Address https://gelex.eu/eli/EU/act/oj/L/2015/914@2015-06-08/et

Contents

1. Preamble
2. ANNEX
3. a)
4. b)
5. c)
6. d)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 292 neljandat lauset,

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu tuletas 23. aprilli 2015. aasta erakorralisel istungil meelde olukorra tõsidust Vahemerel ja teatas otsusekindlalt, et liit peab mobiliseerima kõik tema käsutuses olevad vahendid, et hoida edaspidi ära inimeste hukkumist merel ja võidelda raske humanitaarolukorra algpõhjustega. Ühtlasi kohustus Euroopa Ülemkogu looma ELi-ülese ümberasustamise esimese vabatahtliku katseprojekti, mille raames pakutaks kaitse saamise tingimustele vastavatele isikutele ümberasustamiskohti.

(2) Euroopa Parlament esitas oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis liikmesriikidele üleskutse suurendada panust olemasolevatesse ümberasustamisprogrammidesse ning rõhutas vajadust tagada turvaline ja õiguspärane juurdepääs ELi varjupaigasüsteemile.

(3) Praegu tegelevad liikmesriigid inimeste ümberasustamisega väga erineval määral. Ümberasustamisprogramm on vaid viieteistkümnel liikmesriigil ja kolmel assotsieerunud riigil (veel üks liikmesriik on teatanud, et alustab ümberasustamisprogrammiga), kolm liikmesriiki ja üks assotsieerunud riik on tegelenud ümberasustamisega vastavalt vajadusele ning ülejäänud ei ole ümberasustamisega üldse tegelenud.

(4) 2014. aastal taotleti liidus varjupaika 626000 korral – seda on rohkem kui kunagi varem – ning liitu asustati ümber 6380 kolmandate riikide kodanikku, kes vajasid rahvusvahelist kaitset. 2013. aastal ületas pagulaste, varjupaigataotlejate ja riigisiseste põgenike arv kogu maailmas esimest korda pärast II maailmasõda 50 miljoni piiri.

(5) Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 10. oktoobri 2014. aasta järeldustes tõdeti, et [---] võttes arvesse rändevoogudest mõjutatud liikmesriikide tehtud jõupingutusi, peaksid kõik liikmesriigid andma oma panuse [ümberasustamise eesmärgi] õiglasele ja tasakaalustatud saavutamisele.

(6) 13. mail 2015 esitas komisjon põhjaliku Euroopa rände tegevuskava, milles määratakse muu hulgas kindlaks viivitamata võetavad meetmed, et reageerida inimlikule tragöödiale kogu Vahemere piirkonnas.

(7) Tegevuskavas kutsutakse Euroopa Liitu intensiivistama ümberasustamisega seotud tegevust, et kaitset vajavad põgenikud ei jääks ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubitsejate kuritegelike võrgustike meelevalda. Seega esitab komisjon käesolevas soovituses ettepaneku kogu ELi hõlmava ümberasustamiskava kohta, et pakkuda jaotamiskvoodi alusel ümberasumiseks kohta 20000 inimesele.

(8) Kui kavas otsustavad osaleda ka assotsieerunud riigid, kohandatakse vastavalt sellele iga liikmesriigi ja osaleva assotsieerunud riigi jaotamiskvooti ja eraldatud kohtade arve.

(9) Võttes arvesse ümberasustamise ja ümberpaigutamise foorumi raames 25. novembril 2014 toimunud selleteemalisel kohtumisel peetud arutelusid, peaks jaotamiskvoot põhinema järgmistel komponentidel: a) riigi rahvaarv (40 % kvoodist), b) kogu SKP (40 % kvoodist), c) omal algatusel esitatud varjupaigataotluste keskmine arv ja ümberasustatud pagulaste arv miljoni elaniku kohta aastatel 2010–2014 (10 % kvoodist) ning d) töötuse määr (10 % kvoodist).

(10) Kahe aasta jooksul, mil kava kohaldatakse, peaksid liikmesriigid võtma liitu vastu kokku 20000 inimest. Vastutus selliste inimeste vastuvõtmise eest peaks langema ainult osalevatele riikidele kooskõlas asjaomaste liidu ja rahvusvaheliste õigusnormidega. See on kooskõlas Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja viie valitsusvälise organisatsiooni kampaaniat toetava ÜRO pagulaste ülemvoliniku üleskutsega, et Euroopa riigid peaksid võtma endale pagulaste vastuvõtmise osas ulatuslikumad kohustused jätkusuutlike ümberasustamisprogrammide kaudu.

(11) Prioriteetsete piirkondade kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta ümberkaudset olukorda ja praeguseid rändevooge, eeskätt seoseid piirkondlike arengu- ja kaitseprogrammidega Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas ja Aafrika Sarves.

(12) Ümberasustamiskava rakendamisel tuleks appi võtta ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja teiste asjakohaste organite, kaasa arvatud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti kogemused ja teadmised.

(13) Tuleks võtta meetmeid, et vältida ümberasustatud isikute teisest rännet ümberasustamisriigist teistesse liikmesriikidesse või osalevatesse assotsieerunud riikidesse.

(14) Komisjon plaanib eraldada kava toetamiseks aastatel 2015 ja 2016 täiendavalt 50 miljonit eurot Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 516/2014 artiklis 17 sätestatud liidu ümberasustamisprogrammi alusel. Rahaliste stiimulite võimalikult optimaalseks kasutamiseks korrigeerib komisjon nimetatud programmiga ettenähtud ühekordseid makseid ja ümberasustamisprioriteete delegeeritud õigusaktiga vastavalt määruse (EL) nr 516/2014 artikli 17 lõigetele 4 ja 10. Kui assotsieerunud riigid peaksid otsustama ümberasustamiskavas osaleda, ei saa nende võetavate kohustuste kompenseerimiseks kasutada ühekordseid makseid vastavalt määrusele (EL) nr 516/2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE: Komisjon soovitab liikmesriikidel asustada ümber 20000 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest, lähtudes käesolevas soovituses sätestatud tingimustest ja jaotamiskvoodist. Ümberasustamine – selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate üksikisikutest põgenike üleviimine ÜRO pagulaste ülemvoliniku taotlusel ja liikmesriigi nõusolekul kolmandast riigist sellesse liikmesriiki, et kaitsta isikuid piirilt tagasi saatmise eest ning võtta nad vastu ja tagada neile õigus liikmesriigis viibida ja muud õigused sama moodi nagu neile, kellele tagatakse rahvusvaheline kaitse. Euroopa ümberasustamiskava peaks hõlmama kõiki liikmesriike. Kava peaks koosnema Euroopa ühisest lubadusest pakkuda inimeste ümberasustamiseks 20000 kohta. Kava peaks kestma kaks aastat alates soovituse vastuvõtmise kuupäevast. Lubatud ümberasustamiskohtade üldarv tuleks jaotada liikmesriikide vahel vastavalt lisas esitatud jaotamiskvoodile. Kui kavas otsustavad osaleda ka assotsieerunud riigid, kohandatakse jaotamiskvooti vastavalt. Ümberasustamise seisukohast prioriteetsete piirkondade hulka peaksid kuuluma Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Aafrika Sarv ning eeskätt tuleks keskenduda riikidele, kus rakendatakse piirkondlikke arengu- ja kaitseprogramme. Vastutus pärast nõuetekohast arstlikku ja turvakontrolli tehtavate konkreetsete vastuvõtuotsuste eest peaks jääma liikmesriikidele ja osalevatele assotsieerunud riikidele ning ÜRO pagulaste ülemvolinik peaks vastutama ümberasustamiskandidaatide hindamise eest prioriteetsetes piirkondades ja esitama ümberasustamisettepanekud liikmesriikidele ja osalevatele assotsieerunud riikidele. Kui ümberasustatud isik võetakse vastu liikmesriigi või osaleva assotsieerunud riigi territooriumile, peaks see riik teostama rahvusvahelise kaitse andmise ametliku menetluse, kaasa arvatud sõrmejälgede võtmise, kiiresti ja kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, eeskätt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 603/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL, nõukogu direktiiviga 2005/85/EÜ, nõukogu direktiiviga 2003/9/EÜ ning alates 20. juulist 2015 ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2013/32/EL ja 2013/33/EL. Kui pärast seda menetlust annab liikmesriik ümberasustatud isikule rahvusvahelise kaitse või siseriikliku kaitse staatuse, peaks sellel isikul olema ümberasustamisliikmesriigis õigused, mis on tagatud rahvusvahelise kaitse saajatele direktiiviga 2011/95/EL, või samalaadsed õigused, mis on tagatud riigi õigusega. Kõnealuses kontekstis tuleks liidu piires vaba liikumise suhtes kohaldada samu tingimusi ja piiranguid, mida kohaldatakse teiste liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike suhtes. Osalevate assotsieerunud riikide puhul tuleks kohaldada riikide samaväärseid õigusakte. Ümberasustamiskandidaate tuleks teavitada nende õigustest ja kohustustest, mis tulenevad ümberasustamiskavast ning liidu ja riikide asjaomasest varjupaigaõigusest, enne, kui nad võetakse vastu liikmesriigi või osaleva assotsieerunud riigi territooriumile; eeskätt tuleb teid teavitada sellest, millised on liidus ja/või osalevates assotsieerunud riikides edasi liikumise tagajärjed, ning et rahvusvahelise kaitse või siseriikliku kaitse staatusega kaasnevad õigused on neil ainult ümberasustamisriigis. Ümberasustatud isikud, kes sisenevad kas rahvusvahelise kaitse andmise ametliku menetluse ajal või pärast rahvusvahelise kaitse andmist ilma loata mõne muu liikmesriigi või osaleva assotsieerunud riigi territooriumile kui ümberasustamisriik, tuleks saata tagasi ümberasustamisriiki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 604/2013 ja direktiiviga 2008/115/EÜ kehtestatud normidele. Tagada tuleks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti praktiline osalus kava rakendamises; eelkõige peaks amet pakkuma erituge liikmesriikidele ja osalevatele assotsieerunud riikidele, eriti neile, kellel ei ole ümberasustamisega varasemaid kogemusi. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet peaks jälgima kava rakendamist ning andma selle kohta korrapäraselt aru. Liikmesriikidel peaks olema õigus saada rahalisi eraldisi proportsionaalselt nende territooriumile ümberasustatud inimeste arvuga vastavalt määruse (EL) nr 516/2014 artiklis 17 sätestatud summadega, mida on kohandatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr xxx/2015. Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, 8. juuni 2015 Komisjoni nimel komisjoni liige Dimitris Avramopoulos

ANNEX

LISA

Liikmesriik Kvoot (%) Kohtade arv Austria 2,22 444 Belgia 2,45 490 Bulgaaria 1,08 216 Horvaatia 1,58 315 Küpros 0,34 69 Tšehhi Vabariik 2,63 525 Taani 1,73 345 Eesti 1,63 326 Soome 1,46 293 Prantsusmaa 11,87 2375 Saksamaa 15,43 3086 Kreeka 1,61 323 Ungari 1,53 307 Iirimaa 1,36 272 Itaalia 9,94 1989 Läti 1,10 220 Leedu 1,03 207 Luksemburg 0,74 147 Malta 0,60 121 Madalmaad 3,66 732 Poola 4,81 962 Portugal 3,52 704 Rumeenia 3,29 657 Slovakkia 1,60 319 Sloveenia 1,03 207 Hispaania 7,75 1549 Rootsi 2,46 491 Ühendkuningriik 11,54 2309 Kvoot põhineb järgmistel kriteeriumidel:

a)

Rahvaarv (2014. aasta näitajad, 40 % kvoodist.) See kriteerium näitab liikmesriigi suutlikkust võtta vastu teatav arv pagulasi.

b)

Kogu SKP (2013. aasta näitajad, 40 % kvoodist). See kriteerium näitab riigi absoluutset jõukust ning annab aimu majanduse suutlikkusest võtta pagulasi vastu ja neid integreerida.

c)

Omal algatusel esitatud varjupaigataotluste keskmine arv ja ümberasustatud pagulaste arv miljoni elaniku kohta aastatel 2010–2014 (10 % kvoodist). See kriteerium kajastab liikmesriikide tegevust lähiminevikus.

d)

Tööpuuduse määr (2014. aasta näitajad, 10 % kvoodist). See kriteerium annab aimu pagulaste integreerimise suutlikkusest.

Versions

1. 2015-06-08