Address https://gelex.eu/eli/EU/decision/2023/2806@2023-12-15/et

Contents

1. Preamble
2. 1. Artikkel 1
   2. Artikkel 2
   3. Artikkel 3
   4. Artikkel 4
3. ANNEX
4. NATURA 2000 STANDARDNE ANDMEVORM
5. Standardse andmevormi põhijaod 1.2.3.3.1.3.2.3.3.4.5.6.
6. ☐
7. 1. ☐
8. 2. ☐
9. Lühendite loetelu:
10. SISSEJUHATUS
11. Natura 2000 standardse andmevormi eesmärk ja kasutamine
12. 1
13. 1.1 Joonis 1. Võimalikud seosed alade vahel
14. 1.1 ☐
15. 1.3
16. 1.4
17. 1.5
18. 2
19. 2.1
20. 2.1.2 ☐
21. 2.2
22. 2.3
23. 3
24. 3.1
25. 3.1.a
26. 3.1.6 ☐
27. 3.1.b
28. 3.1.9 ☐
29. 3.1.10 ☐
30. 3.1.12
31. 3.1.12.1 ☐
32. 3.1.12.3 ☐
33. 3.1.13 ☐
34. 3.1.15 ☐
35. 3.2
36. 3.2.a
37. 3.2.6 ☐
38. 3.2.7
39. 3.2.8 ☐
40. 3.2.9 ☐
41. 3.2.b
42. 3.2.13 ☐
43. 3.2.15
44. 3.2.15.1 ☐
45. 3.2.15.3 ☐
46. 3.2.16 ☐
47. 3.2.18 ☐
48. 3.2.19 ☐
49. 3.3
50. 3.3.6
51. 3.3.7 ☐
52. 3.3.8 ☐
53. 4
54. 4.3
55. 4.4
56. 5
57. 5.1
58. 5.2
59. 5.2.1 ☐
60. 5.3
61. 5.3.2 ☐
62. 6
63. 6.1
64. 1.1)2)3)4)5)6)7)8)9)10)11)12)13)14)15)16)17)18)19)20)21)22)23)24)25)26)27)28)29)
65. 2.1)2)3)4)5)6)7)8)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, eriti selle artikli 4 lõike 1 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1) Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et Natura 2000 võrgustikku kuuluvad ka liikmesriikide poolt nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ kohaselt klassifitseeritud linnukaitsealad.

(2) Iga Natura 2000 ala kohta täidetaval vormil esitatakse ala pindala, asukoht (digitaalse georuumilise kujutisena), ökoloogiline teave elupaigatüüpide ja liikide kohta, ala kirjeldus ja kaitsekorraldus.

(3) Seda vormi nimetatakse Natura 2000 standardseks andmevormiks ja seda kasutatakse kõikide Natura 2000 alade dokumentatsioonina.

(4) Selleks et parandada andmete kättesaadavust ja kvaliteeti, täita olulised teabelüngad, näiteks kaitse-eesmärkide ja -meetmete ning kaitsekorralduse tulemuslikkuse kohta, ning viia Natura 2000 standardne andmevorm paremini kooskõlla direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 17 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ artiklis 12 sätestatud aruandlusnõuetega, on vaja kohandada komisjoni rakendusotsusega 2011/484/EL kehtestatud vormi. Arvestades vajalike kohanduste arvu ja ulatust, tuleks rakendusotsus 2011/484/EL asendada.

(5) Selleks et tehniline üleminek oleks sujuv, vajavad liikmesriigid uue vormi kasutuselevõtuks aega. Seepärast peaksid liikmesriigid teatava aja jooksul jätkuvalt kasutama rakendusotsusega 2011/484/EL kehtestatud Natura 2000 standardset andmevormi.

(6) Natura 2000 standardse andmevormi sisu tuleks korrapäraselt ajakohastada. Soovitatav on ajakohastada standardseid andmevorme võrgustiku iga ala kohta kättesaadava parima teabe alusel vähemalt iga kuue aasta järel, et komisjon saaks kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikliga 9 vaadata korrapäraselt läbi Natura 2000 panuse kõnealuse direktiivi artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel.

(7) Täiendavad dokumendid, mis hõlbustavad Natura 2000 standardse andmevormi järjepidevat kasutamist kogu ELis, sh koodiloendid, tehnilised suunised ja teabe edastamiseks ette nähtud andmefailide vormingud, on liikmesriikidele kättesaadavad Euroopa Keskkonnaameti hallatavas Natura 2000 teemalises veebipõhises teabeportaalis.

(8) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 20 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Natura 2000 võrgustikku käsitleva teabe edastamise vorm ehk Natura 2000 standardne andmevorm koos seda selgitavate märkustega on esitatud lisas.

Artikkel 2

Rakendusotsus 2011/484/EL tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. veebruarist 2025.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. detsember 2023 Komisjoni nimel komisjoni liige Virginijus Sinkevičius

ANNEX

LISA

NATURA 2000 STANDARDNE ANDMEVORM

linnualadele (SPA), ühenduse tähtsusega kandidaataladele (pSCI), ühenduse tähtsusega aladele (SCI) ja loodusaladele (SAC) vastavalt direktiivile 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ning nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta Standardsel andmevormil on kuus põhijagu, nagu on näidatud allpool. Igas jaos on mitu välja, mis tuleb täita selgitavates märkustes esitatud juhiste kohaselt. Selgitavates märkustes on antud väljade täitmiseks vajalikud juhised ning viidatud koodiloenditele ja muule vajalikule materjalile, nagu tehnilised suunised ning andmeedastusvormingud ruumi- ja tabelandmete jaoks, mis on esitatud veebis kättesaadavas Natura 2000 teabeportaalis.

Standardse andmevormi põhijaod 1.2.3.3.1.3.2.3.3.4.5.6.

Ala identifitseerimine Täidetakse iga ala kohta Ala pindala ja asukoht Ökoloogiline teave Elupaigatüübid Täidetakse iga I lisa elupaigatüübi kohta, mis alal (pSCI, SCI, SAC) esineb Liigid Täidetakse iga: Muud liigid Valikuline Ala kirjeldus Täidetakse iga ala kohta Ala kaitsekorraldus Georuumiline kujutis

direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõigete 1 ja 2 seisukohast olulise linnuliigi kohta, mis alal (SPA) esineb, ja

direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liigi kohta, mis alal (pSCI, SCI, SAC) esineb

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.3.2.9.3.2.10.3.2b.3.2.11.3.2.12.3.2.13.3.2.14.3.2.15.3.2.15.1.3.2.15.2.3.2.15.3.3.2.16.3.2.17.3.2.18.3.2.19.3.2.20.3.3.3.3.1.3.3.2.3.3.3.3.3.4.3.3.5.3.3.6.3.3.6.1.3.3.6.2.3.3.7.3.3.8.4.4.1.4.2.4.3.4.3.1.4.3.2.4.3.4.4.3.5.4.4.4.4.1.4.4.2.5.5.1.5.1.1.5.1.2.5.1.3.5.1.4.5.1.5.5.2.5.2.1.5.2.2.5.2.3.5.3.5.3.1.5.3.2.5.4.6.6.1.6.1.1.6.1.2.6.1.3.

Ala identifitseerimine Ala tüüp Eelmääratud valikuvariandid: Ala kood Stabiilne kordumatu kood Ala nimi Ala nimi ladina tähestikus Ala nimi muus kui ladina tähestikus (valikuline) Ala nimi muus kui ladina tähestikus Andmeesitaja Organisatsiooni nimi Vabas vormis tekst ja keelekood Organisatsiooni kontaktpunkt (valikuline) Standardse andmevormi andmete koostamise eest vastutava organisatsiooni osa Postiaadress Vabas vormis tekst ja keelekood Üldine e-posti aadress Üldine e-posti aadress, mis ei ole isiklik Kontaktandmetega veebisait Veebisait, kus on kirjas organisatsiooni ametlikud kontaktandmed Ala klassifitseerimise/esitamise/määramise kuupäev Ala esmakordselt linnualaks (SPA) klassifitseerimise kuupäev Kuupäev Linnuala (SPA) klassifitseerimise akt Riikliku klassifitseerimisakti URI (URL või DOI) või vabas vormis viide ja keelekood Ala esmakordselt ühenduse tähtsusega alaks (SCI) esitamise kuupäev Kuupäev Ala loodusalaks (SAC) määramise kuupäev Kuupäev Loodusalaks (SAC) määramise akt Riikliku määramisakti URI (URL või DOI) või vabas vormis viide ja keelekood Selgitused (valikuline) Vabas vormis tekst ja keelekood. Selgitusi võib jagada nt selliste alade klassifitseerimise või määramise kuupäevade kohta, mis koosnevad algselt eraldi olnud linnualadest (SPA) ja/või ühenduse tähtsusega aladest (SCI) Ala pindala ja asukoht Ala pindala Pindala Ala pindala hektarites Eelmääratud valikuvariandid: Pindala erinevuse põhjus – selgitused Vabas vormis tekst ja keelekood. Tuleb täita, kui väljal 2.1.2 on märgitud muu. Halduspiirkond (valikuline) Halduspiirkonna kood Kood NUTSi koodiloendist (vt Natura 2000 teabeportaal) Halduspiirkonna nimi Nimi NUTSi koodiloendist (vt Natura 2000 teabeportaal) Biogeograafilised ja merepiirkonnad Piirkonna kood Biogeograafiliste ja merepiirkondade koodiloend (vt Natura 2000 teabeportaal) Osakaal Kahes või enamas piirkonnas asuva ala puhul märkige, kui suur osa (%) alast igas piirkonnas asub Ökoloogiline teave Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid, mis alal esinevad Põhiteave (elupaigatüüp) Elupaigatüübi kood Täitke vastavalt I lisa elupaigatüüpide koodiloendile (vt Natura 2000 teabeportaal) Esmatähtis vorm Märkige, kas tegemist on elupaigatüübi 6210, 7130 või 9430 esmatähtsa vormiga Mitteesinemine Eelmääratud valikuvariandid: Täitma peab ainult väljad 3.1.1 (elupaigatüübi kood), 3.1.2 (esmatähtis vorm), 3.1.6 (kasutatud meetod), 3.1.7 (viimase andmekogumise periood), 3.1.13 (kaitse-eesmärgid) ja 3.1.16 (ajakohastamise kuupäev). Väli 3.1.4 (katvus) peab olema 0 (null). Jao 3.1 muud väljad tuleks jätta tühjaks. Katvus Elupaigatüübi katvus hektarites Koopad Koobaste arv (elupaigatüübi koodid 8310 ja 8330) Katvuse kindlaksmääramiseks kasutatud meetod Eelmääratud valikuvariandid: Viimase andmekogumise periood Perioodi algus- ja lõppkuupäev (kuu ja aasta); kui see teave ei ole teada, märkige vanem kui 2022. aasta uuring Ala hindamine (elupaigatüüp) Olulisus Märkige, kas elupaigatüüpi esineb ebaolulisel määral. Olulise esinemise puhul tuleb täita kõik jao 3.1.b väljad, ebaolulise esinemise puhul ainult jao 3.1.b väljad 3.1.8 (olulisus) ja 3.1.16 (ajakohastamise kuupäev). Esindavus Eelmääratud valikuvariandid: Suhteline pindala Eelmääratud valikuvariandid: Suhtelise pindala selgitus (valikuline) Vabas vormis tekst ja keelekood Säilimise aste Säilimise aste – liigitus Eelmääratud valikuvariandid: Säilimise aste – pindala Märkige iga kategooria pindala hektarites: Säilimise aste – kasutatud meetod Kaitse-eesmärgid Eelmääratud valikuvariandid: Kaitse-eesmärgid – selgitused Vabas vormis tekst ja keelekood Üldhinnang Eelmääratud valikuvariandid: Ajakohastamise kuupäev Aasta ja kuu Direktiivi 2009/147/EÜ artiklis 4 osutatud liigid ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liigid, mis alal esinevad Põhiteave (liik) Liigi rühm Koodiloend (vt Natura 2000 teabeportaal) Liigi kood Koodiloend (vt Natura 2000 teabeportaal) Teaduslik nimetus Jaos 3.2.2 märgitud koodile vastav liiginimetus teabeportaalis avaldatud asjakohases koodiloendis Liigiandmete tundlikkus Märkige, kui liigiandmed on tundlikud Mitteesinemine Eelmääratud valikuvariandid: Täitma peab väljad 3.2.1–3.2.5, 3.2.9 (kasutatud meetod), 3.2.10 (viimase andmekogumise periood) ja 3.2.16 (kaitse-eesmärgid). Väljal 3.2.7.1 peab populatsiooni minimaalne ja maksimaalne suurus olema 0 (null). Jao 3.2. muud väljad tuleks jätta tühjaks. Populatsiooni tüüp Eelmääratud valikuvariandid: Populatsiooni suurus ja ühik Populatsiooni suurus Märkige populatsiooni minimaalne ja maksimaalne suurus Populatsiooni ühik Koodiloend (vt Natura 2000 teabeportaal) Arvukuse kategooria Eelmääratud valikuvariandid: Populatsiooni suuruse kindlaksmääramiseks kasutatud meetod Eelmääratud valikuvariandid: Viimase andmekogumise periood Perioodi algus- ja lõppkuupäev (aasta ja kuu) või kui see teave ei ole teada, märkige vanem kui 2022. aasta uuring Ala hindamine (liik) Olulisus Märkige, kas liiki esineb ebaolulisel määral. Liigi olulise esinemise puhul tuleb täita kõik jao 3.2.b väljad, ebaolulise esinemise puhul ainult jao 3.2.b väljad 3.2.11 (olulisus) ja 3.2.20 (ajakohastamise kuupäev). Liik, mis vastab linnualaks (SPA) klassifitseerimise ornitoloogilistele kriteeriumidele Märkige, kas linnuliik vastas ornitoloogilistele kriteeriumidele, millega põhjendatakse linnualaks (SPA) klassifitseerimist Populatsioon Eelmääratud valikuvariandid: Populatsioon – selgitused (valikuline) Vabas vormis tekst ja keelekood Säilimise aste Säilimise aste – liigitus Eelmääratud valikuvariandid: Säilimise aste – hõivatud ala (valikuline) Märkige iga kategooria puhul liigi poolt hõivatud elupaiga pindala (protsentides): Säilimise aste – hõivatud ala protsentuaalsed vahemikud Liigi poolt hõivatud elupaiga hinnanguline pindala, mille kvaliteet on piisav ☐0–25 % ☐26–50 % ☐51–75 % ☐76–100 % Liigi poolt hõivatud elupaiga hinnanguline pindala, mille kvaliteet ei ole piisav ☐0–25 % ☐26–50 % ☐51–75 % ☐76–100 % Liigi poolt hõivatud elupaiga hinnanguline pindala, mille kvaliteet on teadmata ☐0–25 % ☐26–50 % ☐51–75 % ☐76–100 % Kaitse-eesmärgid Eelmääratud valikuvariandid: Kaitse-eesmärgid – selgitused Vabas vormis tekst ja keelekood Eraldatus Eelmääratud valikuvariandid: Üldhinnang Eelmääratud valikuvariandid: Ajakohastamise kuupäev Aasta ja kuu Muud olulised taime- ja loomaliigid (valikuline) Liigi rühm Kui liik kuulub mõnda liigirühma, mis on kantud Natura 2000 teabeportaalis kättesaadavasse koodiloendisse, kasutage selles loendis olevat asjaomast koodi; vastasel juhul jätke väli tühjaks Liigi kood Kui liik esineb Natura 2000 teabeportaali koodiloendites, mida kasutatakse väljal 3.2.2, kasutage seda koodi, vastasel juhul jätke väli tühjaks. Teaduslik nimetus Vajaduse korral sisestage teaduslik nimetus, mis esineb Natura 2000 teabeportaali koodiloendites, mida kasutatakse väljal 3.2.2. Liigiandmete tundlikkus Märkige, kui liigiandmed on tundlikud Mitteesinemine Märkige, kas liiki alal enam ei esine Populatsiooni suurus ja ühik Populatsiooni suurus Populatsiooni minimaalne ja maksimaalne suurus Populatsiooni ühik Koodiloend (vt Natura 2000 teabeportaal) Arvukuse kategooria Eelmääratud valikuvariandid: Põhjendus Eelmääratud valikuvariandid: Ala kirjeldus Ala omadused Vabas vormis tekst ja keelekood Ala kvaliteet ja tähtsus Vabas vormis tekst ja keelekood Ala mõjutavad survetegurid Surveteguri kood Koodiloend (vt Natura 2000 teabeportaal) Liigitus Eelmääratud valikuvariandid: Eelmääratud valikuvariandid: Täiendavad üksikasjad surveteguri kohta Vabas vormis tekst ja keelekood Ajakohastamise kuupäev Aasta ja kuu Dokumendid Vabas vormis tekst ja keelekood Link/lingid URI (URL või DOI) Ajakohastamise kuupäev Aasta ja kuu Ala kaitsekorraldus Ala kaitsekorralduse eest vastutav asutus Organisatsiooni nimi Vabas vormis tekst ja keelekood Organisatsiooni kontaktpunkt (valikuline) Ala kaitsekorralduse eest vastutava organisatsiooni osa Postiaadress Vabas vormis tekst ja keelekood Üldine e-posti aadress Üldine e-posti aadress, mis ei ole isiklik Kontaktandmetega veebisait Veebisait, kus on kirjas organisatsiooni ametlikud kontaktandmed Kaitsekorralduskavad Kaitsekorralduskava(de) olemasolu Eelmääratud valikuvariandid: Viide kaitsekorralduskava(de)le ja selle/nende kehtivus Lisaselgitused Vabas vormis tekst ja keelekood. Tuleb täita, kui kaitsekorralduskava ei ole ja see ei ole ka koostamisel Kaitsemeetmed Üksikasjalik teave meetmete kohta Eelmääratud valikuvariandid: Kaitsemeetmete seis Kaks küsimust eelmääratud valikuvariantidega: Kaitsekorralduse tulemuslikkus Kaks küsimust eelmääratud valikuvariantidega: Ala georuumiline kujutis INSPIRE identifikaator Ruumiobjekti INSPIRE identifikaator (vt Natura 2000 teabeportaal) Nimeruum Riikliku INSPIRE rakendaja poolt määratletud nimeruum Lokaalne identifikaator Lokaalne identifikaator peab olema nimeruumis kordumatu Versiooni identifikaator (valikuline) Ruumiobjekti konkreetse versiooni identifikaator

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.

☐

A: linnudirektiivi alla kuuluv ala (SPA)

B: elupaikade direktiivi alla kuuluv ala (pSCI, SCI või SAC)

C: nii linnudirektiivi kui ka elupaikade direktiivi alla kuuluv ala (samade piiridega)

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.

2.1.2. Pindala ja ruumiandmekogumi erinevuse põhjus (kui erinevad)

☐

kalju või järsk ala

koobas

projektsioon ETRS89-süsteemi

muu – ruumiline kujutis ei vasta väljal 2.1.1 märgitud pindalale muudel põhjustel; selgitage väljal 2.1.3

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.

elupaika alal enam ei esine

elupaigatüüpi ei esine ega esinenud ka määramise ajal, kuid see kavatsetakse taastada.

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.

täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang

põhineb peamiselt piiratud hulga andmete ekstrapoleerimisel

põhineb peamiselt väga piiratud andmetega eksperdiarvamusel

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.

A: väga hea esindavus

B: hea esindavus

C: oluline esindavus

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.

A1: 100 % ≥ p > 75 %

A2: 75 % ≥ p > 50 %

A3: 50 % ≥ p > 25 %

A4: 25 % ≥ p > 15 %

B: 15 % ≥ p > 2 %

C: 2 % ≥ p > 0 %

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.

A: väga hästi säilinud (peaaegu kogu elupaigaala heas seisundis)

B: hästi säilinud (suurem osa elupaigaalast heas seisundis)

C: vähem hästi säilinud (suurem osa elupaigaalast ei ole heas seisundis)

X: säilimise aste teadmata (suurema osa või kogu elupaigaala seisund teadmata)

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.

hea seisund: ... (ha)

mitte hea seisund: ... (ha)

teadmata seisund: ... (ha)

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.

täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang hektarites (näiteks saadud kaitsekorralduskavade raames kaardistamisest)

põhineb peamiselt piiratud hulga andmete ekstrapoleerimisel (eksperdihinnang)

põhineb peamiselt väga piiratud andmetega eksperdiarvamusel (põhineb osalistel kaardiandmetel)

ebapiisavad või puuduvad andmed

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.

vältida halvenemist

säilitada elupaigatüübi pindala ja hea seisund

suurendada elupaigatüübi pindala

parandada elupaigatüübi seisundit

elupaigatüüp taastada

muu

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.

A: väga kõrge väärtus

B: kõrge väärtus

C: oluline väärtus

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.

liiki alal enam ei esine

liiki ei esine ega esinenud ka määramise ajal, kuid see kavatsetakse taasasustada.

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.

paikne

pesitsev/paljunev

peatuv

talvituv

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.

levinud

haruldane

väga haruldane

esineb

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.3.2.9.

täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang

põhineb peamiselt väga piiratud andmetega eksperdiarvamusel

põhineb peamiselt piiratud hulga andmete ekstrapoleerimisel

ebapiisavad või puuduvad andmed

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.3.2.9.3.2.10.3.2b.3.2.11.3.2.12.3.2.13.

A1: 100 % ≥ p > 75 %

A2: 75 % ≥ p > 50 %

A3: 50 % ≥ p > 25 %

A4: 25 % ≥ p > 15 %

B: 15 % ≥ p > 2 %

C: 2 % ≥ p > 0 %

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.3.2.9.3.2.10.3.2b.3.2.11.3.2.12.3.2.13.3.2.14.3.2.15.3.2.15.1.

A: väga hästi säilinud (peaaegu kogu liigi poolt hõivatud elupaiga kvaliteet on piisav)

B: hästi säilinud (suurema osa liigi poolt hõivatud elupaiga kvaliteet on piisav)

C: vähem hästi säilinud (suurema osa liigi poolt hõivatud elupaiga kvaliteet ei ole piisav)

X: säilimise aste teadmata (suurema osa või kogu liigi poolt hõivatud elupaiga kvaliteet on teadmata)

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.3.2.9.3.2.10.3.2b.3.2.11.3.2.12.3.2.13.3.2.14.3.2.15.3.2.15.1.3.2.15.2.

piisav kvaliteet: … %

ebapiisav kvaliteet: … %

teadmata kvaliteet: … %

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.3.2.9.3.2.10.3.2b.3.2.11.3.2.12.3.2.13.3.2.14.3.2.15.3.2.15.1.3.2.15.2.3.2.15.3.3.2.16.

vältida halvenemist

säilitada liigi elupaiga ulatus ja hea kvaliteet ning populatsiooni suurus

suurendada liigi elupaigaala

taastada liigi elupaik

parandada liigi elupaiga kvaliteeti (võttes arvesse ka häiringuid ja suremustegureid)

suurendada populatsiooni

vähendada populatsioonile avalduvat survet (nt vähendada suremust või häiringuid)

taasasustada populatsioon alal

muu

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.3.2.9.3.2.10.3.2b.3.2.11.3.2.12.3.2.13.3.2.14.3.2.15.3.2.15.1.3.2.15.2.3.2.15.3.3.2.16.3.2.17.3.2.18.

A: populatsioon on (peaaegu) eraldatud

B: populatsioon ei ole eraldatud, kuid asub oma levikuala äärel

C: populatsioon ei ole eraldatud kogu liigi loodusliku leviku alal

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.3.2.9.3.2.10.3.2b.3.2.11.3.2.12.3.2.13.3.2.14.3.2.15.3.2.15.1.3.2.15.2.3.2.15.3.3.2.16.3.2.17.3.2.18.3.2.19.

A: väga kõrge väärtus

B: kõrge väärtus

C: oluline väärtus

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.3.2.9.3.2.10.3.2b.3.2.11.3.2.12.3.2.13.3.2.14.3.2.15.3.2.15.1.3.2.15.2.3.2.15.3.3.2.16.3.2.17.3.2.18.3.2.19.3.2.20.3.3.3.3.1.3.3.2.3.3.3.3.3.4.3.3.5.3.3.6.3.3.6.1.3.3.6.2.3.3.7.

levinud

haruldane

väga haruldane

esineb

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.3.2.9.3.2.10.3.2b.3.2.11.3.2.12.3.2.13.3.2.14.3.2.15.3.2.15.1.3.2.15.2.3.2.15.3.3.2.16.3.2.17.3.2.18.3.2.19.3.2.20.3.3.3.3.1.3.3.2.3.3.3.3.3.4.3.3.5.3.3.6.3.3.6.1.3.3.6.2.3.3.7.3.3.8.

elupaikade direktiivi II lisa liigid linnualal (SPA)

elupaikade direktiivi IV lisa liigid

elupaikade direktiivi V lisa liigid

linnudirektiivi I lisa linnuliigid ühenduse tähtsusega kandidaatalal (pSCI), ühenduse tähtsusega alal (SCI), loodusalal (SAC)

rändlinnuliigid ühenduse tähtsusega kandidaatalal (pSCI), ühenduse tähtsusega alal (SCI), loodusalal (SAC)

ühise kalanduspoliitika raames vastu võetud tehniliste meetmete määruse (määrus (EL) 2019/1241) I lisas loetletud keelatud liigid, mis ei ole juba elupaikade direktiivi lisadega kaitstud

riiklikes punastes nimestikes loetletud liigid

ELi punastes nimestikes loetletud liigid

üleilmsetes punastes nimestikes loetletud liigid

endeemsed liigid

liigid, mis on loetletud/kaitstud selliste rahvusvaheliste konventsioonide alusel nagu Berni konventsioon, metsloomade rändliikide kaitse konventsioon või bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

I lisa elupaigatüüpide tüüpilised liigid

põllukultuuride looduslikud sugulasliigid / metsade geneetilised ressursid

liidu jaoks probleemsed invasiivsed võõrliigid, millele on osutatud invasiivseid võõrliike käsitlevas määruses (EL) nr 1143/2014

muud põhjused

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.3.2.9.3.2.10.3.2b.3.2.11.3.2.12.3.2.13.3.2.14.3.2.15.3.2.15.1.3.2.15.2.3.2.15.3.3.2.16.3.2.17.3.2.18.3.2.19.3.2.20.3.3.3.3.1.3.3.2.3.3.3.3.3.4.3.3.5.3.3.6.3.3.6.1.3.3.6.2.3.3.7.3.3.8.4.4.1.4.2.4.3.4.3.1.4.3.2.

tähtis

keskmise tähtsusega

vähetähtis

4.3.3. Allikas sees- või väljaspool

☐

Natura 2000 alal

väljaspool Natura 2000 ala

Natura 2000 alal ja sellest väljaspool

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.3.2.9.3.2.10.3.2b.3.2.11.3.2.12.3.2.13.3.2.14.3.2.15.3.2.15.1.3.2.15.2.3.2.15.3.3.2.16.3.2.17.3.2.18.3.2.19.3.2.20.3.3.3.3.1.3.3.2.3.3.3.3.3.4.3.3.5.3.3.6.3.3.6.1.3.3.6.2.3.3.7.3.3.8.4.4.1.4.2.4.3.4.3.1.4.3.2.4.3.4.4.3.5.4.4.4.4.1.4.4.2.5.5.1.5.1.1.5.1.2.5.1.3.5.1.4.5.1.5.5.2.5.2.1.

jah (kui jah, täitke 5.2.2)

ei, ala on hõlmatud ainult osaliselt (täitke 5.2.2)

ei, kuid seda koostatakse

ei, sest kaitsekorralduskava ei ole vajalik (täitke 5.2.3)

ei, muu põhjus (täitke 5.2.3)

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.3.2.9.3.2.10.3.2b.3.2.11.3.2.12.3.2.13.3.2.14.3.2.15.3.2.15.1.3.2.15.2.3.2.15.3.3.2.16.3.2.17.3.2.18.3.2.19.3.2.20.3.3.3.3.1.3.3.2.3.3.3.3.3.4.3.3.5.3.3.6.3.3.6.1.3.3.6.2.3.3.7.3.3.8.4.4.1.4.2.4.3.4.3.1.4.3.2.4.3.4.4.3.5.4.4.4.4.1.4.4.2.5.5.1.5.1.1.5.1.2.5.1.3.5.1.4.5.1.5.5.2.5.2.1.5.2.2.

kava nimi ja

link kavale (URI) ja

kehtivus: alguskuupäev (aasta ja kuu) ja kestus: kuude arv / määramata

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.3.2.9.3.2.10.3.2b.3.2.11.3.2.12.3.2.13.3.2.14.3.2.15.3.2.15.1.3.2.15.2.3.2.15.3.3.2.16.3.2.17.3.2.18.3.2.19.3.2.20.3.3.3.3.1.3.3.2.3.3.3.3.3.4.3.3.5.3.3.6.3.3.6.1.3.3.6.2.3.3.7.3.3.8.4.4.1.4.2.4.3.4.3.1.4.3.2.4.3.4.4.3.5.4.4.4.4.1.4.4.2.5.5.1.5.1.1.5.1.2.5.1.3.5.1.4.5.1.5.5.2.5.2.1.5.2.2.5.2.3.5.3.5.3.1.

vajalikud kaitsemeetmed on lisatud kaitsekorralduskava(de)sse, mille link on esitatud jaos 5.2.2 (jah/ei)

vajalikke kaitsemeetmeid kirjeldatakse järgmises dokumendis (järgmistes dokumentides):

pealkiri ja link (URI) ja/või

täiendavad selgitused üksikasjalike kaitsemeetmete kohta (vaba tekst ja keelekood)

STANDARDSE ANDMEVORMI ANDMEVÄLJAD 1.1.1.1.2.1.3.1.3.1.1.4.1.4.1.1.4.2.1.4.3.1.4.4.1.4.5.1.5.1.5.1.1.5.2.1.5.3.1.5.41.5.51.5.6.2.2.1.2.1.1.2.1.3.2.2.2.2.1.2.2.2.2.3.2.3.1.2.3.2.3.3.1.3.1.a.3.1.1.3.1.2.3.1.3.3.1.4.3.1.5.3.1.6.3.1.7.3.1.b.3.1.8.3.1.9.3.1.10.3.1.11.3.1.12.3.1.12.1.3.1.12.2.3.1.12.3.3.1.13.3.1.14.3.1.15.3.1.16.3.2.3.2a.3.2.1.3.2.2.3.2.3.3.2.4.3.2.5.3.2.6.3.2.7.3.2.7.1.3.2.7.2.3.2.8.3.2.9.3.2.10.3.2b.3.2.11.3.2.12.3.2.13.3.2.14.3.2.15.3.2.15.1.3.2.15.2.3.2.15.3.3.2.16.3.2.17.3.2.18.3.2.19.3.2.20.3.3.3.3.1.3.3.2.3.3.3.3.3.4.3.3.5.3.3.6.3.3.6.1.3.3.6.2.3.3.7.3.3.8.4.4.1.4.2.4.3.4.3.1.4.3.2.4.3.4.4.3.5.4.4.4.4.1.4.4.2.5.5.1.5.1.1.5.1.2.5.1.3.5.1.4.5.1.5.5.2.5.2.1.5.2.2.5.2.3.5.3.5.3.1.5.3.2.

1. Kas vajalikud meetmed on kehtestatud?

1. ☐

täielikult kehtestatud

osaliselt kehtestatud

ei ole kehtestatud Ainult täielikult või osaliselt kehtestatud meetmete puhul:

2. Kas kehtestatud meetmeid rakendatakse?

2. ☐

kõik on rakendatud ja/või kõik on käimasolevad

ainult osaliselt rakendatud ja/või osaliselt käimasolevad

ühekordseid meetmeid ei ole rakendatud ja/või käimasolevaid korduvaid meetmeid ei ole

Kas kaitsemeetmete tulemuslikkust hinnatakse korrapäraselt? (jah/ei)

Kas kaitsemeetmetega täidetakse seatud kaitse-eesmärke? (jah / ei / veel mitte / ei ole teada, sest seda ei ole hinnatud)

STANDARDSE ANDMEVORMI SELGITAVAD MÄRKUSED

Lühendite loetelu:

EÜ Euroopa ühendused EMÜ Euroopa Majandusühendus EEA Euroopa Keskkonnaamet INSPIRE Euroopa ruumiandmete infrastruktuur pSCI ühenduse tähtsusega kandidaatala (proposed Site of Community Importance) SCI ühenduse tähtsusega ala (Site of Community Importance) SAC loodusala (direktiivis erikaitseala) (Special Area of Conservation) SPA linnuala (direktiivis erikaitseala) (Special Protection Area)

SISSEJUHATUS

Natura 2000 on ökoloogiline võrgustik looduslike looma- ja taimeliikide ning ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade kaitseks liidus. Selle moodustavad algselt 1979. aastal vastu võetud linnudirektiivi (direktiiv 2009/147/EÜ) ja 1992. aastal vastu võetud elupaikade direktiivi (direktiiv 92/43/EMÜ) alusel klassifitseeritud alad. Natura 2000 eduka toimimise aluseks on ühenduse tähtsusega elupaikade ja liikide kohta kogutava teabe tase. Seega peavad vajalikud andmed ja teave olema struktureeritud ja võrreldavas vormis. Natura 2000 andmete esitamise õiguslik alus on sätestatud elupaikade direktiivi artikli 4 lõikes 1, milles on märgitud: Teave peab sisaldama ala kaarti, nime, asukohta, suurust ja III lisas (1. etapp) ettenähtud kriteeriumide kohaldamisest tulenevaid andmeid, mis esitatakse komisjoni kehtestatud vormis artiklis 21 sätestatud korras. Linnudirektiivi artikli 4 lõike 3 kohaselt on liikmesriigid samuti kohustatud edastama komisjonile kogu asjakohase teabe, et komisjon saaks algatada vajaliku kooskõlastuse, et tagada [artikli 4] lõigetes 1 ja 2 sätestatud aladest ühtse terviku loomist, mis vastab nende liikide kaitsenõuetele geograafilistel maismaa- ja merealadel, kus käesolevat direktiivi kohaldatakse. Käesolev dokument sisaldab teavet Natura 2000 standardse andmevormi andmeväljade, nende täitmise ja vajaliku geograafilise teabe kohta.

Natura 2000 standardse andmevormi eesmärk ja kasutamine

Standardse andmevormi, sellel põhineva andmebaasi ja georuumilistel andmetel põhinevate toodete (nt Natura 2000 viewer) peamised eesmärgid on järgmised: Standardseid andmevorme, mis kujutavad endast Natura 2000 võrgustiku dokumente liidu tasandil, peetakse kõigi nende eesmärkide saavutamisel tähtsaks teabeallikaks. Selleks et dokumendid oma erinevaid eesmärke hästi täidaks, peaksid need olema ajakohased. Seepärast soovitatakse liikmesriikidel dokumente parima kättesaadava teabe alusel korrapäraselt ja vähemalt iga kuue aasta järel ajakohastada. Näiteks võivad artikli 11 kohase järelevalve, samuti kaitsekorralduse kavandamise, mõjuhindamiste jms tulemused anda uut teavet, mida tuleks ajakohastatud standardsetel andmevormidel kajastada. Isegi kui elupaikade ja linnudirektiiviga ei nõuta otseselt iga ala üksikasjalikku seiret, on oluline, et oleks teada aladel esinevate elupaikade ja liikide seisund, et tagada direktiivide sisuliste kohustuste (nt vältida elupaikade halvenemist) täitmine ja jälgida alade kaitse-eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Liikmesriikidel on parimad eeldused töötada välja seirekavad, mis on nende eesmärkide saavutamiseks tõhusad ja tulemuslikud, võttes samal ajal täielikult arvesse muid teabeallikaid (nt kodanikuteadus, kaugseire jne).

(1) anda vajalikku teavet, mis võimaldab komisjonil koostöös liikmesriikidega ja Euroopa Keskkonnaameti abiga koordineerida meetmeid, et luua ühtne Natura 2000 võrgustik ja seda toimivana hoida ning hinnata selle tulemuslikkust direktiivi 92/43/EMÜ I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitsmisel ning direktiivi 2009/147/EÜ I lisas loetletud linnuliikide ja muude artikli 4 lõikes 2 osutatud rändlinnuliikide elupaikade kaitsmisel;

(2) ajakohastada elupaikade direktiivi kohaseid ühenduse tähtsusega alade liidu loetelusid;

(3) anda teavet, mis aitab komisjonil tagada, et Natura 2000 võrgustikku võetakse täiel määral arvesse muudes ELi keskkonna- ja kliimapoliitika algatustes ning muudes poliitikavaldkondades ja sektorites, eelkõige regionaal-, põllumajandus-, energia-, transpordi- ja turismipoliitikas;

(4) aidata komisjonil ja asjakohasel komiteel valida programmi LIFE raames rahastatavaid meetmeid;

(5) tagada ühtne ja kasulik vorm Natura 2000 alade kohta teabe vahetamiseks ja edastamiseks kooskõlas INSPIRE direktiivi ning muude liidu õigusaktide ja lepingutega, mis käsitlevad juurdepääsu teabele (nt Århusi konventsioon);

(6) anda teavet, mida saab kasutada uurimistegevuses, planeerimisel ja muudel looduskaitsepoliitikat toetavatel eesmärkidel;

(7) tagada usaldusväärne viite- ja teabeallikas konkreetsete probleemide hindamiseks seoses liidu õiguse võimalike rikkumistega;

(8) teha üldsusele kättesaadavaks usaldusväärne ja ajakohane teave Natura 2000 kohta.

Läbivaadatud standardne andmevorm

Esimene standardne andmevorm võeti vastu 1997. aastal (otsus 97/266/EÜ), mille peamine eesmärk oli ehitada üles Natura 2000 võrgustik ja hinnata riiklike võrgustike piisavust. Standardset andmevormi muudeti ja ajakohastati esimest korda 2011. aastal, kuna digitaalsete ruumiandmete kättesaadavus oli paranenud, andmehaldustehnoloogia oli edasi arenenud ja ökoloogilise teabe struktuuri oli vaja täiustada. 2020. aastal leppisid liikmesriigid ja komisjon kokku, et mõlema direktiivi kohast andmevoogu on vaja veelgi parandada ja ühtlustada ning sellega seoses vaadatakse standardne andmevorm teist korda läbi. Standardse andmevormi läbivaatamisega seotud tehnilise töö eesmärk oli parandada andmete kättesaadavust ja kvaliteeti, täita olulised lüngad (nt teave kaitse-eesmärkide ja -meetmete ning kaitsekorralduse tulemuslikkuse kohta) ning viia standardne andmevorm rohkem kooskõlla elupaikade direktiivi artikli 17 ja linnudirektiivi artikli 12 kohase aruandlusega. Näiteks on nii liikide kui ka elupaikade säilimise aste seotud nüüd mõistetega elupaiga seisund ja liigi poolt hõivatud elupaiga kvaliteet, mida kasutatakse artiklite 12 ja 17 kohases aruandluses. Nende täiustuste eesmärk on hinnata Natura 2000 võrgustiku rolli ja panust elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisel.

Natura 2000 teabeportaal

Täiendavad dokumendid, mis hõlbustavad standardse andmevormi järjepidevat kasutamist kogu ELis, sealhulgas seoses elektroonilise andmeedastuse ja -käitlusega, on liikmesriikidele veebis kättesaadavad nn Natura 2000 teabeportaalis, mida haldab Euroopa Keskkonnaamet. Need dokumendid hõlmavad selliseid teabeelemente nagu koodiloendid ning muid vajalikke viitedokumente ja materjale, näiteks andmemudelid, andmeedastusvormingud ruumi- ja tabelandmete jaoks, samuti tehnilised suunised, milles kirjeldatakse komisjonile andmete esitamise tehnilist ja halduskorda. Mõned teabeportaalis olevad elemendid võivad aja jooksul tehnilise, teadusliku (nt taksonoomia) ja muu arengu tõttu muutuda. Komisjoni keskkonna peadirektoraadi ja/või Euroopa Keskkonnaameti hallatavate teabeelementide puhul (vt lisa) peaksid kõik muudatused saama elupaikade komitee eelneva heakskiidu. Lingi teabeportaalile leiab komisjoni keskkonna peadirektoraadi veebisaidilt. Portaali peamised teabeelemendid on loetletud liites.

standardne andmevorm ja selle andmebaas

Iga Natura 2000 kandidaatala või määratud või klassifitseeritud ala kohta peab olema täidetud standardne andmevorm ja esitatud ala piiride digitaalne georuumiline kujutis. Kõik ühe liikmesriigi alad moodustavad koos riikliku standardse andmevormi andmebaasi. Kõigi standardse andmevormi väljade täitmine on kohustuslik, kui ei ole märgitud teisiti. Selleks et riiklik standardse andmevormi andmebaas oleks täielik, peab see sisaldama iga Natura 2000 ala georuumilist kirjeldust, mida käsitlevad tehnilised suunised on kättesaadavad Natura 2000 teabeportaalis. Liikmesriik võib teha ettepaneku ajakohastada oma Natura 2000 andmebaasis olevat teavet, laadides Euroopa Keskkonnaameti süsteemi Reportnet üles ajakohastatud andmebaasi (vt juhised Natura 2000 teabeportaalis). Ajakohastatud andmebaasile peab lisama märkuse, milles selgitatakse (ja teatavatel juhtudel põhjendatakse) tehtud muudatusi. Kui andmebaas on üles laaditud, tehakse esimesed kvaliteedikontrollid selgitamaks välja, kas andmebaas vastab nõuetele. Kui kontrolle ei läbita, lükatakse andmebaas tagasi. Kvaliteedikontrolle käsitlevate eeskirjade kirjeldus on osa standardse andmevormi väljade tehnilisest kirjeldusest ning kättesaadav Natura 2000 teabeportaalis. Enne ELi Natura 2000 andmebaasi integreerimist kontrollivad Euroopa Komisjoni talitused kavandatud muudatuste vastavust linnu- ja elupaikade direktiivile. Vaba teksti väljadel tuleb märkida keelekood. See on standardkood, mida kasutatakse internetis inimkeelte tuvastamiseks. Tehnilised üksikasjad, nagu kasutatavate keelekoodide loend, on esitatud Natura 2000 teabeportaalis.

1 Ala identifitseerimine

1

1.1 Joonis 1. Võimalikud seosed alade vahel

Ala tüüp Ala tüüp näitab, kas ala on linnudirektiivi alusel klassifitseeritud linnuala (SPA) või elupaikade direktiiviga hõlmatud ühenduse tähtsusega (kandidaat)ala ((p)SCI) / loodusala (SAC) või mõlemad. Järgmiste hulgast tuleb valida üks: Kui SCI ja SPA kattuvad, kuid ei ole identsed, käsitletakse alasid eraldi. A SPA – täidetakse üks vorm SPA kohta B pSCI, SCI, SAC – täidetakse üks vorm pSCI/SCI/SAC kohta C SPA ja pSCI/SCI/SAC on identsed, pindala on sama – täidetakse üks vorm SPA ja pSCI/SCI/SAC kohta A B Kui SPA ja pSCI/SCI/SAC kattuvad, kuid ei ole identsed, käsitletakse alasid eraldi. Täidetakse eraldi vorm kummagi ala kohta.

1.1 ☐

A: linnudirektiivi alla kuuluv ala (SPA) või

B: elupaikade direktiivi alla kuuluv ala (kas pSCI, SCI või SAC) või

C: nii linnudirektiivi kui ka elupaikade direktiivi alla kuuluv ala (st samade piiridega)

1.2 Ala kood Igal alal peab olema stabiilne kordumatu kood – üheksast tähemärgist koosnev jada, mis moodustatakse järgmiselt. Kohaldatakse järgmisi reegleid.

Kaks esimest tähemärki on riigi kood. Liidu eeskirjade kohaselt kasutatakse kahetähelist ISO 3166 riigikoodi (vt koodiloend Natura 2000 teabeportaalis).

Ülejäänud seitse tähemärki, mis moodustavad liikmesriigi iga ala kordumatu tähtnumbrilise koodi, tuleb esitada loogilise ja ühtse süsteemi alusel, mille määratleb vastutav riiklik asutus.

Ala koodi abil identifitseeritakse Natura 2000 ala ning koodi aja jooksul ei muudeta, välja arvatud juhul, kui ala tekib alade ühendamise või jagunemise tulemusena.

Kui kaks või enam ala ühendatakse, on ühendatud ala puhul soovitatav säilitada suurema ala kood; kui üks ala jagatakse alamaladeks, on soovitatav jätta jagatud ala algne kood suuremale alamalale.

Kui aga ühenduse tähtsusega ala (SCI) ühendatakse linnualaga (SPA) (mille tulemuseks on ala C), on soovitatav säilitada ühendatud ala puhul SCI kood, kuna SCI koodi kasutatakse liidu loendis.

Ühenduse tähtsusega ala (SCI) määramine loodusalaks (SAC) ei ole mõjuv põhjus ala koodi muutmiseks, välja arvatud juhul, kui see osutub vajalikuks õigusliku (määramise) menetluse tõttu liikmesriigi tasandil.

Kui ala kood tuleb mingil põhjusel kustutada, ei või seda koodi hiljem uuesti kasutada.

1.3 Ala nimi Ladina tähestikku kasutavate riikide alade nimed sisestatakse nende kohalikus keeles. Kasutada tuleb ladina tähestikku (UTF 8/16); suurtähtkirja ei tohiks kasutada (nt Gave de Pau, mitte GAVE DE PAU). Nende liikmesriikide alade nimed, kus kasutatakse muud kui ladina tähestikku (kreeka või kirillitsa), tuleb kirjutada siiski ladina tähestikus väljale 1.3. Näide: väljale 1.3 sisestatav ala nimi ladina tähestikus: Ikaria – Fournoi Kai Paraktia Zoni.

1.3

1.3.1 Ala nimi muus kui ladina tähestikus (valikuline) Lisaks väljal 1.3 esitatud ala nimele võib nime esitada muus kui ladina tähestikus, näiteks kreeka tähestikus või kirillitsas. Näide: väljale 1.3.1 sisestatav ala nimi kreeka tähestikus: Ικαρία – Φούρνοι και παράκτια ζώνη.

1.4 Andmeesitaja Andmeesitaja on standardses andmevormis sisalduva teabe koostanud organisatsioon (nt pädev haldusasutus) ja selle ametlikud kontaktandmed. Andmeesitajaga tuleks ühendust võtta tehniliste küsimuste või vea avastamise korral. Kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ei tohiks isikuandmeid esitada. Esitada tuleb vähemalt üks järgmistest andmeväljakombinatsioonidest:

organisatsiooni nimi (1.4.1) ja postiaadress (1.4.3) või

organisatsiooni nimi (1.4.1) ja üldine e-posti aadress (1.4.4) või

organisatsiooni nimi (1.4.1) ja kontaktandmetega veebisait (1.4.5)

1.4

1.4.1 Organisatsiooni nimi Standardses andmevormis sisalduva teabe koostanud organisatsiooni ametlik nimi.

1.4.2 Organisatsiooni kontaktpunkt (valikuline) Kontaktpunkti all täpsustatakse organisatsiooni see osa, mis vastutab asjaomases standardses andmevormis sisalduvate andmete koostamise eest, näiteks looduskaitseosakond või eriülesandega üksus, näiteks Natura 2000 koordineerimisüksus.

1.4.3 Postiaadress Organisatsiooni postiaadress tuleks esitada vaba teksti väljal, järgides liikmesriigis postiaadresside puhul kasutatavat standardit.

1.4.4 Üldine e-posti aadress Kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega tuleks esitada üksnes üldine e-posti aadress.

1.4.5 Kontaktandmetega veebisait Veebisaidil peaksid olema kirjas organisatsiooni ametlikud kontaktandmed. Selleks et vältida probleeme muutuvate linkidega, esitage link ainult organisatsiooni veebisaidi avalehele, kust on võimalik edasi liikuda kontaktandmetega leheni.

1.5 Ala klassifitseerimise/esitamise/määramise kuupäev Linnualade (SPA) klassifitseerimise ning ühenduse tähtsusega alade (SCI) / loodusalade (SAC) esitamise ja määramise (nagu on asjakohane) kuupäevade väljad tuleb täita koos viitega riiklikele klassifitseerimis- ja määramisaktidele jao 1.5 asjaomastel väljadel. Kui ala on klassifitseeritud/määratud ja seejärel on seda laiendatud, tuleks säilitada esmakordse loetellu kandmise aasta. Lisaselgitusi, nt selliste alade klassifitseerimise või määramise kuupäevade kohta, mis koosnevad algselt eraldi olnud linnualadest (SPA) ja/või ühenduse tähtsusega aladest (SCI), võib vabatahtlikult esitada väljal 1.5.6.

1.5

1.5.1 Ala esmakordselt linnualaks (SPA) klassifitseerimise kuupäev Märgitakse kuupäev, mil ala klassifitseeriti esimest korda linnualaks (SPA).

1.5.2 Linnuala (SPA) klassifitseerimise akt Esitatakse viide riiklikule linnuala (SPA) klassifitseerimise aktile. Eelistatav on viide stabiilse digitaalse identifikaatori kujul (URI = URL või DOI). Kui see ei ole kättesaadav, võib viite esitada ka vaba tekstina.

1.5.3 Ala esmakordselt ühenduse tähtsusega alaks (SCI) esitamise kuupäev Märgitakse kuupäev, mil ala esitati esimest korda ühenduse tähtsusega alaks (SCI). See tähendab kuupäeva, mil Euroopa Komisjonile edastati ametlikult esimene ühenduse tähtsusega ala (SCI) käsitlev ettepanek.

1.5.4 Ala loodusalaks (SAC) määramise kuupäev Märgitakse kuupäev, mil ala määrati loodusalaks (SAC).

1.5.5 Loodusalaks (SAC) määramise akt Esitatakse viide riiklikule loodusala (SAC) määramise aktile. Eelistatav on viide stabiilse digitaalse identifikaatori kujul (URI = URL või DOI). Kui see ei ole kättesaadav, võib viite esitada ka vaba tekstina.

1.5.6 Selgitused (valikuline) Sellel vabatahtlikult täidetaval vaba teksti väljal võib anda jao 1.5 väljade kohta lisaselgitusi, nt selliste alade klassifitseerimise või määramise kuupäevade kohta, mis koosnevad algselt eraldi olnud linnualadest (SPA) ja/või ühenduse tähtsusega aladest (SCI).

2 ALA PINDALA JA ASUKOHT

2

2.1 Ala pindala Väljal 2.1.1 esitatakse Natura 2000 ala pindala. Pindala on ka osa ruumiandmekogumist, mis sisaldab ala digitaalset piiri. Põhimõtteliselt peaks väljal 2.1.1 märgitud pindala olema sama mis ruumiandmekogumi põhjal arvutatud pindala. Mitmesugustel põhjustel (koopad, mille puhul täielik kujutis puudub, ebatäpsetel andmetel põhinevad riiklikud määramisaktid, ruumilise referentssüsteemi muutustega seotud määramatus jne) võivad need siiski erineda ning seda tuleks selgitada väljadel 2.1.2 ja 2.1.3.

2.1

2.1.1 Pindala Esitatakse ala pindala. Sisestatakse kõige täpsem teadaolev kogupindala hektarites, kasutada võib kümnendkohti. Ka lineaarsete elementide (nt kaljud) puhul tuleb pindala väli täita; see võib põhineda hinnangul.

2.1.2 Pindala ja ruumiandmekogumi erinevuse põhjus (kui erinevad) Kui väljal 2.1.1 märgitud pindala erineb ruumiandmekogumis sisalduvast pindalast, esitatakse põhjus, kasutades vastava koodiloendi asjakohast kategooriat: Lisaselgitused tuleks esitada väljal 2.1.3. Kui kasutatakse kategooriat muu, on lisaselgituste esitamine kohustuslik.

2.1.2 ☐

kalju või järsk ala

koobas

projektsioon ETRS89-süsteemi

muu – ruumiline kujutis ei vasta väljal 2.1.1 märgitud pindalale muudel põhjustel; selgitatakse väljal 2.1.3muu – ruumiline kujutis ei vasta väljal 2.1.1 märgitud pindalale muudel põhjustel; selgitatakse väljal 2.1.3

2.1.3 Pindala erinevuse põhjus – selgitused Lisaks väljale 2.1.2 võib pindala erinevust täiendavalt selgitada vaba tekstina. Kui väljal 2.1.2 on kasutatud kategooriat muu, on selgituste esitamine kohustuslik.

2.2 Halduspiirkond (valikuline) Eurostat on statistilistele andmetele osutamiseks töötanud välja liidu piirkondi käsitleva standardse hierarhilise kodeerimissüsteemi. Seda kodeerimissüsteemi tuleb kohaldada kõigil juhtudel, kui komisjonis kasutatakse piirkondlikku kodeerimist (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003 (1)). Selle täieliku kirjelduse leiab ka Eurostati koduleheküljelt.

2.2

2.2.1 Halduspiirkonna kood Iga ala kohta tuleks sisestada NUTSi 2. tasandi kood. Esitada tuleks vähemalt üks kood. Mitut koodi võib kasutada rohkem kui ühes halduspiirkonnas asuva ala puhul. Kui ala ei ole NUTSi piirkonnaga hõlmatud, märgitakse NUTSi kood Extra Region (nt Belgia NUTSi 2. tasandi kood Extra Region on BEZZ). Kasutada tuleks NUTSi liigituse viimast versiooni (vt link Natura 2000 teabeportaalis).

2.2.2 Halduspiirkonna nimi Väljal 2.2.1 märgitud NUTSi 2. tasandi koodile vastava halduspiirkonna nimi. Halduspiirkonna nimi tuleb esitada siis, kui on märgitud halduspiirkonna kood, vastasel juhul tuleb väli 2.2.2 tühjaks jätta.

2.3 Biogeograafilised ja merepiirkonnad

2.3

2.3.1 Piirkonna kood Viidates uusimale biogeograafiliste ja merepiirkondade kaardile (vt Natura 2000 teabeportaal), tuleb täpsustada, millises biogeograafilises ja merepiirkonnas (-piirkondades) ala asub.

2.3.2 Osakaal Kui ala asub kahes või enamas piirkonnas, tuleb sisestada, kui suur osa (%) alast igas piirkonnas asub. Väärtused peaksid andma kokku 100 %. Väärtuste kokkuliitmisel tekkinud väikesed ümardamisvead võib tähelepanuta jätta. Osakaalu arvutamiseks tuleks kasutada sama kaarti, mida kasutatakse piirkonna koodi märkimiseks (väli 2.3.1).

3 ÖKOLOOGILINE TEAVE Sõltuvalt ala tüübist peab 3. jagu sisaldama järgmist.

Ala tüüpide A ja C puhul: kogu asjakohane teave direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõigete 1 ja 2 seisukohast oluliste linnuliikide kohta, st I lisas loetletud liigid ja alal regulaarselt esinevad I lisas loetlemata rändliigid (standardse andmevormi jagu 3.2).

Ala tüüpide B ja C puhul: kogu asjakohane teave kõigi alal esinevate, elupaikade direktiivi I lisas loetletud elupaikade kohta (standardse andmevormi jagu 3.1) ning kõigi alal esinevate II lisas loetletud looma- ja taimeliikide kohta (standardse andmevormi jagu 3.2).

3

3.1 Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid, mis alal esinevad

3.1

3.1.a Põhiteave (elupaigatüüp) See jagu tuleb täita kõigi I lisas loetletud elupaigatüüpide kohta, mis alal esinevad, ja ka nende elupaigatüüpide kohta, mis kavatsetakse alal taastada.

3.1.a

3.1.1 Elupaigatüübi kood Märgitakse elupaigatüübi kood, mis on direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide neljakohaline kood. Nende elupaigatüüpide koodide loend on kättesaadav Natura 2000 teabeportaalis.

3.1.2 Esmatähtis vorm Kui alal esineb elupaigatüübi 6210, 7130 või 9430 esmatähtsaid vorme (olenevalt nende elupaikade omadustest võivad need olla nii esmatähtsad kui ka mitteesmatähtsad vormid), märgitakse esmatähtsa vormi esinemine väljal 3.1.2. Juhul kui alal esinevad nii esmatähtsad kui ka mitteesmatähtsad vormid, tuleb sisestada andmed eraldi iga sellise vormi kohta.

3.1.3 Mitteesinemine Juhul kui I lisa elupaigatüüpi, mis esines ala ühenduse tähtsusega alana (SCI) esitamise ajal olulisel määral või tunnistati hiljem olulisel määral esinevaks, enam alal ei esine, tuleks see märkida väljal Mitteesinemine. Sellisel juhul eeldatakse, et selle elupaiga kaitse-eesmärk on selle taastamine alal. Võib juhtuda, et elupaigale on omane looduslik vaheldumine (nt elupaik 3170, vahemerelised ajutised väikeveekogud). Sellisel juhul märgitakse mitteesinemine ainult siis, kui on toimunud muutused, mis on sellisest loomulikust vaheldumisest ulatuslikumad. Ka juhul, kui I lisa elupaigatüüpi alal ei esine (ega esinenud ka ala määramise ajal), kuid see kavatsetakse taastada, tuleks see märkida väljal Mitteesinemine. Elupaikade puhul, mida alal enam ei esine, tuleb täita ainult järgmised väljad: 3.1.1 (elupaigatüübi kood), 3.1.2 (esmatähtis vorm), 3.1.6 (kasutatud meetod), 3.1.7 (viimase andmekogumise periood), 3.1.13 (kaitse-eesmärgid) ja 3.1.16 (ajakohastamise kuupäev). Väli 3.1.4 (katvus) peab olema 0 (null). Jao 3.1 muud väljad tuleks jätta tühjaks. I lisa elupaigatüübi, mis esines ala ühenduse tähtsusega alana (SCI) esitamise ajal olulisel määral või tunnistati hiljem olulisel määral esinevaks, kuid mida peetakse kadunuks ja mida ei ole võimalik taastada, võib loetelust välja jätta põhjustel, mis on esitatud teabeportaalis kättesaadavas NADEGi dokumendis Finalised note on removal of habitats and species from the subject of protection in Natura 2000 sites – conditions & justifications (Doc Nadeg 21-12-05-04).

3.1.4 Katvus Esitatakse elupaiga katvus hektarites (ha), välja arvatud juhul, kui ala on koobas ja hinnanguline pindala ei ole teada (väli 3.1.5); kui on märgitud mitteesinemine (väli 3.1.3), peab katvus olema null (0); võib sisestada kümnendväärtusi. Teatud olukordades võivad I lisas nimetatud elupaigad füüsiliselt kattuda (nt suudmealas esinevad liivamadalad). Sellisel juhul sisestatakse iga elupaiga pindala (nt suudmeala pindala ja liivamadalate suurus). Kui seda ei peeta võimalikuks, lahutatakse väiksema elupaiga pindala suurema elupaiga pindalast.

3.1.5 Koopad Koobaste (elupaigatüübi koodid 8310 ja 8330) puhul võib sisestada koobaste arvu, kui hinnanguline pindala ei ole teada.

3.1.6 Katvuse kindlaksmääramiseks kasutatud meetod Valides ühe järgmistest kategooriatest, tuleb märkida katvuse kindlaksmääramiseks kasutatud meetod: Valida saab ainult ühe kategooria; kui andmed on kogutud eri allikatest, tuleb valida kõige olulisema andmeallika kategooria.

3.1.6 ☐

täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang (nt spetsiaalne kaardistamine või uuring või usaldusväärne prognoosimismudel, mis hõlmab esinemisandmete representatiivset valimit, mudeli kalibreerimist ja prognoosimistulemuste rahuldavat hindamist, kasutades kvaliteetseid andmeid kogu elupaiga levila keskkonnatingimuste kohta) või

põhineb peamiselt piiratud hulga andmete ekstrapoleerimisel (nt muud prognoosimismudelid või ekstrapoleerimine vähem täieliku esinemisandmete valimi ja keskkonnaandmete alusel) või

põhineb peamiselt väga piiratud andmetega eksperdiarvamusel

3.1.7 Viimase andmekogumise periood Märgitakse alal esineva elupaiga kohta viimase andmekogumise perioodi algus- ja lõppkuupäev. Kuupäeva vorming on aasta ja kuu (AAAA-KK). Kui viimase andmekogumise kuupäev on varasem kui 2022. aasta, kuid kuu ja aasta ei ole teada, võib valida variandi vanem kui 2022. aasta uuring. Sel juhul kuud ja aastat ei märgita.

3.1.b Ala hindamine (elupaigatüüp)

3.1.b

3.1.8 Olulisus Alal esineva I lisa elupaiga võib märkida ebaoluliseks, kui 1) elupaigaala on väikese kaitseväärtusega, kuna see on väike, väga kahjustunud või killustunud ning kui elupaigatüübi ökoloogiliste funktsioonide täitmine on väga piiratud ning struktuurikomponendid ja iseloomulikud/tüüpilised liigikooslused on märkimisväärselt vähenenud, ning 2) sellel puuduvad asjakohased taastamisvõimalused. Sellised tingimused esinevad juba ajast, mil ala esitati ühenduse tähtsusega alaks (SCI), ning need ei ole põhjustatud ala ebasobivast kaitsekorraldusest ega pärast seda avaldunud inimtekkelisest survest. Sellel väljal tuleks märkida ebaolulised elupaigad (3.1.8). Elupaiga olulise esinemise puhul tuleb täita kõik jao 3.1.b väljad, ebaolulise elupaiga puhul ainult jao 3.1.b väljad 3.1.8 (olulisus) ja 3.1.16 (ajakohastamise kuupäev).

3.1.9 Esindavus Esindavus on III lisa punkti A alapunkti a kriteerium: elupaiga esindavuse aste asjaomasel alal. III lisa punkti A alapunkti a kriteerium tuleks siduda I lisa elupaigatüüpide tõlgendamise juhendiga, kuna see sisaldab elupaigatüüpide määratlust, iseloomulike liikide loetelu ja muid asjakohaseid elemente. Esindavus annab ettekujutuse, kui tüüpiline elupaigatüüp on. Kui võrdlemiseks puuduvad kvantitatiivsed väliandmed või kui kriteeriumi ei ole võimalik mõõta, võib elupaigatüübi liigitada parima võimaliku eksperdihinnangu põhjal. Kasutada tuleks järgmist liigitussüsteemi:

3.1.9 ☐

A: väga hea esindavus või

B: hea esindavus või

C: oluline esindavus

3.1.10 Suhteline pindala Suhteline pindala on III lisa punkti A alapunkti b kriteerium: loodusliku elupaigatüübi pindala konkreetsel alal (vt väli 3.1.4 Katvus) võrreldes kõnealuse loodusliku elupaigatüübi üldpindalaga riigi territooriumil. Elupaigatüübi üldpindala riigi territooriumil peaks vastama elupaikade direktiivi artikli 17 alusel teatatud üldpindalale (st summa kõigi biogeograafiliste piirkondade kohta). Kui aga teadmised on paranenud või saadaval on täpsemad andmed kui kasutati artikli 17 kohases aruandluses, tuleks osakaal arvutada üldpindala kohta kättesaadava parima teabe põhjal. Suhteline pindala tuleb väljendada protsendi p klassina, kasutades ühte järgmistest kategooriatest:

3.1.10 ☐

A1: 100 % ≥ p > 75 %

A2: 75 % ≥ p > 50 %

A3: 50 % ≥ p > 25 %

A4: 25 % ≥ p > 15 %

B: 15 % ≥ p > 2 %

C: 2 % ≥ p > 0 %

3.1.11 Suhtelise pindala selgitus (valikuline) Seda välja võib kasutada suhtelise pindala kohta täpsema teabe esitamiseks, näiteks kui see on kättesaadav, siis konkreetne pindala, mis on väljal 3.1.10 esitatud pindalaklassi aluseks, või muu asjakohane selgitus.

3.1.12 Säilimise aste Säilimise aste on III lisa punkti A alapunkti c kriteerium. See tuleks siduda elupaiga seisundiga, nagu see on määratletud artikli 17 kohase aruandluse jaoks (elupaikade direktiiv), konkreetsemalt parameetriga struktuur ja funktsioonid (sealhulgas tüüpilised liigid). Sellel väljal on järgmised kolm osa.

3.1.12

3.1.12.1 Säilimise aste – liigitus Säilimise astet tuleb väljendada järgmise liigitussüsteemi abil:

3.1.12.1 ☐

A: väga hästi säilinud (peaaegu kogu elupaigaala heas seisundis)

B: hästi säilinud (suurem osa elupaigaalast heas seisundis)

C: vähem hästi säilinud (suurem osa elupaigaalast ei ole heas seisundis)

X: säilimise aste teadmata (suurema osa või kogu elupaigaala seisund teadmata)

3.1.12.2 Säilimise aste – pindala Lisaks A-, B- ja C-kategooriale tuleks esitada heas seisundis, mitte heas seisundis või teadmata seisundis pindala hektarites.

heas seisundis pindala: …. (ha)

mitte heas seisundis pindala: …. (ha)

teadmata seisundis pindala: ... (ha)

3.1.12.3 Säilimise aste – kasutatud meetod

3.1.12.3 ☐

täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang hektarites (näiteks saadud kaitsekorralduskavade raames kaardistamisest)

põhineb peamiselt piiratud hulga andmete ekstrapoleerimisel (eksperdihinnang)

põhineb peamiselt väga piiratud andmetega eksperdiarvamusel (põhineb osalistel kaardiandmetel)

ebapiisavad või puuduvad andmed

3.1.13 Kaitse-eesmärgid Kaitse-eesmärkide funktsioon on täpsustada, millise pindala ja seisundi peavad alal esinevad elupaigatüübid säilitama või saavutama, et ala saaks anda panuse üldeesmärgi, st nende elupaigatüüpide soodsa kaitsestaatuse saavutamisse (vt elupaikade direktiivi artikli 2 lõige 2) riigi biogeograafilisel ja Euroopa biogeograafilisel tasandil. Kaitse-eesmärkides täpsustatud soovitud tingimuste põhjal kehtestatakse kaitsemeetmed. Vältida halvenemist või säilitada elupaiga pindala ja hea seisund asjaomasel alal on vähimad kaitse-eesmärgid (mida tuleb täiendavalt väljendada elupaiga seisundit määratlevate konkreetsete omaduste/tunnuste seisukohast). Kaitse-eesmärgiks võib olla ka elupaigaala suurendamine või elupaiga seisundi parandamine, samuti elupaiga taastamine alal (st sellise elupaiga taastamine, mida alal ei esine). Alal esineva elupaiga kaitse-eesmärgid tuleb esitada valides ühe või mitu järgmistest kategooriatest, kusjuures vähim eesmärk peaks alati olema halvenemise vältimine või pindala ja hea seisundi säilitamine, välja arvatud juhul, kui on võimalik selgitada ja põhjendada muid erandlikke olukordi (nt mis on seotud vajadusega taastada alal mõni muu I lisa kohane elupaik). Kui valitakse kategooria muu, tuleb täita väli 3.1.14.

3.1.13 ☐

vältida halvenemist

säilitada elupaigatüübi pindala ja hea seisund

suurendada elupaigatüübi pindala

parandada elupaigatüübi seisundit

elupaigatüüp taastada

muu

3.1.14 Kaitse-eesmärgid – selgitused Sellel vaba teksti väljal saab esitada väljal 3.1.13 märgitud kaitse-eesmärkide kohta täiendavaid selgitusi ja üksikasju. Kui on valitud variant muu, on selgituste esitamine kohustuslik. Tasub tähele panna, et ainult väga erandlikud asjaolud, näiteks muude I lisas loetletud elupaikade taastamise vajadus, on vastuvõetav põhjendus, miks alal esineva elupaiga pindala ja seisundi säilitamist ei ole vähima eesmärgina märgitud. Kõigi muude variantide puhul on selle välja täitmine vabatahtlik.

3.1.15 Üldhinnang Ala väärtuslikkuse üldhinnang (III lisa punkti A alapunkti d kriteerium) loodusliku elupaigatüübi kaitsest lähtuvalt. Selle kriteeriumi alusel antakse ala väärtuslikkuse üldhinnang asjaomase elupaigatüübi kaitsest lähtuvalt. Seda kriteeriumi tuleks kasutada eelmiste kriteeriumide integreeritud hindamiseks, võttes arvesse erinevat kaalu, mis neil võib käsitletava elupaigatüübi jaoks olla. Kõige asjakohasemate elementide hindamisel võib arvesse võtta ka muid aspekte, et hinnata üldiselt nende positiivset või negatiivset mõju elupaigatüübi kaitsele. Kõige asjakohasemad elemendid võivad elupaigatüübiti erineda; nende hulka võivad kuuluda nii alal kui ka selle naaberaladel toimuv inimtegevus, mis tõenäoliselt mõjutab elupaigatüübi kaitsestaatust, maa omandiõigus, ala õiguslik seisund, eri elupaigatüüpide ja liikide vahelised ökoloogilised seosed jne. Väärtuslikkuse üldhinnangu andmiseks võib kasutada parimat võimalikku eksperdihinnangut ning seda väljendav liigitussüsteem peaks olema järgmine:

3.1.15 ☐

A: väga kõrge väärtus

B: kõrge väärtus

C: oluline väärtus

3.1.16 Ajakohastamise kuupäev Kuupäev (aasta ja kuu, AAAA-KK), millal jaos 3.1.b (ala hindamine) esitatud teavet viimati ajakohastati, tuleb esitada mitteesineva elupaiga ning elupaiga olulise ja ebaolulise esinemise korral. Kõnealuse ajakohastuse all mõeldakse muudatust jao sisus ning sellised väiksemad parandused, nagu kirja- või vorminguvigade parandused, siia alla ei käi.

3.2 Direktiivi 2009/147/EÜ artiklis 4 osutatud liigid ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liigid, mis alal esinevad

3.2

3.2.a Põhiteave (liik) Vastavalt ala tüübile tuleb jagu 3.2.a täita kõigi asjakohaste alal esinevate liikide kohta (vt ka sissejuhatavad lõigud 3. jao alguses) ning tuleks täita liikide kohta, mis kavatsetakse alal taasasustada.

3.2.a

3.2.1 Liigi rühm Märgitakse rühm, kuhu liik kuulub (st kahepaiksed, linnud, kalad, selgrootud, samblikud, imetajad, taimed, sealhulgas brüofüüdid, roomajad), kasutades liigi rühma koodi, mille leiab Natura 2000 teabeportaalist.

3.2.2 Liigi kood Liigid, mis tuleks jaos 3.2 loetleda, sõltuvad ala tüübist, nagu on selgitatud 3. jao (ökoloogiline teave) alguses sissejuhatavates lõikudes. Kasutada tuleb Natura 2000 teabeportaalis kättesaadavat liikide koodiloendit.

3.2.3 Teaduslik nimetus Sisestatakse liigi teaduslik nimetus, mis vastab väljal 3.2.2 kasutatud koodile vastavalt Natura 2000 teabeportaalis kättesaadavale liiginimede loendile. Euroopa Komisjon võib kasutada üksnes liikide loendis olevale koodile vastavat teaduslikku nimetust. Kõik muud loetakse veaks.

3.2.4 Liigiandmete tundlikkus Sellel väljal märgitakse, kas konkreetse liigi kohta esitatud teabe kättesaadavus avalikkusele võib kahjustada liigi kaitset, näiteks kuna seda korjatakse ebaseaduslikult, ning kas standardses andmevormis sisalduva teabe (sh ala piiride georuumilise kirjelduse) kättesaadavus avalikkusele suurendaks seda ohtu. Kui see on nii, märgitakse sellele väljale jah. Kui liik on märgitud tundliku liigina, ei avalikusta komisjon omal algatusel liigi esinemist alal (nt lisades selle teabe avalikult kättesaadavasse andmebaasi või portaali või avalikule veebisaidile). Juhul kui teave selle liigi esinemise kohta teataval alal on juba avalikkusele kättesaadav (nt veebis), ei ole liigi märkimine tundlikuks liigiks põhjendatud.

3.2.5 Mitteesinemine Märgitakse juhul, kui liiki, mida esines ala ühenduse tähtsusega alana (SCI) esitamise või linnualana (SPA) klassifitseerimise ajal olulisel määral või mis tunnistati hiljem olulisel määral esinevaks, enam alal ei esine. Sellisel juhul eeldatakse, et selle liigi kaitse-eesmärk on selle taasasustamine alal. Märkus. Liiki võib pidada alal enam mitteesinevaks juhul, kui seda ei ole teatava ajavahemiku jooksul alal märgatud. See ajavahemik on liigiti erinev: mõneaastane puudumine lihtsasti jälgitavate ja tavaoludes regulaarselt esinevate liikide puhul tähendab tõenäoliselt liigi kadumist, samas kui raskesti jälgitavate liikide puhul, näiteks teatavad putukad, ei tähenda mitmeaastane vaatlusandmete puudumine tingimata liigi kadumist, kui tema elupaik ei ole muutunud. Ka juhul, kui liiki alal ei esine (ega esinenud ka ala määramise ajal), kuid see kavatsetakse taasasustada, tuleks see märkida väljal Mitteesinemine. Liikide puhul, mida alal enam ei esine, tuleb täita järgmised väljad: 3.2.1–3.2.5, 3.2.9 (kasutatud meetod), 3.2.10 (viimase andmekogumise periood) ja 3.2.16 (kaitse-eesmärgid). Väljal 3.2.7.1 peab populatsiooni minimaalne ja maksimaalne suurus olema 0 (null). Jao 3.2 muud väljad tuleks jätta tühjaks. Liiki, mida esines alal olulisel määral, kui ala esitati esmakordselt ühenduse tähtsusega alana (SCI) või klassifitseeriti esimest korda linnualaks (SPA), või mis tunnistati hiljem olulisel määral esinevaks, kuid mida peetakse kadunuks ja mida ei ole võimalik taastada, ei või loetelust välja jätta, välja arvatud juhul, kui seda on põhjendatud vastavalt NADEGi dokumendile Finalised note on removal of habitats and species from the subject of protection in Natura 2000 sites – conditions & justifications (Doc Nadeg 21-12-05-04).

3.2.6 Populatsiooni tüüp Alal esinevate liikide populatsioonid tuleb liigitada järgmiselt: Kui mittepaikset populatsiooni esineb alal rohkem kui ühel aastaajal (nt pesitsev/paljunev, talvituv), tuleks nende populatsioonitüüpide kohta teha eraldi kanded. Kuna suur hulk loomaliike, eelkõige paljud linnuliigid, on rändliigid, võib ala olla tähtis liikidele nende elu eri etappidel. Juhul kui andmeid ei ole erinevate aastaaegade kohta võimalik sisestada, sisestatakse need kõige olulisema kohta (kas pesitsev/paljunev, talvituv või peatuv).

3.2.6 ☐

paikne: leidub alal aasta ringi (paiksed liigid, taimed, rändliigi paikne populatsioon)

pesitsev/paljunev: kasutab ala poegade kasvatamiseks (nt paaritumine, pesitsemine)

peatuv: ala kasutatakse koondumiseks, puhkamiseks, rände ajal peatumiseks või sulgimiseks väljaspool paljunemisala ning mitte talvitumiseks

talvituv: kasutab ala talvel

3.2.7 Populatsiooni suurus ja ühik

3.2.7

3.2.7.1 Populatsiooni suurus Esitada tuleb teadaolevad andmed populatsiooni suuruse kohta. Kui populatsiooni suurus on teada (st üks täpne väärtus), täidetakse mõlemad allväljad (minimaalne ja maksimaalne) sama väärtusega. Kui on asjakohasem esitada populatsiooni suuruse vahemik, sisestatakse vahemiku hinnanguline alumine (minimaalne) ja ülemine (maksimaalne) väärtus. Kui populatsiooni suuruse vahemik ei ole teada, kuid on olemas teave kas minimaalse või maksimaalse suuruse kohta, esitatakse vahemiku puuduv väärtus hinnanguliselt. Minimaalne ja maksimaalne väärtus peaks olema pigem mitme aasta keskmine kui ekstreemväärtus. Juhul kui väljal 3.2.5 on märgitud mitteesinemine, peaks nii minimaalne kui ka maksimaalne väärtus olema 0. Juhul kui populatsiooni suurust ei saa liigi leidmisega seotud objektiivsete raskuste tõttu isegi umbkaudu hinnata, tuleb väljal Populatsiooni suuruse kindlaksmääramiseks kasutatud meetod kasutada kategooriat ebapiisavad või puuduvad andmed. Sellisel juhul võib populatsiooni suuruse väärtuste väljad jätta tühjaks ning selle asemel tuleb kasutada arvukuse kategooriate välja (vt väli 3.2.8). Arvukuse kategooriad võib aga märkida ka lisaks populatsiooni suurusele. Alal esineva populatsiooni omadusi saab täiendavalt kirjeldada tekstiväljal Kvaliteet ja tähtsus (4.2), esitades populatsiooni lühiiseloomustuse (nt tihedus, hajutatus või eraldatus).

3.2.7.2 Populatsiooni ühik Märkida tuleb väljal 3.2.7.1 esitatud populatsiooni suuruse väärtuste ühik. Võimaluse korral on soovituslikud ühikud üksikisendid või paarid, muudel juhtudel tuleb kasutada kõige täpsemaid olemasolevaid ühikuid, lähtudes populatsiooni ühikute ja koodide standardloendist, mis on koostatud artikli 12 (linnudirektiiv) ja artikli 17 (elupaikade direktiiv) aruandluse jaoks (vt Natura 2000 teabeportaal).

3.2.8 Arvukuse kategooria Arvukuse kategooria tuleb esitada juhul, kui populatsiooni suuruse kindlaksmääramiseks kasutatud meetodi puhul on märgitud ebapiisavad või puuduvad andmed ning väljal 3.2.7 ei ole populatsiooni suurust võimalik hinnata liigi leidmisega seotud objektiivsete raskuste tõttu. Välja võib aga täita ka lisaks populatsiooni suurusele. Vt ka eespool populatsiooni suuruse kohta esitatud selgitust. Kasutada võib järgmisi arvukuse kategooriaid:

3.2.8 ☐

levinud: liigi populatsioon alal on suur

haruldane: liiki ei esine alal väga arvukalt ega sagedasti, väike populatsioon

väga haruldane: liiki esineb väga vähe, väga väike populatsioon või juhuslik populatsioon alal (ei kohta regulaarselt)

esineb: tuleks kasutada üksnes väga erandlikel asjaoludel, kui ei ole isegi teada, kas liik on alal haruldane / väga haruldane või levinud

3.2.9 Populatsiooni suuruse kindlaksmääramiseks kasutatud meetod Märgitakse populatsiooni suuruse kindlaksmääramiseks kasutatud meetod: Vt ka populatsiooni suurust ja arvukuse kategooriaid käsitlevaid selgitusi seoses kategooria ebapiisavad või puuduvad andmed kasutamisega.

3.2.9 ☐

täielik uuring või statistiliselt usaldusväärne hinnang

põhineb peamiselt väga piiratud andmetega eksperdiarvamusel

põhineb peamiselt piiratud hulga andmete ekstrapoleerimisel

ebapiisavad või puuduvad andmed

3.2.10 Viimase andmekogumise periood Märkida tuleb alal esineva liigi kohta viimase andmekogumise perioodi algus- ja lõppkuupäev. Kuupäeva vorming on aasta ja kuu (AAAA-KK). Kui viimase andmekogumise kuupäev on varasem kui 2022. aasta, kuid kuu ja aasta ei ole teada, võib valida variandi vanem kui 2022. aasta uuring. Sellisel juhul ei pea kuud ja aastat märkima.

3.2.b Ala hindamine (liik)

3.2.b

3.2.11 Olulisus Sellel väljal tuleks märkida alal esinevad ebaolulised liigid. Juhul kui liiki on alal harva näha, näiteks ainult eksikülalisena, ei loeta seda oluliseks populatsiooniks. Liigi olulise esinemise puhul tuleb täita kõik jao 3.2.b väljad, ebaolulise esinemise puhul ainult jao 3.2.b väljad 3.2.11 (olulisus) ja 3.2.20 (ajakohastamise kuupäev).

3.2.12 Liik, mis vastab linnualaks (SPA) klassifitseerimise ornitoloogilistele kriteeriumidele Märgitakse, kas linnuliik vastas ornitoloogilistele kriteeriumidele, millega põhjendatakse linnualaks (SPA) klassifitseerimist (ala klassifitseerimise ajal või hiljem).

3.2.13 Populatsioon Populatsioon on III lisa punkti B alapunkti a kriteerium: alal esineva liigi populatsiooni suurus ja tihedus võrreldes kogu riigi territooriumil esinevate populatsioonidega. Populatsioon tuleb väljendada protsendi p klassina, kasutades ühte järgmistest kategooriatest:

3.2.13 ☐

A1: 100 % ≥ p > 75 % või

A2: 75 % ≥ p > 50 % või

A3: 50 % ≥ p > 25 % või

A4: 25 % ≥ p > 15 % või

B: 15 % ≥ p > 2 % või

C: 2 % ≥ p > 0 %

3.2.14 Populatsioon – selgitused (valikuline) Seda välja võib kasutada populatsiooni osakaalu kohta täpsema teabe esitamiseks, näiteks kui see on kättesaadav, siis konkreetne riigi territooriumil esineva populatsiooni suurus, mis on väljal 3.2.13 esitatud protsendiklassi aluseks, või muu asjakohane selgitus.

3.2.15 Säilimise aste Sellel väljal on järgmised kolm osa. Säilimise aste on III lisa punkti B alapunkti b kriteerium (kõnealuses alapunktis kaitse aste). Säilimise aste peaks olema seotud liigi hõivatud elupaiga kvaliteediga, nagu seda näiteks hinnatakse praegu artikli 17 (elupaikade direktiiv) kohases aruandluses. Kvaliteet sõltub kõige asjakohasematest elupaigatunnustest, mis on seotud populatsiooni dünaamikaga, näiteks liigi füüsilised ja bioloogilised vajadused (sh näiteks saakloomade olemasolu) elutsükli kõigis etappides. Tuleks hinnata elupaiga struktuuri ja asjakohaseid abiootilisi tunnuseid.

3.2.15

3.2.15.1 Säilimise aste – liigitus Säilimise astet tuleks väljendada järgmise liigitussüsteemi abil:

3.2.15.1 ☐

A: väga hästi säilinud (peaaegu kogu liigi poolt hõivatud elupaiga kvaliteet on piisav) või

B: hästi säilinud (suurema osa liigi poolt hõivatud elupaiga kvaliteet on piisav) või

C: vähem hästi säilinud (suurema osa liigi poolt hõivatud elupaiga kvaliteet ei ole piisav)

X: säilimise aste teadmata (suurema osa või kogu liigi poolt hõivatud elupaiga kvaliteet on teadmata)

3.2.15.2 Säilimise aste – hõivatud ala (valikuline) Lisaks A-, B- ja C-kategooriale tuleks hõivatud elupaiga pindala, mille elupaiga kvaliteet on piisav, ebapiisav või teadmata, esitada protsendina alal esineva elupaiga kogupindalast.

Liigi poolt hõivatud elupaiga pindala, mille kvaliteet on piisav: …. (%)

Liigi poolt hõivatud elupaiga pindala, mille kvaliteet ei ole piisav: …. (%)

Liigi poolt hõivatud elupaiga pindala, mille kvaliteet on teadmata: …. (%)

3.2.15.3 Säilimise aste – hõivatud ala protsentuaalsed vahemikud Liigi poolt hõivatud elupaiga hinnanguline pindala, mille kvaliteet on piisav: Liigi poolt hõivatud elupaiga hinnanguline pindala, mille kvaliteet ei ole piisav: Liigi poolt hõivatud elupaiga hinnanguline pindala, mille kvaliteet on teadmata:

3.2.15.3 ☐

0–25 %

26–50%

51–75%

76–100%

0–25 %

26–50%

51–75%

76–100%

0–25 %

26–50%

51–75%

76–100%

3.2.16 Kaitse-eesmärgid Kaitse-eesmärkide funktsioon on täpsustada, milline liigi elupaiga ulatus ja kvaliteet ning populatsiooni suurus tuleb alal säilitada või saavutada, et ala saaks anda panuse üldeesmärgi, st selle liigi soodsa kaitsestaatuse saavutamisse (vt elupaikade direktiivi artikli 2 lõige 2) riigi, biogeograafilisel või Euroopa tasandil. Kaitse-eesmärkides täpsustatud soovitud tingimuste alusel kehtestatakse kaitsemeetmed. Vältida halvenemist või liigi (populatsiooni suuruse) ja selle elupaiga (ulatuse ja hea kvaliteedi) säilitamine alal on vähimad kaitse-eesmärgid (mida tuleb täiendavalt väljendada konkreetsete tunnuste seisukohast). Alal esineva liigi kaitse-eesmärgid tuleb esitada valides ühe või mitu järgmistest kategooriatest, kusjuures vähim eesmärk peaks alati olema vältida halvenemist või säilitamine, välja arvatud juhul, kui on võimalik põhjendada muid erandlikke olukordi (nt seoses vajadusega taastada mõni muu liik või I lisa kohane elupaik). Kui allpool esitatud kategooriatest valitakse muu, tuleb väljal 3.2.17 esitada selgitus ja põhjendus:

3.2.16 ☐

vältida halvenemist

säilitada liigi elupaiga ulatus ja hea kvaliteet ning populatsiooni suurus

suurendada liigi elupaigaala

taastada liigi elupaik

parandada liigi elupaiga kvaliteeti (võttes arvesse ka häiringuid ja suremustegureid)

suurendada populatsiooni

vähendada populatsioonile avalduvat survet (nt vähendada suremust või häiringuid)

taasasustada populatsioon alal

muu

3.2.17 Kaitse-eesmärgid – selgitused Sellel vaba teksti väljal saab esitada väljal 3.2.16 märgitud kaitse-eesmärkide kohta täiendavaid selgitusi ja üksikasju. Kui väljal 3.2.16 on märgitud muu, on selgituse esitamine kohustuslik. Tasub tähele panna, et ainult väga erandlikud asjaolud, näiteks muu liigi või I lisas loetletud elupaigatüübi taastamise vajadus, on vastuvõetav põhjendus, miks alal esineva liigi säilitamist ei ole vähima eesmärgina märgitud. Kõigi muude variantide puhul on selle välja täitmine vabatahtlik.

3.2.18 Eraldatus Alal esineva liigi populatsiooni isolatsiooniaste (III lisa punkti B alapunkti c kriteerium) võrreldes liigi loodusliku levilaga. Seda kriteeriumi võib tõlgendada ligikaudse näitajana, mis väljendab ühest küljest populatsiooni panust liigi geneetilisse mitmekesisusse ja teisest küljest selle konkreetse populatsiooni tundlikkust liigse eraldatuse korral. Seetõttu tuleks terminit eraldatus vaadelda laiemas kontekstis, kasutades seda võrdselt täielike endeemsete liikide, alamliikide/teisendite/rasside ning metapopulatsiooni allpopulatsioonide puhul. Seoses sellega tuleb kasutada järgmist liigitust:

3.2.18 ☐

A: populatsioon on (peaaegu) eraldatud või

B: populatsioon ei ole eraldatud, kuid asub oma levikuala äärel, või

C: populatsioon ei ole eraldatud kogu liigi loodusliku leviku alal

3.2.19 Üldhinnang Ala väärtuslikkuse üldhinnang (III lisa punkti B alapunkti d kriteerium) liigi kaitsest lähtuvalt. Selle kriteeriumi alusel antakse ala väärtuslikkuse üldhinnang asjaomase liigi kaitsest lähtuvalt. Sellega võib võtta kokku eelmised kriteeriumid ja ka hinnata muid ala tunnuseid, mida peetakse käsitletava liigi puhul asjakohaseks. Need tunnused võivad liigiti erineda ja nende hulka võivad kuuluda alal või naaberaladel toimuv inimtegevus, mis võib mõjutada liigi kaitsestaatust, maakasutus, ala seadusjärgne kaitse, eri elupaigatüüpide ja liikide vahelised ökoloogilised seosed jne. Selle üldhinnangu andmiseks võib kasutada parimat võimalikku eksperdihinnangut. Kasutada tuleb järgmist liigitussüsteemi:

3.2.19 ☐

A: väga kõrge väärtus

B: kõrge väärtus

C: oluline väärtus

3.2.20 Ajakohastamise kuupäev Märkida tuleb kuupäev, millal jaos 3.2.b (ala hindamine) esitatud teavet viimati ajakohastati. Kuupäeva vorming on aasta ja kuu (AAAA-KK). Kõnealuse ajakohastuse all mõeldakse sisu muudatusi ning sellised väiksemad parandused, nagu kirja- või vorminguvigade parandused, siia alla ei käi.

3.3 Muud olulised taime- ja loomaliigid (valikuline) Jaos 3.3 võib loetleda muud olulised taime- ja loomaliigid, mis on ala kaitse ja kaitsekorraldusega seoses asjakohased, võttes iga ala tüübi puhul arvesse järgmisi reegleid:

ala tüüp A (SPA): loetleda ei või linnudirektiivi I lisa linnuliike ja alal regulaarselt esinevaid rändlinde

ala tüüp B (pSCI/SCI/SAC): loetleda ei või elupaikade direktiivi II lisa liike

ala tüüp C: loetleda ei või elupaikade direktiivi II lisa liike ning linnudirektiivi I lisa linnuliike ja alal regulaarselt esinevaid rändlinnuliike

3.3

3.3.1 Liigi rühm Kui liik kuulub mõnda liigirühma, mis on kantud Natura 2000 teabeportaalis kättesaadavasse koodiloendisse (st kahepaiksed, linnud, kalad, seened, selgrootud, samblikud, imetajad, taimed, sealhulgas brüofüüdid ja vetikad, roomajad), kasutatakse selles loendis olevat asjaomast koodi; vastasel juhul jäetakse väli tühjaks.

3.3.2 Liigi kood Lindude ning elupaikade direktiivi II, IV ja V lisa liikide puhul tuleb kasutada Natura 2000 teabeportaalis esitatud koodi. Muude liikide puhul tuleks väli 3.3.2 tühjaks jätta.

3.3.3 Teaduslik nimetus Esitatakse liigi teaduslik nimetus. Lindude ning II, IV ja V lisa liikide puhul tuleb kasutada Natura 2000 teabeportaali koodiloendites olevaid liiginimetusi.

3.3.4 Liigiandmete tundlikkus Sellel väljal märgitakse, kas konkreetse liigi kohta esitatud teabe kättesaadavus avalikkusele võib kahjustada liigi kaitset, näiteks kuna seda korjatakse ebaseaduslikult, ning kas standardses andmevormis sisalduva teabe (sh ala piiride georuumilise kirjelduse) kättesaadavus avalikkusele suurendaks seda ohtu. Kui liik on märgitud tundliku liigina, ei avalikusta komisjon omal algatusel liigi esinemist alal (nt tehes teabe andmebaasi, portaali või veebisaidi kaudu veebis avalikult kättesaadavaks). Juhul kui teave selle liigi esinemise kohta teataval alal on juba avalikkusele kättesaadav (nt veebis), ei ole liigi märkimine tundlikuks liigiks põhjendatud.

3.3.5 Mitteesinemine Liiki peetakse alal enam mitteesinevaks näiteks juhul, kui seda ei ole alal pikka aega märgatud.

3.3.6 Populatsiooni suurus ja ühik

3.3.6

3.3.6.1 Populatsiooni suurus Esitatakse teadaolevad andmed populatsiooni kohta. Kui populatsiooni suurus on teada (st üks täpne väärtus), täidetakse mõlemad allväljad (minimaalne ja maksimaalne) sama väärtusega. Kui on asjakohasem esitada populatsiooni suuruse vahemik, sisestatakse vahemiku hinnanguline alumine (minimaalne) ja ülemine (maksimaalne) väärtus. Kui populatsiooni suuruse vahemik ei ole teada, kuid on olemas teave kas minimaalse või maksimaalse populatsiooni suuruse kohta, esitatakse vahemiku puuduv väärtus hinnanguliselt. Minimaalne ja maksimaalne väärtus peaks olema pigem mitme aasta keskmine kui ekstreemväärtus.

3.3.6.2 Populatsiooni ühik Võimaluse korral peaksid ühikud olema paarid või üksikisendid, muudel juhtudel tuleb lindude või elupaikade direktiivi II, IV või V lisa liikide puhul lähtuda populatsiooni ühikute ja koodide standardloendist, mis on koostatud artikli 17 (elupaikade direktiiv) kohase aruandluse jaoks (vt Natura 2000 teabeportaal).

3.3.7 Arvukuse kategooria Kui kvantitatiivseid andmeid ei ole, märgitakse üks järgmistest kategooriatest. Kasutada võib järgmisi arvukuse kategooriaid:

3.3.7 ☐

levinud: liigi populatsioon alal on suur

haruldane: liiki ei esine alal väga arvukalt ega sagedasti, väike populatsioon

väga haruldane: liiki esineb väga vähe, väga väike populatsioon või juhuslik populatsioon alal (ei kohta regulaarselt)

esineb: tuleks kasutada üksnes väga erandlikel asjaoludel, kui ei ole isegi teada, kas liik on alal haruldane / väga haruldane või levinud

3.3.8 Põhjendus Iga liigi loetellu kandmist tuleb põhjendada, kasutades järgmisi kategooriaid: Võib valida mitu kategooriat. Konkreetse liigi loetellu kandmise põhjendusi käsitlevad täiendavad üksikasjad, eriti seoses kategooriaga muud põhjused, võib esitada jaos 4.2, mis on vaba teksti väli ala kvaliteedi ja tähtsuse kirjeldamiseks.

3.3.8 ☐

elupaikade direktiivi II lisa liigid linnualal (SPA)

elupaikade direktiivi IV lisa liigid

elupaikade direktiivi V lisa liigid

linnudirektiivi I lisa linnuliigid ühenduse tähtsusega kandidaatalal (pSCI), ühenduse tähtsusega alal (SCI), loodusalal (SAC)

rändlinnuliigid ühenduse tähtsusega kandidaatalal (pSCI), ühenduse tähtsusega alal (SCI), loodusalal (SAC)

ühise kalanduspoliitika raames vastu võetud tehniliste meetmete määruse I lisas loetletud keelatud liigid, mis ei ole juba elupaikade direktiiviga kaitstud

riiklikes punastes nimestikes loetletud liigid

ELi punastes nimestikes loetletud liigid

üleilmsetes punastes nimestikes loetletud liigid

endeemsed liigid

liigid, mis on loetletud/kaitstud selliste rahvusvaheliste konventsioonide alusel nagu Berni konventsioon, metsloomade rändliikide kaitse konventsioon või bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

I lisa elupaigatüüpide tüüpilised liigid

põllukultuuride looduslikud sugulasliigid / metsade geneetilised ressursid

liidu jaoks probleemsed invasiivsed võõrliigid, millele on osutatud invasiivseid võõrliike käsitlevas määruses (EL) nr 1143/2014

muud põhjused

4 ALA KIRJELDUS

4

4.1 Ala omadused Vaba tekst. See väli peaks andma alast üldpildi. Ala omaduste väljal võib kõigepealt kirjeldada ala jaotust peamisteks elupaigatüüpideks või ökosüsteemideks ning peamisi alale iseloomulikke geoloogilisi, geomorfoloogilisi ja maastikutunnuseid. Kui on asjakohane, märgitakse valitsevad taimkattetüübid. Samuti tuleks esitada teave väikeste lineaarsete või mosaiiksete puudega kaetud alade (nt hekid, tihnikud, puuderead) kohta, kui see on asjakohane. Lisaks vabale tekstile märgitakse keelekood.

4.2 Ala kvaliteet ja tähtsus Vaba tekst. Kirjeldatakse üldiselt ala kvaliteeti ja tähtsust elupaikade ja liikide jaoks, pidades silmas loodusdirektiivide kaitse-eesmärke. Kui on olemas rahvusvaheliselt tähtsad märgalad, kus viibib regulaarselt üle 20000 veelinnu, tuleks see fakt siin märkida. Kui liik on loetletud jaos 3.3 põhjendusega muud põhjused, saab selle loetellu kandmist siin selgitada. Lisaks vabale tekstile märgitakse keelekood.

4.3 Ala mõjutavad survetegurid Selle väljarühma eesmärk on dokumenteerida teave kõige olulisemate survetegurite ja ohtude kohta alal. Arvesse tuleks võtta ka ala ümbruskonnast tulenevat survet alale. Teave peaks kajastama kõige hiljutisemat olukorda.

4.3

4.3.1 Surveteguri kood Standardse andmevormi otstarbel kasutatav survetegurite loend on sama, mida kasutatakse elupaikade direktiivi artikli 17 ja linnudirektiivi artikli 12 kohase aruandluse jaoks. Lingi sellele loendile leiab Natura 2000 teabeportaalist.

4.3.2 Liigitus Surveteguri suhteline tähtsus tuleb liigitada ühte järgmistest kategooriatest: Kõrgeima kategooria survetegureid saab sisestada kõige rohkem viis. Sisestada tuleb vähemalt üks survetegur. Kui survetegurid puuduvad, tuleb see ära märkida. Ühe kategooria piires (H või M või L) rohkem ei liigitata. Keskmise tähtsusega või vähetähtsaid survetegureid saab sisestada kuni 20. Siiski soovitatakse keskenduda kõige asjakohasematele ala mõjutavatele surveteguritele.

H: tähtis:suur otsene või kohene mõju ja/või mõjutab ala suures ulatuses

M: keskmise tähtsusega: keskmine otsene või kohene mõju, põhiliselt kaudne mõju ja/või mõjutab ala ainult mõõdukas ulatuses

L: vähetähtis:väike otsene või kohene mõju, kaudne mõju ja/või mõjutab ala väikeses ulatuses / ainult kohalikult

4.3.3 Allikas sees- või väljaspool Sellel väljal märgitakse, kas surve ja oht tuleneb Natura 2000 alalt või sellest väljastpoolt või kehtivad mõlemad.

4.3.4 Täiendavad üksikasjad surveteguri kohta Vaba tekst. Lisaks väljal 4.3.1 märgitud surveteguri koodile esitatakse sellel väljal üksikasjalikum ja täpsem teave. See võib hõlmata järgmist:

üksikasjalikumad kategooriad eespool osutatud survetegurite loendist või

täpsustus, millisele elupaigale ja/või liigile surve avaldub, või

kas on konkreetseid käimasolevaid või kavandatud tegevusi (nt kavad või projektid), mis kujutavad või võivad kujutada endast survet või ohtu alale. Lisaks märgitakse keelekood.

4.3.5 Ajakohastamise kuupäev Märkida tuleb kuupäev (aasta ja kuu (AAAA-KK)), millal jaos 4.3 (ala mõjutavad survetegurid) esitatud teavet viimati ajakohastati. Ajakohastuse all mõeldakse sisu muudatusi ning sellised väiksemad parandused, nagu kirja- või vorminguvigade parandused, siia alla ei käi.

4.4 Dokumendid Vaba tekst. Iga ala puhul viidatakse asjakohastele ala käsitlevatele väljaannetele ja/või teaduslikele andmetele, kui need on olemas. Teave tuleks esitada teadusliku viitamise kokkuleppelise standardi kohaselt. Välja võib kasutada ka muu teabe jaoks, mis on ala dokumenteerimise seisukohast oluline. Lisaks märgitakse keelekood.

4.4

4.4.1 Link/lingid Veebiallikatele linkide esitamise korral tuleb arvesse võtta, et üldiselt URId muutuvad sageli ning seetõttu tuleks vältida ebastabiilsete URIde sisestamist.

4.4.2 Ajakohastamise kuupäev Märgitakse kuu ja aasta, millal välja 4.4 viimati ajakohastati.

5 ALA KAITSEKORRALDUS

5

5.1 Ala kaitsekorralduse eest vastutav asutus Märgitakse ala kaitsekorralduse eest vastutava organisatsiooni ametlikud kontaktandmed. Kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ei tohiks isikuandmeid esitada. Esitada tuleb üks järgmistest kombinatsioonidest:

organisatsiooni nimi (5.1.1) ja postiaadress (5.1.3) või

organisatsiooni nimi (5.1.1) ja üldine e-posti aadress (5.1.4) või

organisatsiooni nimi (5.1.1) ja kontaktandmetega veebisait (5.1.5)

5.1

5.1.1 Organisatsiooni nimi Märgitakse ala kaitsekorralduse eest vastutava organisatsiooni ametlik nimi.

5.1.2 Organisatsiooni kontaktpunkt (valikuline) Kontaktpunkti all täpsustatakse organisatsiooni osa, näiteks looduskaitseosakond või eriülesandega üksus, näiteks Natura 2000 koordineerimisüksus.

5.1.3 Postiaadress Organisatsiooni postiaadress tuleks esitada vaba teksti väljal, järgides liikmesriigis kasutatavat standardit.

5.1.4 Üldine e-posti aadress Kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega tuleks esitada üksnes üldine e-posti aadress.

5.1.5 Kontaktandmetega veebisait Veebisaidil peaksid olema kirjas organisatsiooni ametlikud kontaktandmed. Selleks et vältida probleeme muutuvate linkidega, esitage link ainult organisatsiooni veebisaidi avalehele, kust on võimalik edasi liikuda kontaktandmetega leheni.

5.2 Kaitsekorralduskavad Märgitakse, kas ala kohta on olemas konkreetne ja kehtiv kaitsekorralduskava või kas see on koostamisel. Kuigi tunnistatakse, et kaitsekorralduskavasid direktiiviga ei nõuta, on see teave eriti tähtis, et mõista meetmeid, mida liikmesriigid kasutavad oma võrgustiku haldamiseks, ning et vajaduse korral saada spetsiifilisemat teavet.

5.2

5.2.1 Kaitsekorralduskava(de) olemasolu Valitakse üks vastusevariant, et vastata järgmisele küsimusele. Kas ala kohta on olemas kaitsekorralduskava?

5.2.1 ☐

jah (kui jah, täitke 5.2.2) või

ei, ala on hõlmatud ainult osaliselt (täitke 5.2.2), või

ei, kuid seda koostatakse, või

ei, sest kaitsekorralduskava ei ole vajalik (täitke 5.2.3), või

ei, muu põhjus (täitke 5.2.3)

5.2.2 Viide kaitsekorralduskava(de)le ja selle/nende kehtivus Kui on olemas kehtiv kaitsekorralduskava, märgitakse selle nimi ja link asjakohastele veebiallikatele (nt riikliku infosüsteemi veebisaidi link, PDFi link, digitaalobjekti indentifikaator (DOI)). Dünaamiliselt loodud URIsid ei tohiks kasutada ja eelistada tuleks selliseid, mida peetakse stabiilseks. Kui allikal ei ole püsivat URLi, tuleb esitada link otsingulehele või viitelehtedele, millelt saab allika leida standardses andmevormis oleva teabe abil. Märkida tuleb ka kaitsekorralduskava kehtivus (algusaasta ja -kuu ning kestus aastates ja kuudes või märgitakse kestuseks määramata). Kui ala kohta on olemas mitu kehtivat kaitsekorralduskava, esitatakse iga kava nimi, URI ja kehtivus.

Nimi:

URI:

Kehtivus: algus: AAAA-KK ja kestus: kuude arv / määramata

5.2.3 Lisaselgitused Kui kaitsekorralduskava ei ole ja see ei ole ka koostamisel, tuleb esitada lisaselgitused.

5.3 Kaitsemeetmed Tuleb esitada link/lingid teabele üksikasjalike meetmete kohta, mida võetakse taotletavate kaitse-eesmärkide saavutamiseks (väli 5.3.1), ja vastata meetmete seisu käsitlevatele küsimustele (väli 5.3.2).

5.3

5.3.1 Üksikasjalik teave meetmete kohta Üksikasjaliku teabe meetmete kohta võib esitada kas kaitsekorralduskavades, eraldi dokumentides või meetmeid võib ka täiendavalt selgitada vaba teksti väljal. Valige üks järgmistest variantidest:

kaitsemeetmed on lisatud kaitsekorralduskava(de)sse, mille link on esitatud jaos 5.2.2 (jah/ei)

kaitsemeetmeid kirjeldatakse järgmises dokumendis (järgmistes dokumentides):

pealkiri

URI

täiendavad selgitused üksikasjalike kaitsemeetmete kohta

5.3.2 Kaitsemeetmete seis Vastake allpool esitatud küsimustele, valides ühe vastusevariantidest. Kas vajalikud meetmed (ühekordsed ja/või korduvad) on kehtestatud (st kindlaks määratud ning kindlalt ja asjakohasel juhul pikaajaliselt kasutusele võetud)? Täielikult või osaliselt kehtestatud meetmete puhul vastake järgmisele küsimusele. Kas kehtestatud meetmeid (ühekordseid ja/või korduvaid) rakendatakse?

5.3.2 ☐

täielikult kehtestatud (st kehtestatud on kõik vajalikud meetmed) või

osaliselt kehtestatud (st kehtestatud on ainult osa vajalikke meetmeid) või

ei ole kehtestatud

kõik (ühekordsed meetmed) on rakendatud ja/või kõik (korduvad meetmed) on käimasolevad või

meetmed on ainult osaliselt rakendatud (st ainult osa kehtestatud meetmetest on rakendatud / osaliselt käimasolevad) või

ühekordseid meetmeid ei ole rakendatud ja/või käimasolevaid korduvaid meetmeid ei ole

5.4 Kaitsekorralduse tulemuslikkus Vastata tuleb järgmisele kahele küsimusele kaitsekorralduse tulemuslikkuse kohta.

Kas kaitsemeetmete tulemuslikkust hinnatakse korrapäraselt? (jah/ei)

Kas kaitsemeetmetega täidetakse seatud kaitse-eesmärke? (jah / ei / veel mitte / ei ole teada, sest seda ei ole hinnatud)

6 ALA GEORUUMILINE KUJUTIS Ala kaardi esitamise asemel palutakse liikmesriikidel esitada ala piiride georuumiline kujutis, mida komisjoni talitused ja Euroopa Keskkonnaamet kasutavad Euroopa Natura 2000 võrgustiku kaardi koostamiseks. Selleks et täita INSPIRE direktiivi (2007/2/EÜ) nõudeid, tuleb ala jaoks luua kordumatu INSPIRE identifikaator, mis koosneb nimeruumist ja lokaalsest identifikaatorist. Kohaldatakse INSPIRE identifikaatori (nimeruumi, kohaliku identifikaatori ja versiooni identifikaatori) määratluste praegust versiooni.

6

6.1 INSPIRE identifikaator INSPIRE identifikaator peaks olema stabiilne (samad tingimused, mis kehtivad ala koodi suhtes) ja seda kasutatakse tavaliselt objekti selgeks tuvastamiseks selle konkreetses domeenis. INSPIRE identifikaatori kolm komponenti (6.1.1–3) määrab kindlaks riiklik INSPIRE rakendaja. Vajalik on koordineerimine riiklikul tasandil.

6.1

6.1.1 Nimeruum Nimeruumi abil peab saama üheselt kindlaks teha ruumiobjekti andmeallika. See peab olema kordumatu kogu riiklikus INSPIRE infrastruktuuris.

6.1.2 Lokaalne identifikaator Lokaalse identifikaatori omistab andmepakkuja. Lokaalne identifikaator peab olema nimeruumis kordumatu, st ühelgi teisel ruumiobjektil ei või olla sama kordumatut identifikaatorit.

6.1.3 Versiooni identifikaator (valikuline) Ruumiobjekti konkreetse versiooni identifikaator. Kui objekti välise identifikaatoriga ruumiobjektitüübi spetsifikatsioon sisaldab elutsükliteavet, kasutatakse versiooni identifikaatorit, et teha vahet ruumiobjekti eri versioonide vahel. Versiooni identifikaator on ruumiobjekti kõigi versioonide piires kordumatu.

Liide

Natura 2000 teabeportaali sisukord

1.1)2)3)4)5)6)7)8)9)10)11)12)13)14)15)16)17)18)19)20)21)22)23)24)25)26)27)28)29)

Standardse andmevormi väljade täitmisel kasutatavad koodiloendid Pealkiri: ala tüüp (vormi väli 1.1) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: riigikoodid (vormi väli 1.2) Haldab: Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) Pealkiri: pindala ja ruumiandmekogumi erinevuse põhjus (vormi väli 2.1.2) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: NUTSi piirkonnad, 2. tasand (vormi väli 2.2) Haldab: Eurostat Pealkiri: Euroopa biogeograafilised ja merepiirkonnad (vormi väli 2.3.1) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud elupaikade koodid (vormi väli 3.1.1) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: mitteesinemine (vormi väljad 3.1.3 ja 3.2.5) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: katvuse / populatsiooni suuruse kindlaksmääramiseks kasutatud meetod (vormi väljad 3.1.6 ja 3.2.9) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: esindavus (vormi väli 3.1.9) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: suhteline pindala / populatsioon (vormi väljad 3.1.10 ja 3.2.13) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: säilimise aste – elupaigad (vormi väljad 3.1.12.1, 3.1.12.2 ja 3.1.12.3) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: säilimise aste – liigid (vormi väljad 3.2.15.1, 3.2.15.2 ja 3.2.15.3) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: kaitse-eesmärgid – elupaigad (vormi väli 3.1.13) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: kaitse-eesmärgid – liigid (vormi väli 3.2.16) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: eraldatus (vormi väli 3.2.18) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: üldhinnang (vormi väljad 3.1.15 ja 3.2.19) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: liigi rühm (vormi väljad 3.2.1 ja 3.3.1) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: direktiivi 92/43/EMÜ (II, IV, V lisa) kohaste liikide ja direktiivi 2009/147/EÜ kohaste linnuliikide koodi- ja nimeloendid (vormi väljad 3.2.2, 3.2.3, 3.3.2 ja 3.3.3) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: populatsiooni tüüp (vormi väli 3.2.6) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: populatsiooni ühik (vormi väljad 3.2.7.2 ja 3.3.6.2) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: arvukuse kategooriad (vormi väljad 3.2.8 ja 3.3.7) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: põhjendused (vormi väli 3.3.8) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: survetegurite viiteloend kooskõlas artikli 17 kohase aruandlusega (vormi väli 4.3.1) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: liigitus (vormi väli 4.3.2) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: surveteguri asukoht (vormi väli 4.3.3) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: kaitsekorralduskavade olemasolu (vormi väli 5.2.1) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: kaitsemeetmete seis (vormi väli 5.3.2) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: kaitsekorralduse tulemuslikkus (vormi väli 5.4) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: ISO 639 standardnomenklatuur, mida kasutatakse keelte klassifitseerimiseks (tuleb kasutada kõigi standardses andmevormis märgitavate keelekoodide puhul) Haldab: Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon

2.1)2)3)4)5)6)7)8)

Dokumendid (viimased versioonid) Pealkiri: ühenduse tähtsusega alade (SCI) loetelu biogeograafiliste piirkondade kaupa (Natura 2000 viiteloetelud) Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: Euroopa Liidu elupaikade tõlgendamise juhend Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: alade või nende osade loetelust väljajätmine – tingimused ja põhjendused Haldab: keskkonna peadirektoraat Pealkiri: Natura 2000 alade loetelust väljajätmise põhjendus (vorm) Haldab: keskkonna peadirektoraat Pealkiri: Natura 2000 ala piiride parandamise põhjendus (vorm) Haldab: keskkonna peadirektoraat Pealkiri: Natura 2000 aladel elupaikade ja liikide kaitse alt väljajätmise põhjendus Haldab: keskkonna peadirektoraat Pealkiri: Natura 2000 INSPIRE identifikaator Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Pealkiri: kohustuslikud tehnilised ja haldussuunised Natura 2000 andmete esitamiseks komisjonile Haldab: keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA)

Versions

1. 2023-12-15