Komisjoni otsus, 30. aprill 2008, riigiabi C 40/06 (ex NN 96/05) kohta Ühendkuningriigi rakendatud laenuabikavad (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1612 all) (Ainult ingliskeelne tekst on autentne) (EMPs kohaldatav tekst) (2008/626/EÜ)
Grade B
mapped from publisher markup. A grade says how a document's structure was obtained, not how reliable the law is.
Address https://gelex.eu/eli/EU/act/oj/L/2008/626@2008-04-30/et
Contents
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,
võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, eriti selle artikli 7 lõikeid 2 ja 3,
olles kutsunud huvitatud kolmandaid isikuid esitama märkusi vastavalt eespool loetletud sätetele,
ning arvestades järgmist: MENETLUS
(1) 15. juuni 2004. aasta kirjas teatas üks Ühendkuningriigi kodanik komisjonile, et Shetland Islands Council (edaspidi Shetlandi saarte nõukogu – Ühendkuningriigi riigiasutus Shetlandi saartel) on kalandussektorile andnud abi, mis võib olla ebaseaduslik riigiabi. Komisjon palus 24. augusti 2004. aasta, 4. veebruari 2005. aasta, 11. mai 2005. aasta ja 16. detsembri 2005. aasta kirjades Ühendkuningriigil esitada teavet kõnealuse abi kohta. Ühendkuningriik esitas komisjonile lisateabe 10. detsembri 2004. aasta, 6. aprilli 2005. aasta, 8. septembri 2005. aasta ja 31. jaanuari 2006. aasta kirjades.
(2) 13. septembri 2006. aasta kirjas teatas komisjon Ühendkuningriigile otsusest algatada kõnealuse abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Ühendkuningriik esitas oma märkused abi kohta 16. oktoobri 2006. aasta kirjas. Vastavalt komisjoni asjakohasele palvele 31. jaanuari 2007. aasta ja 5. veebruari 2008. aasta kirjades esitati 4. septembri 2007. aasta ja 27. veebruari 2008. aasta kirjades lisateave.
(3) Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas30. novembril 2006. Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama kõnealuse abi kohta märkusi. Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.
ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS
(4) Shetlandi saarte nõukogu tegi kalandussektorile makseid kahe üldise abimeetme – Abi kalapüügi- ja kalatöötlemissektorile ja Abi kalakasvatussektorile – raames, mis koosnesid tegelikult mitmest eri tüüpi abikavast. Nende kavade hulka kuulusid ka nn laenuabikavad (edaspidi kava).
(5) Abi anti kalakasvatajate ühenduse kaudu laenuabina lõhekasvatusettevõtjatele ja kalatöötlejate ühenduse kaudu laenuabina kalatöötlemisettevõtjatele.
(6) Lõhekasvatusettevõtjate laenuabi kehtestati 2000. aastal, et anda lõhekasvatusettevõtjatele käibekapitalilaenu kala kasvatamiseks realiseerimiseks sobiva suuruseni. Kava alusel antud laenude suurus oli 87000–250000 Suurbritannia naelsterlingit, laenusummad moodustasid kuni 75 % noorlõhede ostmise kuludest. Laenude kogusumma oli 3477130 Suurbritannia naelsterlingit.
(7) Laenu anti äriühingutele, kes suutsid tõendada oma elujõulisust nõuetekohase äriplaani ja vähemalt kolme aasta finantsprognooside abil. Laenude intressimäär oli tavaliselt Ühendkuningriigis kehtiv baasmäär + 2 %. Laenu tagatisena anti laenuandjale üle noorlõhe omandiõigus ning seega tagati laen täiskasvanud kala müügihinna põhjal.
(8) Kalatöötlejate laenukava alusel anti ajavahemikul 1996–2002 viis laenu. Laenude suurus oli 73000–200000 Suurbritannia naelsterlingit ning nende kogusumma oli 698300 Suurbritannia naelsterlingit. Laene anti äriühingutele, kes kohustusid laenuperioodil esitama nõuetekohaselt auditeeritud raamatupidamisaruanded, pidama kinni asjaomastest riigisisestest ja ühenduse hügieeni-, tervisekaitse- ja ohutusnõuetest ning olema Shetlandi kalatöötlejate ühenduse liige.
(9) Komisjon leidis, et olemasolevast teabest ei selgunud, kas kava alusel anti laene tingimustel, millega tavapäraselt oleksid laenu andnud turul tegutsevad eraõiguslikud laenuandjad. Kuna tundus, et laene anti soodsamatel asjaoludel või soodsamatel tingimustel, kui seda oleksid tavapäraselt pakkunud eraõiguslikud laenuandjad, said abisaajad eelise, mida nad ei oleks tavapäraste majandustingimuste korral saanud. Kuna asjaomaste äriühingute ja teiste kalandussektori äriühingute vahel valitses pealegi otsene konkurents, tundus, et laenude näol on tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses.
(10) Laenude kui riigiabi kokkusobivuse kohta suunistega riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris, mis kehtisid abi andmise ajal, arvas komisjon, et laene ei saa pidada kommertslaenudeks, ja käsitas neid seepärast riigiabina. Laenude kokkusobivuse kohta ühisturuga arvas komisjon, et olemasolevate andmete põhjal võib kõnealuseid laene pidada abi andmise ajal kehtinud kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise suuniste tingimustele vastavaks.
ÜHENDKUNINGRIIGI MÄRKUSED
(11) 16. oktoobri 2006. aasta, 4. septembri 2007. aasta ja 27. veebruari 2008. aasta kirjades esitas Ühendkuningriik lisateabe kavade alusel antud laenude kohta.
(12) Ühendkuningriik märkis, et laene anti tavalise eraõigusliku laenuandja pakutavatel tingimustel ja seepärast ei olnud laenude näol tegemist riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.
(13) Ühendkuningriik selgitas intressimäärade kehtestamise põhimõtteid kõnealuste laenude andmisel. Intressimäärad kehtestati kapitalitulu teenimiseks EÜ (Ühendkuningriigi) baasmäära alusel, võttes arvesse riskihinnangut. Sellest tulenevalt oli soovituslik intressimäär väikese riskiga laenude puhul Ühendkuningriigi baasmäär + 2 %, keskmise riskiga laenude puhul Ühendkuningriigi baasmäär + 3 % ja suure riskiga laenude puhul Ühendkuningriigi baasmäär + 4 %. Ühendkuningriik leidis, et intressimäärade kehtestamise põhimõtted olid kooskõlas turumajandusliku investeerimise põhimõttega.
(14) Lõhekasvatajate laenuabi alusel anti lõhekasvatusettevõtjatele ajavahemikul 2000. aasta septembrist kuni 2003. aasta jaanuarini 15 laenu. Laenutingimused ja intressimäärad olid järgmised: Abisaaja Kuupäev Summa (GBP) Laenu suurus protsendina projekti kogukuludest Laenu tähtaeg Intressimäär (%) Johnson Seawell Ltd juuni 2000 250000 24 20 kuud 8,0 North Atlantic Salmon Ltd juuni 2000 211500 71,8 2 aastat 8,0 Hoove Salmon Ltd juuni 2000 87000 51,1 21 kuud 8,0 Dury Salmon Ltd juuni 2000 250000 64,3 2 aastat 8,0 Hoganess Salmon Ltd sept 2000 213000 72 2 aastat 8,0 North Isles Seafood Ltd august 2000 250000 74,7 2 aastat 8,0 Bressay Salmon Ltd juuni 2000 156300 74,9 2 aastat 8,0 Wester Sound Salmon Ltd okt 2000 250000 56,8 2 aastat 8,0 Scord Salmon (Shetland) Ltd veebr 2001 107100 72,6 2 aastat 7,5 Hoove Salmon Ltd juuli 2001 226481 73,2 2 aastat 7,5 Skerries Salmon Ltd juuli 2001 249750 75,7 2 aastat 7,5 Unst Salmon Ltd august 2001 250000 28,9 2 aastat 7,5 SSG Seafoods Ltd aprill 2002 250000 30,2 2 aastat 6,5 Cro Lax Ltd mai 2002 250000 49,6 2 aastat 6,5 Aqua Farm Ltd sept 2002 250000 34,8 15 kuud 6,5
(15) Ühendkuningriik märkis, et enamiku kõnealuste laenude intressimäär oli Inglise Panga baasmäär + 2 %, mõnikord + 3 %. Laenusumma tagastamise tingimused kehtestati, arvestades noorlõhe kasvutsüklit. Tavaliselt oli laenu tähtaeg ligikaudu kaks aastat, intressi maksti igakuiselt ja põhiosa maksti tagasi laenuperioodi lõpus, mis pidi kokku langema kala realiseerimisega. Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhe oli vahemikus 24 % ja 75 %.
(16) Laenu tagatisena anti laenuandjale üle noorlõhe omandiõigus ning seega arvutati tagatise suurus täiskasvanud kala müügihinna põhjal. Ühendkuningriik väitis, et tavapärastel turutingimustel eeldatakse, et noorlõhede väärtus suureneb nende kasvades, ning seepärast paraneb sama ajavahemiku jooksul laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhe. Lisaks oli laen tagatud kommertspantidega (floating charges), st tagatiseks ei olnud üksnes kalade väärtus, vaid äriühingu kogu materiaalne vara, näiteks kalakasvatussumbad, litsentsid jne.
(17) Lõpuks esitas Ühendkuningriik laenu saanud ettevõtjate kohta üksikasjalikud andmed: põhikapital, kapitalikadu protsentides investeeringute ajal ja 12 kuu jooksul enne investeeringuid, tõendid selle kohta, et ühegi ettevõtja suhtes ei olnud abi andmise ajal algatatud maksejõuetusmenetlust, ning ettevõtjate esitatud finantsprognoosid, mis tõendasid nende majanduslikku elujõulisust taotluse esitamise ajal, samuti teave iga laenu konkreetsete tagatiste ja järjekoha kohta.
(18) Kalatöötlejate laenukava alusel anti kalatöötlemisettevõtjatele järgmised laenud: Abisaaja Kuupäev Laenu summa(GBP) Laenu suurus protsendina projekti kogukuludest Laenu tähtaeg Intressimäär (%) Lerwick Fish Traders Ltd mai 1996 200000 24,4 10 aastat 7,75 Shetland Seafood Specialities Ltd okt 1996 73000 39,2 10 aastat 9,0 Whalsay Fish Processing Ltd august 1997 173000 36,6 10 aastat 8,0 D Watt (Shetland) Ltd dets 1998 110000 21,6 10 aastat 8,0/5,0 D Watt (Shetland) Ltd mai 2002 142002 39,1 7 aastat 6,5
(19) Ühendkuningriik märkis, et kõik laenud (ühe erandiga) anti intressimääraga, mis ületas nii Inglise Panga baasmäära kui ka EÜ (Ühendkuningriigi) viitemäära; et laenu anti harilikult seadmete ja varustuse ostmiseks ning laenu tähtaeg oli tavaliselt 10 aastat; laenutingimused olid kooskõlas tingimustega, mida pakuvad tavalised turutingimustel tegutsevad laenuandjad, ning laenu ja tagatisvara väärtuse suhe oli kõigil juhtudel suurem kui 40 %. Laene tagati tavapäraste tagatiste ja kommertspantidega (floating charges).
(20) Ühendkuningriik esitas laenu saanud ettevõtjate kohta üksikasjalikud andmed: põhikapital, kapitalikadu protsentides investeeringute ajal ja 12 kuu jooksul enne investeeringuid, tõendid selle kohta, et ühegi ettevõtja suhtes ei olnud abi andmise ajal algatatud maksejõuetusmenetlust, ning ettevõtjate esitatud finantsprognoosid, mis tõendasid nende majanduslikku elujõulisust taotluse esitamise ajal, samuti teave iga laenu konkreetsete tagatiste ja järjekoha kohta.
(21) 1998. aastal äriühingule D Watt (Shetland) Ltd antud laenu kohta teatas Ühendkuningriik, et kuigi selle laenu esialgne intressimäär oli 8 %, vähendati seda 5 %-ni 20000 Suurbritannia naelsterlingi suuruse intressitoetuse abil, mille Shetlandi saarte nõukogu maksis otse laenuandjale. Ühendkuningriik märkis, et toetust oleks saanud maksta ka otse laenuvõtjale, sest laenuvõtja vastas toetuse saamise tingimustele. Haldustoimingute lihtsustamiseks maksti toetus siiski laenuandjale ja laenuintressi vähendati.
(22) Ühendkuningriik väitis, et kui komisjon leiab, et tegemist ei ole kommertslaenudega, on need laenud kooskõlas asjaomaste riigiabieeskirjadega.
(23) Lõpetuseks märkis Ühendkuningriik, et kui komisjon teeb negatiivse otsuse, ei tohiks nõuda enne 3. juunit 2003 antud abi tagastamist, sest see oleks vastuolus õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega. Sellega seoses viitas Ühendkuningriik komisjoni 3. juuni 2003. aasta otsusele 2003/612/EÜ laenude kohta püügikvootide ostmiseks Shetlandi saartel (Ühendkuningriik) ning komisjoni 7. detsembri 2005. aasta otsusele 2006/226/EÜ äriühingu Shetland Leasing and Property Developments Ltd investeeringute kohta Shetlandi saartel (Ühendkuningriik), väites, et kuni 3. juunini 2003 käsitas Shetlandi saarte nõukogu kasutatud rahalisi vahendeid õigustatult pigem erasektori kui avaliku sektori omadena.
HINDAMINE
(24) Kõigepealt tuleb kindlaks teha, kas meedet saab pidada riigiabiks, ja kui saab, siis kas abi on ühisturuga kokkusobiv.
(25) EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud: Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
(26) Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võib riigiasutuse või riigi kontrolli all oleva üksuse poolt äriühingule antav laen kõnealust äriühingut soodustada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kui laenuvõtjale pakutakse tingimusi, mis on soodsamad kui tingimused, mida talle oleks pakutud kapitaliturul.
(27) Selleks, et teha kindlaks, kas laen on riigiabi, tuleb selgitada, kas ettevõtja oleks suutnud hankida kõnealuseid summasid sarnastel tingimustel erakapitaliturgudelt.
(28) Laenutingimuste võrdlemiseks erakapitaliturgudel pakutavate tingimustega, tuleb käsitleda järgmiseid tegureid: laenu kestus ja laenusumma, kohustuste täitmatajätmise risk laenuvõtja puhul, intressimäär, tagatise liik ja selle järjekoht.
(29) Kõnealuste laenude intressimäära puhul kasutatakse võrdlemisel turumäärana viitemäära, mille komisjon kehtestab vastavalt komisjoni teatisele viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta. Sel viisil kehtestatud viitemäär on baasmäär, mida võib suurendada erilise riskiga olukordades (näiteks raskustes äriühingu või pankade poolt harilikult nõutava tagatise puudumine). Sellistel juhtudel võib riskipreemia olla kuni 400 baaspunkti või rohkem, kui ükski erapank ei oleks nõustunud asjaomast laenu andma.
(30) Järgmises tabelis on esitatud kavade alusel antud laenude suhtes kohaldatud intressimäärade ja laenude andmise ajal kehtinud komisjoni viitemäärade võrdlus. Abisaaja Kuupäev Kohaldatud intressimäär (%) ELi viitemäär (%) Kalatöötlemisettevõtjate laenukava Lerwick Fish Traders Ltd mai 1996 7,75 11,18 Shetland Seafood Specialities Ltd okt 1996 9,0 10,26 Whalsay Fish Processing Ltd august 1997 8,0 8,15 D Watt (Shetland) Ltd dets 1998 8,0/5,0 7,77 D Watt (Shetland) Ltd mai 2002 6,5 6,01 Lõhekasvatusettevõtjate laenuabi Johnson Seawell Ltd juuni 2000 8,0 7,64 North Atlantic Salmon Ltd juuni 2000 8,0 7,64 Hoove Salmon Ltd juuni 2000 8,0 7,64 Dury Salmon Ltd juuni 2000 8,0 7,64 Hoganess Salmon Ltd sept 2000 8,0 7,64 North Isles Seafood Ltd august 2000 8,0 7,64 Bressay Salmon Ltd juuni 2000 8,0 7,06 Wester Sound Salmon Ltd okt 2000 8,0 7,06 Scord Salmon (Shetland) Ltd veebr 2001 7,5 7,06 Hoove Salmon Ltd juuli 2001 7,5 7,06 Skerries Salmon Ltd juuli 2001 7,5 7,06 Unst Salmon Ltd august 2001 7,5 6,01 SSG Seafoods Ltd aprill 2002 6,5 6,01 Cro Lax Ltd mai 2002 6,5 6,01 Aqua Farm Ltd sept 2002 6,5 6,01
(31) Kolme laenu suhtes, mis anti kalatöötlemisettevõtjate laenukava alusel 1996. aasta mais äriühingule Lerwick Fish Traders Ltd, 1996. aasta oktoobris äriühingule Shetland Seafood Specialities Ltd. ja 1997. aasta augustis äriühingule Whalsay Fish Processing Ltd., kohaldati ühenduse viitemäärast madalamaid intressimäärasid. Peale selle alandati 1998. aastal äriühingule D Watt (Shetland) Ltd antud laenu intressimäära, mis oli alguses kehtestatud ühenduse viitemäärast kõrgemana, intressitoetuse abil ühenduse viitemäärast madalamale tasemele. Kõnealused laenud anti seega kapitalituru tingimustest soodsamalt ja järelikult soosisid need asjaomaseid ettevõtjaid.
(32) Tuleb siiski tunnistada, et kõigi muude laenude puhul, mis anti alates 2000. aasta septembrist kalatöötlemisettevõtjate laenukava ja lõhekasvatusettevõtjate laenuabi kava alusel, ületasid intressimäärad laenu andmise ajal kehtinud ühenduse viitemäärasid, mistõttu kõnealused laenud anti tõenäoliselt kapitalituru tavapärastel tingimustel. Seepärast on oluline tuvastada, kas kõnealuste laenude muud aspektid on võrreldavad tavapärastel turutingimustel antavate laenudega.
(33) Ühendkuningriigi esitatud teave iga ettevõtja majandusliku olukorra kohta näitab, et laenude andmisel lähtuti intressimäärade kehtestamise põhimõtetest, mida on kirjeldatud põhjenduses 13, ja riske hinnati iga juhtumi puhul eraldi, mis võimaldas laenuandjal laenu kestuse, intressimäära, tagatised ja nende järjekoha iga laenu puhul eraldi kindlaks määrata tavapärastel turutingimustel ning laenuga kaasnevast tegelikust riskist lähtuvalt.
(34) Sellega seoses märgitakse, et ühelgi ettevõtjal ei olnud laenu andmise ajal raskusi raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste tähenduses. Seda silmas pidades märgitakse laenuvõtja kohustuste täitmatajätmise riskiga seoses, et kuigi mõne ettevõtja puhul oli kohustuste täitmatajätmise risk suurem kui teiste puhul, maandati kõnealune risk sellisel juhul kõrgema intressimäära ja lisatagatisega viisil, mis on võrreldav kõnealusele sektorile erakapitaliturul antavate laenude tavatingimustega.
(35) Sellest tulenevalt võib järeldada, et alates 2000. aasta septembrist antud laene võib võrrelda laenudega, mida oleks samadel tingimustel olnud valmis andma turumajanduse tingimustes tegutsev eraõiguslik laenuandja, ja et kõnealused laenutingimused ei olnud seega tavapärastest turutingimustest soodsamad.
(36) Tavapäraste turutingimustega sarnastel tingimustel antavad laenud ei anna laenuvõtjatele eelist teiste turul tegutsevate ettevõtjate ees ning kuna asjaomased ettevõtjad ei ole eelisseisundis, ei saa kõnealuseid laene pidada riigiabiks asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.
(37) Kõnealused ettevõtjad konkureerivad otseselt nii Ühendkuningriigi kui ka teiste liikmesriikide ettevõtjatega, kes tegutsevad kalandussektoris, eelkõige kalatöötlemissektoris, milles valitsevat konkurentsi laenud kahjustavad või ähvardavad kahjustada. Sellest tulenevalt tuleb kõnealuseid laene pidada riigiabiks asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.
(38) Riigiabi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui see vastab ühele EÜ asutamislepingus sätestatud eranditest. Kalandussektori riigiabi puhul käsitatakse riigiabimeetmeid ühisturuga kokkusobivana, kui need vastavad kehtivate kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise suuniste tingimustele.
(39) Vastavalt praegu kehtivate kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise suuniste punkti 5.3 teisele lõigule hinnatakse ebaseaduslikku abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f tähenduses vastavalt nendele suunistele, mida riigiabi määrava haldusakti jõustumise ajal kohaldatakse. Kuna käesolev hindamine hõlmab nelja laenu, mis anti aastatel 1996, 1997 ja 1998, tuleb hinnata abi kokkusobivust 1994. aasta suunistega riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris (edaspidi 1994. aasta suunised) ja vastavate 1997. aasta suunistega (edaspidi 1997. aasta suunised).
(40) 1994. aasta suuniste punktis 2.3 on sätestatud, et kalandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks tehtavateks investeeringuteks antavat abi võidakse pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui abi andmise tingimused on võrreldavad nõukogu 21. detsembri 1993. aasta määruses (EÜ) nr 3699/93 (milles sätestatakse kalandus- ja vesiviljelussektoris ning nende toodete töötlemiseks ja turustamiseks antava ühenduse struktuuriabi kriteeriumid ja kord) sätestatud tingimustega ja on vähemalt sama ranged ning kui abisumma toetusekvivalent ei ületa kõnealuse määruse IV lisas sätestatud riiklike ja ühenduse toetuste kogumäära.
(41) Vastavalt määruse (EÜ) nr 3699/93 artiklile 11 ja III lisa punktile 2.4 peavad abikõlblikud investeeringud olema seotud eelkõige hoonete ja seadmete ehitamise ja soetamisega, sellise uue varustuse ja seadmete soetamisega, mis on vajalik kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks ja turustamiseks, alates nende lossimisest kuni lõpptoote valmimiseni, ning uute tehnoloogiate rakendamisega, mille eesmärk on eelkõige tõsta konkurentsivõimet. Investeeringud ei ole abikõlblikud, kui need on seotud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud kalandus- ja vesiviljelustoodetega, erandiks on üksnes kalandus- ja vesiviljelussektori jäätmete käitlemise, töötlemise ja turustamisega seotud investeeringud.
(42) 200000 Suurbritannia naelsterlingi suuruse laenuga, mis anti 1996. aasta mais äriühingule Lerwick Fish Traders Ltd, rahastati lõhe pakendamise ja töötlemise tehast. Selline projekt kuulub põhjendustes 40 ja 41 kirjeldatud nõuete kohaldamisalasse. Eelkõige on see seotud investeerimisabiga hoonete ja seadmete ehitamiseks ning uue varustuse soetamiseks. Lisaks sellele ei olnud investeeringud seotud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud kalandus- ja vesiviljelustoodetega.
(43) 73000 Suurbritannia naelsterlingi suuruse laenu abil, mis anti 2006. aasta oktoobris äriühingule Shetland Seafood Specialities Ltd, osteti ja paigaldati supitootmisliin. Selline projekt kuulub põhjendustes 40 ja 41 kirjeldatud nõuete kohaldamisalasse. Eelkõige on see seotud investeerimisabiga sellise uue varustuse ja seadmete soetamiseks, mis on vajalik kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks ja turustamiseks, alates nende lossimisest kuni lõpptoote valmimiseni. Lisaks sellele ei olnud investeeringud seotud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud kalandus- ja vesiviljelustoodetega.
(44) 1997. ja 1998. aastal antud laenudega seoses kordab 1997. aasta suuniste punkt 2.3 varasemates 1994. aasta suunistes sätestatud tingimusi, mida on kirjeldatud põhjenduses 39. Seega tuleb abi hinnata vastavalt määruses (EÜ) nr 3699/93 sätestatud tingimustele.
(45) 173000 Suurbritannia naelsterlingi suurune laen, mis anti 1997. aasta augustis äriühingule Whalsay Fish Processors Ltd, oli seotud olemasolevasse tehasesse kalatöötlemisliini ja külmutusseadmete paigaldamise projektiga. Selline projekt kuulub põhjendustes 40 ja 41 kirjeldatud nõuete kohaldamisalasse. Eelkõige on see seotud investeerimisabiga sellise uue varustuse ja seadmete soetamiseks, mis on vajalik kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks ja turustamiseks, alates nende lossimisest kuni lõpptoote valmimiseni. Lisaks sellele ei olnud investeeringud seotud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud kalandus- ja vesiviljelustoodetega.
(46) Äriühingule D Watt (Shetland) Ltd abi andmise ajaks 1998. aasta detsembris oli määrus (EÜ) nr 3699/93 asendatud nõukogu 3. novembri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2468/98, milles sätestatakse kalandus- ja vesiviljelussektoris ning nende toodete töötlemiseks ja turustamiseks antava ühenduse struktuuriabi kriteeriumid ja kord. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2468/98 artiklile 20 tuleb viiteid määrusele (EÜ) nr 3699/93 tõlgendada viidetena uuele määrusele. Kalandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks antavat investeerimisabi käsitlevad normid on sätestatud määruse (EÜ) nr 2468/98 artiklis 11 ja II lisa punktis 2.4.
(47) Vastavalt määruse (EÜ) nr 2468/98 artiklile 11 ja II lisa punktile 2.4 peavad abikõlblikud investeeringud olema seotud eelkõige hoonete ja seadmete ehitamise ja soetamisega, sellise uue varustuse ja seadmete soetamisega, mis on vajalik kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks ja turustamiseks, alates nende lossimisest kuni lõpptoote valmimiseni (sealhulgas eelkõige andmetöötlus- ja andmeedastusseadmed). Investeeringud ei ole abikõlblikud, kui need on seotud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud kalandus- ja vesiviljelustoodetega, erandiks on üksnes kalandus- ja vesiviljelussektori jäätmete käitlemise, töötlemise ja turustamisega seotud investeeringud.
(48) 110000 Suurbritannia naelsterlingi suurune laen, mis anti 1998. aasta detsembris äriühingule D Watt (Shetland) Ltd., oli ette nähtud uue karploomade töötlemise tehase ehitamiseks ja seadmetega varustamiseks. Selline projekt kuulub 47. põhjenduses kirjeldatud nõuete kohaldamisalasse. Eelkõige on see seotud investeerimisabiga sellise uue varustuse ja seadmete soetamiseks, mis on vajalik kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks ja turustamiseks, alates nende lossimisest kuni lõpptoote valmimiseni. Lisaks sellele ei olnud investeeringud seotud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud kalandus- ja vesiviljelustoodetega.
(49) Vastavalt määruse (EÜ) nr 3699/93 IV lisale ja määruse (EÜ) nr 2468/98 III lisale võib abi osatähtsus olla kuni 50 % abikõlblikest kulutustest.
(50) 200000 Suurbritannia naelsterlingi suurune laen äriühingule Lerwick Fish Traders Ltd anti projekti jaoks, mille kogumaksumus oli 819672 Suurbritannia naelsterlingit, laenu osatähtsus oli seega ligikaudu 24,4 % projekti tegelikust maksumusest. Laen tuli tagasi maksta 108 võrdse kuumaksena suurusega 2784,94 Suurbritannia naelsterlingit. Kohaldati 7,75 %-st intressimäära, samal ajal kui ühenduse viitemäär oli 11,18 %.
(51) 73000 Suurbritannia naelsterlingi suurune laen äriühingule Shetland Seafood Specialities Ltd anti projekti jaoks, mille kogumaksumus oli 186000 Suurbritannia naelsterlingit, laenu osatähtsus oli seega ligikaudu 39,2 % projekti tegelikest kuludest. Laen tuli tagasi maksta 120 võrdse kuumaksena. Kohaldati 9 %-st intressimäära, samal ajal kui ühenduse viitemäär oli 10,26 %.
(52) 173000 Suurbritannia naelsterlingi suurune laen äriühingule Whalsay Fish Processors Ltd anti projekti jaoks, mille kogumaksumus oli 473150 Suurbritannia naelsterlingit, laenu osatähtsus oli seega ligikaudu 36,6 % projekti tegelikust maksumusest. Laen tuli tagasi maksta 96 võrdse kuumaksena, mis algasid 24 kuud pärast ettemaksu või laenu esimese osa väljamaksmist. Kohaldati 8 %-st intressimäära, samal ajal kui ühenduse viitemäär oli 8,15 %.
(53) 110000 Suurbritannia naelsterlingi suurune laen äriühingule D Watt (Shetland) Ltd anti projekti jaoks, mille kogumaksumus oli 510000 Suurbritannia naelsterlingit, laenu osatähtsus oli seega ligikaudu 21,6 % projekti tegelikust maksumusest. Laen tuli tagasi maksta 120 võrdse kuumaksena. Kohaldati 5 %-st intressimäära, samal ajal kui ühenduse viitemäär oli 7,77 %.
(54) Abi osatähtsuse arvutamiseks tuleb iga laenuga seotud projekti maksumust võrrelda kõnealuse laenu puhul kehtiva abi brutoekvivalendiga. Arvestades põhjendustes 50–53 osutatud arve, moodustasid kõik laenud isegi enne abi brutoekvivalendi arvutamist vähem kui 50 % projekti kogumaksumusest.
(55) Seepärast võib kõnealuste laenude puhul pidada abi osatähtsust vastavaks määruse (EÜ) nr 3699/93 IV lisa ja määruse (EÜ) nr 2468/98 III lisa tingimustele, mis on esitatud põhjenduses 49.
JÄRELDUS
(56) Tuginedes eelnevale, leiab komisjon, et lõhekasvatusettevõtjate laenuabi kava alusel antud abi ja 2002. aastal kalatöötlemisettevõtjate laenukava alusel äriühingule D Watt (Shetland) Ltd antud abi ei ole riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.
(57) Komisjon leiab, et abi, mida anti kalatöötlemisettevõtjate laenukava alusel 1996. aasta mais äriühingule Lerwick Fish Traders Ltd, 1996. aasta oktoobris äriühingule Shetland Seafood Specialities Ltd, 1997. aasta augustis äriühingule Whalsay Fish Processors Ltd ja 1998. aasta detsembris äriühingule D Watt (Shetland) Ltd, on riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Samas vastab kõnealune abi kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise suuniste tingimustele ja seepärast käsitatakse seda EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel ühisturuga kokkusobivana,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Abi, mida Ühendkuningriik andis aastatel 2000–2002 lõhekasvatusettevõtjate laenuabi kava alusel, ei ole riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.
2. Abi, mida Ühendkuningriik andis 2002. aastal äriühingule D Watt (Shetland) Ltd kalatöötlemisettevõtjate laenuabi kava alusel, ei ole riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.
3. Abi, mida Ühendkuningriik andis aastatel 1996–1998 äriühingutele Lerwick Fish Traders Ltd, Shetland Seafood Specialities Ltd, Whalsay Fish Processors Ltd ja D Watt (Shetland) Ltd kalatöötlemisettevõtjate laenuabi kava alusel, on ühisturuga kokkusobiv asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.
Brüssel, 30. aprill 2008 Komisjoni nimel komisjoni liige Joe Borg