kokku Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid. Kajastatakse ainult makseviivituses olevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju. 0160 5 Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt d Sisereitingute meetodit kasutavate finantsinstitutsioonide puhul kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punktile d teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi (võrreldes oodatava kahjuga) suhtes ülempiiri 0,6 % riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud sisereitingute meetodil. Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 0,6 % ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks. 0170 6 Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt c See kirje hõlmab teise taseme omavahenditena aktsepteeritavaid üldiseid krediidiriskiga korrigeerimisi enne ülempiiri kohaldamist. Kajastatakse brutosummana enne maksumõju mahaarvamist. 0180 7 Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt c Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punktile c kohaldatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate krediidiriskiga korrigeerimiste suhtes ülempiiri 1,25 % riskiga kaalutud varast. Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 1,25 % ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks. 0190 8 Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 46 lõike 1 punkt a Selle kirje all kajastatakse künnist, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut. Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 % ga. 0200 9 Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõike 1 punktid a ja b Selle kirje all kajastatakse 10 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest. Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 % ga. 0210 10 Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõige 1 Selle kirje all kajastatakse 10 % künnise kohaldamise järel kohaldatavat 17,65 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest. Künnis arvutatakse nii, et kahe kirje aktsepteeritud summa ei ületa 15 % lõplikest esimese taseme põhiomavahenditest, st esimese taseme põhiomavahenditest, mis on arvutatud pärast kõiki mahaarvamisi ja mille puhul ei ole arvesse võetud üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi. 0225 11 Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 71 alapunkt a 0230 12 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 44, 45, 46 ja 49 0240 12.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 44, 45, 46 ja 49 0250 12.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 44, 46 ja 49 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, välja arvatud: 0260 12.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 45 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0270 12.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45 0280 12.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45 Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides. Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile g. 0290 12.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0291 12.3.1. Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45 0292 12.3.2. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45 0293 12.3.3. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0300 13 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 58, 59 ja 60 0310 13.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 58 ja 59 ning artikli 60 lõige 2 0320 13.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 58 ja artikli 60 lõige 2 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, välja arvatud: 0330 13.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 59 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0340 13.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59 0350 13.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59 Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides. Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punktile b. 0360 13.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0361 13.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59 0362 13.3.1. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59 0363 13.3.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0370 14. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 68, 69 ja 70 0380 14.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 68 ja 69 ning artikli 70 lõige 2 0390 14.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 68 ja artikli 70 lõige 2 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, välja arvatud: 0400 14.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 69 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0410 14.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69 0420 14.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69 Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides. Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punktile b. 0430 14.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0431 14.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69 0432 14.3.1. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69 0433 14.3.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0440 15 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 44, 45, 47 ja 49 0450 15.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 44, 45, 47 ja 49 0460 15.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 44, 45, 47 ja 49 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, välja arvatud: 0470 15.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 45 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0480 15.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45 0490 15.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45 Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides. Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile g. 0500 15.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0501 15.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45 0502 15.3.1. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45 0503 15.3.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 45 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0504 Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering – kohaldatakse riskikaalu 250 % Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõige 4 Finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse tehtud oluliste investeeringute summa, mida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõike 1 kohaselt maha ei arvata, aga millele kohaldatakse sama artikli lõike 4 kohaselt 250 %-list riskikaalu. Kajastatav summa on oluliste investeeringute summa enne riskikaalu kohaldamist. 0510 16. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 58 ja 59 0520 16.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 58 ja 59 0530 16.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 58 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, välja arvatud: 0540 16.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 59 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0550 16.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59 0560 16.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59 Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides. Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punktile b. 0570 16.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0571 16.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59 0572 16.3.1. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59 0573 16.3.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 59 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0580 17. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 68 ja 69 0590 17.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 68 ja 69 0600 17.1.1. Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 68 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, välja arvatud: 0610 17.1.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 69 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0620 17.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69 0630 17.2.1. Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69 Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides. Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punktile b. 0640 17.2.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0641 17.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69 0642 17.3.1. Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69 0643 17.3.2. (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 69 punkti a kohaselt on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui nende lõpptähtaeg on sama või hilisem kui pikal positsioonil või järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. 0650 18. Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha finantsinstitutsiooni esimese taseme põhiomavahenditest Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 46 lõige 4, artikli 48 lõige 4 ja artikli 49 lõige 4 0660 19. Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha finantsinstitutsiooni täiendavatest esimese taseme omavahenditest Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 60 lõige 4 0670 20. Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha finantsinstitutsiooni teise taseme omavahenditest Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 70 lõige 4 0680 21 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 79 Pädev asutus võib ajutiselt loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa. Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 12.1 all. 0690 22 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 79 Pädev asutus võib loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa. Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 15.1 all. 0700 23 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 79 Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa. Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 13,1 all. 0710 24 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 79 Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa. Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 16,1 all. 0720 25 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 79 Pädev asutus võib loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa. Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 14.1 all. 0730 26 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 79 Pädev asutus võib loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa. Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 17.1 all. 0740 27 Kombineeritud puhvri nõue Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 6 0750 Kapitali säilitamise puhver Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129 Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles reas. 0760 Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv Selles reas kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile. Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga. 0770 Finantsinstitutsioonipõhine vastutsükliline kapitalipuhver Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 2 ja artiklid 130 ja 135–140 Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga. 0780 Süsteemse riski puhver Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 5 ning artiklid 133 ja 134 Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga. 0800 Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 3 ja artikkel 131 Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga. 0810 Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 4 ja artikkel 131 Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga. 0820 28 II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded Direktiivi 2013/36/EL artikli 104a lõige 1 Kui pädev asutus otsustab, et finantsinstitutsioon peab tulenevalt II sambast arvutama täiendavad omavahendite nõuded, kajastatakse kõnealuseid täiendavaid omavahendite nõudeid selles reas. 0830 29 Algkapital Direktiivi 2013/36/EL artiklid 12 ja 28–31 ning määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 93 0840 30 Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõike 2 punkt b, artikli 96 lõike 2 punkt b, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt a Kajastatav summa on eespool nimetatud artiklite kohaldamisest tulenev omavahendite nõue. 0850 31 Riigivälised esmased riskipositsioonid Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt käesoleva rakendusmääruse artikli 5 lõikele 5. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist. Riskipositsioone peetakse riigisisesteks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub finantsinstitutsioon. Erandina käesoleva rakendusmääruse artikli 21 lõike 1 punktist a tuleb seda rida täita alati. 0860 32 Esmane koguriskipositsioon Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt käesoleva rakendusmääruse artikli 5 lõikele 5. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist. Riskipositsioone peetakse riigisisesteks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub finantsinstitutsioon. Erandina käesoleva rakendusmääruse artikli 21 lõike 1 punktist a tuleb seda rida täita alati.

1.5.1. a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

b)

summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse mõnd artikli 49 kohast alternatiivi ning

c)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile g.

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning

b)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punktile b.

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning

b)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punktile b.

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

b)

summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse mõnd artikli 49 kohast alternatiivi ning

c)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile g.

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt d) ning

b)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punktile b.

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punkt d) ning

b)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punktile b.

1.6 ÜLEMINEKUSÄTTED ja INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5)

1.6

1.6.116.17.18.19.20.

Üldised märkused Vormis CA5 esitatakse kokkuvõtlikult arvutused omavahendite elementide ja mahaarvamiste kohta, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 465–491, 494a ja 494b kohaseid üleminekusätteid. Vormi CA5 ülesehitus on järgmine: Finantsinstitutsioonid esitavad esimeses neljas veerus esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite korrigeerimised, samuti riskiga kaalutud varade summa. Samuti peavad finantsinstitutsioonid esitama ettenähtud osa veerus 0050 ja aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata veerus 0060. Finantsinstitutsioonid esitavad vormi CA5 elemendid ainult ajavahemikul, mil kohaldatakse üleminekusätteid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 X osale. Mõned üleminekusätted näevad ette mahaarvamist esimese taseme omavahenditest. Kui mahaarvamise või mahaarvamiste jääksumma arvatakse maha esimese taseme omavahenditest ning täiendavaid esimese taseme omavahendeid ei ole selle summa katmiseks piisavalt, arvatakse ülejääk maha esimese taseme põhiomavahenditest.

1.6.116.17. a)

Vormis CA5.1 esitatakse kokkuvõtlikult kogu korrigeerimine, mida tuleb teha omavahendite eri komponentides (esitatakse vormis CA1 vastavalt lõppsätetele) tulenevalt üleminekusätete kohaldamisest. Kõnealuse vormi elemendid esitatakse vormi CA1 omavahendite eri komponentide korrigeerimisena, et kajastada omavahendite komponentides üleminekusätete mõju.

b)

Vormis 5.2 esitatakse täiendavad üksikasjad selliste kapitaliinstrumentide arvutamise kohta, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi.

1.6.221.22.23.24.25.

C 05.01 – Üleminekusätted (CA5.1) Finantsinstitutsioonid kajastavad vormil CA5.1 teavet seoses määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 465–491, 494a ja 494b kohaste üleminekusätete kohaldamisega omavahendite komponentide suhtes, võrreldes määruse (EL) nr 575/2013 II osa II jaotise kohaste lõppsätete kohaldamisega. Finantsinstitutsioonid kajastavad ridades 0060–0065 teavet seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad kapitaliinstrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid. Vormi CA 5.1 real 0060 esitatavad andmed kajastavad määruse (EL) nr 575/2013 26. juuni 2019. aasta versiooni üleminekusätete mõju ja need saab vormi CA 5.2 vastavatest jagudest. Ridadel 0061–0065 kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 494a ja 494b üleminekusätete mõju. Finantsinstitutsioonid kajastavad ridadel 0070–0092 teavet üleminekusätete kohta, mis käsitlevad vähemusosalusi ning tütarettevõtjate emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 479 ja 480). Alates reast 0100 kajastavad finantsinstitutsioonid nende üleminekusätete mõju, mis käsitlevad realiseerimata kasumit ja kahjumit, mahaarvamisi, lisafiltreid ja -mahaarvamisi, ning IFRS 9 mõju. Võib olla juhtusid, kus üleminekusätetest tulenevad mahaarvamised esimese taseme põhiomavahenditest, täiendavatest esimese taseme omavahenditest või teise taseme omavahenditest ületavad finantsinstitutsiooni esimese taseme põhiomavahendeid, täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid. Kui see mõju tuleneb üleminekusätetest, tuleb seda kajastada vormi CA1 vastavates lahtrites. Seega ei hõlma vormi CA5 veergudes kajastatavad korrigeerimised ebapiisava kapitali korral mingit ülekanduvat mõju.

1.6.2.1 Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine 0020 Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine 0030 Teise taseme omavahendite korrigeerimine 0040 Riskiga kaalutud vara korrigeerimine Veerg 0040 hõlmab asjaomaseid summasid, millega tulenevalt üleminekusätetest korrigeeritakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohast koguriskipositsiooni. Kajastatavate summade puhul võetakse arvesse III osa II jaotise 2. või 3. peatüki või III osa IV jaotise sätete kohaldamist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 4. See tähendab, et üleminekusätetest tulenevaid summasid, mille suhtes kohaldatakse III osa II jaotise 2. või 3. peatükki, tuleb kajastada riskiga kaalutud varana, samas kui üleminekusätetest tulenevad summad, mille suhtes kohaldatakse III osa IV jaotise sätteid, peavad kajastama omavahendite nõudeid korrutatuna 12,5ga. Kui veerud 0010–0030 on otseselt seotud vormiga CA1, siis koguriskipositsiooni korrigeerimine ei ole otseselt seotud krediidiriski käsitlevate asjakohaste vormidega. Kui tulenevalt üleminekusätetest on koguriskipositsioonis tehtud korrigeerimisi, võetakse neid otseselt arvesse vormides CR SA, CR IRB, CR EQU IRB, MKR SA TDI, MKR SA EQU või MKR IM. Lisaks kajastatakse nende mõju vormi CA5.1 veerus 0040. Seega on need summad ainult memokirjed. 0050 Kohaldatav protsent 0060 Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata Selles veerus kajastatakse iga instrumendi summat enne üleminekusätete kohaldamist (st korrigeerimiste arvutamise aluseks olevat summat). Read 0010 1. Korrigeerimised kokku Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate eri liiki kapitali korrigeerimiste kogumõju ja kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara. 0020 1.1 Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 483–491 Sellel real kajastatakse eri liiki omavahenditesse kuuluvate selliste instrumentide kogumõju, mille suhtes tulenevalt üleminekusätetest ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid. 0060 1.1.2 Instrumendid, mis ei ole riigiabi Kajastatav summa saadakse tabeli CA5.2 veerust 060. 0061 1.1.3 Eriotstarbelise rahastamisvahendi kaudu emiteeritud instrumendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 494a 0062 1.1.4 Enne 27. juunit 2019 emiteeritud instrumendid, mis ei vasta direktiivi 2014/59/EL artikli 59 kohaste allahindamise ja konverteerimise õigustega seotud kõlblikkuskriteeriumidele või millele kohaldatakse tasaarvestuskorda Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 494b Finantsinstitutsioonid kajastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 494b kohaldamisalas olevate selliste instrumentide summat, mis ei vasta vähemalt ühele kõnealuse määruse artikli 52 lõike 1 punktides p, q ja r ega artikli 63 punktis n, o ja p sätestatud kõlblikkuskriteeriumile. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 494b lõike 2 kohaselt aktsepteeritavate teise taseme instrumentide puhul tuleb järgida kõnealuse määruse artiklis 64 sätestatud amortisatsioonisätteid. 0063 1.1.4.1* Millest: instrumendid, mille allahindamine või konverteerimine ei ole direktiivi 2014/59/EL artikli 59 kohaseid õigusi rakendades seaduslikult ega lepinguliselt kohustuslik Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 494b, artikli 52 lõike 1 punkt p ja artikli 63 punkt n Finantsinstitutsioonid kajastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 494b kohaldamisalas olevate selliste instrumentide summat, mis ei vasta kõnealuse määruse artikli 52 lõike 1 punktis p või artikli 63 punktis n sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele. See hõlmab ka instrumente, mis ei vasta ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punktis q ja r või asjaomasel juhul kõnealuse määruse artikli 63 punktis o ja p sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele. 0064 1.1.4.2* Millest: instrumendid, millele kohaldatakse kolmanda riigi õigust ning direktiivi 2014/59/EL artikli 59 kohaseid õigusi ei saa reaalselt ega õiguslikult jõustatavalt kasutada Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 494b, artikli 52 lõike 1 punkt q ja artikli 63 punkt o Finantsinstitutsioonid kajastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 494b kohaldamisalas olevate selliste instrumentide summat, mis ei vasta kõnealuse määruse artikli 52 lõike 1 punktis q või artikli 63 punktis o sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele. See hõlmab ka instrumente, mis ei vasta ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punktis p ja r või asjaomasel juhul kõnealuse määruse artikli 63 punktis n ja p sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele. 0065 1.1.4.3* Millest: instrumendid, millele kohaldatakse tasaarvestuskorda Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 494b, artikli 52 lõike 1 punkt r ja artikli 63 punkt p Finantsinstitutsioonid kajastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 494b kohaldamisalas olevate selliste instrumentide summat, mis ei vasta kõnealuse määruse artikli 52 lõike 1 punktis r või artikli 63 punktis p sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele. See hõlmab ka instrumente, mis ei vasta ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punktis p ja q või asjaomasel juhul kõnealuse määruse artikli 63 punktis n ja o sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele. 0070 1.2 Vähemusosalused ja samaväärsed omavahendid Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 479 ja 480 Sellel real kajastatakse üleminekusätete mõju vähemusosalustele, mida aktsepteeritakse esimese taseme põhiomavahenditena, kvalifitseeruvatele esimese taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahenditena, ja kvalifitseeruvatele omavahenditele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud teise taseme omaahenditena. 0080 1.2.1 Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 479 Selle rea veerus 060 kajastatav summa on summa, mis varasemalt kehtinud sätete kohaselt kvalifitseerub konsolideeritud reservidena. 0090 1.2.2 Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 84 ja 480 Selle rea veerus 0060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata. 0091 1.2.3 Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 85 ja 480 Selle rea veerus 0060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata. 0092 1.2.4 Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 87 ja 480 Selle rea veerus 0060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata. 0100 1.3 Muud üleminekusätetest tulenevad korrigeerimised Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 468–478 ja 481 Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate korrigeerimiste kogumõju eri liiki omavahenditest tehtavatele mahaarvamistele, realiseerimata kasumile ja kahjumile ning täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele ning kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara. 0111 1.3.1.6 Realiseerimata kasum ja kahjum, mis tuleneb teatavatest keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori asutuste võlgadega seotud riskipositsioonidest Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 468 0112 1.3.1.6.1 millest: summa A Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 468 lõikes 1 esitatud valemi alusel arvutatud summa A 0140 1.3.2 Mahaarvamised Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõige 1 ja artiklid 469–478 Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju mahaarvamistele. 0170 1.3.2.3. Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt c, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478 Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva edasilükkunud tulumaksu vara kindlakstegemisel võtavad finantsinstitutsioonid arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 38 sätteid, mis käsitlevad edasilükkunud tulumaksu vara vähendamist edasilükkunud tulumaksu kohustuste võrra. Selle rea veerus 0060 kajastatav summa: kogusumma vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 469 lõikele 1. 0380 1.3.2.9 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus finantsinstitutsioonil on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 470 lõiked 2 ja 3 Selle rea veerus 0060 kajastatav summa: Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 470 lõige 1 0385 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 469 lõike 1 punkt c, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478 Osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mis ületab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 470 lõike 2 punktis a sätestatud 10 % künnist. 0425 1.3.2.11 Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 471 0430 1.3.3 Täiendavad filtrid ja mahaarvamised Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 481 Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 481 kajastavad finantsinstitutsioonid kirje 1.3.3 all teavet seoses filtrite ja mahaarvamistega, mis on ette nähtud direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 57 ja 66 ning direktiivi 2006/49/EÜ artiklite 13 ja 16 siseriiklike ülevõtmismeetmetega ning mis ei ole ette nähtud II osaga. 0440 1.3.4 IFRS 9 üleminekukorrast tulenevad korrigeerimised Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 473 a Finantsinstitutsioonid kajastavad teavet IFRS 9 üleminekukorrast tulenevate korrigeerimiste kohta vastavalt kohaldatavatele õigussätetele. 0441 Memokirje: muutumatu osa mõju eeldatavale krediidikahjumile Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473a lõikes 1 nimetatud A2,SA ja A2,IRB summa. Summa A2,IRB ei sisalda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473a lõike 5 punktis a nõutud oodatavat kahju. 0442 Memokirje: Muutuva osa mõju eeldatavale krediidikahjumile perioodil 1.1.2018–31.12.2019 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473a lõikes 1 osutatud ja summa. 0443 Memokirje: Muutuva osa mõju eeldatavale krediidikahjumile alates 1.1.2020 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473a lõikes 1 nimetatud A4,SA ja A4,IRB summa. Summa A4,IRB ei sisalda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473a lõike 5 punktides b ja c nõutud oodatavat kahju.

1.6.326. C 05.02 – Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis ei ole riigiabi (CA5.2) Finantsinstitutsioonid esitavad teabe seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad instrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi (määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 484–491).

1.6.326.

1.6.3.1 Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 484 lõiked 3, 4 ja 5 Igasse vastavasse ritta sobivad instrumendid koos seotud ülekursiga. 0020 Piirmäära arvutamise alus Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 486 lõiked 2, 3 ja 4 0030 Kohaldatav protsent Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 486 lõige 5 0040 Piirmäär Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 486 lõiked 2–5 0050 (-) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 486 lõiked 2–5 0060 Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma Kajastatav summa on võrdne vormi CA5.1 rea 060 vastavates veergudes kajastatud summadega. Read 0010 1. Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 484 lõige 3 Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. 0020 2. Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 489 kohast piirangut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 484 lõige 4 0030 2.1 Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 484 lõige 4 ja artikkel 489 Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. 0040 2.2 Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 489 0050 2.2.1 Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 tingimusi Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 489 lõige 3 ja artikli 491 punkt a Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. 0060 2.2.2 Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 tingimusi Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 489 lõige 5 ja artikli 491 punkt a Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. 0070 2.2.3 Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 tingimusi Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 489 lõige 6 ja artikli 491 punkt c Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. 0080 2.3 Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 487 lõige 1 Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse. 0090 3. Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 490 kohast piirangut Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 484 lõige 5 0100 3.1 Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 490 0110 3.2 Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 490 0120 3.2.1. Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 tingimusi Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 490 lõige 3 ja artikli 491 punkt a Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. 0130 3.2.2. Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 tingimusi Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 490 lõige 5 ja artikli 491 punkt a Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. 0140 3.2.3. Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtaega ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 tingimusi Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 490 lõige 6 ja artikli 491 punkt c Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. 0150 3.3 Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 487 lõige 2 Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad teise taseme omavahenditesse.

2. KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

2.

2.1.27.28.29.

ÜLDISED MÄRKUSED Vormid C 06.01 ja C 06.02 esitatakse juhul, kui omavahendite nõuded arvutatakse konsolideeritud alusel. Vorm C 06.02 koosneb neljast osast, millega kogutakse erinevat teavet kõigi üksikute üksuste (sh aruandev finantsinstitutsioon) kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla: Finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 kohast erandit, esitavad teabe ainult veergudes 0010–0060 ja 0250–0400. Kajastatavates andmetes võetakse arvesse kõiki vastava aruandekuupäeva seisuga kohaldatavaid määruse (EL) nr 575/2013 üleminekusätteid.

2.1.27. a)

konsolideerimise alla kuuluvad üksused;

b)

üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta;

c)

teave üksikute üksuste osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes;

d)

teave kapitalipuhvrite kohta.

2.2.30.31. ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA Vormi C 06.02 teise osa (üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta, veerud 0070–0210) eesmärk on koguda teavet krediidiasutuste ja muude reguleeritud finantseerimisasutuste kohta, kelle suhtes tegelikult kohaldatakse asjakohaseid solventsusnõudeid individuaalselt. Selles esitatakse aruandega hõlmatud iga üksuse omavahendite nõuded iga riskikategooria puhul ja omavahendid maksevõime tagamiseks. Osaluste proportsionaalse konsolideerimise korral kajastavad omavahendite nõuetega ja omavahenditega seotud andmed vastavaid proportsionaalseid summasid.

2.3.32.33.34.35.36.37.38.

TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES Vormide C 06.02 ja C 06.01 kolmanda osa (teave määruse (EL) nr 575/2013 kohase konsolideerimise alla kuuluvate kõigi üksuste (sealhulgas üksused, kelle suhtes individuaalselt ei kohaldata asjakohaseid solventsusnõudeid) osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes, veerud 0250–0400) eesmärk on teha kindlaks, millised konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused tekitavad riski ja kaasavad omavahendeid turult, tuginedes olemasolevatele või kergesti ümbertöödeldavatele andmetele, ilma et oleks vaja arvutada omavahendite suhtarvu individuaalsel või allkonsolideeritud alusel. Üksuste tasemel on riski ja omavahendite andmed osa konsolideerimisgrupi andmetest, mitte maksevõime suhtarvu elemendid individuaalsel alusel, ning seega ei tuleks neid omavahel võrrelda. Kolmandas osas võetakse arvesse ka konsolideeritud omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalusi, kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid ja kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid. Kuna vormi kolmandas osas osutatakse osadele, erinevad selles kajastatavad andmed asjakohastel juhtudel andmetest, mida kajastatakse veergudes, mis osutavad üksikasjalikule teabele konsolideerimisgrupi maksevõime kohta. Põhimõtteliselt jäetakse ühtsel viisil välja sama konsolideerimisgrupi sisesed ristpositsioonid, et hõlmata konsolideerimisgrupi konsolideeritud vormis CA kajastatavad summad, lisades summad, mis on kajastatud iga üksuse kohta konsolideerimisgrupi maksevõime vormis. Kui 1 % künnist ei ületata, ei ole otsene seos vormiga CA võimalik. Finantsinstitutsioonid selgitavad välja kõige asjakohasema üksuste vahel jaotamise meetodi, et võtta arvesse võimalikku tururiski ja operatsiooniriski diversifitseerimise mõju. On võimalik, et üks konsolideerimisgrupp kuulub teise konsolideerimisgruppi. See tähendab, et allkonsolideerimisgrupi üksusi kajastatakse eraldi üksuste lõikes kogu konsolideerimisgruppi käsitlevas vormis GS, isegi kui allkonsolideerimisgrupi enda suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid. Kui allkonsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid, esitatakse andmed eraldi üksuste lõikes samuti vormis GS, kuigi kõnealused andmed on esitatud kõrgema konsolideerimisgrupi vormis GS. Finantsinstitutsioon esitab andmed üksuse osa kohta, kui tema osa koguriskipositsioonis on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonist või kui tema osa koguomavahendites on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguomavahenditest. Kõnealust künnist ei kohaldata tütarettevõtjate või allkonsolideerimisgruppide suhtes, kelle omavahendeid (omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalused või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid) võetakse arvesse konsolideerimisgrupi omavahendites.

2.4. C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL) Veerg Juhised 0250–0400 KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED Vt vormis C 06.02 antud juhised. 0410–0480 KAPITALIPUHVRID Vt vormis C 06.02 antud juhised. Read Juhised 0010 KOKKU Kajastatakse kõigis vormi C 06.02 ridades esitatud väärtuste summat.

2.5. C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS) Veerg Juhised 0011–0060 KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED Selle vormi eesmärk on koguda teavet individuaalselt kõigi üksuste kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükile. 0011 NIMI Konsolideerimise alla kuuluva üksuse nimi. 0021 KOOD Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava üksuse puhul kordumatu. Finantsinstitutsioonide ja kindlustusandjate korral peab kood olema LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb esitada kas LEI-kood või selle puudumisel riiklik kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus. 0026 KOODI LIIK Finantsinstitutsioonid märgivad ära, kas veerus 0021 esitatud kood on LEI-kood või mitte. Koodi liik tuleb esitada alati. 0027 RIIKLIK KOOD Finantsinstitutsioonid võivad lisaks esitada ka riikliku koodi, kui kannavad koodiveergu LEI-koodi. 0030 FINANTSINSTITUTSIOON VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH/EI) JAH märgitakse juhul, kui üksuse suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaseid omavahendite nõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega. Muul juhul märgitakse EI. Vähemusosalused: Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 81 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 82 lõike 1 punkti a alapunkt ii Tütarettevõtjate emiteeritud vähemusosaluste ning täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul käsitatakse tütarettevõtjatena, kelle instrumendid on aktsepteeritavad, finantsinstitutsioonid või ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid. 0035 ÜKSUSE LIIK Üksuse liik kajastatakse järgmiste kategooriate alusel: Kui üksuse suhtes ei kohaldata määruset(EL) nr 575/2013 ega direktiivi 2013/36/EL, vaid sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega, tehakse asjakohane kategooria kindlaks nii hästi kui võimalik. 0040 ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF) VÕI INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP) SF märgitakse täielikult konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul. SP märgitakse osaliselt konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul. 0050 RIIGIKOOD Finantsinstitutsioonid märgivad kahetähelise riigikoodi vastavalt standardile ISO 3166-2. 0060 OSALUSE MÄÄR (%) See protsendimäär osutab emaettevõtja tegelikule osalusele tütarettevõtjate kapitalis. Otsese tütarettevõtja täieliku konsolideerimise korral on tegelik osalus näiteks 70 %. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 16 tuleb tütarettevõtjas oleva osaluse kajastamiseks asjaomaste tütarettevõtjate osalused korrutada. 0070–0240 TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID Selles üksikasjalikku teavet käsitlevas jaos (st veerud 0070–0240) kogutakse teavet ainult nende üksuste ja allkonsolideerimisgruppide kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla (määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükk) ja kelle suhtes seega tegelikult kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 kohaseid solventsusnõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega (st kelle puhul on veerus 0030 märgitud JAH). Teave esitatakse kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute finantsinstitutsioonide kohta, kelle suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid, olenemata nende asukohast. Selles osas esitatakse teave vastavalt finantsinstitutsiooni asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele (seepärast ei ole käesoleva vormi puhul vaja teha topeltarvutusi individuaalsel alusel vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni suhtes). Kui riigisiseselt kohaldatavad maksevõime eeskirjad erinevad määruse (EL) nr 575/2013 kohastest eeskirjadest ning võrreldavat jaotust ei ole, esitatakse teave juhul, kui andmed on piisavalt üksikasjalikult kättesaadavad. Seepärast on see osa faktiline vorm, milles esitatakse kokkuvõtlikult konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute finantsinstitutsioonide tehtud arvutused, pidades silmas, et mõnede suhtes kõnealustest finantsinstitutsioonidest võidakse kohaldada erinevaid maksevõime eeskirju. Investeerimisühingute püsivate üldkulude kajastamine Investeerimisühingud võtavad omavahendite suhtarvu arvutamisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 95, 96, 97 ja 98 arvesse püsivate üldkuludega seotud omavahendite nõudeid. Koguriskipositsiooni osa, mis on seotud püsivate üldkuludega, kajastatakse käesoleva vormi veerus 0100. 0070 KOGURISKIPOSITSIOON Märgitakse veergude 0080–0110 summa. 0080 KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud varale (mis on võrdne või samaväärne positsioonidega, mida peab kajastama vormi CA2 real 0040 RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL) ja omavahendite nõuete (mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 0490 KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKI PUHUL) summale. 0090 POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK Selles veerus kajastatav summa vastab omavahendite nõuetele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 0520 KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL. 0100 OPERATSIOONIRISK Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud varale, mis on võrdne või samaväärne summaga, mida peab kajastama vormi CA2 real 0590 KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL. Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid, sealhulgas vormi CA2 rida 0630 PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON. 0110 MUUD RISKIPOSITSIOONID Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool eraldi loetletud. See on vormi CA2 ridade 0640, 0680 ja 0690 summa. 0120–0240 ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI OMAVAHENDITE KOHTA MAKSEVÕIME TAGAMISEKS Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt üksuse või allkonsolideerimisgrupi asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele. 0120 OMAVAHENDID Selles veerus kajastatav summa vastab omavahenditele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahenditega, mida peab kajastama vormi CA1 real 0010 OMAVAHENDID. 0130 MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 82 Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on finantsinstitutsioonid. Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi, ülekursi ja muude reservidega), mida omavad muud isikud kui määruse (EL) nr 575/2013 kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad. Kajastatavas summas võetakse arvesse üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga. 0140 SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 87 lõike 1 punkt b 0150 ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 25 0160 MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 82 Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on finantsinstitutsioonid. Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui määruse (EL) nr 575/2013 kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad. Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga. 0170 SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 85 lõike 1 punkt b 0180 ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 50 0190 MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 81 Selles veerus esitatakse andmed ainult täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on finantsinstitutsioonid, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 lõikes 3 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 84 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel. Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse vähemusosalusena esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui määruse (EL) nr 575/2013 kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad. Kajastatavas summas võetakse arvesse üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga. 0200 SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 lõike 1 punkt b 0210 TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 61 0220 MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 82 ja 83 Selles veerus esitatakse andmed ainult täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on finantsinstitutsioonid, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 85 lõikes 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 85 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 85 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel. Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse vähemusosalusena täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui määruse (EL) nr 575/2013 kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad. Kajastatavas summas võetakse arvesse üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga. 0230 TEISE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 71 0240 MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 82 ja 83 Selles veerus esitatakse andmed ainult täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on finantsinstitutsioonid, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 87 lõikes 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 87 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt kõnealuse määruse artikli 87 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel. Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse vähemusosalusena teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui määruse (EL) nr 575/2013 kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad. Kajastatavas summas võetakse arvesse üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga. 0250–0400 TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES 0250–0290 OSA RISKIS Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva finantsinstitutsiooni suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele. 0250 KOGURISKIPOSITSIOON Märgitakse veergude 0260–0290 summa. 0260 KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara krediidiriski puhul ja arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõuded vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013, välja arvatud summad, mis on seotud muude selliste üksustega tehtud tehingutega, keda võetakse arvesse konsolideerimisgrupi konsolideeritud maksevõime suhtarvu arvutamisel. 0270 POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK Riskipositsioon tururiski puhul arvutatakse iga üksuse tasemel vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013. Üksused kajastavad oma osa konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonis positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul. Selles veerus kajastatav kogusumma peab vastama konsolideeritud aruande real 0520 KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL kajastatud summale. 0280 OPERATSIOONIRISK Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaldamisel võetakse kajastatava operatsiooniriski riskipositsiooni puhul arvesse diversifitseerimise mõju. Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid. 0290 MUUD RISKIPOSITSIOONID Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool loetletud. 0300–0400 OSA OMAVAHENDITES Selles vormi osas ei pea finantsinstitutsioonid täielikult arvutama koguomavahendite suhtarvu iga üksuse tasandil. Veergudes 0300–0350 kajastatakse andmeid nende konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa omavahendites (vähemusosaluse kaudu), kvalifitseeruvates esimese taseme omavahendites või kvalifitseeruvates omavahendites. Võttes arvesse II osa punkti 2.3 viimases lõigus nimetatud künnist, kajastatakse veergudes 0360–0400 andmeid kõigi konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa konsolideeritud omavahendites. Aruandava üksuse alla kuuluvatest muudest üksustest üksusele tulenevaid omavahendeid arvesse ei võeta. Selles veerus kajastatakse ainult netoosa konsolideerimisgrupi omavahendites (peamiselt kolmandatelt isikutelt kaasatud omavahendeid ja akumuleeritud reserve). Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva finantsinstitutsiooni suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele. 0300–0350 KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA Kirje KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA all kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 II osa II jaotise kohaldamisest tulenevat summat, välja arvatud konsolideerimisgrupi muudest üksustest tulenevad omavahendid. 0300 KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 87 0310 KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 85 0320 VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 84 Kajastatav summa on tütarettevõtja vähemusosalus, mis on vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 arvatud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka. 0330 KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 86 Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis on vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 arvatud konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka. 0340 KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 88 Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad omavahendid, mis on vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 arvatud konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka. 0350 MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS 0360–0400 KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 18 Kirje KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID all kajastatav summa tuleneb bilansist, välja arvatud konsolideerimisgrupi muust üksusest tulenevad omavahendid. 0360 KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID 0370 MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID 0380 MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID 0390 MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES Kajastatakse iga üksuse osa konsolideeritud tulemuses (kasum või kahjum (-)). See hõlmab vähemusosalusele omistatavaid tulemusi. 0400 MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS Siin kajastatakse aruandva üksuse firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust seoses tütarettevõtjaga. 0410–0480 KAPITALIPUHVRID Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS järgitakse vormi CA4 üldist struktuuri, kasutades samu aruandluspõhimõtteid. Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS kajastatakse asjakohaseid summasid vastavalt sätetele, mida kohaldatakse kapitalipuhvri nõuete arvutamiseks konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasandil. Seepärast kajastavad kajastatavad kapitalipuhvrite summad iga üksuse osa konsolideerimisgrupi kapitalipuhvrites. Kajastatavad summad põhinevad direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 (sh asjaomased üleminekusätted) siseriiklikel ülevõtmissätetel. 0410 KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUE Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 6 0420 KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129 Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris. 0430 FINANTSINSTITUTSIOONIPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 2, artikkel 130 ja artiklid 135–140 Selles lahtris kajastatakse vastutsüklilise puhvri konkreetset summat. 0440 LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv Selles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud kapitali säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile. 0450 SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 5 ning artiklid 133 ja 134 Selles lahtris kajastatakse süsteemse riski puhvri summat. 0470 GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 3 ja artikkel 131 Selles lahtris kajastatakse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat. 0480 MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER Direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkt 4 ja artikkel 131 Selles lahtris kajastatakse muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.

2.5. a)

krediidiasutus Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 1

b)

investeerimisühing Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 2

c)

finantseerimisasutus (muu) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktid 20, 21 ja 26 Finantseerimisasutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 tähenduses, kes ei kuulu kategooria d, f ega g alla;

d)

(sega)finantsvaldusettevõtja Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktid 20 ja 21

e)

abiettevõtja Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 18

f)

väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 66

g)

pandikirjadega seotud ettevõtja Pandikirjade emiteerimiseks või pandikirjade tagatise hoidmiseks loodud üksus, kui see ei kuulu kategooriate a, b või d–f alla

h)

muud liiki üksus Muu kui punktides a–g osutatud üksus.

3. KREDIIDIRISKI VORMID

3.

3.1.39. ÜLDISED MÄRKUSED Krediidiriski käsitlemisel standardmeetodi ja sisereitingute meetodi kohaselt kasutatakse erinevaid vorme. Kui ületatakse käesoleva rakendusmääruse artikli 5 lõikes 5 sätestatud asjakohaseid künniseid, esitatakse lisaks eraldi vormid krediidiriskiga positsioonide geograafilise jaotuse kohta.

3.1.39.

3.1.1.40.41.42.43.

Selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju Võlgnike (vahetud vastaspooled) ja garantii andjatega seotud riskipositsioone, mis on määratud samasse riskipositsiooni klassi, kajastatakse nii sissevooluna samasse riskipositsiooni klassi kui ka väljavooluna sellest. Riskipositsiooni liik ei muutu kaudse krediidiriski kaitse tõttu. Kui riskipositsioon on tagatud kaudse krediidiriski kaitsega, kajastatakse tagatud osa väljavooluna nt võlgniku riskipositsiooni klassis ja sissevooluna garantii andja riskipositsiooni klassis. Samas riskipositsiooni liik riskipositsiooni klassi muutuse tõttu ei muutu. COREPi aruandlusraamistiku kohane asendusmõju kajastab riskiga kaalumise käsitlust, mida tegelikult kohaldatakse riskipositsiooni tagatud osa suhtes. Seega on riskipositsiooni tagatud osa vastavalt standardmeetodile riskiga kaalutud ja seda kajastatakse vormis CR SA.

3.1.2.44. Vastaspoole krediidiriski kajastamine Vastaspoole krediidiriski positsioonidest tulenevaid riskipositsioone kajastatakse vormis CR SA või CR IRB, olenemata sellest, kas need on kauplemisportfelli välised või kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid.

3.2. C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODIKOHASED KAPITALINÕUDED (CR SA)

3.2.

3.2.1.45. Üldised märkused Vormis CR SA esitatakse asjakohane teave, mis käsitleb krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt. Eelkõige esitatakse üksikasjalik teave järgmise kohta:

3.2.1.45. a)

riskipositsiooni väärtuste jaotus erinevate riskipositsiooni liikide, riskikaalude ja riskpositsiooni klasside lõikes;

b)

krediidiriski maandamiseks kasutatavate krediidiriski maandamise tehnikate summa ja liik.

3.2.2.46.47.48.49.50.51.52.53.54.55.

Vormi CR SA ulatus Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 112 määratakse iga standardmeetodi kohaselt arvutatav riskipositsioon ühte 16st riskipositsiooni klassist, et arvutada omavahendite nõuded. Vormis CR SA esitatakse teave riskipositsiooni klasside kohta kokku ja iga riskipositsiooni kohta eraldi, nagu standardmeetodiga kindlaks tehtud. Koondandmed ja teave iga riskipositsiooni klassi kohta kajastatakse eri mõõtmes. Vormis CR SA ei kajastata järgmisi positsioone: Vorm CR SA hõlmab järgmisi omavahendite nõudeid: Vorm hõlmab kõiki riskipositsioone, mille puhul omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükile koostoimes määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatükiga. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 94 lõiget 1 kohaldavad finantsinstitutsioonid peavad selles vormis kajastama ka oma kauplemisportfelli positsioone (nimetatud määruse artikli 92 lõike 3 punkt b), kui nad kohaldavad kõnealusemääruse III osa II jaotise 2. peatükki kõnealuste positsioonide omavahendite nõuete arvutamiseks (kõnealuse määruse III osa II jaotise 2. ja 6. peatükk ning V jaotis). Seepärast ei esitata selles vormis mitte ainult üksikasjalikku teavet riskipositsiooni liigi kohta (nt bilansilised/bilansivälised kirjed), vaid ka teavet riskikaalude jaotuse kohta vastavas riskipositsiooni klassis. Lisaks hõlmab vorm CR SA memokirjeid (read 0290–0320), et koguda lisateavet kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide kohta ja makseviivituses olevate riskipositsioonide kohta. Kõnealuseid memokirjeid kajastatakse ainult järgmiste riskipositsiooni klasside puhul: Memokirjete kajastamine ei mõjuta vormis CR SA kajastatavate riskiga kaalutud vara arvutamist ei määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktide a–c ja f–h ega ka kõnealuse määruse artikli 112 punktide i ja j kohaste riskipositsiooni klasside puhul. Memokirjed annavad lisateavet riskipositsiooni klasside makseviivituses olevad riskipositsioonid ja kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid võlgnike struktuuri kohta. Nendes ridades kajastatakse riskipositsioone, mille puhul võlgnikke oleks juhul, kui neid riskipositsioone ei oleks määratud riskipositsiooni klassidesse makseviivituses olevad riskipositsioonid või kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid, kajastatud vormis CR SA riskipositsiooni klassides keskvalitsused ja keskpangad, piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused, avaliku sektori asutused, finantsinstitutsioonid, äriühingud ja jaenõuded. Kajastatavad andmed on samad, mida kasutatakse riskiga kaalutud vara arvutamiseks riskipositsiooni klassis makseviivituses olevad riskipositsioonid või kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid. Nt kui riskipositsioon arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 127 ja selle väärtust korrigeeritakse vähem kui 20 %, kajastatakse seda teavet vormi CR SA real 0320 kogusummana ja riskipositsiooni klassis makseviivituses olevad riskipositsioonid. Kui kõnealune riskipositsioon oli enne makseviivituse teket finantsinstitutsiooniga seotud riskipositsioon, kajastatakse seda teavet ka real 0320 riskipositsiooni klassis finantsinstitutsioonid.

3.2.2.46.47.48. a)

riskipositsioonid, mis on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktile m määratud riskipositsiooni klassi väärtpaberistamise positsioonide kirjed, mida kajastatakse vormides CR SEC;

b)

omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid.

3.2.2.46.47.48.49. a)

kauplemisportfelliväline krediidirisk vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükile (standardmeetod), sealhulgas kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk vastavalt kõnealuse määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);

b)

vastaspoole krediidirisk vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);

c)

reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenev arveldusrisk kogu äritegevuse puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 379.

3.2.2.46.47.48.49.50.51.52. a)

keskvalitsused ja keskpangad (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt a);

b)

piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt b);

c)

avaliku sektori asutused (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt c);

d)

finantsinstitutsioonid (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt f);

e)

äriühingud (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt g);

f)

jaenõuded (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt h).

3.2.3.56.57.58.59.60.61.62.63.64.65.

Riskipositsioonide määramine riskipositsiooni klassidesse standardmeetodi kohaselt Selleks et tagada riskipositsioonide järjepidev liigitamine erinevatesse riskipositsiooni klassidesse, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 112, kohaldatakse järgmist järkjärgulist lähenemisviisi. Esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlustegurite kohaldamist erinevatesse riskipositsiooni klassidesse (esimene samm) kohaldatakse järgmisi kriteeriume, ilma et see piiraks hilisemat ümberjaotamist tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, ega käsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse konkreetsete riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioonide suhtes. Esimese sammuna esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist ei võeta arvesse riskipositsiooniga seotud krediidiriski maandamise tehnikaid (neid võetakse otseselt arvesse teises etapis), välja arvatud juhul, kui krediidiriski kaitse mõju on riskipositsiooni klassi määratluse loomulik osa, nagu see on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis i sätestatud riskipositsiooni klassi (kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid) puhul. Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 112 ei ole sätestatud kriteeriume riskipositsiooni klasside osadeks eraldamiseks. See võib tähendada, et konkreetse riskipositsiooni võib liigitada eri riskipositsiooni klassidesse, kui liigitamiseks ei ole ette nähtud prioriseerimist tagavaid hindamiskriteeriume. Kõige ilmekam näide on valikuvõimalus riskipositsiooni klasside nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga finantsinstitutsioonide ning äriühingute vastu (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt n) ja riskipositsiooni klassi nõuded finantsinstitutsioonide vastu (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt f) ja nõuded äriühingute vastu (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt g) vahel. Antud juhul on selge, et kõnealuse määrusega on ette nähtud kaudne prioriseerimine, kuna esimesena tuleb hinnata, kas teatavat riskipositsiooni saab määrata riskipositsiooni klassi lühiajalised nõuded finantsinstitutsioonide ja äriühingute vastu, ning alles seejärel teha sama riskipositsiooni klasside finantsinstitutsioonid ja äriühingud puhul. Vastasel korral on selge, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi ei määrataks kunagi ühtegi riskipositsiooni. Esitatud näide on üks kõige ilmekamaid, kuid mitte ainus. Tuleb märkida, et standardmeetodi kohaldamisel riskipositsiooni klasside kindlakstegemiseks kasutatavad kriteeriumid on erinevad (liigitamine finantsinstitutsioonide lõikes, riskipositsiooni tähtaeg, tähtpäeva ületamine jne), mistõttu on põhjendatud eraldamata klasside kohaldamine. Ühtse ja võrreldava aruandluse tagamiseks tuleb kindlaks määrata prioriseerimist tagavad hindamiskriteeriumid, mida kohaldatakse esmase riskipositsiooni määramisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse konkreetsete riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioonide suhtes. Allpool otsustamisskeemi raames esitatud prioriseerimiskriteeriumid põhinevad selliste tingimuste hindamisel, mis on sõnaselgelt sätestatud määruses (EL) nr 575/2013 riskipositsiooni määramiseks teatavasse riskipositsiooni klassi, ning aruandva finantsinstitutsiooni või järelevalveasutuse otsusel teatavate riskipositsiooni klasside kohaldatavuse kohta. Seega peavad aruandluse eesmärgil kohaldatava riskipositsiooni määramise tulemused olema kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 sätetega. See ei takista finantsinstitutsioonidel muude sisemiste määramisprotseduuride kohaldamist, mis võivad samuti olla kooskõlas kõigi asjaomaste määruse (EL) nr 575/2013 sätetega ja nende tõlgendustega, mille on välja andnud asjakohased foorumid. Riskipositsiooni klassi käsitatakse otsustamisskeemi hindamisjärjestuses teiste klasside suhtes prioriteetsena (st esimesena tuleb hinnata, kas riskipositsiooni saaks määrata sellesse riskipositsiooni klassi, ilma et see mõjutaks hindamise tulemust), kui vastasel korral ei määrataks sellesse riskipositsiooni klassi ühtegi riskipositsiooni. See on nii, kui prioriseerimiskriteeriumide puudumisel on üks riskipositsiooni klass teiste klasside alajaotis. Seega kasutatakse järgnevalt esitatud otsustamisskeemis kujutatud kriteeriume astmeliselt. Eelnevat arvesse võttes toimub allpool esitatud otsustamisskeemis hindamine järgmises järjestuses: Investeerimisfondi aktsiatest ja osakutest tulenevate riskipositsioonide puhul ning määruse (EL) nr 575/2013 artikli 132a lõigete 1 ja 2 kohase aluspositsioonide arvessevõtmise või volituste kohase meetodi kohaldamisel võetakse arvesse individuaalseid (esimene meetod) aluspositsioone ja individuaalseid rühmi (teine meetod) ning liigitatakse need vastavasse riskikaalu ritta vastavalt nende käsitlemisele. Ent kõik individuaalsed riskipositsioonid liigitatakse riskipositsiooni klassi investeerimisfondid. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 134 lõike 6 kohased n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, mis on saanud reitingu, liigitatakse otse väärtpaberistamise positsioonide alla. Kui need ei ole saanud reitingut, kajastatakse neid riskipositsiooni klassis muud kirjed. Sel juhul kajastatakse lepingu nimiväärtust esmase riskipositsioonina enne ümberhindlustegurite kohaldamist real muud riskikaalud (kasutatav riskikaal on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 134 lõikes 6 osutatud summa). Teise sammuna seoses selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisega, millel on asendusmõju, jaotatakse riskipositsioonid ümber krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi.

3.2.3.56. a)

Esimese sammuna liigitatakse esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist vastavasse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 kohasesse (esmasesse) riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse konkreetsete riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioonide suhtes.

b)

Teise sammuna võidakse riskipositsioonid ümber jaotada muudesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju (nt garantiid, krediidituletisinstrumendid, finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod), sissevoolu ja väljavoolu kaudu.

3.2.3.56.57.58.59.60.61.62.

1. väärtpaberistamise positsioonid;

2. eriti suure riskiga seotud kirjed;

3. omakapitali investeeringud;

4. makseviivituses olevad riskipositsioonid;

5. investeerimisfondi aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid / pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (eraldatud riskipositsiooni klassid);

6. kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid;

7. muud kirjed;

8. nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga finantsinstitutsioonide ja äriühingute vastu;

9. kõik muud riskipositsiooni klassid (eraldatud riskipositsiooni klassid), mis hõlmavad nõudeid keskvalitsuste või keskpankade vastu; nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu; nõuded avaliku sektori asutuste vastu; nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu; nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu; nõuded finantsinstitutsioonide vastu; nõuded äriühingute vastu ja jaenõuded.

3.2.3.56.57.58.59.60.61.62.63.64.65. OTSUSTAMISSKEEM SELLE KOHTA, KUIDAS MÄÄRATA ESMASED RISKIPOSITSIOONID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST VASTAVALT MÄÄRUSELE (EL) Nr 575/2013 STANDARDMEETODIKOHASTESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis m osutatud riskipositsiooni klassi? JAH Väärtpaberistamise positsioonid EI Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis k osutatud riskipositsiooni klassi? JAH Eriti suure riskiga seotud kirjed (vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 128) EI Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis p osutatud riskipositsiooni klassi? JAH Omakapitali investeeringud (vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 133) EI Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis j osutatud riskipositsiooni klassi? JAH Makseviivituses olevad riskipositsioonid EI Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktides l ja o osutatud riskipositsiooni klassidesse? JAH Investeerimisfondi aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid. Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 129). Need kaks riskipositsiooni klassi on omavahel eraldatud (vt eespool esitatud märkusi aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohta). Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist. EI Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis i osutatud riskipositsiooni klassi? JAH Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid (vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 124) EI Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis q osutatud riskipositsiooni klassi? JAH Muud kirjed EI Kas selle saab määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi? JAH Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga finantsinstitutsioonide ja äriühingute vastu EI Allpool esitatud riskipositsiooni klassid on omavahel eraldatud. Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist. Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu Nõuded avaliku sektori asutuste vastu Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu Nõuded finantsinstitutsioonide vastu Nõuded äriühingute vastu Jaenõuded

3.2.4. Selgitused määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 112 osutatud teatavate riskipositsiooni klasside kohaldamisala kohta

3.2.4.

3.2.4.1.66.67.68.

Riskipositsiooni klass finantsinstitutsioonid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõigetes 6 ja 7 nimetatud grupisiseseid riskipositsioone kajastatakse järgmiselt. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõudeid täitvaid riskipositsioone kajastatakse vastavates riskipositsiooni klassides, kus neid oleks kajastatud juhul, kui need ei oleks grupisisesed riskipositsioonid. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõigetele 6 ja 7 võivad finantsinstitutsioonid pädevate asutuste eelneval nõusolekul otsustada loobuda nimetatud artikli lõike 1 kohaste nõudmiste kohaldamisest riskipositsioonide suhtes, mis neil on vastaspoole suhtes, kes on asjaomase finantsinstitutsiooni emaettevõtja, tütarettevõtja, emaettevõtja tütarettevõtja või asjaomase finantsinstitutsiooniga direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 kohases seoses olev ettevõtja. See tähendab, et grupisisesed vastaspooled ei ole tingimata finantsinstitutsioonid, vaid ka ettevõtjad, kes määratakse muusse riskipositsiooni klassi (nt finantsinstitutsiooni abiettevõtjad või ettevõtjad nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses). Seepärast kajastatakse grupisisesed riskipositsioonid vastavas riskipositsiooni klassis.

3.2.4.2.69.70.

Riskipositsiooni klass pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid Standardmeetodikohased riskipositsioonid määratakse riskipositsiooni klassi pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid järgmiselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 nimetatud võlakirjad, mille puhul on täidetud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigete 1 ja 2 nõuded, liigitatakse riskipositsiooni klassi pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid. Kõnealuste nõuete täitmist tuleb igal juhul kontrollida. Sellest hoolimata määratakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mis on emiteeritud enne 31. detsembrit 2007, samuti riskipositsiooni klassi pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid tulenevalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikest 6.

3.2.4.3.71. Riskipositsiooni klass ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid Kui kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 132a lõikega 2 ette nähtud võimalust, kajastatakse investeerimisfondide aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone nagu bilansikirjeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 111 lõike 1 esimesele lausele.

3.2.5. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Riskipositsiooni väärtus mis on arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 111 kohaselt, ilma väärtuse korrigeerimisi ja eraldisi, mahaarvamisi, ümberhindlustegureid ja krediidiriski maandamise tehnikate mõju arvesse võtmata, võttes arvesse järgmisi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 111 lõikest 2 tulenevaid elemente. Kui finantsinstitutsioon kasutab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473a lõike 7a kohast erandit, esitab ta ABSA summa, mis on 100 %-lise riskikaaluga, selles veerus riskipositsiooni klassis muud kirjed. 0030 (–) Esmase riskipositsiooniga seotud väärtuse korrigeerimised ja eraldised Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 24 ja 111 Väärtuse korrigeerimised ja eraldised krediidikahju jaoks (artikli 110 kohased krediidiriski korrigeerimised), mis on tehtud kohaldatava raamatupidamisraamistiku kohaselt, ning usaldatavusnõuetele vastavad väärtuse korrigeerimised (artiklite 34 ja 105 kohased täiendavad väärtuse korrigeerimised, artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summad ning muud varakirjega seotud omavahendite vähendamised). 0040 Riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised Veergude 0010 ja 0030 summa. 0050–0100 KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kirjeldatud allpool esitatud kirjes krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest tulenev riskipositsiooni asendamine. Riskipositsiooni väärtust mõjutavale tagatisele (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju) seatakse ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega. Siin kajastatakse järgmisi kirjeid: Vt ka punktis 3.1.1 esitatud juhiseid. 0050–0060 Kaudne krediidiriski kaitse: korrigeeritud väärtus (GA) Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 235 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 239 lõikes 3 on esitatud kaudse krediidiriski kaitse GA korrigeeritud väärtuse arvutamise valem. 0050 Garantiid Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 203 Kaudne krediidiriski kaitse nagu määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 59 (st ei hõlma krediididerivatiive). 0060 Krediidituletisinstrumendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 204 0070–0080 Otsene krediidiriski kaitse Need veerud viitavad otsesele krediidiriski kaitsele, mille määratlus on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 58 ning millele kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid 196, 197 ja 200. Summades ei võeta arvesse tasaarvestuse raamlepinguid (juba võetud arvesse esmases riskipositsioonis enne ümberhindlustegurite kohaldamist). Investeeringuid krediidiriski vahetustehingut sisaldavatesse võlakirjadesse (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 218) ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 219) käsitatakse rahalise tagatisena. 0070 Finantstagatis: lihtmeetod Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 222 lõiked 1 ja 2 0080 Muu otsene krediidiriski kaitse Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 232 0090–0100 KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 222 lõige 3, artikli 235 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 236 Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi. Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside sisest sissevoolu ja väljavoolu. Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse. 0110 RISKI NETOPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Riskipositsiooni summa, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised, võttes arvesse väljavoolu ja sissevoolu seoses krediidiriski maandamise tehnikatega, millel on riskipositsioonile asendusmõju. 0120–0140 KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI. OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE, FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 223–228 See hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 218). Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 218 osutatud krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad kõnealuse määruse artiklis 219 osutatud aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest, käsitatakse rahalise tagatisena. Tagatuse mõju, mis tuleneb finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodist, mida kohaldatakse riskipositsiooni suhtes, mis on tagatud aktsepteeritud rahalise tagatisega, arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 223–228. 0120 Riskipositsiooni volatiilsusega korrigeerimine Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 223 lõiked 2 ja 3 Kajastatav summa on volatiilsusega korrigeerimise mõju riskipositsioonile (Eva–E) = E*He. 0130 (-) Finantstagatise korrigeeritud väärtus (Cvam) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 239 lõige 2 Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see finantstagatist ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli kuuluva riskipositsioonina vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 299 lõike 2 punktidele c–f. Kajastatav summa vastab järgmisele: Cvam= C*(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*). Tähised C, Hc, Hfx, t, T ja t* on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatüki 4. ja 5. jaos. 0140 (-) Millest: volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimine Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 223 lõige 1 ja artikli 239 lõige 2 Kajastatav summa on volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimiste ühismõju (Cvam-C) = C*[(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*)-1], kus volatiilsusega korrigeerimiste mõju on (Cva-C) = C*[(1-Hc-Hfx)-1] ja lõpptähtajaga korrigeerimiste mõju on (Cvam-Cva)= C*(1-Hc-Hfx)*[(t-t*)/(T-t*)-1]. 0150 Riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtus (E*) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 220 lõige 4, artikli 223 lõiked 2–5 ja artikli 228 lõige 1 0160–0190 Bilansiväliste kirjete riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuse jaotus ümberhindlustegurite lõikes Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 111 lõige 1 ja artikli 4 lõike 1 punkt 56 Vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 222 lõige 3 ja artikli 228 lõige 1. Kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust enne ümberhindlusteguri kohaldamist. 0200 Riskipositsiooni väärtus Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 111 ja kõnealuse määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. jagu. Selline riskipositsiooni väärtus pärast korrigeerimiste, kõigi krediidiriski maandavate tegurite ja ümberhindlustegurite arvessevõtmist, millele määratakse riskikaal vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 113 ja III osa II jaotise 2. peatüki 2. jaole. Liisingu riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 134 lõiget 7. Täpsemalt esitatakse jääkväärtus allahinnatud jääkväärtusena, kui on arvesse võetud väärtuste korrigeerimised, kõik krediidiriski maandavad tegurid ja tehingute ümberhindamistegurid. Vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtused peavad olema samad mis veerus 0210. 0210 Millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist Vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtus, mis on arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatükis sätestatud meetoditega ja mida on vaja riskiga kaalutud vara arvutamiseks (st kui on kohaldatud seal sätestatud krediidiriski maandamise tehnikaid ja arvestatud krediidiväärtuse korrigeerimisest tuleneva kahju mahaarvamisega, mis on sätestatud kõnealuse määruse artikli 273 lõikes 6). Spetsiifilise korrelatsiooniriskiga tehingute riskipositsiooni väärtus tuleb välja selgitada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 kohaselt. Kui ühe vastaspoole puhul kasutatakse mitut vastaspoole krediidiriski meetodit, omistatakse vastaspoole tasandil mahaarvatav krediidiväärtuse korrigeerimise kahju ridadel 0090–0130 esitatud eri tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtusele, kajastades vastavate tasaarvestatavate tehingute kogumite krediidiriski maandamise järgse riskipositsiooni väärtuse osakaalu vastaspoole kogu riskipositsiooni väärtuses pärast krediidiriski maandamist. Selleks kasutatakse krediidiriski maandamise järgse riskipositsiooni väärtust, järgides vormi C 34.02 veeru 0160 juhiseid. 0211 Millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist (v.a keskse vastaspoole kaudu kliiritud riskipositsioonid) Veerus 0210 esitatud riskipositsioonid (k.a keskse vastaspoolega seotud tehingud, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 300 punktis 2) (v.a nimetatud määruse artikli 301 lõikes 1 loetletud tehingutest ja lepingutest tulenevad, kui need on keskse vastaspoolega lõpetamata). 0215 Riskiga kaalutud vara enne toetuskoefitsientide kohaldamist Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõiked 1–5, võtmata arvesse kõnealuse määruse artiklites 501 ja 501a sätestatud VKE ja taristu toetuskoefitsiente Liisitud vara jääkväärtuse riskiga kaalutud riskipositsiooni summale kohaldatakse artikli 134 lõike 7 viiendat lauset ja see summa arvutatakse valemiga 1/t × 100 % × jääkväärtus. Täpsemalt on jääkväärtus allahindamata hinnanguline jääkväärtus liisinguperioodi lõpus, mida hinnatakse periooditi uuesti, et see oleks pidevalt paikapidav. 0216 (-) VKE toetuskoefitsiendist tulenev riskiga kaalutud vara korrigeerimine VKEga seotud makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara (arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt) (kui asjakohane) ja kõnealuse määruse artikli 501 punkti 1 kohase riskiga kaalutud vara vahe mahaarvamine 0217 (-) Taristu toetuskoefitsiendist tulenev riskiga kaalutud vara korrigeerimine Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara ja eluliselt vajalike avalike teenuste osutamise või toetamise füüsilisi struktuure või rajatisi, süsteeme ja võrke käitavate või rahastavate isikutega seotud riskipositsioonide krediidiriski korrigeeritud riskiga kaalutud vara vahe mahaarvamine vastavalt nimetatud määruse artiklile 501a. 0220 Riskiga kaalutud vara pärast toetuskoefitsientide kohaldamist Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõiked 1–5, võttes arvesse kõnealuse määruse artiklites 501 ja 501a sätestatud VKE ja taristu toetuskoefitsiente Liisitud vara jääkväärtuse riskiga kaalutud riskipositsiooni summale kohaldatakse artikli 134 lõike 7 viiendat lauset ja see arvutatakse valemiga 1/t × 100 % × jääkväärtus. Täpsemalt on jääkväärtus allahindamata hinnanguline jääkväärtus liisinguperioodi lõpus, mida hinnatakse periooditi uuesti, et see oleks pidevalt paikapidav. 0230 Millest: krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguga Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktid a–d, f, g, l, n, o ja q 0240 Millest: keskvalitsusest tuletatud krediidikvaliteedi hinnanguga Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktid b–d, f, g, l, ja o Read Juhised 0010 Koguriskipositsioon 0015 Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid klassides eriti suure riskiga seotud kirjed ja omakapitali investeeringud. Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 127 Sellel real esitatakse andmed ainult riskipositsiooni klasside Eriti suure riskiga seotud kirjed ja omakapitali investeeringud puhul. Kui riskipositsioon sisaldub määruse (EL) nr 575/2013 artikli 128 lõikes 2 esitatud loetelus või vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 128 lõikes 3 või artiklis 133 sätestatud kriteeriumidele, määratakse see riskipositsiooni klassi eriti suure riskiga seotud kirjed või omakapitali investeeringud. Järelikult ei tohi olla ühtegi teist eraldist, isegi määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 127 nimetatud makseviivituses oleva riskipositsiooni korral. 0020 Millest: VKEd Sellel real kajastatakse kõiki nõudeid VKEde vastu. 0030 Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti Sellel real kajastatakse ainult selliseid riskipositsioone, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 501 sätestatud nõuetele. 0035 Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse taristu toetuskoefitsienti Sellel real kajastatakse ainult selliseid riskipositsioone, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 501a sätestatud nõuetele. 0040 Millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 125 Kajastatud ainult riskipositsiooni klassis kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid. 0050 Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse alaliselt osaliselt standardmeetodit Riskipositsioonid, millele on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 150 lõike 1 kohaselt kohaldatud standardmeetodit. 0060 Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 148 lõige 1 0070–0130 KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES Aruandva finantsinstitutsiooni kauplemisportfellivälised positsioonid jaotatakse vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks, bilansivälisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks. Vastaspoole krediidiriskiga seotud riskipositsioonid, mis tulenevad finantsinstitutsiooni kauplemisportfelliga seotud tegevusest (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92, lõike 3 punkt f ja artikli 299 lõige 2) kajastatakse vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonidena. Finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 94 lõiget 1, jaotavad samuti oma kauplemisportfelli positsioonid (kõnealuse määruse artikli 92 lõike 3 punkt b) vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks, bilansivälisteks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks. 0070 Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias. Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid esitatakse ridadel 0090–0130, mitte siin. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansikirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real. 0080 Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad määruse (EL) nr 575/2013 I lisas loetletud kirjeid. Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid esitatakse ridadel 0090–0130, mitte siin. 0090–0130 Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud Vastaspoole krediidiriskiga tehingud (st tuletisinstrumendid, repotehingud, väärtpaberid või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, pika arveldustähtajaga tehingud ja võimenduslaenu tehingud. 0090 Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid Tasaarvestatavate tehingute kogumid, mis sisaldavad ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 139). Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mis on lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumis ja mida seega kajastatakse real 0130, ei kajastata siin. 0100 Millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõikes 1 loetletud lepingud ja tehingud, mis on nõuetele vastava keskse vastaspoolega (määratlus kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktis 88) lõpule viimata (sh nõuetele vastava keskse vastaspoolega seotud tehingud) ja millega seotud riskiga kaalutud vara arvutatakse kõnealuse määruse III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaselt. Nõuetele vastava keskse vastaspoolega seotud tehing on sama tähendusega, mis määruse (EL) nr 575/2013 artikli 300 punktis 2 määratletud keskse vastaspoolega seotud tehing, ainult keskse vastaspoole asemel on nõuetele vastav keskne vastaspool. 0110 Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid Tasaarvestatavate tehingute kogumid, mis sisaldavad ainult määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletisinstrumente ja kõnealuse määruse artikli 272 punktis 2 määratletud pika arveldustähtajaga tehinguid. Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumis ja mida seega kajastatakse real 0130, ei kajastata siin. 0120 Millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu Vt real 0100 juhised. 0130 Lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest Tasaarvestatavate tehingute kogumid, mis sisaldavad eri tootekategooriate tehinguid (st tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punkt 11) ja mille jaoks on olemas lepinguline toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepe (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 lõikes 25). 0140–0280 RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES 0140 0 % 0150 2 % Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 306 lõige 1 0160 4 % Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 305 lõige 3 0170 10 % 0180 20 % 0190 35 % 0200 50 % 0210 70 % Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 232 lõike 3 punkt c 0220 75 % 0230 100 % 0240 150 % 0250 250 % Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 133 lõige 2 ja artikli 48 lõige 4 0260 370 % Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 471 0270 1250 % Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 133 lõige 2 ja artikkel 379 0280 Muud riskikaalud Seda rida ei kasutata riskipositsiooni klasside keskvalitsused ja keskpangad, äriühingud, finantsinstitutsioonid ning jaenõuded puhul. Kasutatakse selliste riskipositsioonide kajastamiseks, mille suhtes ei kohaldata vormis loetletud riskikaalusid. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõiked 1–5 Standardmeetodi kohaselt käsitletavaid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 134 lõige 6) kajastatakse sellel real riskipositsiooni klassis muud kirjed. Vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 124 lõige 2 ja artikli 152 lõike 2 punkt b 0281–0284 KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS MEETODITI (INVESTEERIMISFONDID) Neil ridadel esitatakse andmed kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 132, 132a, 132b ja 132c ainult riskipositsiooni klassi investeerimisfondid puhul. 0281 Aluspositsioonide arvessevõtmise meetod Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 132a lõige 1 0282 Volituste kohane meetod Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 132a lõige 2 0283 Varumeetod Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 132 lõige 2 0290–0320 Memokirjed Ridade 0290 ja 0320 jaoks vaadake ka selgitusi memokirjete eesmärgi kohta vormi CR SA üldjaos. 0290 Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt i See on ainult memokirje. Olenemata ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 124 ja 126, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real, kui riskipositsioonid on tagatud ärikinnisvaraga. 0300 Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 % Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt j Riskipositsiooni klassi makseviivituses olevad riskipositsioonid kuuluvad riskipositsioonid, mis arvataks sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses. 0310 Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt i See on ainult memokirje. Olenemata elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 124 ja 125, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real kui riskipositsioonid on tagatud kinnisvaraga. 0320 Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 % Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt j Riskipositsiooni klassi makseviivituses olevad riskipositsioonid kuuluvad riskipositsioonid, mis arvataks sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses.

3.2.5.

1. Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mida mõjutab vastaspoole krediidirisk (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. või 6. peatükk), vastab esmane riskipositsioon vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtusele (vt veeru 0210 juhised).

2. Liisingu riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 134 lõiget 7. Täpsemalt esitatakse jääkväärtusena bilansiline väärtus (st allahinnatud hinnanguline jääkväärtus liisinguperioodi lõpus).

3. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 219 kohase bilansilise tasaarvestuse korral kajastatakse riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse saadud rahalist tagatist.

tagatis, mis on arvesse võetud vastavalt finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodile;

aktsepteeritav kaudne krediidiriski kaitse.

3.3. KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR IRB)

3.3.

3.3.1.72.73.74.75.

Vormi CR IRB ulatus Vorm CR IRB hõlmab alljärgnevat: Selles vormis kajastatakse riskipositsioone, mille puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki artiklitele 151–157 (sisereitingute meetod). Vormis CR IRB ei kajastata järgmisi andmeid: Et täpsustada, kas finantsinstitutsioon kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, esitatakse iga kajastatava riskipositsiooni klassi kohta järgmine teave: EI – kui kasutatakse järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite hinnanguid (sisereitingute põhimeetod) JAH – kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid (täiustatud sisereitingute meetod) See hõlmab kõiki jaeportfelle. Kui finantsinstitutsioon kasutab riskiga kaalutud vara arvutamiseks ühe osa puhul oma sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest makseviivitusest tingitud kahjumäärade sisehinnanguid ning teise osa puhul järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, esitatakse sisereitingute põhimeetodi kohaste positsioonide kohta üks vorm CR IRB Total ja täiustatud sisereitingute meetodi kohaste positsioonide kohta veel teinegi vorm CR IRB Total.

3.3.1.72. i.

kauplemisportfelliväline krediidirisk, sealhulgas:

kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk;

ostetud nõuete lahjendusrisk;

ii.

kauplemisportfelli kuuluv vastaspoole krediidirisk;

iii.

kogu äritegevusest tulenevad reguleerimata väärtpaberiülekanded.

3.3.1.72.73.74. i.

omakapitaliga seotud riskipositsioonid, mida kajastatakse vormis CR EQU IRB;

ii.

väärtpaberistamise positsioonid, mida kajastatakse vormides CR SEC ja/või CR SEC Details;

iii.

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis g nimetatud muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga. Kõnealuse riskipositsiooni klassi puhul määratakse alati 100 % riskikaal, välja arvatud sularaha, raha ekvivalendid ja liisitud vara lõppväärtuse riskipositsioonid, vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 156. Riskiga kaalutud vara kajastatakse selle riskipositsiooni klassi puhul otse vormis CA;

iv.

krediidiväärtuse korrigeerimise risk, mida kajastatakse vormis CVA Risk. Vormis CR IRB ei ole ette nähtud sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavate riskipositsioonide geograafilist jaotust vastaspoole asukoha lõikes. Seda jaotust kajastatakse vormis CR GB. Punktid i ja iii vormi CR IRB 7 kohta ei käi.

3.3.2.76. Vormi CR IRB jaotus CR IRB vorme on seitse. Vormis CR IRB 1 esitatakse üldine ülevaade sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest ning riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest, samuti kogureisipositsioonide jaotus riskipositsiooni liikide lõikes. Vormis CR IRB 2 esitatakse võlgniku reitinguklassidesse või kogumitesse määratud riskipositsioonide jaotus (CR IRB 1 real 0070 esitatud riskipositsioonid). Vormis CR IRB 3 on kõik parameetrid, mida on vaja IRB mudelite jaoks krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks. Vormis CR IRB 4 on vooaruanne, mis selgitab krediidiriski sisereitingute meetodiga välja selgitatud riskiga kaalutud vara muutusi. Vormis CR IRB 5 on teave esitatud vormide jaoks vajalike makseviivituse tõenäosuse järeltestimise tulemuste kohta. Vormis CR IRB 6 on kõik parameetrid, mida on vaja eriotstarbelistele laenudele riskikaalu määramise kriteeriumide kohaseks krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks. Vormis CR IRB 7 on riskipositsiooni klasside standardmeetodi või sisereitingute meetodi põhise riskipositsiooni väärtuse protsendiline ülevaade. Vormid CR IRB 1, 2, 3 ja 5 esitatakse järgmiste riskipositsiooni klasside ja alamklasside kohta eraldi:

3.3.2.76.

1) Kokku (vorm Total tuleb esitada sisereitingute põhimeetodi ja täiustatud sisereitingute meetodi puhul eraldi)

2) Keskpangad ja keskvalitsused (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkt a)

3) Finantsinstitutsioonid (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkt b)

4.1) Äriühingud – VKEd (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkt c) Sellesse riskipositsiooni alamklassi liigitamiseks peavad aruandvad üksused kasutama oma VKE-määratlust, mida nad kasutavad sisemises riskijuhtimisprotsessis.

4.2) Äriühingud – eriotstarbelised laenud (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõige 8)

4.3) Äriühingud – muud (kõik nõuded äriühingute vastu, mida mainitakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis c ning mida ei kajastata jaotistes 4.1 ega 4.2)

5.1) Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded koostoimes kõnealuse määruse artikli 154 lõikega 3 ehk mis on tagatud kinnisvaraga) Sellesse riskipositsiooni alamklassi liigitamiseks peavad aruandvad üksused kasutama oma VKE-määratlust, mida nad kasutavad sisemises riskijuhtimisprotsessis.

5.2) Jaenõuded – tagatud mitte-VKEde kinnisvaraga (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga ja mida ei kajastata jaotises 5.1) Punktides 5.1 ja 5.2 esitatakse jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga (tagatise väärtuse ja riskipositsiooni suhtest või laenu otstarbest olenemata).

5.3) Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded koostoimes kõnealuse määruse artikli 154 lõikega 4)

5.4) Jaenõuded – muud VKEdega seotud (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mida ei kajastata jaotistes 5.1 ega 5.3) Sellesse riskipositsiooni alamklassi liigitamiseks peavad aruandvad üksused kasutama oma VKE-määratlust, mida nad kasutavad sisemises riskijuhtimisprotsessis.

5.5) Jaenõuded – muud mitte-VKEdega seotud (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mida ei ole kajastatud jaotistes 5.2 ega 5.3)

3.3.3. C 08.01 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: Sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (CR IRB 1)

3.3.3.

3.3.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg Juhised 0010 SISEREITINGUTE SKAALA / VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE VÕI KOGUMILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) Võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosusi kajastatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 180 sätetele. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 0110). Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute skaala puhul. Ei ole kavandatud ega soovitav näha ette järelevalvelist põhiskaalat. Kui aruandev finantsinstitutsioon kohaldab ainulaadset reitinguskaalat või saab kajastada andmeid vastavalt sisemisele põhiskaalale, kasutatakse kõnealust skaalat. Vastasel korral erinevad reitinguskaalad ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitinguskaalade võlgnike reitinguklassid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni. Kui finantsinstitutsioon kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid. Sama käib pidevate reitinguskaalade kohta: pädeva asutuse nõusolekul võib kajastada väiksemat arvu reitinguklasse. Finantsinstitutsioonid võtavad eelnevalt ühendust pädevate asutustega, kui nad soovivad kajastada sisemiste reitinguklassidega võrreldes erineval arvul reitinguklasse. Viimane reitinguklass või viimased reitinguklassid määratakse makseviivituses olevatele riskipositsioonidele, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %. Riskipositsiooni kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse veerus 110 kajastatavat riskipositsiooni väärtust. Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus arvutatakse kõigi asjaomasel real esitatud riskipositsioone arvesse võttes. Real, kus kajastatakse ainult makseviivituses olevaid riskipositsioone, peab keskmine makseviivituse tõenäosus olema 100 %. 0020 ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Finantsinstitutsioonid kajastavad riskipositsiooni väärtust enne väärtuse korrigeerimiste, eraldiste, krediidiriski maandamise tehnikatest tuleneva mõju ja ümberhindlustegurite arvesse võtmist. Esmase riskipositsiooni väärtust kajastatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 24 ja artikli 166 lõigetele 1, 2, 4, 5, 6 ja 7. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõikest 3 tulenev mõju (laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse mõju) kajastatakse eraldi otsese krediidiriski kaitsena ning seega ei vähenda see esmast riskipositsiooni. Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mida mõjutab vastaspoole krediidirisk (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. või 6. peatükk), vastab esmane riskipositsioon vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtusele (vt veeru 0130 juhised). 0030 MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD Esmase riskipositsiooni jaotus enne ümberhindlusteguri kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat. 0040–0080 KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamine, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kindlaks määratud allpool esitatud kirjes KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE. 0040–0050 KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 59. Riskipositsiooni mõjutavale kaudsele krediidiriski kaitsele (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju) seatakse ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega. 0040 GARANTIID Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (GA), mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 236 lõikes 3. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 183, v.a lõige 3) kajastatakse sisemudelis kasutatavat asjakohast väärtust. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära ei korrigeerita, kajastatakse garantiisid veerus 0040. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse garantii summat veerus 0150. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 0220. 0050 KREDIIDITULETISINSTRUMENDID Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (GA), mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 236 lõikes 3. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 183 lõige 3) kajastatakse sisemudelis kasutatavat asjakohast väärtust. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse krediidituletisinstrumentide summat veerus 0160. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 0220. 0060 MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE Makseviivituse tõenäosusele mõju avaldavale tagatisele seatakse ülempiir, milleks on esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 232 lõiget 1. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral kajastatakse krediidiriski maandamise tehnikaid, mis mõjutavad makseviivituse tõenäosust. Esitatakse asjaomane nominaal- või turuväärtus. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse asjaomast summat veerus 170. 0070–0080 KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassist või kogumist ning seejärel määratakse garantii andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse. Seda summat käsitatakse sissevooluna garantii andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse. Samuti võetakse arvesse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral võlgniku reitinguklasside või kogumite sisest sissevoolu ja väljavoolu. Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse. Neid veerge kasutatakse ainult siis, kui finantsinstitutsioon on saanud oma pädevalt asutuselt loa kohaldada neile tagatud riskipositsioonidele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 150 kohaselt alaliselt osaliselt standardmeetodit või liigitada need riskipositsioonid klassidesse garantii andja omaduse alusel. 0090 RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Vastavasse võlgniku reitinguklassi või kogumisse ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju. 0100, 0120 Millest: bilansivälised kirjed Vt vormi CR SA juhised. 0110 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Kajastatakse riskipositsiooni väärtusi, mis arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 ja artikli 230 lõike 1 teise lause kohaselt. I lisas määratletud instrumentide puhul kohaldatakse ümberhindlustegureid ja protsente vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõigetele 8, 9 ja 10 finantsinstitutsiooni valitud meetodist olenemata. Vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtused peavad olema samad mis veerus 0130. 0130 Millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist Vt vastavaid vormi CR SA juhiseid veerud 0210. 0140 MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD Riskipositsiooni väärtuse jaotus kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat. 0150–0210 KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS Nendes veergudes ei võeta arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid, mis tulenevalt nende asendusmõju kohaldamisest mõjutavad makseviivitusest tingitud hinnangulist kahjumäära. Kajastatud tagatise väärtuse ülempiir on riskipositsiooni väärtus. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 228 lõiget 2, artikli 230 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 231. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: 0150 GARANTIID Vt veeru 0040 juhised. 0160 KREDIIDITULETISINSTRUMENDID Vt veeru 0050 juhised. 0170 MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE Finantsinstitutsiooni sisemudelis kasutatav asjakohane väärtus. Krediidiriski maandavad tegurid, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 212 sätestatud kriteeriumidele. 0171 HOIUSTATUD RAHA Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 200 punkt a Raha, mis on hoiustatud, või raha sarnased instrumendid, mida hoitakse kolmandast isikust finantsinstitutsioonis väljaspool valitsemislepingut ning mis on panditud laenu andvale finantsinstitutsioonile. Esitatud tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega. 0172 ELUKINDLUSTUSLEPINGUD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 200 punkt b Esitatud tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega. 0173 KOLMANDA ISIKU HOITAVAD INSTRUMENDID Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 200 punkt c See hõlmab kolmandast isikust finantsinstitutsioonide emiteeritud instrumente, mille nad on kohustatud nõudmisel tagasi ostma. Esitatud tagatise väärtus peab piirduma konkreetse riskipositsiooni väärtusega. Selles veerus ei kajastata kolmanda poole hoitud instrumentidega kaetud riskipositsioone, mille puhul finantsinstitutsioonid käsitlevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 200 punkti c kohaselt aktsepteeritud nõudmise korral tagasiostetavaid instrumente nende väljaandja antud garantiina (nagu lubatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 232 lõikes 4). 0180 AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see finantsinstrumente ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli kuuluva riskipositsioonina vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 299 lõike 2 punktidele c–f. Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilist tasaarvestust vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatüki 4. jaole käsitatakse rahalise tagatisena. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangut ei kasutata, kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 197 kohase aktsepteeritava finantstagatise kõnealuse määruse artikli 223 lõike 2 kohast korrigeeritud väärtust (Cvam). Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral võetakse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punktide e ja f kohaselt arvesse finantstagatist. Kajastatav summa on tagatise hinnanguline turuväärtus. 0190–0210 MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 199 lõigete 1–8 ja artikli 229 kohaseid väärtuseid. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral võetakse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punktide e ja f kohaselt arvesse muud tagatist. 0190 KINNISVARA Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, määratakse väärtused kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 199 lõigetele 2, 3 ja 4 ning kajastatakse selles veerus. Samuti võetakse arvesse kinnisvara liisingut (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 199 lõige 7). Vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 229. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa hinnanguline turuväärtus. 0200 MUU FÜÜSILINE TAGATIS Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, määratakse väärtused kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 199 lõigetele 6 ja 8 ning kajastatakse selles veerus. Samuti võetakse arvesse muu vara kui kinnisvara liisingut (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 199 lõige 7). Vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 229 lõige 3. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus. 0210 NÕUDED Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, määratakse väärtused kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 199 lõikele 5 ja artikli 229 lõikele 2 ning kajastatakse selles veerus. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus. 0220 KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE Garantiid ja krediidituletisinstrumendid, millega kaetakse riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõike 3 kohast topeltmakseviivituse käsitlust, võttes arvesse kõnealuse määruse artiklit 202 ja artikli 217 lõiget 1. Kajastatav väärtus ei tohi ületada vastava riskipositsiooni väärtust. 0230 RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) Võetakse arvesse krediidiriski maandamise tehnikate kogu mõju makseviivitusest tingitud kahjumääradele, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär määruse (EL) nr 575/2013 artikli 161 lõike 4 kohasele makseviivitusest tingitud kahjumäärale. Makseviivituses olevate riskipositsioonide korral järgitakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti h. Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 0110). Võetakse arvesse kogu mõju (kajastamisel võetakse arvesse kinnisvaraga tagatud riskipositsioonide alampiiri mõju, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 164 lõikes 4). Finantsinstitutsioonide puhul, kes kasutavad sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kajastatakse finantstagatise riski maandavat mõju riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuses E* ja seejärel tegelikus makseviivitusest tingitud kahjumääras LGD* vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 228 lõikele 2. Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on seotud iga võlgniku reitinguklassi või kogumi makseviivituse tõenäosusega, tuleneb kõnealusesse makseviivituse tõenäosuse klassi või kogumisse kuuluvatele riskipositsioonidele määratud usaldatavusnõuete kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade keskmisest, mida on kaalutud vastava (veerus 0110 esitatud) riskipositsiooni väärtusega. Kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 175 ja artikli 181 lõikeid 1 ja 2. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär määruse (EL) nr 575/2013 artikli 161 lõike 4 kohasele makseviivitusest tingitud kahjumäärale. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamine põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute skaalal. Andmeid ei esitata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta. Kui hinnatakse eriotstarbeliste nõuete makseviivituse tõenäosust, esitatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära andmed sisehinnangute või regulatiivsete kahjumäärade alusel. Suurte reguleeritud finantssektori ettevõtjate ja reguleerimata finantsettevõtjatega seotud riskipositsioone ning vastavaid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ei võeta arvesse veeru 0230 andmete arvutamisel, vaid ainult veeru 0240 andmete arvutamisel. 0240 RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktis 4 määratletud finantssektori suurettevõtjate ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktis 5 määratletud reguleerimata finantssektori ettevõtjatega seotud riskipositsioonide riskipositsioonidega kaalutud keskmisele makseviivitusest tingitud kahjumäärale (%) kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõike 2 kohast kõrgemat korrelatsioonikordajat. 0250 RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES) Kajastatav väärtus tehakse kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 162. Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 0110). Keskmist lõpptähtaega kajastatakse päevades. Neid andmeid ei esitata riskipositsiooni väärtuste kohta, mille puhul ei võeta lõpptähtaega riskiga kaalutud vara arvutamisel arvesse. See tähendab, et seda veergu ei täideta riskipositsiooni klassi jaenõuded puhul. 0255 RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST Keskvalitsuste ja keskpankade, finantsinstitutsioonide ja äriühingute puhul vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõiked 1, 2, 3 ja 4. Jaenõuete puhul vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 154 lõige 1. VKEde ja taristu toetuskoefitsiente (määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 501 ja 501a) arvesse ei võeta. 0256 (-) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE VKEga seotud makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara (arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki kohaselt) (kui asjakohane) ja kõnealuse määruse artikli 501 kohase riskiga kaalutud vara vahe mahaarvamine. 0257 (-) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara ja eluliselt vajalike avalike teenuste osutamise või toetamise füüsilisi struktuure või rajatisi, süsteeme ja võrke käitavate või rahastavate isikutega seotud riskipositsioonide krediidiriski korrigeeritud riskiga kaalutud vara vahe mahaarvamine vastavalt nimetatud määruse artiklile 501a. 0260 RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST Keskvalitsuste ja keskpankade, finantsinstitutsioonide ja äriühingute puhul vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõiked 1, 2, 3 ja 4. Jaenõuete puhul vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 154 lõige 1. Arvesse tuleb võtta VKEde ja taristu toetuskoefitsiente, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a. 0270 MILLEST: SUURED FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJAD JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJAD Riskiga kaalutud vara jaotus pärast VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist kõigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktis 4 määratletud finantssektori suurettevõtjate ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktis 5 määratletud riskipositsioonide reguleerimata finantssektori ettevõtjatega seotud riskipositsioonide suhtes, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat. 0280 OODATAV KAHJU Oodatava kahju määr on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 5 punktis 3 ja selle arvutamine on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 158. Makseviivituses olevate riskipositsioonide korral järgitakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti h. Kajastatav oodatav kahju põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute skaalal. 0290 (-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED Kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 159 kohaseid väärtuse korrigeerimisi ning spetsiifilisi ja üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi kajastatakse selliselt, et summa määratakse proportsionaalselt vastavalt erinevate võlgniku reitinguklasside oodatava kahju määrale. 0300 VÕLGNIKE ARV Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 172 lõiked 1 ja 2 Kõigi riskipositsiooni klasside puhul (v.a klass jaenõuded ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 172 lõike 1 punkti e teises lauses nimetatud juhud) kajastab finantsinstitutsioon eraldi määratud reitinguga juriidiliste isikute / võlgnike arvu neile antud laenude või nendega seotud riskipositsioonide arvust olenemata. Riskipositsiooni klassis jaenõuded kajastab finantsinstitutsioon eri reitinguklassi või kogumisse määratud riskipositsioone riskipositsioonide arvus eraldi; sama tuleb teha teiste riskipositsiooni klasside puhul, kui sama võlgnikuga seotud riskipositsioonid on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 172 lõike 1 punkti e teise lause kohaselt määratud erinevatesse võlgniku reitinguklassidesse. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 172 lõike 2 kohaldamise korral võib võlgnik kuuluda mitmesse reitinguklassi. Kuna selles veerus käsitletakse reitinguskaalade struktuuri elementi, on see seotud selliste esmaste riskipositsioonidega enne ümberhindlusteguri kohaldamist, mis on määratud igasse võlgniku reitinguklassi või kogumisse, võtmata arvesse krediidiriski maandamise tehnikate mõju (eelkõige ümberjaotamise mõju). 0310 RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE KREDIIDITULETISINSTRUMENTE Finantsinstitutsioonid kajastavad hüpoteetiline riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud riskiga kaalutud vara alusel, jättes krediidituletisinstrumendi kajastamata kui krediidiriski maandamise tehnika, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 204. Summad esitatakse riskipositsiooni klassides, mis käivad algse võlgnikuga seotud riskipositsioonide kohta. Read Juhised 0010 KOGURISKIPOSITSIOON 0015 Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti Sellel real kajastatakse ainult selliseid riskipositsioone, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 501 sätestatud nõuetele. 0016 Millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse taristu toetuskoefitsienti Sellel real kajastatakse ainult selliseid riskipositsioone, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 501a sätestatud nõuetele. 0020–0060 KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES 0020 Bilansilised krediidiriskiga kirjed Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 24 osutatud varasid ei võeta arvesse üheski muus kategoorias. Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid esitatakse ridadel 0040–0060, mitte siin. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansikirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real. 0030 Bilansivälised krediidiriskiga kirjed Bilansivälised kirjed hõlmavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõike 8 kohaseid ja I lisas loetletud kirjeid. Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid esitatakse ridadel 0040–0060, mitte siin. 0040–0060 Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud Vt vastavaid vormi CR SA juhiseid ridadel 0090–0130. 0040 Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid Vt vastavaid vormi CR SA juhiseid real 0090. 0050 Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid Vt vastavaid vormi CR SA juhiseid real 0110. 0060 Lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest Vt vastavaid vormi CR SA juhiseid real 0130. 0070 VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU Äriühingute, finantsinstitutsioonide ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punkt 6 ja artikli 170 lõike 1 punkt c. Jaenõuete puhul vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 170 lõike 3 punkt b. Ostetud nõuetest tulenevate riskipositsioonide puhul vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõige 6. Ostetud nõuete lahjendusriski riskipositsioone ei kajastata võlgniku reitinguklassides või kogumites, vaid real 0180. Kui finantsinstitutsioon kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid. Järelevalvelist põhiskaalat ei kasutata. Selle asemel määravad kasutatava skaala finantsinstitutsioonid ise. 0080 ERIOTSTARBELISTELE LAENUDELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE MEETOD: KOKKU Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõige 5. Kohaldatakse ainult riskipositsiooni klassile äriühingud – eriotstarbelised laenud. 0160 ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 193 lõiked 1 ja 2, artikli 194 lõiked 1–7 ja artikli 230 lõige 3 Seda alternatiivi saavad kasutada ainult sisereitingute põhimeetodit kasutavad finantsinstitutsioonid. 0170 REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID Reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenevad riskipositsioonid, mille puhul kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 379 lõike 2 esimese lõigu viimases lauses osutatud alternatiivset käsitlust või mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 379 lõike 2 viimasele lõigule kohaldatakse 100 % riskikaalu. Sellel real kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõike 8 kohaseid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ning mis tahes muid riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid ja mida ei kajastata ühelgi muul real. 0180 LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU Lahjendusrisk on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 53. Riskiga kaalutud vara arvutamine lahjendusriski puhul on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 157. Lahjendusriski esitatakse ostetud äri- ja jaenõuete puhul.

kaudse krediidiriski kaitse korral järgitakse keskvalitsuste, keskpankade, finantsinstitutsioonide ja äriühingute vastu olevate nõuete puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 161 lõiget 3; jaenõuete korral järgitakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 164 lõiget 2;

otsese krediidiriski kaitse korral tagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f.

3.3.4. C 08.02 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele: jaotus võlgnike reitinguklasside või kogumite lõikes (vorm CR IRB 2) Veerg Juhised 0005 Võlgniku reitinguklass (rea tunnus) See on rea tunnus ja see peab vormi konkreetse lehe iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne. Esimene esitatav klass (või kogum) on kõige parem, seejärel paremuselt teine jne. Viimane esitatav klass (või kogum) on makseviivituses olevate riskipositsioonide oma. 0010–0300 Juhised iga asjaomase veeru kohta on samad, mis vormi CR IRB 1 vastavate nummerdatud veergude puhul. Rida Juhised 0010-0001 – 0010-NNNN Nendel ridadel kajastatavad väärtused tuleb järjestada võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosuse järgi. Makseviivituses olevate võlgnike makseviivituse tõenäosus on 100 %. Riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset käsitlust kinnisvara tagatise puhul (võimalik ainult juhul, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid), ei määrata vastavalt võlgniku makseviivituse tõenäosusele ega kajastata käesolevas vormis.

3.3.1. C 08.03 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (jaotus makseviivituse tõenäosuse vahemikuti) (CR IRB 3)

3.3.1.

3.3.1.1.77. Üldised märkused Finantsinstitutsioonid esitavad siin vormis kajastatava teabe järgides määruse (EL) nr 575/2013 artikli 452 punki g alapunkte i–v, kui esitavad peamised sisereitingute meetodi kohaste kapitalinõuete arvutamise parameetrid. Sellel vormil esitatav teave ei tohi sisaldada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõikes 5 nimetatud teavet eriotstarbeliste laenude kohta, mis esitatakse vormil C 08.06. Sellelt vormilt tuleb välja jätta vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatükk).

3.3.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg Juhised 0010 BILANSILISED RISKIPOSITSIOONID Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõigete 1–7 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtus, jättes arvesse võtmata krediidiriski korrigeerimised. 0020 BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõigete 1–7 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtus, jättes arvesse võtmata krediidiriski korrigeerimised ja ümberhindlustegurid, sama artikli lõikes 8 nimetatud sisehinnangud ja ümberhindlustegurid ning lõikes 10 nimetatud protsendid. Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kõiki eraldatud, aga kasutamata limiite ning bilansiväliseid kirjeid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 I lisas. 0030 RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMISED ÜMBERHINDLUSTEGURID Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse keskmine ümberhindlustegur, mida finantsinstitutsioon kasutab riskiga kaalutud vara arvutamisel ja mis on kaalutud veerus 0020 esitatava bilansivälise riskipositsiooniga enne ümberhindamisteguri kohaldamist. 0040 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS PÄRAST ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST JA KREDIIDIRISKI MAANDAMIST Riskipositsiooni väärtus vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 166. Selles veerus tuleb esitada bilansiliste riskipositsioonide väärtuste ja bilansiväliste kohustuste summa pärast ümberhindlustegurite kohaldamist, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõigetes 8–10, ja pärast krediidiriski maandamise tehnikate rakendamist. 0050 RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse iga võlgniku keskmine makseviivituse tõenäosuse hinnang, mis on kaalutud veerus 0040 esitatud riskipositsiooni väärtusega pärast ümberhindamisteguri ja krediidiriski maandamise kohaldamist. Seda veergu ei ole vaja täita kõigi riskipositsiooni klasside kogusumma kohta. 0060 VÕLGNIKE ARV Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku igasse klassi määratud juriidiliste isikute ehk võlgnike arv Võlgnike arv tehakse kindlaks järgides vormi C 08.01 veeru 0300 juhiseid. Ühisvõlgnikke käsitletakse samamoodi nagu makseviivituse tõenäosuse kalibreerimisel. 0070 RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse iga riskipositsiooni keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnang, mis on kaalutud veerus 0040 esitatud riskipositsiooni väärtusega pärast tehingute ümberhindamisteguri ja krediidiriski maandamise kohaldamist. Esitatud makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama lõplikule makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, mida kasutati riskiga kaalutud summade arvutamisel pärast krediidiriski maandamise mõju ja majanduslanguse tingimustega arvestamist (kui asjakohane). Jaenõuete puhul, mis on tagatud kinnisvaraga, tuleb esitatavas makseviivitusest tingitud kahjumääras arvestada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 164 lõikes 4 sätestatud alammäärasid. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär määruse (EL) nr 575/2013 artikli 161 lõike 4 kohasele makseviivitusest tingitud kahjumäärale. Makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse täiustatud sisereitingute meetodit, võetakse arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti h. Esitatav makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, mis on saadud kohaldatava hindamismetoodikaga. Seda veergu ei ole vaja täita kõigi riskipositsiooni klasside kogusumma kohta. 0080 RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE TÄHTAEG (AASTATES) Konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku iga klassi kõigi riskipositsioonide kohta esitatakse iga riskipositsiooni keskmine tähtaeg, mis on kaalutud veerus 0040 esitatud riskipositsiooni väärtusega pärast tehingute ümberhindamisteguri kohaldamist. Kajastatav lõpptähtaeg tehakse kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 162. Keskmist lõpptähtaega kajastatakse aastates. Neid andmeid ei esitata riskipositsiooni väärtuste kohta, mille puhul ei võeta lõpptähtaega riskiga kaalutud vara arvutamisel arvesse (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükk). See tähendab, et seda veergu ei täideta riskipositsiooni klassi jaenõuded puhul. 0090 RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST Keskvalitsuse, keskpankade, finantsinstitutsioonide ja äriühingute vastu olevate nõuete puhul esitatakse riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud artikli 153 lõigete 1–4 kohaselt; jaenõuete puhul esitatakse riskiga kaalutud vara summa, mis on arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 154 kohaselt. Arvesse tuleb võtta VKEde ja taristu toetuskoefitsiente, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a. 0100 OODATAV KAHJU Oodatav kahju arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 158. Kajastatav oodatav kahju põhineb tegelikel riskiparameetritel, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute skaalal. 0110 (-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 183/2014 kohased spetsiifilised ja üldised krediidiriskiga korrigeerimised, määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 34 ja 110 kohased täiendavad väärtuse korrigeerimised ning muud omavahendite vähendamised, mis on seotud konkreetse makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassidesse määratud riskipositsioonidega Need väärtuse korrigeerimised ja eraldised on samad, millega arvestatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 159 kohaldamisel. Üldiseid eraldisi kajastatakse selliselt, et summa määratakse proportsionaalselt vastavalt erinevate võlgniku reitinguklasside oodatava kahju määrale. Read Juhised MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIK Riskipositsioonid jagatakse sobivasse kindlaksmääratud makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassi, võttes aluseks iga sinna klassi määratud võlgniku hinnangulise makseviivituse tõenäosuse (krediidiriski maandamisest tulenevat asendusmõju ei arvestata). Finantsinstitutsioonid jagavad riskipositsioonid vormil esitatud makseviivituse tõenäosuse vahemikesse, võttes arvesse ka pidevskaalasid. Kõik makseviivituses olevad riskipositsioonid koondatakse rühma, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %. {rida0170, veerg0050} ja {rida0170, veerg0070} täidetakse iga riskipositsiooni klassi kohta, kuid mitte kõigi riskipositsiooni klasside kogusumma kohta.

3.3.2. C 08.04 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (riskiga kaalutud vara vooaruanded) (CR IRB 4)

3.3.2.

3.3.2.1.78.79.

Üldised märkused Finantsinstitutsioonid esitavad sellel vormil kajastatava teabe järgides määruse (EL) nr 575/2013 artikli 438 punkti h. Sellelt vormilt tuleb välja jätta vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatükk). Finantsinstitutsioonid kajastavad riskiga kaalutud vara voogusid aruandekuupäeva riskiga kaalutud vara ja eelmise aruandekuupäeva riskiga kaalutud vara vaheliste muutustena. Kvartaalse aruandluse korral aruandekuupäevale eelneva kvartali lõpu seisuga.

3.3.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg Juhised 0010 RISKIGA KAALUTUD VARA Krediidiriskiga seotud riskiga kaalutud vara kogusumma sisereitingute meetodi alusel, võttes arvesse ka määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a sätestatud toetuskoefitsiente. Read Juhised 0010 RISKIGA KAALUTUD VARA EELMISE ARUANDEPERIOODI LÕPUS Riskiga kaalutud vara eelmise aruandeperioodi lõpus pärast määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a sätestatud VKEde ja taristu toetuskoefitsiendi rakendamist. 0020 VARA SUURUS (+/-) Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara suurusest (st pangaportfelli suuruse ja koostise muutumisest; k.a uute äride algatamisest ja laenude tähtajani jõudmisest, v.a pangaportfelli suuruse muutus, mis on tingitud üksuste omandamisest ja võõrandamisest) Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena. 0030 VARA KVALITEET (+/-) Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara kvaliteedist (st vara hinnangulise kvaliteedi muutused, mis on tingitud laenuvõtja riski muutumisest, nt reitinguklassi vms muutumisest) Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena. 0040 MUDELI VÄRSKENDUSED (+/-) Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara mudeli värskendustest (st muutused, mis on tingitud uute mudelite kasutussevõtust, mudelite muutmisest, mudeli kohaldamisala muutumisest või muudest muutustest, mille eesmärk on vähendada mudeli nõrku külgi) Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena. 0050 METOODIKA JA PÕHIMÕTE (+/-) Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud vara metoodika ja põhimõtete muutumisest (st muutused, mis on tingitud arvutamismetoodika muutmisest õiguspoliitika muutumise tõttu, sh olemasolevate õigusnormide muutmise ja uute vastuvõtmise tõttu, v.a mudelite muutmise tõttu, mida kajastatakse real 0040) Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena. 0060 OMANDAMISED JA VÕÕRANDAMISED (+/-) Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud omandamistest ja võõrandamistest (st pangaportfelli suuruse muutused, mis on tingitud üksuste omandamisest ja võõrandamisest) Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena. 0070 VALUUTA LIIKUMINE (+/-) Selline riskiga kaalutudvara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud valuutast (st muutused, mis on tingitud välisvaluutast ümberarvestustest) Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena. 0080 MUU (+/-) Selline riskiga kaalutud vara erinevus eelmise aruandeperioodi lõpu ja vaadeldava aruandeperioodi lõpu seisuga, mis on tingitud muudest teguritest Selle kategooria all kajastatakse muutusi, mida ei saa esitada üheski eeltoodud kategoorias. Riskiga kaalutud vara kasvu kajastatakse positiivse arvuna ja vähenemist negatiivsena. 0090 RISKIGA KAALUTUD VARA ARUANDEPERIOODI LÕPUS Riskiga kaalutud vara aruandeperioodil pärast määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a sätestatud VKEde ja taristu toetuskoefitsiendi rakendamist.

3.3.3. C 08.05 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (makseviivituse tõenäosuse järeltestimine) (CR IRB 5)

3.3.3.

3.3.3.1.80. Üldised märkused Finantsinstitutsioonid esitavad sellel vormil kajastatava teabe järgides määruse (EL) nr 575/2013 artikli 452 punkti h. Finantsinstitutsioonid vaatlevad igas riskipositsiooni klassis kasutatud mudeleid, mille järeltestimise tulemusi siin esitatakse, ning selgitavad iga nendega hõlmatud klassi riskiga kaalutud vara protsenti. Sellelt vormilt tuleb välja jätta vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatükk).

3.3.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg Juhised 0010 ARITMEETILINE KESKMINE MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) Kindlaksmääratud makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassi kuuluvate võlgnike (kelle arv esitatakse veerus 0020) makseviivituse tõenäosuse aritmeetiline keskmine aruandeperioodi alguses (võlgnike arvuga kaalutud keskmine) 0020 VÕLGNIKE ARV EELMISE AASTA LÕPUS Võlgnike arv eelmise aasta lõpus, millest tuleb aru anda. Arvesse võetakse kõik võlgnikud, kellel on konkreetsel ajahetkel krediidi iseloomuga kohustus. Võlgnike arv tehakse kindlaks järgides vormi C 08.01 veeru 0300 juhiseid. Ühisvõlgnikke käsitletakse samamoodi nagu makseviivituse tõenäosuse kalibreerimisel. 0030 MILLEST: MAKSEVIIVITUS TEKKIS AASTA JOOKSUL Nende võlgnike arv, kelle makseviivitus tekkis aasta jooksul (st makseviivituse määra arvutamise perioodil) Makseviivitus tehakse kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 178. Üheaastase makseviivituse määra arvutamisel võetakse lugejas ja nimetajas iga makseviivituses olev võlgnik arvesse vaid korra ka siis, kui tal tekkis makseviivitus aasta jooksul mitmel korral. 0040 TEGELIK KESKMINE MAKSEVIIVITUSE MÄÄR (%) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 78 osutatud üheaastane makseviivituse määr. Finantsinstitutsioonid tagavad, et: Võlgnike arvu arvutamist käsitletakse vormi C 08.01 veerus 0300. 0050 VARASEM KESKMINE AASTANE MAKSEVIIVITUSE MÄÄR (%) Vähemalt viie viimase aasta aastase makseviivituse määra aritmeetiline keskmine (aasta jooksul makseviivistusse sattunud võlgnike arv aasta alguse seisuga / kõik võlgnikud aasta alguse seisuga). Finantsinstitutsioon võib kasutada ka pikemat perioodi, kui see on kooskõlas tema tegelike riskijuhtimistavadega. Read Juhised MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIK Riskipositsioonid jagatakse sobivasse konkreetsesse makseviivituse tõenäosuse vahemiku klassi, võttes aluseks iga sinna klassi määratud võlgniku hinnangulise makseviivituse tõenäosuse aruandeperioodi alguses (krediidiriski maandamisest tulenevat asendusmõju ei arvestata). Finantsinstitutsioonid jagavad riskipositsioonid vormil esitatud makseviivituse tõenäosuse vahemikesse, võttes arvesse ka pidevskaalasid. Kõik makseviivituses olevad riskipositsioonid koondatakse rühma, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.

3.3.3.2. a)

nimetajas on nende makseviivituses mitteolevate võlgnike arv, kellel on vaadeldava aastase perioodi alguses krediidi iseloomuga kohustusi (st aruandekuupäevale eelneva aasta algus); selles kontekstis tähendab krediidi iseloomuga kohustus: i) bilansikirjed (sh põhisumma, intressid ja tasud); ii) bilansivälised kirjed (garantiid, mille on välja andnud garantii andjast finantsinstitutsioon)

b)

lugejas on nende võlgnike arv, kellel on vaadeldava aastase perioodi jooksul tekkinud vähemalt üks makseviivitus (aruandekuupäevale eelneval aastal).

3.3.4. C 08.05.1 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: Sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele: Makseviivituse tõenäosuse järeltestimine vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 180 lõike 1 punktile f (CR IRB 5B)

3.3.4.

3.3.4.1.81. Juhised konkreetsete kirjete kohta Lisaks vormil C 08.05 esitatavale teabele esitavad finantsinstitutsioonid ka vormil C 08.05.1 nõutava teabe, kui nad kohaldavad makseviivituse tõenäosuse hindamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 180 lõike 1 punkti f, ja teevad seda vaid nimetatud artikli kohaste makseviivituse tõenäosuse hinnangute puhul. Juhised on samad, mis vormi C 08.05 puhul, aga järgmiste eranditega. Veerg Juhised 0005 MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUSE VAHEMIK Finantsinstitutsioonid esitavad makseviivituse tõenäosuse vahemikud oma siseklasside alusel, mille nad seovad krediidikvaliteeti hindava asutuse kasutatavaskaalaga, mitte ei kasuta konkreetset välist makseviivituse tõenäosuse vahemikku. 0006 VÄLISREITINGU EKVIVALENT Finantsinstitutsioonid esitavad iga vaadeldava krediidikvaliteeti hindava asutuse kohta ühe veeru, järgides määruse (EL) nr 575/2013 artikli 180 lõike 1 punkti f. Finantsinstitutsioonid esitavad neis veergudes selle välisreitingu, millele nad oma makseviivituse tõenäosuse sisevahemikud kannavad.

3.3.5. C 08.06 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: Sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (eriotstarbelistele laenudele riskikaalu määramise meetod) (CR IRB 6)

3.3.5.

3.3.5.1.82. Üldised märkused Finantsinstitutsioonid esitavad sellel vormil kajastatava teabe järgides määruse (EL) nr 575/2013 artikli 438 punkti e. Andmed esitatakse järgmiste artikli 153 lõike 5 tabelis 1 osutatud eriotstarbeliste nõuete liikide kohta:

3.3.5.1.82.

(a) projektide rahastamine;

(b) tulu tootev kinnisvara ja väga volatiilne ärikinnisvara;

(c) objektide rahastamine;

(d) kaupade rahastamine.

3.3.5.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg Juhised 0010 ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Vt vormi CR IRB juhised. 0020 RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Vt vormi CR IRB juhised. 0030, 0050 MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED Vt vormi CR SA juhised. 0040 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Vt vormi CR IRB juhised. 0060 MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST Vt vormi CR SA juhised. 0070 RISKIKAAL Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõige 5 See on teabeveerg, mida ei tohi muuta. 0080 RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST Vt vormi CR IRB juhised. 0090 OODATAV KAHJU Vt vormi CR IRB juhised. 0100 (-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED Vt vormi CR IRB juhised. Read Juhised 0010–0120 Riskipositsioonid jagatakse sobivasse kategooriasse ja tähtajaklassi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõike 5 tabeli 1 kohaselt.

3.3.6. C 08.07 – Krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: Sisereitingute meetodi kohaldamine kapitalinõuetele (sisereitingute ja standardmeetodi kohaldamisala) (CR IRB 7)

3.3.6.

3.3.6.1.83.84.

Üldised märkused Finantsinstitutsioonid, kes arvutavad riskiga kaalutud vara krediidiriski sisereitingute meetodil, esitavad oma riskipositsioonid ning nende klasside osad, millele kohaldatakse järkjärgulise kohaldamise kava, selle vormi puhul standardmeetodil (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükk) või sisereitingute meetodil (kõnealuse määruse III osa II jaotise 3. peatükk). Finantsinstitutsioonid esitavad teabe siin vormil riskipositsiooni klasside kaupa, järgides selle ridadel esitatud riskipositsiooni klasside jaotust. Veergudes 0030–0050 peaks olema kirjas kõik riskipositsioonid, nii et nende kolme veeru ridade summa moodustaks 100 % kõigist riskipositsiooni klassidest (v.a väärtpaberistamise positsioonid ja mahaarvatud positsioonid).

3.3.6.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg Juhised 0010 RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUS, NAGU ON MÄÄRATLETUD MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLIS 166 Finantsinstitutsioonid kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 kohast riskipositsiooni väärtust enne krediidiriski maandamist. 0020 STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHALDAMISALAS OLEVA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS KOKKU Riskipositsiooni (sh nii standardmeetodi kohased riskipositsioonid kui ka sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid) koguväärtuse esitamiseks kasutavad finantsinstitutsioonid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõike 4 kohast riskipositsiooni väärtust enne krediidiriski maandamist. 0030 STANDARDMEETODI ALALISE OSALISE KASUTAMISE KOHALDAMISALAS OLEV RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUSE PROTSENT Iga riskipositsiooni klassi osa, millele kohaldatakse standardmeetodit (riskipositsioon, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit ja mis ületab asjaomase riskipositsiooni klassi koguriskipositsiooni veerus 0020, enne krediidiriski maandamist), pidades määruse (EL) nr 575/2013 artikli 150 kohaselt kinni pädevalt asutuselt saadud standardmeetodi alalise osalise kasutamise loa kohaldamisala piiridest. 0040 RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUSE PROTSENT, MILLELE KOHALDATAKSE JÄRKJÄRGULISE KOHALDAMISE KAVA (%) Iga riskipositsiooni klassi riskipositsiooni see osa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit määruse (EL) nr 575/2013 artikli 148 kohaselt järk-järgult. See hõlmab järgmist: 0050 RISKIPOSITSIOONI KOGUVÄÄRTUSE PROTSENT, MILLELE KOHALDATAKSE SISEREITINGUTE MEETODIT (%) Iga riskipositsiooni klassi osa, millele kohaldatakse sisereitingute meetodit (riskipositsioon, millele kohaldatakse sisereitingute meetodit ja mis ületab asjaomase riskipositsiooni klassi koguriskipositsiooni, enne krediidiriski maandamist), pidades määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 kohaselt kinni pädevalt asutuselt saadud sisereitingute meetodi kasutamise loa kohaldamisala piiridest. See hõlmab nii riskipositsioone, millele finantsinstitutsioon on saanud loa kohaldada makseviivitusest tingitud kahjumäära omahinnangut ja ümberhindlustegureid, kui ka teisi (sisereitingute põhimeetod ja täiustatud sisereitingute meetod) (sh järelevalveline riskikaalu määramise meetod eriotstarbeliste laenudega seotud riskipositsioonide puhul ja omakapitali investeeringud, millele kohaldatakse lihtsustatud riskikaalu meetodit, ning riskipositsioonid, mis on esitatud vormi C 08.01 real 0170). Read Juhised RISKIPOSITSIOONI KLASSID Finantsinstitutsioonid esitavad teabe siin vormil riskipositsiooni klasside kaupa, järgides selle ridadel esitatud riskipositsiooni klasside jaotust.

riskipositsioonid, millele finantsinstitutsioon kavatseb kohaldada sisereitingute meetodit kas makseviivitusest tingitud kahjumäära omahinnangu ja ümberhindlusteguritega või ilma (sisereitingute põhimeetod ja täiustatud sisereitingute meetod);

mittemateriaalse omakapitali investeeringud, mis ei ole esitatud veergudes 0020 ega 0040;

riskipositsioonid, millele juba kohaldatakse sisereitingute põhimeetodit, aga millele finantsinstitutsioon kavatseb tulevikus kohaldada täiustatud sisereitingute meetodit;

eriotstarbeliste nõuded, millele kohaldatakse järelevalvelist riskikaalu määramise meetodit ja mis ei ole esitatud veerus 0040.

3.4.85.86.87.

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA Kõik finantsinstitutsioonid esitavad kogunäitajate tasandil agregeeritud teabe. Käesoleva rakendusmääruse artikli 5 lõikes 5 sätestatud künnist ületavad finantsinstitutsioonid esitavad lisaks teabe koduriigi ja välisriikide kaupa. Künnisega arvestatakse ainult vormide CR GB 1 ja CR GB 2 puhul. Rahvusüleste organisatsioonide vastu olevad nõuded määratakse geograafilise piirkonna Muud riigid alla. Mõiste võlgniku asukoht osutab riigile, kus võlgnik on asutatud. Seda kontseptsiooni saab kohaldada lõppriski ja vahetu võlgniku alusel. Seega saab krediidiriski maandamise tehnikatega, millel on riskipositsioonile asendusmõju, muuta riskipositsiooni jaotust riikide lõikes. Rahvusüleste organisatsioonide vastu olevaid nõudeid ei määrata finantsinstitutsiooni asukohariigi alla, vaid geograafilise piirkonna muud riigid alla, olenemata asjaomase riskipositsiooni klassist. Kirjet esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks vahetu võlgniku asukohariik. Kirjeid riskipositsiooni väärtus ja riskiga kaalutud vara käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks lõpliku võlgniku asukohariik.

3.4.1. C 09.01 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: standardmeetodikohased riskipositsioonid (CR GB 1)

3.4.1.

3.4.1.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Määratletud vormi CR SA veerus 0010. 0020 Makseviivituses olevad riskipositsioonid Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje makseviivituses olevad riskipositsioonid alla, ja makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassidesse eriti suure riskiga seotud riskipositsioonid või omakapitali investeeringud. See memokirje annab lisateavet makseviivituses olevad riskipositsioonide võlgnike struktuuri kohta. Kajastatakse riskipositsioone, mis on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktile j liigitatud makseviivituses olevateks riskipositsioonideks ja mille puhul võlgnikke oleks kajastatud juhul, kui kõnealused riskipositsioonid ei oleks määratud riskipositsiooni klassi makseviivituses olevad riskipositsioonid. Kõnealune teave on memokirje ja seega ei mõjuta see riskipositsiooni klasside makseviivituses olevad riskipositsioonid, eriti suure riskiga seotud riskipositsioonid või omakapitali investeeringud riskiga kaalutud vara arvutamist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktile j, k ja p. 0040 Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused Esmaseid riskipositsioone, mis on kantud üle riskipositsiooni klassi makseviivituses olevad riskipositsioonid kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus. 0050 Üldised krediidiriskiga korrigeerimised Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 110 ja määrusele (EL) nr 183/2014. See kirje hõlmab teise taseme omavahenditena aktsepteeritavaid üldiseid krediidiriskiga korrigeerimisi enne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punktis c osutatud ülempiiri kohaldamist. Kajastatakse brutosummana enne maksumõju mahaarvamist. 0055 Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 110 ja määrusele (EL) nr 183/2014. 0060 Mahakandmised IFRS 9.5.4.4-s ja B5.4.9-s nimetatud mahakandmised. 0061 Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 111. 0070 Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi makseviivituses olevad riskipositsioonid kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist. 0075 Riskipositsiooni väärtus Määratletud vormi CR SA veerus 0200. 0080 RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST Määratletud vormi CR SA veerus 0215. 0081 (-) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE Määratletud vormi CR SA veerus 0216. 0082 (-) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE Määratletud vormi CR SA veerus 0217. 0090 RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST Määratletud vormi CR SA veerus 0220. Read 0010 Keskvalitsused ja keskpangad Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt a 0020 Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt b 0030 Avaliku sektori asutused Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt c 0040 Mitmepoolsed arengupangad Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt d 0050 Rahvusvahelised organisatsioonid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt e 0060 Finantsinstitutsioonid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt f 0070 Äriühingud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt g 0075 Millest: VKEd Määratletud vormi CR SA veerus 0020. 0080 Jaenõuded Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt h 0085 Millest: VKEd Määratletud vormi CR SA veerus 0020. 0090 Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt i 0095 Millest: VKEd Määratletud vormi CR SA veerus 0020. 0100 Makseviivituses olevad riskipositsioonid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt j 0110 Eriti suure riskiga seotud kirjed Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt k 0120 Pandikirjad Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt l 0130 Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga finantsinstitutsioonide ja äriühingute vastu Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt n 0140 Investeerimisfondi aktsiad ja osakud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt o Ridade 0141–0143 summa. 0141 Aluspositsioonide arvessevõtmise meetod Määratletud vormi CR SA veerus 0281. 0142 Volituste kohane meetod Määratletud vormi CR SA veerus 0282. 0143 Varumeetod Määratletud vormi CR SA veerus 0283. 0150 Omakapitali investeeringud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt p 0160 Muud riskipositsioonid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punkt q 0170 Koguriskipositsioon

3.4.2. C 09.02 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: Sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid (CR GB 2)

3.4.2.

3.4.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Määratletud vormi CR IRB veerus 0020. 0030 Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid Esmase riskipositsiooni väärtus nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje makseviivituses olevad riskipositsioonid alla vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 178. 0040 Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused Esmaseid riskipositsioone, mis on liigitatud kirje makseviivituses olevad riskipositsioonid alla kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus. 0050 Üldised krediidiriskiga korrigeerimised Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 110 ja määrusele (EL) nr 183/2014. 0055 Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 110 ja määrusele (EL) nr 183/2014. 0060 Mahakandmised IFRS 9.5.4.4-s ja B5.4.9-s nimetatud mahakandmised 0070 Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi makseviivituses olevad riskipositsioonid kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist 0080 SISEREITINGUTE SKAALA / VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE VÕI KOGUMILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) Määratletud vormi CR IRB veerus 0010. 0090 RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) Määratletud vormi CR IRB veergudes 0230 ja 0240: riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära (%) puhul võetakse arvesse kõiki riskipositsioone (sh suurte finantssektori ettevõtjate ja reguleerimata finantsettevõtjatega seotuid). Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti h. Eriotstarbeliste nõuete puhul, mille makseviivituse tõenäosust on hinnatud, peab esitatav väärtus olema kas hinnanguline või regulatiivne makseviivitusest tingitud kahjumäär. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta ei saa andmeid esitada, sest need ei ole kättesaadavad. 0100 millest: makseviivituses Riskipositsiooniga kaalutud makseviivitusest tingitud kahjumäär nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje makseviivituses olevad riskipositsioonid alla vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 178. 0105 Riskipositsiooni väärtus Määratletud vormi CR IRB veerus 0110. 0110 RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST Määratletud vormi CR IRB veerus 0255. 0120 Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid Riskiga kaalutud vara nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje makseviivituses olevad riskipositsioonid alla vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõikele 1. 0121 (-) VKE TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE Määratletud vormi CR IRB veerus 0256. 0122 (-) TARISTU TOETUSKOEFITSIENDIST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE Määratletud vormi CR IRB veerus 0257. 0125 RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST TOETUSKOEFITSIENTIDE KOHALDAMIST Määratletud vormi CR IRB veerus 0260. 0130 OODATAV KAHJU Määratletud vormi CR IRB veerus 0280. Read 0010 Keskpangad ja keskvalitsused Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkt a 0020 Finantsinstitutsioonid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkt b 0030 Äriühingud (kõik nõuded äriühingute vastu, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis c) 0042 Millest: eriotstarbelised laenud (v.a millele kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 8 punkt a Andmeid ei esitata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta. 0045 Millest: eriotstarbelised laenud, millele kohaldatakse riskikaalu määramise meetodit Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 8 punkt a ja artikli 153 lõige 5 0050 Millest: VKEd Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkt c Sisereitingute meetodi kohaselt peavad aruandvad üksused kasutama oma VKE-määratlust, mida nad kasutavad sisemises riskijuhtimisprotsessis. 0060 Jaenõuded Kõik jaenõuded, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis d. 0070 Jaenõuded – tagatud kinnisvaraga Jaenõuded (nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis d), mis on tagatud kinnisvaraga. Jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga, esitatakse tagatise väärtuse ja riskipositsiooni suhtest või laenu otstarbest olenemata. 0080 VKEd Jaenõuded (nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis d ja artikli 154 lõikes 3), mis on tagatud kinnisvaraga. 0090 Muud kui VKEd Jaenõuded (nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis d), mis on tagatud kinnisvaraga. 0100 Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad Jaenõuded, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis d koostoimes artikli 154 lõikega 4. 0110 Muud jaenõuded Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punkti d kohased muud jaenõuded, mida ei kajastata ridadel 0070–0100. 0120 VKEd Muud jaenõuded VKEde vastu, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis d. 0130 Muud kui VKEd Muud jaenõuded üksikisikute vastu, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis d. 0140 Omakapital Omakapitali investeeringud, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 2 punktis e. 0150 Koguriskipositsioon

3.4.3. C 09.04 – Riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel ja finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel asjakohaste krediidiriski positsioonide jaotus (CCB)

3.4.3.

3.4.3.1.88.89.90.91.

Üldised märkused Seda vormi kasutatakse selleks, et saada rohkem teavet finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri elementide kohta. Nõutav teave kajastab selliste krediidiriski positsioonide, väärtpaberistamise positsioonide ja kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide määruse (EL) nr 575/2013 III osa II ja IV jaotise kohaselt väljaselgitatud omavahendite nõudeid ja geograafilist asukohta, mis on olulised finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise jaoks vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 140 (asjakohased krediidiriski positsioonid). Vormis C 09.04 esitatakse koondteave kõigi selliste jurisdiktsioonide kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide kohta, kus need positsioonid asuvad, ja eraldi teave iga jurisdiktsiooni kohta, kus asjakohased krediidiriski positsioonid asuvad. Koondandmed ja teave iga jurisdiktsiooni kohta kajastatakse eri mõõtmes. Kõnealuse jaotuse kajastamisel ei kohaldata käesoleva rakendusmääruse artikli 5 lõikes 5 sätestatud künnist. Geograafilise asukoha kindlakstegemiseks jaotatakse riskipositsioonid vahetu võlgniku alusel, nagu on nähtud ette komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1152/2014. Seepärast ei muuda sellel vormil nõutavas teabes krediidiriski maandamise tehnikate kasutamine riskipositsioonide jaotust geograafilise asukoha alusel.

3.4.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 Summa Asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus ja seonduvad omavahendite nõuded, mis on tehtud kindlaks asjaomase rea juhiseid järgides. 0020 Protsent 0030 Kvalitatiivne teave See teave esitatakse ainult finantsinstitutsiooni asukohariigi (päritoluliikmesriigile vastav jurisdiktsioon) kohta ja kõigi riikide kohta koondatult. Finantsinstitutsioonid märgivad kooskõlas asjakohase rea juhistega kas {y}või {n}. Read 0010–0020 Asjakohased krediidiriski positsioonid – krediidirisk Direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis a osutatud asjakohased krediidiriski positsioonid. 0010 Riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaselt Direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis a osutatud asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 111 kohaselt. Selles reas ei kajastata kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtust; seda kajastatakse real 0055. 0020 Riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaselt Direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis a osutatud asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 kohaselt. Selles reas ei kajastata kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtust; seda kajastatakse real 0055. 0030–0040 Asjakohased krediidiriski positsioonid – tururisk Direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis b osutatud asjakohased krediidiriski positsioonid. 0030 Kauplemisportfelli kuuluvate pikkade ja lühikeste riskipositsioonide summa standardmeetodi puhul Direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis b osutatud asjakohaste krediidiriski positsioonide pikkade ja lühikeste netopositsioonide summa (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 327), mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükis sätestatud omavahendite nõudeid: 0040 Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhul Direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis b osutatud asjakohaste krediidiriski positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. ja 5. peatükis sätestatud omavahendite nõudeid, kajastatakse alljärgneva summa: 0055 Asjakohased krediidiriski positsioonid – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid Direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punktis c osutatud asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 kohaselt. 0070–0110 Omavahendite nõuded ja kaalud 0070 OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI PUHUL Ridade 0080, 0090 ja 0100 summa. 0080 Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – krediidirisk Asjaomase riigi puhul direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punkti a kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 1.–4. ja 6. peatükile. Selles reas ei kajastata kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide omavahendite nõudeid; neid kajastatakse real 0100. Omavahendite nõuded moodustavad 8 % riskiga kaalutud varast ja need tehakse kindlaks määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 1.–4. ja 6. peatüki sätteid järgides. 0090 Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – tururisk Asjaomase riigi puhul direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punkti b kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on spetsiifilise riski puhul tehtud kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükile ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 5. peatükile. Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded tururiski raamistiku alusel hõlmavad muu hulgas väärtpaberistamise positsioonide omavahendite nõudeid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükiga ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide omavahendite nõudeid, mis on tehtud kindlaks vastavalt kõnealuse määruse artiklile 348. 0100 Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid Asjaomase riigi puhul direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punkti a kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatükile. Omavahendite nõuded moodustavad 8 % riskiga kaalutud varast ja need arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5.. peatüki sätteid järgides. 0110 Omavahendite nõuete kaalud Igas riigis vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatav kaal arvutatakse omavahendite nõuete suhtarvuna, mis leitakse järgmiselt. Kõigi riikide koondteavet omavahendite nõuete kaalude kohta ei esitata. 0120–0140 Vastutsüklilise puhvri määrad 0120 Määratud asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määr Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mille on asjaomasele riigile kehtestanud selle riigi määratud asutus vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 136, 137, 139, artikli 140 lõike 2 punktidele a ja c ning artikli 140 lõike 3 punktile b. Kui asjaomase riigi määratud asutus ei ole sellele riigile vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestanud, tuleb see rida tühjaks jätta. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid, mille määratud asutus on kehtestanud, kuid mis ei ole aruandekuupäeva seisuga asjaomases riigis veel kohaldatavad, ei kajastata. Kõigi riikide koondteavet määratud asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta ei esitata. 0130 Finantsinstitutsiooni riigi suhtes kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr Finantsinstitutsiooni asukohariigi puhul kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mille on kehtestanud selle riigi määratud asutus vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 137, 138, 139, artikli 140 lõike 2 punktile b ja artikli 140 lõike 3 punktile a. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid, mis ei ole aruandekuupäeva seisuga veel kohaldatavad, ei kajastata. Kõigi riikide koondteavet finantsinstitutsiooni riigi puhul kohaldatava vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta ei esitata. 0140 Finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr Finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mis on arvutatud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõikele 1. Finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on selliste vastutsükliliste puhvrite määrade kaalutud keskmine, mida kohaldatakse finantsinstitutsiooni asjakohaste krediidiriskipositsioonide asukoha jurisdiktsioonides või mida kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 140 kohaldamisel selle direktiivi artikli 139 lõike 2 või 3 alusel. Asjaomane vastutsüklilise puhvri määr kajastatakse lahtris [rida 0120, c0020; riigi leht] või [rida 0130, c0020; riigi leht]. Igas riigis vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatav kaal on omavahendite nõuete osakaal omavahendite nõuetes kokku ja see esitatakse väljal [rida 0110, c0020; riigi leht]. Finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta esitatakse ainult kõigi riikide koondteave, mitte eraldi iga riigi teave. 0150–0160 2 % künnise kasutamine 0150 2 % künnise kasutamine üldise krediidiriskipositsiooni puhul Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 artikli 2 lõike 5 punktiga b võib selliste üldiste välismaiste riskipositsioonide asukohaks, mille kogusumma ei ületa 2 % asjaomase finantsinstitutsiooni üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusummast, määrata finantsinstitutsiooni päritoluliikmesriigi. Üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusumma arvutatakse nii, et jäetakse kõrvale üldised krediidiriskipositsioonid, mille asukoht määrati komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 artikli 2 lõike 5 punkti a ja artikli 2 lõike 4 kohaselt. Kui finantsinstitutsioon teeb kõnealuse erandi, märgib ta oma päritoluliikmesriigile vastava jurisdiktsiooni vormi ja kõigi riikide koondteabe väljale jah. Kui finantsinstitutsioon kõnealust erandit ei tee, märgib ta asjakohasele väljale ei. 0160 2 % künnise kasutamine kauplemisportfelli kuuluva riskipositsiooni puhul Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 artikli 3 lõikega 3 võivad finantsinstitutsioonid määrata kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide asukohaks finantsinstitutsiooni päritoluliikmesriigi, kui kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid kokku ei ületa 2 % nende üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusummast. Kui finantsinstitutsioon teeb kõnealuse erandi, märgib ta oma päritoluliikmesriigile vastava jurisdiktsiooni vormi ja kõigi riikide koondteabe väljale jah. Kui finantsinstitutsioon kõnealust erandit ei tee, märgib ta asjakohasele väljale ei.

positsioonid võlainstrumentides, v.a väärtpaberistamine;

positsioonid kauplemisportfelli väärtpaberistamise positsioonides;

positsioonid korrelatsioonil põhinevates kauplemisportfellides;

positsioonid omakapitaliväärtpaberites;

investeerimisfondides olevad positsioonid, kui kapitalinõuded on arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 348 kohaselt.

selliste mittetuletisinstrumentide positsioonide õiglane väärtus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 104 kohaselt, mis kujutavad endast asjakohaseid krediidiriski positsioone vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punkti b kohasele määratlusele;

selliste tuletisinstrumentide tinglik väärtus, mis kujutavad endast asjakohaseid krediidiriski positsioone vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõike 4 punkti b kohasele määratlusele.

3.4.3.2.

1. Lugeja: Asjakohaste krediidiriski positsioonidega asjaomases riigis seotud omavahendite nõuded kokku [rida 0070, veerg 0010, riigi leht]

2. Nimetaja: Kõigi krediidiriski positsioonidega, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 140 lõikele 4, seotud omavahendite nõuded kokku [rida 0070, veerg 0010, Kokku].

3.5. C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2)

3.5.

3.5.1.92.93.94.95.96.97.

Üldised märkused Vorm CR EQU IRB koosneb kahest vormist. Vormis CR EQU IRB 1 esitatakse üldine ülevaade omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi sisereitingute meetodi kohastest riskipositsioonidest ja koguriskipositsiooni arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest. Vormis CR EQU IRB 2 esitatakse riskiparameetritel põhineva meetodi kohase koguriskipositsiooni jaotus võlgniku reitinguklasside lõikes. Järgnevates juhistes tähendab vorm CR EQU IRB vastavalt vajadusele nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka CR EQU IRB 2. Vormis CR EQU IRB esitatakse teave, mis käsitleb riskiga kaalutud vara arvutamist määruse (EL) nr 575/2013) III osa II jaotise 3. peatüki kohaselt kõnealuse määruse artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud omakapitali investeeringute krediidiriski puhul (määruse (EL) nr 575/2013) artikli 92 lõike 3 punkt a). Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõikele 6 määratakse omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi järgmised riskipositsioonid: Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone, mida käsitletakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 152 lõike 4 punktis a osutatud lihtsustatud riskikaalu meetodile või kõnealuse määruse artikli 152 lõikes 6 osutatud varumeetodile, kajastatakse samuti vormis CR EQU IRB. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 151 lõikele 1 esitavad finantsinstitutsioonid vormi CR EQU IRB, kui nad kohaldavad ühte kolmest määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 155 osutatud meetodist: Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 155 võivad finantsinstitutsioonid kasutada erinevate portfellide puhul erinevaid meetodeid (lihtsustatud riskikaalu meetod, riskiparameetritel põhinev meetod või sisemudelitel põhinev meetod), kui nad kasutavad neid meetodeid sisemise riskijuhtimisega seotud eesmärkidel. Lisaks kajastavad sisereitingute meetodit kohaldavad finantsinstitutsioonid vormis CR EQU IRB riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt (nt omakapitali investeeringud, millele on määratud vastavalt 250 % riskikaal määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõike 4 kohaselt või 370 % riskikaal kõnealuse määruse artikli 471 lõike 2 kohaselt)). Vormis CR EQU IRB ei kajastata järgmisi omakapitali investeeringuid.

3.5.1.92.93.94. a)

muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule;

b)

võlgadega seotud riskipositsioonid ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.

lihtsustatud riskikaalu meetod,

riskiparameetritel põhinev meetod,

sisemudelitel põhinev meetod.

kauplemisportfelli kuuluvad omakapitali investeeringud (kui finantsinstitutsioon ei ole vabastatud kauplemisportfelli positsioonide omavahendite nõuete arvutamisest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 94);

omakapitali investeeringud, mille suhtes osaliselt kohaldatakse standardmeetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 150), sealhulgas:

omakapitali investeeringud, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 495 lõike 1 kohaselt varasemalt kehtinud nõudeid;

omakapitali investeeringud ettevõtjatesse, mille krediidi iseloomuga kohustustele on standardmeetodi kohaselt määratud 0 % riskikaal (sh avaliku sektori rahastatavad ettevõtjad, mille suhtes võib kohaldada 0 % riskikaalu) (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 150 lõike 1 punkt g);

omakapitali investeeringud, mida tehakse teatavate majandussektorite edendamiseks õigusaktidega ette nähtud selliste kavade kohaselt, mis pakuvad finantsinstitutsioonile olulisi investeeringutoetusi ning millega kaasnevad teatav valitsuse poolne järelevalve ja omakapitali investeeringute piirangud (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 150 lõike 1 punkt h);

omakapitali investeeringud abiettevõtjatesse, kelle riskiga kaalutud vara võib arvutada nii nagu muid varasid, mis ei ole krediidikohustusega (vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõikele 1);

omakapitali investeeringud, mis on maha arvatud omavahenditest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 46 ja 48.

3.5.2.98. Juhised konkreetsete kirjete kohta (kehtivad nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka vormi CR EQU IRB 2 kohta) Veerg 0005 VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS) Võlgniku reitinguklass on rea tunnus ja see peab vormi iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne. 0010 SISEREITINGUTE SKAALA VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad veerus 0010 makseviivituse tõenäosust, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 165 lõikele 1. Võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust kajastatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki 6. jaos sätestatud miinimumnõuetega. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse asjaomasele konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute skaala puhul. Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki riskipositsioone, sealhulgas makseviivituses olevaid riskipositsioone. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse kaalumiseks riskipositsiooni väärtust, milles on arvesse võetud kaudset krediidiriski kaitset (veerg 0060). 0020 ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Finantsinstitutsioonid kajastavad veerus 0020 esmase riskipositsiooni väärtust (enne ümberhindlustegurite kohaldamist). Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 167 on omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Bilansiväliste omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks on nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Finantsinstitutsioonid kajastavad veerus 0020 ka määruse (EL) nr 575/2013 I lisa kohaseid bilansiväliseid kirjeid, mis on määratud omakapitali investeeringute klassi (nt osaliselt tasutud aktsiate ja osade tasumata osa). Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad finantsinstitutsioonid (nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 165 lõikes 1) võtavad arvesse ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõike 2 teises lõigus osutatud tasakaalustavaid positsioone. 0030–0040 KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE GARANTIID KREDIIDITULETISINSTRUMENDID Olenemata omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatavast meetodist võivad finantsinstitutsioonid arvesse võtta omakapitali investeeringule saadud kaudset krediidiriski kaitset (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõiked 2, 3 ja 4). Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad veergudes 0030 ja 0040 kaudset krediidiriski kaitset, mis on garantiide (veerg 0030) või krediidituletisinstrumentide (veerg 0040) vormis ja mida võetakse arvesse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele. 0050 KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE (-) KOGUVÄLJAVOOL Finantsinstitutsioonid kajastavad veerus 0050 esmase riskipositsiooni sellist osa enne ümberhindlustegurite kohaldamist, mis on kaetud kaudse krediidiriski kaitsega, mida võetakse arvesse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele. 0060 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad veerus 0060 riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudsest krediidiriski kaitsest tulenevat asendusmõju (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 167). Bilansiväliste omakapitali investeeringute puhul on riskipositsiooni väärtuseks nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 167). 0061 MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED Vt vormi CR SA juhised. 0070 RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad selliste makseviivitusest tingitud kahjumäärade riskipositsioonidega kaalutud keskmist kahjumäära, mis on määratud agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudset krediidiriski kaitset (veerg 0060). Finantsinstitutsioonid järgivad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 165 lõiget 2. 0080 RISKIGA KAALUTUD VARA Finantsinstitutsioonid kajastavad omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara, mis arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 155. Juhul kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavatel finantsinstitutsioonidel ei ole piisavalt teavet määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 kohase makseviivituse määratluse kasutamiseks, kohaldatakse riskiga kaalutud vara arvutamisel riskikaalude suhtes korrigeerimistegurit 1,5 (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõige 3). Seoses riskikaalu funktsiooni sisendparameetriga M (lõpptähtaeg) määratakse omakapitali investeeringutele lõpptähtajaks 5 aastat (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 165 lõige 3). 0090 MEMOKIRJE: OODATAV KAHJU Finantsinstitutsioonid kajastavad veerus 0090 omakapitali investeeringute oodatavat kahju, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 158 lõigetele 4, 7, 8 ja 9. [välja jäetud] Read Vormi CR EQU IRB 1 rida 0020 RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKU Riskiparameetritel põhinevat meetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõige 3) kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad nõutud teavet vormi CR EQU IRB 1 real 0020. Vormi CR EQU IRB 1 read 0050–0090 LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES Lihtsustatud riskikaalu meetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõige 2) kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad nõutud teavet vastavalt aluspositsiooni tunnustele ridadel 0050–0090. Vormi CR EQU IRB 1 rida 0100 SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETOD Sisemudelitel põhinevat meetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõige 4) kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad nõutud teavet real 0100. Vormi CR EQU IRB 1 rida 0110 OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID Sisereitingute meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid kajastavad riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt), sealhulgas järgmised riskipositsioonid: Vormi CR EQU IRB 1 rida 0120 INVESTEERIMISFONDIDE OSAKUTEST VÕI AKTSIATEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VARUMEETODIT Sellel real kajastatakse ka investeerimisfondide osakutest või aktsiatest tulenevaid riskipositsioone, mida käsitletakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 152 lõikes 6 osutatud varumeetodile. CR EQU IRB 2 RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES Riskiparameetritel põhinevat meetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõige 3) kohaldavad finantsinstitutsioonid kajastavad nõutud teavet vormis CR EQU IRB 2. Kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid kohaldavad ainulaadset reitinguskaalat või saavad andmeid kajastada vastavalt sisemisele põhiskaalale, kajastavad nad vormis CR EQU IRB 2 asjaomase ainulaadse reitinguskaala või põhiskaalaga seotud reitinguklasse või kogumeid. Mis tahes muul juhul erinevad reitinguskaalad ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitinguskaalade võlgnike reitinguklassid või kogumid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni.

finantssektori ettevõtjates olevate omakapitali positsioonide riskiga kaalutud vara, mida käsitletakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 lõikele 4, samuti

omakapitali investeeringuid, millele määratakse 370 % riskikaal vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 471 lõikele 2, kajastatakse real 0110.

3.6. C 11.00 – ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK (CR SETT)

3.6.

3.6.1.99.100.101.102.103.104.105.

Üldised märkused Käesolevas vormis esitatakse teave nii kauplemisportfelli kui ka kauplemisportfelliväliste tehingute kohta, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, ja nende vastavad arveldusriski omavahendite nõuded (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikkel 378). Finantsinstitutsioonid kajastavad vormis CR SETT teavet arveldus-/ülekanderiski kohta seoses nii nende kauplemisportfelli kuuluvate kui ka kauplemisportfelliväliste võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 378 ei võeta arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõuetes arvesse võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega seotud repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja võtmise puhul. Tuleb siiski tähele panna, et tuletisinstrumentide ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, kohaldatakse arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 378. Pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute puhul arvutavad finantsinstitutsioonid hinnavahe, mille raames nad võivad saada kahju. Hinnavahe arvutatakse asjaomase võlainstrumendi, omakapitali, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse vahena, mis võib põhjustada finantsinstitutsioonile kahju. Finantsinstitutsioonid korrutavad selle hinnavahe määruse (EL) nr 575/2013 artikli 378 tabelis 1 esitatud asjakohase teguriga, et teha kindlaks vastavad omavahendite nõuded. Riskipositsiooni arvutamiseks korrutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punktile b arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõuded 12,5ga. Tuleb silmas pidada, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 379 kohaste reguleerimata väärtpaberiülekannete omavahendite nõudeid ei kajastata vormis CR SETT. Need omavahendite nõuded kajastatakse krediidiriski vormidel (CR SA, CR IRB).

3.6.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS Finantsinstitutsioonid kajastavad pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehinguid vastavates kokkulepitud arveldushindades, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 378. Selles veerus võetakse arvesse kõiki arveldamata tehinguid, olenemata sellest, kas need on pärast ettenähtud arvelduspäeva kasumis või kahjumis. 0020 ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 378 kajastavad finantsinstitutsioonid asjaomase võlainstrumendi, omakapitali, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja praeguse turuväärtuse hinnavahet, mis võib põhjustada finantsinstitutsioonile kahju. Selles veerus kajastatakse ainult pärast ettenähtud arvelduspäeva kahjumis olevaid arveldamata tehinguid. 0030 OMAVAHENDITE NÕUDED Finantsinstitutsioonid kajastavad omavahendite nõudeid, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 378. 0040 ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON Arveldusriski riskipositsiooni arvutamiseks korrutavad finantsinstitutsioonid veerus 0030 kajastatavad omavahendite nõuded 12,5ga vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punktile b. Read 0010 Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku Finantsinstitutsioonid kajastavad kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus-/ülekanderiski kogusummat (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikkel 378). Finantsinstitutsioonid kajastavad andmeväljal {rida 0010, veerg 0010} pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades. Finantsinstitutsioonid kajastavad andmeväljal {rida 0010, veerg 0020} agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta. Finantsinstitutsioonid kajastavad andmeväljal {rida 0010, veerg 0030} agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 0020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad). 0020–0060 Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %) 5–15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %) 16–30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %) 31–45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %) 46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %) Finantsinstitutsioonid kajastavad ridadel 0020–0060 teavet kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus-/ülekanderiski kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele. Arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva. 0070 Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku Finantsinstitutsioonid kajastavad kauplemisportfelli positsioonide arveldus-/ülekanderiski kogusummat (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikkel 378). Finantsinstitutsioonid kajastavad andmeväljal {rida 0070, veerg 0010} pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades. Finantsinstitutsioonid kajastavad andmeväljal {rida 0070, veerg 0020} agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta. Finantsinstitutsioonid kajastavad andmeväljal {rida 0070, veerg 0030} agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 0020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad). 0080–0120 Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %) 5–15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %) 16–30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %) 31–45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %) 46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %) Finantsinstitutsioonid kajastavad ridadel 0080–0120 teavet kauplemisportfelli positsioonide arveldus-/ülekanderiski kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele. Arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva.

3.7. C 13.01 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE (CR SEC)

3.7.

3.7.1.106.107.108.

Üldised märkused Kui finantsinstitutsioon tegutseb väärtpaberistamise tehingu algatajana, esitatakse sellel vormil teave kõigi väärtpaberistamiste kohta, mille puhul võetakse arvesse riski olulise osa ülekandmist. Kui finantsinstitutsioon tegutseb investorina, kajastatakse kõiki riskipositsioone. Kajastatav teave oleneb finantsinstitutsiooni rollist väärtpaberistamises. Seega kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite suhtes asjakohaseid aruandluskirjeid. Sellel vormil esitatakse koondteave kauplemisportfelliväliste traditsiooniliste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta.

3.7.2.109.110.

Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU Väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon peab kajastama kõigi väärtpaberistamise tehingus algatatud olemasolevate väärtpaberistamise avatud positsioonide summat aruandekuupäeva seisuga, olenemata sellest, kellele positsioonid kuuluvad. Seega kajastatakse bilansilisi väärtpaberistamise positsioone (nt võlakirjad, allutatud laenud) ning bilansiväliseid positsioone ja tuletisinstrumente (nt allutatud krediidiliinid, likviidsuslimiidid, intressimäära vahetustehingud, krediidiriski vahetustehingud jne), mis on väärtpaberistamises algatatud. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul, kus väärtpaberistamise tehingu algatajal ei ole mingit positsiooni, ei võta väärtpaberistamise tehingu algataja asjaomast väärtpaberistamist selle vormi jaoks arvesse. Sel eesmärgil loetakse väärtpaberistamise tehingu algataja positsioonide hulka kuuluvaks uuenevate nõuete väärtpaberistamisel kasutatavad ennetähtaegse amortiseerimise klauslid (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punkt 16). 0020–0040 SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 251 ja 252 Väärtpaberistamise struktuuriga seotud krediidiriski maandamise tehnikate korrigeeritud väärtuses ei võeta arvesse lõpptähtaegade mittevastavust. 0020 (-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (CVA) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 223 lõikega 2 on ette nähtud üksikasjalik kord selles veerus kajastatava volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA) arvutamiseks. 0030 (-) KOGUVÄLJAVOOL: KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*) Sissevoolu ja väljavoolu üldreegli kohaselt on selles veerus kajastatavad summad esitatud sissevooluna vastaval krediidiriski vormil (CR SA või CR IRB) ja krediidiriski kaitse andja (st kolmas isik, kellele väärtpaberistamise seeria kaudse krediidiriski kaitse kaudu üle kantakse) asjakohases riskipositsiooni klassis. Valuutariskiga korrigeeritud krediidiriski kaitse nimiväärtuse (G*) arvutamise kord on kehtestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 233 lõikes 3. 0040 KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS Kõiki säilitatud või tagasi ostetud väärtpaberistamise seeriaid (nt säilitatud esimese järjekoha kahju positsioonid) kajastatakse nimiväärtuses. Krediidiriski kaitse säilitatud või tagasi ostetud väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse järelevalvelisi krediidiriski kaitse väärtuskärpeid. 0050 VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Siia veergu tuleb kanda aruandva finantsinstitutsiooni väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtused, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõigetele 1 ja 2, koos väärtuse korrigeerimiste ja eraldistega ning millele ei ole kohaldatud tehingute ümberhindamistegureid; määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõike 1 punktis d nimetatud tagastamatud väärtpaberistamise positsioonide ostuhinna allahindlused ning väärtpaberistamise positsioonide brutoväärtuse korrigeerimised ja eraldised. Tasaarvestus on asjakohane ainult samale väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale antud mitme tuletislepingu puhul, mis on kaetud aktsepteeritud tasaarvestuslepinguga. Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul võrduvad bilansiliste kirjete ja/või investorite osaluste vormil olevad väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavad positsioonid veergude 0010–0040 summaga. 0060 (-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 248 Selles veerus kajastatavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised peavad olema seotud ainult väärtpaberistamise positsioonidega. Väärtpaberistatud positsioonide väärtuse korrigeerimisi arvesse ei võeta. 0070 RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED Siia veergu tuleb kanda aruandva finantsinstitutsiooni väärtpaberistatud riskipositsioonide väärtused, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõigetele 1 ja 2, ning millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised, aga millele ei ole kohaldatud tehingute ümberhindlustegureid, koos määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõike 1 punktis d nimetatud väärtpaberistamise positsioonide ostuhinna allahindlustega, aga ilma väärtpaberistamise positsioonide väärtuse korrigeerimiste ja eraldisteta. 0080–0110 KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 57, III osa II jaotise 4. peatükk ja artikkel 249 Neis veergudes kajastavad finantsinstitutsioonid teavet krediidiriski maandamise tehnikate kohta, millega riskipositsiooni(de) krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel (nagu märgitud allpool sissevoolu ja väljavoolu puhul). Riskipositsiooni väärtust mõjutavale tagatisele (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju) seatakse ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega. Siin kajastatakse järgmisi kirjeid: 0080 (-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (GA) Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 59 ning artiklites 234–236. 0090 (-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE Otsene krediidiriski kaitse, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 58 ja nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 249 lõike 2 esimeses lõigus ning reguleeritud kõnealuse määruse artiklitega 195, 197 ja 200. Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ning määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 218–219 kohaseid bilansilise tasaarvestuse kokkuleppeid käsitatakse rahalise tagatisena. 0100–0110 KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE Kajastatakse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral riskikaalude või võlgniku reitinguklasside sisest sissevoolu ja väljavoolu. 0100 (-) KOGUVÄLJAVOOL Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 222 lõige 3, artikli 235 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 236 Väljavool peab vastama kirje riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral riskikaalust või võlgniku reitinguklassist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi. 0110 KOGUSISSEVOOL Väärtpaberistamise positsioone, mis on võlaväärtpaberid ja aktsepteeritud finantstagatis vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 197 lõikele 1, kajastatakse finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi kasutamise korral sissevooluna selles veerus. 0120 RISKI NETOPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Siia veergu kantakse vastavasse riskikaalu ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju. 0130 (-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (CVAM) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 223–228 Kajastatav summa hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 218). 0140 RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*) Väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtus, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 248, aga kõnealuse määruse artikli 248 lõike 1 punktis b sätestatud ümberhindlustegureid kohaldamata 0150 MILLEST: KOHALDATAKSE TEHINGUTE ÜMBERHINDAMISTEGURIT 0 % Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõike 1 punkt b Ümberhindlustegur on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 56. Aruandluse eesmärgil kajastatakse ümberhindlusteguri 0 % puhul riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtusi (E*). 0160 (-) TAGASTAMATU OSTUALLAHINDLUS Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõike 1 punktile d võib väärtpaberistamise tehingu algatajast finantsinstitutsioon sellise väärtpaberistamise riskipositsiooni väärtusest, millele on määratud 1250 % riskikaal, maha arvata selliste aluspositsioonidega seonduvad tagastamatud ostuallahindlused, mis on vähendanud omavahendeid. 0170 (-) ALUSPOSITSIOONIDE SPETSIIFILISED KREDIIDIRISKIGA KORRIGEERIMISED Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõike 1 punktile d võib väärtpaberistamise tehingu algatajast finantsinstitutsioon sellise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtusest, millele on määratud 1250 % riskikaal või mis on maha arvatud esimese taseme põhiomavahenditest, maha arvata aluspositsioonide spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summa, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 110. 0180 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtus, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 248. 0190 (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 1 punktiga b, artikli 245 lõike 1 punktiga b ja artikli 253 lõikega 1 on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse 1250 % riskikaalu, võivad finantsinstitutsioonid alternatiivina positsiooni kaasamisele oma riskiga kaalutud vara arvutusse arvata positsiooni riskipositsiooni väärtuse omavahenditest maha. 0200 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID Riskipositsiooni väärtus, millest on lahutatud omavahenditest maha arvatud riskipositsiooni väärtus. 0210 VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 1 punkt a 0220–0260 RISKIKAALUVAHEMIKE LÕIKES Väärtpaberistamise sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid riskikaaluvahemikuti. 0270 MILLEST: ARVUTATUD ARTIKLI 255 LÕIKE 4 KOHASELT (OSTETUD NÕUDED) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 255 lõige 4 Selle veeru puhul käsitletakse jaenõudeid ostetud jaenõuetena ja muid nõudeid kui jaenõuded ostetud nõuetena äriühingute vastu. 0280 VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 1 punkt b 0290–0340 RISKIKAALUVAHEMIKE LÕIKES Väärtpaberistamise standardmeetodi kohased riskipositsioonid riskikaaluvahemikuti. Riskikaalu 1250 % (W teadmata) jaoks on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 261 lõike 2 punkti b neljandas lõigus sätestatud, et kui finantsinstitutsioon ei tea viivisseisundit rohkem kui 5 % kogumisse kuuluvate aluspositsioonide osas, peab väärtpaberistamise positsiooni riskikaal olema 1250 %. 0350 VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 1 punkt c 0360–0570 KREDIIDIKVALITEEDIASTMETE LÕIKES (LÜHIKESED JA PIKAD) Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 263 Väärtpaberistamise välisreitingute meetodi kohaseid positsioone, millele on antud kaudne reiting vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõikele 2, kajastatakse reitingu saanud positsioonidena. Riskipositsiooni väärtused, millele kohaldatakse riskikaalusid, jagatakse lühikesteks ja pikkadeks ning krediidikvaliteedi astmete alusel, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 263 tabelites 1 ja 2 ning artikli 264 tabelites 3 ja 4. 0580–0630 VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI KOHALDAMISE PÕHJUSTE LÕIKES Iga väärtpaberistamise positsiooni puhul kasutavad finantsinstitutsioonid veergudes 0580–0620 üht järgmistest võimalustest. 0580 AUTOLAENUD JA -LIISINGUD NING SEADMETE LIISINGUD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 2 punkt c Siin veerus kajastatakse kõiki autolaene ja -liisinguid ning seadmete liisinguid, isegi kui need kvalifitseeruvad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 2 punkti a või b kohaldamiseks. 0590 VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI VALIK Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõige 3 0600 POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 254 LÕIKE 2 PUNKTI A Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 2 punkt a 0610 POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 254 LÕIKE 2 PUNKTI B Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 2 punkt b 0620 POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 254 LÕIGET 4 VÕI ARTIKLI 258 LÕIGET 2 Väärtpaberistamise positsioonid, millele kohaldatakse väärtpaberistamise välisreitingute meetodit, sest sisereitingute ja standardmeetodi kasutamise on pädevad asutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 4 või artikli 258 lõike 2 kohaselt ära keelanud 0630 JÄRGIDES MEETODITE HIERARHIAT Väärtpaberistamise positsioonid, millele kohaldatakse väärtpaberistamise välisreitingute meetodit, järgides määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõikes 1 sätestatud meetodite tähtsusjärjekorda 0640 SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõige 5 varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi positsioonide puhul kasutatava sisemisel hinnangul põhineva meetodi kohta 0650–0690 RISKIKAALUVAHEMIKE LÕIKES Sisemisel hinnangul põhineva meetodi kohased riskipositsioonid riskikaaluvahemikuti 0695 KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIATE ERIKÄSITLUS Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõige 3 0700 MUU (RISKIKAAL = 1250 %) Kui ühtegi eelnimetatud meetodit ei kohaldata, määratakse väärtpaberistamise positsioonidele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõike 7 kohaselt 1250 % riskikaal. 0710–0860 RISKIGA KAALUTUD VARA Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne lõpptähtaegade mittevastavustest või hoolduskohustuse sätete rikkumisest tulenevaid korrigeerimisi, välja arvatud riskiga kaalutud vara, mis vastab väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud riskipositsioonidele. 0840 IAA: KESKMINE RISKIKAAL (%) Selles veerus kajastatakse väärtpaberistamise riskipositsioonidega kaalutud keskmisi riskikaalusid. 0860 RISKIGA KAALUTUD VARA, MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED Selliste sünteetiliste väärtpaberistamiste kajastamisel, mille puhul esineb lõpptähtaegade mittevastavus, ei võeta selles veerus arvesse mis tahes lõpptähtaegade mittevastavust. 0870 LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE Sünteetiliste väärtpaberistamiste lõpptähtaegade mittevastavuse puhul kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 252 määratletud RW*-RW(SP), välja arvatud väärtpaberistamise seeriate puhul, mille suhtes kohaldatakse 1250 % riskikaalu ja mille puhul on kajastatav summa võrdne nulliga. Tuleb tähele panna, et RW(SP) ei hõlma mitte ainult veerus 0650 kajastatud riskiga kaalutud vara, vaid ka riskiga kaalutud vara, mis vastavad väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud riskipositsioonidele. 0880 MÄÄRUSE (EL) 2017/2402 2. PEATÜKI RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE) Määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 270a on ette nähtud, et kui finantsinstitutsioon ei täida teatavaid nõudeid, kehtestavad pädevad asutused proportsionaalse täiendava riskikaalu, mis on vähemalt 250 % riskikaalust (ülempiiriga 1250 %), mida kohaldataks asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole. 0890 ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatud riskiga kaalutud koguvara enne kõnealuse määruse artiklites 267 ja 268 sätestatud ülempiiri kohaldamist või kvalifitseeruvate viivisnõuete traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul enne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a kohaldamist. 0900 (-) RISKIKAALU ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE Määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 267 on ette nähtud, et finantsinstitutsioon, kes teab igal ajahetkel seda, millest aluspositsioonid koosnevad, võib anda kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonile maksimaalse riskikaalu, mis on võrdväärne riskipositsioonidega kaalutud keskmise riskikaaluga, mis antaks aluspositsioonidele juhul, kui neid ei oleks väärtpaberistatud. Kvalifitseeruva viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise puhul kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 269a ja eelkõige selle lõikeid 6 ja 7. 0910 (-) ÜLDISEST ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE Määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 268 on ette nähtud, et finantsinstitutsioon kui väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor või muu finantsinstitutsioon, kes kasutab väärtpaberistamise sisereitingute meetodit, või finantsinstitutsioon kui väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor, kes kasutab väärtpaberistamise krediidiriski hindamise standardmeetodit või välisreitingute meetodit, võib kohaldada hoitava väärtpaberistamise positsiooni suhtes maksimaalset kapitalinõuet, mis on võrdväärne kapitalinõuetega, mis oleks aluspositsioonide puhul arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaselt juhul, kui neid ei oleks väärtpaberistatud. Kvalifitseeruva viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise puhul kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 269a ja eelkõige selle lõikeid 5 ja 7. 0920 RISKIGA KAALUTUD VARA KOGUSUMMA Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara, võttes arvesse kõnealuse määruse artikli 247 lõikes 6 sätestatud koguriskikaalu. 0930 MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE Riskiga kaalutud vara summa, mis tuleneb riskimaanduse andjale ümberjaotatud riskipositsioonidest (ja mida seepärast arvutatakse vastava vormi jaoks), mida võetakse arvesse väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri arvutamisel. Vorm on jagatud kolme peamisse reakogumisse, milles esitatakse andmed väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite algatatud/sponsoreeritud/säilitatud või ostetud riskipositsioonide kohta. Neist igaühe puhul on teave jaotatud bilansiliste ning bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide lõikes, samuti see, kas kohaldatakse diferentseeritud kapitalikäsitlust või mitte. Väärtpaberistamise välisreitingute meetodi kohaselt käsitletavad positsioonid ja reitinguta positsioonid (riskipositsioonid aruandekuupäeva seisuga) on jaotatud ka väärtpaberistamise alguses kohaldatud krediidikvaliteedi astmete lõikes (viimane reakogum). Kõnealust teavet esitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid. Read 0010 KOGURISKIPOSITSIOON Koguriskipositsioon tähendab avatud väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusummat. Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult kogu teave, mida väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid on kajastanud järgnevatel ridadel. 0020 VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 62 määratletud avatud väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mille puhul ei ole tegu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 63 määratletud edasiväärtpaberistamisega. 0030 MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243, 270 või 494c sätestatud kriteeriumidele ja seetõttu ka diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele. 0040 VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE JA MUUDE KUI VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TRADITSIOONILISTE VÄÄRTPABERISTAMISTE RISKIPOSITSIOONID Selliste standardväärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243 sätestatud nõuetele. 0050 SELLISED KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA POSITSIOONID VKE-PÕHISTES SÜNTEETILISTES VÄÄRTPABERISTAMISTES, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID Selliste kõrgema nõudeõiguse järguga VKE-põhiste sünteetiliste väärtpaberistamispositsioonide kogusumma, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 494c sätestatud tingimustele. 0051 BILANSILISTE STANDARDVÄÄRTPABERISTAMISTE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA POSITSIOONID Selliste bilansiliste standardväärtpaberistamiste kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 270 sätestatud tingimusele. 0060, 0120, 0170, 0240, 0290, 0360 ja 0410 MIS EI VASTA DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõiked 1, 4, 5 ja 6, artiklid 259, 261, 263, 265, 266 ja 269 Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis ei vasta diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele. 0070, 0190, 0310 ja 0430 EDASIVÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID Avatud edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusumma, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 64. 0080 VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide ja ennetähtaegse amortiseerimise kohta, mille puhul finantsinstitutsioon on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 13 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja. 0090–0136, 0210–0250 ja 0330–0370 VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: BILANSIKIRJED Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõike 1 punkti a kohaselt on bilansilise väärtpaberistamise riskipositsiooni väärtus selle bilansiline väärtus pärast väärtpaberistamise positsiooni asjakohaseid spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 110. Bilansikirjed jagatakse nii, et ridadel 0100 ja 0120 oleks näha diferentseeritud kapitalikäsitluse kohaldamine (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 243) ning ridadel 0110 ja 0130 kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide koguväärtus (kõnealuse määruse artikli 242 punkt 6). 0100, 0220 ja 0340 MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243 sätestatud kriteeriumidele ja seetõttu ka diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele. 0110, 0131, 0134, 0160, 0180, 0230, 0251, 0254, 0280, 0300, 0350, 0371, 0374 0400 ja 0420 MILLEST: KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID Kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 lõikes 6. 0121, 0241 ja 0361 MUUDE KUI VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE RISKIPOSITSIOONID Selliste riskipositsioonide kogusumma, mis ei vasta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele. 0133, 0253 ja 0373 VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE RISKIPOSITSIOONID Selliste riskipositsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele. 0134, 0254 ja 0374 MILLEST: KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE TRADITSIOONILISE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID Selliste riskipositsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele. 0135, 0255 ja 0375 MILLEST: MITTEKVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE TRADITSIOONILISE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID Selliste riskipositsioonide kogusumma, mis ei vasta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele. 0136, 0256 ja 0376 MILLEST: KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE TRADITSIOONILISE VÄÄRTPABERISTAMISE MUUD KUI KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA RISKIPOSITSIOONID Selliste riskipositsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele ja mis ei vasta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele. 0140–0180, 0260–0300 ja 0380–0420 VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID Nendes ridades tuleb esitada andmed bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide väärtpaberistamise positsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberistamise raamistiku kohaselt ümberhindlustegurit. Bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on selle nimiväärtus, millest on maha arvatud kõnealuse väärtpaberistamise positsiooni mis tahes spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja mida on korrutatud ümberhindlusteguriga 100 %, kui ei ole ette nähtud teisiti. Määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletisinstrumentidest tulenevad bilansivälised väärtpaberistamise positsioonid tehakse kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatükile. Määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduvast vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus tehakse kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatükile. Likviidsus- ja krediidilimiitide ning maksete vahendajate rahaliste ettemaksete puhul kajastavad finantsinstitutsioonid kasutamata osa. Intressimäära ja valuuta vahetustehingute puhul tuleb näidata riskipositsiooni väärtust, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 248 lõikega 1. Bilansivälised kirjed ja tuletisinstrumendid jagatakse nii, et ridadel 0150 ja 0170 oleks näha diferentseeritud kapitalikäsitluse kohaldamine (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 270) ning ridadel 0160 ja 0180 kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide koguväärtus (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punkt 6). Kehtivad samad viited, mis ridade 0100–0130 puhul. 0150, 0270 ja 0390 MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243 (ainult väärtpaberistamise tehingu algatajate puhul), 270 või 494c sätestatud kriteeriumidele ja seepärast ka diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele. 0200 INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul finantsinstitutsioon on investor. Seepärast tuleb selle vormiga seoses käsitada investorina sellist finantsinstitutsiooni, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor. 0320 SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide ja ennetähtaegse amortiseerimise kohta, mille puhul finantsinstitutsioon on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud sponsor. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta. 0440–0670 AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES Neil ridadel on teave avatud positsioonide kohta (aruandekuupäeva seisuga), millele määrati tehingu algatamise päeval krediidikvaliteedi aste (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 263 tabelid 1 ja 2 ning artikli 264 tabelid 3 ja 4). Sisemisel hinnangul põhineva meetodi kohaselt käsitletavate väärtpaberistamise positsioonide puhul on krediidikvaliteedi aste nimetatud meetodi kohase reitingu esmase määramise aegne aste. Kõnealuse teabe puudumisel kajastatakse krediidikvaliteedi astmeid käsitlevate andmetega samaväärseid varaseimaid kättesaadavaid andmeid. Need read tuleb täita vaid veergudes 0180–0210, 0280, 0350–0640, 0700–0720, 0740, 0760–0830 ja 0850.

3.7.2.

1. tagatis, mis on arvesse võetud vastavalt finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodile (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 222);

2. aktsepteeritav kaudne krediidiriski kaitse.

3.8. ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS)

3.8.

3.8.1.111.112.113.114.115.

Vormi CR IRB ulatus Neil vormidel kogutakse teavet tehingupõhiselt (mitte koondteabena, nagu seda kajastatakse vormides CR SEC, MKR SA SEC, MKR SA CTP, CA1 ja CA2) kõigi väärtpaberistamiste kohta, millega aruandev finantsinstitutsioon on seotud. Kajastada tuleb iga väärtpaberistamise peamisi tunnuseid (nt alusvarade kogumi laad ja omavahendite nõuded). Neid vorme täidetakse järgmistel juhtudel. Vormi esitavad konsolideerimisgrupid ning eraldiseisvad finantsinstitutsioonid, mis asuvad samas riigis, kus nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid. Juhul kui väärtpaberistamised hõlmavad mitut samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat üksust, esitatakse üksikasjalik jaotus üksuste lõikes. Vastavalt määruse (EL) 2017/2402 artiklile 5, millega on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonidesse investeerivad finantsinstitutsioonid koguvad asjaomaste väärtpaberistamiste kohta üksikasjalikku teavet hoolsuskohustuse täitmiseks, kohaldatakse käesoleva vormi aruandlusnõudeid piiratud määral ka investorite suhtes. Eelkõige peavad nad kajastama andmeid veergudes 0010–0040; 0070–0110; 0160; 0190; 0290–0300; 0310–0470. Algse laenuandjana tegutsevad finantsinstitutsioonid (kes ei ole ka sama väärtpaberistamise tehingu algatajad ega sponsorid) kajastavad selles vormis andmeid üldiselt samal määral nagu investorid.

3.8.1.111.112. a.

Aruandva finantsinstitutsiooni algatatud/sponsoreeritud väärtpaberistamised (sh siis, kui asjaomasel finantsinstitutsioonil ei ole ühtegi väärtpaberistamise positsiooni). Kui finantsinstitutsioonil on vähemalt üks väärtpaberistamise positsioon, esitab ta (olenemata sellest, kas riski oluline osa on üle kantud või mitte) teabe kõigi (nii kauplemisportfelliväliste kui ka kauplemisportfelli kuuluvate) positsioonide kohta, mida ta hoiab. Hoitavad positsioonid on need, mida hoitakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 6 kohaselt ja kui kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 43 lõiget 6, siis määruse (EL) nr 575/2013 31. detsembril 2018 kehtinud versiooni artikli 405 kohaselt.

b.

Väärtpaberistamised, mille esmane alusvara on finantskohustused, mille on algselt emiteerinud aruandev finantsinstitutsioon ja mille on (osaliselt) omandanud väärtpaberistamisettevõtja. See alusvara võib hõlmata pandikirju või muid kohustusi ja seda tuleb vastavalt kajastada veerus 0160.

c.

Väärtpaberistamises hoitavad positsioonid, kui aruandev finantsinstitutsioon ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor (st ta on investor või algne laenuandja). Vormis C 14.01 kajastatakse ainult need väärtpaberistamise positsioonid, mida käsitletakse väärtpaberistamise raamistiku alusel.

3.8.2.116.117.

Vormi SEC DETAILS jaotus SEC DETAILS koosneb kahest vormist. Vormis SEC DETAILS antakse ülevaate väärtpaberistamistest. Vormis SEK DETAILS 2 esitatakse selliste väärtpaberistamise positsioonide jaotus, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole, kohaldatud meetodite lõikes. Kauplemisportfellis olevaid väärtpaberistamise positsioone kajastatakse ainult veergudes 0010–0020, 0420, 0430, 0431, 0432, 0440 ja 0450–0470. Veergudes 0420, 0430 ja 0440 arvestavad finantsinstitutsioonid netopositsiooni omavahendite nõudele vastava riskikaaluga.

3.8.3. C 14.00 – Üksikasjalik teave väärtpaberistamiste kohta (SEC DETAILS) Veerg 0010 SISEKOOD Sisekood (tähtnumbriline), mida finantsinstitutsioon kasutab väärtpaberistamise identifitseerimiseks Sisekood on seotud väärtpaberistamise tunnusega. 0020 VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS Väärtpaberistamistehingu ametlikuks registreerimiseks kasutatav kood või kui seda ei ole, siis nimi, mille all väärtpaberistamistehingut turul tuntakse (või finantsinstitutsioonis tuntakse, kui tegu on sise- või privaattehinguga) Kui on võimalik kasutada rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit ISIN (nt avalike tehingute puhul), kajastatakse selles veerus tähemärke, mis on samad kõigi väärtpaberistamise seeriate puhul. 0021 GRUPISISENE, SUUNATUD VÕI AVALIK VÄÄRTPABERISTAMINE? Selles veerus esitatakse teave selle kohta, kas väärtpaberistamise tehing on grupisisene, privaatne või avalik. Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest: 0110 FINANTSINSTITUTSIOONI ROLL (VÄÄRTPABERISE TEHINGU ALGATAJA / SPONSOR / ALGNE LAENUANDJA / INVESTOR) Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest: Väärtpaberistamise tehingu algataja on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 13 ja sponsor kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktis 14. Investorina käsitatakse finantsinstitutsioone, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/2402 artiklit 5. Kui kohaldatakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 43 lõiget 5, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 31. detsembril 2018 kehtinud versiooni artikleid 406 ja 407. 0030 VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS Sellesse veergu kantakse väärtpaberistamise tehingu algataja LEI-kood, järelevalveasutuselt väärtpaberistamise tehingu algatajale antud kood või kui seda ei ole, siis finantsinstitutsiooni nimi. Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul, kus aruande esitaja on kas tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja, kajastatakse kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate selliste üksuste tunnuseid, kes on tehinguga seotud (väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või algse laenuandjana). Kui koodi ei ole või kui aruandev finantsinstitutsioon ei tea seda, kajastatakse finantsinstitutsiooni nime. Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul, kus aruande esitaja on investor, kajastatakse kõigi tehingu algatajate tunnuseid või kui neid ei ole, siis nende nimesid. Kui aruandev üksus nimesid ei tea, kajastab ta väärtpaberistamise tehingut mitme müüjaga tehinguna. 0040 VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest: Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi ja tehingu ning traditsioonilise ja sünteetilise väärtpaberistamise määratlus on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktides 11–14. Kvalifitseeruva traditsioonilise viivisnõuete väärtpaberistamise ja viivisnõuete väärtpaberistamise määratlus on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõikes 1. 0051 ARVESTUSLIK KÄSITLUS: KAS VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONE KAJASTATAKSE BILANSIS VÕI NEED ARVATAKSE BILANSIST VÄLJA? Väärtpaberistamise tehingu algatajaks, sponsoriks ja algseks laenuandjaks olevad finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest: Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult tehingu arvestuslikku käsitlust. Määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 244 ja 245 kohane märkimisväärne riski ülekandmine ei mõjuta tehingu arvestuslikku käsitlust asjakohase raamatupidamisraamistiku kohaselt. Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta. Lühend P (osaliselt välja arvatud) märgitakse juhul, kui väärtpaberistatud vara kajastatakse bilansis sel määral, mil aruandev üksus on sellega jätkuvalt seotud, vastavalt IFRS 9 punktidele 3.2.16–3.2.21. 0060 MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID? Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 109, 244 ja 245 Üksnes väärtpaberistamise tehingu algatajad märgivad ühe järgmistest: Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult väärtpaberistamise tehingu algataja poolset väärtpaberistamise skeemi maksevõimekäsitlust. Selles märgitakse, kas omavahendite nõudeid arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele või väärtpaberistamise positsioonidele (kauplemisportfelliväline / kauplemisportfelli kuuluv). Kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (sest märkimisväärset riski üle ei kantud), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SA nende väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul, millele kohaldatakse standardmeetodit, või vormis CR IRB, kui kohaldatakse sisereitingute meetodit. Kui aga omavahendite nõuded põhinevad kauplemisportfellivälistel väärtpaberistamise positsioonidel (sest saavutati märkimisväärse riski ülekandmine), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormil CR SEC. Kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamise positsioonide puhul kajastatakse tururiski omavahendite nõuete arvutamist vormis MKR SA TDI (standarditud üldine positsioonirisk) ja vormides MKR SA SEC või MKR SA CTP (standarditud spetsiifiline positsioonirisk) või vormis MKR IM (sisemudelid). Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta. 0061 MÄRKIMISVÄÄRSE RISKI ÜLEKANDMINE Üksnes väärtpaberistamise tehingu algatajad märgivad ühe järgmistest: Selles veerus on kokkuvõte selle kohta, kas on saavutatud märkimisväärne riski ülekandmine ja kui on, siis kuidas. Märkimisväärse riski ülekandmise saavutamine määrab ära tehingu algataja maksevõimekäsitluse. 0070 VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE? Kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 61 ja 63 esitatud määratlusi (vastavalt väärtpaberistamine ja edasiväärtpaberistamine) arvestades väärtpaberistamise liik, kasutades järgmisi lühendeid: 0075 STANDARDVÄÄRTPABERISTAMINE Määruse (EL) 2017/2402 artikkel 18 Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest lühenditest: JAH – jah; EI – ei. 0446 VÄÄRTPABERISTAMISED, MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 243, 270 ja 494c Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest lühenditest: JAH – jah; EI – ei. JAH märgitakse järgmistel juhtudel: 0076 ÜLETULU LIIK Määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punkt 29 Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest: 0077 AMORTISEERIMISSÜSTEEM Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest: 0078 TAGATISE ANDMISE VÕIMALUSED Määruse (EL) 2017/2402 artikkel 26e Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest krediidiriskikaitse lepingu tagamise võimalustest: Seda veergu täidetakse üksnes juhul, kui veerus 0040 on märgitud sünteetiline tehing. 0080–0100 SÄILITAMINE Määruse (EL) 2017/2402 artikkel 6 Kui kohaldatakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 43 lõiget 6, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 31. detsembril 2018 kehtinud versiooni artiklit 405. 0080 KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIK Iga algatatud väärtpaberistamise skeemi puhul kajastatakse asjakohast majandusliku netohuvi säilitamise liiki vastavalt määruse (EL) 2017/2402 artiklile 6. 0090 SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja säilitab olulise majandusliku netohuvi (vähemalt 5 %, väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga). Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 0080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud). 0100 SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE? Finantsinstitutsioonid märgivad järgmised lühendid: JAH – jah; EI – ei. Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 0080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud). 0120–0130 VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA HÕLMAMATA Tulenevalt varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmide (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punkt 11) erilaadist, mis on tingitud asjaolust, et need hõlmavad mitut individuaalset väärtpaberistamise positsiooni, ei kajastata kõnealuseid programme veergudes 0120, 0121 ja 0130. 0120 ALGATAMISE KUUPÄEV (pp.kk.aaaa) Väärtpaberistamise tehingu algatamise kuud ja aastat (st nõuete kogumi koostamise lõppkuupäeva) kajastatakse vastavalt järgmisele vormingule: kk.aaaa. Aruandekuupäevade vahel ühegi väärtpaberistamise skeemi algatamise kuupäev ei muutu. Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul on algatamise kuupäevaks väärtpaberite esmase emiteerimise kuupäev. Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. 0121 VIIMASE VÄLJAANDMISE KUUPÄEV (pp.kk.aaaa) Väärtpaberistamise viimase emissiooni kuud ja aastat kajastatakse vastavalt järgmisele vormingule: pp.kk.aaaa. Määrust (EL) 2017/2402 kohaldatakse ainult nende väärtpaberistamiste suhtes, milles emiteeritakse väärtpaberid 1. jaanuaril 2019 või pärast seda kuupäeva. Viimase väärtpaberite emissiooni kuupäev määrab ära, kas väärtpaberistamise skeemile kohaldatakse määrust (EL) 2017/2402. Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. 0130 VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGA Selles veerus esitatakse väärtpaberistatud portfelli kogusumma (võttes aluseks esmased riskipositsioonid enne ümberhindlustegurite kohaldamist) väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga. Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul kajastatakse seda summat väärtpaberite esmase emiteerimise algatamise kuupäeva seisuga. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Kohustuste väärtpaberistamiste puhul kajastatakse ainult aruandva üksuse emiteeritud summat. Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. 0140–0225 VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONID Veergudes 0140–0225 esitab aruandev üksus teabe väärtpaberistatud portfelli tunnuste kohta. 0140 KOGUSUMMA Finantsinstitutsioonid kajastavad väärtpaberistatud portfelli väärtust aruandekuupäeva seisuga, st väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusummat. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul (st väärtpaberistatud varade portfelli ei saa pärast väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva laiendada) summat järk-järgult vähendatakse. Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. 0150 FINANTSINSTITUTSIOONI OSA (%) Finantsinstitutsiooni osa (protsendina kahe komakoha täpsusega) väärtpaberistatud portfellis aruandekuupäeva seisuga. Selles veerus kajastatav näitaja on vaikimisi 100 %, välja arvatud mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul. Sel juhul kajastab aruandev üksus oma praegust osa väärtpaberistatud portfellis (samaväärne veeruga 0140 suhtelisest seisukohast). Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. 0160 LIIK Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud portfelli varade (elamuhüpoteekidest teiste äriklientidega seotud nõueteni) ja kohustuste (pandikirjad ja muud kohustused) liigi kohta. Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest valikutest, võttes arvesse suurimat makseviivituses olevat riskipositsiooni Kui väärtpaberistatud riskipositsioonide kogum koosneb eespool osutatud eri liiki varadest või kohustustest, kajastab finantsinstitutsioon kõige olulisemat liiki. Edasiväärtpaberistamiste puhul võtab finantsinstitutsioon aluseks esmase alusvarakogumi. Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul ei saa liiki aruandekuupäevade vahel muuta. Kohustusi tuleks mõista aruandva finantsinstitutsiooni poolt algselt emiteeritud kohustustena (vt selle lisa punkti 3.2.1 alapunkti 112 alapunkt b). 0171 SISEREITINGUTE MEETODI % KOHALDATUD MEETODIS Selles veerus kogutakse teavet meetodi(te) kohta, mida finantsinstitutsioon väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes aruandekuupäeval kohaldaks. Finantsinstitutsioonid kajastavad nende väärtpaberistatud riskipositsioonide protsenti (nende väärtuse alusel), millele aurandekuupäeval kohaldatakse sisereitingute meetodit. Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Seda veergu ei kohaldata siiski kohustuste väärtpaberistamiste suhtes. 0180 RISKIPOSITSIOONIDE ARV Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 259 lõige 4 Selle veeru täitmine on kohustuslik nende finantsinstitutsioonide jaoks, kes kasutavad väärtpaberistamise positsioonide puhul väärtpaberistamise sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 171 üle 95 %). Finantsinstitutsioon esitab riskipositsioonide tegeliku arvu. Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui aruandev finantsinstitutsioon ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Selles veerus ei kajasta andmeid investorid. 0181 MAKSEVIIVITUSES OLEVAD RISKIPOSITSIOONID (W) (%) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 261 lõige 2 Isegi kui finantsinstitutsioon ei kohalda väärtpaberistamise positsioonidele väärtpaberistamise standardmeetodit, peab ta kajastama makseviivituses olevate aluspositsioonide W-d, mis arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 261 lõike 2 kohaselt. 0190 RIIK Finantsinstitutsioon peab kajastama tehingu esmase alusvara päritoluriigi (st algsete väärtpaberistatud nõuete vahetu võlgniku riik) riigikoodi (ISO 3166-1 alpha-2) (aluspositsioonide arvessevõtmine). Kui väärtpaberistamise kogum hõlmab eri riike, märgib finantsinstitutsioon kõige olulisema riigi. Kui ühegi riigi puhul ei ole ületatud künnis 20 % varadest/kohustustest, märgitakse muud riigid. 0201 MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJU (%) Riskipositsioonidega kaalutud keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära (makseviivitusest tingitud kahju) kajastavad ainult need finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad väärtpaberistamise sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 0170 95 % või enam). Makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 259 lõikele 5. Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). 0202 OODATAV KAHJU (%) Väärtpaberistatud vara riskipositsiooni suurusega kaalutud keskmist oodatavat kahjumäära (oodatav kahju) kajastavad ainult need finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad väärtpaberistamise sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 0171 95 % või enam). Väärtpaberistatud vara puhul, millele kohaldatakse standardmeetodit, kajastatakse oodatavat kahju spetsiifilise krediidiriskiga korrigeerimisena, nagu kirjas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 111. Oodatav kahju arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki 3. jaole. Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). 0203 OOTAMATU KAHJU (%) Väärtpaberistatud vara riskipositsioonide suurusega kaalutud keskmist ootamatu kahju määra (ootamatu kahju) kajastavad ainult need finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad väärtpaberistamise sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 0170 95 % või enam). Varaga seotud ootamatu kahju on riskiga kaalutud vara korrutatuna 8 %. Riskiga kaalutud vara arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki 2. jaole. Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). 0204 VARADE RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG Väärtpaberistatud varaga seotud nõuete suurusega kaalutud keskmine tähtaeg aurandekuupäeval tuleb esitada kõigil finantsinstitutsioonidel olenemata sellest, millisel meetodil nad kapitalinõudeid arvutavad. Finantsinstitutsioonid arvutavad iga vara lõpptähtaja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 162 lõike 2 punktide a ja f kohaselt, viie aasta ülempiiri kohaldamata. 0210 (-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised peavad hõlmama kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud varade allahindlus vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõikele 1. Eraldised peavad hõlmama bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid. Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes kohaldatud väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste kohta. Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta. Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. 0221 OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%) KIRB Selle veeru täidavad ainult need finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad väärtpaberistamise sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 171 95 % või enam), ning selles on teave KIRB kohta (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 255). KIRB-d väljendatakse protsentides (kahe komakohaga). Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta. Varade väärtpaberistamise korral kajastatakse kõnealust teavet isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. 0222 JAENÕUETE PROTSENT SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTES KOGUMITES Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 7 määratletud sisereitingute meetodil põhinevad kogumid, kui finantsinstitutsioon saab arvutada KIRB vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 3. jaole vähemalt 95 % aluspositsioonide puhul (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 259 lõige 2) 0223 OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%) Ksa See veerg tuleb täita isegi siis, kui finantsinstitutsioon ei kasuta väärtpaberistamise positsioonide puhul standardmeetodit. Selles veerus on teave KSA kohta (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 255 lõige 6). KSA-d väljendatakse protsentides (kahe komakohaga). Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta. Varade väärtpaberistamise korral kajastatakse kõnealust teavet isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. 0225 MEMOKIRJED: KREDIIDIRISKI KORRIGEERIMISED JOOKSVAL PERIOODIL Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 110 0230–0304 VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUUR Neis veergudes kogutakse teavet väärtpaberistamise struktuuri kohta vastavalt bilansilistele ja bilansivälistele positsioonidele, väärtpaberistamise seeriatele (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad / mezzanine-seeriad / esimese järjekoha kahju seeriad) ja lõpptähtajale aurandekuupäeva seisuga. Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul kajastatakse ainult aruandvale finantsinstitutsioonile vastavat või temale omistatavat summat. 0230–0255 BILANSIKIRJED Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiliste kirjete kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad / mezzanine-seeriad / esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes. 0230–0232 KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD 0230 SUMMA Kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide summa, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 lõikes 6. 0231 ALUMINE ERALDAMISPUNKT (%) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 256 lõikes 1 osutatud alumine eraldamispunkt (%). 0232 ja 0252 ASTE Krediidikvaliteedi astmed on finantsinstitutsioonidele, kes kohaldavad väärtpaberistamise välisreitingute meetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 263 tabelid 1 ja 2 ning artikli 264 tabelid 3 ja 4). Need veerud tuleb täita kõigi reitinguga tehingute kohta, kasutatavast meetodist olenemata. 0240–0242 MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD 0240 SUMMA Kajastatav summa hõlmab järgmist: 0241 SEERIATE ARV Mezzanine väärtpaberistamise seeriate arv 0242 KÕIGE MADALAMA NÕUDEÕIGUSEGA SEERIA KREDIIDIKVALITEEDI ASTE Kõige madalama nõudeõigusega mezzanine seeria krediidikvaliteedi aste, mis on tehtud kindlaks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 263 tabeli 2 ja artikli 264 tabeli 3 kohaselt. 0250–0252 ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD 0250 SUMMA Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 17 määratletud esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria summa 0251 ÜLEMINE ERALDAMISPUNKT (%) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 256 lõikes 2 osutatud ülemine eraldamispunkt (%). 0252 ASTE 0254–0255 ÜLETAGATUS JA RAHASTATUD RESERVIKONTOD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 256 lõiked 3 ja 4 Tagatiste ja rahastatud reservikontode summad, mis ei vasta määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 6 esitatud väärtpaberistamise seeria määratlusele, kuid mida käsitatakse seeriatena alumise ja ülemise eraldamispunkti arvutamisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 256 lõikele 3. 0254 SUMMA 0255 MILLEST: TAGASTAMATU OSTUALLAHINDLUS Määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punkt 31 Finantsinstitutsioonid kajastavad tagastamatu ostuallahindlust aruandekuupäeva seisuga vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõikele 7, kusjuures seda ostuallahindlust korrigeeritakse allapoole, võttes arvesse realiseerunud kahju, nagu on osutatud teises lõigus. Seda veergu täidetakse ainult juhul, kui veerus 0040 on märgitud kvalifitseeruv viivisnõuete väärtpaberistamine või mittekvalifitseeruv viivisnõuete väärtpaberistamine. 0260–0287 BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide kohta enne ümberhindlustegurite kohaldamist, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad / mezzanine-seeriad / esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes. 0260–0285 KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA SEERIAD / MEZZANINE SEERIAD / ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU SEERIAD Siin kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise ning alumise eraldamispunkti, väärtpaberistamise seeriate arvu ja ülemise eraldamispunkti kindlaksmääramise kriteeriume nagu bilansikirjete puhul (vt juhised veergude 0230–0252 kohta). 0287 SÜNTEETILINE ÜLETULU Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punkt 20, artikli 248 lõike 1 punkt e ja artikli 256 lõige 6 Seda veergu täidetakse üksnes juhul, kui veerus 0110 on märgitud väärtpaberistamise tehingu algataja. 0290–0300 LÕPPTÄHTAEG 0290 VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEV Kogu väärtpaberistamise tõenäoline lõpetamise kuupäev, võttes arvesse väärtpaberistamise lepingutingimusi ja praegu prognoositavaid finantstingimusi. Üldiselt on see varasem kuupäev järgmistest kuupäevadest: Kajastatakse varaseima prognoositava lõpetamise päev, kuu ja aasta. Võimaluse korral märgitakse täpne kuupäev; kui see ei ole teada, märgitakse kuu esimene päev. 0291 TEHINGU ALGATAJA OSTUOPTSIOONID TEHINGUS Ostuoptsiooni liik vastavalt esimesele eeldatavale lõpetamiskuupäevale: 0300 LEPINGUKOHANE LÕPPTÄHTAEG Kuupäev, mil kõik väärtpaberistamise põhisummad ja intressid peavad olema lepingukohaselt tagasi makstud (põhineb tehingu dokumentatsioonil). Kajastatakse lepingukohase lõpptähtaja päev, kuu ja aasta. Võimaluse korral märgitakse täpne kuupäev; kui see ei ole teada, märgitakse kuu esimene päev. 0302–0304 MEMOKIRJED 0302 MÜÜDUD RISKI ALUMINE ERALDAMISPUNKT (%) Ainult väärtpaberistamise tehingu algataja peab kajastama sellise esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria alumist eraldamispunkti, mis müükase kolmandatele isikutele traditsiooniliseks väärtpaberistamiseks või mida sünteetilise väärtpaberistamisega seoses kaitsevad kolmandad isikud. 0303 MÜÜDUD RISKI ÜLEMINE ERALDAMISPUNKT (%) Ainult väärtpaberistamise tehingu algataja peab kajastama sellise kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria ülemist eraldamispunkti, mis müükase kolmandatele isikutele traditsiooniliseks väärtpaberistamiseks või mida sünteetilise väärtpaberistamisega seoses kaitsevad kolmandad isikud. 0304 TEHINGU ALGATAJA VÄIDETUD RISKI ÜLEKANDMINE (%) Ainult väärtpaberistamise tehingu algataja kajastab kolmandatele isikutele üleantud väärtpaberistatud varaga seotud oodatava ja ootamatu kahju protsenti sellise kahju kogusuurusest. Kajastatakse aluspositsioonidega seotud eeldatavat ja ootamatut kahju, mis seejärel jaotatakse väärtpaberistamise kaskaadi kaudu vastavatesse väärtpaberistamise seeriatesse. Standardmeetodit kasutavate pankade jaoks on oodatav kahju väärtpaberistatud varade spetsiifiline krediidiriskiga korrigeerimine ja ootamatu kahju väärtpaberistatud riskipositsioonide kapitalinõue.

suunatud;

grupisisene;

avalik.

väärtpaberistamise tehingu algataja;

sponsor;

investor;

algne laenuandja.

varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm;

varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing;

muu traditsiooniline väärtpaberistamine kui viivisnõuete väärtpaberistamine;

mittekvalifitseeruv viivisnõuete väärtpaberistamine;

kvalifitseeruv viivisnõuete väärtpaberistamine;

sünteetiline tehing.

K – kajastatakse täielikult, kui väärtpaberistatud riskipositsioone kajastatakse täielikult;

P – osaliselt välja arvatud, kui väärtpaberistatud riskipositsioonide kajastamine on osaliselt lõpetatud;

R – täielikult välja arvatud, kui väärtpaberistatud riskipositsioonide kajastamine on täielikult lõpetatud;

N – ei kohaldata, kui ei kohaldata.

omavahendite nõudeid ei kohaldata;

kauplemisportfelliväline;

kauplemisportfelli kuuluv;

osaliselt kauplemisportfelliväline ja osaliselt kauplemisportfelli kuuluv.

ei kohaldata märkimisväärsele riski ülekandmisele; kohaldatakse aruandva üksuse väärtpaberistatud riskipositsioonide riskikaalu;

märkimisväärne riski üleandmine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 2 punkti a või 245 lõike 2 punkti a kohaselt;

märkimisväärne riski üleandmine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 2 punkti b või 245 lõike 2 punkti b kohaselt;

märkimisväärne riski üleandmine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 3 punkti a või 245 lõike 3 punkti a kohaselt;

1250 % riskikaalu kohaldamine või alles hoitud positsioonide mahaarvestamine vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 1 punkti b või 245 lõike 1 punktile b.

väärtpaberistamine;

edasiväärtpaberistamine.

standardväärtpaberistamised, mis vastavad diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 243;

selliste bilansiliste standardväärtpaberistamiste kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonid, mis vastavad kõnealuse käsitluse nõuetele vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 270;

VKE-põhised sünteetilised väärtpaberistamised, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 494c.

ületulu puudub;

ületulu, kindlaksmääratud summa - kasuta või kaota mehhanism;

ületulu, kindlaksmääratud summa - nn lõksumehhanism (trapped mechanism);

ületulu, muutuvsumma - kasuta või kaota mehhanism;

ületulu, muutuvsumma - nn lõksumehhanism (trapped mechanism).

järjestikune amortiseerimine;

proportsionaalne amortiseerimine;

proportsionaalne amortiseerimine, mis muudetakse järjestikuseks amortiseerimiseks. Vastab bilansilise väärtpaberistamise standardväärtpaberistamise kriteeriumidele (määruse (EL) 2017/2402 artikli 26c lõige 5);

proportsionaalne amortiseerimine, mis muudetakse järjestikuseks amortiseerimiseks. Vastab muude kui varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingute standardväärtpaberistamise kriteeriumidele (suunised muude kui varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingute standardväärtpaberistamise kriteeriumide kohta ja määruse (EL) 2017/2402 artikli 21 lõige 5);

proportsionaalne amortiseerimine, mis muudetakse järjestikuseks amortiseerimiseks. Ei vasta kriteeriumidele;

muu amortiseerimissüsteem.

tagatis 0 % riskiga kaalutud võlaväärtpaberite kujul. Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 10 esimese lõigu punkti a;

tagatis rahana, mida hoitakse kolmandast isikust krediidiasutuses, mille krediidikvaliteedi aste on 3 või üle selle. Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 10 esimese lõigu punkti b;

tagatis rahana, mis on hoiustatud väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja juures, kui väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja vastab vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2.

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 10 teine lõik;

tagatis rahana, mis on hoiustatud väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja juures, kui väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja vastab vähemalt krediidikvaliteedi astmele 3.

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 10 kolmas lõik;

nõuded on täidetud selliste investeeringute puhul, mis on tehtud krediidiriski vahetustehingut sisaldavatesse võlakirjadesse, mille on emiteerinud väärtpaberistamise tehingu algataja.

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 10 neljas lõik;

tagatis puudub, investori puhul saab kasutada 0 % riskikaalu.

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 8 punkt a;

tagatis puudub, investoril on üksuse edasigarantii, mille puhul saab kasutada 0 % riskikaalu.

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 8 punkt b;

muud liiki tagatis: võlaväärtpaberid, mis ei vasta määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e nõuetele;

muud liiki tagatis: raha, mis ei vasta määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e nõuetele;

tagatis puudub, ei vasta bilansilise väärtpaberistamise standardväärtpaberistamise kriteeriumidele.

Muud juhud, kus tagatis puudub, kuid investori puhul saab kasutada 0 % riskikaalu või investoril on üksuse edasigarantii, mille puhul saab kasutada 0 % riskikaalu.

A – vertikaalne lõik (väärtpaberistamise positsioonid): säilitatakse vähemalt 5 % iga investoritele müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seeria nimiväärtusest;

V – vertikaalne lõik (väärtpaberistatud riskipositsioonid): säilitatakse vähemalt 5 % iga väärtpaberistatud riskipositsiooni krediidiriskist, kui selliste väärtpaberistatud riskipositsioonidega seoses sel viisil säilitatud krediidirisk on alati sama või madalama nõudeõiguse järguga võrreldes krediidiriskiga, mis on väärtpaberistatud seoses samade asjaomaste riskipositsioonidega;

B – uuenevad nõuded: uuenevate riskipositsioonide väärtpaberistamise korral säilitatakse väärtpaberistamise tehingu algataja huvi vähemalt 5 % ulatuses väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest;

C – bilansilised: säilitatakse juhuslikult valitud riskipositsioonid, mis on vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, juhul kui sellised riskipositsioonid oleksid väärtpaberistamise käigus väärtpaberistatud, tingimusel, et potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonide arv ei ole tehingu algatamisel väiksem kui 100;

D – esimese järjekoha kahju: säilitatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria ja vajaduse korral muud väärtpaberistamise seeriad, millel on sama või kõrgem riskiprofiil kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud ja mille tähtpäev ei saabu varem kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud, nii et säilitatakse kokku vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest;

E – vabastatud: Seda koodi kajastatakse selliste väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 6 lõiget 6;

U – nõuete rikkumine või tundmatu: seda lühendit kajastatakse juhul, kui aruandvale üksusele ei ole kindlalt teada, millist säilitamise liiki kohaldatakse, või nõuete mittejärgimise korral.

Jaenõuded:

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegid

Krediitkaardinõuded

Tarbimislaenud

VKEdele antud laenud (käsitatakse jaenõuetena)

Muud jaenõuded

Äriklientidega seotud riskipositsioonid

Ärikinnisvarale seatud hüpoteegid

Liising

Äriühingutele antud laenud

VKEdele (käsitatakse äriühingutena) antud laenud

Nõuded klientide vastu

Muud äriklientidega seotud nõuded

Kohustused:

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

Muud kohustused

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 18 määratletud väärtpaberistamise tehingu mezzanine-positsioonid;

täiendavad väärtpaberistamise positsioonid, mis ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktides 6, 17 ega 18 määratletud positsioonid.

3.8.3. i)

varaseim kuupäev, mil lõpetavat ostuoptsiooni (määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 1) võib kasutada, võttes arvesse aluspositsiooni(de) lõpptähtaega, samuti nende prognoositavat ennetähtaegse tasumise määra või võimalikku lepingutingimuste uuesti läbirääkimist;

ii)

varaseim kuupäev, mil väärtpaberistamise tehingu algataja võib kasutada mis tahes muud ostuoptsiooni, mis on ette nähtud väärtpaberistamise lepingutingimustega ja mille tulemusel võib toimuda väärtpaberistamise täielik tagasivõtmine.

lõpetav ostuoptsioon, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 4 punkti g nõuetele;

muu lõpetav ostuoptsioon;

muud liiki ostuoptsioon.

3.8.4.118. C 14.01 – Üksikasjalik teave väärtpaberistamiste kohta (SEC DETAILS 2) Vorm SEC DETAILS 2 esitatakse eraldi järgmiste meetodite kasutamise puhul: Veerg 0010 SISEKOOD Sisekood (tähtnumbriline), mida finantsinstitutsioon kasutab väärtpaberistamise identifitseerimiseks. Sisekood on seotud väärtpaberistamise tunnusega. 0020 VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS Väärtpaberistamispositsiooni (kui ühel real võib kajastada mitu positsiooni, siis väärtpaberistamise tehingu) ametlikuks registreerimiseks kasutatav kood või kui seda ei ole, siis nimi, mille all väärtpaberistamispositsiooni või -tehingut turul tuntakse (või finantsinstitutsioonis tuntakse, kui tegu on sise- või privaattehinguga). Kui on võimalik kasutada rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit ISIN (nt avalike tehingute puhul), kajastatakse selles veerus tähemärke, mis on samad kõigi väärtpaberistamise seeriate puhul. 0310–0400 VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Nendes veergudes kogutakse teavet väärtpaberistamise positsioonide kohta bilansiliste ja bilansiväliste positsioonide ning väärtpaberistamise seeriate kaupa (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad / mezzanine-seeriad / esimese järjekoha kahju seeriad) aruandekuupäeva seisuga. 0310–0330 BILANSIKIRJED Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu vormi C 14.00 veergude 0230, 0240 ja 0250 puhul. 0340–0362 BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu vormi C 14.00 veergude 0260–0287 puhul. 0351 ja 0361 KAITSE ANDJALE / INSTRUMENDILE VASTAV RISKIKAAL Garantii andja riskikaal (%) või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 249 kohase krediidiriski kaitset andva instrumendi riskikaal (%). 0362 SÜNTEETILINE ÜLETULU Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punkt 20, artikli 248 lõike 1 punkt e ja artikli 256 lõige 6 Seda veergu täidetakse üksnes juhul, kui veerus 0110 on märgitud väärtpaberistamise tehingu algataja. 0370–0400 MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Nendes veergudes kogutakse lisateavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide (mida on juba kajastatud erineva jaotuse all veergudes 0340–0361) kogusumma kohta. 0370 OTSESED FINANTSGARANTIID Selles veerus kajastatakse andmeid selliste väärtpaberistamise positsioonide kohta, mida hoiavad väärtpaberistamise tehingu algatajad ja mis on tagatud otseste finantsgarantiidega. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I lisale käsitatakse otsese finantsgarantiina järgmisi täisriskiga bilansiväliseid kirjeid: 0380 INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD / VALUUTA VAHETUSTEHINGUD IRS – intressimäära vahetustehingud; CRS – valuuta vahetustehingud. Need tuletisinstrumendid on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 II lisas. 0390 LIKVIIDSUSLIMIIDID Likviidsuslimiidid, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 lõikes 3. 0400 MUU Ülejäänud bilansivälised kirjed. 0411 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS See teave on tihedalt seotud vormi CR SEC veeruga 0180. 0420 (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS See teave on tihedalt seotud vormi CR SEC veeruga 0190. Selles veerus kajastatakse negatiivseid väärtusi. 0430 RISKIGA KAALUTUD VARA KOGUSUMMA ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta enne väärtpaberistamise positsioonide suhtes ülempiiri kohaldamist; arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole. Kauplemisportfellis olevate väärtpaberistamiste korral kajastatakse spetsiifilise riski riskiga kaalutud vara. Vt vastavalt vormi MKR SA SEC veerg 0570 või vormi MKR SA CTP veerud 0410 ja 0420 (olulised omavahendite nõude seisukohalt). 0431 (-) RISKIKAALU ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 267 ja 269a 0432 (-) ÜLDISEST ÜLEMPIIRIST TINGITUD VÄHENDAMINE Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 268 ja 269a 0440 RISKIGA KAALUTUD VARA KOGUSUMMA PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta pärast väärtpaberistamise positsioonide suhtes ülempiiri kohaldamist; arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole. Kauplemisportfellis olevate väärtpaberistamiste korral kajastatakse spetsiifilise riski riskiga kaalutud vara. Vt vastavalt vormi MKR SA SEC veerg 0601 või vormi MKR SA CTP veerg 0450. 0447–0448 MEMOKIRJED 0447 RISKIGA KAALUTUD VARA VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETODI KOHASELT Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 263 ja 264 See veerg täidetakse ainult reitinguga tehingute puhul enne ülempiiri kohaldamist. Nende tehingute puhul, millele kohaldatakse väärtpaberistamise välisreitingute meetodit, seda ei täideta. 0448 RISKIGA KAALUTUD VARA VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETODI KOHASELT Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 261 ja 262 See veerg täidetakse enne ülempiiri kohaldamist. Nende tehingute puhul, millele kohaldatakse standardmeetodit, seda ei täideta. 0450–0470 VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL 0450 KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL? Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest: 0460–0470 NETOPOSITSIOONID – PIKK/LÜHIKE Vt vastavalt vormide MKR SA SEC või MKR SA CTP veerud 0050/0060.

3.8.4.118.

1) väärtpaberistamise sisereitingute meetod;

2) väärtpaberistamise standardmeetod;

3) väärtpaberistamise välisreitingute meetod;

4) 1250 %;

5) sisemisel hinnangul põhinev meetod;

6) kvalifitseeruva viivisnõuete väärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga seeriate erikäsitlus.

finantsgarantiid;

finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid.

CTP - korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell;

Non-CTP - mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell.

3.9. VASTASPOOLE KREDIIDIRISK

3.9.

3.9.1.119.120.121.

Vastaspoole krediidiriski vormide kohaldamisala Vastaspoole krediidiriski vormid hõlmavad teavet riskipositsioonide kohta, mis on avatud vastaspoole krediidiriskile ja mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatükki. Vormidel ei kajastata krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga seotud omavahendite nõudeid (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkt d ja III osa VI jaotis), mille jaoks on eraldi vorm. Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, mis on seotud kesksete vastaspooltega (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükk ja 6. peatüki 9. jagu), tuleb esitada vastaspoole krediidiriski andmete hulgas, kui ei ole kirjas teisiti. Ent määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 307–310 kohaselt arvutatud sissemakseid tagatisfondi vastaspoole krediidiriski vormidel ei esitata (v.a vormi C 34.10 vastavad read) Üldjuhul esitatakse tagatisfondi tehtavate sissemaksetega seotud riskiga kaalutud vara otse vormi C 02.00 real 0460.

3.9.2. C 34.01 – Tuletisinstrumentidega tegelemise mahud

3.9.2.

3.9.2.1.122.123.

Üldised märkused Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a kohaselt võib finantsinstitutsioon arvutata oma tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 4. või 5. Jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui tema bilansilise ja bilansivälise tuletisinstrumentide äri mahud ei ületa määratud künniseid. Asjaomane hindamine tuleb teha iga kuu, kasutades kuu viimase päeva seisuga teadaolevaid andmeid. Sel vormil on teave künniste järgmise kohta ja üldisemalt oluline teave tuletisinstrumentide äri mahtude kohta. 1., 2. ja 3. kuu viitavad vaadeldavad kvartali esimesele, teisele ja viimasele kuule. Pärast 28. juunit 2021 esitatakse teavet ainult kuu lõpu seisuga.

3.9.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010, 0040, 0070 PIKAD TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõige 3 Esitatakse tuletisinstrumentide pikkade positsioonide absoluutsete turuväärtuste summa kuu viimase päeva seisuga. 0020, 0050, 0080 LÜHIKESED TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONID Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõige 3 Esitatakse tuletisinstrumentide lühikeste positsioonide absoluutsete turuväärtuste summa kuu viimase päeva seisuga. 0030, 0060, 0090 KOKKU Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 3 punkt b Tuletisinstrumentide pikkade ja lühikeste positsioonide absoluutväärtuste summa. Read 0010 Tuletisinstrumentidega tegelemise mahud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõige 3 Kajastatakse kõiki bilansilisi ja bilansiväliseid tuletisinstrumente (v.a krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes). 0020 Bilansilised ja bilansivälised tuletisinstrumendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 3 punktid a ja b Esitatakse bilansiliste ja bilansiväliste tuletisinstrumentide positsioonide kogu turuväärtus kuu viimase päeva sisuga. Kui positsiooni turuväärtust ei ole selle päeva seisuga teada, kasutavad finantsinstitutsioonid selle positsiooni tolle päeva õiglast väärtust; kui ei ole teada ei turu- ega õiglast väärtust selle päeva seisuga, kasutatakse asjaomase positsiooni kõige värskemat turu- või õiglast väärtust. 0030 (-) Krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 3 punkt c Selliste krediidituletisinstrumentide kogu turuväärtus, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes. 0040 Varad kokku Vara kokku kooskõlas kohaldatavate raamatupidamisstandarditega. Konsolideeritud aruandluses esitab finantsinstitutsioon vara koondandmed järgides määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki 2. jaos sätestatud usaldatavusnõuetekohast konsolideerimise kohaldamisala. 0050 Protsent koguvarast Suhtarv, mis tuleb arvutada jagades tuletisfinantsinstrumentide äri (rida 0010) koguvaraga (rida 0040). ERANDID VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 273a LÕIKELE 4 0060 Kas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 4 tingimused (sh pädeva asutuse nõusolek) on täidetud? Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõige 4 Finantsinstitutsioonid, kes ületavad vastaspoole krediidiriski jaoks lihtsustatud meetodi kasutamise künniseid, aga kasutavad mõnd määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 4 alusel siiski, märgivad ära (jah-i või ei-ga), kas nad vastavad kõigile kõnealuse artikli tingimustele. Selle kirje esitavad ainult need finantsinstitutsioonid, kes kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 4 kohast erandit. 0070 Konsolideeritud tasandi riskipositsioonide väärtuste arvutamise meetod Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõige 4 Tuletisinstrumentide positsioonide konsolideeritud riskipositsiooni väärtuste arvutamise meetod, mida määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 4 kohaselt kasutatakse ka üksiküksuse tasandil: Selle kirje esitavad ainult need finantsinstitutsioonid, kes kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõike 4 kohast erandit.

OEM: esmase riskipositsiooni meetod;

Simplified SA-CCR: vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetod.

3.9.3. C 34.02 – Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid meetoditi

3.9.3.

3.9.3.1.124. Üldised märkused Finantsinstitutsioonid esitavad selle vormi eraldi kõigi vastaspoole krediidiriski riskipositsioonide kohta ja kõigi vastaspoole krediidiriski riskipositsioonide koha, millest on välja jäetud kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonid (määratlus vormis C 34.10).

3.9.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 VASTASPOOLTE ARV Vastaspoolte arv, kellega seoses finantsinstitutsioonil on vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid. 0020 TEHINGUTE ARV Tehingute arv, millel on aruandekuupäeva seisuga vastaspoole krediidirisk. Pange tähele, et keskse vastaspoolega seotud tehingute arvud ei peaks sisaldama mitte sissetulekuid ja väljaminekuid, vaid vastaspoole krediidiriski portfelli kogupositsioone aruandekuupäeval. Peale selle käsitatakse tuletisinstrumenti või väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingut, mis on mudeldamise otstarbel jagatud kaheks või enamaks pooleks, ikkagi ühe tehinguna. 0030 TINGLIKUD VÄÄRTUSED Tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tinglike väärtuste summa enne tasaarvestust ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 279b kohast korrigeerimist. 0040 PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 lõige 12 Positiivse praeguse turuväärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite praeguse turuväärtuse (määratluse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 12) summa. 0050 PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 lõige 12 Negatiivse praeguse absoluutse turuväärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite praeguse turuväärtuse (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 12) summa. 0060 MUUTUVTAGATIS, SAADUD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 275 lõige 2, artikli 275 lõige 3 ja artikkel 276 Kõigi saadud muutuvtagatisega võimendustagatise lepingute muutuvtagatiste summa, mis arvutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 276. 0070 MUUTUVTAGATIS, ANTUD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 275 lõige 2, artikli 275 lõige 3 ja artikkel 276 Kõigi antud muutuvtagatisega võimendustagatise lepingute muutuvtagatiste summa, mis arvutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 276. 0080 SÕLTUMATU TAGATISE NETOVÄÄRTUS, SAADUD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 lõige 12a, artikli 275 lõige 3 ja artikkel 276 Kõigi saadud sõltumatu tagatisega võimendustagatise lepingute sõltumatu tagatise netoväärtuste summa, mis arvutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 276. 0090 SÕLTUMATU TAGATISE NETOVÄÄRTUS, ANTUD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 lõige 12a, artikli 275 lõige 3 ja artikkel 276 Kõigi antud sõltumatu tagatisega võimendustagatise lepingute sõltumatu tagatise netoväärtuste summa, mis arvutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 276. 0100 ASENDUSKULU Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 275, 281 ja 282 Asenduskulu tasaarvestatavate tehingute kogumi kohta arvutatakse alljärgneva kohaselt: Finantsinstitutsioon esitab vastaval real tasaarvestatavate tehingute kogumite asenduskulude summa. 0110 VÕIMALIK TULEVANE RISKIPOSITSIOON Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 278, 281 ja 282 Võimalik tulevane riskipositsioon tasaarvestatavate tehingute kogumi kohta arvutatakse alljärgneva kohaselt: Finantsinstitutsioon esitab vastaval real tasaarvestatavate tehingute kogumite võimalike tulevaste riskipositsioonide summa. 0120 PRAEGUNE RISKIPOSITSIOON Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punkt 17 Tasaarvestatavate tehingute kogumi praegune riskipositsioon on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 17 määratletud väärtus. Finantsinstitutsioon esitab vastaval real tasaarvestatavate tehingute kogumite praeguste riskipositsioonide summa. 0130 TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punkt 22, artikli 284 lõige 3 ja artikli 284 lõige 6 Tegelik oodatav positiivne riskipositsioon tasaarvestatavate tehingute kogumi kohta on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 22 ja arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 284 lõike 6 kohaselt. Finantsinstitutsioon esitab kõigi tegelike oodatavate positiivsete riskipositsioonide summa, mida kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 284 lõike 3 kohaselt arvutatavate omavahendite nõuete kindlakstegemiseks (st tegelik oodatav positiivne riskipositsioon, mis on arvutatud kas jooksvaid turuandmeid või stressikalibreerimist kasutades, olenevalt sellest, kumb annab suurema omavahendite nõude). 0140 REGULATIIVSE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE ARVUTAMISEKS KASUTATUD ALFA Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 274 lõige 2, artikli 282 lõige 2, artikli 281 lõige 1 ning artikli 284 lõiked 4 ja 9 Alfa väärtus on esmase riskipositsiooni meetodi, vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi ja vastaspoole krediidiriski standardmeetodi ridadel määruse (EL) nr 575/2013 artikli 282 lõike 2, artikli 281 lõike 1 ja artikli 274 lõike 2 alusel 1,4. Sisemudeli meetodi kasutamisel võib alfa väärtus olla kas 1,4 või midagi muud, kui pädevad asutused nõuavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 284 lõike 4 kohaselt kõrgema alfa kasutamist või lubavad kõnealuse määruse artikli 284 lõike 9 kohaselt sisehinnangute kasutamist. 0150 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS ENNE KREDIIDIRISKI MAANDAMIST Tasaarvestatavate vastaspoole krediidiriskile avatud tehingute kogumite riskipositsiooni väärtus enne krediidiriski maandamist tuleb arvutada määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatüki kohaselt, võttes arvesse tasaarvestamise mõju, aga mitte arvestades muid krediidiriski maandamise tehnikaid (nt võimendustagatist). Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul ei tohi väärtpaberite poolt krediidiriski maandamise eelse riskipositsiooni väärtuse väljaselgitamisel arvestada, kui tagatis on saadud (st see ei tohi riskipositsiooni väärtust vähendada). Kui aga tagatis on antud, tuleb väärtpaberite poolt krediidiriski maandamise eelse riskipositsiooni väärtuse väljaselgitamisel arvesse võtta. Peale selle käsitletakse tagatisega tegevust tagatiseta tegevusena (st võimendustagatise mõju ei arvestata). Spetsiifilise korrelatsiooniriskiga tehingute riskipositsiooni väärtus enne krediidiriski maandamist tuleb kindlaks määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 kohaselt. Krediidiriski maandamise eelses riskipositsiooni väärtuses ei arvestata krediidiväärtuse korrigeerimisest tuleneva kahjumi mahaarvamist, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273 lõikes 6. Finantsinstitutsioon esitab vastaval real kõigi krediidiriski maandamise eelsete riskipositsioonide väärtuste summa. 0160 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMIST Tasaarvestatavate vastaspoole krediidiriskile avatud tehingute kogumite riskipositsiooni väärtus pärast krediidiriski maandamist arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatüki kohaselt, olles kohaldanud krediidiriski maandamise tehnikaid vastavalt kõnealuse määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükile. Spetsiifilise korrelatsiooniriskiga tehingute riskipositsiooni väärtus pärast krediidiriski maandamist tuleb kindlaks määrata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 kohaselt. Krediidiriski maandamise järgses riskipositsiooni väärtuses ei arvestata krediidiväärtuse korrigeerimisest tuleneva kahjumi mahaarvamist, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273 lõikes 6. Finantsinstitutsioon esitab vastaval real kõigi krediidiriski maandamise järgsete riskipositsioonide väärtuste summa. 0170 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Tasaarvestatavate vastaspoole krediidiriskile avatud tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus, mis on arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatükis sätestatud meetoditega ja mida on vaja riskiga kaalutud vara arvutamiseks, st olles kohaldanud krediidiriski maandamise tehnikaid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatükile ning arvestatud krediidiväärtuse korrigeerimisest tuleneva kahju mahaarvamisega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273 lõikele 6). Spetsiifilise korrelatsiooniriskiga tehingute riskipositsiooni väärtus tuleb välja selgitada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 kohaselt. Kui ühe vastaspoole puhul kasutatakse mitut vastaspoole krediidiriski meetodit, määratakse vastaspoole tasandil mahaarvatav krediidiväärtuse korrigeerimise kahju iga meetodi puhul eri tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtusele, kajastades vastavate tasaarvestatavate tehingute kogumite krediidiriski maandamise järgse riskipositsiooni väärtuse osakaalu vastaspoole kogu riskipositsiooni väärtuses pärast krediidiriski maandamist. Finantsinstitutsioon esitab vastaval real kõigi riskipositsioonide väärtuste summa. 0180 Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit Standardmeetodil käsitletavate vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide väärtus vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükile. 0190 Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski sisereitingute meetodit Krediidiriski sisereitingute meetodil käsitletavate vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide väärtus vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükile. 0200 RISKIGA KAALUTUD VARA Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõiked 3 ja 4), mis on arvutatud kõnealuse määruse III osa II jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud meetodite kohaselt. Arvesse tuleb võtta VKEde ja taristu toetuskoefitsiente, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a. 0210 Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit Standardmeetodil käsitletavate vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükile. See on sama summa mis kantakse vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide kohta vormi C 07.00 veergu 0220. 0220 Positsioonid, millele kohaldatakse krediidiriski sisereitingute meetodit Krediidiriski sisereitingute meetodil käsitletavate vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükile. See on sama summa mis kantakse vastaspoole krediidiriskiga positsioonide kohta vormi C 08.01 veergu 0260. Rida 0010 ESMASE RISKIPOSITSIOONI MEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JAOKS) Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud, mille riskipositsiooni väärtust finantsinstitutsioon arvutab määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 5. jao kohaselt. Riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodit võivad kasutada ainult finantsinstitutsioonid, kes vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõikes 2 või 4 sätestatud tingimustele. 0020 VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI LIHTSUSTATUD STANDARDMEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JAOKS) Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud, mille riskipositsiooni väärtust finantsinstitutsioon arvutab määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 4. jao kohaselt. Riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud standardmeetodit võivad kasutada ainult finantsinstitutsioonid, kes vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 273a lõikes 1 või 4 sätestatud tingimustele. 0030 VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI STANDARDMEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JAOKS) Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud, mille riskipositsiooni väärtust finantsinstitutsioon arvutab määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 3. jao kohaselt. 0040 SISEMUDELI MEETOD (TULETISINSTRUMENTIDE JA VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS) Tuletisinstrumendid, pika arveldustähtajaga tehingud ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on finantsinstitutsioon saanud loa kasutada määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 6. jao kohaselt sisemudeli meetodit. 0050 Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid Ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid sisaldavad tasaarvestatavate tehingute kogumid (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punktis 139), mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on finantsinstitutsioon saanud loa kasutada sisemudeli meetodit. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mis on lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumis ja mida seega kajastatakse real 0070, ei kajastata siin. 0060 Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud – tasaarvestatavate tehingute kogumid Ainult määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletisinstrumente sisaldavad tasaarvestatavate tehingute kogumid ja pika arveldustähtajaga tehingud (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 2), mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on finantsinstitutsioon saanud loa kasutada sisemudeli meetodit. Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumis ja mida seega kajastatakse real 0070, ei kajastata siin. 0070 Lepinguliselt toodete vahel tasaarvestatavate tehingute kogumitest Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktid 11 ja 25 Tasaarvestatavate tehingute kogumid, mis sisaldavad eri tootekategooriate tehinguid (st tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punkt 11) ja mille jaoks on olemas lepinguline toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepe (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 lõikes 25) ning mille riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks on finantsinstitutsioon saanud loa kasutada sisemudeli meetodit. 0080 FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE LIHTMEETOD (VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS) Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 222 Repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, pika arveldustähtajaga tehingud ja võimenduslaenu tehingud, mille riskipositsiooni väärtust on finantsinstitutsioon otsustanud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 271 lõiget 2 kohaselt arvutada kõnealuse määruse artiklit 222 (mitte kõnealuse määruse III osa II jaotise 6. peatükki) järgides. 0090 FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD (VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 220 ja 223 Repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, pika arveldustähtajaga tehingud ja võimenduslaenu tehingud, mille riskipositsiooni väärtust on finantsinstitutsioon otsustanud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 271 lõiget 2 kohaselt arvutada kõnealuse määruse artiklit 223 (mitte kõnealuse määruse III osa II jaotise 6. peatükki) järgides. 0100 VAR RISKIHINDAMISMEETOD VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUTE JAOKS Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 221 Repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, võimenduslaenu tehingud või teised kapitaliturupõhised tehingud (v.a tuletisinstrumenditehingud), mille riskipositsiooni väärtus arvutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 221 kohaselt ja pädeva asutuse loal sisemudeliga, kus on arvesse võetud tasaarvestuse raamlepingu kohaldamisalas olevate väärtpaberipositsioonide korrelatsiooni mõju ja asjaomaste instrumentide likviidsust. 0110 KOKKU 0120 Millest: spetsiifilise korrelatsiooniriski positsioonid Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 291 Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, millel on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 kohaselt tuvastatud spetsiifiline korrelatsioonirisk. 0130 Võimendustagatisega tehingud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 lõige 7 Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, mis on võimendustagatisega (st tasaarvestatavate tehingute kogumid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punkti 7 kohast võimendustagatise lepingut). 0140 Võimendustagatiseta tehingud Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, mida ei kajastata real 0130.

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 282 lõige 3 esmase riskipositsiooni meetodi korral;

määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 281 vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi korral;

määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 275 vastaspoole krediidiriski standardmeetodi korral.

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 282 lõige 4 esmase riskipositsiooni meetodi korral;

määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 281 vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi korral;

määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 278 vastaspoole krediidiriski standardmeetodi korral.

3.9.4. C 34.03 – Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, millele kohaldatakse standardmeetodeid: vastaspoole krediidiriski standardmeetodit ja vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodit.

3.9.4.

3.9.4.1.125. Üldised märkused Vormi kasutatakse vastaspoole krediidiriski standardmeetodiga arvutatud vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide ja lihtsustatud standardmeetodiga arvutatud positsioonide jaoks eraldi.

3.9.4.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 VALUUTA Intressiriski kategooriasse määratud tehingute puhul esitatakse tehingu valuuta. Valuutariski kategooriasse määratud tehingute puhul esitatakse tehingu ühe poole valuuta. Valuutapaaride valuutad tuleb panna tähestikulisse järjekorda (nt USA dollari ja euro puhul kandke siia veergu euro ja veergu 0020 USA dollar). Kasutada tuleb valuutade ISO-koode. 0020 PAARI TEINE VALUUTA Valuutariski kategooriasse määratud tehingute puhul esitatakse tehingu teise poole valuuta (esimese poole oma veerus 0010). Valuutapaaride valuutad tuleb panna tähestikulisse järjekorda (nt USA dollari ja euro puhul kandke siia veergu USA dollar ja veergu 0010 euro). Kasutada tuleb valuutade ISO-koode. 0030 TEHINGUTE ARV Vt vormi C 34.02 veeru 0020 juhised. 0040 TINGLIKUD VÄÄRTUSED Vt vormi C 34.02 veeru 0030 juhised. 0050 PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE Kõigi asjaomase riskikategooria positiivse praeguse turuväärtusega maandatud positsioonide kogumite praeguste turuväärtuste summa. Maandatud positsioonide kogumi praegune turuväärtus tehakse kindlaks kogumi positiivsete ja negatiivsete turuväärtuste tasaarvestuse teel enne saadud või antud tagatise mahaarvamist. 0060 PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE Kõigi asjaomase riskikategooria negatiivse praeguse turuväärtusega maandatud positsioonide kogumite praeguste absoluutsete turuväärtuste summa. Maandatud positsioonide kogumi praegune turuväärtus tehakse kindlaks kogumi positiivsete ja negatiivsete turuväärtuste tasaarvestuse teel enne saadud või antud tagatise mahaarvamist. 0070 LISAND Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 280a–280f ja artikli 281 lõige 2 Finantsinstitutsioon esitab asjaomase maandatud positsioonide kogumi ja/või riskikategooria kõigi lisandite summa. Riskikategooria lisand, mida kasutatakse tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni kindlakstegemiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 278 lõike 1 või artikli 281 lõike 2 punkti f kohaselt, tuleb arvutada kõnealuse määruse artiklite 280a–280f järgi. Vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi korral kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 281 lõiget 2. Read 0050,0120, 0190, 0230, 0270, 0340 RISKIKATEGOORIAD Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 277 ja 277a Tehingud liigitatakse nende riskikategooria alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 lõigetele 1–4. Maandatud positsioonide kogumid liigitatakse nende riskikategooria alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 277a. Vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodi korral kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 281 lõiget 2. 0020–0040 Millest: liigitatud mitmesse riskikategooriasse Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 lõige 3 Mitme olulise riskiteguriga tuletisinstrumenditehingud, mis on olulisima riskiteguri alusel liigitatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 lõikes 3 ja lõikes 5 nimetatud Euroopa pangandusjärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite kohaselt kahte (0020), kolme (0030) või enamasse (0040) riskikategooriasse. 0070–0110 ja 0140–0180 Mahtudelt suurim valuuta ja valuutapaar Liigitatakse finantsinstitutsiooni selle portfelli praeguse turuväärtuse alusel, millele kohaldatakse vastaspoole krediidiriski standardmeetodit või vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodit, ja tehingute puhul, mis on liigitatud vastavalt kas intressiriski või valuutariski kategooriasse. Liigitamiseks liidetakse positsioonide praeguste turuväärtuste absoluutväärtused. 0060, 0130, 0200, 0240, 0280 Ainuliigitus Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 punktid 1 ja 2 Tuletisinstrumenditehingud, mis on liigitatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 lõigete 1 ja 2 kohaselt vaid ühte riskikategooriasse. Välja jäetakse tehingud, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 lõike 3 kohaselt liigitatud mitmesse riskikategooriasse. 0210, 0250 Ühe alusvaraga tehingud Ühe alusvaraga tehingud, mis on liigitatud vastavalt kas krediidiriski või aktsiariski kategooriasse. 0220, 0260 Mitme alusvaraga tehingud Mitme alusvaraga tehingud, mis on liigitatud vastavalt kas krediidiriski või aktsiariski kategooriasse. 0290–0330 Kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumid Tuletisinstrumenditehingud, mis on liigitatud kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumitesse, mis on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277a lõike 1 punktis e.

3.9.5. C 34.04 – Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, millele kohaldatakse esmase riskipositsiooni meetodit (OEM)

3.9.5.

3.9.5.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010–0020 Veergude 0010 ja 0020 juhised on samad, mis vormis C 34.02. 0030 PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE Kõigi asjaomase riskikategooria positiivse praeguse turuväärtusega tehingute praeguste turuväärtuste summa. 0040 PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE Kõigi asjaomase riskikategooria negatiivse praeguse turuväärtusega tehingute praeguste absoluutsete turuväärtuste summa. 0050 VÕIMALIK TULEVANE RISKIPOSITSIOON Finantsinstitutsioon esitab võimalike tulevaste riskipositsioonide summa kõigi tehingute puhul, mis kuuluvad samasse riskikategooriasse. Read 0020–0070 RISKIKATEGOORIAD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 282 lõike 4 punktis b loetletud riskikategooriatesse liigitatud tuletisinstrumenditehingud.

3.9.6. C 34.05 – Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid, millele kohaldatakse sisemudeli meetodit (IMM)

3.9.6.

3.9.6.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 – 0080 VÕIMENDUSTAGATISEGA Vt vormi C 34.02 rea 0130 juhised. 0090 – 0160 VÕIMENDUSTAGATISETA Vt vormi C 34.02 rea 0140 juhised. 0010, 0090 TEHINGUTE ARV Vt vormi C 34.02 veeru 0020 juhised. 0020, 0100 TINGLIKUD VÄÄRTUSED Vt vormi C 34.02 veeru 0030 juhised. 0030, 0110 PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, POSITIIVNE Kõigi sama varaklassi positiivse praeguse turuväärtusega tehingute praeguste turuväärtuste summa. 0040, 0120 PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, NEGATIIVNE Kõigi sama varaklassi negatiivse praeguse turuväärtusega tehingute praeguste absoluutsete turuväärtuste summa. 0050, 0130 PRAEGUNE RISKIPOSITSIOON Vt vormi C 34.02 veeru 0120 juhised. 0060, 0140 TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON Vt vormi C 34.02 veeru 0130 juhised. 0070, 0150 STRESSIOLUKORRA TEGELIK OODATAV POSITIIVNE RISKIPOSITSIOON Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 284 lõige 6 ja artikli 292 lõige 2 Stressiolukorra tegelik oodatav positiivne riskipositsioon arvutatakse nagu tegelik oodatav positiivne riskipositsioon (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 284 lõige 6), aga kasutades määruse (EL) nr 575/2013 artikli 292 lõike 2 kohast stressikalibreerimist. 0080, 0160, 0170 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Vt vormi C 34.02 veeru 0170 juhised. Rida Selgitus 0010 KOKKU Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 283 Finantsinstitutsioon esitab asjaomase teabe nende tuletisinstrumentide, pika arveldustähtajaga tehingute ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohta, mille riskipositsiooni väärtuse kindlakstegemiseks on tal määruse (EL) nr 575/2013 artikli 283 kohane luba kasutada sisemudeli meetodit. 0020 Millest: spetsiifilise korrelatsiooniriski positsioonid Vt vormi C 34.02 rea 0120 juhised. 0030 Tasaarvestatavate tehingute kogumid, millele kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit Vt vormi C 34.02 veeru 0180 juhised. 0040 Tasaarvestatavate tehingute kogumid, millele kohaldatakse krediidiriski sisereitingute meetodit Vt vormi C 34.02 veeru 0190 juhised. 0050–0110 BÖRSIVÄLISED TULETISINSTRUMENDID Finantsinstitutsioon esitab teabe ainult börsiväliseid tuletisinstrumente või pika arveldustähtajaga tehinguid sisaldavate tasaarvestatavate tehingute kogumite kohta, mille riskipositsiooni väärtust on lubatud teha kindlaks sisemudeli meetodiga, jagades need alusvara (intressimäär, valuuta, krediit, omakapital, kaup vm) alusel eri varaklassidesse. 0120–0180 BÖRSIL KAUBELDAVAD TULETISINSTRUMENDID Finantsinstitutsioon esitab teabe ainult börsil kaubeldavaid tuletisinstrumente või pika arveldustähtajaga tehinguid sisaldavate tasaarvestatavate tehingute kogumite kohta, mille riskipositsiooni väärtust on lubatud teha kindlaks sisemudeli meetodiga, jagades need alusvara (intressimäär, valuuta, krediit, omakapital, kaup vm) alusel eri varaklassidesse. 0190–0220 VÄÄRTPABERITE KAUDU FINANTSEERIMISE TEHINGUD Finantsinstitutsioon esitab teabe ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid sisaldavate tasaarvestatavate tehingute kogumite kohta, mille riskipositsiooni väärtust on lubatud teha kindlaks sisemudeli meetodiga, jagades need tehingu väärtpaberipoole alusvara (võlakiri omakapital, kaup vm) alusel eri varaklassidesse. 0230 LEPINGULISELT TOODETE VAHEL TASAARVESTATAVATE TEHINGUTE KOGUMID Vt vormi C 34.02 rea 0070 juhised.

3.9.7. C 34.06 – 20 suurimat vastaspoolt

3.9.7.

3.9.7.1.126.127.

Üldised märkused Finantsinstitutsioonid esitavad teabe 20 vastaspoole kohta, kelle suhtes on neil suurimad vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid. Suurusjärjestusse tuleb panna kõigi asjaomaste vastaspooltega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumite vastaspoole krediidiriski väärtuste alusel, mis esitatakse käesoleva vormi veerus 0120. Grupisiseseid või muid riskipositsioone, millega kaasneb vastaspoole krediidirisk, aga millele finantsinstitutsioon määrab omavahendite nõude arvutamiseks riskikaaluks nulli (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõiked 6 ja 7), võetakse 20 suurima vastaspoole väljaselgitamisel ikkagi arvesse. Finantsinstitutsioonid, kes kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 3. ja 6. jao kohaseks vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide arvutamiseks vastaspoole krediidiriski standardmeetodit või sisemudeli meetodit, esitavad selle vormi kvartaalselt. Finantsinstitutsioonid, kes kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 4. ja 5. jao kohaseks vastaspoole krediidiriski positsioonide arvutamiseks vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetodit või esmase riskipositsiooni meetodit, esitavad selle vormi iga kuue kuu kohta. Juhised konkreetsete kirjete kohta

3.9.7.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0011 NIMI Vastaspoole nimi 0020 KOOD Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava üksuse puhul kordumatu. Finantsinstitutsioonide ja kindlustusandjate korral peab kood olema LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb esitada kas LEI-kood või selle puudumisel muu kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus. 0030 KOODI LIIK Finantsinstitutsioon märgib ära, kas veerus 0020 esitatud kood on LEI- või riiklik kood. Koodi liik tuleb esitada alati. 0035 RIIKLIK KOOD Finantsinstitutsioonid võivad lisaks esitada ka riikliku koodi, kui kannavad koodiveergu 0020 LEI-koodi. 0040 VASTASPOOLE SEKTOR Igale vastaspoolele määratakse üks sektor, võttes aluseks finantsaruandlusraamistiku majandusharude klassid (vt käesoleva rakendusmääruse V lisa 3. osa): 0050 VASTASPOOLE LIIK Finantsinstitutsioon märgib ära vastaspoole liigi: 0060 VASTASPOOLE RESIDENTSUS Kasutatakse riigi, kus vastaspool on asutatud, ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sh rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes). 0070 TEHINGUTE ARV Vt vormi C 34.02 veeru 0020 juhised. 0080 TINGLIKUD VÄÄRTUSED Vt vormi C 34.02 veeru 0030 juhised. 0090 PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, positiivne Vt vormi C 34.02 veeru 0040 juhised. Kui ühe ja sama vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumeid on mitu, esitab finantsinstitutsioon positiivse praeguse turuväärtusega kogumite summa. 0100 PRAEGUNE TURUVÄÄRTUS, negatiivne Vt vormi C 34.02 veeru 0040 juhised. Kui ühe ja sama vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumeid on mitu, esitab finantsinstitutsioon negatiivse praeguse turuväärtusega kogumite absoluutsumma. 0110 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMIST Vt vormi C 34.02 veeru 0160 juhised. Kui ühe ja sama vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumeid on mitu, esitab finantsinstitutsioon kogumite riskipositsiooni väärtuste summa pärast krediidiriski maandamist. 0120 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Vt vormi C 34.02 veeru 0170 juhised. 0130 RISKIGA KAALUTUD VARA Vt vormi C 34.02 veeru 0200 juhised.

3.9.7.2. i)

keskpangad;

ii)

keskvalitsused;

iii)

krediidiasutused;

iv)

investeerimisühingud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 2;

v)

muud finantssektori äriühingud (v.a investeerimisühingud);

vi)

finantssektorivälised äriühingud.

nõuetele vastav keskne vastaspool;

vastaspool, kes ei ole nõuetele vastav keskne vastaspool;

vastaspool, kes ei ole keskne vastaspool.

3.9.8. C 34.07 – Sisereitingute meetod – vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid riskipositsiooni klassiti ja makseviivituse tõenäosuseti

3.9.8.

3.9.8.1.128.129.130.

Üldised märkused Selle vormi täidavad finantsinstitutsioonid, kes kasutavad kas kõigi või osa vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 107) kas sisereitingute põhimeetodit või täiustatud meetodit, olenemata sellest, millist vastaspoole krediidiriski meetodit nad kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. ja 6. peatüki kohaste riskipositsiooni väärtuste väljaselgitamiseks. Vorm täidetakse eraldi kõigi riskipositsiooni klasside kogusumma kohta ja iga riskipositsiooni klassi kohta, mis on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 147. Siin vormil ei kajastata keskse vastaspoole kaudu kliiritud riskipositsioone. Et täpsustada, kas finantsinstitutsioon kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, esitatakse iga kajastatava riskipositsiooni klassi kohta järgmine teave: EI – kui kasutatakse järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite hinnanguid (sisereitingute põhimeetod) JAH – kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid (täiustatud sisereitingute meetod)

3.9.8.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 Riskipositsiooni väärtus Riskipositsiooni väärtus (vt vormi C 34.02 veeru 0170 juhised) konkreetse makseviivituse tõenäosuse skaala vahemikuti 0020 Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus (%) Keskmine üksikvõlgnike reitinguklasside makseviivituse tõenäosus, mis on kaalutud nende vastava riskipositsiooni väärtusega (määratlus veerus 0010) 0030 Võlgnike arv Kindlaksmääratud makseviivituse tõenäosuse skaala igasse klassi määratud eraldi hinnatud juriidiliste isikute ehk võlgnike arv, olenemata nendega seotud laenude või riskipositsioonide arvust Kui ühe ja sama võlgnikuga seotud riskipositsioone on hinnatud eraldi, siis lähevad need arvesse eraldi. Selline olukord võib ette tulla siis, kui ühe võlgnikuga seotud eri riskipositsioonid määratakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 172 lõike 1 punkti e teise lause kohaselt erinevatesse võlgniku reitinguklassidesse. 0040 Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär (%) Keskmine võlgnike reitinguklasside makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on kaalutud nende vastava riskipositsiooni väärtusega (määratlus veerus 0010) Esitatud makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama lõplikule makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, mida kasutati riskiga kaalutud vara arvutamisel pärast krediidiriski maandamise mõju ja majanduslanguse tingimustega arvestamisega (kui asjakohane) (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. ja 4. peatükk). Finantsinstitutsioonide puhul, kes kasutavad sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kajastatakse finantstagatise riski maandavat mõju riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuses E* ja seejärel tegelikus makseviivitusest tingitud kahjumääras LGD* vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 228 lõikele 2. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral võetakse arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 175 ning artikli 181 lõikeid 1 ja 2. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär määruse (EL) nr 575/2013 artikli 161 lõike 4 kohasele makseviivitusest tingitud kahjumäärale. Makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse täiustatud sisereitingute meetodit, võetakse arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti h. Esitatav makseviivitusest tingitud kahjumäär peab vastama makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule makseviivituses olemise korral. 0050 Riskipositsioonidega kaalutud keskmine tähtaeg (aastates) Keskmine võlgnike lõpptähtaeg aastates, mis on kaalutud nende vastava riskipositsiooni väärtusega (määratlus veerus 0010) Lõpptähtaeg tehakse kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 162. 0060 Riskiga kaalutud vara Riskiga kaalutud vara (ka riskiga kaalutud vara, määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõigetes 3 ja 4) nende positsioonide puhul, mille riskikaalu hinnatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükis sätestatud nõuete järgi ja mille puhul vastaspoole krediidiriskiga tegevuse riskipositsiooni väärtus arvutatakse kõnealuse määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatüki kohaselt. Arvesse tuleb võtta VKEde ja taristu toetuskoefitsiente, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a. 0070 Riskiga kaalutud vara tihedus Riskiga kaalutud vara kogusumma (esitatakse veerus 0060) ja riskipositsiooni väärtuse (esitatakse veerus 0010) suhe Read 0010–0170 Makseviivituse tõenäosuse skaala Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonid (mis tehakse kindlaks vastaspoole tasandil) jagatakse kindlaksmääratud makseviivituse tõenäosuse skaala sobivasse klassi, võttes aluseks iga konkreetse klassi võlgnike makseviivituse tõenäosused (võtmata arvesse garantii või krediidituletisinstrumendi olemasolust tingitud asendust). Finantsinstitutsioonid jagavad riskipositsioonid vormil esitatud makseviivituse tõenäosuse skaalale, võttes arvesse ka pidevskaalasid. Kõik makseviivituses olevad riskipositsioonid koondatakse rühma, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.

3.9.9. C 34.08 – Mida sisaldab vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide tagatis

3.9.9.

3.9.9.1.131. Üldised märkused Sellele vormile kantakse tuletisinstrumenditehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seotud vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonides kasutatud (antud ja saadud) tagatise õiglased väärtused, olenemata sellest, kas need tehingud kliiritakse keskse vastaspoole kaudu ja kas kesksele vastaspoolele antakse tagatis või mitte.

3.9.9.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010–0080 Tuletisinstrumentidega tehtud tehingutes kasutatud tagatis Finantsinstitutsioonid esitavad tagatised (sh alustamise tagatis ja muutuvtagatis), mida kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletisinstrumentidega või sama määruse artikli 272 punkti 2 kohaste väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguks mittekvalifitseeruvate pika arveldustähtajaga tehingutega seotud vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonides. 0090–0180 Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes kasutatud tagatis Finantsinstitutsioonid esitavad tagatised (sh alustamise tagatis ja muutuvtagatis ning väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingus väärtpaberina näiv tagatis), mida kasutatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute või tuletisinstrumendiks mittekvalifitseeruvate pika arveldustähtajaga tehingutega seotud vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonides. 0010, 0020, 0050, 0060, 0090, 0100, 0140, 0150 Eraldatud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 300 lõige 1 Finantsinstitutsioonid esitavad siin pankrotivarast välistatud (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 300 punktis 1) tagatisena hoitavad tagatised, mis on jagatud alustamise ja muutuvtagatisena näivaks. 0030, 0040, 0070, 0080, 0110, 0120, 0130, 0160, 0170, 0180 Eraldamata Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 300 lõige 1 Finantsinstitutsioonid esitavad siin pankrotivarast välistatud (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 300 punktis 1) tagatisena mittehoitavad tagatised, mis on jagatud alustamise tagatiseks, muutuvtagatiseks ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu väärtpaberiks. 0010, 0030, 0050, 0070, 0090, 0110, 0140, 0160 Alustamise tagatis Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 140 Finantsinstitutsioonid esitavad alustamise tagatisena (määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 140) saadud või antud tagatiste õiglase väärtuse. 0020, 0040, 0060, 0080, 0100, 0120, 0150, 0170 Muutuvtagatis Finantsinstitutsioonid esitavad muutuvtagatisena saadud või antud tagatiste õiglase väärtuse. 0130, 0180 Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu väärtpaber Finantsinstitutsioonid esitavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes väärtpaberina näivate tagatiste õiglased väärtused (nt väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu väärtpaberipool, mis on saadud, esitatakse veerus 0130 ja antud pool veerus 0180). Read 0010–0080 Tagatise liik Jaotus tagatise liigiti

3.9.10. C 34.09 – Krediidituletisinstrumentide riskipositsioonid

3.9.10.

3.9.10.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010–0040 KREDIIDITULETISINSTRUMENTIDE KAITSE Ostetud või müüdud krediidituletisinstrumendikaitse 0010, 0020 TINGLIKUD VÄÄRTUSED Tuletisinstrumentide tinglike väärtuste summa tooteliigiti enne tasaarvestust 0030, 0040 ÕIGLASED VÄÄRTUSED Õiglaste väärtuse summa ostetud ja müüdud kaitse lõikes Read 0010–0050 Tooteliik Jaotus krediidituletisinstrumendi tooteliigiti 0060 Kokku Kõik tooteliigid kokku 0070, 0080 Õiglased väärtused Õiglased väärtused tooteliigiti ning varade (positiivsed õiglased väärtused) ja kohustuste (negatiivsed õiglased väärtused) kaupa

3.9.11. C 34.10 – Kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonid

3.9.11.

3.9.11.1.132.

Üldised märkused Finantsinstitutsioonid esitavad kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonid (st määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõikes 1 loetletud lepingud ja tehingud, mis on keskse vastaspoolega lõpule viimata, ning keskse vastaspoolega seotud tehingutest (määratlus kõnealuse määruse artikli 300 punktis 2) tingitud riskipositsioonid), mille jaoks arvutatakse omavahendite nõuded kõnealuse määruse III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaselt.

3.9.11.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaldamisalas olevate tehingute riskipositsiooni väärtus, mis on arvutatud nimetatud peatükis ja eriti selle 9. jaos sätestatud meetoditega. Esitatav riskipositsiooni väärtus on summa, mida kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaseks omavahendite nõuete arvutamiseks, võttes üleminekuperioodil (määratlus samas) arvesse kõnealuse määruse artiklis 497 sätestatud nõudeid. Riskipositsioon võib olla määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 91 määratletud kauplemisriski positsioon. 0020 RISKIGA KAALUTUD VARA Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 9. jao kohaselt välja selgitatud riskiga kaalutud vara, võttes üleminekuperioodil (määratlus samas) arvesse kõnealuse määruse artiklis 497 sätestatud nõudeid. Read 0010–0100 Nõuetele vastav keskne vastaspool Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 88 määratletud nõuetele vastav keskne vastaspool. 0070, 0080 0170, 0180 Alustamise tagatis Vt vormi C 34.08 juhised. Sellel vormil esitatav alustamise tagatis ei tohi sisaldada kahjumi jaotamise kokkulepete alusel kesksele vastaspoolele tehtud makseid (st kui keskne vastaspool kasutab alustamise tagatist kahjumi jaotamiseks kliirivate liikmete vahel, käsitatakse seda tagatisfondiga seotud riskipositsioonina). 0090, 0190 Eelrahastatud sissemaksed tagatisfondi Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 308 ja 309; määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 89 määratletud tagatisfond; finantsinstitutsiooni sissemakse keskse vastaspoole tagatisfondi 0100, 0200 Rahastamata sissemaksed tagatisfondi Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 309 ja 310; määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 89 määratletud tagatisfond Finantsinstitutsioonid esitavad sissemaksed, mida nad on kliiriva liikmena tegutsedes lepinguliselt kohustunud tegema kesksele vastaspoolele pärast seda, kui kõnealune keskne vastaspool on ammendanud oma tagatisfondi, et katta kahjusid, mida ta kannab ühe või mitme oma kliiriva liikme makseviivituse tõttu. 0070, 0170 Eraldatud Vt vormi C 34.08 juhised. 0080, 0180 Eraldamata Vt vormi C 34.08 juhised.

3.9.12. C 34.11 – Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara vooaruanded sisemudeli meetodi kohaselt

3.9.12.

3.9.12.1.133.134.135.

Üldised märkused Finantsinstitutsioonid, kes kasutavad kas kõigi või osa vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki kohaselt (olenemata sellest, millist krediidiriski meetodit asjaomase riskikaalu väljaselgitamiseks kasutatakse), esitavad selle vormiga vooaruande, kust on näha sisemudeli meetodi kohaldamisalas olevate tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskiga kaalutud vara muutused, mis on eristatud olulisimate mõjurite alusel ja mille aluseks on põhjendatud hinnangud. Finantsinstitutsioonid, kes esitavad selle vormi iga kvartali kohta, täidavad ainult veeru 0010. Finantsinstitutsioonid, kes esitavad selle vormi iga aasta kohta, täidavad ainult veeru 0020. Sellel vormil ei kajastata keskse vastaspoolega seotud riskipositsioonide riskiga kaalutud vara (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 9. jagu).

3.9.12.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010, 0020 RISKIGA KAALUTUD VARA Riskiga kaalutud vara (ka riskiga kaalutud vara, määratlus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõigetes 3 ja 4) nende positsioonide puhul, mille riskikaalu hinnatakse kõnealuse määruse III osa II jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud nõuete järgi ja mille puhul on finantsinstitutsioon saanud loa arvutada riskipositsiooni väärtus määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 6. jao kohaselt sisemudeli meetodil. Arvesse tuleb võtta VKEde ja taristu toetuskoefitsiente, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 501 ja 501a. Read 0010 Riskiga kaalutud vara eelmise aruandeperioodi lõpus Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara eelmise aruandeperioodi lõpus sisemudeli meetodil 0020 Vara suurus Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud pangaportfelli suuruse ja koostise muutumisest tavalise äritegevuse tõttu (sh uute äride algatamine ja riskipositsioonide lõpptähtaja saabumine) (v.a üksuste omandamised ja võõrandamised). 0030 Vastaspoolte krediidikvaliteet Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud finantsinstitutsiooni vastaspoole hinnangulise kvaliteedi (mõõdetuna krediidiriski raamistiku kohasel meetodil) muutumisest. Sellel real kajastatakse ka potentsiaalseid riskiga kaalutud vara muutusi, mis on tingitud sisereitingute mudelist, kui finantsinstitutsioon kasutab sisereitingute meetodit. 0040 Mudeli värskendused (ainult sisemudeli meetod) Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud mudeli rakendamisest, mudeli kohaldamisala muutumisest või mudeli nõrkade külgede kaotamiseks tehtud muudatustest. Sellel real kajastatakse vaid sisemudeli muutusi. 0050 Metoodika ja põhimõte (ainult sisemudeli meetod) Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud arvutusmeetodite muutumisest, mis on omakorda tingitud õiguspoliitika muutumisest (nt uued õigusaktid) (ainult sisemudelis) 0060 Omandamised ja võõrandamised Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud pangaportfelli suuruse muutumisest üksuste omandamiste ja võõrandamiste tõttu 0070 Valuuta liikumine Riskiga kaalutud vara (positiivsed või negatiivsed) muutused, mis on tingitud välisvaluutast ümberarvestustest 0080 Muu Selle kategooria all kajastatakse riskiga kaalutud vara (positiivseid või negatiivseid) muutusi, mida ei saa esitada üheski eelmises kategoorias. 0090 Riskiga kaalutud vara vaadeldava aruandeperioodi lõpus Vastaspoole krediidiriskile avatud positsioonide riskiga kaalutud vara praeguse aruandeperioodi lõpus sisemudeli meetodil

4. OPERATSIOONIRISKI VORMID

4.

4.1 C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR)

4.1

4.1.1.136.137.138.139.140.141.

Üldised märkused Selles vormis esitatakse teave, mis käsitleb määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 312–324 kohaste operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamist baasmeetodi, standardmeetodi, alternatiivse standardmeetodi ja täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaselt. Finantsinstitutsioon ei või kohaldada standardmeetodit ja alternatiivset standardmeetodit jaepanganduse ja äripanganduse äriliinides samal ajal individuaalsel tasandil. Baasmeetodit, standardmeetodit või alternatiivset standardmeetodit kasutavad finantsinstitutsioonid arvutavad omavahendite nõuded majandusaasta lõpu andmete alusel. Kui auditeeritud andmed ei ole kättesaadavad, võivad finantsinstitutsioonid kasutada majandustegevuse prognoose. Auditeeritud andmete kasutamise korral kajastavad finantsinstitutsioonid auditeeritud andmeid, mis eeldatavasti peaksid jääma muutumatuks. Muutumatuse põhimõttest võib kõrvale kalduda näiteks juhul, kui kõnealusel ajavahemikul on olnud erandlikke asjaolusid nagu hiljutised üksuste või tegevusalade omandamised või võõrandamised. Kui finantsinstitutsioon suudab oma pädevale asutusele tõendada, et tulenevalt erandlikest asjaoludest (nt üksuste või tegevusalade ühinemine või võõrandamine) võib asjaomase näitaja arvutamisel kolme aasta keskmiste andmete kasutamine põhjustada operatsiooniriski omavahendite nõuete hindamisel moonutusi, võib pädev asutus lubada finantsinstitutsioonil kohandada arvutamist nii, et neid sündmusi saaks arvesse võtta. Samuti võib pädev asutus omal algatusel nõuda, et finantsinstitutsioon kohandaks oma arvutust. Kui finantsinstitutsioon on tegutsenud vähem kui kolm aastat, võib ta asjaomase näitaja arvutamiseks kasutada majandustegevuse prognoose, tingimusel et ta hakkab kasutama ajaloolisi andmeid kohe, kui need on kättesaadavad. Käesoleva vormi veergudes esitatakse andmed kolme viimase aasta operatsiooniriskiga seotud pangandustegevuse asjaomase näitaja suuruse kohta ning laenude ja ettemaksete kohta (viimast kajastatakse ainult alternatiivse standardmeetodi kohaldamise korral). Seejärel kajastatakse andmed operatsiooniriski omavahendite nõuete suuruse kohta. Vajaduse korral täpsustatakse, milline osa kõnealustest omavahendite nõuetest tuleneb jaotusmehhanismist. Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi puhul lisatakse memokirjed, et üksikasjalikult kajastada oodatava kahju määra, hajutamise ja riskimaandamise tehnikate mõju operatsiooniriski omavahendite nõuetele. Ridades esitatakse teave operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise meetodite lõikes, kajastades üksikasjalikult äriliine standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi puhul. Käesolevas vormis kajastavad andmeid kõik finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite nõudeid.

4.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010–0030 ASJAOMANE NÄITAJA Finantsinstitutsioonid, kes kasutavad operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamisel (baasmeetodi, standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi kohaselt) asjaomast näitajat, kajastavad vastava aasta asjaomast näitajat veergudes 0010–0030. Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 314 kajastavad finantsinstitutsioonid teavitamise eesmärgil asjaomast näitajat ka selliste tegevusalade puhul, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. Sama kehtib kõigi teiste täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta. Edaspidi osutab mõiste asjaomane näitaja elementide summale majandusaasta lõpu seisuga, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 316 tabeli 1 punktis 1. Kui finantsinstitutsioonil on asjaomase näitaja kohta vähem kui kolme aasta andmed, määratakse olemasolevad ajaloolised (auditeeritud) andmed vormi vastavatesse veergudesse prioriteetide kaupa. Näiteks kui ajaloolised andmed on olemas ainult ühe aasta kohta, kajastatakse neid veerus 0030. Kui see on mõistlik, kajastatakse seejärel prognoositavaid andmeid veerus 0020 (järgmise aasta prognoos) ja veerus 0010 (ülejärgmise aasta prognoos). Kui ajaloolised andmed asjaomase näitaja kohta ei ole kättesaadavad, võib finantsinstitutsioon kasutada majandustegevuse prognoose. 0040–0060 LAENUD JA ETTEMAKSED (TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL) Neis veergudes kajastatakse laenude ja ettemaksete summat (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 319 lõike 1 punkt b) äriliinide jaepangandus ja äripangandus puhul. Kõnealuseid summasid kasutatakse alternatiivse asjaomase näitaja arvutamiseks, mille põhjal arvutatakse omavahendite nõuded, mis vastavad sellistele tegevusaladele, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 319 lõike 1 punkt a). Äriliini äripangandus puhul võetakse arvesse ka kauplemisportfelliväliseid väärtpabereid. 0070 OMAVAHENDITE NÕUDED Omavahendite nõue arvutatakse kasutatava meetodi kohaselt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 312–324. Tulemus kajastatakse veerus 0070. 0071 KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõige 4 Veerus 0070 kajastatud omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga. 0080 MILLEST: TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMIST Kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 312 lõike 2 kohaselt on saadud luba kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit konsolideerimisgrupi tasandil (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõige 1), tuleb operatsiooniriski katvad omavahendid jaotada konsolideerimisgrupi erinevate üksuste vahel, võttes arvesse seda, kuidas võetakse ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja tema tütarettevõtjate kasutatavas või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate ühiselt kasutatavas riskimõõtmissüsteemis arvesse hajutamise mõju. Selles veerus kajastatakse jaotamise mõju. 0090–0120 VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED 0090 OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OODATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMIST Veerus 090 kajastatavad omavahendite nõuded on samad nagu veerus 070 kajastatavad nõuded, kuid need on arvutatud enne oodatava kahju määrast, hajutamisest ja riskimaandamise tehnikatest tuleneva vähendamise mõju (vt allpool) arvessevõtmist. 0100 (-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRAST Veerus 100 kajastatakse omavahendite nõuete vähendamist tulenevalt äritavades arvesse võetud oodatava kahju määrast (vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 2 punktile a). 0110 (-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISEST Siin veerus kajastatav hajutamise mõju võrdub iga operatsiooniriski klassi puhul eraldi arvutatud omavahendite nõuete summa (st nn täielik sõltuvus) ning korrelatsiooni ja sõltuvust arvesse võttes arvutatud hajutatud omavahendite nõuete (st eeldades mittetäielikku sõltuvust riskiklasside vahel) vahega. Nn täielik sõltuvus leiab aset makseviivituse korral, kui finantsinstitutsioon ei kasuta riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, ning seepärast arvutatakse täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohased omavahendid valitud riskiklasside individuaalsete operatsiooniriski näitajate summana. Sel juhul eeldatakse, et korrelatsioon riskiklasside vahel on 100 %, ja märgitakse selles veerus väärtuseks null. Seevastu kui finantsinstitutsioon kasutab riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, peab ta kajastama selles veerus makseviivitusest tulenevate täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaste omavahendite ja riskiklasside vahelise korrelatsioonistruktuuri kohaldamisest tulenevate asjaomaste omavahendite vahet. Kõnealune väärtus kajastab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi hajutamisvõimet, st mudeli võimet võtta arvesse mitut erineval ajal aset leidvat operatsiooniriski tõsist kahjujuhtumit. Veerus 110 kajastatakse summat, mille võrra eeldatav korrelatsioonistruktuur vähendab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaseid omavahendeid võrreldes 100 % korrelatsiooni eeldusega. 0120 (-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID) Siin veerus kajastatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 323 kohaste kindlustuste ja muude riskide ülekandmise mehhanismide mõju. Read 0010 PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE BAASMEETODIT Sellel real esitatakse summad, mis vastavad tegevusaladele, mille puhul kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite arvutamisel baasmeetodit (määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 315 ja 316). 0020 PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VÕI ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT Kajastatakse standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kohaselt arvutatud omavahendite nõuded (määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 317, 318 ja 319). 0030–0100 KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT Standardmeetodi kasutamise korral jaotatakse asjaomane näitaja iga vastava aasta puhul ridadesse 0030–0100 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes. Tegevusalade määramisel äriliinidesse järgitakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 318 sätestatud põhimõtteid. 0110–0120 KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT Alternatiivset standardmeetodit kasutavad finantsinstitutsioonid (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 319) kajastavad iga vastava aasta asjaomast näitajat eraldi iga äriliini kohta ridadel 0030–0050 ja 0080–0100 ning äriliinide äripangandus ja jaepangandus kohta ridadel 0110 ja 0120. Ridadel 110 ja 120 esitatakse selliste tegevusalade asjaomane näitaja, mille puhul kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit, jaotades need äriliinide äripangandus ja jaepangandus lõikes (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 319). Summasid võib kajastada nii äripanganduse ja jaepanganduse äriliini standardmeetodi ridadel 0060 ja 0070 kui ka alternatiivse standardmeetodi ridadel 0110–0120 (nt kui tütarettevõtja kohaldab standardmeetodit, samas kui emaettevõtja kohaldab alternatiivset standardmeetodit. 0130 PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVAT MEETODIT Kajastatakse andmeid, mis on asjakohased täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kohaldavate finantsinstitutsioonide puhul (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 312 lõige 2 ja artiklid 321, 322 ja 323). Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 314) kajastatakse teavet selliste tegevusalade asjaomaste näitajate kohta, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. Sama kehtib kõigi teiste täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta.

4.2. OPERATSIOONIRISK: ÜKSIKASJALIK TEAVE EELMISE AASTA KAHJUDE KOHTA (OPR DETAILS)

4.2.

4.2.1.142.143.144.145.146.147.148.149.150.

Üldised märkused Vormil C 17.01 (OPR DETAILS 1) esitatakse kokkuvõtlikult teave finantsinstitutsiooni eelmise aasta brutokahju ja hüvituste kohta juhtumiliikide ja äriliinide kaupa. Vormil C 17.02 (OPR DETAILS 2) esitatakse üksikasjalik teave eelmise aasta suurimate kahjujuhtumite kohta. Operatsiooniriski kahjusid, mis on seotud krediidiriskiga ja mille suhtes kohaldatakse krediidiriski omavahendite nõudeid (krediidiga seotud operatsiooniriski piirjuhtumid), ei võeta arvesse vormis C 17.01 ega vormis C 17.02. Operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise eri meetodite kombineeritud kasutamise korral vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 314 kajastatakse finantsinstitutsiooni kahjusid ja hüvitusi vormidel C 17.01 ja C 17.02, sõltumata omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatud meetodist. Ilma et see mõjutaks allpool määratletud kirjet kiiresti hüvitatud kahjujuhtumid, on brutokahju operatsiooniriski juhtumist või juhtumi liigist tulenev kahju enne mis tahes liiki hüvitusi (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 3 punkt b). Hüvitus on operatsiooniriski algse kahjuga seotud ajas eraldi seisev sõltumatu juhtum, mille puhul saadakse esimeselt või kolmandalt isikult (näiteks kindlustusandja või muu isik) rahalisi vahendeid või majanduslikku kasu. Hüvitused on jaotatud kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevateks hüvitusteks ning otsehüvitusteks. Kiiresti hüvitatud kahjujuhtumid on operatsiooniriski juhtumid, mis põhjustavad kahju, mis hüvitatakse osaliselt või täielikult viie tööpäeva jooksul. Kiiresti hüvitatud kahjujuhtumi korral võetakse brutokahju väljaselgitamisel arvesse ainult kahju seda osa, mis ei ole täielikult hüvitatud (st kahju, millest on maha arvatud kiiresti hüvitatud osaline kahju). Järelikult ei võeta brutokahju kindlakstegemisel arvesse ega kajastata vormis OPR DETAILS kahjujuhtumeid, mis põhjustasid kahju, mis hüvitati täielikult viie tööpäeva jooksul. Arvestuspäev on kuupäev, mil kahju või reservi/eraldist kasumiaruandes esimest korda kajastati seoses operatsiooniriski raames tekkinud kahjuga. See kuupäev järgneb loogiliselt toimumispäevale (st kuupäev, mil operatsiooniriski juhtum toimus või algas) ja avastamispäevale (st kuupäev, mil finantsinstitutsioon sai operatsiooniriski juhtumist teadlikuks). Ühisest operatsiooniriski kahjujuhtumist või algse operatsiooniriski kahjujuhtumiga seotud mitmest kahjujuhtumist, mis tekitavad kahjujuhtumeid või kahju, (nn algjuhtum (root-event)) tingitud kahju koondatakse. Koondatud juhtumeid käsitatakse ja kajastatakse ühe juhtumina ning seega liidetakse asjaomased brutokahju summad ja kahju korrigeerimiste summad kokku. Asjaomase aasta juunis kajastatud andmed on vaheandmed, lõplikud andmed kajastatakse detsembris. Juuni andmete puhul on aruandeperiood kuus kuud (st kalendriaasta 1. jaanuarist 30. juunini), detsembri andmete puhul kaksteist kuud (st kalendriaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini). Nii juuni kui ka detsembri andmete puhul tähendab eelmised aruandeperioodid kõiki aruandeperioode kuni aruandeperioodini, mis lõpeb eelmise kalendriaasta lõpus (kaasa arvatud).

4.2.2. C 17.01: Operatsiooniriski kahjud ja hüvitused äriliinide ja juhtumiliikide lõikes eelmisel aastal (OPR DETAILS 1)

4.2.2.

4.2.2.1.151.152.153.154.

Üldised märkused Vormil C 17.01 teabe esitamisel jaotatakse sisemist miinimummäära ületavad kahjude ja hüvituste kogusummad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendava äriliini ettevõtteülesed ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 324 määratletud juhtumiliikide lõikes. Ühele juhtumile vastav kahju võib olla jaotatud mitme äriliini vahel. Veergudes esitatakse eri juhtumiliigid ja iga äriliini koguandmed koos memokirjega, mis kajastab kahjuandmete kogumisel kohaldatavat madalaimat sisemist miinimummäära, märkides iga äriliini puhul kõrgeima ja madalaima miinimummäära, kui kohaldatakse mitut miinimummäära. Ridadel kajastatakse äriliine ja iga äriliini puhul esitatakse juhtumite arv (uued juhtumid), brutokahju summa (uued juhtumid), selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised, suurim ühekordne kahju, viie suurima kahju kogusumma ja hüvitatud kahju kogusumma (otsehüvituse ning kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevad hüvitused). Kõigi äriliinidega seoses esitatakse kahjujuhtumite arvu ja kahju kogusumma kohta andmeid ka kindlaks määratud miinimummääradel – 10 000, 20 000, 100 000 ja 1 000 000 – põhinevate vahemike kaupa. Miinimummäärad on eurodes ning need on esitatud finantsinstitutsioonide kajastatud kahjude võrdluse eesmärgil. Seepärast ei pruugi need olla seotud kahju miinimummääradega, mida kasutatakse sisemiste kahjuandmete kogumiseks ja mida tuleb kajastada vormi teises jaos.

4.2.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010–0070 JUHTUMILIIGID Finantsinstitutsioonid kajastavad kahju vastavates veergudes 0010–0070 vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 324 määratletud juhtumiliikidele. Finantsinstitutsioonid, kes arvutavad omavahendite nõudeid baasmeetodi kohaselt, võivad kajastada kahju, mille puhul juhtumiliik ei ole kindlaks tehtud, üksnes veerus 080. 0080 JUHTUMILIIGID KOKKU Finantsinstitutsioonid esitavad veerus 0080 iga äriliini kohta kirje juhtumite arv (uued juhtumid) kogusumma, kirje brutokahju summa (uued juhtumid) kogusumma, kirje selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist kogusumma, kirje eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised kogusumma, kirje suurim ühekordne kahju, kirje viie suurima kahju kogusumma, kirje otse hüvitatud kahju kogusumma kogusumma ja kirje kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma kogusumma. Kui finantsinstitutsioon on juhtumiliigid kõigi kahjude puhul välja selgitanud, esitatakse veerus 080 iga äriliini kohta juhtumite koguarv, kogu kahju kogusumma, hüvitatud kahju kogusumma ja eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimiste summa, liites kokku veergudes 0010–0070 kajastatud kahjujuhtumite arvu, brutokahju kogusummad, hüvitatud kahju kogusummad ja eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised. Veerus 0080 esitatud suurim ühekordne kahju on suurim ühekordne kahju äriliini raames ja sama kui veergudes 0010–0070 esitatud suurimate ühekordsete kahjude suurim näitaja, tingimusel et finantsinstitutsioon on juhtumiliigid kõigi kahjude puhul välja selgitanud. Viie suurima kahju kogusummana kajastatakse veerus 0080 üheainsa äriliini viie suurima kahju kogusummat. 0090–0100 MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR Finantsinstitutsioonid kajastavad veergudes 0090 ja 0100 kahju miinimummäära, mida nad kohaldavad sisemiste kahjuandmete kogumisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 3 punkti c viimasele lausele. Kui finantsinstitutsioon kohaldab iga äriliini puhul ainult ühte miinimummäära, kajastatakse andmeid ainult veerus 0090. Kui sama regulatiivse äriliini puhul kohaldatakse eri miinimummäärasid, märgitakse ka kõrgeim kohaldatav miinimummäär (veerg 0100). Read 0010–0880 ÄRILIINID: FINANTSNÕUSTAMINE, KAUPLEMINE JA MÜÜK, JAEKLIENDIMAAKLERLUS, ÄRIPANGANDUS, JAEPANGANDUS, MAKSED JA ARVELDUSED, HOIDMISTEENUSED, VARAHALDUS, ETTEVÕTTEÜLENE Iga määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 määratletud äriliini puhul, sealhulgas kõnealuse määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendav äriliin ettevõtteülesed, ja iga juhtumiliigi puhul kajastab finantsinstitutsioon vastavalt sisemistele miinimummääradele järgmist teavet: juhtumite arv (uued juhtumid), brutokahju summa (uued juhtumid), selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised, suurim ühekordne kahju, viie suurima kahju kogusumma ning otsehüvituste kogusumma ning kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma. Kahjujuhtumi puhul, mis mõjutab mitut äriliini, jaotatakse brutokahju summa kõigi asjaomaste äriliinide lõikes. Finantsinstitutsioonid, kes arvutavad omavahendite nõuded baasmeetodi kohaselt, saavad kajastada kahju, mille puhul äriliin ei ole kindlaks tehtud, üksnes ridades 0910–0980. 0010, 0110, 0210, 0310, 0410, 0510, 0610, 0710, 0810 Kahjujuhtumite arv (uued juhtumid) Juhtumite arv on selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kajastati aruandeperioodil brutokahju. Juhtumite arv osutab uutele juhtumitele, st operatsiooniriski juhtumitele, Uued juhtumid ei hõlma eelmistel aruandeperioodidel esimest korda kajastatud kahjujuhtumeid, mida on eelmistes järelevalvelistes aruannetes juba arvesse võetud. 0020, 0120, 0220, 0320, 0420, 0520, 0620, 0720, 0820 Brutokahju summa (uued juhtumid) Brutokahju summa, mis on seotud operatsiooniriski juhtumitega (nt otsesed tasud, eraldised, arveldused). Kõik üheainsa juhtumiga seotud kahjud, mida on kajastatud aruandeperioodil, liidetakse kokku ja neid käsitatakse kõnealuse juhtumi brutokahjuna asjaomasel aruandeperioodil. Kajastatud brutokahju summa on seotud uute juhtumitega, nagu on märgitud tabeli eelmisel real. Eelmistel aruandeperioodidel esimest korda kajastatud kahjujuhtumite puhul, mida ei ole arvesse võetud eelmistes järelevalvelistes aruannetes, kajastatakse aruandekuupäevani akumuleerunud kogukahju (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised) brutokahjuna aruandeperioodil. Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid. 0030, 0130, 0230, 0330, 0430, 0530, 0630, 0730, 0830 Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, on eelmistel aruandeperioodidel esimest korda kajastatud selliste operatsiooniriski juhtumite arv, mida on eelmistes aruannetes juba arvesse võetud ja mille puhul on praegusel aruandeperioodil tehtud kahju korrigeerimisi. Kui juhtumi puhul tehti aruandeperioodil mitu kahju korrigeerimist, kajastatakse kõnealuste kahju korrigeerimiste summat asjaomasel perioodil ühe korrigeerimisena. 0040, 0140, 0240, 0340, 0440, 0540, 0640, 0740, 0840 Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised on järgmiste elementide summa (positiivne või negatiivne): Kui juhtumi puhul tehti aruandeperioodil mitu kahju korrigeerimist, liidetakse kõigi kõnealuste kahju korrigeerimiste summad kokku, võttes arvesse korrigeerimise märki (positiivne või negatiivne). Seda kogusummat käsitatakse kõnealuse juhtumi kahju korrigeerimisena asjaomasel aruandeperioodil. Kui negatiivse kahju korrigeerimise tõttu langeb juhtumiga seotud korrigeeritud kahjusumma allapoole Finantsinstitutsiooni poolt kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära, kajastab finantsinstitutsioon juhtumiga seotud kahju kogusummat, mis oli kogunenud kuni viimase korrani, mil juhtumit kajastati detsembri aruandekuupäeva seisuga (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised), negatiivse kahju korrigeerimise summa asemel miinusmärgiga. Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid. 0050, 0150, 0250, 0350, 0450, 0550, 0650, 0750, 0850 Suurim ühekordne kahju Suurim ühekordne kahju on järgmistest suurim: Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid. 0060, 0160, 0260, 0360, 0460, 0560, 0660, 0760, 0860 Viie suurima kahju kogusumma Viie suurima kahju kogusumma on viie suurima kogusumma järgmiste hulgast: Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid. 0070, 0170, 0270, 0370, 0470, 0570, 0670, 0770, 0870 Otse hüvitatud kahju kogusumma Otsesed hüvitused on kõik saadud hüvitussummad, v.a need, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 323 ja mida kajastatakse allpool osutatud tabelireal. Otse hüvitatud kahju kogusumma on kõigi aruandeperioodil kajastatud otse hüvitatud kahjude ja otse hüvitatud kahjude korrigeerimiste summa ning see on seotud operatsiooniriski juhtumitega, mida kajastati esimest korda aruandeperioodil või eelmistel aruandeperioodidel. 0080, 0180, 0280, 0380, 0480, 0580, 0680, 0780, 0880 Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevad hüvitused on hüvitused, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 323. Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma on kõigi aruandeperioodil kajastatud kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste ja selliste hüvituste korrigeerimiste summa ning see on seotud operatsiooniriski juhtumitega, mida kajastati esimest korda aruandeperioodil või eelmistel aruandeperioodidel. 0910–0980 ÄRILIINID KOKKU Iga kahjujuhtumi liigi kohta (veerud 0010–0080) tuleb esitada teave äriliinide kohta kokku. 0910–0914 Kahjujuhtumite arv Real 0910 kajastatakse sisemist miinimummäära ületavate juhtumite arv juhtumiliikide lõikes kõigi äriliinide puhul. See arv võib olla väiksem kui äriliinide lõikes kokku liidetud juhtumite arv, kuna mitut eri äriliini mõjutavaid juhtumeid käsitatakse ühe juhtumina. See arv võib olla suurem, kui finantsinstitutsioon, kes arvutab omavahendite nõudeid baasmeetodi kohaselt, ei suuda igal juhul kindlaks teha äriliini või äriliine, mida kahju mõjutab. Ridadel 0911–0914 kajastatakse nende juhtumite arv, mille brutokahju summa jääb vormi asjaomastel ridadel kindlaks määratud vahemikku. Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kõnealuse määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini ettevõtteülesed ja ta on välja selgitanud kõigi kahjude juhtumiliigid, kehtib veeru 0080 puhul järgmine: 0920–0924 Brutokahju summa (uued juhtumid) Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kõnealuse määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini ettevõtteülesed, võrdub real 0920 kajastatud brutokahju summa (uued juhtumid) iga äriliini puhul uute juhtumite brutokahju summade kogusummaga. Ridadel 0921–0924 kajastatakse nende juhtumite brutokahju summa, mille brutokahju summa jääb asjaomastel ridadel kindlaks määratud vahemikku. 0930, 0935, 0936 Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist Real 0930 kajastatakse selliste kahjujuhtumite koguarv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, nagu on märgitud ridadel 0030, 0130, …, 0830. See arv võib olla väiksem kui äriliinide lõikes kokku liidetud selliste juhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, kuna mitut eri äriliini mõjutavaid juhtumeid käsitatakse ühe juhtumina. See arv võib olla suurem, kui finantsinstitutsioon, kes arvutab omavahendite nõudeid baasmeetodi kohaselt, ei suuda igal juhul kindlaks teha äriliini või äriliine, mida kahju mõjutab. Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, jaotatakse selliste kahjujuhtumite arvuks, mille puhul tehti aruandeperioodil positiivne kahju korrigeerimine, ja selliste kahjujuhtumite arvuks, mille puhul tehti aruandeperioodil negatiivne kahju korrigeerimine (kõiki kajastatakse plussmärgiga). 0940, 0945, 0946 Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised Real 0940 kajastatakse eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimiste kogusumma äriliinide lõikes (nagu on kajastatud ridadel 0040, 0140, …, 0840). Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kõnealuse määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini ettevõtteülesed, võrdub real 0940 kajastatud summa eelmiste aruandeperioodidega seotud ja eri äriliinide lõikes kajastatud kahju korrigeerimiste kogusummaga. Kahju korrigeerimiste summad jaotatakse summadeks, mis on seotud juhtumitega, mille puhul tehti aruandeperioodil positiivne kahju korrigeerimine (rida 0945, kajastatud plussmärgiga), ja summadeks, mis on seotud juhtumitega, mille puhul tehti aruandeperioodil negatiivne kahju korrigeerimine (rida 0946, kajastatud miinusmärgiga). Kui negatiivse kahju korrigeerimise tõttu langeb juhtumiga seotud korrigeeritud kahjusumma allapoole Finantsinstitutsiooni poolt kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära, kajastab finantsinstitutsioon juhtumiga seotud kahju kogusummat, mis oli kogunenud kuni viimase korrani, mil juhtumit kajastati detsembri aruandekuupäeva seisuga (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised), negatiivse kahju korrigeerimise summa asemel miinusmärgiga real 0946. 0950 Suurim ühekordne kahju Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kõnealuse määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini ettevõtteülesed, on suurim ühekordne kahju sisemist miinimummäära ületav suurim kahju iga juhtumiliigi puhul ja kõigi äriliinide lõikes. Need näitajad võivad olla suuremad kui iga äriliini puhul kajastatavad suurimad ühekordsed kahjud, kui juhtum mõjutab eri äriliine. Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kõnealuse määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini ettevõtteülesed ja ta on välja selgitanud kõigi kahjude juhtumiliigid, kehtib veeru 0080 puhul järgmine: 0960 Viie suurima kahju kogusumma Kajastatakse viie suurima brutokahju summat iga juhtumiliigi puhul kõigi äriliinide lõikes. See summa võib olla suurem kui iga äriliini puhul kajastatud viie suurima kahju suurim summa. Kõnealust summat tuleb kajastada olenemata kahjude arvust. Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini ettevõtteülesed ja ta on selgitanud välja kõigi kahjude juhtumiliigid (veerg 0080), on viie suurima kahju kogusumma kogu maatriksi viie suurima kahju kogusumma, mis tähendab, et see ei pruugi võrduda real 0960 kajastatud kirje viie suurima kahju kogusumma maksimumväärtusega ega veerus 0080 kajastatud kirje viie suurima kahju kogusumma maksimumväärtusega. 0970 Otse hüvitatud kahju kogusumma Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini ettevõtteülesed, on otse hüvitatud kahju kogusumma iga äriliini puhul otse hüvitatud kahju kogusummad kokku liidetuna. 0980 Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma Tingimusel, et finantsinstitutsioon on määranud kõik kahjud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kõnealuse määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini ettevõtteülesed, on kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma iga äriliini puhul kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma kogunäitaja.

4.2.2.2. i)

mida kajastatakse kirje esimest korda kajastatud all aruandeperioodil või

ii)

mida kajastatakse kirje esimest korda kajastatud all eelmistel aruandeperioodidel, kui juhtumit ei ole arvesse võetud eelmistes järelevalvelistes aruannetes, nt seetõttu, et seda käsitati operatsiooniriski juhtumina alles jooksval aruandeperioodil või et selle juhtumiga seotud akumuleerunud kogukahju (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised) ületas kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära alles jooksval aruandeperioodil.

i)

brutokahju summad, mis on seotud eelmistel aruandeperioodidel esimest korda kajastatud operatsiooniriski juhtumite kahju positiivsete korrigeerimistega aruandeperioodil (nt eraldiste suurenemine, seotud kahjujuhtumid, lisaarveldused);

ii)

brutokahju summad, mis on seotud eelmistel aruandeperioodidel esimest korda kajastatud operatsiooniriski juhtumite kahju negatiivsete korrigeerimistega (nt tingitud eraldiste vähenemisest) aruandeperioodil.

i)

suurim brutokahju summa, mis on seotud aruandeperioodil esimest korda kajastatud juhtumiga, ning

ii)

kahju positiivse korrigeerimise summad (nagu määratletud eespool ridade 0040, 0140, …, 0840 puhul), mis on seotud eelmisel aruandeperioodil esimest korda kajastatud juhtumitega.

i)

brutokahju summad, mis on seotud aruandeperioodil esimest korda kajastatud juhtumitega, ning

ii)

kahju positiivse korrigeerimise summad (nagu määratletud eespool ridade 0040, 0140, …, 0840 puhul), mis on seotud eelmisel aruandeperioodil esimest korda kajastatud kahjujuhtumitega. Summa, mida võib käsitada ühena viiest suurimast summast, on kahju korrigeerimise summa, mitte vastava juhtumiga seotud kogukahju enne või pärast kahju korrigeerimist.

ridadel 0910–0914 kajastatud juhtumite koguarv võrdub vastava rea juhtumite arvu horisontaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna kõnealuste juhtumite arvu puhul on eri äriliine mõjutavaid juhtumeid juba käsitatud ühe juhtumina;

veeru 0080 real 0910 kajastatud arv ei pruugi tingimata olla võrdne veerus 0080 kajastatud juhtumite arvu vertikaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna üks juhtum võib mõjutada samaaegselt eri äriliine.

kajastatav suurim ühekordne kahju võrdub käesoleva rea veergudes 0010–0070 kajastatud väärtustest suurimaga;

kui on mitut äriliini mõjutavaid juhtumeid, võib andmeväljal {rida 0950, veerg 0080} kajastatud summa olla suurem kui muudel veeru 0080 ridadel kajastatud suurim ühekordne kahju äriliini puhul.

4.2.3. C 17.02: Operatsioonirisk: üksikasjalik teave eelmise aasta suurimate kahjujuhtumite kohta (OPR DETAILS 2)

4.2.3.

4.2.3.1.155.156.157.

Üldised märkused Vormis C 17.02 esitatakse teave üksikute kahjujuhtumite kohta (iga juhtum eraldi real). Selles vormis esitatav teave osutab uutele juhtumitele, st operatsiooniriski juhtumitele, Kajastatakse üksnes juhtumeid, mille puhul on brutokahju summa 100 000 eurot või rohkem. Võttes arvesse seda miinimummäära:

4.2.3.1.155.156. a)

mida kajastatakse kirje esimest korda kajastatud all aruandeperioodil või

b)

mida kajastatakse kirje esimest korda kajastatud all eelmistel aruandeperioodidel, kui juhtumit ei ole arvesse võetud eelmistes järelevalvelistes aruannetes, nt seetõttu, et seda käsitati operatsiooniriski juhtumina alles jooksval aruandeperioodil või et selle juhtumiga seotud akumuleerunud kogukahju (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised) ületas kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära alles jooksval aruandeperioodil.

4.2.3.1.155.156.157. a)

kajastatakse vormil suurim kahjujuhtum (brutokahju summa põhjal) iga kahjuliigi puhul, tingimusel et finantsinstitutsioon on välja selgitanud kahjude juhtumiliigid, ning

b)

vähemalt kümme suurimat (brutokahju summa põhjal) ülejäänud juhtumit, mille puhul juhtumiliik on või ei ole kindlaks tehtud;

c)

kahjujuhtumid järjestatakse neile määratud brutokahju summa põhjal;

d)

võetakse iga juhtumit arvesse ainult üks kord.

4.2.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 Juhtumi kood Juhtumi kood on rea tunnus ja see peab vormi iga rea puhul olema kordumatu. Kui on olemas ettevõttesisene kood, esitavad finantsinstitutsioonid ettevõttesisese koodi. Muul juhul esitatakse kood numbrilises järjestuses (1, 2, 3 jne). 0020 Arvestuspäev Arvestuspäev on kuupäev, mil operatsiooniriski kahjut või sellega seotud reservi/eraldist esimest korda kajastati kasumiaruandes. 0030 Toimumispäev Toimumispäev on kuupäev, mil operatsiooniriski juhtum toimus või algas. 0040 Avastamispäev Avastamispäev on kuupäev, mil finantsinstitutsioon sai operatsiooniriski juhtumist teadlikuks. 0050 Juhtumiliik Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 324 osutatud kahjujuhtumite liigid. 0060 Brutokahju Juhtumiga seotud brutokahju, nagu on märgitud vormi C 17.01 ridadel 0020, 0120 jne. 0070 Brutokahju ilma otsehüvitusteta Juhtumiga seotud brutokahju, nagu on märgitud vormi C 17.01 ridade 0020, 0120 jne puhul, millest on maha arvatud kõnealuse kahjujuhtumiga seotud otsehüvitused. 0080–0160 Brutokahju äriliinide lõikes Veerus 0060 kajastatud brutokahju määratakse asjaomasesse äriliini, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 317 lõike 4 tabelis 2 ja artikli 322 lõike 3 punktis b. 0170 Juriidilise isiku nimi Vormi C 06.02 veerus 0011 kajastatud sellise juriidilise isiku nimi, kus kahju või suurem osa kahjust (kui see mõjutas mitut juriidilist isikut) aset leidis. 0181 Kood Vormi C 06.02 veerus 0021 kajastatud sellise juriidilise isiku kood, kus kahju või suurem osa kahjust (kui see mõjutas mitut juriidilist isikut) aset leidis. 0185 KOODI LIIK Finantsinstitutsioonid märgivad kooskõlas vormi C 06.02 veeruga 0026 ära, kas veerus 0181 esitatud kood on LEI-kood või mitte. Koodi liik tuleb ära märkida alati. 0190 Äriüksus Finantsinstitutsiooni äriüksus või osakond, kus kahju või suurem osa kahjust (kui see mõjutas mitut äriüksust või osakonda) aset leidis. 0200 Kirjeldus Juhtumi kirjeldus, vajaduse korral üldises või anonüümses vormis. See peab hõlmama vähemalt teavet juhtumi enda kohta ja teavet juhtumi ajaolude või põhjuste (kui need on teada) kohta.

5.158.159. TURURISKI VORMID Käesolevates juhistes käsitletakse vorme, milles kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt valuutariski (MKR SA FX), kaubariski (MKR SA COM) intressipositsiooni riski (MKR SA TDI, MKR SA SEC, MKR SA CTP) ja aktsiariski (MKR SA EQU) puhul. Lisaks on selles osas esitatud juhised selle kohta, kuidas vormil MKR IM kajastada omavahendite nõuete arvutamist sisemudelitel põhineva meetodi kohaselt. Kaubeldava võlainstrumendi või omakapitaliinstrumendi (või nendega seotud tuletisinstrumendi) positsioonirisk jagatakse kaheks komponendiks, et arvutada selle katmiseks vajalikud omavahendid. Esimene komponent on selle spetsiifiline risk – asjaomase instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb tema emitendi või tuletisinstrumendi puhul selle aluseks oleva instrumendi emitendiga seotud teguritest. Teine komponent hõlmab selle üldriski – instrumendi hinna muutumise riski, mis tuleneb kaubeldava võlainstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul intressimäärade taseme muutusest või omakapitali või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul laialdasest aktsiaturu liikumisest, mis ei ole seotud ühegi konkreetse väärtpaberi spetsiifiliste omadustega. Konkreetsete instrumentide ja tasaarvestusprotseduuride üldkäsitlus on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 326–333.

5.158.159.

5.1. C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)

5.1.

5.1.1.160.161.

Üldised märkused Käesolevas vormis kajastatakse kaubeldavate võlainstrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 325 lõike 2 punkt a). Ridadel kajastatakse erinevaid riske ja määruse (EL) nr 575/2013 kohaseid meetodeid. Vormidel MKR SA SEC ja MKR SA CTP kajastatud riskipositsioonidega seotud spetsiifilist riski kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI vormil Kokku. Nendes vormides kajastatud omavahendite nõuded kantakse üle vastavalt lahtrisse {0325;0060} (väärtpaberistamised) ja {0330;0060} (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell). Vorm tuleb täita eraldi vormina Total ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud valuutade loetelu kohta esitatavate vormidena: EUR, ALL, BGN, CZK, DKK, EGP, GBP, HRK, HUF, ISK, JPY, MKD, NOK, PLN, RON, RUB, RSD, SEK, CHF, TRY, UAH, USD. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude valuutade kohta.

5.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010–0020 KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 Brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 345 lõike 1 esimese lõigu teine lause). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 328 lõikes 2. 0030–0040 NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 327–329 ja 334 Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 328 lõikes 2. 0050 POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet. 0060 OMAVAHENDITE NÕUDED Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükile. 0070 KOGURISKIPOSITSIOON Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punkt b Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga. Read 0010–0350 KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide positsioone ja vastavaid positsiooniriski omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktile i ja määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükile kajastatakse olenevalt riskikategooriast, lõpptähtajast ja kasutatud meetodist. 0011 ÜLDRISK. 0012 Tuletisinstrumendid Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 328–331. 0013 Muud varad ja kohustused Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid. 0020–0200 LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 339 lõigetele 1–8 lõpptähtajal põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 339 lõikele 9. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3, mis omakorda jaotatakse instrumentide lõpptähtaja lõikes. 0210–0240 ÜLDRISK. KESTUSEL PÕHINEV MEETOD Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 340 lõigetele 1–6 kestusel põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 340 lõikele 7. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3. 0250 SPETSIIFILINE RISK Esitatakse ridades 0251, 0325 ja 0330 kajastatud andmete kogusumma. Kaubeldavate võlainstrumentidega seotud positsioonid, millele kohaldatakse spetsiifilise riski kapitalinõudeid ning määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti b, artikli 335, artikli 336 lõigete 1, 2 ja 3 ning artiklite 337 ja 338 kohaseid kapitalinõudeid. Samuti tuleb arvesse võtta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 327 lõike 1 viimast lauset. 0251–0321 Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul Esitatakse ridades 260–321 kajastatud andmete kogusumma. Omavahendite nõuded n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul, millele ei ole antud välisreitingut, arvutatakse aluseks olevate üksuste riskikaalude kokkuliitmise teel (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 332 lõike 1 punkt e ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 332 lõike 1 teine lõik – aluspositsioonide arvessevõtmine). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, millele on antud välisreiting (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 332 lõike 1 kolmas lõik), kajastatakse eraldi real 321. Selliste positsioonide kajastamine, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 336 lõiget 3. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikele 3 kohaldatakse kauplemisportfelliväliste võlakirjade suhtes, millele on määratud 10 % riskikaal, (pandikirjad) erikäsitlust. Need spetsiifilised omavahendite nõuded võrduvad poolega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 336 tabeli 1 teises kategoorias esitatud protsendimäärast. Kõnealused positsioonid tuleb määrata ridadesse 0280–0300 vastavalt lõpptähtajani jäänud ajale. Kui intressimäära riski positsioonide üldrisk on maandatud krediidituletisinstrumendiga, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 346 ja 347. 0325 Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul Vormi MKR SA SEC veerus 0601 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI Kokku tasandil. 0330 Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul Vormi MKR SA CTP veerus 0450 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI Kokku tasandil. 0350–0390 LISANÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 329 lõige 3 Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid lisanõudeid kajastatakse arvutamiseks kasutatud meetodite lõikes.

5.2. C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)

5.2.

5.2.1.162.163.164.

Üldised märkused Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodikohaste kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamiste/edasiväärtpaberistamiste (ei aktsepteerita korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul) positsiooniriski spetsiifilise riski komponendi positsioonide (kõik/neto ja pikad/lühikesed) ja nendega seotud omavahendite nõuete kohta. Vormil MKR SA SEC kajastatakse ainult väärtpaberistamise positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 335 kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 337. Kui kauplemisportfelli väärtpaberistamise positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 346 ja 347. Kõiki kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühel vormil, olenemata sellest, millist määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki kohast meetodit finantsinstitutsioon positsioonide riskikaalu määramiseks kasutab. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormidel MKR SA TDI või MKR IM. Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse 1250 % riskikaalu, võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 1 punkt b, artikli 245 lõike 1 punkt b ning artikkel 253). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 0460.

5.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010–0020 KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 337 (väärtpaberistamise positsioonid). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 328 lõikes 2. 0030–0040 (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 1 punkt b, artikli 245 lõike 1 punkt b ja artikkel 253 0050–0060 NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 327, 328, 329 ja 334 Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 328 lõikes 2. 0061–0104 NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 259–262, artikli 263 tabelid 1 ja 2, artikli 264 tabelid 3 ja 4 ning artikkel 266 Jaotus tuleb esitada eraldi pikkade ja lühikeste positsioonide puhul. 0402–0406 NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS MEETODITE LÕIKES Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 254 0402 VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 259 ja 260 0403 VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 261 ja 262 0404 VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 263 ja 264 0405 SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 254 ja 265 ning artikli 266 lõige 5 0900 KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIATE ERIKÄSITLUS Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõige 3 0406 MUU (RISKIKAAL = 1250 %) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõige 7 0530–0540 MÄÄRUSE (EL) 2017/2402 2. PEATÜKI RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE) Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 270 a 0570 ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 337, võtmata arvesse kõnealuse määruse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad finantsinstitutsioonid piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju. 0601 PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST / OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 337, võttes arvesse kõnealuse määruse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust. Read 0010 KOGURISKIPOSITSIOON Avatud väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonide (kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks, investoriks või sponsoriks olev finantsinstitutsioon. 0040, 0070 ja 0100 VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 62 0020, 0050, 0080 ja 0110 EDASIVÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 64 0041, 0071 ja 0101 MILLEST: MIS VASTAVAD DIFERENTSEERITUD KAPITALIKÄSITLUSE NÕUETELE Selliste väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243 või kõnealuse määruse artiklis 270 sätestatud kriteeriumidele ja seetõttu ka diferentseeritud kapitalikäsitluse nõuetele. 0030–0050 VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 13 0060–0080 INVESTOR Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ega algne laenuandja. 0090–0110 SPONSOR Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 14 Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

5.3. C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)

5.3.

5.3.1.165.166.167.168.

Üldised märkused Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodikohaste korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide (sh väärtpaberistamised, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid ja muud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 338 lõike 3 kohaselt korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud positsioonid) ja vastavate omavahendite nõuete kohta. Vormis MKR SA CTP kajastatakse ainult korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli määratud positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 335 koostoimes kõnealuse määruse artikli 338 lõigetega 2 ja 3. Kui korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 346 ja 347. Kõiki korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühel vormil, olenemata sellest, millist määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 5. peatüki kohast meetodit finantsinstitutsioon positsioonide riskikaalu määramiseks kasutab. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormidel MKR SA TDI või MKR IM. Sellel vormil kajastatakse eraldi väärtpaberistamise positsioone, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja muid korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone. Väärtpaberistamise positsioone kajastatakse alati ridadel 0030, 0060 või 0090 (sõltuvalt finantsinstitutsiooni rollist väärtpaberistamises). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente kajastatakse alati real 0110. Muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid ei ole väärtpaberistamise positsioonid ega n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 338 lõige 3), kuid need on otseselt seotud ühega nendest positsioonidest (kuna neid hoitakse riskimaandamise eesmärgil). Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse 1250 % riskikaalu, võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 lõike 1 punkt b, artikli 245 lõike 1 punkt b ning artikkel 253). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 0460.

5.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010–0020 KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 102 ja artikli 105 lõige 1 koostoimes kõnealuse määruse artikli 338 lõigetega 2 ja 3 (korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli määratud positsioonid) Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 328 lõikes 2. 0030–0040 (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 253 0050–0060 NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 327, 328, 329 ja 334 Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, käsitletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 328 lõikes 2. 0071–0097 NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 259–262, artikli 263 tabelid 1 ja 2, artikli 264 tabelid 3 ja 4 ning artikkel 266 0402–0406 NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS MEETODITE LÕIKES Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 254 0402 VÄÄRTPABERISTAMISE SISEREITINGUTE MEETOD Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 259 ja 260 0403 VÄÄRTPABERISTAMISE STANDARDMEETOD Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 261 ja 262 0404 VÄÄRTPABERISTAMISE VÄLISREITINGUTE MEETOD Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 263 ja 264 0405 SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 254 ja 265 ning artikli 266 lõige 5 0900 KVALIFITSEERUVA VIIVISNÕUETE VÄÄRTPABERISTAMISE KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIATE ERIKÄSITLUS Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 269a lõige 3 0406 MUU (RISKIKAAL = 1250 %) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 254 lõige 7 0410–0420 KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 338, võtmata arvesse kõnealuse määruse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust. 0430–0440 KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 338, võttes arvesse kõnealuse määruse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust. 0450 OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU Omavahendite nõue on: i) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult pikkade netopositsioonide (veerg 0430) suhtes või ii) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult lühikeste netopositsioonide (veerg 0440) suhtes (suurim neist). Read 0010 KOGURISKIPOSITSIOON Avatud positsioonide (korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks, investoriks või sponsoriks olev finantsinstitutsioon. 0020–0040 VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 13 0050–0070 INVESTOR Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor ega algne laenuandja. 0080–0100 SPONSOR Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 14 Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta. 0030, 0060 ja 0090 VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell hõlmab väärtpaberistamisi, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja võimaluse korral ka muid riskimaandamise positsioone, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 338 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele. Väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumente, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioone kajastatakse real muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid. 0110 N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID Sellel real kajastatakse selliseid n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, mis on maandatud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 347. N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul ei ole positsiooni algatajad, investorid ja sponsorid asjakohased. Seepärast ei esitata n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul jaotust väärtpaberistamise positsioonide lõikes. 0040, 0070, 0100 ja 0120 MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID Hõlmab järgmisi positsioone:

väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumendid, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioonid;

korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid, mis on maandatud krediidituletisinstrumentidega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 346;

muud positsioonid, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 338 lõike 3 sätetele.

5.4. C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)

5.4.

5.4.1.169.170.

Üldised märkused Käesoleval vormil kogutakse teavet kauplemisportfellis hoitavate ja standardmeetodi kohaselt käsitletavate omakapitali instrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete kohta. Vorm tuleb täita eraldi vormina Kokku ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud turgude loetelu kohta esitatavate vormidena: Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Taani, Egiptus, Ungari, Island, Liechtenstein, Norra, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ühendkuningriik, Albaania, Jaapan, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Venemaa Föderatsioon, Serbia, Šveits, Türgi, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid, euroala. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude turgude kohta. Kõnealuse aruandlusnõude järgimisel tõlgendatakse viidet turule viitena riigile (v.a euroala riigid, vt komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 525/2014).

5.4.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010–0020 KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 Need on brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 345 lõike 1 teine lause). 0030–0040 NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 327, 329, 332, 341 ja 345 0050 POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet. Omavahendite nõue arvutatakse iga riigi turu puhul eraldi. Käesolevas veerus ei kajastata aktsiaindeksifutuuride positsioone vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 344 lõike 4 teisele lausele. 0060 OMAVAHENDITE NÕUDED Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükile. 0070 KOGURISKIPOSITSIOON Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punkt b Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga. Read 0010–0130 KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktis i ja III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaos osutatud positsiooniriski omavahendite nõuded. 0020–0040 ÜLDRISK Omakapitali instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb üldrisk (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 343), ja nende vastavad omavahendite nõuded vastavalt kõnealuse määruse III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole. Mõlemad jaotused (read 0021/0022 ja 0030/0040) on seotud kõigi positsioonidega, mille puhul esineb üldrisk. Ridades 0021 ja 0022 esitatakse jaotus instrumentide lõikes. Omavahendite nõuete arvutamisel võetakse aluseks ainult ridadel 0030 ja 0040 esitatud jaotus. 0021 Tuletisinstrumendid Kauplemisportfelli aktsiariski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 329–332. 0022 Muud varad ja kohustused Kauplemisportfelli aktsiariski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid. 0030 Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 945/2014 kohast erimeetodit Kõnealuste positsioonide puhul esineb ainult üldrisk ja seega ei tohi neid kajastada real 0050. 0040 Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud Muud omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 343 (sh aktsiaindeksifutuurides olevad positsioonid, mida käsitletakse kõnealuse määruse artikli 344 lõike 3 kohaselt). 0050 SPETSIIFILINE RISK Omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 342 (v.a aktsiaindeksifutuurides olevad positsioonid, mida käsitletakse kõnealuse määruse artikli 344 lõike 4 kohaselt). 0090–0130 LISANÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 329 lõiked 2 ja 3 Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid lisanõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

5.5. C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)

5.5.

5.5.1.171.172.

Üldised märkused Finantsinstitutsioonid esitavad teabe iga standardmeetodikohase valuutapositsiooni (sealhulgas aruandlusvaluuta) ja vastavate valuutariski omavahendite nõuete kohta. Positsioon arvutatakse iga valuuta (sealhulgas euro), kulla ja investeerimisfondides olevate positsioonide puhul. Selle vormi ridades 0100–0480 esitatakse andmed isegi juhul, kui finantsinstitutsioonid ei pea arvutama valuutariski omavahendite nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 351. Kõnealused memokirjed hõlmavad kõiki aruandlusvaluutas olevaid positsioone, sõltumata sellest, kas neid võetakse arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 354 kohaldamisel. Vormi memokirjete read 0130–0480 täidetakse eraldi kõigi liidu liikmesriikide valuutade ning järgmiste valuutade puhul: GBP, USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõik muud valuutad.

5.5.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0020–0030 KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Brutopositsioonid, mis tulenevad varadest, saadaolevatest summadest ja sarnastest kirjetest, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 lõikes 1. Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 lõikele 2 ja pädevate asutuste loa korral jäetakse välja positsioonid, mis on võetud, et maandada valuutakursi kahjulikku mõju oma suhtarvudele vastavalt kõnealuse määruse artikli 92 lõikele 1, ja positsioonid, mis on seotud kirjetega, mis on omavahendite arvutamisel juba maha arvatud. 0040–0050 NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 lõige 3, artikli 352 lõike 4 kaks esimest lauset ja artikkel 353 Netopositsioonid arvutatakse iga valuuta puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 lõike 1 kohaselt. Seega võib korraga kajastada nii pikki kui ka lühikesi positsioone. 0060–0080 POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 lõike 4 kolmas lause ning artiklid 353 ja 354 0060–0070 POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (PIKAD JA LÜHIKESED) Iga valuuta pika ja lühikese netopositsiooni arvutamiseks arvatakse lühikeste positsioonide summa maha pikkade positsioonide summast. Asjaomase valuuta pika netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu pikad netopositsioonid. Asjaomase valuuta lühikese netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu lühikesed netopositsioonid. Muus kui aruandlusvaluutas olevad tasakaalustamata positsioonid lisatakse positsioonidele, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõuet muude valuutade puhul (rida 030), veerus 060 või 070, sõltuvalt sellest, kas need on lühikesed või pikad. 0080 POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (TASAKAALUSTATUD) Tugeva korrelatsiooniga valuutade tasakaalustatud positsioonid. 0090 OMAVAHENDITE NÕUDED Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 3. peatükile. 0100 KOGURISKIPOSITSIOON Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punkt b Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga. Read 0010 KOGUPOSITSIOONID Kõik muus kui aruandlusvaluutas olevad positsioonid ja sellised aruandlusvaluutas olevad positsioonid, mida võetakse arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 354 kohaldamisel, ja vastavad valuutariskiga seotud omavahendite nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile i ning artikli 352 lõigetele 2 ja 4 (konverteerimine aruandlusvaluutasse). 0020 TUGEVA KORRELATSIOONIGA VALUUTAD Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 354 osutatud korreleeruvate valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded. 0025 Tugeva korrelatsiooniga valuutad millest: aruandlusvaluuta Aruandlusvaluutas olevad positsioonid, mida võetakse arvesse kapitalinõuete arvutamisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 354. 0030 KÕIK MUUD VALUUTAD (sh investeerimisfondid, keda käsitatakse eri valuutadena) Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust. Selliste investeerimisfondide kajastamine, keda käsitatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 353 kohaselt eri valuutadena. Kapitalinõuete arvutamisel võidakse investeerimisfonde, keda käsitatakse eri valuutadena, käsitleda kahel erineval viisil: Kapitalinõuded arvutatakse vastavalt sellele, kuidas kõnealuseid investeerimisfonde kajastatakse. 0040 KULD Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust. 0050–0090 LISANÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 lõiked 5 ja 6 Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid lisanõudeid kajastatakse arvutamiseks kasutatud meetodite lõikes. 0100–0120 Koguriskipositsioonide (sealhulgas aruandlusvaluuta) jaotus riskipositsiooni liikide lõikes Kogupositsioonid jaotatakse tuletisinstrumentide, muude varade ja kohustuste ning bilansiväliste kirjete lõikes. 0100 Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid Sellel real kajastatakse positsioone, mida ei ole arvesse võetud ridades 0110 või 0120. 0110 Bilansivälised kirjed Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 kohaldamisalasse kuuluvad kirjed (olenemata nomineerimisvaluutast), mis on loetletud kõnealuse määruse I lisas, välja arvatud need, mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingulistest toodetevahelise tasaarvestuse kokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena. 0120 Tuletisinstrumendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 352 kohaselt hinnatavad positsioonid. 0130–0480 MEMOKIRJED: VALUUTAPOSITSIOONID Vormi memokirjete read täidetakse eraldi kõigi liidu liikmesriikide valuutade, GBP, USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõigi muude valuutade puhul.

5.5.2.

1. kulla modifitseeritud käsitlus, kui investeerimisfondi investeeringu suund ei ole teada (kõnealused fondid lisatakse finantsinstitutsiooni kogu välisvaluuta netopositsioonile);

2. kui investeerimisfondi investeeringu suund on teada, lisatakse kõnealused fondid välisvaluuta avatud kogupositsioonile (pikk või lühike, olenevalt fondi suunast).

5.6. C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBARISKIPOSITSIOONID (MKR SA COM)

5.6.

5.6.1.173. Üldised märkused Selle vormiga kogutakse teavet standardmeetodikohaste kaubapositsioonide ja vastavate omavahendite nõuete kohta.

5.6.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010–0020 KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Lühikesed ja pikad brutopositsioonid, mida käsitatakse samas kaubas olevate positsioonidena vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 357 lõikele 4 (vt ka määruse (EL) nr 575/2013 artikli 359 lõige 1). 0030–0040 NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Nagu määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 357 lõikes 3 0050 POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 4. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet. 0060 OMAVAHENDITE NÕUDED Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 4. peatükile. 0070 KOGURISKIPOSITSIOON Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punkt b Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga. Read 0010 KAUBAPOSITSIOONID KOKKU Kaubapositsioonid ja vastavad tururiski omavahendite nõuded, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile iii ja määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 4. peatükile 0020–0060 POSITSIOONIDE JAOTUS KAUBA LIIKIDE LÕIKES Aruandluse eesmärgil rühmitatakse kaubad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 361 tabelis 2 osutatud nelja kaubarühma. 0070 LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 359 kohast lõpptähtajal põhinevat meetodit. 0080 LAIENDATUD LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 361 kohast laiendatud lõpptähtajal põhinevat meetodit. 0090 LIHTSUSTATUD MEETOD Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 360 kohast lihtsustatud meetodit. 0100–0140 LISANÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 358 lõige 4 Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid lisanõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

5.7. C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM)

5.7.

5.7.1.174.175.

Üldised märkused Käesoleval vormil esitatakse VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (sVaR) jaotus eri tururiskide (intressipositsiooni risk, aktsiarisk, valuutarisk ja kaubarisk) lõikes ning muu omavahendinõuete arvutamiseks vajalik teave. Üldiselt oleneb finantsinstitutsiooni kasutatava mudeli struktuurist, kas üldise ja spetsiifilise riski näitajaid kajastatakse eraldi või ainult koondsummana. Sama kehtib VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotamisel eri riskikategooriatesse (intressipositsiooni risk, aktsiarisk, kaubarisk ja valuutarisk). finantsinstitutsioon võib loobuda eespool osutatud jaotuse kajastamisest, kui ta suudab tõendada, et see on põhjendamatult koormav.

5.7.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0030–0040 VaR riskiväärtus VaR tähendab suurimat võimalikku kahju hinnamuutusest, mida võidakse saada kindlaks määratud aja jooksul teatava tõenäosusega. 0030 Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud riskihinnangute väärtuste keskmisega (VaRavg) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 365 lõige 1 0040 VaR meetodiga saadud eelmise päeva riskihinnangu väärtus (VaRt-1) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt i ja artikli 365 lõige 1 0050–0060 Stressiolukorra VaR riskiväärtus Stressiolukorra VaR tähendab suurimat võimalikku kahju hinnamuutusest, mida võidakse saada kindlaks määratud aja jooksul teatava tõenäosusega. Selle arvutamiseks kasutatakse sisenditena andmeid, mis on kalibreeritud vastavalt finantsinstitutsiooni portfelli seisukohalt olulise finantsstressi olukorra pidevast 12-kuulisest perioodist pärinevate varasemate andmetega. 0050 Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud stressiolukorra riskihinnangute väärtuste keskmisega (SVaRavg) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt ii ja artikli 365 lõige 1 0060 Viimane kättesaadav (SVaRt-1) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt i ja artikli 365 lõige 1 0070–0080 TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUE Täiendava makseviivituse risk ja reitingute muutmise risk on suurim võimalik kahju, mida võidakse saada hinnamuutusest, mis on seotud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riskiga, mida arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 2 punktile b koostoimes III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga. 0070 12 nädala keskmine väärtus Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 2 punkti b alapunkt ii koostoimes III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga 0080 Viimane väärtus Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 2 punkti b alapunkt i koostoimes III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga 0090–0110 KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL 0090 ALAMPIIR Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 3 punkt c 8 % omavahendite nõudest, mida arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 338 lõikele 1 kõigi selliste positsioonide puhul, mida võetakse arvesse kõigi hinnariskide omavahendite nõude arvutamisel. 0100–0110 12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS JA VIIMANE VÄÄRTUS Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 3 punkt b 0110 VIIMANE VÄÄRTUS Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 3 punkt a 0120 OMAVAHENDITE NÕUDED Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 364 osutatud omavahendite nõuded kõigi riskitegurite puhul, võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski ja kõiki hinnariske korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul, kuid jättes välja väärtpaberistamise puhul kohaldatavad väärtpaberistamise positsioonide ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide omavahendite nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõikele 2. 0130 KOGURISKIPOSITSIOON Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punkt b Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga. 0140 Ületamiste arv (eelneva 250 tööpäeva jooksul) Osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 366. Märgitakse ületamiste arv, mille alusel määratakse kindaks liidetav. Kui finantsinstitutsioon võib liidetava arvutamisest (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 500c) teatavad ületamised välja jätta, ei sisalda siin veerus esitatavate ületamiste arv neid välja jäetud ületamisi. 0150–0160 VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc) ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (SVaR) korrutustegur (ms) Nagu osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 366. Esitatakse omavahendite nõuete arvutamiseks tegelikult kasutatavad korrutustegurid; asjakohasel juhul pärast määruse (EL) nr 575/2013 artikli 500c kohaldamist. 0170–0180 EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Kajastatavas summas, mille alusel arvutatakse kõigi hinnariskide omavahendite nõude alampiir vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 364 lõike 3 punktile c, võetakse arvesse kõnealuse määruse artikli 335 kohast kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad finantsinstitutsioonid piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju. Read 0010 KOGUPOSITSIOONID Vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski osale, mis on seotud kõnealuse määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud riskiteguritega. Veergude 0030–0060 (VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtus) kogusummat kajastaval real esitatud näitajad ei võrdu asjaomaste riskikomponentide VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotatud näitajate summaga. 0020 KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID Vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kõnealuse määruse artikli 367 lõike 2 punktis a kindlaks määratud intressipositsiooni riski teguritega. 0030 KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – ÜLDRISK Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 362 osutatud üldriski komponent. 0040 KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – SPETSIIFILINE RISK Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 362 osutatud spetsiifilise riski komponent. 0050 AKTSIAD Vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kõnealuse määruse artikli 367 lõike 2 punktis c kindlaks määratud aktsiariski teguritega. 0060 AKTSIAD – ÜLDRISK Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 362 osutatud üldriski komponent. 0070 AKTSIAD – SPETSIIFILINE RISK Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 362 osutatud spetsiifilise riski komponent. 0080 VALUUTARISK Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõike 2 punkt b 0090 KAUBARISK Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõike 2 punkt d 0100 ÜLDRISKI KOGUSUMMA Kaubeldavate võlainstrumentide, omakapitali instrumentide, välisvaluuta ja kaupade üldisest turuliikumisest tulenev tururisk. Kõigi riskitegurite üldriski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju). 0110 SPETSIIFILISE RISKI KOGUSUMMA Kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski komponent. Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju).

5.8. C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)

5.8.

5.8.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 Riskipositsiooni väärtus Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 271 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 382 Kõigi selliste tehingute makseviivituses olevad riskipositsioonid kokku, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet. 0020 millest: börsivälised tuletisinstrumendid Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 271 koostoimes kõnealuse määruse artikli 382 lõikega 1 Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult börsivälistest tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis. 0030 millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 271 koostoimes kõnealuse määruse artikli 382 lõikega 2 Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis. 0040 KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg) Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 383 koostoimes kõnealuse määruse artikli 363 lõike 1 punktiga d VaR riskiväärtuse arvutamine tururiski sisemudelite põhjal. 0050 VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1) Vt veeru 0040 juhised. 0060 KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg) Vt veeru 0040 juhised. 0070 VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1) Vt veeru 0040 juhised. 0080 OMAVAHENDITE NÕUDED Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punkt d Valitud meetodi kohaselt arvutatud vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded. 0090 KOGURISKIPOSITSIOON Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 4 punkt b Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga. Memokirjed 0100 Vastaspoolte arv Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 382 Vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamisel arvesse võetud vastaspoolte arv. Vastaspooled on võlgnike alajaotis. Nad on olemas üksnes tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute või väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul, kus nad on teiseks lepingupooleks. 0110 millest: krediidiriski marginaali väljaselgitamiseks kasutati asendajat Vastaspoolte arv, kui krediidiriski marginaali kindlakstegemiseks kasutati otseselt jälgitavate turuandmete asemel asendajat. 0120 KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK Tuletisinstrumentide vastaspoolte krediidivõimelisuse vähenemisest tingitud raamatupidamislikud eraldised. 0130 ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 386 lõike 1 punkt a Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus. 0140 INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 386 lõike 1 punkt b Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud indeksipõhiste krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus. Read 0010 Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokku Ridade 0020–0040 summa. 0020 Täiustatud meetod Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 383 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski täiustatud meetod. 0030 Standardmeetod Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 384 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski standardmeetod. 0040 Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt Summad, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 385.

6. USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE (PruVal)

6.

6.1. C 32.01 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED (PruVal 1)

6.1.

6.1.1.176.177.

Üldised märkused Selle vormi peavad täitma kõik finantsinstitutsioonid, olenemata sellest, kas nad täiendavate väärtuse korrigeerimiste (edaspidi AVA) kindlakstegemiseks kasutavad või ei kasuta lihtsustatud meetodit. Vormis kajastatakse õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtust, mida kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas on täidetud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklis 4 sätestatud tingimused lihtsustatud meetodi kasutamiseks AVAde väljaselgitamise eesmärgil. Lihtsustatud meetodit kasutavad finantsinstitutsioonid esitavad selles vormis AVA kogusumma, mis arvatakse maha omavahenditest määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 34 ja 105 kohaselt, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklis 5, ja mis kajastatakse vastavalt vormi C 01.00 real 0290.

6.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010 ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikes 1 osutatud õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, nagu on kajastatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt koostatud finantsaruannetes, enne nimetatud määruse artikli 4 lõike 2 kohast mahaarvamist. 0020 MILLEST: KAUPLEMISPORTFELL Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus (mida kajastatakse veerus 010), mis vastavad kauplemisportfellis hoitavatele positsioonidele. 0030–0070 ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED, MIS ON VÄLJA JÄETUD, KUNA NEED OSALISELT MÕJUTAVAD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDEID Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis on välja jäetud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2. 0030 TÄIELIKULT VASTAVUSES OLEVAD Täielikult vastavuses olevad, õiglases väärtuses hinnatavad tasakaalustatud varad ja kohustused, mis on välja jäetud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2. 0040 RISKIMAANDAMISE ARVESTUS Positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt riskimaandamisinstrumentide arvestust, selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis on välja jäetud proportsionaalselt asjaomase väärtuse muutuse mõjuga esimese taseme põhiomavahenditele vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2. 0050 USALDATAVUSFILTRID Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis on välja jäetud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2 seoses määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 467 ja 468 osutatud üleminekusätete kohaste usaldatavusfiltritega. 0060 MUU Muud positsioonid, mis on välja jäetud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2 seoses nende bilansilise väärtuse korrigeerimisega, millel on üksnes proportsionaalne mõju esimese taseme põhiomavahenditele. Seda rida kasutatakse üksnes harvadel juhtudel, mil delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõike 2 kohaselt välja jäetud elemente ei saa kajastada selle vormi veergudes 0030, 0040 või 0050. 0070 MÄRKUSED MUUDE POSITSIOONIDE KOHTA Märgitakse peamised põhjused, miks veerus 0060 kajastatud positsioonid on välja jäetud. 0080 ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED, MIDA ON ARVESSE VÕETUD ARTIKLI 4 LÕIKE 1 KOHASE KÜNNISE ARVUTAMISEL Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on tegelikult arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 1. 0090 MILLEST: KAUPLEMISPORTFELL Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus (mida kajastatakse veerus 0080), mis vastavad kauplemisportfellis hoitavatele positsioonidele. Read 0010–0210 Nende kategooriate määratlused vastavad FINREPi vormide 1.1 ja 1.2 vastavates ridades esitatud määratlustele. 0010 1. ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED KOKKU Ridadel 0020–0210 kajastatud õiglases väärtuses hinnatavad varad ja kohustused kokku. 0020 1.1. ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD KOKKU Ridadel 0030–0140 kajastatud õiglases väärtuses hinnatavad varad kokku. Ridade 0030–0130 asjaomased andmeväljad täidetakse kooskõlas käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa FINREPi vormiga F 01.01, olenevalt sellest, milliseid standardeid finantsinstitutsioon kohaldab: 0030 1.1.1. KAUPLEMISEKS HOITAVAD FINANTSVARAD IFRS 9 lisa A. Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0050 esitatavale teabele. 0040 1.1.2 KAUPLEMISEL KASUTATAVAD FINANTSVARAD Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artiklid 32 ja 33; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 17 Sellel real esitatav teave vastab õiglase väärtusega varadele, mis esitatakse käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0091. 0050 1.1.3. KOHUSTUSLIKULT ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4. Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0096 esitatavale teabele. 0060 1.1.4 FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5; direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõige 6 Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0100 esitatavale teabele. 0070 1.1.5. ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD FINANTSVARAD IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A. Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0141 esitatavale teabele. 0080 1.1.6. ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikli 36 lõige 2. Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0171 esitatavale teabele. 0090 1.1.7. OMAKAPITALIS KAJASTATAVAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID Direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõige 8 Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0175 esitatavale teabele. 0100 1.1.8. MUUD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikkel 37; direktiivi 2013/34/EL artikli 12 lõige 7; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 20 Sellel real esitatav teave vastab õiglase väärtusega varadele, mis esitatakse käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0234. 0110 1.1.9. TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS IFRS 9.6.2.1; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 22; direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõiked 6 ja 8; IAS 39.9 Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0240 esitatavale teabele. 0120 1.1.10. MAANDATAVATE INSTRUMENTIDE ÕIGLASE VÄÄRTUSE MUUTUSED PORTFELLI INTRESSIRISKI MAANDAMISEL IAS 39.89A(a); IFRS 9.6.5.8; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõiked 5 ja 6. Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0250 esitatavale teabele. 0130 1.1.11. TÜTARETTEVÕTJATESSE, ÜHISETTEVÕTJATESSE JA SIDUSETTEVÕTJATESSE TEHTUD INVESTEERINGUD IAS 1.54(e); käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 21 ja 2. osa punkt 4; nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikli 4 punktid 7 ja 8; direktiivi 2013/34/EL artikli 2 lõige 2 Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0260 esitatavale teabele. 0140 1.1.12. (-) ÕIGLASES VÄÄRTUSES KAJASTATUD KAUPLEMISEL KASUTATAVATE VARADE VÄÄRTUSKÄRPED Käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 29 Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.01 real 0375 esitatavale teabele. 0142 1.1.13 MUUD VARAD Käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktides 5 ja 6 osutatud varad sel määral, mil need on hinnatud õiglases väärtuses. 0143 1.1.14 MÜÜGIKS HOITAVAD PÕHIVARAD JA MÜÜGIGRUPID Käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktis 7 osutatud varad sel määral, mil need on hinnatud õiglases väärtuses. 0150 1.2. ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD KOHUSTUSED KOKKU Ridadel 0160–0210 kajastatud õiglases väärtuses hinnatavad kohustused kokku. Ridade 0150–0190 asjaomased andmeväljad täidetakse kooskõlas käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa FINREPi vormiga F 01.02, olenevalt sellest, milliseid standardeid finantsinstitutsioon kohaldab: 0160 1.2.1 KAUPLEMISEKS HOITAVAD FINANTSKOHUSTUSED IFRS 7.8 (e)(ii); IFRS 9.BA.6. Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0010 esitatavale teabele. 0170 1.2.2. KAUPLEMISEL KASUTATAVAD FINANTSKOHUSTUSED Direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõiked 3 ja 6 Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0061 esitatavale teabele. 0180 1.2.3 FINANTSKOHUSTUSED ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2; direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõige 6; IAS 39.9. Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0070 esitatavale teabele. 0190 1.2.4 TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS IFRS 9.6.2.1; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 26; direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0150 esitatavale teabele. 0200 1.2.5. MAANDATAVATE INSTRUMENTIDE ÕIGLASE VÄÄRTUSE MUUTUSED PORTFELLI INTRESSIRISKI MAANDAMISEL IAS 39.89A(b), IFRS 9.6.5.8; direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõiked 5 ja 6; käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punkt 8 Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0160 esitatavale teabele. 0210 1.2.6. ÕIGLASES VÄÄRTUSES KAJASTATUD KAUPLEMISEL KASUTATAVATE KOHUSTUSTE VÄÄRTUSKÄRPED Käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 29 Sellel real esitatav teave vastab käesoleva rakendusmääruse III ja IV lisa vormi F 01.02 real 0295 esitatavale teabele. 0220 1.2.7 MUUD KOHUSTUSED Käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktis 13 osutatud kohustused sel määral, mil need on hinnatud õiglases väärtuses. 0230 1.2.8 KOHUSTUSED, MIS KUULUVAD MÜÜGIKS HOITAVAKS LIIGITATUD MÜÜGIGRUPPIDESSE Käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktis 14 osutatud kohustused sel määral, mil need on hinnatud õiglases väärtuses.

IFRS, nagu liit on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELi IFRS) heaks kiitnud;

ELi IFRSiga ühilduvad siseriiklikud raamatupidamisstandardid (IFRSiga ühilduv siseriiklik GAAP) või

nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhinev siseriiklik GAAP (FINREP nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhinev siseriiklik GAAP).

IFRS, nagu liit on heaks kiitnud määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELi IFRS);

ELi IFRSiga ühilduvad siseriiklikud raamatupidamisstandardid (IFRSiga ühilduv siseriiklik GAAP)

või nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhinev siseriiklik GAAP (FINREP nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhinev siseriiklik GAAP).

6.2. C 32.02 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: PÕHIMEETOD (PRUVAL 2)

6.2.

6.2.1.178.179.180.

Üldised märkused Selles vormis esitatakse teave sellise AVA kogusumma koosseisu kohta, mis arvatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 34 ja 105 maha omavahenditest, ja asjakohane teave selliste positsioonide bilansilise väärtuse kohta, mille alusel tehakse kindlaks AVAd. Selle vormi peavad täitma kõik finantsinstitutsioonid, kes: Selle vormi puhul on hinnatõusu ebakindlus: nagu kindlaks määratud usaldusväärset hindamist käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 8 lõikes 2, arvutatakse AVAd õiglase väärtuse ja sellise usaldusväärse väärtuse vahena, mille puhul on 90 % kindlus, et finantsinstitutsioonid suudavad sulgeda riskipositsiooni selles või paremas punktis usutavate väärtuste tinglikus vahemikus. Hinnatõusu väärtus ehk hinnatõusu ebakindlus on usutavate väärtuste jaotuses vastaspunkt, mille puhul finantsinstitutsioonid on üksnes 10 % kindlad, et nad suudavad sulgeda positsiooni selles või paremas punktis. Hinnatõusu ebakindlus arvutatakse ja agregeeritakse samal alusel nagu AVA kogusumma, kuid asendades AVA kogusumma väljaselgitamiseks kasutatud 90 % kindlustaseme 10 % kindlustasemega.

6.2.1.178.179. a)

peavad kasutama põhimeetodit, kuna nad ületavad delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikes 1 osutatud künnist kas individuaalselt või konsolideeritud tasandil, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 4 lõikes 3, või

b)

hoolimata sellest, et nad ei ületa künnist, on otsustanud kohaldada põhimeetodit.

6.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0010–0100 KATEGOORIA TASANDI AVA Turuhindade ebakindluse, positsioonide sulgemiskulude, mudeliriski, kontsentreeritud positsioonide, tulevaste halduskulude, ennetähtaegse lõpetamise ja operatsiooniriskiga seotud kategooria tasandi AVAd arvutatakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklitele 9, 10, 11 ja 14–17. Turuhindade ebakindluse, positsioonide sulgemiskulude ja mudeliriski kategooriate puhul, mille suhtes kohaldatakse diversifitseerimisest saadavat kasu, nagu on sätestatud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikes 6, artikli 10 lõikes 7 ja artikli 11 lõikes 7, kajastatakse kategooria tasandi AVAsid (kui ei ole märgitud teisiti) individuaalsete AVAde otsese summana enne diversifitseerimisest saadavat kasu [kuna delegeeritud määruse (EL) 2016/101 lisas sätestatud 1. või 2. meetodi kohaselt arvutatud diversifitseerimisest saadav kasu kajastatakse selle vormi kirjetes 1.1.2, 1.1.2.1 ja 1.1.2.2]. Turuhindade ebakindluse, positsioonide sulgemiskulude ja mudeliriski kategooriate puhul esitatakse sellise eksperdipõhise meetodi kohaselt arvutatud summad, mis on määratletud delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõike 5 punktis b, artikli 10 lõike 6 punktis b ja artikli 11 lõikes 4, eraldi veergudes 0020, 0040 ja 0060. 0010 TURUHINDADE EBAKINDLUS Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10 Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 kohaselt arvutatud turuhindade ebakindlusega seotud AVAd. 0020 MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõike 5 punkti b kohaselt arvutatud turuhindade ebakindlusega seotud AVAd. 0030 POSITSIOONIDE SULGEMISKULUD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10 Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 10 kohaselt arvutatud sulgemiskuludega seotud AVAd. 0040 MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 10 lõike 6 punkti b kohaselt arvutatud sulgemiskuludega seotud AVAd. 0050 MUDELIRISK Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10 Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 kohaselt arvutatud mudeliriskiga seotud AVAd. 0060 MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 lõike 4 kohaselt arvutatud mudeliriskiga seotud AVAd. 0070 KONTSENTREERITUD POSITSIOONID Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 11 Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 14 kohaselt arvutatud kontsentreeritud positsioonidega seotud AVAd. 0080 TULEVASED HALDUSKULUD Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10 Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 15 kohaselt arvutatud futuurlepingute halduskuludega seotud AVAd. 0090 ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10 Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 16 kohaselt arvutatud ennetähtaegse lõpetamisega seotud AVAd. 0100 OPERATSIOONIRISK Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10 Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 17 kohaselt arvutatud operatsiooniriskiga seotud AVAd. 0110 AVA KOGUSUMMA Rida 0010: AVA kogusumma, mis arvatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 34 ja 105 maha omavahenditest ning mida kajastatakse vastavalt vormi C 01.00 real 0290. AVA kogusumma on ridade 0030 ja 0180 summa. Rida 0020: real 0010 kajastatud AVA kogusumma osa, mis tuleneb kauplemisportfelli kuuluvatest positsioonidest (absoluutväärtus). Read 0030–0160: veergude 0010, 0030, 0050 ja 0070–0100 summa. Read 0180–0210: AVA kogusumma, mis tuleneb nn varumeetodi kohastest portfellidest. 0120 HINNATÕUSU EBAKINDLUS Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 8 lõige 2. Hinnatõusu ebakindlus arvutatakse ja agregeeritakse samal alusel nagu veerus 0110 arvutatud AVA kogusumma, kuid asendades AVA kogusumma väljaselgitamiseks kasutatud 90 % kindlustaseme 10 % kindlustasemega. 0130–0140 ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad ridadel 0010–0130 ja 0180 kajastatud AVA summadele. Mõne rea, eelkõige read 0090–0130, puhul võib olla vaja neid summasid eksperdihinnangu alusel aproksimeerida või jaotada. Rida 0010: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus kokku, mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 1. See hõlmab selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtust, mille väärtuseks on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 2, artikli 10 lõikele 2 või artikli 10 lõikele 3 hinnatud null ning mida kajastatakse ka eraldi ridadel 0070 ja 0080. Rida 0010 on ridade 0030 ja 0180 summa. Rida 0020: real 0010 kajastatud selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtuse osa, mis tulenevad kauplemisportfelli kuuluvatest positsioonidest (absoluutväärtus). Rida 0030: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklite 9–17 kohastele portfellidele. See hõlmab selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtust, mille väärtuseks on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 2, artikli 10 lõikele 2 või artikli 10 lõikele 3 hinnatud null ning mida kajastatakse ka eraldi ridadel 0070 ja 0080. Rida 0030 on ridade 0090–0130 summa. Rida 0050: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on arvesse võetud realiseerimata krediidiriski marginaaliga seotud AVA arvutamisel. Kõnealuse AVA arvutamisel ei või täielikus vastavuses olevaid õiglases väärtuses hinnatavaid tasakaalustatud varasid ja kohustusi, mis on välja jäetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2, enam käsitada täielikus vastavuses olevatena ja tasakaalustatuna. Rida 0060: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on arvesse võetud investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud AVA arvutamisel. Kõnealuse AVA arvutamisel ei või täielikus vastavuses olevaid õiglases väärtuses hinnatavaid tasakaalustatud varasid ja kohustusi, mis on välja jäetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2, enam käsitada täielikus vastavuses olevatena ja tasakaalustatuna. Rida 0070: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad hinnatavatele riskipositsioonidele, mille puhul AVA väärtus on delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõike 2 kohaselt null. Rida 0080: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad hinnatavatele riskipositsioonidele, mille puhul AVA väärtus on delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt null. Read 0090–0130: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis on määratud (vt vastava rea juhised) järgmistesse riskikategooriatesse: intressimäärad, valuuta, krediit, aktsiad, kaubad. See hõlmab selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtust, mille väärtuseks on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 2, artikli 10 lõikele 2 või artikli 10 lõikele 3 hinnatud null ning mida kajastatakse ka eraldi ridadel 0070 ja 0080. Rida 0180: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad varumeetodi kohastele portfellidele. 0130 ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade absoluutväärtus, mis vastavad eri ridadele, nagu on selgitatud eespool veergude 0130–0140 juhistes. 0140 ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD KOHUSTUSED Selliste õiglases väärtuses hinnatavate kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad eri ridadele, nagu on selgitatud eespool veergude 0130–0140 juhistes. 0150 KVARTALI JOOKSEVTULU Alates viimasest aruandekuupäevast kuni asjaomase kuupäevani saadud tulu, mis tuleneb õiglases väärtuses hinnatavatest varadest ja kohustustest, mis vastavad eri ridadele, nagu selgitatud eespool veergude 0130–0140 juhistes. Vajaduse korral võib seda eksperdihinnangu alusel aproksimeerida või jaotada. 0160 SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KOHANE ERINEVUS Kõigi positsioonide ja riskitegurite puhul korrigeerimata erinevuse summade (sõltumatu hinnakontrolli kohane erinevus) summa, mis on arvutatud aruandekuupäevale kõige lähema kuu lõpu seisuga määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõike 8 kohaselt tehtud sõltumatu hinnakontrolli raames, võrreldes asjaomase positsiooni või riskiteguri parimate kättesaadavate sõltumatute andmetega. Korrigeerimata erinevuse summad osutavad kauplemissüsteemi tekitatud väärtuste ja igakuise sõltumatu hinnakontrolli käigus hinnatud väärtuste korrigeerimata erinevustele. Sõltumatu hinnakontrolli kohase erinevuse arvutamisel ei võeta arvesse korrigeeritud erinevuse summasid finantsinstitutsiooni raamatupidamisarvestuses asjaomase kuu lõpu kuupäeva seisuga. 0170–0250 ÕIGLASE VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED Korrigeerimised (mõnikord osutatakse neile ka kui reservidele), mida võidakse kohaldada finantsinstitutsiooni bilansilise õiglase väärtuse suhtes ja mis tehakse väljaspool hindamismudelit, mida kasutatakse bilansilise väärtuse (välja arvatud esimese päeva kasumi ja kahjumi edasilükkamine) määramisel, ning mida saab seega pidada asjaomase AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks. Need võivad kajastada riskitegureid, mida ei ole arvesse võtnud hindamistehnikad ja mis on riskipreemia või sulgemiskulude vormis ning kooskõlas õiglase väärtuse määratlusega. Turuosalised peavad neid sellest hoolimata hinna määramisel arvesse võtma. (IFRS 13.9 ja IFRS 13.88) 0170 TURUHINDADE EBAKINDLUS Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, et kajastada riskipreemiat, mis tuleneb vaadeldud hindade vahemiku olemasolust samaväärsete instrumentide puhul, või seoses turu parameetrite sisendiga hindamismudelisse instrumentide puhul, mille alusel on sisendid kalibreeritud, ning mida saab seega pidada käsitlevaks hindamise ebakindluse sama allikat nagu turuhindade ebakindlusega seotud AVA. 0180 POSITSIOONIDE SULGEMISKULUD Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, et kajastada asjaolu, et positsiooni tasandi väärtus ei kajasta positsiooni või portfelli sulgemishinda, eelkõige juhul, kui sellised väärtused on kalibreeritud parima ostu- ja müügihinna keskmise hinnaga, ning mida saab seega pidada positsioonide sulgemiskuludega seotud AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks. 0190 MUDELIRISK Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, et kajastada turu- või tootetegureid, mida ei võta arvesse päevaste positsiooni väärtuste ja riskide arvutamiseks kasutatav mudel (hindamismudel), või et kajastada asjakohast usaldusväärsuse taset, võttes arvesse alternatiivsete kehtivate mudelite ja mudeli kalibreerimiste olemasolust tulenevat ebakindlust, ning mida saab seega pidada mudeliriskiga seotud AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks. 0200 KONTSENTREERITUD POSITSIOONID Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, kajastamaks asjaolu, et finantsinstitutsiooni hoitav koondpositsioon on suurem kui tavapärane kauplemismaht või suurem kui positsiooni suurus, millel põhinevad vaadeldavad hinnad või tehingud, mida kasutatakse hindamismudeli puhul kasutatavate hindade või sisendite kalibreerimiseks, ning mida saab seega pidada kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks. 0210 REALISEERIMATA KREDIIDIRISKI MARGINAALID Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, et katta oodatav kahju, mis tuleneb tuletisinstrumentide positsioonide vastaspoole makseviivitusest (st krediidiväärtuse korrigeerimise (CVA) kogusumma finantsinstitutsiooni tasemel). 0220 INVESTEERIMIS- JA RAHASTAMISKULUD Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, et kompenseerida seda, et hindamismudel ei võta täielikult arvesse rahastamiskulusid, mida turuosalised arvavad positsiooni või portfelli sulgemishinna hulka (st rahastamisväärtuse korrigeerimise kogusumma finantsinstitutsiooni tasandil, kui finantsinstitutsioon arvutab sellist korrigeerimist, või samaväärne korrigeerimine). 0230 TULEVASED HALDUSKULUD Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, et kajastada portfelli või positsiooni halduskulusid, mida ei ole kajastatud hindamismudelis, või hindasid, mida on kasutatud kõnealuse mudeli sisendite kalibreerimiseks, ning mida saab seega pidada käsitlevaks hindamise ebakindluse sama allikat nagu tulevaste halduskuludega seotud AVA. 0240 ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, et kajastada lepingulise või lepinguvälise ennetähtaegse lõpetamise ootusi, mida ei ole kajastatud hindamismudelis ja mida saab seega pidada ennetähtaegse lõpetamisega seotud AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks. 0250 OPERATSIOONIRISK Finantsinstitutsiooni õiglase väärtuse korrigeerimine, kajastamaks riskipreemiat, mida turuosalised nõuaksid, et kompenseerida portfelli kuuluvate lepingute riski maandamisest, haldamisest ja arveldamisest tulenevaid operatsiooniriske, ning mida saab seega pidada operatsiooniriskiga seotud AVA käsitletavaga sama hindamise ebakindluse allikat käsitlevaks. 0260 ESIMESE PÄEVA KASUM JA KAHJUM Korrigeerimine, et kajastada juhtusid, mil hindamismudel ja kõik muud asjakohased õiglase väärtuse korrigeerimised, mida kohaldatakse positsiooni või portfelli suhtes, ei kajastanud esimesel päeval kajastatud makstud või saadud hinda, st esimese päeva kasumi ja kahjumi edasilükkamine (IFRS 9.B5.1.2.A). 0270 SELGITUS JA KIRJELDUS Selliste positsioonide kirjeldus, mida käsitletakse delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alusel, ja põhjus, miks ei olnud võimalik kohaldada kõnealuse määruse artikleid 9–17. Read 0010 1. PÕHIMEETODIKOHANE KOGUSUMMA Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõige 2 Veergudes 0010–0110 osutatud iga asjaomase AVAde kategooria puhul delegeeritud määruse (EL) 2016/101 3. peatükis sätestatud põhimeetodi kohaselt arvutatud AVAde kogusumma õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste puhul, mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt nimetatud määruse artikli 4 lõikele 1. See hõlmab diversifitseerimisest saadavat kasu, mida kajastatakse real 0140 vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 7. 0020 MILLEST: KAUPLEMISPORTFELL Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõige 2 Veergudes 0010–0110 osutatud iga asjaomase AVAde kategooria puhul real 0010 kajastatud AVAde kogusumma osa, mis tuleneb kauplemisportfelli kuuluvatest positsioonidest (absoluutväärtus). 0030 1.1. KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSE (EL) 2016/101 ARTIKLITE 9–17 KOHASED PORTFELLID – KATEGOORIA TASANDI KOGUSUMMA PÄRAST DIVERSIFITSEERIMIST Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkt a Veergudes 0010–0110 osutatud iga asjaomase AVAde kategooria puhul delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklite 9–17 kohaselt arvutatud AVAde kogusumma õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste puhul, mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt nimetatud määruse artikli 4 lõikele 1, välja arvatud õiglases väärtuses hinnatavad varad ja kohustused, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punktis b kirjeldatud käsitlust. See hõlmab delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklite 12 ja 13 kohaselt arvutatud AVAsid, mida kajastatakse ridadel 0050 ja 0060 ning mida võetakse arvesse turuhindade ebakindlusega seotud AVAdes, positsioonide sulgemiskuludega seotud AVAdes ja mudeliriskiga seotud AVAdes, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 12 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 2. See hõlmab diversifitseerimisest saadavat kasu, mida kajastatakse real 0140 vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 7. Rida 0030 peab olema ridade 0040 ja 0140 vahe. 0040–0130 1.1.1. KATEGOORIA TASANDI KOGUSUMMA ENNE DIVERSIFITSEERIMIST Ridade 0090–0130 puhul määravad finantsinstitutsioonid õiglases väärtuses hinnatavad varad ja kohustused (kauplemisportfelli kuuluvad ja kauplemisportfellivälised), mida on arvesse võetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 1, järgmiste riskikategooriate järgi: intressimäärad, valuuta, krediit, aktsiad, kaubad. Selleks kasutavad finantsinstitutsioonid oma sisemist riskijuhtimise struktuuri ja määravad pärast eksperdihinnangut oma äriliinid või kauplemisüksused kõige asjakohasemasse riskikategooriasse. AVAd, õiglase väärtuse korrigeerimised ja muu nõutud teave, mis vastavad määratud äriliinidele või kauplemisüksustele, määratakse seejärel samasse asjakohasesse riskikategooriasse, et anda rea tasandil iga riskikategooria puhul ühtne ülevaade nii usaldatavusnõuete täitmise kui ka raamatupidamislikul eesmärgil tehtud korrigeerimistest ning asjaomaste positsioonide suurusest (õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste seisukohast). Kui AVAd ja muud korrigeerimised arvutatakse erineval agregeerimise tasemel, eelkõige ettevõtte tasandil, töötavad finantsinstitutsioonid välja meetodi, mille kohaselt määratakse AVAd asjakohastesse positsioonide kogumitesse. Määramismeetodi kohaselt peab rida 0040 olema ridade 0050–0130 summa veergude 0010–0100 puhul. Olenemata sellest, millist meetodit kasutatakse, peab esitatav teave olema rea tasandil võimalikult ühtne, kuna esitatud teavet võrreldakse sellel tasandil (AVA summad, hinnatõusu ebakindlus, õiglase väärtuse summad ja võimalikud õiglase väärtuse korrigeerimised). Ridade 0090–0130 jaotus ei hõlma delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklite 12 ja 13 kohaselt arvutatud AVAsid, mida kajastatakse ridadel 0050 ja 0060 ning mida võetakse arvesse turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud AVAdes, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 12 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 2. Diversifitseerimisest saadav kasu kajastatakse real 0140 vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 7 ning seega jäetakse see välja ridadelt 0040–0130. 0050 MILLEST: REALISEERIMATA KREDIIDIRISKI MARGINAALIDEGA SEOTUD AVA Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10 ja delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikkel 12 Realiseerimata krediidiriski marginaalidega seotud AVA kogusumma ja selle jaotus turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud AVAde vahel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 12. Veerg 0110: AVA kogusumma esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil, kuna seoses selle jaotusega turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud AVAde vahel võetakse seda – pärast diversifitseerimisest saadava kasu arvessevõtmist – arvesse vastavates kategooria tasandi AVAdes. Veerud 0130 ja 0140: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on arvesse võetud realiseerimata krediidiriski marginaaliga seotud AVA arvutamisel. Kõnealuse AVA arvutamisel ei või täielikus vastavuses olevaid õiglases väärtuses hinnatavaid tasakaalustatud varasid ja kohustusi, mis on välja jäetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2, enam käsitada täielikus vastavuses olevatena ja tasakaalustatuna. 0060 MILLEST: INVESTEERIMIS- JA RAHASTAMISKULUDEGA SEOTUD AVA Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõige 10 ja delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikkel 17 Investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud AVA kogusumma ja selle jaotus turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud AVAde vahel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 13. Veerg 0110: AVA kogusumma esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil, kuna seoses selle jaotusega turuhindade ebakindlusega, positsioonide sulgemiskuludega ja mudeliriskiga seotud AVAde vahel võetakse seda – pärast diversifitseerimisest saadava kasu arvessevõtmist – arvesse vastavates kategooria tasandi AVAdes. Veerud 0130 ja 0140: selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on arvesse võetud investeerimis- ja rahastamiskuludega seotud AVA arvutamisel. Kõnealuse AVA arvutamisel ei või täielikus vastavuses olevaid õiglases väärtuses hinnatavaid tasakaalustatud varasid ja kohustusi, mis on välja jäetud künnise arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikele 2, enam käsitada täielikus vastavuses olevatena ja tasakaalustatuna. 0070 MILLEST: AVA, MILLE VÄÄRTUS ON DELEGEERITUD MÄÄRUSE (EL) 2016/101 ARTIKLI 9 LÕIKE 2 KOHASELT NULL Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad hinnatavatele riskipositsioonidele, mille puhul AVA väärtus on delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõike 2 kohaselt null. 0080 MILLEST: AVA, MILLE VÄÄRTUS ON DELEGEERITUD MÄÄRUSE (EL) 2016/101 ARTIKLI 10 LÕIGETE 2 JA 3 KOHASELT NULL Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mis vastavad hinnatavatele riskipositsioonidele, mille puhul AVA väärtus on delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 10 lõike 2 või artikli 10 lõike 3 kohaselt null. 0090 1.1.1.1. INTRESSIMÄÄRAD 0100 1.1.1.2 VALUUTA 0110 1.1.1.3. KREDIIT 0120 1.1.1.4 AKTSIAD 0130 1.1.1.5. KAUBAD 0140 1.1.2 (-) DIVERSIFITSEERIMISEST SAADAV KASU Diversifitseerimisest saadav kasu kokku. Ridade 0150 ja 0160 summa. 0150 1.1.2.1 (-) 1. MEETODI KOHASELT ARVUTATUD DIVERSIFITSEERIMISEST SAADAV KASU Selliste AVA kategooriate puhul, mis on agregeeritud 1. meetodi kohaselt vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 6, individuaalsete AVAde summa ja kategooria tasandi AVA kogusumma (pärast agregeerimisega seotud korrigeerimist) vahe. 0160 1.1.2.2 (-) 2. MEETODI KOHASELT ARVUTATUD DIVERSIFITSEERIMISEST SAADAV KASU Selliste AVA kategooriate puhul, mis on agregeeritud 2. meetodi kohaselt vastavalt usaldusväärset hindamist käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 9 lõikele 6, artikli 10 lõikele 7 ja artikli 11 lõikele 6, individuaalsete AVAde summa ja kategooria tasandi AVA kogusumma (pärast agregeerimisega seotud korrigeerimist) vahe. 0170 1.1.2.2* MEMOKIRJE: DIVERSIFITSEERIMISEELSED AVAD, MIDA ON 2. MEETODI KOHASE DIVERSIFITSEERIMISE TULEMUSEL VÄHENDATUD ROHKEM KUI 90 % 2. meetodi kohaselt kõigi selliste hinnatavate riskipositsioonide FV – PV summa, mille puhul APVA < 10 % (FV – PV). 0180 1.2. VARUMEETODI KOHASELT ARVUTATUD PORTFELLID Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkt b Portfellide puhul, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b kohast varumeetodit, on AVA kogusumma ridade 0190, 0200 ja 0210 summa. Asjaomane bilansiline ja muu taustteave esitatakse veergudes 0130–0260. Positsioonide kirjeldus ja põhjus, miks ei olnud võimalik kohaldada delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikleid 9–17, esitatakse veerus 0270. 0190 1.2.1 VARUMEETOD; 100 % REALISEERIMATA NETOKASUMIST Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alapunkt i 0200 1.2.2 VARUMEETOD: 10 % TINGLIKUST VÄÄRTUSEST Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alapunkt ii 0210 1.2.3 VARUMEETOD; 25 % ALGVÄÄRTUSEST Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 7 lõike 2 punkti b alapunkt iii

6.3. C 32.03 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: MUDELIRISKIGA SEOTUD AVA (PruVal 3)

6.3.

6.3.1.181.182.183.184.185.

Üldised märkused Seda vormi peavad täitma üksnes need finantsinstitutsioonid, kes enda tasandil ületavad delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikes 1 osutatud künnist. Finantsinstitutsioonid, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, mis ületab künnist konsolideeritud tasandil, peavad esitama selle vormi üksnes juhul, kui nad ületavad künnist ka enda tasandil. Selles vormis esitatakse üksikasjalik teave 20 suurima individuaalse mudeliriskiga seotud AVA kohta, mida võetakse arvesse kategooria tasandi mudeliriskiga seotud AVA kogusumma arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 11. See teave vastab vormi C 32.02 real 0050 esitatavale teabele. 20 suurimat individuaalset mudeliriskiga seotud AVA ja vastav tooteteave esitatakse kahanevas järjekorras, alustades suurimast individuaalsest mudeliriskiga seotud AVAst. Suurimatele individuaalsetele mudeliriskiga seotud AVAdele vastavate toodete esitamiseks kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 19 lõike 3 punktis a ette nähtud toodete loetelu. Kui tooted on hindamismudeli ja mudeliriskiga seotud AVA seisukohast piisavalt ühesugused, koondatakse need ja kajastatakse ühel real, et maksimeerida selle vormi katvust seoses finantsinstitutsiooni kategooria tasandi mudeliriskiga seotud AVA kogusummaga.

6.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0005 JÄRJENUMBER Järjenumber on rea tunnus ja see peab vormi iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses (1, 2, 3 jne), kusjuures 1 määratakse suurimale individuaalsele mudeliriskiga seotud AVA-le, 2 suuruselt teisele AVA-le jne. 0010 MUDEL Mudeli sisenimi (tähtnumbriline), mida finantsinstitutsioon kasutab mudeli identifitseerimiseks. 0020 RISKIKATEGOORIA Riskikategooria (intressimäärad, valuuta, krediit, aktsiad, kaubad), mis kõige asjakohasemalt kirjeldab toodet või tooterühma, mis on mudeliriskiga seotud väärtuse korrigeerimise aluseks. Finantsinstitutsioonid märgivad järgmised koodid: IR intressimäärad FX valuuta CR krediit EQ aktsiad CO kaubad 0030 TOODE Sellise toote või tooterühma sisenimi (tähtnumbriline) kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 19 lõike 3 punktis a ette nähtud toodete loeteluga, mida on mudeli abil hinnatud. 0040 VAADELDAVUS Toote või tooterühma puhul selliste hinnavaatluste arv viimase kaheteistkümne kuu jooksul, mis vastavad mõnele järgmistest kriteeriumidest. Finantsinstitutsioonid märgivad ühe järgmistest väärtustest: mitte ühtegi, 1–6, 6–24, 24–100, 100+. 0050 MUDELIRISKIGA SEOTUD AVA Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 lõige 1. Individuaalne mudeliriskiga seotud AVA enne diversifitseerimisest saadavat kasu, kuid pärast portfelli tasaarvestust, kui see on asjakohane. 0060 MILLEST: ARVUTATUD EKSPERDIPÕHISE MEETODI KOHASELT Veeru 0050 summad, mis on arvutatud delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 lõikes 4 määratletud eksperdipõhise meetodi kohaselt. 0070 MILLEST: AGREGEERITUD 2. MEETODI KOHASELT Veeru 0050 summad, mis on agregeeritud delegeeritud määruse (EL) 2016/101 lisas sätestatud 2. meetodi kohaselt. Lisa terminoloogia kohaselt on need samad mis FV – PV. 0080 2. MEETODI KOHASELT ARVUTATUD AGREGEERITUD AVA Selliste individuaalsete mudeliriskiga seotud AVAde panus kategooria tasandi mudeliriskiga seotud AVA kogusummasse, nagu arvutatakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 11 lõikele 7, mis on agregeeritud nimetatud määruse lisas sätestatud 2. meetodi kohaselt. Lisa terminoloogia kohaselt vastab see summa APVA-le. 0090–0100 ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD JA KOHUSTUSED Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade ja kohustuste absoluutväärtus, mida on hinnatud veerus 0010 märgitud mudeli abil, nagu on kajastatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt koostatud finantsaruannetes. 0090 ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD VARAD Selliste õiglases väärtuses hinnatavate varade absoluutväärtus, mida on hinnatud veerus 0010 märgitud mudeli abil, nagu on kajastatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt koostatud finantsaruannetes. 0100 ÕIGLASES VÄÄRTUSES HINNATAVAD KOHUSTUSED Selliste õiglases väärtuses hinnatavate kohustuste absoluutväärtus, mida on hinnatud veerus 0010 märgitud mudeli abil, nagu on kajastatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt koostatud finantsaruannetes. 0110 SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KOHANE ERINEVUS (VÄLJUNDITE TESTIMINE) Korrigeerimata erinevuse summade (sõltumatu hinnakontrolli kohane erinevus) summa, mis on arvutatud aruandekuupäevale kõige lähema kuu lõpu seisuga määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõike 8 kohaselt tehtud sõltumatu hinnakontrolli raames, võrreldes vastava toote või tooterühma parimate kättesaadavate sõltumatute andmetega. Korrigeerimata erinevuse summad osutavad kauplemissüsteemi tekitatud väärtuste ja igakuise sõltumatu hinnakontrolli käigus hinnatud väärtuste korrigeerimata erinevustele. Sõltumatu hinnakontrolli kohase erinevuse arvutamisel ei võeta arvesse korrigeeritud erinevuse summasid finantsinstitutsiooni raamatupidamisarvestuses asjaomase kuu lõpu kuupäeva seisuga. Arvesse võetakse üksnes tulemusi, mis on kalibreeritud selliste instrumentide hindade alusel, mida kajastataks sama tootena (väljundite testimine). Arvesse ei võeta sisendite testimise tulemusi turuandmesisendite puhul, mida testitakse selliste tasemete suhtes, mida on kalibreeritud erinevate toodete alusel. 0120 SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KATVUS (VÄLJUNDITE TESTIMINE) Selliste mudelis kajastatud ja mudeliriskiga seotud AVAga kaalutud positsioonide osakaal protsentides, mida hõlmavad sõltumatu hinnakontrolli väljundite testimise tulemused veerus 0110. 0130–0140 ÕIGLASE VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED Vormi C 32.02 veergudes 0190 ja 0240 määratletud õiglase väärtuse korrigeerimised, mida on kohaldatud mudelis kajastatud positsioonide suhtes (veerg 0010). 0150 ESIMESE PÄEVA KASUM JA KAHJUM Vormi C 32.02 veerus 0260 määratletud korrigeerimised, mida on kohaldatud mudelis kajastatud positsioonide suhtes (veerg 0010).

Hinnavaatlus on hind, millega finantsinstitutsioon tegi tehingu.

See on kolmandate isikute vahel tegelikult tehtud tehingu kontrollitav hind.

Hind on saadud kolmanda isiku esitatud spetsiaalsest hinnapakkumisest.

6.4. C 32.04 – USALDUSVÄÄRNE HINDAMINE: KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDEGA SEOTUD AVA (PruVal 4)

6.4.

6.4.1.186.187.188.189.190.

Üldised märkused Seda vormi peavad täitma üksnes need finantsinstitutsioonid, kes enda tasandil ületavad delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 4 lõikes 1 osutatud künnist. Finantsinstitutsioonid, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, mis ületab künnist konsolideeritud tasandil, peavad esitama selle vormi üksnes juhul, kui nad ületavad künnist ka enda tasandil. Selles vormis esitatakse üksikasjalik teave 20 suurima individuaalse kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA kohta, mida võetakse arvesse kategooria tasandi kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA kogusumma arvutamisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artiklile 14. See teave vastab vormi C 32.02 real 0070 esitatavale teabele. 20 suurimat individuaalset kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA ja vastav tooteteave esitatakse kahanevas järjekorras, alustades suurimast individuaalsest kontsentreeritud positsioonidega seotud AVAst. Suurimatele individuaalsetele kontsentreeritud positsioonidega seotud AVAdele vastavate toodete esitamiseks kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 19 lõike 3 punktis a ette nähtud toodete loetelu. Võimaluse korral koondatakse AVA arvutamise metoodika seisukohast ühesugused positsioonid, et maksimeerida selle vormi katvust.

6.4.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg 0005 JÄRJENUMBER Järjenumber on rea tunnus ja see peab vormi iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses (1, 2, 3 jne), kusjuures 1 määratakse suurimale individuaalsele kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA-le, 2 suuruselt teisele AVA-le jne. 0010 RISKIKATEGOORIA Riskikategooria (intressimäärad, valuuta, krediit, aktsiad, kaubad), mis kõige asjakohasemalt kirjeldab positsiooni. Finantsinstitutsioonid märgivad järgmised koodid: IR intressimäärad FX valuuta CR krediit EQ aktsiad CO kaubad 0020 TOODE Toote või tooterühma sisenimi kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 19 lõike 3 punktis a ette nähtud toodete loeteluga. 0030 ALUSVARA Alusvara või alusvarade sisenimi tuletisinstrumentide puhul või instrumendi sisenimi mitte-tuletisinstrumentide puhul. 0040 KONTSENTREERITUD POSITSIOONI SUURUS Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 14 lõike 1 punkti a kohaselt kindlaks tehtud üksiku kontsentreeritud hinnatava positsiooni suurus veerus 0050 kirjeldatud ühikus. 0050 SUURUSMÕÕT Suuruse mõõtühik, mida kasutatakse ettevõttesiseselt kontsentreeritud hinnatava positsiooni identifitseerimise osana, et arvutada veerus 0040 osutatud kontsentreeritud positsiooni suurus. Võlakirjades või aktsiates olevate positsioonide puhul tuleks märkida ühik, mida kasutatakse sisemisel riskijuhtimisel, nt võlakirjade arv, aktsiate arv või turuväärtus. Tuletisinstrumentides olevate positsioonide puhul palun märkida ühik, mida kasutatakse sisemisel riskijuhtimisel, nt PV01; eurot 1 baaspunkti suuruse paralleelse intressikõvera nihke kohta. 0060 TURUVÄÄRTUS Positsiooni turuväärtus. 0070 USALDUSVÄÄRNE VÄLJUMISPERIOOD Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 14 lõike 1 punkti b kohaselt leitud usaldusväärne väljumisperiood päevades. 0080 KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDEGA SEOTUD AVA Delegeeritud määruse (EL) 2016/101 artikli 14 lõike 1 kohaselt arvutatud kontsentreeritud positsioonidega seotud AVA summa asjaomaste individuaalsete kontsentreeritud hinnatavate positsioonide puhul. 0090 KONTSENTREERITUD POSITSIOONIDE ÕIGLASE VÄÄRTUSE KORRIGEERIMINE Õiglase väärtuse mis tahes sellise korrigeerimise summa, mis on tehtud, et kajastada asjaolu, et finantsinstitutsiooni hoitav koondpositsioon on suurem kui tavapärane kauplemismaht või suurem kui positsiooni suurus, millel põhinevad vaadeldavad hinnad või tehingud, mida kasutatakse hindamismudeli puhul kasutatavate hindade või sisendite kalibreerimiseks. Kajastatav summa vastab summale, mida on kohaldatud asjaomaste individuaalsete kontsentreeritud hinnatavate positsioonide suhtes. 0100 SÕLTUMATU HINNAKONTROLLI KOHANE ERINEVUS Korrigeerimata erinevuse summade (sõltumatu hinnakontrolli kohane erinevus) summa, mis on arvutatud aruandekuupäevale kõige lähema kuu lõpu seisuga määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõike 8 kohaselt tehtud sõltumatu hinnakontrolli raames, võrreldes asjaomaste individuaalsete kontsentreeritud hinnatavate positsioonide parimate kättesaadavate sõltumatute andmetega. Korrigeerimata erinevuse summad osutavad kauplemissüsteemi tekitatud väärtuste ja igakuise sõltumatu hinnakontrolli käigus hinnatud väärtuste korrigeerimata erinevustele. Sõltumatu hinnakontrolli kohase erinevuse arvutamisel ei võeta arvesse korrigeeritud erinevuse summasid finantsinstitutsiooni raamatupidamisarvestuses asjaomase kuu lõpu kuupäeva seisuga.

7. C 33.00 – RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES (GOV)

7.

7.1.191.192.193.194.195.196.

ÜLDISED MÄRKUSED Vormis C 33.00 esitatav teave hõlmab kõiki valitsemissektori suhtes olevaid riskipositsioone, nagu on määratletud käesoleva rakendusmääruse V lisa punkti 42 alapunktis b. Kui valitsemissektoriga seotud riskipositsioonidele kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise kohaseid omavahendite nõudeid, jagatakse valitsemissektoriga seotud riskipositsioonid eri riskipositsiooni klassides vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 112 ja 147, nagu on kindlaks määratud vormide C 07.00, C 08.01 ja C 08.02 täitmise juhistes. Vastaspoole sektori valitsemissektor puhul määruse (EL) nr 575/2013 kohaste kapitalinõuete arvutamiseks kasutatavate riskipositsiooni klasside määramisel järgitakse käesoleva rakendusmääruse V lisa 3. osa tabelit 2 (standardmeetod) ja tabelit 3 (sisereitingute meetod). Teave esitatakse koguriskipositsioonide kohta (st summa kõikide riikide puhul, kelle keskvalitsuse suhtes pangal on riskipositsioon) ja iga riigi kohta, võttes aluseks vastaspoole asukoha vahetu laenuvõtja põhjal. Riskipositsioonide määramisel riskipositsioonide klassidesse või jurisdiktsioonidesse ei võeta arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid ega asendusmõju. Riskipositsiooni väärtuste ja riskiga kaalutud vara arvutamisel iga riskipositsiooni klassi või jurisdiktsiooni puhul võetakse siiski arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid, sealhulgas asendusmõju. Teabe esitamisel valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide kohta muude vahetu vastaspoole asukoha jurisdiktsioonide lõikes kui aruandva finantsinstitutsiooni asukoha jurisdiktsioon kohaldatakse rakendusmääruse artikli 6 lõikes 3 sätestatud künniseid.

7.2.197.198.199.

VORMI RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES KÄSITLUSALA Vorm Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes hõlmab bilansilisi, bilansiväliseid ja tuletisinstrumentidest tulenevaid otseseid riskipositsioone (nii kauplemisportfellivälised kui ka kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid). Samuti tuleb esitada memokirje, mis kajastab kaudseid riskipositsioone krediidituletisinstrumentides, mille alusvaraks on valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid. Riskipositsioon on otsene riskipositsioon, kui vahetu vastaspool on üksus, mis kuulub käesoleva rakendusmääruse V lisa punkti 42 alapunktis b esitatud valitsemissektori määratluse alla. Vorm on jagatud kaheks osaks. Esimeses osas esitatakse riskipositsioonide jaotus riskide, regulatiivsete lähenemisviiside ja riskipositsiooni klasside lõikes ning teises osas riskipositsioonide jaotus järelejäänud tähtaja lõikes.

7.3. JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA Veerg Juhised 0010–0260 OTSESED RISKIPOSITSIOONID 0010–0140 BILANSILISED RISKIPOSITSIOONID 0010 Selliste finantsvarade bilansiline brutoväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid Selliste valitsemissektori suhtes olevate finantsvarade bilansiline kogubrutoväärtus (vastavalt käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punktile 34), mis ei ole tuletisinstrumendid, kõigi arvestusportfellide puhul IFRSi või nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, nagu on määratletud käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punktides 15–22 ja loetletud veergudes 0030–0120. Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine ei vähenda kauplemisportfelli kuuluvate ja kauplemisportfelliväliste õiglases väärtuses mõõdetavate riskipositsioonide bilansilist brutoväärtust. 0020 Selliste finantsvarade bilansiline koguväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid (pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist) Selliste valitsemissektori suhtes olevate finantsvarade bilansiline koguväärtus (vastavalt rakendusmääruse V lisa 1. osa punktile 27), mis ei ole tuletisinstrumendid, kõigi arvestusportfellide puhul IFRSi või nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, nagu on määratletud käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punktides 15–22 ja loetletud veergudes 0030–0120, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist. Kui finantsinstitutsioonil on lühike positsioon sama järelejäänud tähtaja ja sama vahetu vastaspoole puhul ning see on nomineeritud samas valuutas, arvatakse lühikese positsiooni bilansiline väärtus maha otsese riskipositsiooni bilansilisest väärtusest. Kui netoväärtus on negatiivne, kajastatakse seda nullina. Kui finantsinstitutsioonil on lühike positsioon ilma vastava otsese positsioonita, on lühikese positsiooni summa selles veerus null. 0030–0120 FINANTSVARAD, MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID, ARVESTUSPORTFELLIDE LÕIKES Selliste valitsemissektori suhtes olevate finantsvarade bilansiline koguväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid, (nagu määratletud tabeli eelmises reas) arvestusportfellide lõikes vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. 0030 Kauplemiseks hoitavad finantsvarad IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9 lisa A 0040 Kauplemisel kasutatavad finantsvarad Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artiklid 32 ja 33; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 16 ning direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a Seda teavet esitavad üksnes need finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kohaldatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP). 0050 Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4 0060 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5 ja direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõige 6 0070 Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikli 36 lõige 2; direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a Seda teavet esitavad üksnes need finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kohaldatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP). 0080 Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad IFRS 7.8(d); IFRS 9.4.1.2A 0090 Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid Direktiivi 2013/34/EL artikli 8 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõige 8 Seda teavet esitavad üksnes need finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kohaldatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP). 0100 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 15. 0110 Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikkel 35; direktiivi 2013/34/EL artikli 6 lõike 1 punkt i ja artikli 8 lõige 2; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 16 Seda teavet esitavad üksnes need finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kohaldatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP). 0120 Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikkel 37; direktiivi 2013/34/EL artikli 12 lõige 7; käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa punkt 16 Seda teavet esitavad üksnes need finantsinstitutsioonid, kelle suhtes kohaldatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP). 0130 Lühikesed positsioonid Lühikeste positsioonide bilansiline väärtus, nagu on määratletud IFRS 9 BA.7(b), kui otsene vastaspool on valitsemissektor, nagu on määratletud käesoleva lisa punktides 155–160. Lühike positsioon tekib juhul, kui finantsinstitutsioon müüb väärtpabereid, mis on omandatud pöördrepolaenu raames või mis on laenuks võetud väärtpaberite laenuks andmise tehingu raames. Bilansiline väärtus on lühikeste positsioonide õiglane väärtus. Lühikesed positsioonid tuleb kajastada järelejäänud tähtaja klasside (nagu on loetletud ridades 0170–0230) ja vahetute vastaspoolte lõikes. Selles veerus esitatavad lühikesed positsioonid võib tasaarvestada sama järelejäänud tähtajaga positsioonidega, mille vahetu vastaspool on sama ja mis on samas vääringus, mis veergudes 0030–0120 esitatud, et saada veerus 0020 esitatav netopositsioon. 0140 Millest: lühikesed positsioonid, mis tulenevad pöördrepolaenudest, mis on liigitatud kauplemiseks hoitavateks või kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks Lühikeste positsioonide bilansiline väärtus, nagu on määratletud IFRS 9 BA.7(b), mis tuleneb juhul, kui finantsinstitutsioon müüb väärtpabereid, mis on omandatud pöördrepolaenu raames, mille otsene vastaspool on valitsemissektor, kusjuures kõnealuseid väärtpaberid on liigitatud kauplemiseesmärgil hoitavateks või kauplemisel kasutatavate finantsvarade arvestusportfelli (veerg 0030 või 0040). Selles veerus ei kajastata lühikesi positsioone, mis tekivad juhul, kui müüdud väärtpaberid olid laenuks võetud väärtpaberite laenuks andmise tehingu raames. 0150 Varade väärtuse akumuleeritud langus Varade väärtuse akumuleeritud kogulangus, mis on seotud finantsvaradega, mis ei ole tuletisinstrumendid ja mida kajastatakse veergudes 0080–0120 (käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktid 70 ja 71) 0160 Varade väärtuse akumuleeritud langus – millest; õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvaradest või omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid Varade väärtuse akumuleeritud kogulangus, mis on seotud finantsvaradega, mis ei ole tuletisinstrumendid ja mida kajastatakse veergudes 0080 ja 0090. 0170 Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivne kogumuutus seoses veergudes 0050, 0060, 0070, 0080 ja 0090 kajastatud positsioonidega (käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punkt 69). 0180 Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused – millest: kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel, finantsvaradest õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel Krediidiriskist tulenev õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivne kogumuutus seoses veergudes 0050, 0060 ja 0070 kajastatud positsioonidega. 0190 Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused – millest: õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvaradest või omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid Krediidiriskist tulenev õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivne kogumuutus seoses veergudes 0080 ja 0090 kajastatud positsioonidega. 0200–0230 TULETISINSTRUMENDID Otseselt tuletisinstrumentidest tulenevad positsioonid kajastatakse veergudes 0200–0230. Selliste tuletisinstrumentide kajastamisel, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski kui ka tururiski kapitalinõudeid, tuleb järgida rea jaotiste puhul esitatud juhiseid. 0200–0210 Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid Kõik tuletisinstrumendid, mille vastaspool on valitsemissektor ja millel on finantsinstitutsiooni jaoks aruandekuupäeval positiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kas neid IFRSi või kohaldatava nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kasutatakse kvalifitseeruva riskimaandusena, kauplemiseks hoitavatena või kauplemisportfelli kuuluvatena. Majanduslikuks riskimaanduseks kasutatavaid tuletisinstrumente kajastatakse juhul, kui need kuuluvad kauplemisportfelli või kauplemiseks hoitavate instrumentide portfelli (käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktid 120, 124, 125 ja 137–140). 0200 Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: bilansiline väärtus Aruandekuupäeval finantsvarana kajastatavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus. Nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad nendes veergudes kajastatavad tuletisinstrumendid tuletisinstrumente, mida mõõdetakse soetusmaksumuses või soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem, ja mis kuuluvad kauplemisportfelli või on määratletud riskimaandamisinstrumentidena. 0210 Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: tinglik väärtus IFRSi või kohaldatava nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kõigi selliste tuletisfinantsinstrumentide tinglik väärtus (nagu on määratletud käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktides 133–135), mis on sõlmitud ja mida ei ole veel aruandekuupäeval arveldatud ning mille vastaspool on valitsemissektor (nagu on määratletud käesoleva lisa punktides 191–196), kui selle õiglane väärtus on finantsinstitutsiooni jaoks aruandekuupäeval positiivne. 0220–0230 Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid Kõik tuletisinstrumendid, mille vastaspool on valitsemissektor ja millel on finantsinstitutsiooni jaoks aruandekuupäeval negatiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kas neid IFRSi või kohaldatava nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kasutatakse kvalifitseeruva riskimaandusena, kauplemiseks hoitavatena või kauplemisportfelli kuuluvatena. Majanduslikuks riskimaanduseks kasutatavaid tuletisinstrumente kajastatakse juhul, kui need kuuluvad kauplemisportfelli või kauplemiseks hoitavate instrumentide portfelli (käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktid 120, 124, 125 ja 137–140). 0220 Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: bilansiline väärtus Aruandekuupäeval finantskohustustena kajastatavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus. Nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad nendes veergudes kajastatavad tuletisinstrumendid tuletisinstrumente, mida mõõdetakse soetusmaksumuses või soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem, ja mis kuuluvad kauplemisportfelli või on määratletud riskimaandamisinstrumentidena. 0230 Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: Tinglik väärtus IFRSi või kohaldatava nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kõigi selliste tuletisfinantsinstrumentide tinglik väärtus (nagu on määratletud käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktides 133–135), mis on sõlmitud ja mida ei ole veel aruandekuupäeval arveldatud ning mille vastaspool on valitsemissektor (nagu on määratletud käesoleva lisa punktides 191–196), kui selle õiglane väärtus on finantsinstitutsiooni jaoks aruandekuupäeval negatiivne. 0240–0260 BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID 0240 Nimiväärtus Kui bilansivälise kirje otsene vastaspool on valitsemissektor, nagu on määratletud käesoleva lisa punktides 155–160, selliste kohustuste ja finantsgarantiide nimiväärtus, mida ei käsitleta IFRSi ega nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt tuletisinstrumendina (käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktid 102–119). Käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punktide 43 ja 44 kohaselt on valitsemissektor vahetu vastaspool: a) antud finantsgarantii puhul, kui ta on garanteeritud võlainstrumendi otsene vastaspool ning b) võetud siduva laenuandmiskohustuse ja muu kohustuse puhul, kui ta on vastaspool, kelle krediidiriski kannab aruandev finantsinstitutsioon. 0250 Eraldised Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikli 4 Kohustused lõike 6 punkt c ja samas artiklis osutatud bilansivälised kirjed, artikli 27 lõige 11, artikli 28 lõige 8 ning artikkel 33; IFRS 9.4.2.1(c)(ii), (d)(ii), 9.5.5.20, IAS 37, IFRS 4, käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punkt 11. Kõigi bilansiväliste riskipositsioonide eraldised, sõltumata sellest, kuidas neid mõõdetakse, välja arvatud need, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande vastavalt IFRS 9-le. IFRSi kohaselt kajastatakse laenuandmiskohustuse väärtuse langust veerus 150, kui finantsinstitutsioon ei saa eraldi kindlaks teha võlainstrumendi kasutatud ja kasutamata summaga seotud eeldatavat krediidikahjumit. Kui kõnealuse finantsinstrumendi kogu eeldatav krediidikahjum ületab instrumendi laenukomponendi bilansilist brutoväärtust, kajastatakse eeldatava krediidikahjumi ülejäänud osa eraldisena veerus 0250. 0260 Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused Bilansiväliste kirjete puhul, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande vastavalt IFRS 9-le, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused (käesoleva rakendusmääruse V lisa 2. osa punkt 110). 0270–280 Memokirje: krediidituletisinstrumendid, mille alusvaraks on valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid Kajastatakse krediidituletisinstrumente, mis ei vasta finantsgarantii määratlusele (V lisa 2. osa punktis 58) ja millega seotud tehingud on aruandev finantsinstitutsioon sõlminud muude vastaspooltega kui valitsemissektor ning mille aluseks olev riskipositsioon on valitsemissektori suhtes. Nendes veergudes ei kajastata riskipositsioone, mis on jaotatud riskide, regulatiivsete lähenemisviiside ja riskipositsiooni klasside lõikes (read 0020–0160). 0270 Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus Selliste krediidituletisinstrumentide bilansiline koguväärtus, mille alusvaraks on kajastatud valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid ja millel on finantsinstitutsiooni jaoks aruandekuupäeval positiivne õiglane väärtus, võtmata arvesse usaldusväärse hindamise nõuetest tulenevat väärtuse korrigeerimist. Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse IFRSi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on aruandekuupäeva seisuga finantsvarad. Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhinevat GAAPi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide õiglane väärtus, millel on aruandekuupäeva seisuga positiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kuidas neid kajastatakse. 0280 Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus Selliste krediidituletisinstrumentide bilansiline koguväärtus, mille alusvaraks on kajastatud valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid ja millel on finantsinstitutsiooni jaoks aruandekuupäeval negatiivne õiglane väärtus, võtmata arvesse usaldusväärse hindamise nõuetest tulenevat väärtuse korrigeerimist. Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse IFRSi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on aruandekuupäeva seisuga finantskohustused. Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse nõukogu direktiivil 86/635/EMÜ põhinevat GAAPi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide õiglane väärtus, millel on aruandekuupäeva seisuga negatiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kuidas neid kajastatakse. 0290 Riskipositsiooni väärtus Selliste riskipositsioonide väärtus, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku. Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit: vt määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 111. Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit: vt määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 166 ja artikli 230 lõike 1 teine lause Selliste tuletisinstrumentide kajastamisel, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski kui ka tururiski kapitalinõudeid, tuleb järgida rea jaotiste puhul esitatud juhiseid. Veergudes 0270 ja 0280 esitatavaid riskipositsioone selles veerus esitatavates andmetes arvesse ei võeta, sest siin esitatava väärtuse aluseks on vaid otsesed riskipositsioonid. 0300 Riskiga kaalutud vara Riskiga kaalutud vara riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku. Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit: Vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõiked 1–5. Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit: vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõiked 1 ja 3. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 271 kohaldamisalasse kuuluvate selliste otseste riskipositsioonide kajastamisel, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet kui ka tururiski omavahendite nõuet, tuleb järgida rea jaotiste puhul esitatud juhiseid. Veergudes 0270 ja 0280 esitatavaid riskipositsioone selles veerus esitatavates andmetes arvesse ei võeta, sest siin esitatava väärtuse aluseks on vaid otsesed riskipositsioonid. Read Juhised RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS REGULATIIVSETE LÄHENEMISVIISIDE LÕIKES 0010 Koguriskipositsioon Valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide (nagu määratletud käesoleva lisa punktides 191–196) kogusumma. 0020–0155 Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku Valitsemissektori suhtes olev koguriskipositsioon, mis on riskiga kaalutud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotisele. Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku, hõlmavad nii kauplemisportfelliväliseid kui ka kauplemisportfelli kuuluvaid riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 271 kohaldamisalasse kuuluvad otsesed riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet kui ka tururiski omavahendite nõuet, kajastatakse nii krediidiriski ridadel (0020–0155) kui ka tururiski real (0160): vastaspoole krediidiriskist tulenevad riskipositsioonid kajastatakse krediidiriski ridadel, samas kui tururiskist tulenevad riskipositsioonid kajastatakse tururiski real. 0030 Standardmeetod Valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid, mis on riskiga kaalutud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükile, sealhulgas kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealusele peatükile riskiga kaalumist vastaspoole krediidiriski puhul. 0040 Keskvalitsused Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on keskvalitsused. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi keskvalitsused ja keskpangad vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 112 ja 114, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata. 0050 Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 112 ja 115, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata. 0060 Avaliku sektori asutused Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on avaliku sektori asutused. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi avaliku sektori asutused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 112 ja 116, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata. 0070 Rahvusvahelised organisatsioonid Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on rahvusvahelised organisatsioonid. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi rahvusvahelised organisatsioonid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 112 ja 118, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata. 0075 Muud valitsemissektori üksuste suhtes olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit Muud kui eespool ridadel 0040–0070 kajastatud valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid, mis on omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil määratud standardmeetodikohastesse riskipositsiooni klassidesse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 112. 0080 Sisereitingute meetod Valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid, mis on riskiga kaalutud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükile, sealhulgas kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealusele peatükile riskiga kaalumist vastaspoole krediidiriski puhul. 0090 Keskvalitsused Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on keskvalitsused, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi keskvalitsused ja keskpangad vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 3 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata. 0100 Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused [keskvalitsused ja keskpangad] Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi keskvalitsused ja keskpangad vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 3 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata. 0110 Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused [finantsinstitutsioonid] Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi finantsinstitutsioonid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 4 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata. 0120 Avaliku sektori asutused [keskvalitsused ja keskpangad] Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes, mis on avaliku sektori asutused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõikele 8, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi keskvalitsused ja keskpangad vastavalt kõnealuse määruse artiklile 147 lõike 3 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata. 0130 Avaliku sektori asutused [finantsinstitutsioonid] Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes, mis on avaliku sektori asutused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõikele 8, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi finantsinstitutsioonid vastavalt kõnealuse määruse artiklile 147 lõike 4 punktile b, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata. 0140 Rahvusvahelised organisatsioonid [keskvalitsused ja keskpangad] Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on rahvusvahelised organisatsioonid, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi keskvalitsused ja keskpangad vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 3 punktile c, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata. 0155 Muud valitsemissektori üksuste suhtes olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit Muud kui eespool ridadel 0090–0140 kajastatud valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid, mis on omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil määratud sisereitingute meetodi kohastesse riskipositsiooni klassidesse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 147. 0160 Tururiskiga riskipositsioonid Selles veerus kajastatakse positsioone, mille jaoks arvutatakse üks järgmistest määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotises sätestatud omavahendite nõuetest: Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 271 kohaldamisalasse kuuluvad otsesed riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet kui ka tururiski omavahendite nõuet, kajastatakse nii krediidiriski ridadel (0020–0155) kui ka tururiski real (0160): vastaspoole krediidiriskist tulenev riskipositsioon kajastatakse krediidiriski ridadel, samas kui tururiskist tulenev riskipositsioon kajastatakse tururiski real. 0170–0230 RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS JÄRELEJÄÄNUD TÄHTAEGADE LÕIKES Järelejäänud tähtaeg arvutatakse kõigi positsioonide puhul päevades, mis jäävad lepingulise tähtaja ja aruandekuupäeva vahele. Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes jaotatakse järelejäänud tähtaja järgi ja määratakse klassidesse järgmiselt: Kui lepinguline lõpptähtaeg on varasem kui aruandekuupäev (st aruandekuupäeva ja lõpptähtaja vahe on negatiivne), määratakse riskipositsioon klassi 0–3 kuud. Järelejäänud tähtajata riskipositsioonid jagatakse järelejäänud tähtaja klassidesse nende etteteatamistähtaja või muude lepinguliste tähtajale viitavate tunnuste alusel. Kui etteteatamistähtaega määratud ei ole ja puuduvad ka muud lepingulised tähtajale viitavad tunnused, paigutatakse riskipositsioon järelejäänud tähtaja klassi 10 aastat ja enam.

omavahendite nõuded positsiooniriski puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 326;

omavahendite nõuded spetsiifilise või üldriski puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 5. peatükile.

0–3 kuud: alla 90 päeva;

3 kuud – 1 aasta: 90 päeva või enam aga alla 365 päeva;

1–2 aastat: 365 päeva või enam aga alla 730 päeva;

2–3 aastat: 730 päeva või enam aga alla 1095 päeva;

3–5 aastat: 1095 päeva või enam aga alla 1825 päeva;

5–10 aastat: 1825 päeva või enam aga alla 3650 päeva;

10 aastat ja enam: 3650 päeva või enam.

8. VIIVISNÕUETEST TINGITUD KAHJUMI KATMINE (NPE LC)

8.

8.1.200.201.202.203.204.205.

ÜLDISED MÄRKUSED Viivisnõuetest tingitud kahjumi katmise vormidel esitatakse teave viivisnõuete kohta, et arvutada viivisnõuete jaoks minimaalne kahjumi kattevara nõue, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 47a, 47b ja 47c. Vorme on kolm. Viivisnõuetega seotud minimaalset kahjumi kattevara nõuet kohaldatakse i) 26. aprillil 2019 ja pärast seda tekkinud riskipositsioonidele, mis on muutunud viivituses olevaks, ning ii) enne 26. aprilli 2019 tekkinud riskipositsioonidele, mida on muudetud hiljem nii, et suurenes riskipositsiooni väärtus võlgniku suhtes (määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 469a), ja mis on muutunud viivituses olevaks. Finantsinstitutsioonid arvutavad viivisnõuetega seotud mahaarvamised määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punktide a ja b kohaselt (sh minimaalse kattevara nõude, ning eraldiste ja korrigeerimiste või mahaarvamiste kogusumma) iga konkreetse riskipositsiooni (mitte võlgniku või portfelli) kohta eraldi. Viivisnõuetega seotud mahaarvamiste arvutamiseks eristavad finantsinstitutsioonid positsiooni tagatud ja tagamata osa, järgides määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõiget 1. Selleks esitavad finantsinstitutsioonid riskipositsiooni väärtused ja minimaalsed kattevara nõuded viivisnõuete tagamata ja tagatud osa kohta eraldi. Kohaldatavate tegurite kaardistamiseks ja minimaalse kattevara nõuete arvutamiseks liigitavad finantsinstitutsioonid viivisnõuete tagatud osa krediidiriski kaitse liigi alusel järgmiselt (määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõige 3): i) tagatud kinnisasjaga või mis on eluasemelaen, mille jaoks on andnud garantii aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja (artikkel 201); ii) tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega või iii) ametliku ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustusega. Kui viivisnõue on tagatud mitme krediidiriski kaitsega, jagatakse selle positsiooni väärtus kaitse kvaliteedi alusel, alustades kõige paremast.

8.1.200.201. a)

Viivisnõuetega seotud mahaarvamiste arvutamine (C 35.01). See on ülevaatlik vorm, millel kajastatakse ebapiisava kattevara summat, mis arvutatakse viivisnõuete minimaalse kattevara kogunõuete ning juba tehtud eraldiste ja korrigeerimiste või mahaarvamiste kogusumma vahena. Vorm hõlmab nii viivisnõudeid, mille puhul ei ole saadud luba rakendada makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, ja makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõudeid.

b)

Viivisnõuetega seotud minimaalsed kattevara nõuded ja riskipositsiooni väärtused (v.a määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevad makseraskuste tõttu restruktureeritud riskipositsioonid) (C 35.02). Sellel vormil arvutatakse minimaalsete kattevara nõuete kogusumma nende viivisnõuete puhul, mis ei ole makseraskuste tõttu restruktureeritud, millele kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõiget 6, kus on sätestatud tegurid, mida selleks arvutamiseks riskipositsioonide väärtustele kohaldada, olenevalt sellest, kas positsioon on tagatud või tagamata ja kui kaua see on olnud makseviivituses.

c)

Makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuetega seotud minimaalsed kattevara nõuded ja riskipositsiooni väärtused, mis kuuluvad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalasse (C 35.03). Sellel vormil arvutatakse minimaalsete kattevara nõuete kogusumma määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevate restruktureeritud viivisnõuete puhul ning esitatakse tegurid, mida selle arvutamiseks riskipositsioonide väärtustele kohaldada, olenevalt sellest, kas positsioon on tagatud või tagamata ja kui kaua see on olnud makseviivituses.

8.2. C 35.01 – VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MAHAARVAMISTE ARVUTAMINE (NPE LC1)

8.2.

8.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg Juhised 0010–0100 Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg viitab viivisnõudeks liigitamise hetkest kuni aruandekuupäevani möödunud aastatele. Ostetud viivisnõuete puhul hakkab aeg jooksma sellest päevast, mil positsioon esimest korda viivisnõudeks liigitati, mitte selle ostmise päevast. Finantsinstitutsioonid esitavad andmed nende riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb asjaomasesse ajavahemikku, mis näitab viivisnõudeks liigitamisest möödunud aega aastates (makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete kohaldamisest olenemata). Ajavahemiku > X aasta(t), <= Y aasta(t) puhul esitavad finantsinstitutsioonid andmed riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb viivisnõudeks liigitamisele järgneva Y. aasta esimese ja viimase päeva vahele. 0110 Kokku Finantsinstitutsioonid esitavad veergude 0010–0100 kogusumma. Read Juhised 0010 Kohaldatav ebapiisava kattevara summa Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõige 1 Kohaldatava ebapiisava katte summa arvutamiseks lahutavad finantsinstitutsioonid viivisnõuete jaoks mõeldud minimaalse kattevara kogunõudest (rida 0020) eraldiste ja korrigeerimiste või mahaarvamiste kogusumma (ülempiiriga) (rida 0080). Kohaldatav ebapiisava katte summa (st viivisnõuete jaoks mõeldud minimaalse kattevara kogunõude puudujääk) peab olema null või sellest suurem. 0020 Viivisnõuete jaoks mõeldud kattevara miinimumnõue kokku Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkt a Viivisnõuete jaoks minimaalse kattevara kogunõude arvutamiseks liidavad finantsinstitutsioonid viivisnõuete tagamata ja tagatud osade minimaalse kattevara nõude (vastavalt read 0030 ja 0040). 0030 Viivisnõuete tagamata osa Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt i, artikli 47c lõige 2 ja artikli 47c lõige 6 finantsinstitutsioon esitab viivisnõuete tagamata osa minimaalse kattevara kogunõude (st riskipositsiooni tasandi arvutuste koondsumma). Veergudes esitatav summa peab võrduma vormi C 35.02 ja (kui asjakohane) C 35.03 vastavate veergude real 0020 esitatud summadega. 0040 Viivisnõuete tagatud osa Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt ii, artikli 47c lõige 3, artikli 47c lõige 4 ja artikli 47c lõige 6 Finantsinstitutsioonid esitavad viivisnõuete tagatud osa minimaalse kattevara kogunõude (st riskipositsiooni tasandi arvutuste koondsumma). Igas veerus esitatav summa peab võrduma vormi C 35.02 vastava veeru ridadel 0030–0050 ja (kui asjakohane) C 35.03 vastava veeru ridadel 0030–0040 esitatud summadega. 0050 Riskipositsiooni väärtus Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47 a lõige 2 Finantsinstitutsioonid esitavad viivisnõuete koguväärtuse (sh tagatud ja tagamata osad). See peab olema ridade 0060 ja 0070 summa. 0060 Viivisnõuete tagamata osa Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2 ja artikli 47c lõige 1 0070 Viivisnõuete tagatud osa Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2 ja artikli 47c lõige 1 0080 Eraldised ja korrigeerimised või mahaarvamised kokku (ülempiiriga) Finantsinstitutsioonid esitavad ridadel 0100–0150 loetletud kirjete summa, millele on kohaldatud ülempiiri, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punktis b. Ülempiiriga eraldiste ja korrigeerimise või mahaarvamiste maksimum on riskipositsiooni tasandi minimaalne kattevara nõue. Ülempiiriga summa arvutatakse iga riskipositsiooni jaoks eraldi ja selleks on kas asjaomase riskipositsiooni minimaalse kattevara nõue või sama riskipositsiooni eraldise ja korrigeerimiste või mahaarvamiste kogusumma, olenevalt sellest, kumb neist kahest on väiksem. 0090 Eraldised ja korrigeerimised või mahaarvamised kokku (ülempiirita) Finantsinstitutsioonid esitavad ridadel 0100–0150 loetletud kirjete summa, millele ei ole kohaldatud ülempiiri, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punktis b. Eraldised ja korrigeerimine või mahaarvamised (ülempiirita) ei piirdu riskipositsiooni tasandi minimaalse kattevara nõudega. 0100 Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt i 0110 Täiendavad väärtuse korrigeerimised Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt ii 0120 Muud omavahendite vähendamised Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt iii 0130 Sisereitingute meetodi kohane puudujääk Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt iv 0140 Ostuhinna ja võlgniku võlgnevuse vahe Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt v 0150 Summad, mille finantsinstitutsioon on riskipositsiooni viivituses olevaks liigitamisest alates maha kandnud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti b alapunkt vi

8.3. C 35.02 – VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (V.A MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVAD MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD RISKIPOSITSIOONID) (NPE LC2)

8.3.

8.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg Juhised 0010–0100 Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg Riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg viitab viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aastatele. Finantsinstitutsioonid esitavad andmed nende riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb asjaomasesse ajavahemikku, mis näitab viivisnõudeks liigitamisest möödunud aega aastates (makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete kohaldamisest olenemata). Ajavahemiku > X aasta(t), <= Y aasta(t) puhul esitavad finantsinstitutsioonid andmed riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb viivisnõudeks liigitamisele järgneva Y. aasta esimese ja viimase päeva vahele. 0110 Kokku Finantsinstitutsioonid esitavad veergude 0010–0100 kogusumma. Read Juhised 0010 Kattevara miinimumnõue kokku Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkt a Viivisnõuete jaoks minimaalse kattevara kogunõude arvutamiseks (v.a määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevad makseraskuste tõttu restruktureeritud riskipositsioonid) liidavad finantsinstitutsioonid viivisnõuete tagamata ja tagatud osade minimaalse kattevara nõude (vastavalt read 0020 ja 0030–0050). 0020 Viivisnõuete tagamata osa Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt i ja artikli 47c lõige 2 Minimaalse kattevara nõude arvutamiseks korrutatakse real 0070 esitatud riskipositsiooni koondväärtused igas veerus vastava teguriga. 0030 Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, d, f, h ja i Minimaalne kattevara nõue arvutamiseks korrutatakse real 0080 esitatud riskipositsiooni koondväärtused vastava teguriga igas veerus. 0040 Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, e ja g Minimaalne kattevara nõue arvutamiseks korrutatakse real 0090 esitatud riskipositsiooni koondväärtused vastava teguriga igas veerus. 0050 Viivisnõuete osa, mille jaoks on olemas ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustus Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõige 4 Minimaalne kattevara nõue arvutamiseks korrutatakse real 0100 esitatud riskipositsiooni koondväärtused vastava teguriga igas veerus. 0060 Riskipositsiooni väärtus Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47 a lõige 2 Rea 0060 arvutamiseks liidavad finantsinstitutsioonid viivisnõuete tagamata osa (rida 0070), kinnisasjadega tagatud viivisnõuete osa või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenude (rida 0080), muude otsese ja kaudse krediidiriski kaitsega tagatud osa (rida 0090) ning ametliku ekspordikrediidi agentuuri kindlustuse või garantiiga osa (rida 0100) kohta esitatud riskipositsiooni väärtused. 0070 Viivisnõuete tagamata osa Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2, artikli 47c lõige 1 ja artikli 47c lõige 2 Finantsinstitutsioonid esitavad viivisnõuete tagamata osa riskipositsiooni koguväärtuse riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisest möödunud aja alusel. 0080 Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2, artikli 47c lõige 1 ja artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, d, f, h ja i Finantsinstitutsioonid esitavad kinnisasjadega tagatud (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotis) või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenuga seotud (kõnealuse määruse artikkel 201) viivisnõuete osa koguväärtuse. 0090 Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2, artikli 47c lõige 1 ja artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, e ja g Finantsinstitutsioonid esitavad muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotis) tagatud viivisnõuete osa koguväärtuse. 0100 Viivisnõuete osa, mille jaoks on olemas ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustus Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2 ja artikli 47c lõige 4 Finantsinstitutsioonid esitavad ametliku ekspordikrediidi agentuuri garantii või kindlustusega või muu aktsepteeritava kaitseandja garantii või edasigarantiiga (määruse (EL) nr 575/2013 47c lõige 4) viivisnõude koguväärtuse.

8.4. C 35.03 – MÄÄRUSE (EL) Nr 575/2013 ARTIKLI 47C LÕIKE 6 KOHALDAMISALAS OLEVATE RESTRUKTUREERITUD VIIVISNÕUETEGA SEOTUD MINIMAALSED KATTEVARA NÕUDED JA RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSED (NPE LC3)

8.4.

8.4.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta Veerg Juhised 0010–0100 Viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg Riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aeg viitab viivisnõudeks liigitamise hetkest möödunud aastatele. Finantsinstitutsioonid esitavad andmed nende riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb asjaomasesse ajavahemikku, mis näitab viivisnõudeks liigitamisest möödunud aega aastates (makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete kohaldamisest olenemata). Ajavahemiku > X aasta(t), <= Y aasta(t) puhul esitavad finantsinstitutsioonid andmed riskipositsioonide kohta, mille aruandekuupäev jääb viivisnõudeks liigitamisele järgneva Y. aasta esimese ja viimase päeva vahele. 0110 Kokku Finantsinstitutsioonid esitavad veergude 0010–0100 kogusumma. Read Juhised 0010 Kattevara miinimumnõue kokku Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkt a ja artikli 47c lõige 6 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevate restruktureeritud viivisnõuete jaoks minimaalse kattevara nõude arvutamiseks liidavad finantsinstitutsioonid järgmised makseraskuste tõttu restruktureeritud riskipositsioonide osade minimaalse kattevara kogunõuded: tagamata osa (rida 0020), kinnisasjadega tagatud osa või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenude osa (rida (0030) ja muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega osa (rida 0040). 0020 Viivisnõuete tagamata osa Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt i, artikli 47c lõige 2 ja artikli 47c lõige 6 Finantsinstitutsioonid esitavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevate viivituses restruktureeritud riskipositsioonide tagamata osa minimaalse kattevara kogunõude (st riskipositsiooni tasandi arvutuste koondsumma). 0030 Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt ii, artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, d, f, h ja i ning artikli 47c lõige 6 Finantsinstitutsioonid esitavad minimaalse kattevara kogunõude viivituses restruktureeritud riskipositsioonide jaoks, mis on kinnisasjadega tagatud (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotis) või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud (kõnealuse määruse artikkel 201) ning mis on kõnealuse määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas (st riskipositsiooni tasandi arvutuste koondsumma). 0040 Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 1 punkti a alapunkt ii, artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, e ja g ning artikli 47c lõige 6 Finantsinstitutsioonid esitavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas olevate viivituses restruktureeritud riskipositsioonide otsese või kaudse krediidiriski kaitsega tagatud osa minimaalse kattevara kogunõude (st riskipositsiooni tasandi arvutuste koondsumma). 0050 Riskipositsiooni väärtus Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2 ja artikli 47c lõige 6 Riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks liidavad finantsinstitutsioonid järgmiste viivisnõuete osade väärtused: tagamata osa (rida 0060), kinnisasjadega tagatud osa või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenude osa (rida 0070) ning muude otsese ja (asjakohasel juhul) kaudse krediidiriski kaitsega tagatud osa (rida 0120). 0060 Viivisnõuete tagamata osa Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2, artikli 47c lõige 1, artikli 47c lõige 2 ja artikli 47c lõige 6 Finantsinstitutsioonid esitavad nende viivisnõuete tagamata osa koguväärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, makseraskuste tõttu restruktureeritud ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva teise aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal (> 1 aasta, <= 2 aastat). 0070 Viivisnõuete osa, mille tagatiseks on kinnisasjad, või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõige 2, artikli 47c lõige 1, artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, d, f, h ja i ning artikli 47c lõige 6 Finantsinstitutsioonid esitavad riskipositsiooni koguväärtuse makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuetel, mis on kinnisasjadega tagatud (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotis) või aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaenud (kõnealuse määruse artikkel 201) ning mis on kõnealuse määruse artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas. 0080 > 2 ja <= 3 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud kinnisvaraga või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaen ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva kolmanda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal. 0090 > 3 ja <= 4 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud kinnisvaraga või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaen ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva kolmanda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal. 0100 > 4 ja <= 5 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud kinnisvaraga või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaen ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal. 0110 > 5 ja <= 6 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, mis on tagatud kinnisvaraga või mis on aktsepteeritava kaitseandja garantiiga eluasemelaen ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva kuuenda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal. 0120 Viivisnõuete osa, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriskikaitsega Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõige 1, artikli 47c lõike 3 punktid a, b, c, e ja g ning artikli 47c lõige 6 Finantsinstitutsioonid esitavad makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuete sellise osa koguväärtuse, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega (määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotis) ja on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas. 0130 > 2 ja <= 3 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva kolmanda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal. 0140 > 3 ja <= 4 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal. 0150 > 4 ja <= 5 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva viienda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal. 0160 > 5 ja <= 6 aastat pärast viivisnõudeks liigitamist Finantsinstitutsioonid esitavad nende restruktureeritud viivisnõuete väärtuse, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47c lõike 6 kohaldamisalas, tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega ning mille esimene makseraskuste tõttu restruktureerimise meede võeti riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamisele järgneva kuuenda aasta esimese ja viimase päeva vahelisel ajal.

III LISA

XVI LISA

VARA KOORMATISTE ARUANDLUSVORMID F 32.01 — ARUANDVA FINANTSINSTITUTSIOONI VARAD (AE-ASS) F 32.02 — SAADUD TAGATISED (AE-COL) F 32.03 — EMITEERITUD JA VEEL TAGATISEKS ANDMATA OMA PANDIKIRJAD JA VÄÄRTPABERISTAMISED (AE-NPL) F 32.04 — KOORMATISE ALLIKAD (AE-SOU) F 33.00 — TÄHTAJA ANDMED (AE-MAT) F 34.00 — TINGIMUSLIKUD KOORMATISED (AE-CONT) A.B. F 35.00 — PANDIKIRJADE EMISSIOONID (AE-CB) F 36.01 — TÄIENDATUD ANDMED. I OSA (AE-ADV-1) F 36.02 -TÄIENDATUD ANDMED. II OSA (AE-ADV-2) z-telg Tagatiste kogumi tunnus (lahtine)

VARA KOORMATISTE VORMID Vormi number Vormi kood Vormi / vormide rühma nimi Lühinimi A OSA — KOORMATISTE ÜLEVAADE 32.1 F 32.01 ARUANDVA FINANTSINSTITUTSIOONI VARAD AE-ASS 32.2 F 32.02 SAADUD TAGATISED AE-COL 32.3 F 32.03 EMITEERITUD JA VEEL TAGATISEKS ANDMATA OMA PANDIKIRJAD JA VÄÄRTPABERISTAMISED AE-NPL 32.4 F 32.04 KOORMATISE ALLIKAD AE-SOU B OSA — TÄHTAJA ANDMED 33 F 33.00 TÄHTAJA ANDMED AE-MAT C OSA — TINGIMUSLIKUD KOORMATISED 34 F 34.00 TINGIMUSLIKUD KOORMATISED AE-CONT D OSA — PANDIKIRJAD 35 F 35.00 PANDIKIRJADE EMISSIOONID AE-CB E OSA — TÄIENDAVAD ANDMED 36.1 F 36.01 TÄIENDATUD ANDMED. I OSA AE-ADV1 36.2 F 36.02 TÄIENDATUD ANDMED. II OSA AE-ADV2 Koormatud varade bilansiline väärtus Koormatud varade õiglane väärtus Koormamata varade bilansiline väärtus Koormamata varade õiglane väärtus millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul millest EHQLA ja HQLA millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul millest EHQLA ja HQLA 0010 0020 0030 0035 0040 0050 0055 0060 0070 0080 0085 0090 0100 0105 0010 Aruandva finantsinstitutsiooni varad 0015 millest: kvalifitseeruvad usaldusvarad 0020 Nõudelaenud 0030 Omakapitaliinstrumendid 0040 Võlaväärtpaberid 0050 millest: pandikirjad 0060 millest: väärtpaberistamised 0070 millest: valitsemissektori emiteeritud 0080 millest: finantssektori äriühingute emiteeritud 0090 millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud 0100 Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud 0110 millest: kinnisvaraga tagatud laenud 0120 Muud varad Saadud koormatud tagatise või emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus Koormamata Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite nimiväärtus, mis on koormamiseks kättesaamatud millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul millest EHQLA ja HQLA 0010 0020 0030 0035 0040 0050 0060 0065 0070 0130 Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis 0140 Nõudelaenud 0150 Omakapitaliinstrumendid 0160 Võlaväärtpaberid 0170 millest: pandikirjad 0180 millest: väärtpaberistamised 0190 millest: valitsemissektori emiteeritud 0200 millest: finantssektori äriühingute emiteeritud 0210 millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud 0220 Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud 0230 Muu saadud tagatis 0240 Muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised 0245 Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised 0250 KOGUVARAD, SAADUD TAGATIS JA EMITEERITUD OMA VÕLAVÄÄRTPABERID Koormamata Alusvarakogumi bilansiline väärtus Selliste emiteeritud võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad Selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite nimiväärtus, mis on koormamiseks kättesaamatud millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA 0010 0020 0030 0035 0040 0010 Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised 0020 Säilitatud emiteeritud pandikirjad 0030 Säilitatud emiteeritud väärtpaberistamised 0040 Kõrgema nõudeõiguse järguga 0050 Mezzanine väärtpaberistamise seeriad 0060 Esimese järjekoha kahju Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid Varad, saadud tagatis ja muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui koormatud pandikirjad ja väärtpaberistamised millest: konsolideerimisgrupi muudelt üksustelt millest: saadud uuesti kasutatud tagatis millest: koormatud oma võlaväärtpaberid 0010 0020 0030 0040 0050 0010 Valitud finantskohustuste bilansiline väärtus 0020 Tuletisinstrumendid 0030 millest: börsivälised 0040 Hoiused 0050 Repolepingud 0060 millest: tehingud keskpankadega 0070 Muud tagatud hoiused kui repolepingud 0080 millest: tehingud keskpankadega 0090 Emiteeritud võlaväärtpaberid 0100 millest: emiteeritud pandikirjad 0110 millest: emiteeritud väärtpaberistamised 0120 Muud koormatise allikad 0130 Aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus 0140 Saadud finantsgarantiide nimiväärtus 0150 Mitterahalise tagatisega laenuks võetud väärtpaberite õiglane väärtus 0160 Muu 0170 KOORMATISE ALLIKAD KOKKU Ei märgita konsolideeritud alusel kajastatavas vormis. Ei märgita ühelgi juhul. Kohustuste järelejäänud tähtaeg Lahtine tähtaeg Üleöö > 1 päev <= 1 nädal > 1 nädal <= 2 nädalat > 2 nädalat <= 1 kuu > 1 kuu <= 3 kuud > 3 kuud <= 6 kuud > 6 kuud <= 1 aasta > 1 aasta <= 2 aastat > 2 aastat <= 3 aastat 3 aastat <= 5 aastat 5 aastat <= 10 aastat > 10 aastat 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0010 Koormatud varad 0020 Saadud uuesti kasutatud tagatis (saamise pool) 0030 Saadud uuesti kasutatud tagatis (uuestikasutamise pool) Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid Tingimuslikud koormatised Koormatud varade õiglase väärtuse vähenemine 30 % Oluliste valuutade 10 % nõrgenemise netomõju Koormatud varade täiendav summa Koormatud varade täiendav summa Oluline valuuta 1 Oluline valuuta 2 … Oluline valuuta n 0010 0020 0030 0040 … … 0010 Valitud finantskohustuste bilansiline väärtus 0020 Tuletisinstrumendid 0030 millest: börsivälised 0040 Hoiused 0050 Repolepingud 0060 millest: tehingud keskpankadega 0070 Muud tagatud hoiused kui repolepingud 0080 millest: tehingud keskpankadega 0090 Emiteeritud võlaväärtpaberid 0100 millest: emiteeritud pandikirjad 0110 millest: emiteeritud väärtpaberistamised 0120 Muud koormatise allikad 0170 KOORMATISE ALLIKAD KOKKU Vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 nõuetele Pandikirjadega seotud kohustused Tagatiste kogum Aruandekuupäev + 6 kuud + 12 kuud + 2 aastat + 5 aastat + 10 aastat Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on negatiivne netoturuväärtus Pandikirja välisreiting Aruandekuupäev + 6 kuud + 12 kuud + 2 aastat + 5 aastat + 10 aastat Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on positiivne netoturuväärtus Tagatise miinimumnõudeid ületav tagatiste kogumi summa [JAH/EI] Kui JAH, märkida tagatiste kogumi peamine varaklass Tulenevalt asjaomasest pandikirjade suhtes kohaldatavast õiguslikust korrast tulenevalt reitinguagentuuri metoodikast, et säilitada olemasolev pandikirjade välisreiting Aruandekuupäev Reitinguagentuur 1 Krediidireiting 1 Reitinguagentuur 2 Krediidireiting 2 Reitinguagentuur 3 Krediidireiting 3 Aruandekuupäev Reitinguagentuur 1 Reitinguagentuur 2 Reitinguagentuur 3 0010 0012 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0190 0200 0210 0220 0230 0240 0250 0010 Nimiväärtus 0020 Nüüdisväärtus (vahetustehing) / Turuväärtus 0030 Varapõhine väärtus 0040 Bilansiline väärtus Koormatise allikad Varad/Kohustused Tagatise liik — Liigitamine varaliigi lõikes Kokku Nõudelaenud Omakapitaliinstrumendid Võlaväärtpaberid Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud Muu varad Kokku millest: pandikirjad millest: väärtpaberistamised millest: valitsemissektori emiteeritud millest: finantssektori äriühingute emiteeritud millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud Keskpangad ja valitsemissektor Finantssektori äriühingud Finantssektorivälised äriühingud Kodumajapidamised millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud millest: kinnisvaraga tagatud laenud millest: kinnisvaraga tagatud laenud 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0010 Keskpanga poolne rahastamine (igat liiki, sealhulgas repotehingud) Koormatud varad 0020 Sobitatud kohustused 0030 Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid Koormatud varad 0040 Sobitatud kohustused 0050 Börsivälised tuletisinstrumendid Koormatud varad 0060 Sobitatud kohustused 0070 Repolepingud Koormatud varad 0080 Sobitatud kohustused 0090 Muud tagatud hoiused kui repolepingud Koormatud varad 0100 Sobitatud kohustused 0110 Emiteeritud pandikirjad Koormatud varad 0120 Sobitatud kohustused 0130 Emiteeritud väärtpaberistamised Koormatud varad 0140 Sobitatud kohustused 0150 Muud emiteeritud võlaväärpaberid kui pandikirjad ja väärtpaberistamised Koormatud varad 0160 Sobitatud kohustused 0170 Muud koormatise allikad Koormatud varad 0180 Tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid 0190 Koormatud varad kokku 0200 aktsepteeritakse keskpankade puhul 0210 Koormamata varad kokku 0220 aktsepteeritakse keskpankade puhul 0230 Koormatud + koormamata varad Koormatise allikad Varad/Kohustused Tagatise liik — Liigitamine varaliigi lõikes Kokku Nõudelaenud Omakapitaliinstrumendid Võlaväärtpaberid Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud Muu saadud tagatis Muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised Kokku millest: pandikirjad millest: väärtpaberistamised millest: valitsemissektori emiteeritud millest: finantssektori äriühingute emiteeritud millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud Keskpangad ja valitsemissektor Finantssektori äriühingud Finantssektorivälised äriühingud Kodumajapidamised millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud millest: kinnisvaraga tagatud laenud millest: kinnisvaraga tagatud laenud 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0190 0010 Keskpanga poolne rahastamine (igat liiki, sealhulgas repotehingud) Saadud koormatud tagatis 0020 Sobitatud kohustused 0030 Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid Saadud koormatud tagatis 0040 Sobitatud kohustused 0050 Börsivälised tuletisinstrumendid Saadud koormatud tagatis 0060 Sobitatud kohustused 0070 Repolepingud Saadud koormatud tagatis 0080 Sobitatud kohustused 0090 Muud tagatud hoiused kui repolepingud Saadud koormatud tagatis 0100 Sobitatud kohustused 0110 Emiteeritud pandikirjad Saadud koormatud tagatis 0120 Sobitatud kohustused 0130 Emiteeritud väärtpaberistamised Saadud koormatud tagatis 0140 Sobitatud kohustused 0150 Muud emiteeritud võlaväärpaberid kui pandikirjad ja väärtpaberistamised Saadud koormatud tagatis 0160 Sobitatud kohustused 0170 Muud koormatise allikad Saadud koormatud tagatis 0180 Tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid 0190 Saadud koormatud tagatis kokku 0200 aktsepteeritakse keskpankade puhul 0210 Saadud koormamata tagatis kokku 0220 aktsepteeritakse keskpankade puhul 0230 Saadud koormatud + koormamata tagatis kokku Ei märgita konsolideeritud alusel kajastatavas vormis. Ei märgita ühelgi juhul.

IV LISA

XVII LISA VARA KOORMATISTE ARUANDLUSE JUHISED

ÜLDISED JUHISED

1. STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED

1.

1.1.1.2. Struktuur Raamistik koosneb viiest vormide kogumist, mis sisaldavad kokku üheksat vormi järgmiselt. Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele ja täiendav üksikasjalik teave aruandluse üldisemate aspektide kohta.

1.1.1. a)

A osa: Koormatiste ülevaade:

vorm AE-ASS. Aruandva finantsinstitutsiooni varad

vorm AE-COL. Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis

vorm AE-NPL. Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised

vorm AE-SOU. Koormatise allikad

b)

B osa: Tähtaja andmed:

vorm AE-MAT. Tähtaja andmed

c)

C osa: Tingimuslikud koormatised:

vorm AE-CONT. Tingimuslikud koormatised

d)

D osa: Pandikirjad:

vorm AE-CB. Pandikirjade emissioonid

e)

E osa: Täiendavad andmed:

vorm AE-ADV-1. Aruandva finantsinstitutsiooni varade täiendatud vorm

vorm AE-ADV-2. Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatise täiendatud vorm

1.2.3.4. Raamatupidamisstandard Finantsinstitutsioonid kajastavad bilansilist väärtust sellise raamatupidamistava kohaselt, mida nad kasutavad finantsteabe esitamiseks vastavalt artiklitele 11 ja 12. Finantsinstitutsioonid, kes ei pea finantsteavet esitama, kohaldavad oma vastavat raamatupidamistava. Vormis AE-SOU kajastavad finantsinstitutsioonid üldjuhul bilansilisi väärtusi koos raamatupidamisliku tasaarvestusega (selle olemasolul) kooskõlas varade ja tagatiste koormatise brutosumma kohta esitatava aruandlusega. Käesoleva lisa kohaldamisel osutavad lühendid IAS ja IFRS määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 2 määratletud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele. Finantsinstitutsioonide jaoks, kes esitavad finantsteabe IFRS standardite kohaselt, on sisestatud viited asjakohastele IFRS standarditele.

1.3.5.6. Nummerdamise põhimõtted Vormi veergude, ridade ja lahtrite tähistamiseks on käesolevas juhendis kasutatud järgmist üldist märget: {Vorm; Rida; Veerg}. Tärni kasutatakse selle väljendamiseks, et valideerimisele kuulub terve rida või veerg. Näiteks {AE-ASS; *; 2} osutab vormi AE-ASS veeru 2 kõigi ridade andmepunktidele. Kui valideerimine on vormisisene, kasutatakse asjaomase vormi andmepunktidele osutamiseks järgmist märget: {Rida; Veerg}.

1.4.7. Märgi põhimõtted XVI lisa vormides järgitakse V lisa 1. osa punktides 9 ja 10 kirjeldatud märgipõhimõtteid.

1.5.8. Kohaldamise tase Vara koormatiste aruandluse kohaldamise puhul järgitakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaseid omavahendite aruandlusnõudeid. Seega ei pea finantsinstitutsioonid, kelle suhtes ei kohaldata usaldatavusnõudeid vastavalt kõnealuse nõuete määruse artiklile 7, esitama teavet vara koormatiste kohta.

1.6.9.10. Proportsionaalsus Käesoleva määruse artikli 19 lõike 3 punkti c kohaldamisel arvutatakse vara koormatise tase järgmiselt: [välja jäetud]

Koormatud varade ja tagatise bilansiline väärtus = {AE-ASS;0010;0010}– {AE-ASS;0015;0010} + {AE-COL;0130;0010};

Koguvarad ja -tagatis = {AE-ASS;0010;0010} + {AE-ASS;0010;0060}– {AE-ASS;0015;0010} + {AE-COL;0130;0010}+{AE-COL;0130;0040};

Vara koormatuse määr = (koormatud varade ja tagatise bilansiline väärtus)/(koguvarad ja -tagatis).

1.7.11. Koormatise määratlus Käesoleva lisa ja XVI lisa kohaldamisel käsitatakse vara koormatuna, kui see on antud tagatiseks või kui selle suhtes kehtib mis tahes kokkulepe tagada mis tahes tehingut, millest ei saa vara vabalt välja võtta, või parandada sellise tehingu krediidikvaliteeti. Oluline on märkida, et tagatiseks antud varasid, mille suhtes kohaldatakse mis tahes väljavõtmise piiranguid, nt varad, mille väljavõtmiseks või teiste varadega asendamiseks on vaja eelnevat nõusolekut, tuleb käsitada koormatuna. Määratlus ei põhine sõnaselgel õiguslikul määratlusel nagu omandiõiguse üleminek, vaid pigem majanduslikel põhimõtetel, kuna õigusraamistikud võivad riikide lõikes erineda. Määratlus on siiski tihedalt seotud lepingutingimustega. Euroopa Pangandusjärelevalve kohaselt kuuluvad kõnealuse määratluse alla järgmised lepingute liigid (mittetäielik loetelu):

tagatud rahastamistehingud, sealhulgas repolepingud ja -tehingud, väärtpaberite laenuks andmise tehingud ja muud laadi tagatud laenuandmistehingud;

eri tagatistehingud, nt tuletisinstrumentide turuväärtuse põhjal antud tagatis;

tagatisega finantsgarantiid. Kui garantii kasutamata osa puhul ei kohaldata tagatise väljavõtmise piiranguid (nt eelnev nõusolek), tuleb jaotada ainult kasutatud summa (proportsionaalne jaotus);

kliiringsüsteemidele, kesksetele vastaspooltele ja muudele taristuettevõtjatele teenustele juurdepääsu tingimusena antud tagatis. See hõlmab tagatisfonde ja alustamise tagatisi;

keskpankade vahendeid. Eelnevalt keskpankadesse paigutatud varasid ei käsitata koormatuna, välja arvatud juhul, kui keskpank ei luba mis tahes paigutatud vara eelneva nõusolekuta välja võtta. Kasutamata finantsgarantiide puhul jaotatakse kasutamata osa (st keskpanga nõutavat miinimumi ületav summa) proportsionaalselt keskpanka paigutatud varade vahel;

väärtpaberistamise struktuuride alusvara, kui finantsvarade kajastamist finantsinstitutsiooni finantsvaradena ei ole lõpetatud. Koormatud varana ei võeta arvesse aluseks olevaid säilitatud väärtpabereid, välja arvatud juhul, kui kõnealused väärtpaberid on tehingu tagamiseks panditud või tagatiseks antud;

pandikirjade emiteerimiseks kasutatud tagatiste kogumi varad. Pandikirjade aluseks olevaid varasid käsitatakse koormatuna, välja arvatud teatavatel juhtudel, kui finantsinstitutsioon hoiab vastavaid pandikirju (oma emiteeritud võlakirjad);

üldpõhimõttena ei käsitata koormatuna varasid, mis on paigutatud vahenditesse, mida ei kasutata, ja mida saab vabalt välja võtta.

VORMIDE TÄITMISE JUHISED

2.12.13. A OSA: KOORMATISTE ÜLEVAADE Koormatiste ülevaate vormides esitatakse eraldi varad, mida kasutatakse rahastamise või tagatise vajaduste toetamiseks bilansipäeva seisuga (koormatis teataval ajahetkel), ja võimalike rahastamisvajaduste katmiseks kättesaadavad varad. Ülevaate vormis esitatakse aruandva finantsinstitutsiooni koormatud ja koormamata varad tabelina toodete lõikes. Sama jaotust kohaldatakse saadud tagatiste ja muude emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui pandikirjad ja väärtpaberistamised suhtes.

2.12.13.

2.1. Vorm: AE-ASS. Aruandva finantsinstitutsiooni varad

2.1.

2.1.1.14. Üldised märkused Selles punktis esitatakse peamisi tehingute liike käsitlevad juhised, mida tuleb AE vormide täitmisel arvesse võtta. Kõigi tehingute puhul, mis suurendavad finantsinstitutsiooni koormatise taset, on kaks aspekti, mida kajastatakse sõltumatult kõigis AE vormides. Selliseid tehinguid kajastatakse nii koormatise allikana kui ka koormatud vara või tagatisena. Järgmistes näidetes kirjeldatakse, kuidas kajastada eri liiki tehinguid käesolevas osas, kuid samu eeskirju kohaldatakse ka muude AE vormide puhul.

2.1.1.14. a)

Tagatud hoius Tagatud hoiust kajastatakse järgmiselt:

i)

hoiuse bilansilist väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r0070; c0010};

ii)

kui tagatis on aruandva finantsinstitutsiooni vara: kajastatakse selle bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c0010} ja {AE-SOU; r0070; c0030}; kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-ASS; *; c0040};

iii)

kui aruandev finantsinstitutsioon on tagatise saanud, kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-COL; *; c0010}, {AE-SOU; r0070; c0030} ja {AE-SOU; r0070; c0040}.

b)

Repolepingud/sobitatud repolepingud Repolepinguid kajastatakse järgmiselt:

i)

repolepingu bilansilist väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r0050; c0010};

ii)

repolepingu tagatist kajastatakse järgmiselt:

kui tagatis on aruandva finantsinstitutsiooni vara: kajastatakse selle bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c0010} ja {AE-SOU; r0050; c0030}; kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-ASS; *; c0040};

kui aruandev finantsinstitutsioon on tagatise saanud varasema pöördrepolepingu kaudu (sobitatud repoleping), kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-COL; *; c0010}, {AE-SOU; r0050; c0030} ja{AE-SOU; r0050; c0040}.

c)

Keskpankadepoolne rahastamine Kuna keskpankadepoolne tagatisega rahastamine on tagatud hoiuse või repotehingu erijuhtum, mille puhul on vastaspool keskpank, kohaldatakse punkti 14 alapunktides a ja b esitatud eeskirju. Tehingute puhul, kus ei ole võimalik kindlaks teha iga tehingu konkreetset tagatist, kuna tagatis on kogumisse koondatud, tuleb tagatis jaotada proportsionaalselt tagatise kogumi ülesehituse alusel. Eelnevalt keskpankadesse paigutatud varasid ei käsitata koormatud varadena, välja arvatud juhul, kui keskpank ei luba mis tahes paigutatud vara eelneva nõusolekuta välja võtta. Kasutamata finantsgarantiide puhul jaotatakse kasutamata osa (st keskpanga nõutavat miinimumi ületav summa) proportsionaalselt keskpanka paigutatud varade vahel.

d)

Väärtpaberite laenuks andmine Väärtpaberite rahalise tagatisega laenuks andmise puhul kohaldatakse repolepingute/sobitatud repolepingute puhul kohaldatavaid eeskirju. Väärtpaberite rahalise tagatiseta laenuks andmist kajastatakse järgmiselt:

i)

laenuks võetud väärtpaberite õiglast väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r0150; c0010}. Kui laenuandja ei saa laenuks antud väärtpaberite eest mingeid väärtpabereid, kuid saab selle asemel tasu, märgitakse {AE-SOU; r0150; c0010} nullina;

ii)

kui tagatisena laenuks antud väärtpaberid on aruandva finantsinstitutsiooni vara: kajastatakse nende bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c0010} ja {AE-SOU; r0150; c0030}; kajastatakse nende õiglast väärtust {AE-ASS; *; c0040};

iii)

kui aruandev finantsinstitutsioon on saanud tagatisena laenuks antud väärtpabereid, kajastatakse nende õiglast väärtust {AE-COL; *; c0010}, {AE-SOU; r0150; c0030} ja {AE-SOU; r0150; c0040}.

e)

Tuletisinstrumendid (kohustused) Tagatud tuletisinstrumente, mille õiglane väärtus on negatiivne, kajastatakse järgmiselt:

i)

tuletisinstrumendi bilansilist väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r0020; c0010};

ii)

tagatist (positsiooni avamiseks nõutav alustamise tagatis ning tuletisinstrumentide turuväärtuse põhjal antud mis tahes tagatis) kajastatakse järgmiselt:

kui see on aruandva finantsinstitutsiooni vara: kajastatakse selle bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c0010} ja {AE-SOU; r0020; c0030}; kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-ASS; *; c0040};

kui see on aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-COL; *; c0010}, {AE-SOU; r0020; c0030} ja {AE-SOU; r0020; c0040}.

f)

Pandikirjad Vara koormatiste aruandluse puhul käsitatakse pandikirjadena direktiivi 2009/65/EL artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud instrumente, olenemata sellest, kas kõnealused instrumendid on väärtpaberi õiguslikus vormis või mitte. Pandikirjade suhtes ei kohaldata erieeskirju, kui aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud väärtpaberite osa ei säilitata. Emiteeritud väärtpaberite osa säilitamise korral ja topelt arvessevõtmise vältimiseks kohaldatakse järgmist käsitlust: Järgmises tabelis näidatakse, kuidas kajastada 100 euro väärtuses emiteeritud pandikirju, millest 15 % on säilitatud, kuid mitte tagatiseks antud, ja 10 % on säilitatud ja tagatiseks antud keskpangaga tehtud 11 euro suuruse repotehingu raames, kui tagatiste kogum hõlmab tagamata laene, mille bilansiline väärtus on 150 eurot. KOORMATISE ALLIKAD Liik Summa Lahtrid Koormatud laenud Lahtrid Pandikirjad 75 % (100) = 75 {AE-Sources, r110, c010} 75 % (150) = 112.5 {AE-Assets, r100, c010} {AE-Sources, r110, c030} Keskpankadepoolne rahastamine 11 {AE-Sources, r060, c010} 10 % (150) = 15 {AE-Assets, r100, c010} {AE-Sources, r060, c030} MITTEKOORMATIS Liik Summa Lahtrid Koormatud laenud Lahtrid Säilitatud oma pandikirjad 15 % (100) = 15 {AE-Not pledged, r010, c040} 15 % (150) = 22.5 {AE-Assets, r100, c060} {AE-Not pledged, r020, c010}

i)

kui oma pandikirju ei ole tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud väärtpabereid, mida ei ole veel tagatiseks antud, vormis AE-ASS koormamata varadena. Täiendav teave säilitatud pandikirjade kohta, mida ei ole veel tagatiseks antud (alusvara, koormamiseks kättesaadavate pandikirjade õiglane väärtus ja aktsepteeritavus ning koormamiseks kättesaamatute pandikirjade nimiväärtus), esitatakse vormis AE-NPL;

ii)

kui oma pandikirjad on tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud ja tagatiseks antud väärtpabereid, vormis AE-ASS koormatud varadena.

g)

Väärtpaberistamised Väärtpaberistamised on aruandva finantsinstitutsiooni hoitavad võlaväärtpaberid, mis tulenevad väärtpaberistamise tehingust nõuete määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 61 tähenduses. Bilansis kajastavate väärtpaberistamiste (väärtpaberistamised, mille kajastamist ei ole lõpetatud) suhtes kohaldatakse pandikirjade suhtes kohaldatavaid eeskirju. Väärtpaberistamiste puhul, mille kajastamine bilansis on lõpetatud, puudub koormatis juhul, kui finantsinstitutsioon hoiab teatavat osa väärtpaberitest. Kõnealuseid väärtpabereid kajastatakse aruandva finantsinstitutsiooni kauplemisportfellis või selle väliselt nagu mis tahes muid kolmanda isiku emiteeritud väärtpabereid.

2.1.2. Juhised konkreetsete ridade kohta Read Viited õigussätetele ja juhised 0010 0015 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120

2.1.2. Aruandva finantsinstitutsiooni varad

IAS 1.9 (a), rakendusjuhised (IG) 6 Aruandva finantsinstitutsiooni bilansis kajastatavad koguvarad.

millest: kvalifitseeruvad usaldusvarad

Usaldusvarad, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a)

neid kajastatakse finantsinstitutsiooni bilansis riiklike üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt vastavalt direktiivi 86/635/EMÜ artiklile 10;

b)

need vastavad rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis (IFRS) 9 sätestatud kajastamata jätmise kriteeriumidele, mida kohaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002;

c)

need vastavad IFRS 10 sätestatud konsolideerimata jätmise kriteeriumidele, mida kohaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002, kui see on asjakohane.

Nõudelaenud

IAS 1.54 (i) Finantsinstitutsioonid kajastavad keskpankade ning muude finantsinstitutsioonide vastu olevaid rahalisi nõudeid. Sularaha, mis hõlmab hoitavaid siseriiklikke ja välismaised ringluses olevaid pangatähti ja münte, mida üldiselt kasutatakse maksete tegemiseks, kajastatakse real muud varad.

Omakapitaliinstrumendid

Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavad omakapitaliinstrumendid, nagu on määratletud standardis IAS 32.1.

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31. Finantsinstitutsioonid kajastavad aruandva finantsinstitutsiooni hoitavaid võlainstrumente, mis on emiteeritud väärtpaberitena ning ei ole määruse (EL) 2021/379 kohaselt laenud.

millest: pandikirjad

Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavad võlaväärtpaberid, mis on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud võlakirjad.

millest: väärtpaberistamised

Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavad võlaväärtpaberid, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 61 määratletud väärtpaberistamised.

millest: valitsemissektori emiteeritud

Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavad võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud valitsemissektor.

millest: finantssektori äriühingute emiteeritud

Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavad võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud V lisa 1. osa punkti 42 alapunktides c ja d määratletud finantssektori äriühingud.

millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud

Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavad võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis e määratletud finantssektorivälised äriühingud.

Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud

Laenud ja ettemaksed, mis on võlainstrumendid, v.a aruandvate finantsinstitutsioonide hoitavad väärtpaberid; muud kui nõudmiseni saldod.

millest: kinnisvaraga tagatud laenud

Muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on vastavalt V lisa 2. osa punktile 86 kinnisvaraga tagatud.

Muud varad

Aruandva finantsinstitutsiooni bilansis kajastatud varad, mida ei ole kajastatud ridadel 0020–0040 ja 0100 ning mis erinevad oma võlaväärtpaberitest ja oma võlaomakapitaliinstrumentidest, mille kajastamist bilansis ei või lõpetada finantsinstitutsioon, kes ei kohalda IFRSi. Sel juhul kajastatakse oma võlainstrumente vormi AE-COL real 0240 ning oma omakapitaliinstrumendid jäetakse vara koormatiste aruandlusest välja.

2.1.3. Juhised konkreetsete veergude kohta Veerg Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 0030 0035 0040 0050 0055 0060 0070 0080 0085 0090 0100 0105

2.1.3. Koormatud varade bilansiline väärtus

Finantsinstitutsioonid kajastavad oma selliste varade bilansilist väärtust, mis on koormatud vastavalt käesoleva lisa punktis 11 osutatud vara koormatise määratlusele. Bilansiline väärtus (IFRSi kohaselt bilansiline (jääk)maksumus) on summa, mis kajastatakse bilansi aktiva poolel.

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste koormatud varade bilansiline väärtus, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste koormatud varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs. Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA

Selliste koormatud varade bilansiline väärtus, mida tinglikult aktsepteeritakse äärmiselt kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadena (EHQLA) ja kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadena (HQLA). Käesoleva määruse kohaldamisel on tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA sellised varad, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 ning mis vastaksid kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, kui neid ei käsitataks koormatud varadena vastavalt käesolevale lisale. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA peavad vastama ka delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA bilansiline väärtus on bilansiline väärtus enne kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.

Koormatud varade õiglane väärtus

IFRS 13 ning direktiivi 2013/34/EL artikkel 8 finantsinstitutsioonide puhul, kes ei kohalda IFRSi. Finantsinstitutsioonid kajastavad oma selliste võlaväärtpaberite õiglast väärtust, mis on koormatud vastavalt käesoleva lisa punktis 11 osutatud vara koormatise määratlusele. Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks (vt IFRS 13 Õiglase väärtuse mõõtmine).

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste koormatud võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs. Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA

Selliste koormatud varade õiglane väärtus, mida tinglikult aktsepteeritakse EHQLAna ja HQLAna. Käesoleva määruse kohaldamisel on tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA sellised varad, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 ning mis vastaksid kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, kui neid ei käsitataks koormatud varadena vastavalt käesolevale lisale. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA peavad vastama ka delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.

Koormamata varade bilansiline väärtus

Finantsinstitutsioonid kajastavad oma selliste varade bilansilist väärtust, mis on koormamata vastavalt käesoleva lisa punktis 11 osutatud vara koormatise määratlusele. Bilansiline väärtus on summa, mida kajastatakse bilansi aktiva poolel.

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste koormamata varade bilansiline väärtus, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste koormamata varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs. Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

millest EHQLA ja HQLA

Selliste koormamata EHQLAde ja HQLAde bilansiline väärtus, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 ning mis vastavad kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, samuti kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. EHQLA ja HQLA bilansiline väärtus on bilansiline väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.

Koormamata varade õiglane väärtus

IFRS 13 ning direktiivi 2013/34/EL artikkel 8 finantsinstitutsioonide puhul, kes ei kohalda IFRSi. Finantsinstitutsioonid kajastavad oma selliste võlaväärtpaberite õiglast väärtust, mis on koormamata vastavalt käesoleva lisa punktis 11 osutatud vara koormatise määratlusele. Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks (vt IFRS 13 Õiglase väärtuse mõõtmine).

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

Aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste koormamata võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs. Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

millest EHQLA ja HQLA

Selliste koormamata EHQLAde ja HQLAde õiglane väärtus, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 ning mis vastavad kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, samuti kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. EHQLA ja HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.

2.2. Vorm: AE-COL. Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis

2.2.

2.2.1.15.16.17.

Üldised märkused Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatise ja muude emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised puhul, jagatakse kategooria koormamata varad kaheks – koormamiseks kättesaadavad või koormamiseks potentsiaalselt aktsepteeritavad varad ning koormamiseks kättesaamatud varad. Varad on koormamiseks kättesaamatud, kui need on saadud tagatisena ning aruandev finantsinstitutsioon ei tohi neid müüa ega uuesti tagatiseks anda, välja arvatud tagatise omaniku makseviivituse korral. Muud emiteeritud oma võlaväärtpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised on koormamiseks kättesaamatud, kui emissiooni tingimustes on mis tahes piirangud hoitavate väärtpaberite müümiseks või uuesti tagatiseks andmiseks. Vara koormatiste aruandluse puhul kajastatakse tasu eest ilma rahalist või mitterahalist tagatist andmata laenuks võetud väärtpabereid saadud tagatisena.

2.2.2. Juhised konkreetsete ridade kohta Read Viited õigussätetele ja juhised 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0190 0200 0210 0220 0230 0240 0245 0250

2.2.2. Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis

Kõik aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatise klassid

Nõudelaenud

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab nõudelaenusid. Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0020.

Omakapitaliinstrumendid

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab omakapitaliinstrumente. Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0030.

Võlaväärtpaberid

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab võlaväärtpabereid. Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0040.

millest: pandikirjad

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab pandikirju. Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0050.

millest: väärtpaberistamised

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab väärtpaberistamisi. Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0060.

millest: valitsemissektori emiteeritud

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab valitsemissektori emiteeritud võlaväärtpabereid. Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0070.

millest: finantssektori äriühingute emiteeritud

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab finantssektori äriühingute emiteeritud võlaväärtpabereid. Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0080.

millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud võlaväärtpabereid. Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0090.

Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab muid laene ja ettemakseid kui nõudelaenud. Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0100.

Muu saadud tagatis

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis hõlmab muid varasid. Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 0120.

Muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised

Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis ei ole emiteeritud oma pandikirjad ega emiteeritud oma väärtpaberistamised. Kuna emiteeritud säilitatud või tagasiostetud oma võlaväärtpaberid vastavalt standardile IAS 39.42 vähendavad seotud finantskohustusi, ei arvata kõnealuseid väärtpabereid aruandva finantsinstitutsiooni varade kategooria alla (vormi AE-ASS rida 0010). Oma võlaväärtpaberid, mille kajastamist bilansis ei või lõpetada finantsinstitutsioon, kes ei kohalda IFRSi, kajastatakse selles reas. Emiteeritud oma pandikirju ega emiteeritud oma väärtpaberistamisi ei kajastata selle kategooria all, kuna neil juhtudel kohaldatakse topelt arvessevõtmise vältimiseks erinevaid eeskirju.

a)

Kui oma võlaväärtpaberid on tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi/alusvara summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud ja tagatiseks antud väärtpabereid, vormis AE-ASS koormatud varadena.

b)

Kui oma võlaväärtpaberid ei ole veel tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi/alusvara summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud väärtpabereid, mida ei ole veel tagatiseks antud, vormis AE-ASS koormamata varadena. Täiendav teave kõnealust teist liiki oma võlaväärtpaberite kohta, mida ei ole veel tagatiseks antud (alusvara, koormamiseks kättesaadavate väärtpaberite õiglane väärtus ja aktsepteeritavus ning koormamiseks kättesaamatute väärtpaberite nimiväärtus) esitatakse vormis AE-NPL.

Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised

Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja säilitatud koormamata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised. Topelt arvessevõtmise vältimiseks kohaldatakse aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja hoitavate oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste suhtes järgmisi eeskirju.

a)

Kui kõnealused väärtpaberid on tagatiseks antud, kajastatakse neid katvat tagatiste kogumit/alusvara vormis AE-ASS (F 32.01) koormatud varana. Oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste tagatiseks andmise korral on rahastamisallikas uus tehing, millega väärtpaberid tagatiseks antakse (keskpangapoolne rahastamine või muud liiki tagatud rahastamine), mitte pandikirjade või väärtpaberistamiste esmane emiteerimine.

b)

Kui kõnealused väärtpaberid ei ole veel tagatiseks antud, kajastatakse neid väärtpabereid katvat tagatiste kogumit/alusvara vormis AE-ASS (F32.01) koormamata varana.

KOGUVARAD, SAADUD TAGATIS JA EMITEERITUD OMA VÕLAVÄÄRTPABERID

Kõik aruandva finantsinstitutsiooni bilansis kajastatud varad, kõik aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatise klassid ning aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis ei ole emiteeritud oma pandikirjad või emiteeritud oma väärtpaberistamised.

2.2.3. Juhised konkreetsete veergude kohta Veerg Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 0030 0035 0040 0050 0060 0065 0070

2.2.3. Saadud koormatud tagatise või emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus

Finantsinstitutsioonid kajastavad saadud tagatise või nende hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglast väärtust, mis on koormatud vastavalt käesoleva lisa punktis 11 osutatud vara koormatise määratlusele. Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks (vt IFRS 13 Õiglase väärtuse mõõtmine).

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud koormatud tagatise või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

Aruandva finantsinstitutsiooni sellise saadud koormatud tagatise või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs. Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA

Finantsinstitutsiooni saadud sellise koormatud tagatise (sealhulgas väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames) või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida tinglikult aktsepteeritakse EHQLAna ja HQLAna. Käesoleva määruse kohaldamisel on tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA finantsinstitutsiooni saadud tagatis või tema emiteeritud hoitavad/säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 ning mis vastaksid kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, kui neid ei käsitataks koormatud varadena vastavalt käesolevale lisale. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja koormatud HQLA peavad vastama ka delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.

Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud sellise tagatise õiglane väärtus, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadav, kuna aruandval finantsinstitutsioonil on lubatud neid müüa või uuesti tagatiseks anda tagatise omaniku makseviivituse puudumise korral. See hõlmab ka selliste muude emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglast väärtust, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadavad.

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

Sellise saadud tagatise või muude selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad ja mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

Sellise saadud tagatise või muude selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglane väärtus, mis koormamiseks kättesaadavad ja mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs. Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

millest EHQLA ja HQLA

Finantsinstitutsiooni saadud sellise koormamata tagatise või selliste muude emiteeritud hoitavate/säilitatud koormamata oma võlaväärtpaberite kui koormamiseks kättesaadavad pandikirjad või väärtpaberistamise positsioonid õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse EHQLAna ja HQLAna ning mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 ning mis vastavad kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, samuti kõnealuse delegeeritud määruse artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. EHQLA ja HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.

Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite nimiväärtus, mis on koormamiseks kättesaamatud

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud sellise tagatise nimiväärtus, mis on koormamata ja koormamiseks kättesaamatu. See hõlmab ka aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud selliste muude oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või säilitatud väärtpaberistamised nimiväärtust, mis on koormamata ja koormamiseks kättesaamatud.

2.3. Vorm: AE-NPL. Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised

2.3.

2.3.1.18. Üldised märkused Topelt arvessevõtmise vältimiseks kohaldatakse aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja hoitavate oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste suhtes järgmisi eeskirju.

2.3.1.18. a)

Kui kõnealused väärtpaberid on tagatiseks antud, kajastatakse neid katvat tagatiste kogumit/alusvara vormis AE-ASS koormatud varana. Oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste tagatiseks andmise korral on rahastamisallikas uus tehing, millega väärtpaberid tagatiseks antakse (keskpangapoolne rahastamine või muud liiki tagatud rahastamine), mitte pandikirjade või väärtpaberistamiste esmane emiteerimine.

b)

Kui kõnealused väärtpaberid ei ole veel tagatiseks antud, kajastatakse neid väärtpabereid katvat tagatiste kogumit/alusvara vormis AE-ASS koormamata varana.

2.3.2. Juhised konkreetsete ridade kohta Read Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 0030 0040 0050 0060

2.3.2. Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised

Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja säilitatud koormamata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised.

Säilitatud emiteeritud pandikirjad

Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja säilitatud koormamata oma pandikirjad.

Säilitatud emiteeritud väärtpaberistamised

Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamised.

Kõrgema nõudeõiguse järguga

Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamiste kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad. Vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 67.

Mezzanine väärtpaberistamise seeriad

Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja säilitatud koormamata mezzanine väärtpaberistamise seeriad. Mezzanine väärtpaberistamise seeriatena käsitatakse kõiki seeriaid, mis ei ole kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad, st viimasena kahjumit katvad seeriad, ega esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriad. Vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 67.

Esimese järjekoha kahju

Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamiste esimese järjekoha kahju seeriad. Vt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 67.

2.3.3. Juhised konkreetsete veergude kohta Veerg Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 0030 0035 0040

2.3.3. Alusvarakogumi bilansiline väärtus

Sellise tagatiste kogumi/alusvara bilansiline väärtus, millega kaetakse säilitatud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirju ja oma väärtpaberistamisi.

Selliste emiteeritud võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad

Selliste säilitatud oma pandikirjade ja oma väärtpaberistamiste õiglane väärtus, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadavad.

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

Selliste säilitatud oma pandikirjade ja oma väärtpaberistamiste õiglane väärtus, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele: Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

a)

need on koormamata;

b)

need on koormamiseks kättesaadavad;

c)

neid aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs.

millest tinglikult aktsepteeritud EHQLA ja HQLA

Finantsinstitutsiooni saadud sellise koormatud tagatise (sealhulgas väärtpaberite laenuks võtmise tehingute raames) või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida tinglikult aktsepteeritakse EHQLAna ja HQLAna. Käesoleva määruse kohaldamisel on tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA finantsinstitutsiooni saadud tagatis või tema emiteeritud hoitavad/säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 ning mis vastaksid kõnealuse delegeeritud määruse artiklites 7 ja 8 sätestatud üld- ja tegevusnõuetele, kui neid ei käsitataks koormatud varadena vastavalt XVII lisale. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja koormatud HQLA peavad vastama ka delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 ja 35–37 kohastele riskipositsiooni klassi põhistele nõuetele. Tinglikult aktsepteeritud koormatud EHQLA ja tinglikult aktsepteeritud koormatud HQLA õiglane väärtus on õiglane väärtus enne delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 10–16 kohaste väärtuskärbete kohaldamist.

Selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite nimiväärtus, mis on koormamiseks kättesaamatud

Selliste säilitatud oma pandikirjade ja oma väärtpaberistamiste nimiväärtus, mis on koormamata ning koormamiseks kättesaamatud.

2.4. Vorm: AE-SOU. Koormatise allikad

2.4.

2.4.1.19.20. Üldised märkused Selles vormis esitatakse teave selle kohta, kui olulised on aruandva finantsinstitutsiooni jaoks erinevad koormatise allikad, sealhulgas rahastamisega mitteseotud allikad, nagu saadud siduvad laenuandmiskohustused või finantsgarantiid ning väärtpaberite laenuksandmine ilma rahalise tagatiseta. Vormides AE-ASS ja AE-COL kajastatavad varade ja saadud tagatise kogusummad vastavad järgmisele valideerimisreeglile: {AE-SOU; r0170; c0030} = {AE-ASS; r0010; c0010} + {AE-COL; r0130; c0010} + {AE-COL; r0240; c0010}.

2.4.2. Juhised konkreetsete ridade kohta Read Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170

2.4.2. Valitud finantskohustuste bilansiline väärtus

Aruandva finantsinstitutsiooni valitud tagatud finantskohustuste bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste kohustustega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

Tuletisinstrumendid

Aruandva finantsinstitutsiooni selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused ja mille õiglane väärtus on negatiivne, kuivõrd kõnealuste tuletisinstrumentidega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

millest: börsivälised

Aruandva finantsinstitutsiooni selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused, millega kaubeldakse börsiväliselt, kuivõrd kõnealuste tuletisinstrumentidega kaasneb vara koormatis.

Hoiused

Aruandva finantsinstitutsiooni tagatud hoiuste bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

Repolepingud

Aruandva finantsinstitutsiooni repolepingute bilansiline brutoväärtus (ilma raamatupidamistavades lubatud tasaarvestuseta), kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis. Repolepingud (repod) on tehingud, mille käigus aruandev finantsinstitutsioon saab sularaha teatava hinnaga müüdud finantsvarade vastu ja millega kaasneb siduv kohustus osta samad (või identsed) varad tagasi kindlaksmääratud hinnaga konkreetsel kuupäeval tulevikus. Repolepingutena tuleb kajastada kõiki järgmisi repo-tüüpi tehinguid:

a)

summad, mis on saadud kolmandale isikule rahalise tagatise vastu väärtpaberite laenuks andmise vormis ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest, ning

b)

summad, mis on saadud kolmandale isikule müügilepingu/tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite eest.

millest: keskpangad

Aruandva finantsinstitutsiooni ja keskpanga vaheliste repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb vara koormatis.

Muud tagatud hoiused kui repolepingud

Aruandva finantsinstitutsiooni muude tagatud hoiuste kui repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

millest: keskpangad

Aruandva finantsinstitutsiooni ja keskpanga vaheliste muude tagatud hoiuste kui repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

Emiteeritud võlaväärtpaberid

Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud võlaväärtpaberite bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis. Mis tahes emissiooni säilitatud osa puhul järgitakse A osa punkti 15 alapunktis vi sätestatud erikäsitlust, nii et selle kategooria alla kaasatakse ainult see osa võlaväärtpaberitest, mis on välja viidud konsolideerimisgrupi üksustest.

millest: emiteeritud pandikirjad

Selliste pandikirjade bilansiline väärtus, mille varad on välja andnud aruandev finantsinstitutsioon, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

millest: emiteeritud väärtpaberistamised

Aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud väärtpaberistamiste bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

Muud koormatise allikad

Aruandva finantsinstitutsiooni muude tagatisega tehingute kui finantskohustuste summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

Aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus

Aruandva finantsinstitutsiooni ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus, kuivõrd kõnealuste kohustustega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

Saadud finantsgarantiide nimiväärtus

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud finantsgarantiide nimiväärtus, kuivõrd kõnealuste garantiidega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

Mitterahalise tagatisega laenuks võetud väärtpaberite õiglane väärtus

Aruandva finantsinstitutsiooni poolt ilma rahalise tagatiseta laenuks võetud väärtpaberite õiglane väärtus, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

Muu

Aruandva finantsinstitutsiooni selliste muude tagatisega tehingute kui finantskohustuste summa, mida ei hõlma ridadel 0130–0150 loetletud kirjeid, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

KOORMATISE ALLIKAD KOKKU

Aruandva finantsinstitutsiooni kõigi tagatisega tehingute summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

2.4.3. Juhised konkreetsete veergude kohta Veerg Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 0030 0040 050

2.4.3. Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid

Sobitatud finantskohustuste, tingimuslike kohustuste (aruande esitaja ees võetud siduvad laenuandmiskohustused ja saadud finantsgarantiid) ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberite summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis. Finantskohustusi kajastatakse nende bilansilises väärtuses; tingimuslikke kohustusi kajastatakse nende nimiväärtuses ning mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberid kajastatakse nende õiglases väärtuses.

millest: konsolideerimisgrupi muudelt üksustelt

Sobitatud finantskohustuste, tingimuslike kohustuste (aruande esitaja ees võetud siduvad laenuandmiskohustused ja saadud finantsgarantiid) ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberite summa, kuivõrd vastaspool on usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes muu üksus ning kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis. Vt juhised summa liikide suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta veerus 0010.

Koormatud varad, saadud tagatis ja muud emiteeritud oma väärtpaberid kui pandikirjad või väärtpaberistamised

Selliste varade, saadud tagatise ja muude emiteeritud oma väärtpaberite kui pandikirjad või väärtpaberistamised summa, mis on ridades kajastatud eri liiki tehingute tulemusel koormatud. Selleks et tagada kooskõla vormide AE-ASS ja AE-COL kriteeriumidega, kajastatakse aruandva finantsinstitutsiooni bilansis kirjendatud varasid bilansilises väärtuses ning saadud uuesti kasutatud tagatist ja muid emiteeritud oma väärtpabereid kui pandikirjad või väärtpaberistamised õiglases väärtuses.

millest: saadud uuesti kasutatud tagatis

Sellise saadud tagatise õiglane väärtus, mis on ridades kajastatud eri liiki tehingute tulemusel uuesti kasutatud/koormatud.

millest: koormatud oma võlaväärtpaberid

Muude selliste emiteeritud oma väärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglane väärtus, mis on ridades kajastatud eri liiki tehingute tulemusel koormatud.

3. B OSA: TÄHTAJA ANDMED

3.

3.1.21. Üldised märkused B osas esitatud vormis antakse üldine ülevaade nende koormatud varade ja saadud uuesti kasutatud tagatise summast, mis jäävad sobitatud kohustuste järelejäänud tähtaja kindlaksmääratud vahemikku.

3.2. Vorm: AE-MAT. Tähtaja andmed

3.2.

3.2.1. Juhised konkreetsete ridade kohta Read Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 0030

3.2.1. Koormatud varad

Selle vormi puhul hõlmavad koormatud varad kõike järgmist: Need summad jaotatakse järelejäänud tähtaja vahemike lõikes, mis on kindlaks määratud veergudes vastavalt koormatise allika (sobitatud kohustus, tingimuslik kohustus või väärtpaberite laenuks andmise tehing) järelejäänud tähtajale.

a)

aruandva finantsinstitutsiooni varad (vt juhised vormi AE-ASS rea 0010 kohta), mida kajastatakse bilansilises väärtuses;

b)

muud sellised emiteeritud oma võlaväärtpaberid kui pandikirjad või väärtpaberistamised (vt juhised vormi AE-COL rea 240 kohta), mida kajastatakse õiglases väärtuses.

Saadud uuesti kasutatud tagatis (saamise pool)

Vt juhised vormi AE-COL rea 130 ja vormi AE-SOU veeru 0040 kohta. Finantsinstitutsioonid kajastavad summad õiglases väärtuses ja jaotavad need järelejäänud tähtaja vahemike lõikes, mis on kindlaks määratud veergudes vastavalt sellise tehingu järelejäänud tähtajale, mille tulemusel sai üksus tagatise, mida kasutatakse uuesti (saamise pool).

Saadud uuesti kasutatud tagatis (uuestikasutamise pool)

Vt juhised vormi AE-COL rea 130 ja vormi AE-SOU veeru 0040 kohta. Finantsinstitutsioonid kajastavad summad õiglases väärtuses ja jaotavad need järelejäänud tähtaja vahemike lõikes, mis on kindlaks määratud veergudes vastavalt koormatise allika (uuestikasutamise pool) järelejäänud tähtajale: sobitatud kohustus, tingimuslik kohustus või väärtpaberite laenuks andmise tehing.

3.2.2. Juhised konkreetsete veergude kohta Veerg Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130

3.2.2. Lahtine tähtaeg

Nõudmisel, ilma konkreetse tähtajata.

Üleöö

Lõpptähtaeg 1 päev või varem.

> 1 päev <=1 nädal

Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 päev ja lähemal kui 1 nädal või võrdne sellega.

nädal <=2 nädalat

Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 nädal ja lähemal kui 2 nädalat või võrdne sellega.

> 2 nädalat <=1 kuu

Lõpptähtaeg kaugemal kui 2 nädalat ja lähemal kui 1 kuu või võrdne sellega.

> 1 kuu <=3 kuud

Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 kuu ja lähemal kui 3 kuud või võrdne sellega.

> 3 kuud <=6 kuud

Lõpptähtaeg kaugemal kui 3 kuud ja lähemal kui 6 kuud või võrdne sellega.

> 6 kuud <=1 aasta

Lõpptähtaeg kaugemal kui 6 kuud ja lähemal kui 1 aasta või võrdne sellega.

> 1 aasta <=2 aastat

Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 aasta ja lähemal kui 2 aastat või võrdne sellega.

> 2 aastat <=3 aastat

Lõpptähtaeg kaugemal kui 2 aastat ja lähemal kui 3 aastat või võrdne sellega.

> 3 aastat <=5 aastat

Lõpptähtaeg kaugemal kui 3 aastat ja lähemal kui 5 aastat või võrdne sellega.

> 5 aastat <=10 aastat

Lõpptähtaeg kaugemal kui 5 aastat ja lähemal kui 10 aastat või võrdne sellega.

> 10 aastat Lõpptähtaeg kaugemal kui 10 aastat.

4. C OSA: TINGIMUSLIKUD KOORMATISED

4.

4.1.22.23.24.25.

Üldised märkused Selles vormis esitavad finantsinstitutsioonid vara koormatise taseme, mis tuleneb mitmest stressistsenaariumist. Tingimuslikud koormatised osutavad täiendavatele varadele, mida võib olla vaja koormata, kui aruandev finantsinstitutsioon seisab silmitsi ebasoodsate suundumustega, mille on käivitanud välissündmus, mille üle puudub aruandval finantsinstitutsioonil kontroll (reitingu alandamine, koormatud varade õiglase väärtuse vähenemine või üldine usalduse kaotus). Nendel juhtudel peab aruandev finantsinstitutsioon tulenevalt juba tehtud tehingutest koormama täiendavaid varasid. Koormatud varade täiendava summa puhul ei võeta arvesse finantsinstitutsiooni selliste tehingute mõju, mis on tehtud eespool osutatud stressistsenaariumides kirjeldatud sündmuste maandamiseks. See vorm hõlmab tingimuslike koormatiste kajastamise kahte stsenaariumit, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud punktides 4.1.1 ja 4.1.2. Kajastatav teave on finantsinstitutsiooni põhjendatud hinnang, mis põhineb parimal kättesaadaval teabel. Stsenaariumid kajastatakse üksteisest sõltumatult ning olulise valuuta nõrgenemine kajastatakse samuti sõltumatult teiste oluliste valuutade nõrgenemisest. Seega ei võta finantsinstitutsioon arvesse stsenaariumidevahelist korrelatsiooni.

4.1.22.23.24. a)

Koormatud varade õiglase väärtuse vähenemine 30 %. See stsenaarium hõlmab ainult varade õiglase alusväärtuse muutust, mitte mis tahes muid muutusi, mis võivad mõjutada nende bilansilist väärtust, nt vahetuskursikasum või -kahjum või varade väärtuse võimalik langus. Aruandev finantsinstitutsioon võib seega olla sunnitud andma rohkem tagatist, et hoida tagatise väärtus muutumatuna.

b)

Iga sellise valuuta nõrgenemine 10 %, milles aruandval finantsinstitutsioonil on kohustusi, mille kogumaht on 5 % finantsinstitutsiooni kogukohustustest või rohkem.

4.1.22.23.24.25.

4.1.1.26.27. Stsenaarium A: koormatud varade vähenemine 30 %. Eeldatakse, et kõigi koormatud varade väärtus väheneb 30 %. Sellisest vähenemisest tingitud täiendava tagatise vajaduse puhul võetakse arvesse olemasolevat ületagatuse taset, nii et säilitatakse ainult minimaalne tagatuse tase. Samuti võetakse täiendava tagatise vajaduse puhul arvesse asjaomaste lepingute ja kokkulepete lepingulisi nõudeid, sealhulgas künniste käiviteid. Arvesse võetakse ainult lepinguid ja kokkuleppeid, millega on ette nähtud õiguslik kohustus anda täiendav tagatis. See hõlmab pandikirjade emissioone, kui nendega on ette nähtud õiguslik nõue säilitada ületagatuse minimaalne tase, kuid ei ole ette nähtud nõuet säilitada pandikirjade olemasolev reiting.

4.1.2.28.29.30.

Stsenaarium B: oluliste valuutade nõrgenemine 10 %. Valuuta on oluline valuuta, kui aruandval finantsinstitutsioonil on selles valuutas kohustusi, mille kogumaht on 5 % finantsinstitutsiooni kogukohustustest või rohkem. Valuutade 10 % nõrgenemise arvutamisel võetakse arvesse muutusi nii varade kui ka kohustuste poolel, st keskendutakse varade ja kohustuste mittevastavusele. Näiteks USA dollaris vääringustatud varadel põhineva USA dollaris tehtava repotehinguga ei kaasne täiendavat koormatist, samas kui USA dollaris vääringustatud varadel põhineva euros tehtava repotehinguga see kaasneb. Arvutamisel võetakse arvesse kõiki mitme erineva valuutaga seotud tehinguid.

4.2. Vorm: AE-CONT. Tingimuslikud koormatised

4.2.

4.2.1.31. Juhised konkreetsete ridade kohta Vt juhised vormi AE-SOU konkreetsete ridade kohta punktis 2.4.2. Vormi AE-CONT ridade sisu ei erine vormist AE-SOU.

4.2.2. Juhised konkreetsete veergude kohta Veerg Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 0030 0040

4.2.2. Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid

Samad juhised ja andmed nagu vormi AE-SOU veeru 0010 puhul. Sobitatud finantskohustuste, tingimuslike kohustuste (aruande esitaja ees võetud siduvad laenuandmiskohustused ja saadud finantsgarantiid) ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberite summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis. Nagu vormi kõigi ridade puhul, kajastavad finantsinstitutsioonid finantskohustusi bilansilises väärtuses, tingimuslikke kohustusi nimiväärtuses ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpabereid õiglases väärtuses.

A.

Täiendavad koormatud varad Täiendav varade summa, mis muutuks koormatuks tulenevalt õiguslikust, regulatiivsest või lepingulisest sättest, mille võib käivitada stsenaarium A. Käesoleva lisa A osas sätestatud juhiste kohaselt kajastavad finantsinstitutsioonid kõnealused summad bilansilises väärtuses, kui summa on seotud aruandva finantsinstitutsiooni varadega, või õiglases väärtuses, kui see on seotud saadud tagatisega. Finantsinstitutsiooni koormamata varasid ja tagatisi ületav summa kajastatakse õiglases väärtuses.

B.

Täiendav koormatud varade summa. Oluline valuuta 1 Täiendav varade summa, mis muutuks koormatuks tulenevalt õiguslikust, regulatiivsest või lepingulisest sättest, mille võib käivitada olulise valuuta 1 nõrgenemine stsenaariumi B korral. Vt eeskirjad summa liikide kohta real 0020.

Täiendav koormatud varade summa. Oluline valuuta 2 Täiendav varade summa, mis muutuks koormatuks tulenevalt õiguslikust, regulatiivsest või lepingulisest sättest, mille võib käivitada olulise valuuta 2 nõrgenemine stsenaariumi B korral. Vt eeskirjad summa liikide kohta real 0020.

5. D OSA: PANDIKIRJAD

5.

5.1.32.33.34.

Üldised märkused Selles vormis kajastatakse teavet kõigi eurofondi nõuetele vastavate pandikirjade kohta, mille on emiteerinud aruandev finantsinstitutsioon. Eurofondi nõuetele vastavad pandikirjad on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud võlakirjad. Need on aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud pandikirjad, kui aruandva finantsinstitutsiooni suhtes kohaldavad ametiasutused seoses pandikirjadega õigusaktide kohaselt erijärelevalvet, mille eesmärk on kaitsta võlakirjaomanikke, ja kui selliste pandikirjade puhul on ette nähtud, et kõnealuste pandikirjade emiteerimisest saadavad vahendid investeeritakse vastavalt õigusaktidele varadesse, mis kogu võlakirjade kehtivusaja vältel suudavad tagada võlakirjadega seotud nõuded ja mida emitendi maksejõuetuse korral kasutataks esmajärjekorras põhisumma tagasimaksmiseks ning kogunenud intresside tasumiseks. Aruandva finantsinstitutsiooni või tema nimel emiteeritud pandikirju, mis ei vasta eurofondi nõuetele, ei kajastata vormides AE-CB. Aruandlus põhineb pandikirjade suhtes kohaldataval õiguslikul korral, st õigusraamistikul, mida kohaldatakse pandikirjade emissiooni suhtes.

5.2. Vorm: AE-CB. Pandikirjade emissioonid

5.2.

5.2.1. Juhised z-telje kohta z-telg Viited õigussätetele ja juhised 0010

5.2.1. Tagatiste kogumi tunnus (lahtine)

Tagatiste kogumi tunnus koosneb tagatise kogumi emiteerinud üksuse nimest või üheselt mõistetavast lühendist ning sellise tagatiste kogumi tähisest, mille suhtes konkreetselt kohaldatakse asjaomaseid pandikirjade kaitsemeetmeid.

5.2.2. Juhised konkreetsete ridade kohta Read Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 0030 0040

5.2.2. Nimiväärtus

Nimiväärtus on põhisumma tasumise nõuete summa, mis on kindlaks määratud vastava pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga, mida kohaldatakse piisava katte kindlaksmääramiseks.

Nüüdisväärtus (vahetustehing)/Turuväärtus

Nüüdisväärtus (vahetustehing) on põhisumma ja intresside tasumise nõuete summa, mida on diskonteeritud valuutapõhise riskivaba intressikõveraga ning mis on kindlaks määratud asjaomase pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga, mida kohaldatakse piisava katte kindlaksmääramiseks. Veergudes 0080 ja 0210 kajastatakse tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonide turuväärtust.

Varapõhine väärtus

Varapõhine väärtus on tagatiste kogumi varade majanduslik väärtus, mida võib kajastada IFRSi 13 kohane õiglane väärtus, likviidsel turul tehtud tehingutel põhinev turuväärtus või nüüdisväärtus, mille puhul diskonteeritakse varade tulevasi rahavoogusid varapõhise intressikõveraga.

Bilansiline väärtus

Pandikirjaga seotud kohustuse või tagatiste kogumi vara bilansiline väärtus on pandikirja emitendi poolt kajastatav bilansiline väärtus.

5.2.3. Juhised konkreetsete veergude kohta Veerg Viited õigussätetele ja juhised 0010 0012 0020–0140 0020 0030 0040–0070 0080 0090–0140 0090 0100 0110, 130 0120, 0140 0150–0250 0150 0160 0170–0200 0210 0220–0250 0220 0230–0250 0230 0240–0250

5.2.3. Vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 nõuetele [JAH/EI]

Finantsinstitutsioonid märgivad, kas tagatiste kogum vastab määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 129 sätestatud nõuetele, et selle suhtes võiks kohaldada kõnealuse määruse artikli 129 lõigetes 4 ja 5 sätestatud eeliskäsitlust.

Kui JAH, märkida tagatiste kogumi peamine varaklass

Kui tagatiste kogumi suhtes võib kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 4 ja 5 sätestatud eeliskäsitlust (vastus JAH veerus 0011), märgitakse sellesse lahtrisse tagatiste kogumi peamine varaklass. Selleks kasutatakse kõnealuse määruse artikli 129 lõikes 1 sätestatud liigitust ja märgitakse vastavalt koodid a, b, c, d, e, f ja g. Kood h märgitakse juhul, kui tagatiste kogumi peamine varaklass ei kuulu eespool osutatud kategooriatesse.

Pandikirjadega seotud kohustused

Pandikirjadega seotud kohustused on pandikirjade emiteerimisest tulenevad emiteeriva üksuse kohustused, mis hõlmavad kõiki selliseid positsioone nagu on määratletud pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga, mille suhtes kohaldatakse asjaomaseid pandikirjade kaitsemeetmeid (see võib näiteks hõlmata järelturul ringluses olevaid väärtpabereid, samuti pandikirjade emitendi vastaspoolte sellist positsiooni tuletisinstrumentide positsioonides, millel on pandikirjade emitendi seisukohast negatiivne turuväärtus ja mida võetakse arvesse tagatiste kogumis ja mida käsitatakse pandikirjadega seotud kohustustena vastavalt asjaomase pandikirjade suhtes kohaldatavale õigusliku korrale).

Aruandekuupäev

Pandikirjadega seotud kohustuste summad, välja arvatud tuletisinstrumentide positsioonid, eri tulevaste kuupäevade lõikes.

+ 6 kuud Kuupäev + 6 kuud on 6 kuud pärast aruandekuupäeva. Summad kajastatakse eeldusel, et pandikirjadega seotud kohustused võrreldes aruandekuupäevaga ei muutu, välja arvatud amortisatsiooni puhul. Kindlaks määratud maksegraafiku puudumisel tuleb tuleviku kuupäevadel olemasolevate jääksummade puhul kasutada eeldatavat lõpptähtaega järjepideval viisil.

+ 12 kuud – + 10 aastat

Nagu + 6 kuud puhul (veerg 0030), vastav tähtpäev pärast aruandekuupäeva.

Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on negatiivne netoturuväärtus

Selliste tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonide negatiivne netoturuväärtus, millel on pandikirjade emitendi seisukohast negatiivne turuväärtus. Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid on sellised tuletisinstrumentide netopositsioonid, mida vastavalt asjaomasele pandikirjade suhtes kohaldatavale õiguslikule korrale on arvesse võetud tagatise kogumis ja mille suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid, kuivõrd selliseid negatiivse turuväärtusega tuletisinstrumentide positsioone on vaja katta aktsepteeritavate tagatiste kogumi varadega. Negatiivset netoturuväärtust kajastatakse ainult aruandekuupäeva seisuga.

Pandikirja välisreiting

Finantsinstitutsioonid kajastavad teabe vastava pandikirja välisreitingu kohta aruandekuupäeva seisuga, kui kõnealune reiting on olemas.

Reitinguagentuur 1

Kui aruandekuupäeva seisuga on andnud krediidireitingu vähemalt üks reitinguagentuur, märgivad finantsinstitutsioonid sellesse lahtrisse asjaomase reitinguagentuuri nimi. Kui aruandekuupäeva seisuga on andnud krediidireitingu rohkem kui kolm reitinguagentuuri, valitakse kolm reitinguagentuuri, kelle kohta esitatakse teave, selle põhjal, kellel on suurem turuosa.

Krediidireiting 1

Veerus 0090 kajastatud reitinguagentuuri poolt pandikirjale antud krediidireiting aruandekuupäeva seisuga. Kui sama reitinguagentuur on andnud nii pikaajalise kui ka lühiajalise krediidireitingu, kajastatakse pikaajalist reitingut. Kajastatav krediidireiting hõlmab mis tahes modifikaatoreid.

Reitinguagentuur 2 ja reitinguagentuur 3

Nagu reitinguagentuuri 1 puhul (veerg 0090), kajastatakse teave teiste reitinguagentuuride kohta, kes on andnud pandikirjale krediidireitingu aruandekuupäeva seisuga.

Krediidireiting 2 ja krediidireiting 3

Nagu krediidireitingu 1 puhul (veerg 0100), kajastatakse teave reitinguagentuuride 2 ja 3 poolt pandikirjale antud krediidireitingu kohta aruandekuupäeva seisuga.

Tagatiste kogum

Tagatiste kogum koosneb kõigist positsioonidest, sealhulgas tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on pandikirja emitendi seisukohast positiivne netoturuväärtus, kusjuures nende suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid.

Aruandekuupäev

Tagatiste kogumi varade summa, välja arvatud tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid. See summa hõlmab ületagatuse miinimumnõudeid ja lisaks miinimumnõudeid ületavat mis tahes täiendavat ületagatust määral, mil selle suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid.

+ 6 kuud Aruande esitamise kuupäev +6 kuud on 6 kuud pärast aruandekuupäeva. Finantsinstitutsioonid kajastatavad summad eeldusel, et tagatiste kogum võrreldes aruande esitamise kuupäevaga ei muutu, välja arvatud amortisatsiooni puhul. Kindlaks määratud maksegraafiku puudumisel tuleb tuleviku kuupäevadel olemasolevate jääksummade puhul kasutada eeldatavat lõpptähtaega järjepideval viisil.

+ 12 kuud – + 10 aastat

Nagu + 6 kuud puhul (veerg 0160), vastav tähtpäev pärast aruandekuupäeva.

Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on positiivne netoturuväärtus

Selliste tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonide positiivne netoturuväärtus, millel on pandikirjade emitendi seisukohast positiivne turuväärtus. Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid on sellised tuletisinstrumentide netopositsioonid, mida vastavalt asjaomasele pandikirjade suhtes kohaldatavale õiguslikule korrale on arvesse võetud tagatise kogumis ja mille suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid, kuivõrd sellised positiivse turuväärtusega tuletisinstrumentide positsioonid ei kuuluks pandikirjade emitendi pankrotivara hulka. Positiivset netoturuväärtust kajastatakse ainult aruandekuupäeva seisuga.

Tagatise miinimumnõudeid ületav tagatiste kogumi summa

Tagatiste kogumi summad (sealhulgas tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on positiivne netoturuväärtus), mis ületavad tagatise miinimumnõudeid (ületagatus).

Tulenevalt asjaomasest pandikirjade suhtes kohaldatavast õiguslikust korrast

Ületagatuse summad võrreldes minimaalse tagatisega, mis on ette nähtud asjaomase pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga.

Tulenevalt reitinguagentuuri metoodikast, et säilitada olemasolev pandikirjade välisreiting

Ületagatuse summad võrreldes tasemega, mida vastavalt pandikirjade emitendile kättesaadava teabe kohaselt, mis käsitleb vastava reitinguagentuuri metoodikat, oleks vähemalt vaja, et toetada vastava reitinguagentuuri antud olemasolevat krediidireitingut.

Reitinguagentuur 1

Ületagatuse summad võrreldes tasemega, mida vastavalt pandikirjade emitendile kättesaadava teabe kohaselt, mis käsitleb reitinguagentuuri 1 (veerg 0090) metoodikat, oleks vähemalt vaja, et toetada krediidireitingut 1 (veerg 0100).

Reitinguagentuur 2 ja reitinguagentuur 3

Juhised reitinguagentuuri 1 (veerg 0230) kohta kehtivad ka reitinguagentuuri 2 (veerg 0110) ja reitinguagentuuri 3 (veerg 0130) kohta.

6. E OSA: TÄIENDAVAD ANDMED

6.

6.1.35. Üldised märkused E osas järgitakse sama struktuuri nagu A osas esitatud koormatiste ülevaate vormides, kasutades aruandva finantsinstitutsiooni vara koormatiste ning saadud tagatiste kajastamiseks eri vorme: vastavalt AE-ADV1 ja AE-ADV2. Seega vastavad sobitatud kohustused koormatud varadega tagatud kohustustele ning üks-ühele seost ei pea olema.

6.2. Vorm: AE-ADV1 Aruandva finantsinstitutsiooni varade täiendatud vorm

6.2.

6.2.1. Juhised konkreetsete ridade kohta Read Viited õigussätetele ja juhised 0010–0020 0030–0040 0050–0060 0070–0080 0090–0100 0110–0120 0130–0140 0150–0160 0170–0180 0190 0200 0210 0220 0230

6.2.1. Keskpangapoolne rahastamine (igat liiki, sealhulgas repotehingud)

Aruandva finantsinstitutsiooni igat liiki kohustused, mille puhul on tehingu vastaspool keskpank. Eelnevalt keskpankadesse paigutatud varasid ei käsitata koormatud varadena, välja arvatud juhul, kui keskpank ei luba mis tahes paigutatud vara eelneva nõusolekuta välja võtta. Kasutamata finantsgarantiide puhul jaotatakse kasutamata osa (st keskpanga nõutavat miinimumi ületav summa) proportsionaalselt keskpanka paigutatud varade vahel.

Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid

Aruandva finantsinstitutsiooni selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused, kuivõrd kõnealused tuletisinstrumendid on noteeritud või nendega kaubeldakse tunnustatud või määratud investeerimisbörsil ning nendega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

Börsivälised tuletisinstrumendid

Aruandva finantsinstitutsiooni selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused, kuivõrd kõnealuste tuletisinstrumentidega kaubeldakse börsiväliselt ning nendega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis. Samad juhised nagu vormi AE-SOU rea 030 kohta.

Repolepingud

Aruandva finantsinstitutsiooni selliste repolepingute bilansiline väärtus, mille puhul ei ole tehingu vastaspool keskpank, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis. Kolmepoolsete repolepingute puhul järgitakse sama käsitlust nagu repolepingute puhul, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb aruandva finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

Muud tagatud hoiused kui repolepingud

Aruandva finantsinstitutsiooni selliste muude tagatud hoiuste kui repolepingute bilansiline väärtus, mille puhul ei ole tehingu vastaspool keskpank, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis.

Emiteeritud pandikirjad

Vt juhised vormi AE-SOU real 0100.

Emiteeritud väärtpaberistamised

Vt juhised vormi AE-SOU real 0110.

Muud emiteeritud võlaväärpaberid kui pandikirjad ja väärtpaberistamised

Aruandva finantsinstitutsiooni selliste muude emiteeritud võlaväärtpaberite kui pandikirjad ja väärtpaberistamised bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse finantsinstitutsiooni jaoks vara koormatis. Kui aruandev finantsinstitutsioon on säilitanud osa emiteeritud võlaväärtpaberitest kas alates emiteerimise kuupäevast või hiljem tagasiostmise tulemusel, ei kajastata kõnealuseid säilitatud väärtpabereid selle kirje all. Lisaks käsitatakse nendele määratud tagatist kõnealuse vormi puhul koormamata tagatisena.

Muud koormatise allikad

Vt juhised vormi AE-SOU real 0120.

Koormatud varad kokku

Vormi AE-ADV1 ridades kajastatud iga varaliigi puhul aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste varade bilansiline väärtus, mis on koormatud.

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

Vormi AE-ADV1 ridadel kajastatud iga varaliigi puhul aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste varade bilansiline väärtus, mis on koormatud ja mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs. Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

Koormamata varad kokku

Vormi AE-ADV1 ridadel kajastatud iga varaliigi puhul aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste varade bilansiline väärtus, mis on koormamata. Bilansiline väärtus (IFRSi kohaselt bilansiline (jääk)maksumus) on summa, mis kajastatakse bilansi aktiva poolel.

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

Vormi AE-ADV1 ridadel kajastatud iga varaliigi puhul aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate selliste varade bilansiline väärtus, mis on koormamata mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval finantsinstitutsioonil on juurdepääs. Aruandvad finantsinstitutsioonid, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

Koormatud + koormamata varad

Vormi AE-ADV1 ridadel kajastatud iga varaliigi puhul aruandva finantsinstitutsiooni hoitavate varade bilansiline väärtus.

6.2.2. Juhised konkreetsete veergude kohta Veerg Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180

6.2.2. Nõudelaenud

Vt juhised vormi AE-ASS rea 0020 kohta.

Omakapitaliinstrumendid

Vt juhised vormi AE-ASS rea 0030 kohta.

Kokku

Vt juhised vormi AE-ASS rea 0040 kohta.

millest: pandikirjad

Vt kirjeldavad juhised vormi AE-ASS rea 0050 kohta.

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

Vormi AE-ASS rea 0050 juhistes kirjeldatud pandikirjad, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

millest: väärtpaberistamised

Vt juhised vormi AE-ASS rea 0060 kohta.

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

Vormi AE-ASS rea 0060 juhistes kirjeldatud väärtpaberistamised, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

millest: valitsemissektori emiteeritud

Vt juhised vormi AE-ASS rea 0070 kohta.

millest: finantssektori äriühingute emiteeritud

Vt juhised vormi AE-ASS rea 0080 kohta.

millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud

Vt juhised vormi AE-ASS rea 0090 kohta.

Keskpangad ja valitsemissektor

Muud laenud ja ettemaksed keskpangale või valitsemissektorile kui nõudelaenud.

Finantssektori äriühingud

Muud laenud ja ettemaksed finantssektori äriühingutele kui nõudelaenud.

Finantssektorivälised äriühingud

Muud laenud ja ettemaksed finantssektorivälistele äriühingutele kui nõudelaenud.

millest: kinnisvaraga tagatud laenud

Muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud finantssektorivälistele äriühingutele antud laenuga, mis on tagatud kinnisvaraga.

Kodumajapidamised

Muud laenud ja ettemaksed kodumajapidamistele kui nõudelaenud.

millest: kinnisvaraga tagatud laenud

Muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud kodumajapidamistele antud laenuga, mis on tagatud kinnisvaraga.

Muud varad

Vt juhised vormi AE-ASS rea 120 kohta.

Kokku

Vt juhised vormi AE-ASS rea 010 kohta.

6.3. Vorm: AE-ADV2 Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatise täiendatud vorm

6.3.

6.3.1.36. Juhised konkreetsete ridade kohta Vt punkt 6.2.1, kuna juhised mõlema vormi kohta on sarnased.

6.3.2. Juhised konkreetsete veergude kohta Veerg Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0190

6.3.2. Nõudelaenud

Vt juhised vormi AE-COL rea 0140 kohta.

Omakapitaliinstrumendid

Vt juhised vormi AE-COL rea 0150 kohta.

Kokku

Vt juhised vormi AE-COL rea 0160 kohta.

millest: pandikirjad

Vt juhised vormi AE-COL real 0170.

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on pandikirjad, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

millest: väärtpaberistamised

Vt juhised vormi AE-COL rea 0180 kohta.

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on väärtpaberistamised, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

millest: valitsemissektori emiteeritud

Vt juhised vormi AE-COL rea 0190 kohta.

millest: finantssektori äriühingute emiteeritud

Vt juhised vormi AE-COL rea 0200 kohta.

millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud

Vt juhised vormi AE-COL rea 0210 kohta.

Keskpangad ja valitsemissektor

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed keskpangale või valitsemissektorile kui nõudelaenud.

Finantssektori äriühingud

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed finantssektori äriühingutele kui nõudelaenud.

Finantssektorivälised äriühingud

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed finantssektorivälistele äriühingutele kui nõudelaenud.

millest: kinnisvaraga tagatud laenud

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on kinnisvaraga tagatud laenud ja ettemaksed finantssektorivälistele äriühingutele, välja arvatud nõudelaenud.

Kodumajapidamised

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed kodumajapidamistele kui nõudelaenud.

millest: kinnisvaraga tagatud laenud

Aruandva finantsinstitutsiooni saadud tagatis, mis on muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud kinnisvaraga ja antud kodumajapidamistele.

Muud varad

Vt juhised vormi AE-COL rea 0230 kohta.

Muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised

Vt juhised vormi AE-COL rea 0240 kohta.

Kokku

Vt juhised vormi AE-COL ridade 0130 ja 0140 kohta.

V LISA

XVIII LISA C 67.00 – RAHASTUSE KONTSENTRATSIOON VASTASPOOLTE LÕIKES 1.2. C 68.00 – RAHASTUSE KONTSENTRATSIOON TOOTELIIKIDE LÕIKES C 69.00 - ERINEVA TÄHTAJAGA RAHASTUSE HINNAD C 70.00 - RAHASTUSE PIKENDAMINE Kokku ja olulised valuutad Kokku ja olulised valuutad Kokku ja olulised valuutad Kokku ja olulised valuutad

TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIRE PARAMEETRITE VORMID Vormi number Vormi kood Vormi / vormide rühma nimi TÄIENDAVATE SEIREVAHENDITE VORMID 67 C 67.00 RAHASTUSE KONTSENTRATSIOON VASTASPOOLTE LÕIKES 68 C 68.00 RAHASTUSE KONTSENTRATSIOON TOOTELIIKIDE LÕIKES 69 C 69.00 ERINEVA TÄHTAJAGA RAHASTUSE HINNAD 70 C 70.00 RAHASTUSE PIKENDAMINE Rahastuse kontsentratsioon vastaspoolte lõikes Vastaspoole nimi Kood Koodi liik Riiklik kood Vastaspoole sektor Vastaspoole residentsus Tooteliik Saadud summa Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg Rida ID 0010 0015 0016 0017 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0010 KÜMME OLULISIMAT VASTASPOOLT, KELLEST IGAÜKS ÜLETAB 1 % KOHUSTUSTE KOGUSUMMAST 0020 1.01 0030 1.02 0040 1.03 0050 1.04 0060 1.05 0070 1.06 0080 1.07 0090 1.08 0100 1.09 0110 1.10 0120 KOGU MUU RAHASTUS Rahastuse kontsentratsioon tooteliikide lõikes Rida ID Toote nimetus Saadud bilansiline väärtus Summa, mis on tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga Summa, mis ei ole tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg 0010 0020 0030 0040 0050 0010 1 JAERAHASTUS 0020 1.1 millest: nõudmiseni hoiused 0031 1.2 millest: tähtajalised hoiused, millelt ei saa järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta 0041 1.3 millest: tähtajalised hoiused, millelt saab järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta 0070 1.4 Säästukontod 0080 1.4.1 mille puhul on raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg pikem kui 30 päeva 0090 1.4.2 mille puhul ei ole raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg pikem kui 30 päeva 0100 2 HULGIRAHASTUS 0110 2.1 Tagamata hulgirahastus 0120 2.1.1. millest: finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt saadud laenud ja hoiused 0130 2.1.2 millest: finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt saadud laenud ja hoiused 0140 2.1.3 millest: grupisisestelt üksustelt saadud laenud ja hoiused 0150 2.2 Tagatud hulgirahastus 0160 2.2.1 millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud 0170 2.2.2 millest: pandikirjade emissioonid 0180 2.2.3 millest: varaga tagatud väärtpaberite emissioonid 0190 2.2.4 millest muud finantskohustused kui tuletisinstrumendid ja lühikesed positsioonid grupisisestelt üksustelt Erineva tähtajaga rahastuse hinnad Üleöö 1 nädal 1 kuu 3 kuud 6 kuud 1 aasta 2 aastat 5 aastat 10 aastat Intressivahe Maht Intressivahe Maht Intressivahe Maht Intressivahe Maht Intressivahe Maht Intressivahe Maht Intressivahe Maht Intressivahe Maht Intressivahe Maht Rida ID Kirje 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0010 1 Rahastus kokku 0020 1.1 Jaerahastus 0030 1.2 Tagamata hulgirahastus 0035 1.2.1 millest: kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberid 0045 1.3 Tagatud rahastus (mitte keskpank) 0065 1.3.1 millest: pandikirjad 0075 1.3.2 millest: varaga tagatud väärtpaberid, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberid 0080 1.4 Muu rahastus Rahastuse pikendamine Üleöö > 1 päev ≤ 7 päeva > 7 päeva ≤ 14 päeva > 14 päeva ≤ 1 kuu > 1 kuu ≤ 3 kuud > 3 kuud ≤ 6 kuud > 6 kuud Netorahavood kokku Keskmine tähtaeg (päevades) Tähtaeguv Pikendamine Uued vahendid Neto Tähtaeguv Pikendamine Uued vahendid Neto Tähtaeguv Pikendamine Uued vahendid Neto Tähtaeguv Pikendamine Uued vahendid Neto Tähtaeguv Pikendamine Uued vahendid Neto Tähtaeguv Pikendamine Uued vahendid Neto Tähtaeguv Pikendamine Uued vahendid Neto Tähtaeguva rahastuse tähtaeg Pikendatud rahastuse tähtaeg Uue rahastuse tähtaeg Rida ID Päev Kirje 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0190 0200 0210 0220 0230 0240 0250 0260 0270 0280 0290 0300 0310 0320 0010 1.1 1 Rahastus kokku 0020 1.1.1. Jaerahastus 0030 1.1.2 Tagamata hulgirahastus 0040 1.1.3 Tagatud rahastus 0050 1.2 2 Rahastus kokku 0060 1.2.1 Jaerahastus 0070 1.2.2 Tagamata hulgirahastus 0080 1.2.3 Tagatud rahastus 0090 1.3 3 Rahastus kokku 0100 1.3.1 Jaerahastus 0110 1.3.2 Tagamata hulgirahastus 0120 1.3.3 Tagatud rahastus 0130 1.4 4 Rahastus kokku 0140 1.4.1 Jaerahastus 0150 1.4.2 Tagamata hulgirahastus 0160 1.4.3 Tagatud rahastus 0170 1.5 5 Rahastus kokku 0180 1.5.1 Jaerahastus 0190 1.5.2 Tagamata hulgirahastus 0200 1.5.3 Tagatud rahastus 0210 1.6 6 Rahastus kokku 0220 1.6.1 Jaerahastus 0230 1.6.2 Tagamata hulgirahastus 0240 1.6.3 Tagatud rahastus 0250 1.7 7 Rahastus kokku 0260 1.7.1 Jaerahastus 0270 1.7.2 Tagamata hulgirahastus 0280 1.7.3 Tagatud rahastus 0290 1.8 8 Rahastus kokku 0300 1.8.1 Jaerahastus 0310 1.8.2 Tagamata hulgirahastus 0320 1.8.3 Tagatud rahastus 0330 1.9 9 Rahastus kokku 0340 1.9.1 Jaerahastus 0350 1.9.2 Tagamata hulgirahastus 0360 1.9.3 Tagatud rahastus 0370 1.10 10 Rahastus kokku 0380 1.10.1. Jaerahastus 0390 1.10.2. Tagamata hulgirahastus 0400 1.10.3. Tagatud rahastus 0410 1.11 11 Rahastus kokku 0420 1.11.1. Jaerahastus 0430 1.11.2. Tagamata hulgirahastus 0440 1.11.3. Tagatud rahastus 0450 1.12 12 Rahastus kokku 0460 1.12.1. Jaerahastus 0470 1.12.2. Tagamata hulgirahastus 0480 1.12.3. Tagatud rahastus 0490 1.13 13 Rahastus kokku 0500 1.13.1. Jaerahastus 0510 1.13.2. Tagamata hulgirahastus 0520 1.13.3. Tagatud rahastus 0530 1.14 14 Rahastus kokku 0540 1.14.1. Jaerahastus 0550 1.14.2. Tagamata hulgirahastus 0560 1.14.3. Tagatud rahastus 0570 1.15 15 Rahastus kokku 0580 1.15.1. Jaerahastus 0590 1.15.2. Tagamata hulgirahastus 0600 1.15.3. Tagatud rahastus 0610 1.16 16 Rahastus kokku 0620 1.16.1. Jaerahastus 0630 1.16.2. Tagamata hulgirahastus 0640 1.16.3. Tagatud rahastus 0650 1.17 17 Rahastus kokku 0660 1.17.1. Jaerahastus 0670 1.17.2. Tagamata hulgirahastus 0680 1.17.3. Tagatud rahastus 0690 1.18 18 Rahastus kokku 0700 1.18.1. Jaerahastus 0710 1.18.2. Tagamata hulgirahastus 0720 1.18.3. Tagatud rahastus 0730 1.19 19 Rahastus kokku 0740 1.19.1. Jaerahastus 0750 1.19.2. Tagamata hulgirahastus 0760 1.19.3. Tagatud rahastus 0770 1.20 20 Rahastus kokku 0780 1.20.1 Jaerahastus 0790 1.20.2 Tagamata hulgirahastus 0800 1.20.3 Tagatud rahastus 0810 1.21 21 Rahastus kokku 0820 1.21.1. Jaerahastus 0830 1.21.2. Tagamata hulgirahastus 0840 1.21.3. Tagatud rahastus 0850 1.22 22 Rahastus kokku 0860 1.22.1. Jaerahastus 0870 1.22.2. Tagamata hulgirahastus 0880 1.22.3. Tagatud rahastus 0890 1.23 23 Rahastus kokku 0900 1.23.1. Jaerahastus 0910 1.23.2. Tagamata hulgirahastus 0920 1.23.3. Tagatud rahastus 0930 1.24 24 Rahastus kokku 0940 1.24.1. Jaerahastus 0950 1.24.2. Tagamata hulgirahastus 0960 1.24.3. Tagatud rahastus 0970 1.25 25 Rahastus kokku 0980 1.25.1. Jaerahastus 0990 1.25.2. Tagamata hulgirahastus 1000 1.25.3. Tagatud rahastus 1010 1.26 26 Rahastus kokku 1020 1.26.1. Jaerahastus 1030 1.26.2. Tagamata hulgirahastus 1040 1.26.3. Tagatud rahastus 1050 1.27 27 Rahastus kokku 1060 1.27.1. Jaerahastus 1070 1.27.2. Tagamata hulgirahastus 1080 1.27.3. Tagatud rahastus 1090 1.28 28 Rahastus kokku 1100 1.28.1. Jaerahastus 1110 1.28.2. Tagamata hulgirahastus 1120 1.28.3. Tagatud rahastus 1130 1.29 29 Rahastus kokku 1140 1.29.1. Jaerahastus 1150 1.29.2. Tagamata hulgirahastus 1160 1.29.3. Tagatud rahastus 1170 1.30 30 Rahastus kokku 1180 1.30.1 Jaerahastus 1190 1.30.2 Tagamata hulgirahastus 1200 1.30.3 Tagatud rahastus 1210 1.31 31 Rahastus kokku 1220 1.31.1. Jaerahastus 1230 1.31.2. Tagamata hulgirahastus 1240 1.31.3 Tagatud rahastus

VI LISA

XIX LISA

JUHISED XVIII LISAS ESITATUD TÄIENDAVATE SEIREVAHENDITE VORMI TÄITMISEKS

1. Täiendavad seirevahendid

1.

1.1.1.2.3.4.5.6.7.8.9.

Üldteave [tühi] Kogurahastus sisaldab kõiki finantskohustusi, v.a tuletisinstrumente ja lühikesi positsioone. Lahtise tähtajaga mis tahes rahastust, sh nõudmiseni hoiuste puhul, loetakse üleöö tähtaeguvaks. Esialgne tähtaeg vastab rahastuse alguskuupäeva ja rahastuse lõppkuupäeva vahelisele ajale. Rahastuse lõppkuupäev määratakse kindlaks kooskõlas XXIII lisa punktiga 12. See tähendab, et kui on tegemist valikulisusega, nagu XXIII lisa punktis 12 osutatud juhul, võib rahastuse kirje esialgne tähtaeg olla alates selle alguskuupäevast möödunud ajast lühem. Järelejäänud tähtaeg vastab aruandeperioodi lõpu ja rahastuse lõppkuupäeva vahelisele ajale. Rahastuse lõppkuupäev määratakse kindlaks kooskõlas XXIII lisa punktiga 12. Kaalutud keskmise esialgse või järelejäänud tähtaja arvutamisel loetakse, et üleöise tähtajaga hoiused või lahtise tähtajaga mis tahes rahastus on ühepäevase tähtajaga. Kui finantsinstitutsiooni vastaspool kasutab rahastamisel etteteatamistähtaega või tühistamise või ennetähtaegse väljavõtmise klauslit, eeldatakse esialgse ja järelejäänud tähtaja arvutamisel, et raha võetakse välja esimesel võimalikul kuupäeval. Tähtajatute kohustuste korral, v.a kui on tegemist XXIII lisa punktis 12 osutatud valikulisusega, eeldatakse fikseeritud 20aastast esialgset ja järelejäänud tähtaega. Oluliste valuutade kaupa aruandlusvormis C 67.00 osutatud protsendi künnise arvutamiseks kasutavad finantsinstitutsioonid künnist, mis on 1 % kõigis valuutades olevate kohustuste kogusummast.

1.2.1.2.3.4.5.6.7.8.

Rahastuse kontsentratsioon vastaspoolte lõikes (C 67.00) Et saaks koguda vastaspoolte lõikes vormis C 67.00 nõutud teavet aruandvate finantsinstitutsioonide rahastuse kontsentratsiooni kohta, peavad finantsinstitutsioonid kohaldama käesolevas jaos esitatud juhiseid. Finantsinstitutsioonid esitavad vormi 1. jao ridadel 020–110 kümme olulisimat vastaspoolt või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 39 kohast omavahel seotud klientide rühma, kellelt saadud rahastus ületab neist vastaspooltest või omavahel seotud klientide rühmast igaühe puhul künnist, milleks on 1 % kohustuste kogusummast. Kirjes 1.01 märgitakse vastaspool, kellelt saadud 1 % künnist ületav rahastuse summa on ühelt vastaspoolelt või omavahel seotud klientide rühmalt saadud summadest aruandekuupäeva seisuga kõige suurem. Kirjes 1.02 märgitakse 1 % künnist ületav suuruselt teise summa andnud vastaspool või omavahel seotud klientide rühm jne ülejäänud kirjete märkimisel. Kui vastaspool kuulub mitmesse omavahel seotud klientide rühma, kajastatakse teda ainult ühel korral ja siis rühmas, kellelt saadud rahastuse summa on neist suurim. Finantsinstitutsioonid kajastavad ülejäänud rahastuse kogusummat 2. jaos. 1. jao (Kümme olulisimat vastaspoolt) ja 2. jao (Kogu muu rahastus) summa võrdub finantsinstitutsiooni kogurahastusega tema bilansis vastavalt finantsaruandlusraamistikule (FINREP – kajastab finantskohustusi, mida on korrigeeritud tuletisinstrumentide ja lühikeste positsioonide väljajätmiseks kooskõlas 1.1 jao punktiga 2) nendel aruandeperioodidel, mil mõlemad aruanded on kättesaadavad (nt Finrep 1. kvartal ja C 67.00 märts/1. kvartal). Finantsinstitutsioonid täidavad iga vastaspoole kohta kõik veerud 0010–0080. Kui rahastust saadakse rohkem kui ühest tooteliigist, siis kajastatakse seda tooteliiki, mille osakaal saadud rahastuses on suurim. Aluseks olevate väärtpaberite hoidja võib kindlaks määrata lähtuvalt põhimõttest, et võimaluste piires tehakse selleks kõik endast olenev. Kui finantsinstitutsioonil on kontohaldurist panga ülesannete täitjana teavet väärtpaberite hoidja kohta, võtab ta seda summat vastaspoolte kontsentratsiooni kohta esitatavas aruandes arvesse. Kui väärtpaberite hoidja kohta teave puudub, ei ole asjaomast summat tarvis kajastada. Juhised konkreetsete veergude kohta. Veerg Viited õigussätetele ja juhised 0010 0015 0016 0017 0030 0040 0050 0060 0070 0080

Vastaspoole nimi

Veerus 0010 esitatakse kahanevas järjekorras, st saadud rahastuse summa suuruse järjekorras, iga sellise vastaspoole nimi, kellelt saadud rahastus ületab 1 % kohustuste kogusummast. Märgitakse vastaspooleks oleva juriidilise isiku või füüsilise isiku nimi. Kui vastaspool on juriidiline isik, peab vastaspoole nimi olema selle juriidilise isiku täielik nimi, kust rahastus saadi, sealhulgas tuleb kooskõlas riikliku äriühinguõigusega esitada viited äriühingu liigile. Kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on esitatavaks vastaspooleks üksus, mis on finantsinstitutsiooni arvates selles omavahel seotud klientide rühmas kõige tähtsam üksus. Igal muul juhul peab see vastama üksikule vastaspoolele.

Kood

See kood on rea tunnus ja peab iga vastaspoole puhul olema kordumatu. Finantsinstitutsioonide ja kindlustusandjate korral peab see olema juriidilise isiku tunnus (LEI-kood). Teiste ettevõtjate korral tuleb esitada kas LEI-kood või selle puudumisel riiklik kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus.

Koodi liik

Finantsinstitutsioonid märgivad ära, kas veerus 0015 esitatud kood on LEI-kood või muu kood. Koodi liik tuleb esitada alati.

Riiklik kood

Kui finantsinstitutsioon kannab koodiveergu LEI-koodi, võib ta lisaks esitada ka riikliku koodi.

Vastaspoole sektor

Iga vastaspool liigitatakse ühe majandussektori alla lähtuvalt [FINREPi] majandussektorite klassidest (käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa): i) keskpank; ii) valitsemissektor; iii) krediidiasutus; iv) muu finantssektori äriühing; v) finantssektoriväline äriühing; vi) kodumajapidamine. Omavahel seotud klientide rühmade puhul majandussektorit ei märgita.

Vastaspoole residentsus

Kasutatakse vastaspoole asutamise riigi ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes). Omavahel seotud klientide rühmade puhul riiki ei märgita.

Tooteliik

Veerus 0010 loetletud vastaspooltele määratakse tooteliik, mis vastab emiteeritud tootele, milles rahastus saadi (või milles kombineeritud tooteliikide puhul saadi suurim osa rahastusest), kasutades järgmisi rasvases kirjas näidatud koode:

UWF (unsecured wholesale funding obtained from financial customers) – finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt saadud tagamata hulgirahastus, sealhulgas pankadevaheline rahastus;

UWNF (unsecured wholesale funding obtained from non-financial customers) – finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt saadud tagamata hulgirahastus;

SFT (securities financing transaction) – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingutest saadud rahastus;

CB (covered bonds) – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 4 või 5 või direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud pandikirjade emissioonist saadud rahastus;

ABS (asset backed securities) – varaga tagatud väärtpaberite (sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite) emissioonist saadud rahastus;

CBM (Central bank funding related to monetary policy operations) keskpangalt saadud rahastus seoses rahapoliitika operatsioonidega

IGUWF (unsecured wholesale funding obtained from intragroup counterparties) – grupisisestelt vastaspooltelt saadud tagamata hulgirahastus;

IGSWF (secured wholesale funding obtained from intragroup counterparties) – grupisisestelt vastaspooltelt saadud tagatud hulgirahastus;

OSWF (other secured wholesale funding) – muu tagatud hulgirahastus;

OFP (other funding products) – muud rahastamistooted, nt jaerahastus.

Saadud summa

Veerus 0010 märgitud vastaspooltelt saadud rahastuse kogusummat kajastatakse veerus 0060 ning finantsinstitutsioonid esitavad seal bilansilise väärtuse.

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg

Veerus 0010 märgitud vastaspoolelt saadud veerus 0060 kajastatud rahastuse summa kaalutud keskmine esialgne tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 0070. Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg arvutatakse asjaomaselt vastaspooltelt saadud rahastuse esialgsete tähtaegade (päevades) keskmisena. Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastuse summade suuruste osakaal asjaomaselt vastaspooltelt kokku saadud rahastuses. Tähtajatute kohustuste puhul võtavad finantsinstitutsioonid arvesse fikseeritud 20aastast tähtaega ja nõudehoiuste puhul ühepäevast tähtaega.

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg

Veerus 0010 märgitud vastaspoolelt saadud veerus 0060 kajastatud rahastuse summa kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 0080. Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg arvutatakse vastaspooltelt saadud rahastuse järelejäänud tähtaegade (päevades) keskmisena. Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastuse summade suuruste osakaal asjaomaselt vastaspooltelt kokku saadud rahastuses. Tähtajatute kohustuste puhul võtavad finantsinstitutsioonid arvesse fikseeritud 20aastast tähtaega ja nõudehoiuste puhul ühepäevast tähtaega.

1.3.1.1.1.1.2.1.3.1.4.1.4.1.1.4.2.2.1.2.1.1.2.1.2.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.2.3.2.2.4.2.3.4.5.

Rahastuse kontsentratsioon tooteliikide lõikes (C 68.00) Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet aruandva finantsinstitutsiooni rahastuse kontsentratsiooni kohta tooteliikide lõikes, jaotatuna rahastusliikidesse kooskõlas alljärgnevate ridade kohta esitatud juhistega. Rida Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 millest: nõudmiseni hoiused Real 0010 kajastatud jaerahastuse alla kuuluvad nõudmiseni hoiused. 0031 millest: tähtajalised hoiused, millelt ei saa järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta Real 0010 kajastatud jaerahastuse alla kuuluvad tähtajalised hoiused, millelt ei saa järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta. 0041 millest: tähtajalised hoiused, millelt saab järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta Real 0010 kajastatud jaerahastuse alla kuuluvad tähtajalised hoiused, millelt saab järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta. 0070 Säästukontod Real 0010 kajastatud jaerahastuse alla kuuluvad säästukontod, millel on üks järgmistest tunnustest: Seda rida ei kajastata. 0080 mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva Real 0010 kajastatud jaerahastuse alla kuuluvad säästukontod, mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva. 0090 mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg Real 0010 kajastatud jaerahastuse alla kuuluvad säästukontod, mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg. 0100 0110 Tagamata hulgirahastus Tagamata rahastuse korral kõik vastaspooled, v.a delegeeritud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punktis 2 määratletud jaehoiuste puhul. 0120 millest: finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt saadud laenud ja hoiused Real 0110 kajastatud rahastuse alla kuuluv rahastus, mille moodustavad finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt saadud laenud ja hoiused. Sellel real ei kajastata keskpangalt saadud rahastust. 0130 millest: finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt saadud laenud ja hoiused Real 0110 kajastatud rahastuse alla kuuluv rahastus, mille moodustavad finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt saadud laenud ja hoiused. Sellel real ei kajastata keskpangalt saadud rahastust. 0140 millest: grupisisestelt üksustelt saadud laenud ja hoiused Real 0110 kajastatud rahastuse alla kuuluv rahastus, mille moodustavad grupisisestelt üksustelt saadud laenud ja hoiused, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses. Grupisisestelt üksustest saadud hulgirahastust kajastatakse ainult individuaalsel või allkonsolideeritud alusel. 0150 Tagatud hulgirahastus Tagatud rahastuse korral kõik vastaspooled, v.a delegeeritud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punktis 2 määratletud jaehoiuste puhul. 0160 millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud Real 0150 kajastatud rahastuse alla kuuluv rahastus, mis on saadud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingutest. 0170 millest: pandikirjade emissioonid Real 0150 kajastatud rahastuse alla kuuluv rahastus, mis on saadud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 4 või 5 või direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjade emissioonist. 0180 millest: varaga tagatud väärtpaberite emissioonid Real 0150 kajastatud rahastuse alla kuuluv rahastus, mis on saadud varaga tagatud väärtpaberite (sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite) emissioonist. 0190 millest muud finantskohustused kui tuletisinstrumendid ja lühikesed positsioonid grupisisestelt üksustelt Real 0150 kajastatud rahastuse alla kuuluv grupisisestelt üksustelt saadud rahastus, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses. Grupisisestelt üksustest saadud hulgirahastust kajastatakse ainult individuaalsel või allkonsolideeritud alusel. Finantsinstitutsioonid täidavad iga tooteliigi kohta kõik veerud 0010–0050. Ridadel 1 (jaerahastus), 2.1 (tagamata hulgirahastus) ja 2.2 (tagatud hulgirahastus) esitatud arvnäitajad võivad sisaldada laiapõhjalisemaid tooteliike kui alusvarana rea millest: all nimetatud kirjed. Selles vormis ei kajastata omakapitali. Juhised konkreetsete veergude kohta. Veerg Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 0030 0040 0050

1.3.1.

1. Jaerahastus Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punktis 2 määratletud jaehoiused ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 6 osutatud jaevõlakirjad.

mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva

mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg.

1.3.1.1.1.1.2.1.3.1.4.1.4.1.1.4.2.

2. Hulgirahastus Kõik vastaspooled, v.a määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punktis 2 määratletud jaehoiuste puhul. Seda rida ei kajastata.

1.3.1.1.1.1.2.1.3.1.4.1.4.1.1.4.2.2.1.2.1.1.2.1.2.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.2.3.2.2.4.2.3.4.5. Saadud bilansiline väärtus

Veerus Toote nimetus loetletud igast tooteliigist saadud rahastuse bilansiline väärtus esitatakse vormi veerus 0010.

Summa, mis on tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

Veerus Toote nimetus loetletud igast tooteliigist saadud ja veerus 0010 esitatud rahastuse kogusumma osa, mis on tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga. Märkus: veerus Toote nimetus loetletud iga tooteliigi kohta veergudes 0020 ja 0030 esitatud summad peavad võrduma veerus 0010 esitatud saadud kogusummaga.

Summa, mis ei ole tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

Veerus Toote nimetus loetletud igast tooteliigist saadud ja veerus 0010 esitatud rahastuse kogusumma osa, mis ei ole tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga. Märkus: veerus Toote nimetus loetletud iga tooteliigi kohta veergudes 0020 ja 0030 esitatud summad peavad võrduma veerus 0010 esitatud saadud kogusummaga.

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg

Veerus Toote nimetus loetletud tooteliigi kohta kajastatakse veerus 0010 märgitud saadud rahastuse summa kaalutud keskmine esialgne tähtaeg (päevades) veerus 0040. Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg arvutatakse selle tooteliigi puhul saadud rahastuse keskmise esialgse tähtajana (päevades). Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastuse summade suuruste osakaal selle tooteliigi kõigist emiteerimistest kokku saadud rahastuses.

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg

Veerus Toote nimetus loetletud tooteliigi kohta kajastatakse veerus 0010 märgitud saadud rahastuse summa kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg (päevades) veerus 0050. Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg arvutatakse selle tooteliigi puhul saadud rahastuse järelejäänud tähtaegade (päevades) keskmisena. Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastuse summade suuruste osakaal kõnealuse tooteliigi kõigist emiteerimistest saadud kogurahastuses.

1.4.1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.13.14.15.16.17.

Erineva tähtajaga rahastuse hinnad (C 69.00) Finantsinstitutsioonid esitavad vormis C 69.00 järgmiste esialgsete tähtaegade kaupa nõutud teabe tehingumahtude kohta ning aruandeperioodil saadud ja aruandeperioodi lõpus endiselt olemasoleva rahastuse eest finantsinstitutsiooni makstud hindade kohta: Valuuta ümberhindluse korral ei hangita algses valuutas uut rahastust ja aruandev finantsinstitutsioon ei ole maksnud midagi rohkem kui algne hind vahendite esmasel hoiustamisel. Seega ei kajastata selles vormis valuuta ümberhindlusest tingitud positiivset juurdekasvu. Rahastamisallikaid, mille esialgne tähtaeg on üle 10 aasta, ei kajastata. Saadud rahastuse lõpptähtaegade kindlaksmääramisel ei võta finantsinstitutsioonid arvesse tehingupäeva ja arvelduspäeva vahelist aega; see tähendab, et näiteks kahe nädala jooksul arveldatavat kolmekuulist kohustust kajastatakse 3kuulise lõpptähtaja all (veergudes 0070 ja 0080). Iga tähtajaklassi vasakus veerus kajastatav intressivahe (spread) on üks järgmistest: intressivahe, mis kuuluks finantsinstitutsiooni poolt tasumisele kuni üheaastaste kohustuste eest, kui hiljemalt tehingupäevaks oleva tööpäeva lõpuks oleks toimunud vahetus asjaomase valuuta puhul võrdlusaluseks oleva üleööindeksi vastu; intressivahe, mis kuuluks ettevõtte poolt tasumisele üle üheaastase esialgse tähtajaga kohustuste eest, kui hiljemalt tehingupäevaks oleva tööpäeva lõpuks toimuks vahetus asjaomase valuuta asjakohaseks kolmekuuliseks võrdlusaluseks oleva indeksi vastu (nt euro puhul kolme kuu euribor). Üksnes alapunktide a ja b kohase intressivahe arvutamiseks võib finantsinstitutsioon varasema kogemuse põhjal määrata esialgse tähtaja kindlaks valikulisust arvesse võttes või seda arvesse võtmata, nagu on asjakohane. Intressivahesid kajastatakse baaspunktides, ja kui uus rahastus on odavam kui asjaomase võrdlusaluse puhul, miinusmärgiga. Need arvutatakse kaalutud keskmisena. Erinevate emissioonide/hoiuste/laenude eest tasumisele kuuluva keskmise intressivahe arvutamisel arvutavad finantsinstitutsioonid kogumaksumuse emissiooni valuutas, võtmata sealjuures arvesse välisvaluuta vahetustehinguid, kuid võttes arvesse mis tahes preemiaid või diskontosid ja tasumisele või laekumisele kuuluvaid teenustasusid, võttes arvutamisel aluseks mis tahes teoreetilise või tegeliku intressimäära vahetustehingu lõpptähtaja, mis langeb kokku kohustuse lõpptähtajaga. Intressivahe on kohustuse intressimäär miinus vahetuslepingu intressimäär. Veerus Kirje loetletud rahastuse kategooriatest saadud rahastuse summa esitatakse asjakohase tähtajaklassi veerus Maht. Veerus Maht kajastavad finantsinstitutsioonid esialgse tähtaja lõikes asjakohase tähtajaklassi jooksul saadud uue rahastuse bilansilist väärust. Nagu kõigi muude kirjete puhul, nii kajastavad finantsinstitutsioonid ka bilansiväliste kohustuste all üksnes bilansis kajastatud asjaomaseid summasid. Finantsinstitutsioonile antud bilansivälist kohustust kajastatakse vormis C 69.00 alles pärast kasutuselevõttu. Kasutuselevõtu korral kajastatav maht ja intressivahe vastavad aruandeperioodi lõpu seisuga kasutatud summadele ja kehtivale intressivahele. Kui kasutuselevõttu ei saa finantsinstitutsiooni otsusel pikendada, kajastatakse kasutuselevõtu tegelikku tähtaega. Kui finantsinstitutsioon on vahendit kasutama asunud juba eelmise aruandeperioodi lõpus ja kui finantsinstitutsioon on seejärel vahendi kasutamist suurendanud, kajastatakse ainult lisaks kasutusele võetud summat. Jaeklientide hoiused on delegeeritud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 punktis 2 määratletud hoiused. Aruandeperioodi jooksul pikendatud ja aruandeperioodi lõpus endiselt avatud rahastuse puhul kajastatakse sel ajal (st aruandeperioodi lõpus) kehtivate intressivahede keskmist. Vormi C 69.00 täitmisel loetakse pikendatud ja aruandeperioodi lõpus endiselt olemasolevat rahastust uueks rahastuseks. Erandina jao 1.4 muudest osadest kajastatakse nõudmiseni hoiuste mahtu ja intressivahet ainult siis, kui hoiustajal ei olnud eelmisel aruandeperioodil nõudmiseni hoiust või kui võrreldes eelmise aruandekuupäevaga on hoiustatavat summat suurendatud; viimasel juhul käsitatakse suurendamist uue rahastusena. Intressivahet arvestatakse selle perioodi lõpu seisuga. Kui esitatavad andmed puuduvad, jäetakse intressivahet kajastavad lahtrid tühjaks. Selles vormis ei kajastata omakapitali. Konkreetsete ridade täitmise juhised. Rida Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 0030 0035 0045 0065 0075 0080

1.4.1. a)

üleöö (veerud 0010 ja 0020);

b)

pikem kui üleöö ja kuni 1 nädal (veerud 0030 ja 0040);

c)

pikem kui 1 nädal ja kuni 1 kuu (veerud 0050 ja 0060);

d)

pikem kui 1 kuu ja kuni 3 kuud (veerud 0070 ja 0080);

e)

pikem kui 3 kuud ja kuni 6 kuud (veerud 0090 ja 0100);

f)

pikem kui 6 kuud ja kuni 1 aasta (veerud 0110 ja 0120);

g)

pikem kui 1 aasta ja kuni 2 aastat (veerud 0130 ja 0140);

h)

pikem kui 2 aastat ja kuni 5 aastat (veerud 0150 ja 0160);

i)

pikem kui 5 aastat ja kuni 10 aastat (veerud 0170 ja 0180).

1.4.1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.13.14.15.16.17.

1 Rahastus kokku Kogu rahastuse kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe saadakse kõigi järgmiste tähtaegade puhul järgmiselt:

1 a)

üleöö (veerud 0010 ja 0020);

b)

pikem kui üleöö ja kuni 1 nädal (veerud 0030 ja 0040);

c)

pikem kui 1 nädal ja kuni 1 kuu (veerud 0050 ja 0060);

d)

pikem kui 1 kuu ja kuni 3 kuud (veerud 0070 ja 0080);

e)

pikem kui 3 kuud ja kuni 6 kuud (veerud 0090 ja 0100);

f)

pikem kui 6 kuud ja kuni 1 aasta (veerud 0110 ja 0120);

g)

pikem kui 1 aasta ja kuni 2 aastat (veerud 0130 ja 0140);

h)

pikem kui 2 aastat ja kuni 5 aastat (veerud 0150 ja 0160);

i)

pikem kui 5 aastat ja kuni 10 aastat (veerud 0170 ja 0180).

1.1 Jaerahastus Kirjes 1 kajastatud kogurahastuse hulgas kajastatud saadud jaerahastuse kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

1.2 Tagamata hulgirahastus Kirjes 1 kajastatud kogurahastuse hulgas kajastatud saadud tagamata hulgirahastuse kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

1.2.1 millest: kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberid Kirjes 1.2 kajastatud tagamata hulgirahastuse hulgas kajastatud saadud kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberite kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

1.3 Tagatud rahastus (mitte keskpank) Kirjes 1 kajastatud kogurahastuse hulgas kajastatud muult vastaspoolelt kui keskpank saadud tagatud rahastuse kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

1.3.1 millest: pandikirjad Kirjes 1.3 kajastatud tagatud rahastuse hulgas kajastatud kõigi finantsinstitutsiooni enda varasid koormavate pandikirja emissioonide kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

1.3.2 millest: varaga tagatud väärtpaberid, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberid Kirjes 1.3 kajastatud tagatud rahastuse hulgas kajastatud emiteeritud varaga tagatud väärtpaberite, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

1.4 Muu rahastus Kirjes 1 kajastatud kogurahastuse hulgas sellise rahastuse (sealhulgas keskpankadelt saadud tagatud rahastus) kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe, mis ei kuulu kirjete 1.1–1.3 alla.

1.5.1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.

Rahastuse pikendamine (C 70.00) Selle vormiga kogutakse teavet tähtaeguva rahastuse ja saadud uue rahastuse mahu kohta, st rahastuse pikendamise kohta päevade kaupa aruandekuupäevale eelneva kuu jooksul. Finantsinstitutsioonid kajastavad (kalendripäevades) oma tähtaeguvat rahastust kõikides järgmistes tähtajaklassides nende esialgse tähtaja alusel: Igas punktis 2 kirjeldatud tähtajaklassis kajastatakse tähtaeguvat summat vasakus veerus, pikendatud rahastuse summa esitatakse veerus Pikendamine, uued saadud vahendid veerus Uued vahendid ja netoerinevus, mille leidmiseks liidetakse uued vahendid ja pikendatavad vahendid ning lahutatakse tähtaeguvad vahendid, esitatakse paremas veerus. Netorahavoogude kogusumma esitatakse veerus 290 ja see võrdub kõigis veergudes Neto (0040, 0080, 0120, 0160, 0200, 0240 ja 0280) esitatud arvude summaga. Tähtaeguva rahastuse keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 0300. Pikendatavate vahendite rahastamise keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 0310. Uue rahastuse keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 0320. Tähtaeguv summa koosneb kõikidest kohustustest, millest rahastuse pakkuja sai lepinguliselt loobuda või mis kuulusid aruandeperioodi vastaval päeval tasumisele. Seda kajastatakse alati plussmärgiga. Veeru Pikendamine summa koosneb punktides 2 ja 3 määratletud tähtaeguvast summast, mis on aruandeperioodi vastaval päeval finantsinstitutsiooni käes. Seda kajastatakse alati plussmärgiga. Kui rahastuse tähtaeg on pikendamise tulemusel muutunud, kajastatakse rahastuse pikendamise all esitatavat summat uuele tähtajale vastavas tähtajaklassis. Veeru Uued vahendid summa koosneb aruandeperioodi vastava päeva seisuga tegelikult juurde tulnud vahenditest. Seda kajastatakse alati plussmärgiga. Netosumma all peetakse silmas teatava esialgse tähtaja piires aruandeperioodi vastava päeva seisuga rahastuses toimunud muutust ning selle arvutamiseks lisatakse netoveerus uutele vahenditele pikendatavad vahendid ja lahutatakse tähtaeguvad vahendid. Juhised konkreetsete veergude kohta. Veerg Viited õigussätetele ja juhised 0010–0040 0050–0080 0090–0120 0130–0160 0170–0200 0210–0240 0250–0280 0290 0300–0320

1.5.1.2. a)

üleöö (veerud 0010–0040);

b)

1 päev kuni 7 päeva (veerud 0050–0080);

c)

7 päev kuni 14 päeva (veerud 0090–0120);

d)

14 päeva kuni 1 kuu (veerud 0130–0160);

e)

1 kuu kuni 3 kuud (veerud 0170–0200);

f)

3 kuu kuni 6 kuud (veerud 0210–0240);

g)

üle 6 kuu (veerud 0250–0280).

1.5.1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12. Üleöö

Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastuse esialgu üleöise tähtajaga kogusumma esitatakse veerus 0010 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks. Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastuse esialgu üleöise tähtajaga kogusumma esitatakse veerus 0020 ridadel 1.1–1.31. Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastuse esialgu üleöise tähtajaga kogusumma esitatakse veerus 0030 ridadel 1.1–1.31. Ühelt poolt tähtaeguva päevase rahastuse ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue päevase rahastuse netoerinevus esitatakse veerus 0040 ridadel 1.1–1.31.

> 1 päev ≤ 7 päeva

Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1 päev – 1 nädal esitatakse veerus 0050 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks. Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1 päev – 1 nädal esitatakse veerus 0060 ridadel 1.1–1.31. Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1 päev – 1 nädal esitatakse veerus 0070 ridadel 1.1–1.31. Ühelt poolt tähtaeguva rahastuse ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastuse netoerinevus esitatakse veerus 0080 ridadel 1.1–1.31.

> 7 päeva ≤ 14 päeva

Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–2 nädalat esitatakse veerus 0090 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks. Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1– 2 nädalat esitatakse veerus 0100 ridadel 1.1–1.31. Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–2 nädalat esitatakse veerus 0110 ridadel 1.1–1.31. Ühelt poolt tähtaeguva rahastuse ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastuse netoerinevus esitatakse veerus 0120 ridadel 1.1–1.31.

> 14 päeva ≤ 1 kuu

Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 2 nädalat – 1 kuu esitatakse veerus 0130 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks. Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 2 nädalat – 1 kuu esitatakse veerus 0140 ridadel 1.1–1.31. Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 2 nädalat – 1 kuu esitatakse veerus 0150 ridadel 1.1–1.31. Ühelt poolt tähtaeguva rahastuse ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastuse netoerinevus esitatakse veerus 0160 ridadel 1.1–1.31.

> 1 kuu ≤ 3 kuud

Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–3 kuud esitatakse veerus 0170 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks. Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–3 kuud esitatakse veerus 0180 ridadel 1.1–1.31. Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–3 kuud esitatakse veerus 0190 ridadel 1.1–1.31. Ühelt poolt tähtaeguva rahastuse ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastuse netoerinevus esitatakse veerus 0200 ridadel 1.1–1.31.

> 3 kuud ≤ 6 kuud

Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus kolm kuni kuus kuud esitatakse veerus 0210 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks. Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus kolm kuni kuus kuud esitatakse veerus 0220 ridadel 1.1–1.31. Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus kolm kuni kuus kuud esitatakse veerus 0230 ridadel 1.1–1.31. Ühelt poolt tähtaeguva rahastuse ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastuse netoerinevus esitatakse veerus 0240 ridadel 1.1–1.31.

> 6 kuud Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga üle kuue kuu esitatakse veerus 0250 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks. Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga üle kuue kuu esitatakse veerus 0260 ridadel 1.1–1.31. Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastuse kogusumma esialgse tähtajaga üle kuue kuu esitatakse veerus 0270 ridadel 1.1–1.31. Ühelt poolt tähtaeguva rahastuse ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastuse netoerinevus esitatakse veerus 0280 ridadel 1.1–1.31.

Netorahavood kokku

Netorahavoogude kogusumma, mis võrdub kõigis veergudes Neto (0040, 0080, 0120, 0160, 0200, 0240, 0280) esitatud arvude summaga, esitatakse veerus 0290.

Keskmine tähtaeg (päevades)

Kõigi tähtaeguvate vahendite kaalutud keskmist tähtaega (päevades) kajastatakse veerus 0300. Kõigi pikendatavate vahendite rahastamise kaalutud keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 0310, kõigi uute vahendite kaalutud keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 0320.

VII LISA

XX LISA

ARUANDMINE TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KOHTA C 71.00 – TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOON EMITENTIDE KAUPA 1.2. Kokku ja olulised valuutad

TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIRE PARAMEETRITE VORMID Vormi number Vormi kood Vormi / vormide rühma nimi TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOONI VORMID 71 C 71.00 TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOON EMITENTIDE KAUPA Tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioon emitentide kaupa Emitent LEI Emitendi majandussektor Emitendi residentsus Tooteliik Valuuta Krediidikvaliteedi aste Turuväärtus/ nimiväärtus Keskpanga seisukohalt aktsepteeritava tagatise väärtus Rida ID 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0010 KÜMME OLULISIMAT EMITENTI 0020 1.01 0030 1.02 0040 1.03 0050 1.04 0060 1.05 0070 1.06 0080 1.07 0090 1.08 0100 1.09 0110 1.10 0120 KÕIK MUUD TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSENA KASUTATAVAD KIRJED

VIII LISA

XXI LISA

JUHISED XX LISAS ESITATUD TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOONI VORMI (C 71.00) TÄITMISEKS

Tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioon emitentide/vastaspoolte kaupa (C 71.00) 1.2.3.4.5.6.

Selleks et saaks vormi C 71.00 alusel koguda teavet aruandva finantsinstitutsiooni tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsiooni kohta kümne suurima tema hoitava vara või talle selleks võimaldatud likviidsusliini kaupa, peavad finantsinstitutsioonid kohaldama käesolevas lisas sisalduvaid juhiseid. Kui emitendile või vastaspoolele määratakse rohkem kui üks tooteliik, valuuta või krediidikvaliteedi aste, esitatakse kogusumma. Kajastada tuleb tooteliik, valuuta või krediidikvaliteedi aste, mis on seotud tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsiooni suurima osaga. Tasakaalustamissuutlikkus vormis C 71.00 on sama, mis vormis C 66.01, kuid vormis C 71.00 tasakaalustamissuutlikkusena kajastatud varad on koormamata, et finantsinstitutsioonil oleks võimalik need aruandekuupäeval raha vastu vahetada. Kontsentratsioonide arvutamisel, et esitada vormis C 71.00 teavet olulise valuuta kaupa, kasutavad finantsinstitutsioonid kontsentratsioone kõigis valuutades. Kui emitent või vastaspool kuulub mitmesse omavahel seotud klientide rühma, kajastatakse teda ainult üks kord rühmas, mille tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioon on suurem. Kui välja arvata rida 0120, siis tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioone emitendis või vastaspooles, milleks on keskpank, käesolevas vormis ei kajastata. Kui finantsinstitutsioonil on eelnevalt keskpankadesse paigutatud varasid tavapäraste likviidsusoperatsioonide jaoks ja kui need varad kuuluvad koormamata tasakaalustamissuutlikkuse kümne suurima emitendi või vastaspoole alla, esitab finantsinstitutsioon teabe algse emitendi ja algse tooteliigi kohta. Veerg Viited õigussätetele ja juhised 0010 0020 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090

Emitendi nimi

Veerus 0010 esitatakse kahanevas järjekorras kümne olulisima koormamata vara emitendi või finantsinstitutsioonile võimaldatud kasutamata likviidsusliini vastaspoole nimed. Suurim kirje kajastatakse kirjes 1.01, suuruselt teine kirjes 1.02 jne. Omavahel seotud klientide rühma moodustavaid emitente ja vastaspooli kajastatakse üheainsa kontsentratsioonina. Kajastatav emitendi/vastaspoole nimi peab olema varad emiteerinud või likviidsusliinid võimaldanud juriidilise isiku täielik nimi, sh viited äriühingu liigile riigi äriühinguõiguse kohaselt.

LEI

Vastaspoole juriidilise isiku tunnuskood

Emitendi majandussektor

Iga emitent või vastaspool liigitatakse ühe majandussektori alla lähtuvalt järgmistest finantsaruandluse (FINREP) majandussektorite klassidest (käesoleva rakendusmääruse V lisa 1. osa): i) valitsemissektor, ii) krediidiasutus, iii) muu finantssektori äriühing, iv) finantssektoriväline äriühing, v) kodumajapidamine. Omavahel seotud klientide rühmade puhul majandussektorit ei märgita.

Emitendi residentsus

Kasutatakse riigi, kus emitent või vastaspool on asutatud, ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes). Omavahel seotud klientide rühmade puhul riiki ei märgita.

Tooteliik

Veerus 0010 loetletud emitentidele/vastaspooltele määratakse toote liik, mis vastab tootele, milles vara hoitakse või milles ootel likviidsuslimiit on saadud, kasutades järgmisi rasvases kirjas näidatud koode:

SrB (Senior Bond) – kõrgema nõudeõiguse järgu võlakiri

SubB (Subordinated Bond) – allutatud võlakiri

CP (Commercial Paper) – kommertsväärtpaber

CB (Covered Bond) – pandikiri

US (UCITS-security) – eurofondide väärtpaberid, st finantsinstrumendid, mis kujutavad endast osalust vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas (eurofondis) või mille eurofond on välja lasknud

ABS (Asset Backed Security) – varaga tagatud väärtpaber

CrCl (Credit Claim) – krediidinõue

Eq (Equity) – aktsia

Gold (kui tegemist on füüsilise kullaga, mida saab käsitada ühe vastaspoolena)

LiqL (Liquidity Line) – finantsinstitutsioonile võimaldatud kasutamata likviidsusliin

OPT (Other product type) – muu tooteliik

Valuuta

Veerus 0010 loetletud emitendile või vastaspooltele määratakse veerus 0060 selle valuuta ISO kood, milles saadud vara või finantsinstitutsioonile võimaldatud kasutamata likviidsusliin on nomineeritud. Märgitakse ISO 4217 kohane kolmetäheline valuutakood. Kui tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsiooni osa on mitut valuutat hõlmav liin, võetakse seda liini arvesse valuutas, mis on ülejäänud kontsentratsiooni puhul domineeriv. Seoses eraldi kajastamisega olulistes valuutades, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 artiklis 2, hindavad finantsinstitutsioonid valuutat, milles rahavoog tõenäoliselt toimub, ja kajastavad kirjet üksnes selles olulises valuutas kooskõlas oluliste valuutade eraldi kajastamise juhistega likviidsuskatte nõuete puhul vastavalt määrusele (EL) 2021/451.

Krediidikvaliteedi aste

Asjakohane krediidikvaliteedi aste määratakse määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ja see on sama, mis lõpptähtaegade jaotuses kajastatud kirjetel. Kui reitingut ei ole, määratakse aste reitinguta.

Turuväärtus/nimiväärtus

Varade turuväärtus või õiglane väärtus, või kui see on kohaldatav, siis finantsinstitutsioonile võimaldatud kasutamata likviidsusliini nimiväärtus.

Keskpanga seisukohalt aktsepteeritava tagatise väärtus

Tagatise väärtus vastavalt püsivõimalusi käsitlevatele keskpanga eeskirjadele, mis on kohaldatavad konkreetse vara suhtes. Varade puhul, mis on nomineeritud valuutas, mis on lisatud komisjoni rakendusmäärusesse (EL) nr 2015/233 valuutana, mille puhul on keskpanga aktsepteeritavad tagatised määratletud väga kitsalt, jätavad finantsinstitutsioonid selle lahtri tühjaks.

IX LISA

XXII LISA

ARUANDMINE TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIRE PARAMEETRITE LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUSE KOHTA C 66.01 – LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUS Kokku ja olulised valuutad

TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIRE PARAMEETRITE VORMID Vormi number Vormi kood Vormi / vormide rühma nimi LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUSE VORM 66 C 66.01 LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUSE VORM Kood ID Kirje Lepingulise voo lõpptähtaeg 0010 0020 0025 0030 0040 0050 0060 0070 0080 0090 0100 0110 0120 0130 0140 0150 0160 0170 0180 0190 0200 0210 0220 0010–0380 1 VAHENDITE VÄLJAVOOL Algne seis Pikem kui üleöö ja kuni 2 päeva Üle 2 päeva ja kuni 3 päeva Üle 3 päeva ja kuni 4 päeva Üle 4 päeva ja kuni 5 päeva Üle 5 päeva ja kuni 6 päeva Üle 6 päeva ja kuni 7 päeva Üle 7 päeva ja kuni 2 nädalat Üle 2 nädala ja kuni 3 nädalat Üle 3 nädala ja kuni 30 päeva Üle 30 päeva ja kuni 5 nädalat Üle 5 nädala ja kuni 2 kuud Üle 2 kuu ja kuni 3 kuud Üle 3 kuu ja kuni 4 kuud Üle 4 kuu ja kuni 5 kuud Üle 5 kuu ja kuni 6 kuud Üle 6 kuu ja kuni 9 kuud Üle 9 kuu ja kuni 12 kuud Üle 12 kuu ja kuni 2 aastat Üle 2 aasta ja kuni 5 aastat Üle 5 aasta Üleöö millest: lahtise tähtajaga kirjed 0010 1.1 Kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest (kui neid ei käsitata jaehoiustena) 0011 1.1.0.1. millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed 0020 1.1.1. Tasumisele kuuluvad tagatiseta võlakirjad 0030 1.1.2 Reguleeritud pandikirjad 0040 1.1.3 Tasumisele kuuluvad väärtpaberistamise tehingud 0050 1.1.4 Muu 0065 1.2 Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused, mille tagatiseks on (vastaspool on muu kui keskpank): 0066 1.2.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed 0075 1.2.1 1. tasandi kaubeldavad varad 0085 1.2.1.1 1. tasandi varad, v.a pandikirjad 0095 1.2.1.1.1 1. tasandi keskpanga varad 0105 1.2.1.1.2 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1) 0115 1.2.1.1.3 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3) 0125 1.2.1.1.4 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 ja halvem) 0135 1.2.1.2 1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1) 0145 1.2.2 2A tasandi kaubeldavad varad 0155 1.2.2.1 2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1) 0165 1.2.2.2 2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2) 0175 1.2.2.3 2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2) 0185 1.2.3 2B tasandi kaubeldavad varad 0195 1.2.3.1 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1) 0205 1.2.3.2 2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6) 0215 1.2.3.3 2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3) 0225 1.2.3.4 2B tasandi aktsiad 0235 1.2.3.5 2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5) 0245 1.2.4 Muud kaubeldavad varad 0251 1.2.5 Muud varad 0252 1.2a Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused, mille tagatiseks on (vastaspool on keskpank): 0253 1.2a.1 1. tasandi kaubeldavad varad 0254 1.2a.2 2A tasandi kaubeldavad varad 0255 1.2a.3 2B tasandi kaubeldavad varad 0256 1.2a.4 Muud kaubeldavad varad 0257 1.2a.5 Muud varad 0260 1.3 Kirjes 1.2 kajastamata kohustused, mis tulenevad saadud hoiustest (v.a tagatisena saadud hoiused) 0261 1.3.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed 0270 1.3.1 Stabiilsed jaehoiused 0280 1.3.2 Muud jaehoiused 0290 1.3.3 Tegevushoiused 0300 1.3.4 Mittetegevushoiused krediidiasutustelt 0310 1.3.5 Mittetegevushoiused muudelt finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt 0320 1.3.6 Mittetegevushoiused keskpankadelt 0330 1.3.7 Mittetegevushoiused finantssektorivälistelt äriühingutelt 0340 1.3.8 Mittetegevushoiused muudelt vastaspooltelt 0350 1.4 Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud 0360 1.5 Tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvad summad, v.a kirjes 1.4 kajastatu 0370 1.6 Muud vahendite väljavoolud 0380 1.7 Vahendite väljavool kokku 0390–0720 2 VAHENDITE SISSEVOOL Algne seis Pikem kui üleöö ja kuni 2 päeva Üle 2 päeva ja kuni 3 päeva Üle 3 päeva ja kuni 4 päeva Üle 4 päeva ja kuni 5 päeva Üle 5 päeva ja kuni 6 päeva Üle 6 päeva ja kuni 7 päeva Üle 7 päeva ja kuni 2 nädalat Üle 2 nädala ja kuni 3 nädalat Üle 3 nädala ja kuni 30 päeva Üle 30 päeva ja kuni 5 nädalat Üle 5 nädala ja kuni 2 kuud Üle 2 kuu ja kuni 3 kuud Üle 3 kuu ja kuni 4 kuud Üle 4 kuu ja kuni 5 kuud Üle 5 kuu ja kuni 6 kuud Üle 6 kuu ja kuni 9 kuud Üle 9 kuu ja kuni 12 kuud Üle 12 kuu ja kuni 2 aastat Üle 2 aasta ja kuni 5 aastat Üle 5 aasta Üleöö millest: lahtise tähtajaga kirjed 0390 2.1 Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mille tagatiseks on: 0391 2.1.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed 0400 2.1.1. 1. tasandi kaubeldavad varad 0410 2.1.1.1. 1. tasandi varad, v.a pandikirjad 0420 2.1.1.1.1. 1. tasandi keskpanga varad 0430 2.1.1.1.2 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1) 0440 2.1.1.1.3 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3) 0450 2.1.1.1.4 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 ja halvem) 0460 2.1.1.2 1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1) 0470 2.1.2 2A tasandi kaubeldavad varad 0480 2.1.2.1 2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1) 0490 2.1.2.2 2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2) 0500 2.1.2.3 2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2) 0510 2.1.3 2B tasandi kaubeldavad varad 0520 2.1.3.1 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1) 0530 2.1.3.2 2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6) 0540 2.1.3.3 2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3) 0550 2.1.3.4 2B tasandi aktsiad 0560 2.1.3.5 2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5) 0570 2.1.4 Muud kaubeldavad varad 0580 2.1.5 Muud varad 0590 2.2 Kirjes 2.1 kajastamata rahalised nõuded, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest: 0600 2.2.1 Jaeklientidele 0610 2.2.2 Finantssektorivälistele äriühingutele 0620 2.2.3 Krediidiasutustele 0621 2.2.3.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed 0630 2.2.4 Muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele 0640 2.2.5 Keskpankadele 0650 2.2.6 Muudele vastaspooltele 0660 2.3 Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud 0670 2.4 Tuletisinstrumentide alusel laekumisele kuuluvad summad, v.a kirjes 2.3 kajastatu 0680 2.5 Enda portfellis tähtaeguvad võlaväärtpaberid 0690 2.6 Muud vahendite sissevoolud 0691 2.6.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed 0700 2.7 Kogusissevool 0710 2.8 Lepinguline netopuudujääk 0720 2.9 Kumulatiivne lepinguline netopuudujääk 0730–1080 3 TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUS Algne seis Pikem kui üleöö ja kuni 2 päeva Üle 2 päeva ja kuni 3 päeva Üle 3 päeva ja kuni 4 päeva Üle 4 päeva ja kuni 5 päeva Üle 5 päeva ja kuni 6 päeva Üle 6 päeva ja kuni 7 päeva Üle 7 päeva ja kuni 2 nädalat Üle 2 nädala ja kuni 3 nädalat Üle 3 nädala ja kuni 30 päeva Üle 30 päeva ja kuni 5 nädalat Üle 5 nädala ja kuni 2 kuud Üle 2 kuu ja kuni 3 kuud Üle 3 kuu ja kuni 4 kuud Üle 4 kuu ja kuni 5 kuud Üle 5 kuu ja kuni 6 kuud Üle 6 kuu ja kuni 9 kuud Üle 9 kuu ja kuni 12 kuud Üle 12 kuu ja kuni 2 aastat Üle 2 aasta ja kuni 5 aastat Üle 5 aasta Üleöö millest: lahtise tähtajaga kirjed 0730 3.1 Mündid ja pangatähed 0740 3.2 Väljavõetavad keskpanga reservid 0750 3.3 1. tasandi kaubeldavad varad 0760 3.3.1 1. tasandi varad, v.a pandikirjad 0770 3.3.1.1. 1. tasandi keskpanga varad 0780 3.3.1.2 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1) 0790 3.3.1.3 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3) 0800 3.3.1.4 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 ja halvem) 0810 3.3.2 1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1) 0820 3.4 2A tasandi kaubeldavad varad 0830 3.4.1 2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1) 0840 3.4.3 2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2) 0850 3.4.4 2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2) 0860 3.5 2B tasandi kaubeldavad varad 0870 3.5.1 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1) 0880 3.5.2 2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6) 0890 3.5.3 2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3) 0900 3.5.4 2B tasandi aktsiad 0910 3.5.5 2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5) 0920 3.6 Muud kaubeldavad varad 0930 3.6.1 Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi aste 1) 0940 3.6.2 Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3) 0950 3.6.3 Aktsiad 0960 3.6.4 Pandikirjad 0970 3.6.5 Varaga tagatud väärtpaberid 0980 3.6.7 Muud kaubeldavad varad 0990 3.7 Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad mittekaubeldavad varad 0991 3.7a Keskpankade seisukohalt aktsepteeritavad enda emissioonid 1000 3.8 Saadud kasutamata siduvad krediidilimiidid 1010 3.8.1 1. tasandi krediidilimiidid 1020 3.8.2 2B tasandi piiratud kasutusega krediidilimiidid 1030 3.8.3 2B tasandi finantsinstitutsioonide kaitseskeemi limiidid 1040 3.8.4 Muud krediidilimiidid 1050 3.8.4.1 Grupisisestelt vastaspooltelt 1060 3.8.4.2 Muudelt vastaspooltelt 1070 3.9 Tasakaalustamissuutlikkuse netomuutus 1080 3.10 Kumulatiivne tasakaalustamissuutlikkus 1090–1140 4 TINGIMUSLIKUD KIRJED Algne seis Pikem kui üleöö ja kuni 2 päeva Üle 2 päeva ja kuni 3 päeva Üle 3 päeva ja kuni 4 päeva Üle 4 päeva ja kuni 5 päeva Üle 5 päeva ja kuni 6 päeva Üle 6 päeva ja kuni 7 päeva Üle 7 päeva ja kuni 2 nädalat Üle 2 nädala ja kuni 3 nädalat Üle 3 nädala ja kuni 30 päeva Üle 30 päeva ja kuni 5 nädalat Üle 5 nädala ja kuni 2 kuud Üle 2 kuu ja kuni 3 kuud Üle 3 kuu ja kuni 4 kuud Üle 4 kuu ja kuni 5 kuud Üle 5 kuu ja kuni 6 kuud Üle 6 kuu ja kuni 9 kuud Üle 9 kuu ja kuni 12 kuud Üle 12 kuu ja kuni 2 aastat Üle 2 aasta ja kuni 5 aastat Üle 5 aasta Üleöö millest: lahtise tähtajaga kirjed 1090 4.1 Siduvatest vahenditest tulenev vahendite väljavool 1091 4.1.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed 1100 4.1.1. Siduvad krediidilimiidid 1110 4.1.1.1. Varad, mida saaja käsitab 2B tasandi varadena 1120 4.1.1.2 Muu 1130 4.1.2 Likviidsuslimiidid 1131 4.1a Mittesiduvatest rahastamisvahenditest tulenev vahendite väljavool 1140 4.2 Reitingu alandamise käivitajatest tulenevad väljavoolud 1150–1290 MEMOKIRJED Algne seis Pikem kui üleöö ja kuni 2 päeva Üle 2 päeva ja kuni 3 päeva Üle 3 päeva ja kuni 4 päeva Üle 4 päeva ja kuni 5 päeva Üle 5 päeva ja kuni 6 päeva Üle 6 päeva ja kuni 7 päeva Üle 7 päeva ja kuni 2 nädalat Üle 2 nädala ja kuni 3 nädalat Üle 3 nädala ja kuni 30 päeva Üle 30 päeva ja kuni 5 nädalat Üle 5 nädala ja kuni 2 kuud Üle 2 kuu ja kuni 3 kuud Üle 3 kuu ja kuni 4 kuud Üle 4 kuu ja kuni 5 kuud Üle 5 kuu ja kuni 6 kuud Üle 6 kuu ja kuni 9 kuud Üle 9 kuu ja kuni 12 kuud Üle 12 kuu ja kuni 2 aastat Üle 2 aasta ja kuni 5 aastat Üle 5 aasta Üleöö millest: lahtise tähtajaga kirjed 1230 13 Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad – kaubeldavad varad 1241 14 Kirje 3.6 all kajastatud varad, mis on keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad muud kui kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad 1270 17 Ootuspärased väljavoolud, mis tulenevad hoiustest 1280 18 Ootuspärased sissevoolud, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest 1290 19 Siduvate krediidilimiitide ootuspärane kasutuselevõtt

X LISA

XXIII LISA

XXII LISAS ESITATUD LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUSE VORMI TÄITMISE JUHISED I OSA. ÜLDISED JUHISED 1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.13.14.15.16.17.18.19.20.21.

Oma tegevuse lõpptähtaegade mittevastavuse (lõpptähtaegade jaotus) kajastamisel XXII lisas esitatud vormis kasutavad finantsinstitutsioonid käesolevas lisas sisalduvaid juhiseid. Lõpptähtaegade jaotuse seirevahend hõlmab lepingulisi ja tingimuslikke väljavoole. Õiguslikult siduvatest kokkulepetest tulenevaid lepingulisi vooge ja järelejäänud tähtaega aruandekuupäeva seisuga kajastatakse vastavalt asjaomaste õiguslikult siduvate kokkulepete sätetele. Finantsinstitutsioonid ei võta vahendite sissevoole arvesse topelt. Veerus Algne seis kajastatakse kirjete seisu aruandekuupäeva seisuga. XXII lisas esitatud vormis tuleb täita ainult tühjad valged lahtrid. Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu Vahendite väljavool ja sissevool hõlmab kõigist bilansilistest ja bilansivälistest kirjetest tulenevaid tulevasi lepingulisi rahavoogusid. Kajastatakse üksnes aruandekuupäeval kehtivate lepingute kohaseid vahendite välja- ja sissevoole. Kõigist bilansilistest ja bilansivälistest instrumentidest tulenevaid intresside välja- ja sissevoole kajastatakse jagude Vahendite väljavool ja Vahendite sissevool kõigis asjaomastes kirjetes vastavas tähtajaklassis, mille alla need kuuluvad. Intressimaksed ja -laekumised, mille tähtaeg saabub viie aasta möödumisel aruandekuupäevast, jäetakse lõpptähtaegade jaotusest välja. Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu Tasakaalustamissuutlikkus kujutab endast selliste koormamata varade või muude rahastamisallikate seisu, mis on finantsinstitutsioonile aruandekuupäeva seisuga õiguslikult ja praktiliselt kättesaadavad potentsiaalsete lepinguliste puudujääkide katmiseks. Kajastatakse üksnes aruandekuupäeval kehtivate lepingute kohaseid vahendite välja- ja sissevoole. Jaos Vahendite väljavool esitatavaid raha väljavoole ja jaos Vahendite sissevool esitatavaid raha sissevoole kajastatakse plussmärgiga brutosummana. Tasumisele kuuluvaid summasid kajastatakse jaos Vahendite väljavool ja laekumisele kuuluvaid summasid jaos Vahendite sissevool. Lõpptähtaegade jaotuse vormi jaos Tasakaalustamissuutlikkus kajastatakse vahendite sissevoolu plussmärgiga ja väljavoolu miinusmärgiga netosummana. Rahavoogude puhul kajastatakse tasumisele kuuluvaid summasid. Väärpaberite vooge kajastatakse praeguses turuväärtuses. Krediidi- ja likviidsusliinidest tulenevaid vooge kajastatakse lepingulises kasutada olevas summas. Lepingulised vood jaotatakse nende järelejäänud tähtaja järgi 22 tähtajaklassi; päevad tähistavad kalendripäevi. Kajastatakse kõiki lepingulisi vooge, sealhulgas kõik muust tegevusest kui finantstegevus tulenevad rahavood, nagu maksud, lisatasud, dividendid ja üürimaksed. Mittefinantstegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse vastavas tähtajaklassis, mille alla nende tähtaeg kuulub. Need rahavood jäetakse lõpptähtaegade jaotusest välja, kui nende tähtaeg saabub viie aasta möödumisel aruandekuupäevast. Voogude lepinguliste lõpptähtaegade kindlaksmääramisel konservatiivse lähenemisviisi kasutamiseks tagavad finantsinstitutsioonid kogu järgmise: [tühi] Tähtaeguvate välisvaluuta vahetustehingute puhul kajastatakse vormi asjaomastes tähtajaklassides erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute ning valuuta forvardtehingute ja arveldamata hetkelepingute tähtaeguvat tinglikku väärtust. Arveldamata tehingutest tulenevaid rahavooge kajastatakse lühikese arveldamiseelse aja jooksul asjakohastel ridadel ja tähtajaklassides. Selliste kirjete puhul, millele vastav äritegevus finantsinstitutsioonil puudub, näiteks kui tal ei ole teatavasse kategooriasse kuuluvaid hoiuseid, jäetakse lahter tühjaks. Kirjeid, mille tähtaeg on möödunud, ning kirjeid, mille puhul on finantsinstitutsioonil põhjust eeldada, et kohustusi ei täideta, ei kajastata. Kui saadud tagatist kasutatakse edasitagamiseks tehingus, mis tähtaegub hiljem, kui tehing, mille käigus finantsinstitutsioon tagatise sai, kajastatakse väärtpaberite väljavool saadud tagatise õiglase väärtuse summana jaos Tasakaalustamissuutlikkus asjaomases klassis vastavalt selle tehingu lõpptähtajale, mis tingis tagatise saamise. Kui delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 kohaselt käsitatakse nõudmiseni hoiuseid, mida aruandev finantsinstitutsioon hoiab keskasutuses, likviidsete varadena, tuleks nõudmiseni hoiuseid käsitada lõpptähtaegade jaotuses lepingulise pankadevahelise sissevooluna. Grupisisesed kirjed ei mõjuta andmete konsolideeritud alusel esitamist. Keskpanga reservide osa, mida ei saa kasutusele võtta, ei kajastata selles vormis kusagil.

I OSA. ÜLDISED JUHISED 1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.

a)

kui on võimalus tasumine edasi lükata või saada ettemakse, eeldatakse, et seda võimalust kasutatakse, kui selle tulemusel toimuks väljavool finantsinstitutsioonist varem või kui sissevool finantsinstitutsiooni lükkuks edasi;

b)

kui võimalus, mis puudutab varasemat väljavoolu finantsinstitutsioonist, on üksnes finantsinstitutsiooni otsustada, eeldatakse, et seda võimalust kasutatakse ainult juhul, kui turg ootab, et finantsinstitutsioon seda teeks. Eeldatakse, et seda võimalust ei kasutata, kui selle tulemusel toimuks sissevool finantsinstitutsiooni varem või kui väljavool finantsinstitutsioonist lükkuks edasi. Raha väljavoole, mille kõnealune sissevool endaga lepingu kohaselt kaasa toob (näiteks vahendaja kaudu rahastamise puhul), kajastatakse kõnealuse sissevooluga samal kuupäeval;

c)

üleöise tähtajaga hoiuseid, sealhulgas nõudmiseni ja mittetähtaeguvaid hoiuseid kajastatakse üleööhoiustena veerus 0020. Lisaks kajastatakse veerus 0025 tehinguid, millel ei ole lepingus kindlaks määratud lõpptähtaega;

d)

avatud repotehinguid või pöördrepotehinguid ja sarnaseid tehinguid, mille mõlemad pooled võivad mis tahes päeval lõpetada, käsitatakse ööpäeva jooksul tähtaeguvana, välja arvatud juhul, kui etteteatamise tähtaeg on pikem kui üks päev; viimasel juhul kajastatakse neid etteteatamise tähtajaga järgi asjaomases tähtajaklassis;

e)

tähtajalisi jaehoiuseid, millel on ennetähtaegse väljavõtmise võimalus, käsitatakse tähtaeguvana ajavahemikus, mille jooksul ei kaasneks hoiuse ennetähtaegse väljavõtmisega delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 4 punkti b kohast leppetrahvi;

f)

kui finantsinstitutsioon ei suuda teatava kirje või selle osa puhul käesoleva lõike eeskirjade kohaselt minimaalsete lepinguliste maksete graafikut kehtestada, kajastab ta kirje või selle osa veerus 0220 Üle 5 aasta.

II OSA. JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA

Rida Viited õigussätetele ja juhised 0010– 0380 0010 0011 0020 0030 0040 0050 0065 0066 0075 0085 0095 0105 0115 0125 0135 0145 0155 0165 0175 0185 0195 0205 0215 0225 0235 0245 0251 0252 0253 0254 0255 0256 0257 0260 0261 0270 0280 0290 0300 0310 0320 0330 0340 0350 0360 0370 0380 0390–0700 0390 0391 0400 0410 0420 0430 0440 0450 0460 0470 0480 0490 0500 0510 0520 0530 0540 0550 0560 0570 0580 0590 0600 0610 0620 0621 0630 0640 0650 0660 0670 0680 0690 0691 0700 0710 0720 0730–1080 0730 0740 0750 0760 0770 0780 0790 0800 0810 0820 0830 0840 0850 0860 0870 0880 0890 0900 0910 0920 0930 0940 0950 0960 0970 0980 0990 0991 1000 1010 1020 1030 1040 1050 1060 1070 1080 1090–1140 1090 1091 1100 1110 1120 1130 1131 1140 1150–1290 1230 1241 1270 1280 1290

1 VAHENDITE VÄLJAVOOL

Raha väljavoolu kogusummat kajastatakse järgmistes alamkategooriates.

1.1 Kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest (kui neid ei käsitata jaehoiustena)

Raha väljavoolud, mis tulenevad aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud võlaväärtpaberitest, st enda emissioonidest.

1.1.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed

Real 1.1 kajastatud väljavoolude summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

1.1.1 Tasumisele kuuluvad tagatiseta võlakirjad

Real 1.1 kajastatud sellistest emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, mille moodustavad tagamata võlakirjad, mille aruandev finantsinstitutsioon on kolmandatele isikutele emiteerinud.

1.1.2 Reguleeritud pandikirjad

Real 1.1 kajastatud sellistest emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, mille moodustavad võlakirjad, mida saab käsitleda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 4 või 5 või direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 sätestatud korra kohaselt.

1.1.3 Tasumisele kuuluvad väärtpaberistamise tehingud

Real 1.1 kajastatud sellistest emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, mille puhul on tegemist kolmandate isikutega sõlmitud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 61 kohaste väärtpaberistamise tehingutega.

1.1.4 Muu Real 1.1 kajastatud emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, v.a eespool esitatud alamkategooriates kajastatu.

1.2 Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused, mille tagatiseks on (vastaspool on muu kui keskpank):

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 192 määratletud sellistest tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate kõigi raha väljavoolude kogusumma, kus vastaspool ei ole keskpank. Märkus: siin kajastatakse üksnes rahavooge; tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingutega seonduvaid väärpaberite vooge kajastatakse jaos Tasakaalustamissuutlikkus.

1.2.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed

Real 1.2 kajastatud väljavoolude summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

1.2.1 1. tasandi kaubeldavad varad

Kirje 1.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 10 nõuetele. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 1. tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

1.2.1.1 1. tasandi varad, v.a pandikirjad

Kirje 1.2.1 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud muu varaga kui pandikirjad.

1.2.1.1.1 1. tasandi keskpanga varad

Kirje 1.2.1.1 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud keskpankade vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega.

1.2.1.1.2 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 1.2.1.1 all kajastatud raha väljavoolude summa, mida ei ole kajastatud kirje 1.2.1.1.1 all ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

1.2.1.1.3 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

Kirje 1.2.1.1 all kajastatud raha väljavoolude summa, mida ei ole kajastatud kirje 1.2.1.1.1 all ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.

1.2.1.1.4 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 või halvem)

Kirje 1.2.1.1 all kajastatud raha väljavoolude summa, mida ei ole kajastatud kirje 1.2.1.1.1 all ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 4 või sellest halvema krediidikvaliteedi astme.

1.2.1.2 1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 1.2.1 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega. Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktiga f aktsepteeritakse 1. tasandi varadena ainult pandikirju, millel on krediidikvaliteedi aste 1.

1.2.2 2A tasandi kaubeldavad varad

Kirje 1.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 11 nõuetele. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2A tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

1.2.2.1 2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 1.2.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlakirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

1.2.2.2 2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirje 1.2.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1 või 2.

1.2.2.3 2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirje 1.2.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud keskvalitsuste, keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega. Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktidega a ja b peab kõigil 2A tasandi varadena aktsepteeritavatel avaliku sektori varadel olema kas krediidikvaliteedi aste 1 või 2.

1.2.3 2B tasandi kaubeldavad varad

Kirje 1.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 12 või 13 nõuetele. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2B tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

1.2.3.1 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 1.2.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud varaga tagatud väärtpaberitega, sh eluasemehüpoteekväärtpaberid. Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 13 lõike 2 punktiga a peab kõigil 2B tasandi varadena aktsepteeritavatel varaga tagatud väärtpaberitel olema krediidikvaliteedi aste 1.

1.2.3.2 2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)

Kirje 1.2.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega.

1.2.3.3 2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)

Kirje 1.2.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlaväärtpaberitega.

1.2.3.4 2B tasandi aktsiad

Kirje 1.2.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud aktsiatega.

1.2.3.5 2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)

Kirje 1.2.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud 2B tasandi varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 1.2.3.1–1.2.3.4 all.

1.2.4 Muud kaubeldavad varad

Kirje 1.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 1.2.1, 1.2.2 või 1.2.3 all.

1.2.5 Muud varad

Kirje 1.2 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 1.2.1, 1.2.2, 1.2.3 või 1.2.4 all.

1.2a Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused, mille tagatiseks on (vastaspool on keskpank):

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 192 määratletud sellistest tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate kõigi raha väljavoolude kogusumma, kus vastaspool on keskpank. Märkus: siin kajastatakse üksnes rahavooge; tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingutega seonduvaid väärpaberite vooge kajastatakse jaos Tasakaalustamissuutlikkus.

1.2a.1 1. tasandi kaubeldavad varad

Kirje 1.X all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 10 nõuetele. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 1. tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

1.2a.2 2A tasandi kaubeldavad varad

Kirje 1.X all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 11 nõuetele. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2A tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

1.2a.3 2B tasandi kaubeldavad varad

Kirje 1.X all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 12 või 13 nõuetele. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2B tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

1.2a.4 Muud kaubeldavad varad

Kirje 1.2a all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 1.2a.1, 1.2a.2 või 1.2a.3 all.

1.2a.5 Muud varad

Kirje 1.X all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 1.2a.1, 1.2a.2, 1.2A.3 või 1.2a.4 all.

1.3 Kirje 1.2 all kajastamata kohustused, mis tulenevad saadud hoiustest, v.a tagatisena saadud hoiused

Raha väljavoolud, mis tulenevad kõigist saadud hoiustest, v.a kirje 1.2 all kajastatud väljavoolud ja tagatisena saadud hoiused. Tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest tulenevaid raha väljavoole kajastatakse kirjete 1.4 või 1.5 all. Hoiuseid kajastatakse vastavalt nende varaseimale võimalikule lepingulisele lõpptähtajale. Hoiuseid, mille saab etteteatamiseta viivitamatult välja võtta (nõudmiseni hoiused) ja mittetähtaeguvaid hoiuseid kajastatakse tähtajaklassis Üleöö.

1.3.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed

Real 1.3 kajastatud väljavoolude summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

1.3.1 Stabiilsed jaehoiused

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 lõike 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 kohastest jaehoiustest.

1.3.2 Muud jaehoiused

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 lõike 2 kohastest jaehoiustest, v.a kirje 1.3.1 all kajastatud jaehoiused.

1.3.3 Tegevushoiused

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 kohastest tegevushoiustest.

1.3.4 Mittetegevushoiused krediidiasutustelt

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad krediidiasutuste hoiustest, v.a need, mis on kajastatud kirje 1.3.3 all.

1.3.5 Mittetegevushoiused muudelt finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 lõike 1 kohastest finantssektorisse kuuluvate klientide hoiustest, v.a kirjete 1.3.3 ja 1.3.4 all kajastatud hoiused.

1.3.6 Mittetegevushoiused keskpankadelt

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad keskpankade mittetegevushoiustest.

1.3.7 Mittetegevushoiused finantssektorivälistelt äriühingutelt

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad finantssektoriväliste äriühingute mittetegevushoiustest.

1.3.8 Mittetegevushoiused muudelt vastaspooltelt

Kirje 1.3 all kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad hoiustest, mida ei ole kajastatud kirjete 1.3.1–1.3.7 all.

1.4 Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud

Selliste raha väljavoolude kogusumma, mis tulenevad välisvaluuta vahetustehingute lõpptähtajast, näiteks põhisummade vahetamisest lepingu lõppedes.

1.5 Tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvad summad, v.a kirje 1.4 all kajastatu

Selliste raha väljavoolude kogusumma, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute kohaselt tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvate summade positsioonidest (välja arvatud tähtaeguvatest välisvaluuta vahetustehingutest tulenevad väljavoolud, mida kajastatakse kirje 1.4 all). Kogusummas kajastatakse arveldussummasid, sealhulgas arveldamata lisatagatise nõudeid, aruandekuupäeva seisuga. Kogusumma on eri tähtajaklasside lõikes punktide 1 ja 2 summa järgmiselt. Kooskõlas eespool esitatuga tuleb silmas pidada järgmist. Punktis 1 nimetatud tuletisinstrumentide puhul ei kajastata tähtaegade jaotuses juba saadud või makstud tagatise tagastamist. Punktis 2 nimetatud tuletisinstrumentide puhul kajastatakse juba saadud või makstud tagatise tagastamist tähtaegade jaotuse 3. jaos. Juba saadud (makstud) tagatise tagastamist kajastatakse negatiivse (positiivse) muutusena tuletisinstrumendi lõpptähtajale vastavas tähtajaklassis. Positiivset muutust kajastatakse ainult juhul, kui see kvalifitseeruks tagastamise korral tasakaalustamissuutlikkusena. Kui juba saadud (makstud) tagatise tagastamine kujutab endast rahalist tagatist, kajastatakse tagatise tagastamist real 1.6 Muud vahendite väljavoolud (real 2.6 Muud vahendite sissevoolud) asjakohases tähtajaklassis. Selle rea puhul käsitatakse olukorda, kus vastaspoolega vahetatud tagatis ei ole tuletisinstrumendi väärtuse muutusega täielikult võrdne, siiski piisavalt tagatuna, kui erinevus ei ületa minimaalset ülekandesummat.

1. Lõpptähtaegade jaotuse vormides ei kajastata rahavooge ja väärpaberite vooge, mis on seotud tuletisinstrumentidega, mille puhul on sõlmitud tagatiskokkulepe, mille kohaselt on nõutav vastaspoole riskipositsioonide täielik või piisav tagatus. Neist vormidest jäetakse välja selliste tuletisinstrumentidega seotud raha-, väärpaberi- ning rahalise ja väärtpaberitagatise vood. Väljajätmist ei kohaldata järgmise suhtes:

1. a)

Tasakaalustamissuutlikkuse seisukohast kõlblikud varad, mis on seoses tagatud tuletisinstrumentidega aruandekuupäeva seisuga juba saadud või antud (st lõpptähtaegade jaotuse 3. jao veerg Seis, kui need on koormamata ja koormamiseks kättesaadavad).

b)

Raha- ja väärpaberivood, mis on seotud lisatagatise nõuetega (rahaliste või väärtpaberitagatiste vood), mis kuuluvad ettenähtud ajal tasumisele, kuid mida ei ole veel arveldatud. Neid kajastatakse ridadel 1.5 (Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud) ja 2.4 (Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud) ning vormi 3. jaos (Tasakaalustamissuutlikkus), kui tegemist on väärtpaberitagatisega.

c)

Füüsiliselt arveldatavad tuletisinstrumendid (nt füüsiliselt arveldatav kullaforvard), kui need tuletisinstrumendid on täielikult või piisavalt tagatud. Nende tuletisinstrumentide puhul esitatakse lisaks punktidele a ja b ka arveldusvoog lõpparvelduse ajal (tavaliselt lõpptähtaja lähedal). Eeldatav rahavoog lisatakse raha väljavoolu korral asjakohasesse tähtajaklassi real 1.5 Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud ja raha sissevoolu korral asjakohasesse tähtajaklassi real 2.4 Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud. Kui füüsiliselt arveldatav vara kvalifitseerub 3. jaos tasakaalustamissuutlikkusena, lisatakse see voog käesoleva jao asjakohasesse tähtajaklassi ja vastavale reale. Väljavoolu korral on see negatiivne summa ja sissevoolu korral positiivne summa.

2. Raha ja väärtpaberite sisse- ja väljavoolude puhul, mis on seotud selliste tuletisinstrumentidega, mille puhul ei ole sõlmitud tagatiskokkulepet, või üksnes osalise tagatuse nõudmise korral, eristatakse valikuvõimalusi sisaldavaid lepinguid ja muid lepinguid:

2. a)

optsioonilaadsete tuletisinstrumentidega seotud vooge kajastatakse vaid juhul, kui täitmishind on ostuoptsiooni puhul turuhinnast madalam või müügioptsiooni puhul turuhinnast kõrgem (rahas). Nende voogude puhul kasutatakse asendusväärtust, toimides mõlema järgmise punkti kohaselt:

i)

kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni hiliseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite sissevooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 2.4 (Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud), kui pangal endal on õigus optsiooni kasutada;

ii)

kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni varaseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite väljavooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 1.5 (Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud), kui panga vastaspoolel on õigus optsiooni kasutada;

b)

muude kui punktis a osutatud lepingutega seotud vooge kajastatakse selliselt, et projitseeritakse raha lepingulised brutovood lõpptähtaegade jaotuse vormi ridade 1.5 (Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud) ja 2.4 (Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud) asjaomastesse tähtajaklassidesse ning likviidsete väärtpaberite lepingulised vood tasakaalustamissuutlikkuse jakku, kasutades juhul, kui summad ei ole veel kindlad, aruandekuupäeva seisuga kohaldatavaid praeguseid turupõhiseid forvardintressimäärasid ja/või -kursse.

1.6 Muud vahendite väljavoolud

Kõigi selliste muude raha väljavoolude kogusumma, mida ei ole kajastatud kirjete 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 või 1.5 all. Tingimuslikke väljavoole siin ei kajastata.

1.7 Vahendite väljavool kokku

Kirjete 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5 ja 1.6 all kajastatud vahendite väljavoolude summa.

2 VAHENDITE SISSEVOOL

2.1 Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mille tagatiseks on:

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 192 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate raha sissevoolude kogusumma. siin kajastatakse üksnes rahavooge; tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingutega seonduvaid väärpaberite vooge kajastatakse jaos Tasakaalustamissuutlikkus.

2.1.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed

Kirje 2.1 all kajastatud sissevoolude summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

2.1.1 1. tasandi kaubeldavad varad

Kirje 2.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 10 kohaste kaubeldavate varadega. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 1. tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

2.1.1.1 1. tasandi varad, v.a pandikirjad

Kirje 2.1.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud muu varaga kui pandikirjad.

2.1.1.1.1 1. tasandi keskpanga varad

Kirje 2.1.1.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud keskpankade vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega.

2.1.1.1.2 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 2.1.1.1 all kajastatud raha sissevoolude summa, mida ei ole kajastatud kirje 2.1.1.1.1 all ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

2.1.1.1.3 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

Kirje 2.1.1.1 all kajastatud raha sissevoolude summa, mida ei ole kajastatud kirje 2.1.1.1.1 all ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.

2.1.1.1.4 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 või halvem)

Kirje 2.1.1.1 all kajastatud raha sissevoolude summa, mida ei ole kajastatud kirje 2.1.1.1.1 all ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 4 või sellest halvema krediidikvaliteedi astme.

2.1.1.2 1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 2.1.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega. Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktiga f aktsepteeritakse 1. tasandi varadena ainult pandikirju, millel on krediidikvaliteedi aste 1.

2.1.2 2A tasandi kaubeldavad varad

Kirje 2.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 11 kohaste kaubeldavate varadega. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2A tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

2.1.2.1 2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 2.1.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlakirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

2.1.2.2 2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirje 2.1.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1 või 2.

2.1.2.3 2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirje 2.1.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud keskvalitsuste, keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega. Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktidega a ja b peab kõigil 2A tasandi varadena aktsepteeritavatel avaliku sektori varadel olema kas krediidikvaliteedi aste 1 või 2.

2.1.3 2B tasandi kaubeldavad varad

Kirje 2.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 12 või 13 kohaste kaubeldavate varadega. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2B tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

2.1.3.1 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 2.1.3 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud varaga tagatud väärtpaberitega, sh eluasemehüpoteekväärtpaberid.

2.1.3.2 2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)

Kirje 2.1.3 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega.

2.1.3.3 2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)

Kirje 2.1.3 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlaväärtpaberitega.

2.1.3.4 2B tasandi aktsiad

Kirje 2.1.3 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud aktsiatega.

2.1.3.5 2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)

Kirje 2.1.3 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud 2B tasandi varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 2.1.3.1–2.1.3.4 all.

2.1.4 Muud kaubeldavad varad

Kirje 2.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 2.1.1, 2.1.2 või 2.1.3 all.

2.1.5 Muud varad

Kirje 2.1 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud varadega, mida ei ole kajastatud kirjete 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3 või 2.1.4 all.

2.2 Kirje 2.1 all kajastamata rahalised nõuded, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest:

Laenudest ja ettemaksetest tulenevad raha sissevoolud. Raha sissevoole kajastatakse hilisemail lepingujärgsel tagasimaksekuupäeval. Uuenevate laenude korral eeldatakse, et olemasolevat laenu on pikendatud, ja võimalikke jääke käsitletakse siduva krediidilimiidina.

2.2.1 Jaeklientidele

Kirje 2.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 lõike 2 kohastest füüsilistest isikutest või VKEdest.

2.2.2 Finantssektorivälistele äriühingutele

Kirje 2.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad finantssektorivälistest äriühingutest.

2.2.3 Krediidiasutustele

Kirje 2.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad krediidiasutustest.

2.2.3.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed

Kirje 2.2.3 all kajastatud sissevoolude summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

2.2.4 Muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele

Kirje 2.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 lõike 1 kohastest finantssektorisse kuuluvatest klientidest, v.a need, mis on kajastatud kirje 2.2.3 all.

2.2.5 Keskpankadele

Kirje 2.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad keskpankadest. See kirje ei hõlma kirje 3.2 all kajastatud väljavõetavaid rahareserve.

2.2.6 Muudele vastaspooltele

Kirje 2.2 all kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad muudest kui kirjetes 2.2.1–2.2.5 osutatud vastaspooltest.

2.3 Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud

Selliste lepinguliste raha sissevoolude kogusumma, mis tulenevad välisvaluuta vahetustehingute lõpptähtajast, näiteks põhisummade vahetamisest lepingu lõppedes. Siin kajastatakse vormi asjaomastes tähtajaklassides erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute ning valuuta hetke- ja forvardtehingute tähtaeguvat tinglikku väärtust.

2.4. Tuletisinstrumentide alusel laekumisele kuuluvad summad, v.a kirjes 2.3 kajastatu

Selliste lepinguliste raha sissevoolude kogusumma, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute kohaselt tuletisinstrumentide alusel laekumisele kuuluvate nõuete positsioonidest (välja arvatud tähtaeguvatest välisvaluuta vahetustehingutest tulenevad sissevoolud, mida kajastatakse kirje 2.3 all). Kogusummas kajastatakse arveldussummasid, sealhulgas arveldamata lisatagatise nõuded, aruandekuupäeva seisuga. Kogusumma on eri tähtajaklasside lõikes punktide 1 ja 2 summa järgmiselt. Kooskõlas eespool esitatuga tuleb silmas pidada järgmist. Punktis 1 nimetatud tuletisinstrumentide puhul ei kajastata tähtaegade jaotuses juba saadud või makstud tagatise tagastamist. Punktis 2 nimetatud tuletisinstrumentide puhul kajastatakse juba saadud või makstud tagatise tagastamist tähtaegade jaotuse 3. jaos. Juba saadud (makstud) tagatise tagastamist kajastatakse negatiivse (positiivse) muutusena tuletisinstrumendi lõpptähtajale vastavas tähtajaklassis. Positiivset muutust kajastatakse ainult juhul, kui see kvalifitseeruks tagastamise korral tasakaalustamissuutlikkusena. Kui juba saadud (makstud) tagatise tagastamine kujutab endast rahalist tagatist, kajastatakse tagatise tagastamist real 1.6 Muud vahendite väljavoolud (real 2.6 Muud vahendite sissevoolud) asjakohases tähtajaklassis. Selle rea puhul käsitatakse olukorda, kus vastaspoolega vahetatud tagatis ei ole tuletisinstrumendi väärtuse muutusega täielikult võrdne, siiski piisavalt tagatuna, kui erinevus ei ületa minimaalset ülekandesummat.

1. Lõpptähtaegade jaotuse vormis ei kajastata rahavooge ja väärpaberite vooge, mis on seotud tuletisinstrumentidega, mille puhul on sõlmitud tagatiskokkulepe, mille kohaselt on nõutav vastaspoole riskipositsioonide täielik või piisav tagatus. Vormis ei kajastata mingeid selliste tuletisinstrumentidega seotud rahavooge, väärpaberite vooge ega rahalistest tagatistest ja väärtpaberitagatistest tulenevaid vooge. Väljajätmist ei kohaldata järgmise suhtes:

1. a)

Tasakaalustamissuutlikkuse seisukohast kõlblikud varad, mis on seoses tagatud tuletisinstrumentidega aruandekuupäeva seisuga juba saadud või antud (st lõpptähtaegade jaotuse 3. jao veerg Seis, kui need on koormamata ja koormamiseks kättesaadavad).

b)

Raha- ja väärpaberivood, mis on seotud lisatagatise nõuetega (rahaliste või väärtpaberitagatiste vood), mis kuuluvad ettenähtud ajal tasumisele, kuid mida ei ole veel arveldatud. Neid kajastatakse ridadel 1.5 (Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud) ja 2.4 (Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud) ning vormi 3. jaos (Tasakaalustamissuutlikkus), kui tegemist on väärtpaberitagatisega.

c)

Füüsiliselt arveldatavad tuletisinstrumendid (nt füüsiliselt arveldatav kullaforvard), kui need tuletisinstrumendid on täielikult või piisavalt tagatud. Nende tuletisinstrumentide puhul esitatakse lisaks punktidele a ja b ka arveldusvoog lõpparvelduse ajal (tavaliselt lõpptähtaja lähedal). Eeldatav rahavoog lisatakse raha väljavoolu korral asjakohasesse tähtajaklassi real 1.5 Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud ja raha sissevoolu korral asjakohasesse tähtajaklassi real 2.4 Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud. Kui füüsiliselt arveldatav vara kvalifitseerub 3. jaos tasakaalustamissuutlikkusena, lisatakse see voog käesoleva jao asjakohasesse tähtajaklassi ja vastavale reale. Väljavoolu korral on see negatiivne summa ja sissevoolu korral positiivne summa.

2. Raha ja väärtpaberite sisse- ja väljavoolude puhul, mis on seotud selliste tuletisinstrumentidega, mille puhul ei ole sõlmitud tagatiskokkulepet, või üksnes osalise tagatuse nõudmise korral, eristatakse valikuvõimalusi sisaldavaid lepinguid ja muid lepinguid:

2. a)

optsioonilaadsete tuletisinstrumentidega seotud vooge kajastatakse vaid juhul, kui need on rahas. Nende voogude puhul kasutatakse asendusväärtust, toimides mõlema järgmise punkti kohaselt:

i)

kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni hiliseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite sissevooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 2.4 (Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud), kui pangal endal on õigus optsiooni kasutada;

ii)

kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni varaseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite väljavooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 1.5 (Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud), kui panga vastaspoolel on õigus optsiooni kasutada;

b)

muude kui punktis a osutatud lepingutega seotud vooge kajastatakse selliselt, et projitseeritakse raha lepingulised brutovood lõpptähtaegade jaotuse vormi ridade 1.5 (Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud) ja 2.4 (Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud) asjaomastesse tähtajaklassidesse ning väärtpaberite lepingulised vood tasakaalustamissuutlikkuse jakku, kasutades juhul, kui summad ei ole veel kindlad, aruandekuupäeva seisuga kohaldatavaid praeguseid turupõhiseid forvardintressimäärasid ja/või -kursse.

2.5 Enda portfellis tähtaeguvad võlaväärtpaberid

Selliste sissevoolude summa võlakirjadesse tehtud enda tähtaeguvatelt investeeringutelt, mida kajastatakse vastavalt nende lepingulisele järelejäänud tähtajale. See kirje hõlmab tasakaalustamissuutlikkuse jaos kajastatud tähtaeguvatest võlaväärtpaberitest tulenevaid raha sissevoole. Kui väärtpaber on tähtaegunud, kajastatakse seda tasakaalustamissuutlikkuse jaos väärtpaberite väljavooluna ning sellest tulenevalt siin raha sissevooluna.

2.6 Muud vahendite sissevoolud

Kõigi selliste muude raha sissevoolude kogusumma, mida ei ole kajastatud eespool kirjete 2.1, 2.2, 2.3, 2.4 või 2.5 all. Tingimuslikke sissevoole siin ei kajastata.

2.6.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed

Kirje 2.6 all kajastatud sissevoolude summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

2.7 Kogusissevool

Kirjete 2.1, 2.2, 2.3, 2.4, 2.5 ja 2.6 kajastatud vahendite sissevoolude summa.

2.8 Lepinguline netopuudujääk

Kirje 2.7 all kajastatud vahendite kogusissevool miinus kirje 1.7 all kajastatud vahendite koguväljavool.

2.9 Kumulatiivne lepinguline netopuudujääk

Kumulatiivne lepinguline netopuudujääk alates aruandekuupäevast kuni asjaomase tähtajaklassi ülempiirini.

3 TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUS

Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu Tasakaalustamissuutlikkus sisaldab teavet finantsinstitutsiooni hoitavate erineva likviidsusega varade, sealhulgas kaubeldavad varad, keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad varad ning finantsinstitutsiooni lepinguliselt siduvad krediidilimiidid, arengu kohta. Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavuse puhul on konsolideeritud alusel toimuva aruandluse korral aluseks iga konsolideeritud finantsinstitutsiooni suhtes tema asutamise jurisdiktsioonis kohaldatavad keskpanga seisukohalt aktsepteeritavuse eeskirjad. Kui tasakaalustamissuutlikkus viitab kaubeldavatele varadele, kajastavad finantsinstitutsioonid kaubeldavaid varasid, millega kaubeldakse suurtel, sügavatel ja aktiivsetel repo- või hetketurgudel, mida iseloomustab madal kontsentreerituse tase. Tasakaalustamissuutlikkuse veergudes kajastatud varad hõlmavad ainult koormamata varasid, mida finantsinstitutsioonil on võimalik vahetada igal ajal raha vastu, et katta asjaomase perioodi jooksul raha sisse- ja väljavoolude vahelisi lepingulisi puudujääke. Selles kontekstis kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohast koormatud varade määratlust. Kõnealuseid varasid ei tohi kasutada krediidikvaliteedi parandamiseks struktureeritud tehingutes ega tegevuskulude (nagu üür ja töötasud) katmiseks ning nende haldamise selge ja ainus eesmärk peab olema nende kasutamine tingimuslike rahaliste vahendite allikana. Tasakaalustamissuutlikkuse hulka võib lugeda varasid, mille finantsinstitutsiooni on saanud tagatisena pöördrepotehingute ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul, juhul kui neid varasid hoitakse selles finantsinstitutsioonis, neid ei ole edasi tagatud ning need on juriidiliselt ja lepingujärgselt kättesaadavad kasutamiseks finantsinstitutsiooni poolt. Kui finantsinstitutsioon kajastab eelpositsioneeritud varasid kirjete 3.1–3.7 all, ei kajasta ta topelt arvessevõtmise vältimiseks neid kirje 3.8 all. Finantsinstitutsioonid kajastavad rea kirjeldusele vastavaid ja aruandekuupäeval kättesaadavaid varasid algse seisuna veerus 0010. Veergudes 0020–0220 kajastatakse tasakaalustamissuutlikkusele vastavaid lepingulisi voogusid. Kui finantsinstitutsioon on sõlminud repotehingu, siis kajastatakse repotehingu raames tagasi ostetud vara uuesti väärtpaberite sissevooluna selles tähtajaklassis, kus repotehing tähtaegub. Tähtaeguvast repotehingust tulenevat raha väljavoolu kajastatakse kirje 1.2 all asjaomases raha väljavoolu tähtajaklassis. Kui finantsinstitutsioon on sõlminud pöördrepotehingu, siis kajastatakse repotehingu raames tagasi müüdud vara uuesti väärtpaberite väljavooluna selles tähtajaklassis, kus repotehing tähtaegub. Tähtaeguvast repotehingust tulenevat raha sissevoolu kajastatakse kirje 2.1 all asjaomases raha sissevoolu tähtajaklassis. Tagatise vahetustehinguid kajastatakse väärtpaberite lepinguliste sisse- ja väljavooludena tasakaalustamissuutlikkuse jao asjaomases tähtajaklassis, lähtuvalt sellest, millal need vahetustehingud tähtaeguvad. Tasakaalustamissuutlikkuse seisukohast kõlblikud varad, mis on seoses tuletisinstrumentidega aruandekuupäeva seisuga juba saadud või antud (st lõpptähtaegade jaotuse 3. jao veerg Seis, kui need on koormamata ja koormamiseks kättesaadavad). Täielikult või piisavalt tagatud tuletisinstrumentide puhul ei kajastata tähtaegade jaotuses juba saadud või makstud tagatise tagastamist. Osaliselt tagatud tuletisinstrumentide puhul kajastatakse juba saadud või makstud tagatise tagastamist tähtaegade jaotuse 3. jaos. Juba saadud (makstud) tagatise tagastamist kajastatakse negatiivse (positiivse) muutusena tuletisinstrumendi lõpptähtajale vastavas tähtajaklassis. Positiivset muutust kajastatakse ainult juhul, kui see kvalifitseeruks tagastamise korral tasakaalustamissuutlikkusena. Kirje 3.8 all kajastatavat krediidi- ja likviidsusliinide lepingulise kasutadaoleva summa muutust kajastatakse voona asjaomases tähtajaklassis. Kui finantsinstitutsioonil on keskpangas üleööhoius, siis kajastatakse hoiuse summat algse seisuna kirje 3.2 all. Tasakaalustamissuutlikkuse hulka kuuluvaid tähtaeguvaid väärtpabereid kajastatakse lepingulise lõpptähtaja alusel. Lõpptähtaja saabudes arvatakse väärtpaber välja sellest varakategooriast, kus seda oli algselt kajastatud, seda käsitatakse väärtpaberite väljavooluna ning sellest tulenevat raha sissevoolu kajastatakse kirje 2.5 all. Kõiki väärtpaberite väärtusi kajastatakse asjaomases tähtajaklassis praeguses turuväärtuses. Kirje 3.8 all kajastatakse ainult lepinguliselt kasutadaolevaid summasid. Topelt arvessevõtmise vältimiseks raha sissevoole tasakaalustamissuutlikkuse kirje 3.1 või 3.2 all ei kajastata. Tasakaalustamissuutlikkuse kirjeid tuleks kajastada järgmistes alamkategooriates.

3.1 Mündid ja pangatähed

Raha (sealhulgas mündid ja pangatähed) kogusumma.

3.2 Väljavõetavad keskpanga reservid

Keskpankades olevate hiljemalt ööpäeva jooksul väljavõetavate reservide kogusumma kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti b alapunktiga iii. Siin ei kajastata väärtpabereid, milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded. Seda summat kajastatakse ainult algseisu veerus ja seda ei kajastata kirje 2.2.5 all keskpankadest tuleneva sissevooluna.

3.3 1. tasandi kaubeldavad varad

Kaubeldavate varade turuväärtus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 7, 8 ja 10. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 1. tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

3.3.1 1. tasandi varad, v.a pandikirjad

Kirje 3.3 all kajastatud summa, mis ei tulene pandikirjadest.

3.3.1.1 1. tasandi keskpanga varad

Kirje 3.3.1 all kajastatud summa, mis tuleneb keskpankade vastu olevatest või nende poolt garanteeritud nõuetest.

3.3.1.2 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 3.3.1 all kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirje 3.3.1.1 all ja mis tuleneb emitendi või garantiiandja vastu olevatest või tema poolt garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

3.3.1.3 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

Kirje 3.3.1 all kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirje 3.3.1.1 all ja mis tuleneb emitendi või garantiiandja vastu olevatest või tema poolt garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.

3.3.1.4 1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 või halvem)

Kirje 3.3.1 all kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirje 3.3.1.1 all ja mis tuleneb emitendi või garantiiandja vastu olevatest või tema poolt garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 4 või sellest halvema krediidikvaliteedi astme.

3.3.2 1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 3.3 all kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest. Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktiga f aktsepteeritakse 1. tasandi varadena ainult pandikirju, millel on krediidikvaliteedi aste 1.

3.4 2A tasandi kaubeldavad varad

Kaubeldavate varade turuväärtus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 7, 8 ja 11. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2A tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

3.4.1 2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 3.4 kajastatud summa, mis tuleneb äriühingu võlakirjadest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

3.4.3 2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirje 3.4 kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1 või 2.

3.4.4 2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirje 3.4 all kajastatud summa, mis tuleneb keskvalitsuste, keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevatest või nende poolt garanteeritud nõuetest. Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktidega a ja b peab kõigil 2A tasandi varadena aktsepteeritavatel avaliku sektori varadel olema kas krediidikvaliteedi aste 1 või 2.

3.5 2B tasandi kaubeldavad varad

Kaubeldavate varade turuväärtus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 7, 8 ja 12 või 13. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2B tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

3.5.1 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 3.5 all kajastatud summa, mis tuleneb varaga tagatud väärtpaberitest (sh eluasemehüpoteekväärtpaberid). Pange tähele, et kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 13 lõike 2 punktiga a peab kõigil 2B tasandi varadena aktsepteeritavatel varaga tagatud väärtpaberitel olema krediidikvaliteedi aste 1.

3.5.2 2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)

Kirje 3.5 all kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest.

3.5.3 2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)

Kirje 3.5 all kajastatud summa, mis tuleneb äriühingu võlaväärtpaberitest.

3.5.4 2B tasandi aktsiad

Kirje 3.5 all kajastatud summa, mis tuleneb aktsiatest.

3.5.5 2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)

Kirje 3.5 all kajastatud summa, mis on 2B tasandi varad, mida ei ole kajastatud kirjete 3.5.1–3.5.4 all.

3.6 Muud kaubeldavad varad

Muude kui kirjete 3.3, 3.4 ja 3.5 all kajastatud kaubeldavate varade turuväärtus. Grupisiseste varade kujul muudest kaubeldavatest varadest tulenevaid väärtpabereid ja väärtpaberite vooge tasakaalustamissuutlikkuses ei kajastata. Sellistest kirjetest tulenevaid rahavooge kajastatakse siiski vormi 1. ja 2. jao asjaomases osas.

3.6.1 Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirje 3.6 all kajastatud summa, mis tuleneb keskvalitsuse vastu olevatest või selle garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

3.6.2 Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

Kirje 3.6 all kajastatud summa, mis tuleneb keskvalitsuse vastu olevatest või selle garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.

3.6.3 Aktsiad

Kirje 3.6 all kajastatud summa, mis tuleneb aktsiatest.

3.6.4 Pandikirjad

Kirje 3.6 all kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest.

3.6.5 Varaga tagatud väärtpaberid

Kirje 3.6 all kajastatud summa, mis tuleneb varaga tagatud väärtpaberitest.

3.6.6 Muud kaubeldavad varad

Kirje 3.6 all kajastatud summa, mis muud kaubeldavad varad, mida ei ole kajastatud kirjete 3.6.1–3.6.5 ja 3.7a all.

3.7 Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad mittekaubeldavad varad

Selliste mittekaubeldavate varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tagatisena keskpanga tavapärastes likviidsusoperatsioonides, millele finantsinstitutsioonil on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs. Varade puhul, mis on nomineeritud valuutas, mis on lisatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/233 lisasse valuutana, mille puhul on keskpanga aktsepteeritavad tagatised määratletud väga kitsalt, jätavad finantsinstitutsioonid selle lahtri tühjaks. Grupisiseste varade kujul muudest mittekaubeldavatest varadest tulenevaid väärtpabereid ja väärtpaberite vooge tasakaalustamissuutlikkuses ei kajastata. Sellistest kirjetest tulenevaid rahavooge kajastatakse siiski vormi 1. ja 2. jao asjaomases osas.

3.7a Keskpankade seisukohalt aktsepteeritavad enda emissioonid

Finantsinstitutsiooni emiteeritud tagatud võlainstrumendid, mis on keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad ja finantsinstitutsiooni bilansis kajastatud ning millele finantsinstitutsioonil on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs.

3.8 Saadud kasutamata siduvad krediidilimiidid

Aruandvale finantsinstitutsioonile antud kasutamata siduvate krediidilimiitide kogusumma. Need hõlmavad lepingulisi limiite, mida ei saa tühistada. Kui kõnealuste limiitide kasutamiseks potentsiaalselt vajalik tagatis on suurem kui kättesaadav tagatis, kajastavad finantsinstitutsioonid vähendatud summat. Kui aruandev finantsinstitutsioon on varad kasutamata krediidilimiidi jaoks juba tagatisena eelpositsioneerinud ja need juba kirjete 3.1–3.7 all kajastanud, siis topelt arvessevõtmise vältimiseks ei kajastata neid enam kirje 3.8 all. Sama kehtib ka olukorras, kui aruandval finantsinstitutsioonil võib olla vaja varad tagatisena eelpositsioneerida krediidilimiidi siin lahtris kajastatud viisil kasutamiseks.

3.8.1 1. tasandi krediidilimiidid

Kirje 3.8 all kajastatud summa, mis tuleneb delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 19 lõike 1 punkti b kohasest keskpanga krediidilimiidist.

3.8.2 2B tasandi piiratud kasutusega krediidilimiidid

Kirje 3.8 all kajastatud summa, mis tuleneb delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 14 kohastest likviidsuslimiitidest.

3.8.3 2B tasandi finantsinstitutsioonide kaitseskeemi limiidid

Kirje 3.8 all kajastatud summa, mis tuleneb delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 2 kohasest likviidsuse rahastamisest.

3.8.4 Muud krediidilimiidid

Kirje 3.8 all kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirjete 3.8.1–3.8.3 all.

3.8.4.1 Grupisisestelt vastaspooltelt

Kirje 3.8.4 all kajastatud summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

3.8.4.2 Muudelt vastaspooltelt

Kirje 3.8.4 all kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirje 3.8.4.1 all.

3.9 Tasakaalustamissuutlikkuse netomuutus

Siin kajastatakse kirjete 3.2, 3.3, 3.4 ja 3.5, 3.6, 3.7 ja 3.8 riskipositsioonide netomuutust, mis kajastavad vastavalt asjaomases tähtajaklassis keskpankade vastu olevaid nõudeid, väärtpaberite vooge ja krediidiliine.

3.10 Kumulatiivne tasakaalustamissuutlikkus

Tasakaalustamissuutlikkuse kumulatiivne summa alates aruandekuupäevast kuni asjaomase tähtajaklassi ülempiirini.

4 TINGIMUSLIKUD KIRJED

Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu Tingimuslikud kirjed sisaldab teavet tingimuslike väljavoolude kohta.

4.1 Siduvatest vahenditest tulenev vahendite väljavool

Siduvatest vahenditest tulenev raha väljavool. Finantsinstitutsioonid kajastavad väljavooluna maksimaalset summat, mille saab teataval ajavahemikul kasutusele võtta. Uuenevate krediidilimiitide korral kajastatakse ainult summat, mis ületab olemasolevat laenu.

4.1.0.1 millest: grupisisesed või finantsinstitutsioonide kaitseskeemi sisesed

Kirje 4.1 all kajastatud tingimuslike kirjete summa, kui vastaspool on finantsinstitutsiooni emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

4.1.1 Siduvad krediidilimiidid

Kirje 4.1 all kajastatud summa, mis tuleneb delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 kohastest siduvatest krediidilimiitidest.

4.1.1.1 Varad, mida saaja käsitab 2B tasandi varadena

Kirje 4.1.1 all kajastatud summa, mida käsitatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 2 kohase likviidsuse rahastamisena.

4.1.1.2 Muu Kirje 4.1.1 all kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirje 4.1.1.1 all.

4.1.2 Likviidsuslimiidid

Kirje 4.1 all kajastatud summa, mis tuleneb delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 kohastest likviidsuslimiitidest.

4.1a Mittesiduvatest rahastamisvahenditest tulenev vahendite väljavool

Mittesiduvad krediidi- ja likviidsuslimiidid vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõike 1 punktidele a, b, d ja e. Finantsinstitutsioonid kajastavad väljavooluna maksimaalset summat, mille saab teataval ajavahemikul kasutusele võtta, kajastatuna tähtajaklassis, mis vastab selle summa varaseimale kättesaadavusele. Garantiisid sellel real ei kajastata.

4.2 Reitingu alandamise käivitajatest tulenevad väljavoolud

Finantsinstitutsioonid kajastavad siin oma sellise krediidikvaliteedi olulise halvenemise mõju, mis vastab välise krediidireitingu alandamisele vähemalt kolme astme võrra. Positiivsed summad vastavad tinglikele väljavooludele ja negatiivsed algse kohustuse vähenemisele. Kui reitingu alandamise mõjuks on tasumata kohustuste varajane lunastamine, kajastatakse asjaomaseid kohustusi miinusmärgiga ajavahemikus, mis vastab ajavahemikule, milles neid kajastati kirjes 1, ja samal ajal plussmärgiga ajavahemikus, mil saabub kohustuse tähtaeg, juhul kui reitingu alandamise mõju jõustub aruandekuupäeval. Kui reitingu alandamise mõjuks on lisatagatise nõue, kajastatakse antava tagatise turuväärtust plussmärgiga ajavahemikus, mil saabub nõude tähtaeg, juhul kui reitingu alandamise mõju jõustub aruandekuupäeval. Kui reitingu alandamise mõjuks on vastaspooltelt tagatisena saadud väärtpaberite edasitagamise õiguste muutumine, kajastatakse asjaomaste väärtpaberite turuväärtust plussmärgiga ajavahemikus, mil väärtpaberid muutuvad asjaomasele aruandvale finantsinstitutsioonile kättesaamatuks, juhul kui reitingu alandamise mõju jõustub aruandekuupäeval.

MEMOKIRJED

13 Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad – kaubeldavad varad

Kirjete 3.3, 3.4 ja 3.5 all kajastatud summad, mida aktsepteeritakse tagatisena keskpanga tavapärastes likviidsusoperatsioonides, millele finantsinstitutsioonil on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs. Varade puhul, mis on nomineeritud valuutas, mis on lisatud määruse (EL) 2015/233 lisasse valuutana, mille puhul on keskpanga aktsepteeritavad tagatised määratletud väga kitsalt, jätavad finantsinstitutsioonid selle lahtri tühjaks.

14 Kirje 3.6 all kajastatud varad, mis on keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad muud kui kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad

Kirje 3.6 all kajastatud selliste summade summa, mida aktsepteeritakse tagatisena keskpanga tavapärastes likviidsusoperatsioonides, millele finantsinstitutsioonil on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs. Varade puhul, mis on nomineeritud valuutas, mis on lisatud määrusesse (EL) 2015/233 valuutana, mille puhul on keskpanga aktsepteeritavad tagatised määratletud väga kitsalt, jätavad finantsinstitutsioonid selle lahtri tühjaks.

17 Ootuspärased väljavoolud, mis tulenevad hoiustest

Kirje 1.3 all kajastatud summa, mis on jaotatud ümber tähtajaklassidesse lähtuvalt ootuspärasest lõpptähtajast ja mis põhineb seniste suundumuste jätkumise eeldusel ning mida kasutatakse aruandva finantsinstitutsiooni likviidsuse juhtimise eesmärgil. Käesoleva lahtri puhul tähendab seniste suundumuste jätkumine olukorda, kus ei eeldata likviidsuse puudumist. Ümberjaotamine kajastab hoiuste jäikust. See kirje ei kajasta äriplaani eeldusi ja ei hõlma seega teavet uute äritegevuste kohta. Tähtajaklassidesse jaotamine toimub sama detailsusega, mida kasutati sisemistel eesmärkidel. Järelikult ei ole kõiki tähtajaklasse täita vaja.

18 Ootuspärased sissevoolud, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest

Kirje 2.2 all kajastatud summa, mis on jaotatud ümber tähtajaklassidesse lähtuvalt ootuspärasest lõpptähtajast ja mis põhineb seniste suundumuste jätkumise eeldusel ning mida kasutatakse aruandva finantsinstitutsiooni likviidsuse juhtimise eesmärgil. Käesoleva lahtri puhul tähendab seniste suundumuste jätkumine olukorda, kus ei eeldata likviidsuse puudumist. See kirje ei kajasta äriplaani eeldusi ja ei hõlma seega uusi äritegevusi. Tähtajaklassidesse jaotamine toimub sama detailsusega, mida kasutati sisemistel eesmärkidel. Järelikult ei ole kõiki tähtajaklasse täita vaja.

19 Krediidilimiitide ootuspärane kasutuselevõtt

Kirje 4.1 all kajastatud summa, mis on jaotatud ümber tähtajaklassidesse lähtuvalt krediidilimiitide kasutuselevõtu ja sellest tulenevate likviidsusvajaduste ootuspärasest tasemest, mis põhineb seniste suundumuste jätkumise eeldusel ja mida kasutatakse aruandva finantsinstitutsiooni likviidsuse juhtimise eesmärgil. Käesoleva lahtri puhul tähendab seniste suundumuste jätkumine olukorda, kus ei eeldata likviidsuse puudumist. See kirje ei kajasta äriplaani eeldusi ja ei hõlma seega uusi äritegevusi. Tähtajaklassidesse jaotamine toimub sama detailsusega, mida kasutati sisemistel eesmärkidel. Järelikult ei ole kõiki tähtajaklasse täita vaja.

XI LISA

XXVI LISA

LISAARUANDLUS GLOBAALSETE SÜSTEEMSELT OLULISTE ETTEVÕTJATE KINDLAKSTEGEMISEKS JA NENDE PUHVRI MÄÄRADE MÄÄRAMISEKS G 01.00 – Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate näitajad ja Euroopa pangandusliidu kirjed

VORMID Vormi number Vormi kood Vormi / vormide rühma nimi Lühinimi GLOBAALSETE SÜSTEEMSELT OLULISTE ETTEVÕTJATE NÄITAJAD JA EUROOPA PANGANDUSLIIDU KIRJED 1 G 01.00 GLOBAALSETE SÜSTEEMSELT OLULISTE ETTEVÕTJATE NÄITAJAD JA EUROOPA PANGANDUSLIIDU KIRJED GLOBAALSETE SÜSTEEMSELT OLULISTE ETTEVÕTJATE NÄITAJAD JA EUROOPA PANGANDUSLIIDU KIRJED GSII Read Kirje Summa Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate näitajad 0010 Koguriskipositsioon, sealhulgas kindlustusvaldkonna tütarettevõtjad 0020 Finantssüsteemisisesed varad, sealhulgas kindlustusvaldkonna tütarettevõtjad 0030 Finantssüsteemisisesed kohustused, sealhulgas kindlustusvaldkonna tütarettevõtjad 0040 Lunastamata väärtpaberid, sealhulgas kindlustusvaldkonna tütarettevõtete emiteeritud väärtpaberid 0050 Maksetegevus 0060 Hoiul olevad varad 0070 Kindlustustegevus 0081 Kauplemismaht – fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 0085 Kauplemismaht – aktsiad ja muud väärtpaberid 0090 Börsiväliste tuletisinstrumentide tinglik väärtus, sealhulgas kindlustusvaldkonna tütarettevõtjad 0100 Kaubeldavad ja müügivalmis väärtpaberid 0110 3. taseme varad, sealhulgas kindlustusvaldkonna tütarettevõtjad 0120 Jurisdiktsiooniülesed nõuded 0130 Jurisdiktsiooniülesed kohustused Kirjed, mille puhul Euroopa pangandusliit on ühtne jurisdiktsioon 0140 Välismaiste nõuete kogusumma lõppriski alusel 0150 Tuletisinstrumentidega seotud välismaised nõuded lõppriski alusel 0160 Välismaised kohustused kohese riski alusel, sealhulgas tuletisinstrumendid

XII LISA

XXVII LISA ARUANDLUSJUHISED GLOBAALSETE SÜSTEEMSELT OLULISTE ETTEVÕTJATE KINDLAKSTEGEMISEKS JA NENDE PUHVRI MÄÄRADE MÄÄRAMISEKS

I OSA. ÜLDISED JUHISED

1. Struktuur ja põhimõtted

1.

1.1.1. Struktuur Need aruandlusnõuded, mille eesmärk on toetada globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlakstegemist ja vastavate globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määrade määramist, koosnevad ühest vormist, mis sisaldab teavet globaalse süsteemse olulisuse näitajate ja teatavate kirjete kohta, mida on vaja, et saaks kohaldada liidu metoodikat globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlakstegemiseks ja vastavate globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määrade määramiseks.

1.2.2.3.4.5. Nummerdamise põhimõtted Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud punktides 3–5 kirjeldatud nummerdamispõhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimise eeskirjades laialdaselt kasutusel. Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {Vorm; Rida; Veerg}. Kui viited on esitatud vormisiseselt ja seega kasutatakse ainult selle vormi andmepunkte, ei märgita vormi: {Rida; Veerg}. Kui vormis on ainult üks veerg, viidatakse ainult ridadele: {Vorm; Rida}. Tärni kasutatakse selle tähistamiseks, et viide hõlmab eelnevalt kindlaks määratud ridu või veerge.

1.3.6. Märgi põhimõtted Iga summa, mis suurendab näitaja, varade, kohustuste või riskipositsioonide väärtust, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Iga summa, mis vähendab näitaja, varade, kohustuste või riskipositsioonide väärtust, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (–), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu.

II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1.8.9. Üldised märkused Vorm on jagatud kaheks osaks. Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate näitajaid kajastav ülemine osa sisaldab näitajaid globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlakstegemiseks, nagu on määratletud Baseli pangajärelevalve komitee väljatöötatud metoodikas. Alumine osa sisaldab mitut kirjet, mis on vajalikud asjakohaste näitajate arvutamiseks vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõike 18 alusel kindlaksmääratud metoodikale. Asjakohasel juhul peab käesolevas vormis esitatud teave olema kooskõlas teabega, mis esitatakse asjaomastele asutustele selleks, et need asutused saaksid koguda näitajate väärtusi, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1222/2014 artikli 3 lõikes 2.

2. Juhised konkreetsete kirjete kohta Rida Viited õigussätetele ja juhised 0010–0130 0010 Koguriskipositsioon, sealhulgas kindlustusvaldkonna tütarettevõtjad 0020 Finantssüsteemisisesed varad, sealhulgas kindlustusvaldkonna tütarettevõtjad 0030 Finantssüsteemisisesed kohustused, sealhulgas kindlustusvaldkonna tütarettevõtjad 0040 Lunastamata väärtpaberid, sealhulgas kindlustusvaldkonna tütarettevõtete emiteeritud väärtpaberid 0050 Maksetegevus 0060 Hoiul olevad varad 0070 Kindlustustegevus 0081 Kauplemismaht – fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 0085 Kauplemismaht – aktsiad ja muud väärtpaberid 0090 Börsiväliste tuletisinstrumentide tinglik väärtus, sealhulgas kindlustusvaldkonna tütarettevõtjad 0100 Kaubeldavad ja müügivalmis väärtpaberid 0110 3. taseme varad, sealhulgas kindlustusvaldkonna tütarettevõtjad 0120 Jurisdiktsiooniülesed nõuded 0130 Jurisdiktsiooniülesed kohustused 0140–0160 0140 0150 0160

2. Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate näitajad

Näitajate määratlus on sama, mida kasutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1222/2014 lisas loetletud teabe kindlaksmääramiseks. Selle metoodika määratluste muutmise korral kasutatakse sellise sama metoodika muudetud määratlusi, mida kasutatakse näitajate väärtuste kindlaksmääramiseks alates majandusaasta lõpust (aasta lõpu metoodika), teabe esitamiseks alates sama majandusaasta esimese, teise ja kolmanda kvartali lõpust. Kui XXVI lisas esitatud vormi muudetakse kõnealuse eelarveaasta jooksul, kohaldatakse aasta lõpu metoodikat alates esimesest kohaldatavast aruandekuupäevast pärast muutmismääruse jõustumist. Näitajad, mis kujutavad endast voogude näitajaid, esitatakse kumulatiivselt alates kalendri- või majandusaasta algusest, nagu on asjakohane.

Kirjed, mille puhul Euroopa pangandusliit on ühtne jurisdiktsioon

Allpool täpsustatud kirjete kindlaksmääramiseks ning juhul, kui allpool esitatud juhistes ei ole muid täpsustusi, viiakse kasutatavad mõisted ja kontseptsioonid võimalikult suures ulatuses kooskõlla Rahvusvaheliste Arvelduste Panga rahvusvahelise pangandusstatistika aruandluse suunistes määratletud mõistete ja kontseptsioonidega. Erandina jäetakse välja aruandvate üksuste tegevus kõigis osalevates liikmesriikides, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 4, st osalevaid liikmesriike käsitatakse ühe jurisdiktsioonina.

Välismaiste nõuete kogusumma lõppriski alusel

Välismaiste nõuete kogusumma on piiriüleste nõuete ja välismaiste sidusettevõtjate kohalike kohalikus valuutas ja välisvaluutas nõuete kogusumma. Välja jäetakse tuletislepingute kirjetest tulenevad nõuded. Nõuded, piiriülesed nõuded, välismaiste sidusettevõtjate kohalikud välisvaluutas ja kohalikus valuutas nõuded on määratletud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga rahvusvahelise pangandusstatistika aruandluse suunistes. Lõppriski alusel tähendab seda, et selleks, et teha kindlaks, kas nõue on piiriülene või kohalik nõue, määratakse positsioon kolmandale isikule, kes on sõlminud lepingu esimese vastaspoole võlgade või kohustuste ülevõtmiseks, kui see pool ei täida oma kohustusi, kui selline kolmas isik on olemas. Selline määramine toimub kooskõlas riskide ülekandmist käsitlevate sätetega, mis on esitatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga rahvusvahelise pangandusstatistika aruandluse suunistes.

Tuletisinstrumentidega seotud välismaised nõuded lõppriski alusel

Kõigi selliste tuletisinstrumentide nõuete positiivne õiglane väärtus, mis on piiriülesed nõuded või välismaiste sidusettevõtjate kohalikud nõuded kohalikus või välisvaluutas. Tuletisinstrumentide hulka kuuluvad forvardid, vahetuslepingud ja optsioonid, mis on seotud välisvaluuta, intressimäära, aktsiate, kauba ja krediidiinstrumentidega. See hõlmab ostetud krediidituletisinstrumente, millega maandatakse või tasaarvestatakse krediidiriski kaitset, mida müüakse või hoitakse kauplemise eesmärgil. Selliste ostetud krediidituletisinstrumentide puhul ei tohi väärtuse ülempiiriks olla tagatiseks ostetud vahetu nõude väärtus. Tuletislepingute positiivsed õiglased väärtused võib tasaarvestada negatiivsete õiglaste väärtustega ainult juhul, kui positsioonid täideti sama vastaspoolega õiguslikult jõustatava tasaarvestuskokkuleppe alusel. Sellesse kirjesse lisatakse ainult positiivse väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumid. Tuletisinstrumentide nõuded esitatakse koos mis tahes rahalise tagatisega. Teabe esitamisel lõppriski alusel kohaldatakse järgmist:

a)

Kui lõplik risk lasub vastaspoolel, käsitatakse tuletisinstrumenti välismaisena, kui vastaspool ei kuulu aruandvate üksuste asukoha jurisdiktsiooni.

b)

Kui lõplik risk lasub garantii andjal, käsitatakse tuletisinstrumenti välismaisena, kui garantii andja ei kuulu aruandvate üksuste asukoha jurisdiktsiooni.

Välismaised kohustused kohese riski alusel, sealhulgas tuletisinstrumendid

Välismaised kohustused, sealhulgas tuletisinstrumendid, on välismaiste kohustuste ja tuletisinstrumentidest tulenevate välismaiste kohustuste summa. Sellest kirjest jäetakse välja väärtpaberitest tulenevad kohustused, mis on aruandva finantsinstitutsiooni emiteeritud kaubeldavad finantsvarad. Tuletisinstrumentide määratlus on sama, mida kohaldatakse rea 0150 puhul. Tuletislepingute negatiivsed õiglased väärtused võib tasaarvestada positiivsete õiglaste väärtustega ainult juhul, kui positsioonid täideti sama vastaspoolega õiguslikult jõustatava tasaarvestuskokkuleppe alusel. Tuletisinstrumentidest tulenevad kohustused kajastatakse koos mis tahes tagatisega (rahaline ja mitterahaline). Kohese riski alusel tähendab, et selleks, et teha kindlaks, kas nõue on piiriülene või kohalik nõue, määratakse positsioon lepingu otsesele vastaspoolele.

Versions

1. 2022-11-21