Address https://gelex.eu/eli/EU/decision/2024/2974@2024-11-29/et

Contents

1. Preamble
2. 1. Artikkel 1
   2. Artikkel 2
3. ANNEX
4. 1. KOHALDAMISALA
5. 2.3. b)
6. 2.5. b)
7. Parim võimalik tehnika
8. Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHTd) ja soovituslik heitetase õhkuheite puhul
9. PVT-SHTd vetteheite puhul
10. Muud PVT-SKTd ja soovituslikud tasemed Erienergiakuluga seotud PVT-SKTd (valukojad)
11. Erienergiakuluga seotud soovituslikud tasemed (sepikojad)
12. Käitamise materjalitõhususe soovituslikud tasemed (valukojad)
13. 1.1.
14. 1.1.1.
15. PVT 1. i.
16. PVT 2. i)
17. a)
18. b)
19. c)
20. d)
21. PVT 3. i)
22. a)
23. b)
24. c)
25. d)
26. e)
27. PVT 5. i.
28. 1.1.2.
29. PVT 6. Kirjeldus
30. 1.1.3.
31. 1.1.4.
32. PVT 8. Kohaldatavus
33. 1.1.5.
34. PVT 10. Kirjeldus
35. I.
36. II.
37. III.
38. 1.2.
39. 1.2.1.
40. 1.2.1.1.
41. PVT 11. Kirjeldus
42. 1.2.1.2.
43. 1.2.1.2.1.
44. 1.2.1.2.2.
45. 1.2.1.3.
46. PVT 14. Tabel 1.1 Tabel 1.2 Tabel 1.3 PVT-SKTd malmivalukodade erienergiakulu puhul PVT-SKTd terasevalukodade erienergiakulu puhul PVT-SKTd alumiiniumivalukodade erienergiakulu puhul
47. 1.2.1.4.
48. 1.2.1.4.1.
49. 1.2.1.4.2.
50. PVT 16. Tabel 1.4 Käitamise materjalitõhususe soovituslikud tasemed
51. 1.2.1.4.3.
52. 1.2.1.4.4.
53. PVT 18. Tabel 1.5 PVT-SKTd vormisegu korduskasutamise puhul
54. 1.2.1.4.5.
55. PVT 20. Kirjeldus
56. 1.2.1.5.
57. 1.2.1.6.
58. PVT 22. Kirjeldus
59. 1.2.1.7.
60. PVT 24. Tabel 1.7 PVT-SHTd NOX suunatud õhkuheite korral ja termotöötlemisel tekkiva CO suunatud õhkuheite soovituslik tase
61. 1.2.1.8.
62. PVT 26.
63. Tabel 1.8 PVT-SHTd tolmu, amiinide, benseeni, formaldehüüdi, fenooli ja lenduvate orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheite puhul, mis tekib gaasistuvmudelvalu korral ja kärnide valmistamisel Aine/näitaja
64. a)
65. b)
66. 1.2.1.9.
67. PVT 27.
68. Tabel 1.9 PVT-SHTd tolmu, benseeni, formaldehüüdi, fenooli ja lenduvate orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheite puhul, mis tekib valamisel, jahutamisel ja väljalöömisel gaasistuvmudelvalu, sealhulgas gaasistuvmudeliga liivvormvalu korral
69. 1.2.1.10.
70. PVT 28. Tabel 1.10 PVT-SHTd gaasistuvmudelvalu korral tekkiva tolmu ja lenduvate orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheite puhul
71. 1.2.1.11.
72. PVT 29.
73. Tabel 1.11 PVT-SHTd valamisel tekkinud tolmu, lenduvate orgaaniliste ühendite ja plii suunatud õhkuheite puhul valukodades, kus kasutatakse püsivorme
74. 1.2.1.12.
75. PVT 30. Tabel 1.12 PVT-SHT viimistlemisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul
76. 1.2.1.13.
77. PVT 31.
78. Tabel 1.13 Tabel 1.14 PVT-SHTd vormisegu korduskasutamisel tekkiva tolmu ja lenduvate orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheite puhul PVT-SHTd vormisegu korduskasutamisel tekkiva NOX ja SO2 suunatud õhkuheite puhul
79. 1.2.1.14.
80. PVT 32. Kohaldatavus
81. PVT 33. Kirjeldus
82. 1.2.1.15.
83. PVT 35. Tabel 1.15 PVT-SKTd vee erikulu puhul
84. 1.2.1.16.
85. PVT 36. Tabel 1.16 Tabel 1.17 PVT-SHTd otseheite puhul PVT-SHTd kaudse heite puhul
86. 1.2.2.
87. 1.2.2.1.
88. 1.2.2.2.
89. 1.2.2.2.1.
90. PVT 38.
91. Tabel 1.18 PVT-SHTd tolmu, HCl, HF, NOX, PCDD/F, SO2, lenduvate orgaaniliste ühendite ja plii suunatud õhkuheite puhul ning metalli sulatamisel tekkiva CO suunatud õhkuheite soovituslik tase
92. 1.2.2.2.2.
93. PVT 39. Tabel 1.19 PVT-SHTd malmi noduleerimisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul
94. 1.2.3.
95. 1.2.3.1.
96. 1.2.3.1.1.
97. PVT 40. Tabel 1.20 PVT-SHTd tolmu ja PCDD/F suunatud õhkuheite korral
98. 1.2.3.1.2.
99. PVT 41. Tabel 1.21 PVT-SHT terase rafineerimisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul
100. 1.2.4.
101. 1.2.4.1.
102. 1.2.4.2.
103. 1.2.4.2.1.
104. PVT 43. Tabel 1.22 PVT-SHTd tolmu, HCl, HF, NOX, PCDD/F, SO2 ja plii suunatud õhkuheite puhul ning metalli sulatamisel tekkiva CO suunatud õhkuheite soovituslik tase
105. 1.2.4.3.
106. PVT 45. Kirjeldus
107. 1.3.
108. 1.3.1.
109. PVT 46. Tabel 1.23 Erienergiakuluga seotud soovituslikud tasemed käitise tasemel
110. 1.3.2.
111. 1.3.3.
112. PVT 48. Kirjeldus
113. 1.3.4.
114. 1.3.5.
115. 1.3.5.1.
116. 1.3.5.2.
117. PVT 51. Tabel 1.24 PVT-SHT NOX suunatud õhkuheite korral ja CO suunatud õhkuheite soovituslik tase
118. 1.3.6.
119. PVT 52.Märkus:
120. 1.4.

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), eriti selle artikli 13 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1) Parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused on võrdlusalus direktiivi 2010/75/EL II peatükiga hõlmatud käitiste kohta loatingimuste kehtestamisel ja pädevad asutused peaksid kehtestama heite piirnormid, millega tagatakse, et tavapärastes käitamistingimustes ei ületa heide taset, mis on saavutatav PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga.

(2) Liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajate foorum, mis loodi komisjoni 16. mai 2011. aasta otsusega, esitas komisjonile 29. aprillil 2024 direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõike 4 kohaselt oma arvamuse sepikodasid ja valukodasid käsitleva PVT-viitedokumendi kavandatava sisu kohta. See arvamus on üldsusele kättesaadav.

(3) Foorumi arvamust PVT-viitedokumendi kavandatava sisu kohta on arvesse võetud käesoleva otsuse lisas esitatud PVT-järeldustes. Need sisaldavad PVT-viitedokumendi põhielemente.

(4) Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks lisas esitatud parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused sepikodade ja valukodade jaoks.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. november 2024 Komisjoni nimel komisjoni liige Maroš ŠEFČOVIČ

ANNEX

LISA

1. Parima võimaliku tehnika alased järeldused sepikodade ja valukodade kohta

1. KOHALDAMISALA

Käesolevaid parima võimaliku tehnika (PVT) alaseid järeldusi kohaldatakse järgmistele direktiivi 2010/75/EL I lisas nimetatud tegevusvaldkondadele. Käesolevad PVT-järeldused hõlmavad ka järgmist. Käesolevates PVT-järeldustes ei käsitleta järgmist. Lisaks sellele võivad käesolevates PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkonnad olla hõlmatud järgmiste PVT-järelduste ja -viitedokumentidega: Käesolevaid PVT-järeldusi kohaldatakse, ilma et see piiraks muude asjakohaste õigusaktide, näiteks kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitleva määruse (REACH) või ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse kohaldamist.

2.3. Mustmetallide töötlemine:

2.3. b)

vasaraga sepistamine löögijõuga üle 50 kilodžauli vasara kohta, kus kasutatav soojusvõimsus on üle 20 MW.

2.4. Mustmetallide valu valukodades tootmisvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas.

2.5. Värviliste metallide töötlemine:

2.5. b)

värviliste metallide, kaasa arvatud taaskasutusse võetud toodete sulatamine, sealhulgas sulamite valmistamiseks, ja värvilistest metallidest valumetalltoodete valmistamine, sulatamisvõimsusega üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või üle 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas.

6.11. Reovee selline iseseisev puhastamine, mis ei ole hõlmatud direktiiviga 91/271/EMÜ ja mille puhul reovee põhiline saastekoormus tuleneb käesolevates PVT-järeldustes käsitletud tegevusest.

Mustmetallide valukojad, milles kasutatakse pidevvalu lõpliku või sellele lähedase kujuga hall- või keragrafiitmalmist valandite tootmiseks.

Värviliste metallide valukojad, milles kasutatakse legeeritud valuplokke, metallijääke, taaskasutusse võetud tooteid või vedelat metalli lõpliku või sellele lähedase kujuga valandite tootmiseks.

Erineva päritoluga reovee kombineeritud puhastamine, tingimusel et põhiline saastekoormus tuleneb käesolevates PVT-järeldustes käsitletud tegevustest ja reovee puhastamist ei ole käsitletud direktiivis 91/271/EMÜ1.

Valuvormide ja kärnide pinna katmine värviliste ja mustmetallide valukodades.

Materjalide ladustamine, teisaldamine ja käitlemine, sealhulgas metallijääkide ja vormiliiva ladustamine ja käitlemine valukodades.

Põlemisprotsessid, mis on otseselt seotud käesolevates PVT-järeldustes käsitletud tegevustega, tingimusel et gaasilised põlemissaadused on otseses kokkupuutes materjaliga (näiteks lähteainete otsene kuumutamine või otsene kuivatamine).

Raua ja/või terase pidevvalu (s.o õhukeste slääbide, õhukeste ribade ja lehtede tootmiseks). Seda käsitletakse PVT-järeldustes raua- ja terasetootmise kohta (IS).

Edasist vormimist vajavate värvilistest metallidest pooltoodete tootmine. Seda käsitletakse PVT-järeldustes värviliste metallide tööstuse kohta (NFM).

Valandite pinna katmine. Seda võidakse käsitleda PVT-järeldustes, mis käsitlevad pinnatöötlust orgaaniliste lahustite abil, sealhulgas puidu ja puittoodete kemikaalidega kaitsmist.

Sepistuspressid.

Kaudsetest jahutussüsteemidest pärit reovesi. Seda võidakse käsitleda PVT-järeldustes tööstuslike jahutussüsteemide kohta (ICS).

Valtspingid. Seda käsitletakse PVT-järeldustes mustmetallide tööstuse kohta (FMP).

Kohapealsed põletusseadmed, kus tekkivaid kuumi gaase ei kasutata otsese kontakti teel esemete või materjalide kuumutamiseks, kuivatamiseks või mis tahes muul viisil töötlemiseks. Neid võidakse käsitleda PVT-järeldustes suurte põletusseadmete kohta (LCP) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/2193.

metallide ja plastide pinnatöötlus (STM);

jäätmekäitlus (WT);

tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitiste õhku- ja vetteheite jälgimine (ROM);

majanduslik mõju ja üldine keskkonnamõju (ECM);

ladustamisel tekkiv heide (EFS);

energiatõhusus (ENE);

MÕISTED

Käesolevates PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid. Üldmõisted Kasutatud mõiste Määratlus Valand Valamisega saadud metalldetail, mis vormist vabastatakse või välja tõugatakse. Valamine Sulametalli valamine vormiõõnde. Seejärel lastakse sulametallil tahkestuda. Tsentrifugaalvalu Sulametall valatakse eelkuumutatud pöörlevasse vormi, mis paikneb olenevalt toote kujust kas vertikaalselt või horisontaalselt. Pärast valamist pöörleb vorm ümber oma kesktelje. See tekitab tsentrifugaaljõu, mis surub sulametalli vormi välisseinte suunas, kuhu see ladestub. Suunatud heide Saasteainete heide keskkonda mis tahes lõõri, toru, korstna vms kaudu. Puhas metallijääk Metallijääk, millel on kõik järgmised omadused: Ei sisalda tähendab, et jääklisandite sisaldus on nii väike, et need ei halvenda käitise keskkonnatoimet (näiteks ei suurenda lenduvate orgaaniliste ühendite, polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja -furaanide ega raskmetallide heidet) ega käitise toimimist/ohutust. Külmkõvenemine Valuvormide ja kärnide kõvenemine, mille korral vormiliiva sideaine tahkestub ümbritseva keskkonna temperatuuril. Kõvenemine algab kohe, kui segusse on lisatud vormiliiva sideaine viimane koostisosa. Pidevvalu Sulametall valatakse vesijahutusega valuvormi, mille põhi või külg on avatud. Intensiivne jahutamine tahkestab vormist aeglaselt väljatõmmatava metalltoote välispinna. Seejärel lõigatakse toode (näiteks kangid, torud, profiilid) soovitud pikkusesse. Pidev mõõtmine Tootmiskohas püsipaigaldusega automaatmõõtesüsteemiga tehtav mõõtmine. Kärnide valmistamine Monoliitsete või õõnsate kärnide tootmine. Enne valuvormi poolte ühendamist pannakse vormi kärnid, mis tekitavad valandi siseõõnsuse või osa väliskujust. Hajusheide Suunamata õhkuheide. Hajusheite hulka kuuluvad nii kontrollimatu heide kui ka kontrollitud heide. Otseheide Heide suublasse ilma reovee edasise täiendava puhastamiseta. Dross Tahked materjal, mis moodustub metalli sulatamisel või hoidmisel sulametalli pinnal, näiteks õhuga kokkupuutel oksüdeerumise teel. Olemasolev käitis Käitis, mis ei ole uus käitis. Lähteained Sepikojas tootmise sisendiks kasutatav mis tahes metall. Viimistlemine Valukodades hõlmab see paljusid mehaanilisi toiminguid, mida tehakse pärast valamist, sealhulgas kraatide eemaldamist, abrasiivlõikamist, meiseldamist, nõelpuhastust, valukanalite mahalõikamist, liuglihvimist, haaveldamist ja keevitamist. Sepikodades hõlmab see valukanalite mahalõikamist, kraatide eemaldamist, mehaanilist töötlemist, lõikamist ja meiselpuhastust. Suitsugaas Põletusseadmest väljuv heitgaas. Sepistamine Metalli deformeerimine ja metallile kuju andmine, mille puhul kasutatakse kuumutamist ja vasaraid (näiteks mehaanilisi, elektrilisi, pneumo-, auru- või hüdrovasaraid). Gaasistuvmudeliga liivvormvalu Valumeetod, milles kasutatakse vahtpolümeeridest (näiteks vahtpolüstüreenist) valmistatud ja keemiliselt seotud vormisegus olevat vahtmudelit. Valamise käigus vahtmudel kaob. Seda protsessi kasutatakse üldiselt suurte valandite puhul. Külmkõvendamine gaasi toimel Kärnide kõvendamine, mille puhul gaasiline katalüsaator või kõvendi sisestatakse kärnkasti. Kokillvalu Sulametall valatakse raskusjõu mõjul valukopast otse valuvormi. Pärast tahkestumist avatakse valuvorm ja vabastatakse metalldetail. Märgvormisegu Valuvormide valmistamiseks kasutatava liiva, savi (näiteks bentoniidi) ja lisandite (näiteks kivisöetolm, teraviljapõhised sideained) segu. Ohtlikud ained Direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 18 määratletud ohtlikud ained. Termotöötlemine Termiline protsess, mille käigus valandeid (valukojas) või töödeldavaid detaile (sepikojas) kuumutatakse nende füüsikaliste omaduste parandamiseks sulamispunktist madalamal temperatuuril. Survevalu Surve all olev sulametall surutakse suletud vormiõõnde. Tahkestumiseni hoiab metalli paigal tugev survejõud. Pärast tahkestumist avatakse survevaluvorm ja vabastatakse metalldetail. Kuumkõvendamine Kärnide või vormide kõvendamine, mille puhul vormiliiva sideaine kõvastub kuumutamisel metallist või puidust kärnkastis või valumudelis. Kaudne heide Heide, mis ei ole otseheide. Tootmises tekkinud metallijäägid Tootmises tekkinud metallijääkide hulgas on toitekanalid, valupead, defektsed valandid ja muud käitises tekkivad metallitükid. Valukopa eelkuumutamine Valukoppasid, mida kasutatakse sulametalli teisaldamiseks sulatusahjust valamisele, eelkuumutatakse teatud temperatuurini, et kuivatada valukopp pärast ettevalmistust, minimeerida termolööki ja tulekindla kihi kulumist valamise ajal ning vähendada sulametalli temperatuurikadu. Sulametallitootlus Sulatusahjudes toodetud sulametalli kogus. Gaasistuvmudelvalu Valatavate osade vahtpolümeeridest (näiteks vahtpolüstüreenist) valmistatud valumudeleid toodetakse automaatsete vormimismasinate abil ja koondatakse kobarateks. Seejärel pannakse kobarad sideaineta vormiliiva sisse. Valamisel põhjustab sulametall vahtpolüstüreeni pürolüüsi ja täidab tühjenenud ruumi. Madalsurvevalu Sulametall suunatakse õhutihedast ahjust läbi tõusutoru metallist survevaluvormi. Sulametall surutakse madala gaasirõhu toimel ülespoole survevaluvormi sisse. Pärast tahkestumist gaasirõhk väheneb ja võimaldab tõusutorus oleval sulanud olekusse jäänud metallil ahju tagasi langeda, survevaluvorm avatakse ja valand vabastatakse. Käitise oluline ajakohastamine Käitise konstruktsioonis või tehnilises lahenduses tehtav oluline muudatus, mis hõlmab töötlemismeetodite ja/või heite vähendamise meetodite ning nendega seotud seadmete olulist kohandamist või asendamist. Massivooluhulk Teatava aine või näitaja mass, mis eraldub kindlaksmääratud aja jooksul. Metalli sulatamine Värvilisest või mustmetallist sulametalli tootmine ahjus. See hõlmab näiteks ka kohapeal tekkivate jääkide sulatamist ja sulametalli kuumuse säilitamist seisutusahjudes. Vormimine Selle vormi valmistamine, millesse sulametall valatakse. See hõlmab ka valumudelite valmistamist. Looduslik liiv Segu, mis koosneb kvartsliivast (näiteks 85 %), savist (näiteks 15 %) ja veest. Üldiselt ei lisata sellele segule muid lisaaineid. Uus käitis Pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist asjaomases tegevuskohas esimest korda loa saanud käitis või täielikult asendatud käitis. Keragrafiitmalm Mügarjaid/kerajaid süsinikuosakesi sisaldav malm, mida nimetatakse ka kõrgtugevaks malmiks. Noduleerimine Sulamalmi töötlemine magneesiumi või haruldaste muldmetallidega, et anda süsinikuosakestele mügarjas/kerajas kuju. Regulaarne mõõtmine Mõõtmine teatavate ajavahemike järel käsitsi või automatiseeritult. Kuumutamine/korduvkuumutamine Termilise protsessi järjestikused etapid, mida kasutatakse lähtematerjal temperatuuri tõstmiseks enne sepistamist. Protsessikemikaalid Ained ja/või segud, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 3 ja mida kasutatakse protsessi(de)s. Protsessikemikaalid võivad sisaldada ohtlikke ja/või väga ohtlikke aineid. Terase rafineerimine Terasetöötlusprotsess süsiniku eemaldamiseks (süsinikuärastus) toormalmist (esmane rafineerimine), millele järgneb lisandite eemaldamine. Jääk Aine või ese, mis tekib jäätme või kõrvalsaadusena käesolevate PVT-järelduste kohaldamisalasse jääva tegevuse tulemusena. Vormisegu korduskasutamine Vormisegu korduskasutamine valukojas pärast vormisegu taastamist või regenereerimist. Vormisegu taastamine Kõik käitises tehtavad mehaanilised toimingud märgvormisegu ja/või loodusliku liiva korduskasutamiseks. See hõlmab sõelumist, juhumetallide eemaldamist, peenosiste ja ülemõõduliste aglomeraatide eraldamist ning eemaldamist. Seejärel vormisegu jahutatakse ja saadetakse ladustamisele/korduskasutamisele. Vormisegu regenereerimine Kõik käitises tehtavad mehaanilised ja/või termilised toimingud keemiliselt seotud vormiliiva või vormisegu korduskasutamiseks. See hõlmab mehaanilist algetappi (näiteks purustamist, sõelumist), millele sideaine jääkide eemaldamiseks järgneb mehaaniline töötlemine (näiteks abrasiivkettaga või löögitrumlis) ja/või termiline töötlemine (näiteks keevkihis või karusellahjus). Tundlikud alad Erikaitset vajavad alad, näiteks: Räbu Vedelad ained, mis ei lahustu vedelas metallis, vaid eralduvad sellest kergesti ja väiksema tiheduse tõttu moodustavad vedela metalli pinnale eraldi kihi. Räbu moodustub metallis sisalduvate mittemetallide oksüdeerumisel. Väga ohtlikud ained Ained, mis vastavad artiklis 57 nimetatud kriteeriumidele ja on kantud väga ohtlike ainete kandidaatainete loetellu vastavalt kemikaalimäärusele REACH ((EÜ) nr 1907/2006). Äravoolav pinnavesi Sademevesi, mis voolab maapinnal või läbilaskmatul pinnal (näiteks kõvakattega tänaval, ladustamisalal või katusel) ega imbu pinnasesse Sulametalli töötlemine Rafineerimine alumiiniumi sulatamisel, mis hõlmab degaseerimist, tera peenendamist ja räbustamist. Degaseerimist (s.o lahustunud vesiniku eemaldamist lämmastiku abil) kombineeritakse sageli puhastamisega (s.o leelismetallide või leelismuldmetalli (näiteks Ca) eemaldamisega) gaasilise kloori (Cl2) abil. Kehtiv tunni (või pooltunni) keskmine Tunni (või pooltunni) keskmine loetakse kehtivaks, kui automatiseeritud mõõtesüsteem töötas sel ajal riketeta ja seda ei hooldatud. Saasteained ja näitajad Kasutatud mõiste Määratlus Amiinid Koondnimetus ammoniaagi derivaatidele, milles üks või mitu vesinikuaatomit on asendatud alküül- või arüülrühmaga. AOX Adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid, väljendatud kloorina (Cl), hõlmavad adsorbeeritavaid kloor-, broom- ja joodorgaanilisi ühendeid. As Arseeni ja selle ühendite (lahustunud või osakestega seondunud) summa, väljendatud arseenina (As). B[a]P Benso[a]püreen. BHT5 Biokeemiline hapnikutarve. Hapnikukogus, mis on vajalik orgaanilise ja/või anorgaanilise aine biokeemiliseks oksüdeerimiseks 5 päevaga (BHT5). Cd Kaadmiumi ja selle ühendite (lahustunud või osakestega seondunud) summa, väljendatud kaadmiumina (Cd). Cl2 Kloor lihtainena. CO Süsinikmonooksiid. KHT Keemiline hapnikutarve. Hapnikukogus, mis on vajalik orgaanilise aine täielikuks keemiliseks oksüdeerimiseks süsinikdioksiidiks dikromaadi abil. KHT näitab orgaaniliste ühendite massi ruumalaühiku kohta. Cr Kroomi ja selle ühendite (lahustunud või osakestega seondunud) summa, väljendatud kroomina (Cr). Cu Vase ja selle ühendite (lahustunud või osakestega seondunud) summa, väljendatud vasena (Cu). Tolm Tahkete osakeste üldarv (õhus). Fe Raua ja selle ühendite (lahustunud või osakestega seondunud) summa, väljendatud rauana (Fe). HCl Vesinikkloriid. HF Vesinikfluoriid. Hg Elavhõbeda ja selle ühendite (lahustunud või osakestega seondunud) summa, väljendatud elavhõbedana (Hg). HOI Nafta süsivesinike indeks. Süsivesiniklahustiga ekstraheeritavate ühendite summa (sealhulgas pika või hargneva ahelaga alifaatsed, alitsüklilised, aromaatsed ja alküülasendatud aromaatsed süsivesinikud). Mg Magneesium. MgO Magneesiumoksiid. MgS Magneesiumsulfiid. MgSO4 Magneesiumsulfaat. Ni Nikli ja selle ühendite (lahustunud või osakestega seondunud) summa, väljendatud niklina (Ni). NOX Lämmastikmonooksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, väljendatud lämmastikdioksiidina (NO2). PCDD/F Polüklorodibenso-p-dioksiinid ja polüklorodibensofuraanid Fenooliindeks Fenoolide summa, väljendatud fenooli kontsentratsioonina ja mõõdetud standardi EN ISO 14402 kohaselt. Pb Plii ja selle ühendite (lahustunud või osakestega seondunud) summa, väljendatud pliina (Pb) (vees). Plii ja selle ühendite summa, väljendatud pliina (Pb) (õhus). SO2 Vääveldioksiid. TOC Orgaanilise süsiniku kogusisaldus, väljendatud süsinikuna (C) (vees), hõlmab kõiki orgaanilisi ühendeid. TSS Hõljuvaine kogusisaldus. Kogu hõljuvaine mass ruumalaühiku kohta (vees), mis on mõõdetud filtrimisega läbi klaaskiudfiltrite ja kaalanalüütilise meetodiga. Üldlämmastik (Nüld) Üldlämmastik, väljendatud lämmastikuna (N), hõlmab vaba ammoniaaki ja ammooniumlämmastikku (NH4–N), nitritlämmastikku (NO2–N), nitraatlämmastikku (NO3–N) ja orgaaniliselt seotud lämmastikku. Lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus Lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus, väljendatud süsinikuna (C) (õhus). Lenduvad orgaanilised ühendid Direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 45 määratletud lenduv orgaaniline ühend. Zn Tsingi ja selle ühendite (lahustunud või osakestega seondunud) summa, väljendatud tsingina (Zn).

ei sisalda mittemetalseid lisandeid;

ei sisalda tsingitud, krunditud ega värvitud metallijääke;

ei sisalda õli ega rasva;

ei sisalda plahvatusohtlikku materjali;

ei sisalda tööriistaterast, roostevaba terast ega kroomterast, v.a terasevalukodade korral;

raua- ja terasevalukodade korral ei sisalda värvilisest metallist metallijääke.

elamupiirkonnad;

alad, kus toimub inimtegevus (näiteks naabruses asuv töökoht, kool, päevakeskus, puhkeala, haigla või hooldekodu).

LÜHENDID

Käesolevates PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi lühendeid. Lühend Määratlus CBC Külmpuhumisega vagranka CMS Kemikaalijuhtimissüsteem CMR Kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivtoksiline aine. CMR 1A Muudetud määruses (EÜ) nr 1272/2008 määratletud 1A kategooria kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised ained, mis on tähistatud ohulausetega H340, H350, H360. CMR 1B Muudetud määruses (EÜ) nr 1272/2008 määratletud 1B kategooria kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised ained, mis on tähistatud ohulausetega H340, H350, H360. CMR 2 Muudetud määruses (EÜ) nr 1272/2008 määratletud 2. kategooria kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised ained, mis on tähistatud ohulausetega H341, H351, H361. DMEA N, N-dimetüületüülamiin EAF Elektrikaarahi EMS Keskkonnajuhtimissüsteem ESP Elektrifilter HBC Kuumpuhumisega vagranka HPDC Survevalu NFM Värviline metall OME Käitamise materjalitõhusus OTNOC Tavapärasest erinevad käitamistingimused TEA Trietüülamiin

ÜLDISED KAALUTLUSED

Parim võimalik tehnika

Käesolevates PVT-järeldustes loetletud ja kirjeldatud meetodid ei ole normatiivsed ega ammendavad. On lubatud kasutada muid meetodeid, millega tagatakse vähemalt samaväärne keskkonnakaitse tase. Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevad PVT-järeldused üldkohaldatavad.

Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHTd) ja soovituslik heitetase õhkuheite puhul

Valukodade korral viitavad käesolevates PVT-järeldustes esitatud PVT-SHTd ja soovituslikud heitetasemed õhkuheite puhul kontsentratsioonidele (saasteainete mass heitgaasi ruumalaühiku kohta) järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ja rõhul 101,3 kPa hapnikusisalduse võrdlustasemele korrigeerimata, ühik: mg/Nm3 või ng WHO-TEQ/Nm3. Sepikodade korral viitavad käesolevates PVT-järeldustes esitatud PVT-SHTd ja soovituslik heitetase õhkuheite puhul kontsentratsioonidele (saasteainete mass heitgaasi ruumalaühiku kohta) järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ja rõhul 101,3 kPa korrigeerituna hapnikusisalduse võrdlustasemele 3 kuivmahuprotsenti, ühik: mg/Nm3. Heitesisaldus hapnikusisalduse võrdlustasemel arvutatakse valemiga ER21 – OR21 – OM× EM kus ER on heitesisaldus hapnikusisalduse võrdlustasemel OR, OR on hapnikusisalduse võrdlustase mahuprotsentides, EM on mõõdetud heitesisaldus, OM on mõõdetud hapnikusisaldus mahuprotsentides. Suunatud õhkuheite puhul kasutatakse PVT-SHTde ja soovituslike heitetasemete keskmistamise ajavahemike puhul järgmisi mõisteid. Mõõtmistüüp Keskmistamise ajavahemik Määratlus Pidev Ööpäeva keskmine Pideva mõõtmise tulemusena saadud kehtivatest pooltunni või tunni keskmistest arvutatud ühe ööpäeva keskmine väärtus. Regulaarne Proovivõtuperioodi keskmine Kolme järjestikuse vähemalt 30 minutit kestva proovivõtu/mõõtmise tulemuste keskmine väärtus. Kui kahest või enamast allikast (näiteks ahjudest) juhitakse heitgaas ühte korstnasse, kohaldatakse PVT-SHTsid korstnast väljuva ühise heitgaasivoo suhtes. Massivooluhulga arvutamiseks PVT 12 puhul, kui samasuguste omadustega (näiteks ühesuguseid või sama (tüüpi) aineid/näitajaid sisaldav) heitgaas, mis juhitakse välja kahe või enama eraldi korstna kaudu, võidaks pädeva asutuse hinnangul väljutada ühise korstna kaudu, käsitletakse neid korstnaid ühe korstnana.

PVT-SHTd vetteheite puhul

Käesolevate PVT-järelduste kohased vetteheitega seotud PVT-SHTd on esitatud saasteaine kontsentratsioonina massiühikutes vee ruumalaühiku kohta (mg/l). Nende PVT-SHTde puhul kasutatakse ühte järgmisest kahest keskmistamise ajavahemikku iseloomustavast väärtusest: Ajaga võrdelisi koondproove võib kasutada tingimusel, et vooluhulga piisav stabiilsus on tõendatud. Teise võimalusena võib võtta üksikproove tingimusel, et äravool on piisavalt segatud ja homogeenne. PVT-SHTsid mõõdetakse punktis, kus heide väljub käitisest.

heitvee pideva ärajuhtimise puhul ööpäeva keskmised väärtused, st 24 tunni vooluhulgaga võrdelised koondproovid;

partiide kaupa ärajuhtimise puhul väljalaske kestuse keskmised väärtused, mis põhinevad vooluhulgaga võrdelistel koondproovidel, või kui äravool on piisavalt segatud ja homogeenne, siis enne väljalaset võetud üksikproovil.

Muud PVT-SKTd ja soovituslikud tasemed Erienergiakuluga seotud PVT-SKTd (valukojad)

Erienergiakuluga seotud PVT-SKTd on esitatud aasta keskmise väärtusena, mis on arvutatud valemiga erienergiakuluenergiakulu määrtöötlemismaht kus energiakulu määr valukojas asjakohas(t)e protsessi(de) (sulatamine ja seisutamine, valukoppade eelkuumutus) käigus tarbitud (primaarenergia allikatest toodetud) soojuse ja elektrienergia koguhulk, ühik: kilovatt-tundi aastas (kWh/aasta) ning töötlemismaht summaarne sulametallitootlus, ühik: tonni aastas (t/aasta). Energiakulu määr vastab (primaarenergia allikatest toodetud) soojuse ja elektrienergia koguhulgale, mida kõik ahjud tarbivad vastava(te)s protsessi(de)s: sulatamine ja seisutamine, valukopa eelkuumutamine.

Erienergiakuluga seotud soovituslikud tasemed (sepikojad)

Erienergiakuluga seotud soovituslikud tasemed on esitatud aasta keskmiste väärtustena, mis on arvutatud valemiga erienergiakuluenergiakulu määrtöötlemismaht kus energiakulu määr sepikojas tarbitud (primaarenergia allikatest toodetud) soojuse ja elektrienergia koguhulk, ühik: kilovatt-tundi aastas (kWh/aasta) ning töötlemismaht on lähteaine koguhulk, ühik: tonni aastas (t/aasta).

Vee erikuluga seotud PVT-SKTd (valukojad)

Vee erikuluga seotud PVT-SKTd on esitatud aasta keskmise väärtusena, mis on arvutatud valemiga vee erikuluveekulu määrtöötlemismaht kus veekulu määr on käitise tarbitud vee koguhulk, välja arvatud töötlemismaht summaarne sulametallitootlus, ühik: tonni aastas (t/aasta).

ringlussevõetud ja korduskasutatav vesi ja

otsevooluga jahutussüsteemides kasutatav jahutusvesi ja

kodumajapidamisele omasel viisil kasutatud vesi, ühik kuupmeetrit aastas (m3/aasta) ning

Kõrvaldamisele saadetavate jäätmete erikogusega seotud PVT-SKTd (valukojad)

Kõrvaldamisele saadetavate jäätmete erikogusega seotud PVT-SKTd on esitatud aasta keskmise väärtusena, mis on arvutatud valemiga kõrvaldamisele saadetud jäätmete erikogusjäätmete kõrvaldamise määrtöötlemismaht kus jäätmete kõrvaldamise määr kõrvaldamisele saadetavate jäätmete koguhulk, ühik: kilogrammi aastas (kg/aasta) ning töötlemismaht summaarne sulametallitootlus, ühik: tonni aastas (t/aasta).

Käitamise materjalitõhususe soovituslikud tasemed (valukojad)

Käitamise materjalitõhususe soovituslikud tasemed on esitatud aasta keskmise väärtusena (väljendatud protsentides), mis on arvutatud valemiga käitamise materjalitõhususvalmistoodete määrtöötlemismaht× 100 kus valmistoodete määr paigaldises toodetud defektideta lõplike valandite koguhulk, ühik: tonni aastas (t/aasta) ning töötlemismaht summaarne sulametallitootlus, ühik: tonni aastas (t/aasta).

Vormisegu korduskasutamisega seotud PVT-SKTd (valukojad)

Vormisegu korduskasutamisega seotud PVT-SKTd on esitatud aasta keskmise väärtusena (väljendatud protsentides), mis on arvutatud valemiga vormisegu taaskasutuse määrkorduskasutatud vormisegu koguskasutatud vormisegu koguhulk× 100 kus korduskasutatud vormisegu kogus regenereerimise või taastamisega saadud korduskasutatava vormisegu koguhulk, ühik: tonni aastas (t/aasta) ning kasutatud vormisegu koguhulk kasutatud vormisegu koguhulk, ühik: tonni aastas (t/aasta).

1.1. Üldised PVT-järeldused

1.1.

1.1.1. Üldine keskkonnatoime

1.1.1.

PVT 1. Selleks et parandada üldist keskkonnatoimet, seisneb see PVT selles, et töötatakse välja ja võetakse kasutusele keskkonnajuhtimissüsteem (EMS), mis hõlmab kõiki järgmisi elemente: Sepikodade ja valukodade puhul seisneb PVT ka keskkonnajuhtimissüsteemi järgmiste elementide kasutuselevõtus:

PVT 1. i.

juhtkonna, sealhulgas kõrgema juhtkonna pühendumine, juhtroll ja vastutus tõhusa keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel;

ii.

analüüs, mille käigus tehakse kindlaks organisatsiooni kontekst, huvitatud isikute vajadused ja ootused ning määratakse kindlaks käitise näitajad, millega seondub võimalik risk keskkonnale ja inimeste tervisele, samuti kohaldatavad keskkonnaalased õiguslikud nõuded;

iii.

sellise keskkonnapoliitika väljatöötamine, mis hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist;

iv.

oluliste keskkonnaaspektidega seotud eesmärkide ja tulemuslikkuse näitajate kehtestamine, sealhulgas kohaldatavate õiguslike nõuete järgimise tagamine;

v.

keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja keskkonnariskide ärahoidmiseks vajalike meetmete ja korra (sealhulgas vajaduse korral parandus- ja ennetusmeetmete) kavandamine ja rakendamine;

vi.

keskkonnaaspektide ja -eesmärkidega seotud struktuuride, rollide ja kohustuste kindlaksmääramine ning vajalike rahaliste vahendite ja töötajate tagamine;

vii.

oma tööga käitise keskkonnatoimet mõjutada võivate töötajate vajaliku pädevuse ja teadlikkuse tagamine (näiteks teavitamise ja koolitamise kaudu);

viii.

sise- ja välissuhtlus;

ix.

selle soodustamine, et töötajad osaleksid keskkonnajuhtimise hea tava kohaldamises;

x.

keskkonnajuhtimise käsiraamatu ja kirjaliku korra väljatöötamine ja haldamine olulise keskkonnamõjuga tegevuse kontrollimiseks ning asjakohaste dokumentide haldamine;

xi.

tõhus tegevuse kavandamine ja protsessijuhtimine;

xii.

asjakohase hoolduskava rakendamine;

xiii.

hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise kord, mis muu hulgas hõlmab hädaolukorra kahjuliku (keskkonna)mõju ennetamist ja/või leevendamist;

xiv.

(uue) käitise või selle osa (ümber)projekteerimisel selle keskkonnamõju arvessevõtmine kogu olelusringi ulatuses, sealhulgas selle ehitamisel, hooldamisel, käitamisel ja tegevuse lõpetamisel;

xv.

seire- ja mõõtmiskorra rakendamine; vajaduse korral on sellekohane teave esitatud tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitiste õhku- ja vetteheite jälgimise võrdlusaruandes;

xvi.

regulaarsete sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine;

xvii.

regulaarne võimalikult sõltumatu siseaudit ja regulaarne sõltumatu välisaudit, et hinnata keskkonnatoimet ja teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ning kas seda on nõuetekohaselt rakendatud ja järgitud;

xviii.

mittevastavuse põhjuste hindamine, parandusmeetmete rakendamine mittevastavuse tuvastamisel, parandusmeetmete tõhususe läbivaatamine ja selle kindlakstegemine, kas sarnast mittevastavust esineb veel või võib tulevikus esineda;

xix.

keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe regulaarne läbivaatamises kõrgemas juhtkonnas;

xx.

keskkonnahoidlikumate meetodite väljatöötamisega kursis olemine ja nende arvessevõtmine.

xxi.

sisendite ja väljundite loetelu (vt PVT 2);

xxii.

kemikaalijuhtimissüsteem (vt PVT 3);

xxiii.

lekete ja mahavoolu ärahoidmise ja ohjamise kava (vt PVT 4, meetod a);

xxiv.

tavapärasest erinevate käitamistingimuste juhtimise kava (vt PVT 5);

xxv.

energiatõhususkava ja auditid (vt PVT 7, meetod a);

xxvi.

veemajanduskava ja auditid (vt PVT 35, meetod a);

xxvii.

müra- ja/või vibratsiooni tekke piiramise kava (vt PVT 8);

xxviii.

jääkide haldamise kava (vt PVT 10);

xxix.

lõhnatekke piiramise kava valukodade jaoks (vt PVT 32).

Märkus

Määrusega (EÜ) nr 1221/2009 on kehtestatud Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS), mis on näide käesoleva PVTga kooskõlas olevast keskkonnajuhtimissüsteemist.

Kohaldatavus

Keskkonnajuhtimissüsteemi üksikasjalikkuse ja formaliseerituse määr sõltub üldjuhul käitise laadist, suurusest ja keerukusastmest ning selle võimaliku keskkonnamõju ulatusest.

PVT 2. Selleks et parandada üldist keskkonnatoimet, seisneb see PVT keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osaks oleva sisendite ja väljundite loetelu koostamises, haldamises ja regulaarses läbivaatamises (sealhulgas olulise muutuse toimumise korral) ja hõlmab kogu järgmist teavet:

PVT 2. i)

teave tootmisprotsesside kohta, sealhulgas

a)

protsesside lihtsustatud vooskeemid, milles on näidatud õhku, vette ja pinnasesse lastava heite päritolu;

b)

protsessi integreeritud meetodite ning reovee või heitgaasi puhastamise meetodite kirjeldused, sealhulgas nende tulemuslikkus (näiteks heitkoguse vähendamise tõhusus);

ii)

teave kasutatud toorainete (näiteks metallijäägid, lähteained, liiv) ja kütuste (näiteks koks) koguste ja omaduste kohta;

iii)

teave veekulu ja -kasutuse kohta (näiteks vooskeemid ja vee massibilansid);

iv)

teave energiakulu ja -kasutuse kohta;

v)

teave reoveevoogude omaduste kohta, näiteks:

a)

vooluhulga, pH, temperatuuri ja elektrijuhtivuse keskmised väärtused ning nende muutlikkus;

b)

asjaomaste ainete keskmised kontsentratsioonid ja massivooluhulga väärtused (näiteks hõljuvaine kogusisaldus, orgaanilise süsiniku kogusisaldus või keemiline hapnikutarve, nafta süsivesinike indeks, metallid) ja nende muutlikkus;

vi)

teave kasutatud protsessikemikaalide koguse ja omaduste kohta:

a)

protsessikemikaalide identifitseerimisandmed ja omadused, sealhulgas omadused, millel on kahjulik mõju keskkonnale ja/või inimeste tervisele;

b)

kasutatud protsessikemikaalide kogused ja nende kasutamise koht;

vii)

teave heitgaasivoogude omaduste kohta, näiteks:

a)

vooluhulga ja temperatuuri keskmised väärtused ja nende muutlikkus;

b)

asjaomaste ainete (näiteks tolm, NOX, SO2, CO, metallid) keskmised kontsentratsioonid ja massivooluhulga väärtused ning nende muutlikkus;

c)

muude selliste ainete sisaldus, mis võivad mõjutada heitgaasi puhastamise süsteemi (näiteks hapnik, lämmastik, veeaur) või käitise ohutust;

d)

kategooriasse CMR 1A, CMR 1B või CMR 2 liigitatud ainete esinemine; selliste ainete esinemist võib hinnata näiteks klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt;

viii)

teave tekkivate jääkide koguste ja omaduste kohta.

Kohaldatavus

Loetelu üksikasjalikkuse ja formaliseerituse määr sõltub üldjuhul käitise laadist, suurusest ja keerukusastmest ning selle võimaliku keskkonnamõju ulatusest.

PVT 3. See PVT seisneb üldise keskkonnatoime parandamiseks keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osaks oleva kemikaalijuhtimissüsteemi väljatöötamises ja rakendamises ja see hõlmab kõiki järgmisi aspekte:

PVT 3. i)

protsessikemikaalide tarbimise ja nendega seotud riskide vähendamise põhimõtted, sealhulgas hankekord vähem kahjulike protsessikemikaalide ja nende tarnijate valimiseks eesmärgiga minimeerida ohtlike ainete ja väga ohtlike ainete kasutamist ja nendega seotud riske ning vältida protsessikemikaalide hankimist ülemäärastes kogustes. Protsessikemikaalide valimine põhineb järgmisel: Protsessikemikaalide valimiseks vajaliku teabe saamiseks ja säilitamiseks võib kasutada protsessikemikaalide loetelu (vt PVT 2, punkt vi).

a)

nende biokõrvaldatavuse, biolagunevuse, ökotoksilisuse ja keskkonda sattumise võimaluse võrdleval analüüsil, et vähendada nende heidet keskkonda;

b)

protsessikemikaalidega seotud riskide kirjeldusel, mis põhineb kemikaalide ohuklassifikatsioonil, rajatist läbivatel liikumisteedel, võimalikul eraldumisel ja kokkupuute tasemel;

c)

taaskasutamise ja korduskasutamise võimalikkusel (vt PVT 17, meetod f);

d)

regulaarsel (näiteks iga-aastasel) asendamise võimalikkuse analüüsil, et teha kindlaks võimalikud uued saadaolevad ja ohutumad alternatiivid ohtlike ja väga ohtlike ainete kasutamisele; seda on võimalik saavutada protsessi(de) muutmise või muude protsessikemikaalide kasutamisega, millel keskkonnamõju puudub või on väiksem (vt PVT 11 valukodade kohta);

e)

ohtlike ja väga ohtlike ainetega seotud regulatiivsete muudatuste ennetaval seirel ja kehtivate õigusnõuete täitmise tagamisel.

ii)

Eesmärgid ja tegevuskavad ohtlike ja väga ohtlike ainete kasutamise ja nendega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks.

iii)

Protsessikemikaalide hankimise, käitlemise, ladustamise ja kasutamise menetluste väljatöötamine ja rakendamine, protsessikemikaale sisaldavate jäätmete kõrvaldamine ja kasutamata protsessikemikaalide tagastamine, et ennetada või vähendada keskkonnaheidet (vt näiteks PVT 4).

Kohaldatavus

Kemikaalijuhtimissüsteemi üksikasjalikkuse ja formaliseerituse määr sõltuvad üldjuhul käitise laadist, suurusest ja keerukusastmest.

PVT 4. Selleks et hoida ära või vähendada heidet pinnasesse või põhjavette, seisneb see PVT kõigi allpool kirjeldatud meetodite kasutamises. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus a Lekete ja mahavoolu ärahoidmise ja ohjamise kava koostamine ja rakendamine Lekete ja mahavoolu ärahoidmise ja ohjamise kava on keskkonnajuhtimissüsteemi osa (vt PVT 1) ja hõlmab muu hulgas järgmist: Kava üksikasjalikkus sõltub üldjuhul käitise laadist, suurusest ja keerukusastmest, samuti kasutatavate vedelike liigist ja kogusest. b Töötlemisalade ja tooraine ladustamisalade struktureerimine ja haldamine See hõlmab järgmisi meetodeid: Üldkohaldatav. c Äravoolava pinnavee saastumise vältimine Tootmisalad ja/või alad, kus ladustatakse või käideldakse protsessikemikaale, jääke või jäätmeid, on kaitstud äravoolava pinnavee eest. Selle saavutamiseks kasutatakse vähemalt järgmisi meetodeid: Üldkohaldatav. d Saastuda võinud äravoolava pinnavee kogumine Saastuda võinud alalt äravoolav pinnavesi kogutakse eraldi ja juhitakse ära alles pärast asjakohaste meetmete võtmist (näiteks seire, puhastamine, korduskasutamine). Üldkohaldatav. e Protsessikemikaalide ohutu käitlemine ja ladustamine See hõlmab järgmist: Üldkohaldatav. f Hea töökorraldus Meetmete kogum, mille eesmärk on vältida või vähendada heite tekitamist (näiteks seadmete, tööpindade, põrandate ja transporditeede regulaarne hooldus ja puhastamine ning mis tahes mahavoolanud materjali tõkestamine ja kiire puhastamine). Üldkohaldatav.

tegevuskohas väikeste ja suurte mahavoolujuhtumite ohjekava;

asjaomaste isikute ülesannete ja kohustuste määratlemine;

selle tagamine, et töötajad on keskkonnateadlikud ning mahavoolujuhtumite ennetamiseks ja nendele reageerimiseks väljaõppe saanud;

ohtlike ja väga ohtlike ainete mahavoolu ja/või lekete riskiga alade kindlakstegemine ja nende järjestamine riski alusel;

sobivate mahavoolu piiramise ja koristusseadmete tuvastamine ja regulaarselt selle tagamine, et need oleksid kättesaadavad ja heas töökorras ning paikneksid kohas, kus võib esineda mahavoolujuhtumeid;

jäätmekäitlusjuhised mahavoolujuhtumitega seotud jäätmete käitlemiseks;

regulaarne (vähemalt kord aastas toimuv) ladustamis- ja käitlemisalade kontroll, lekketuvastusseadmete testimine ja kaliibrimine ning ventiilide, tihendusdetailide, äärikute jms lekete kiire kõrvaldamine.

läbilaskmatu põrand (näiteks tsementeeritud) töötlemisalade ja jääkide/lähteainete platside jaoks;

eri liiki toorainete eraldi ladustamine tootmisliinide lähedal; seda on võimalik saavutada näiteks punkritega või ladustamisruumides olevate kambrite või kastidega.

kuivenduskanalid ja/või isoleeriv vall käitise ümber;

vihmaveerennidega katused töötlemis- ja/või ladustamisalade kohal.

ladustamine katusega kaetud ja tuulutusega aladel, kus on asjaomaseid vedelikke läbilaskmatud põrandad;

hüdropumbad ja õli või määrdeõliga määritud seadmed paiknevad õlikindlatel alustel või kambrites;

mahavoolanud vedeliku kokkukogumine;

protsessikemikaalide, määrdeainete, pinnete jms laadimis- ja mahalaadimisalad on projekteeritud ja ehitatud nii, et võimalikud lekked ja mahavoolamised on piiratud ja suunatakse käitlemisele kohapeal (vt PVT 36) või väljapoole käitist;

väga tuleohtlikke vedelikke (näiteks metüülformiaat, trietüülamiin, N, N-dimetüületüülamiin, alkoholi sisaldavad vormipinded) ladustatakse suletud ja hea tuulutusega ladustamisaladel kokkusobimatutest ainetest (näiteks oksüdeerijatest) eraldi.

PVT 5. Selleks et vähendada tavapärasest erinevate käitamistingimuste esinemise sagedust ja tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkivat heitkogust, seisneb see PVT selles, et keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1) koostatakse ja rakendatakse riskipõhine tavapärasest erinevate käitamistingimuste juhtimise kava, mis sisaldab kõiki järgmisi elemente:

PVT 5. i.

võimalike tavapärasest erinevate käitamistingimuste (näiteks keskkonnakaitse seisukohast kriitilise tähtsusega seadmete (edaspidi kriitilise tähtsusega seadmed) rikete) ning nende algpõhjuste ja võimalike tagajärgede kindlakstegemine;

ii.

kriitilise tähtsusega seadmete (näiteks heitgaasi- või reoveepuhastite) sobiv projekteerimine;

iii.

kriitiliste seadmete inspekteerimise kava ja ennetava hoolduse kava koostamine ja rakendamine (vt PVT 1, punkt xii);

iv.

tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite ja sellega seotud asjaolude seire (st hindamine või võimaluse korral mõõtmine) ja registreerimine;

v.

tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite regulaarne hindamine (näiteks selliste juhtumite sagedus, kestus, eralduvate saasteainete kogus) ning vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine;

vi.

punkti i kohaselt kindlakstehtud tavapärasest erinevate käitamistingimuste loetelu regulaarne läbivaatamine ja ajakohastamine, mis järgneb punkti v kohasele regulaarsele hindamisele;

vii.

varusüsteemide regulaarne kontrollimine.

Kohaldatavus

Tavapärasest erinevate käitamistingimuste juhtimise kava üksikasjalikkuse ja formaliseerituse määr sõltub üldjuhul käitise laadist, suurusest ja keerukusastmest ning selle võimaliku keskkonnamõju ulatusest.

1.1.2. Seire

1.1.2.

PVT 6. See PVT seisneb vähemalt kord aastas toimuvas seires, mille käigus registreeritakse:

kasutatud vee, energia ja materjalide, sealhulgas protsessikemikaalide kulu, väljendatuna aasta keskmisena;

tekitatud reovee kogus, väljendatuna aasta keskmisena;

iga taaskasutatud, ringlussevõetud ja/või korduskasutatud materjali liigi kogus, väljendatuna aasta keskmisena;

iga tekitatud jäägiliigi ja iga kõrvaldamisele saadetud jäätmeliigi kogus, väljendatuna aasta keskmisena.

PVT 6. Kirjeldus

Eelistatavalt hõlmab seire otseseid mõõtmisi. Kasutada võib ka arvutusi või registreerimist näiteks sobivate mõõturite või arvete abil. Seiret kohaldatakse kõige asjakohasemal tasandil (näiteks protsessi või käitise tasandil) ning arvesse võetakse mis tahes märkimisväärseid muutusi protsessis või käitises.

1.1.3. Energiatõhusus

1.1.3.

PVT 7. Selleks et suurendada käitise üldist energiatõhusust, seisneb see PVT kõikide järgmiste meetodite kasutamises. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus Juhtimismeetodid a. Energiatõhususkava ja auditid Energiatõhususkava on keskkonnajuhtimissüsteemi osa (vt PVT 1) ning hõlmab asjaomase tegevuse/protsessidega seotud erienergiakulu määratlemist (näiteks kWh vedela metalli tonni kohta) ja seiret, energiatõhususe eesmärkide seadmist ja meetmete rakendamist nende eesmärkide saavutamiseks. Auditeid (mis on ka keskkonnajuhtimissüsteemi osa, vt PVT 1) tehakse vähemalt kord aastas, et tagada energiatõhususkava eesmärkide täitmine ning auditite soovituste järgimine ja rakendamine. Energiatõhususkava võib olla integreeritud suurema käitise (näiteks pinnatöötluskäitise) üldisesse energiatõhususkavasse. Energiatõhususkava, auditite ja bilansi andmete üksikasjalikkus sõltub üldjuhul käitise laadist, suurusest ja keerukusastmest ning kasutatavate energiaallikate liigist. b. Energiabilansi andmed Kord aastas sellise energiabilansiaruande koostamine, mis sisaldab teavet energiatarbimise ja energiatootmise (sealhulgas energia ekspordi) kohta energiaallikate kaupa, näiteks: See hõlmab järgmist: Protsesside ja seadmete valimine ning optimeerimine c. Üldiste energiasäästumeetodite kasutamine See hõlmab järgmisi meetodeid: Üldkohaldatav. Täiendavaid sektoripõhiseid meetodeid energiatõhususe suurendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste punktides 1.2.1.3, 1.2.2.1, 1.2.4.1 ja 1.3.1.

energiakulu: elekter, maagaas, taastuvenergia, imporditud soojus- ja/või jahutusenergia;

energia tootmine: elekter ja/või aur.

protsesse iseloomustava energiabilansi piiride määratlemine;

teave energiatarbimise kohta seoses tarnitud energiaga;

teave käitisest eksporditud energia kohta;

energiavooge käsitlev teave (näiteks Sankey diagrammid või energiabilansid), millest nähtub, kuidas energiat protsessides kasutatakse.

põletite hooldus ja kontroll;

energiatõhusad mootorid;

energiatõhus valgustus;

auru ja suruõhu jaotussüsteemide optimeerimine;

aurujaotussüsteemide regulaarne kontrollimine ja hooldamine aurulekete ennetamiseks või vähendamiseks;

protsessijuhtimissüsteemid;

sagedusmuundurid;

kliimaseadmete ja hoonete kütmise optimeerimine.

1.1.4. Müra ja vibratsioon

1.1.4.

PVT 8. Müra ja vibratsiooni vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis nende vähendamiseks seisneb see PVT müra ja/või vibratsiooni tekke piiramise kava kehtestamises ja rakendamises ning selle regulaarses läbivaatamises keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1); kava hõlmab kõiki järgmisi elemente:

asjakohaseid meetmeid ja tähtaegu hõlmav kava;

müra ja/või vibratsiooni seire kord;

kindlakstehtud müra- ja vibratsioonijuhtumitele reageerimise kord, näiteks kaebuste käsitlemine ja/või parandusmeetmete võtmine;

müra ja/või vibratsiooni vältimise ja vähendamise kord, mille eesmärk on tuvastada müra ja/või vibratsiooni allikad, mõõta/hinnata kokkupuudet müra ja/või vibratsiooniga, iseloomustada eri allikate osatähtsust ning võtta vältimis- ja/või vähendamismeetmed.

PVT 8. Kohaldatavus

Kohaldatavus on piiratud juhtudega, kui eeldatakse müra ja/või vibratsiooni levikut tundlikule alale ja/või see oht on põhjendatud.

PVT 9. Selleks et ära hoida või sellise võimaluse puudumisel vähendada mürateket, seisneb see PVT ühe allpool kirjeldatud meetodi või nende kombinatsiooni kasutamises. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus a. Seadmete ja hoonete sobiv paigutus Suurendatakse vahemaad müraallika ja vastuvõtja vahel, kasutatakse hooneid müratõketena ning muudetakse seadmete ja/või hooneavade asukohta. Olemasolevate käitiste puhul ei pruugi seadmete või hooneavade asukoha muutmine olla ruumipuuduse ja/või liigse kulukuse tõttu võimalik. b. Käitamismeetmed Need hõlmavad vähemalt järgmist: Üldkohaldatav. c. Vähest müra tekitavad seadmed See hõlmab järgmist: otseajamiga mootorid, vähest müra tekitavad kompressorid, pumbad ja ventilaatorid, vähest müra tekitavad transpordiseadmed. d. Müratõrjeseadmed See hõlmab järgmisi meetodeid: Kohaldatavust olemasolevates käitistes võib piirata ruumipuudus. e. Müra leviku tõkestamine Müratõkete (näiteks kaitseseinad, vallid) paigutamine müraallika ja vastuvõtja vahele. Kohaldatav üksnes olemasolevatele käitistele, sest uute käitiste puhul tuleks seda arvesse võtta juba projekteerimisel. Olemasolevate käitiste puhul ei pruugi tõkete lisamine olla ruumipuuduse tõttu võimalik.

seadmete kontroll ja hooldus;

võimaluse korral kinniste ruumide uste ja akende sulgemine või isesulguvate uste kasutamine;

seadmete käitamine kogenud töötajate poolt;

võimaluse korral öösel mürarohke tegevuse vältimine;

müra piiramist käsitlevad nõuded tootmis- ja hooldustööde tegemise ning lähteainete ja materjalide teisaldamise ja käitlemise ajal, näiteks materjali teisaldamiskordade vähendamine, tükkide kõvale pinnale kukkumise kõrguse vähendamine.

mürasummutite kasutamine;

seadmete heliisolatsiooni kasutamine;

mürarohkete seadmete ja protsesside (näiteks tooraine mahalaadimine, sepistamine, kompressorid, ventilaatorid, väljalöömine, viimistlemise) paigutamine kinnisesse ruumi;

heade heliisolatsiooniomadustega ehitusmaterjalide kasutamine (näiteks seintel, katustel, akendel, ustel).

1.1.5. Jäägid

1.1.5.

PVT 10. Selleks et suurendada materjalitõhusust ja vähendada kõrvaldamisele saadetavate jäätmete kogust, seisneb see PVT jääkide haldamise kava koostamises, rakendamises ja regulaarses läbivaatamises.

PVT 10. Kirjeldus

Jääkide haldamise kava on keskkonnajuhtimissüsteemi osa (vt PVT 1) ja hõlmab mitut meedet, mille eesmärk on: Jääkide haldamise kava võib olla integreeritud suurema käitise (näiteks pinnatöötluskäitise) üldisesse jääkide haldamise kavasse.

I.

minimeerida jääkide teket;

II.

optimeerida jääkide korduskasutamist, ringlussevõttu ja/või taaskasutamist ning

III.

tagada jäätmete nõuetekohane kõrvaldamine.

Kohaldatavus

Jääkide haldamise kava üksikasjalikkus ja formaliseerituse määr sõltuvad üldjuhul käitise laadist, suurusest ja keerukusastmest.

1.2. PVT-järeldused valukodade kohta Käesolevas punktis esitatud PVT-järeldusi ei kohaldata kaadmiumi-, titaani- ja väärismetallivalukodade ning kella- ja kunstivalu suhtes.

1.2.

1.2.1. Üldised PVT-järeldused valukodade kohta Käesolevas punktis esitatud PVT-järeldusi kohaldatakse lisaks punktis 1.1 kirjeldatud üldistele PVT-järeldustele.

1.2.1.

1.2.1.1. Ohtlikud ja väga ohtlikud ained

1.2.1.1.

PVT 11. Selleks et vältida või vähendada ohtlike ja väga ohtlike ainete kasutamist vormimisel ja kärnide valmistamisel keemiliselt seotud vormiseguga, seisneb see PVT alternatiivsed ainete kasutamises, mis ei ole ohtlikud või on vähem ohtlikud.

PVT 11. Kirjeldus

Vormimisel ja kärnide valmistamisel kasutatavad ohtlikud ja väga ohtlikud ained asendatakse ohutute ainetega või, kui see ei ole võimalik, vähemohtlike ainetega, nagu näiteks:

alifaatsed orgaanilised sideained (aromaatsete asemel) vormimisel ja kärnide valmistamisel (vt PVT 25, meetodid d, e ja f);

mittearomaatsed lahustid kärnide külmkõvendamisel (vt PVT 25, meetod j);

anorgaanilised sideained vormimisel ja kärnide valmistamisel (vt PVT 25, meetodid d, e ja f);

veepõhised pinded vormimisel ja kärnide valmistamisel (vt PVT 25, meetod l).

1.2.1.2. Heitkoguse seire

1.2.1.2.

1.2.1.2.1. Õhkuheite seire

1.2.1.2.1.

PVT 12. See PVT seisneb suunatud õhkuheite seires vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb see PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse esitatavate andmete samaväärne teaduslik tase. Aine/näitaja Protsess(id)/allikad Valukoja/ahju tüüp Standard(id) Minimaalne seiresagedus Seire seos PVTdega Amiinid Vormimine gaasistuvmudelvalu jaoks ja kärnide valmistamine Kõik EN-standard puudub Üks kord aastas PVT 26 Benseen Vormimine gaasistuvmudelvalu jaoks ja kärnide valmistamine Kõik EN-standard puudub PVT 26 Valamine, jahutamine ja väljalöömine gaasistuvmudelvalu korral, sealhulgas gaasistuvmudeliga liivvormvalu korral PVT 27 B[a]P Metalli sulatamine Malm EN-standard puudub Üks kord aastas - Süsinikmonooksiid (CO) Termotöötlemine Kõik EN 15058 Üks kord aastas PVT 24 Metalli sulatamine Malm: CBCd, HBCd ja karusellahjud PVT 38 Värvilised metallid PVT 43 Tolm Termotöötlemine Kõik EN 13284-1, Üks kord aastas PVT 24 Metalli sulatamine Üks kord aastas PVT 38 PVT 40 PVT 43 Modifitseerimine Malm Üks kord aastas PVT 39 Rafineerimine Teras PVT 41 Vormimine gaasistuvmudelvalu jaoks ja kärnide valmistamine Kõik PVT 26 Valamine, jahutamine ja väljalöömine gaasistuvmudelvalu korral, sealhulgas gaasistuvmudeliga liivvormvalu korral Kõik PVT 27 Viimistlemine Kõik PVT 30 Gaasistuvmudelvalu Malm ja värvilised metallid PVT 28 Püsivormvalu Kõik PVT 29 Vormisegu korduskasutamine Kõik PVT 31 Formaldehüüd Vormimine gaasistuvmudelvalu jaoks ja kärnide valmistamine Kõik EN-standard on väljatöötamisel Üks kord aastas PVT 26 Valamine, jahutamine ja väljalöömine gaasistuvmudelvalu korral, sealhulgas gaasistuvmudeliga liivvormvalu korral Üks kord aastas PVT 27 Gaasilised kloriidid Metalli sulatamine Malm: CBCd, HBCd ja karusellahjud EN 1911 Üks kord aastas PVT 38 Alumiinium PVT 43 Gaasilised fluoriidid Metalli sulatamine Malm: CBCd, HBCd ja karusellahjud EN-standard on väljatöötamisel PVT 38 Alumiinium PVT 43 Metallid Kaadmium ja selle ühendid Valamine, jahutamine ja väljalöömine gaasistuvmudelvalu korral, sealhulgas gaasistuvmudeliga liivvormvalu korral Kõik EN 14385 Üks kord aastas - Metalli sulatamine Kõik Üks kord aastas - Viimistlemine Kõik Üks kord aastas - Kroom ja selle ühendid Valamine, jahutamine ja väljalöömine gaasistuvmudelvalu korral, sealhulgas gaasistuvmudeliga liivvormvalu korral Kõik Üks kord aastas - Metalli sulatamine Kõik Üks kord aastas - Viimistlemine Kõik Üks kord aastas - Nikkel ja selle ühendid Valamine, jahutamine ja väljalöömine gaasistuvmudelvalu korral, sealhulgas gaasistuvmudeliga liivvormvalu korral Kõik Üks kord aastas - Metalli sulatamine Kõik Üks kord aastas - Viimistlemine Kõik Üks kord aastas - Plii ja selle ühendid Valamine, jahutamine ja väljalöömine gaasistuvmudelvalu korral, sealhulgas gaasistuvmudeliga liivvormvalu korral Kõik Üks kord aastas - Metalli sulatamine Malm: CBC ja HBC Üks kord aastas PVT 38 Värvilised metallid PVT 43 Püsivormvalu Plii Üks kord aastas PVT 29 Viimistlemine Kõik Üks kord aastas - Tsink ja selle ühendid Metalli sulatamine Kõik Üks kord aastas - Lämmastikoksiidid (NOX) Termotöötlemine Kõik EN 14792 Üks kord aastas PVT 24 Vormisegu (v.a külmkõvendamisest) termiline regenereerimine Kõik PVT 31 Külmkõvendamisel saadud vormisegu termiline regenereerimine Metalli sulatamine Malm: CBCd, HBCd ja karusellahjud PVT 38 Värvilised metallid PVT 43 Polüklorodibenso-p-dioksiinid ja polüklorodibensofuraanid Metalli sulatamine Malm: CBCd, HBCd ja karusellahjud EN 1948-1, EN 1948-2, EN 1948-3 PVT 38 Malm: induktsioon PVT 38 Teras ja värvilised metallid PVT 40 PVT 43 Fenool Vormimine gaasistuvmudelvalu jaoks ja kärnide valmistamine Kõik EN-standard puudub Üks kord aastas PVT 26 Valamine, jahutamine ja väljalöömine gaasistuvmudelvalu korral, sealhulgas gaasistuvmudeliga liivvormvalu korral PVT 27 Vääveldioksiid (SO2) Sulfoonhappekatalüsaatoreid sisaldava vormisegu termiline regenereerimine Kõik EN 14791 Üks kord aastas PVT 31 Metalli sulatamine Malm: CBCd, HBCd ja karusellahjud PVT 38 Värvilised metallid, PVT 43 Lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus Vormimine gaasistuvmudelvalu jaoks ja kärnide valmistamine Kõik EN 12619 PVT 26 Gaasistuvmudelvalu PVT 28 Valamine, jahutamine ja väljalöömine gaasistuvmudelvalu korral, sealhulgas gaasistuvmudeliga liivvormvalu korral PVT 27 Vormisegu korduskasutamine PVT 31 Metalli sulatamine Malm PVT 38 Teras ja värvilised metallid - Püsivormvalu Kõik PVT 29

1.2.1.2.2. Vetteheite seire

1.2.1.2.2.

PVT 13. See PVT seisneb vetteheite jälgimises vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb see PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse esitatavate andmete samaväärne teaduslik tase. Aine/näitaja Protsess Standard(id) Minimaalne seiresagedus Seire seos PVTdega Adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX) Vagranka heitgaasi märgpuhastusel tekkinud reovesi. EN ISO 9562 Üks kord iga 3 kuu järel PVT 36 Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Survevalu, heitgaasi puhastamine (näiteks märgpuhastus), viimistlemine, termotöötlus, saastunud äravoolav pinnavesi, otsejahutus, märja vormisegu regenereerimine ja vagrankade räbu granuleerimine. On olemas mitu EN-standardit (näiteks EN 1899-1, EN ISO 5815) Keemiline hapnikutarve (KHT), EN-standard puudub Nafta süsivesinike indeks (HOI) EN ISO 9377-2 Metallid/metalloidid Arseen (As) On olemas mitu EN-standardit (näiteks EN ISO 11885, EN ISO 15586, EN ISO 17294-2) Kaadmium (Cd) Kroom (Cr) Vask (Cu) Raud (Fe) Plii (Pb) Nikkel (Ni) Tsink (Zn) Elavhõbe (Hg) On olemas mitu EN-standardit (näiteks EN ISO 12846, EN ISO 17852) Fenooliindeks EN ISO 14402 Üldlämmastik (Nüld) On olemas mitu EN-standardit (näiteks EN 12260, EN ISO 11905-1) Orgaanilise süsiniku kogusisaldus (TOC), EN 1484 Hõljuvaine kogusisaldus (TSS) EN 872

1.2.1.3. Energiatõhusus

1.2.1.3.

PVT 14. Tabel 1.1 Tabel 1.2 Tabel 1.3 PVT-SKTd malmivalukodade erienergiakulu puhul PVT-SKTd terasevalukodade erienergiakulu puhul PVT-SKTd alumiiniumivalukodade erienergiakulu puhul

Energiatõhususe suurendamiseks seisneb see PVT kõikide allpool kirjeldatud meetodite a–f ja meetodite g–n asjakohase kombinatsiooni koos kasutamises. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus Projekteerimine ja käitamine a. Energiatõhusa ahjutüübi valimine Vt punkt 1.4.1. Kohaldatav üksnes uute ja/või põhjalikult ajakohastatavate käitiste puhul. b. Ahjude soojusliku kasuteguri maksimeerimise meetodid Vt punkt 1.4.1. Üldkohaldatav. c. Ahju automatiseerimine ja juhtimine Vt punkt 1.4.1. Üldkohaldatav. d.. Puhta metallijäägi kasutamine Vt punkt 1.4.1. Üldkohaldatav. e. Valutoogi parandamine ja jääkide tekke vähendamine Vt punkt 1.4.1. Üldkohaldatav. f. Energiakadude vähendamine või valukoppade eelkuumutuse parandamine See hõlmab kõiki järgmisi elemente: Suurte valukoppade (näiteks > 2 t) ja stopperkoppade puhul võib rakendatavus olla piiratud konstruktsiooniliste piirangute tõttu. g. Hapnik-kütuspõletamine Vt punkt 1.4.1. Olemasolevate käitiste puhul võivad kohaldatavust piirata ahju konstruktsioon ja vajadus minimaalse heitgaasivoo järele. h. Kesksagedusega toite kasutamine induktsioonahjudes Võrgusagedusega (50 Hz) ahjude asemel kesksagedusega (250 Hz) induktsioonahjude kasutamine. Üldkohaldatav. i. Suruõhusüsteemi optimeerimine See hõlmab kõiki järgmisi meetmeid: Üldkohaldatav. j. Kärnide mikrolainekuivatus veepõhiste pinnete jaoks Mikrolainekuivatusahjude (näiteks sagedusega 2450 Hz) kasutamine veepõhiste pinnetega kaetud kärnide kuivatamiseks (vt PVT 21, meetod e), mis tagab kogu kärni pinna kiire ja ühtlane kuivamise. Ei pruugi olla kohaldatav pidevvaluprotsessides või suurte valandite tootmisel või kui kärnid on valmistatud regenereeritud vormisegust, mis sisaldab süsinikujälgi. Soojuse taaskasutamise meetodid k. Metallijääkide eelkuumutamine tagastatud soojusega Metallijääkide eelkuumutatakse kuumadest suitsugaasist tagastatud soojusega, mis ümbersuunamise järel puutub kokku ahju täitematerjaliga. Kohaldatav ainult värviliste metallide valukodade kaevusahjude ja terasevalukodade elektrikaarahjude suhtes. l. Ahjudes tekkinud heitgaasi soojustagastus Kuuma heitgaasi heitsoojus tagastatakse (näiteks soojusvahetite abil) ja korduskasutatakse kohapeal või väljaspool käitist (näiteks kuuma õli või kuuma vee või küttekontuuri jaoks, auru tekitamise või põlemisõhu eelkuumutamise jaoks (vt meetod m). See võib hõlmata järgmist. Kohaldatavust võib piirata asjakohase soojusnõudluse puudumine. m. Põletusõhu eelkuumutamine Vt punkt 1.4.1. Üldkohaldatav. n. Heitsoojuse kasutamine induktsioonahjudes Induktsioonahju jahutussüsteemi heitsoojus tagastatakse soojusvahetite abil tooraine (näiteks metallijääkide) kuivatamiseks, ruumide kütmiseks või vee soojendamiseks. Üldkohaldatav. Täiendavaid sektoripõhiseid meetodeid energiatõhususe suurendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste punktides 1.2.2.1 ja 1.2.4.1. Protsess, ahju tüüp Ühik PVT-SKT (aasta keskmine) Sulatamine ja seisutamine – külmpuhumisega vagranka kWh vedela metalli tonni kohta 900–1750 Sulatamine ja seisutamine – kuumpuhumisega vagranka 900–1500 Sulatamine ja seisutamine – induktsioonahi 600–1200 Sulatamine ja seisutamine – karusellahi 800–950 Valukopa eelkuumutamine 50–150 Protsess, ahju tüüp Ühik PVT-SKT (aasta keskmine) Sulatamine – (elektrikaarahi/induktsioonahi) kWh vedela metalli tonni kohta 600–1200 Valukopa eelkuumutamine 100–300 Protsess Ühik PVT-SKT (aasta keskmine) Sulatamine ja seisutamine kWh vedela metalli tonni kohta 600–2000 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 6.

puhaste eelkuumutatud valukoppade kasutamine;

valukoppade kaante suletuna hoidmine kuumuse säilitamiseks;

energiatõhusate meetodite kasutamine valukoppade eelkuumutamiseks (näiteks leegita mikropoorsed põletid või hapnik-kütuspõletid);

soojust säilitavate katetega varustatud suurte (nii suurte kui praktiliselt võimalik) valukoppade kasutamine;

sulametalli ühest valukopast teise teisaldamise minimeerimine;

sulametalli teisaldamine võimalikult kiiresti.

süsteemi asjakohane hooldamine lekete vähendamiseks;

tööparameetrite (näiteks vooluhulga, temperatuuri ja rõhu) tõhus jälgimine;

rõhukadude minimeerimine;

koormuse tõhus reguleerimine;

siseneva õhu temperatuuri alandamine;

tõhusa kompressorijuhtimissüsteemi kasutamine.

Vagranka kuumade heitgaasi heitsoojust kasutatakse näiteks auru tootmiseks, õli või vee soojendamiseks.

Ahju jahutussüsteemi heitsoojust kasutatakse näiteks tooraine kuivatamiseks, ruumide kütmiseks, vee soojendamiseks.

Alumiiniumivalukodade leekahjude heitsoojust kasutatakse näiteks ruumide ja/või valupuhastusrajatise vee soojendamiseks.

Madalpotentsiaalne soojus muundatakse orgaanilises Rankine’i ringprotsessis suure molekulmassiga vedelike abil elektriks.

1.2.1.4. Materjalitõhusus

1.2.1.4.

1.2.1.4.1. Jääkide, pakendite ja kasutamata protsessikemikaalide ladustamine ja käitlemine

1.2.1.4.1.

PVT 15. Selleks et vältida või vähendada jääkide, pakendite ja kasutamata protsessikemikaalide ladustamise ja käitlemisega seotud keskkonnariske ning hõlbustada nende korduskasutamist ja/või ringlussevõttu, seisneb see PVT kõigi allpool kirjeldatud meetodite kasutamises. Meetod Kirjeldus a. Eri liiki jääkide asjakohane ladustamine See hõlmab järgmist. b. Tootmises tekkinud metallijääkide korduskasutamine Tootmises tekkinud metallijääkide korduskasutamine vahetult või pärast töötlemist. Tootmises tekkinud metallijääkide korduskasutamise määr oleneb lisandite sisaldusest. c. Pakendite korduskasutamine/ringlussevõtt Protsessikemikaalide pakend valitakse nii, et hõlbustada selle täielikku tühjendamist (näiteks võttes arvesse pakendi ava suurust või pakendimaterjali laadi). Pärast tühjendamist võetakse pakend korduskasutusele, tagastatakse tarnijale või saadetakse materjali ringlussevõttu. Eelistatavalt ladustatakse protsessikemikaale suurtes mahutites. d. Kasutamata protsessikemikaalide tagastamine Kasutamata protsessikemikaalid (st need, mis jäävad originaalpakendisse) tagastatakse tarnijatele.

Kangasfiltrite tolmu hoidmine läbilaskmatutel pindadel, kinnistes kohtades ja suletud mahutites/kottides.

Muude jääkide (näiteks räbu, dross, kasutatud tulekindlad ahjuvoodrid) ladustamine kaetud kohtades läbilaskmatutel pindadel üksteisest eraldi ja kaitstuna äravoolava pinnavee eest.

1.2.1.4.2. Käitamise materjalitõhusus valamisel

1.2.1.4.2.

PVT 16. Tabel 1.4 Käitamise materjalitõhususe soovituslikud tasemed

Selleks et suurendada materjalitõhusust valamisel, seisneb see PVT allpool kirjeldatud meetodi a kasutamises või meetodi a kasutamises koos meetodiga b või c või mõlemaga. Meetod Kirjeldus a. Valutoogi parandamine ja jääkide tekke vähendamine Vt punkt 1.4.2. b. Arvutil matkemodelleerimise kasutamine valuks, ümbervalamiseks ja tahkestumiseks Valu-, ümbervalamis- ja tahkestumisprotsessi optimeerimiseks kasutatakse arvutil matkemodelleerimise süsteemi, et minimeerida defektsete valandite arvu ja suurendada valukoja tootlikkust. c. Kergete valandite tootmine skeemi optimeerimise abil Skeemi optimeerimine (st valamise matkemodelleerimine algoritmide ja arvutiprogrammide abil), et vähendada toote massi nii, et toote toimivusnõuded jäävad täidetuks. Valukoja tüüp Ühik Soovituslikud tasemed (aasta keskmine) Malmivalukojad % 50–97, Terasevalukojad 50–100, Värviliste metallide valukojad (kõik liigid, v.a survevalu) – Pb 50–97,5 Värviliste metallide valukojad (kõik liigid, v.a survevalu) – muud metallid kui Pb 50–98 Värviliste metallide valukojad (survevalu) 60–97 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 6.

1.2.1.4.3. Materjalikulu vähendamine

1.2.1.4.3.

PVT 17. Selleks et vähendada materjalide (näiteks kemikaalide, sideainete) kulu, seisneb see PVT allpool kirjeldatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamises. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus Alumiiniumi survevalu meetodid a. Vormimäärde ja vee eraldi pihustamine Vt punkt 1.4.2. Üldkohaldatav. b. Vormimäärde ja vee kulu minimeerimine Vormimäärde ja vee kulu minimeerimise meetmed hõlmavad järgmist: Üldkohaldatav. Keemiliselt seotud vormisegu kasutamise ja kärnide valmistamise meetodid c. Sideaine ja vaikude kulu optimeerimine Vt punkt 1.4.2. Üldkohaldatav. d. Vormisegu ja kärnisegu kadude minimeerimine Eri tooteliikide tootmisparameetreid säilitatakse elektroonilises andmebaasis, mis võimaldab lihtsat üleminekut uutele toodetele, nii et aja- ja materjalikadu on minimaalne. Üldkohaldatav. e. Parima tava kasutamine külmkõvenemise protsessides Vt punkt 1.4.2. Üldkohaldatav. f. Amiinide regenereerimine happelisest puhastusveest Kui külmkõvendamise heitgaasi puhastamiseks kasutatakse happega (näiteks väävelhappega) pesemist, tekib amiinsulfaat. Amiinid regenereeritakse amiinsulfaadi töötlemisel naatriumhüdroksiidiga. Seda võidakse teha kohapeal või väljaspool käitist. Kohaldatavust võivad piirata ohutuskaalutlused (plahvatusoht). g. Gaasi toimel külmkõvendamise parima tava kasutamine Vt punkt 1.4.2. Üldkohaldatav. h. Alternatiivsete vormimis- ja kärnivalmistusprotsesside kasutamine Alternatiivsed vormimis- ja kärnivalmistusprotsessid, milles sideaineid ei kasutata või kasutatakse vähem, on järgmised: Gaasistuvmudelvalu kohaldatavust olemasolevates käitistes võivad piirata vajalikud taristumuudatused. Vaakumvormimise kohaldatavus võib olla piiratud suurte vormimiskastide (näiteks üle 1,5 m × 1,5 m) puhul.

automaatse pihustussüsteemi kasutamine;

vormimäärde lahjendusteguri optimeerimine;

vormisisese jahutuse kasutamine;

vormimäärde kandmine suletud vormi sisse;

vormimäärde kulu mõõtmine;

survevaluvormi pinnatemperatuuri mõõtmine kuumade kohtade tuvastamiseks sisemuses.

gaasistuvmudelvalu;

vaakumvormimine.

1.2.1.4.4. Vormisegu korduskasutamine

1.2.1.4.4.

PVT 18. Tabel 1.5 PVT-SKTd vormisegu korduskasutamise puhul

Selleks et vähendada uue vormiliiva tarbimist ja korduskasutamisest tulnud kasutatud vormisegu teket gaasistuvmudelvalu käigus, seisneb see PVT ühe allpool kirjeldatud meetodi või nende meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamises. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus a. Märgvormisegu optimeeritud taastamine Märgvormisegu korduskasutamise ja toorainekulu optimeerimiseks toimub märgvormisegu taastamine arvutisüsteemi juhtimisel, võttes arvesse näiteks jahutamist (aurustus- või keevkihis), sideainete ja lisandite lisamist, niisutamist, segamist, kvaliteedikontrolli. Üldkohaldatav. b. Märgvormisegu taastamine väheste jäätmetega Alumiiniumivalukodades kasutatakse märgvormisegu taastamisel skannerit, mis heleduse või värvi järgi tuvastab märgvormisegus olevad võõrkehad. Need võõrkehad eemaldatakse märgvormisegust suruõhulöögiga. Üldkohaldatav. c. Saviga seotud vormisegu valmistamine vaakumsegamise ja -jahutamisega Vt PVT 25, meetod b. Üldkohaldatav. d. Külmkõveneva vormisegu mehaaniline regenereerimine Külmkõveneva vormisegu regenereerimiseks kasutatakse mehaanilisi meetodeid (näiteks tükkide purustamine, liivafraktsioonide eraldamine) purustite ja peenestusseadmete abil. Ei pruugi olla kohaldatav silikaadiga seotud vormisegu puhul. e. Saviga või keemiliselt seotud vormisegu mehaaniline külmregenereerimine abrasiivketta abil Kasutatud vormiliiva teradelt savikihtide ja keemiliste sideainete eemaldamine pöörleva abrasiivkettaga. Üldkohaldatav. f. Vormisegu mehaaniline külmregenereerimine löögitrumlis Pöörleva sisevõlliga väikeste labadega löögitrumli kasutamine liivaterade abrasiivpuhastuseks. Bentoniidi ja keemiliselt seotud vormisegu korral tehakse esialgne magnetiline eraldamine märgvormisegust magnetiliste omadustega osade eemaldamiseks. Üldkohaldatav. g. Vormisegu külmregenereerimine pneumaatilise süsteemi abil Sideainete eemaldamine liivateradest hõõrdkulutamise ja löökidega. Kineetiline energia saadakse suruõhuvoost. Üldkohaldatav. h. Vormisegu termiline regenereerimine Keemiliselt seotud ja segavormisegus olevad sideained ja saasteained põletatakse kuumutamisega. Seda kombineeritakse esialgse mehaanilise eeltöötlusega, et viia vormiliiv õigesse terasuurusse ja eemaldada mis tahes metallilised saasteained. Segavormisegu puhul peaks keemiliselt seotud vormiliiva osakaal olema piisavalt suur. Ei pruugi olla kohaldatav kasutatud vormisegu puhul, mis sisaldab anorgaaniliste sideainete jääke. i. Kombineeritud regenereerimine (mehaaniline-termiline-mehaaniline) orgaanilist ainet ja bentoniiti sisaldava segavormisegu puhul Pärast eeltöötlust (sõelumine, magnetiline eraldamine) ja kuivatamist puhastatakse vormisegu mehaaniliselt või pneumaatiliselt, et eemaldada osa sideainest. Termilises etapis põletatakse orgaanilised koostisosad, anorgaanilised koostisosad muutuvad tolmuks või põlevad terade külge. Mehaanilise lõpptöötluse käigus eemaldatakse need terakihid mehaaniliselt või pneumaatiliselt ja kõrvaldatakse tolmuna. Ei pruugi olla kohaldatav happelisi sideaineid sisaldavate kärnisegude puhul (sest see võib muuta bentoniidi omadusi) või vesiklaasi puhul (sest see võib muuta märgvormisegu omadusi). j. Vormisegu ja alumiiniumvalandite kombineeritud regenereerimine ja termotöötlemine Pärast valamist ja tahkestumist pannakse valuvormid/valuseadmed ahju. Kui seadmete temperatuur on > 420 °C, põlevad sideained ära, kärnid ja vormid lagunevad ning valandid läbivad termotöötluse. Vormiliiv langeb ahju põhja ja läbib lõpliku puhastuse kuumutatud keevkihis. Pärast jahtumist korduskasutatakse vormiliiv kärnisegu seguris ilma täiendava töötlemiseta. Üldkohaldatav. k. Märgvormisegu ning silikaatidega või CO2-ga seotud vormisegu märgregenereerimine Vormisegu segatakse veega ja saadakse šlamm. Teradega seotud sideainejäägid eemaldatakse liivaterade omavahelise intensiivse hõõrdumise käigus. Sideained jäävad pesuvette. Pestud vormiliiv kuivatatakse, sõelutakse ja lõpuks jahutatakse. Üldkohaldatav. l. Naatriumsilikaatvormisegu (vesiklaasi) regenereerimine pneumaatilise süsteemi abil Enne pneumosüsteemi kasutamist kuumutatakse vormisegu, et silikaadikiht muutuks hapraks (vt meetod g). Regenereeritud vormisegu jahutatakse enne korduskasutamist. Üldkohaldatav. m. Kärnisegu sisemine korduskasutamine (külmkõvendamisel või furaanhappega sideaine kasutamisel) Purunenud või defektsetest kärnidest pärit vormisegu ja kärnimasinate vormisegu ülejääk juhitakse pärast spetsiaalses seadmes kõvenemist purustamisseadmesse. Uute kärnide tootmiseks segatakse sel viisil saadud vormiliiv värske vormiliivaga. Üldkohaldatav. n. Märgvormisegu regenereerimisel tekkinud tolmu korduskasutamine valuvormide valmistamiseks Tolmu kogutakse väljalöömisseadme väljatõmbefiltrist ning kuiva märgvormisegu annustamis- ja käitlemisjaamadest. Kogutud tolmu (mis sisaldab aktiivseid sideaineid) saab ringlusse võtta märgvormisegu regenereerimisel. Üldkohaldatav. Valukoja tüüp Ühik PVT-SKT (aasta keskmine) Malmivalukojad % > 90 Terasevalukojad > 80 Värviliste metallide valukojad > 90 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 6.

1.2.1.4.5. Tekkivate jääkide ja kõrvaldamisele saadetavate jäätmete vähendamine

1.2.1.4.5.

PVT 19. Selleks et vähendada metalli sulatamisel tekkivate jääkide ja kõrvaldamisele saadetavate jäätmete kogust, seisneb see PVT kõigi allpool kirjeldatud meetodite kasutamises. Meetod Kirjeldus Meetodid kõigi ahjutüüpide jaoks a. Räbu tekke minimeerimine Räbu teket saab minimeerida protsessisiseste meetmetega, nagu: b. Räbu/drossi/filtritolmu või kasutatud tulekindla voodrimaterjali mehaaniline eeltöötlus ringlussevõtu hõlbustamiseks Vt punkt 1.4.2. Seda võidakse teha ka väljaspool käitist. Meetodid vagrankade jaoks c. Räbu happesuse/aluselisuse reguleerimine Vt punkt 1.4.2. d. Peenkoksi kogumine ja ringlussevõtt Koksi käitlemisel, teisaldamisel ja laadimisel tekkiv peenkoks kogutakse kokku (näiteks konveierilintide ja/või laadimispunktide all olevate kogumissüsteemidega) ja võetakse protsessis ringlusse (viiakse vagrankasse või kasutatakse tagasitsementiitimiseks). e. Filtritolmu ringlussevõtt vagrankades tsinki sisaldavate jääkide abil Vagrankade filtritolm juhitakse osaliselt sinna tagasi, et suurendada tsingisisaldust tolmus tasemeni, mis võimaldab tsingi taaskasutamist (> 18 %). Meetodid elektrikaarahjude jaoks f. Filtritolmu ringlussevõtt elektrikaarahjus Tolmus oleva metalli taaskasutamiseks võetakse kogutud kuiv filtritolm tavaliselt pärast eeltöötlemist (näiteks granuleerimist või brikettimist) ahjus ringlusse. Anorgaaniline sisu jääb räbusse.

puhta metallijäägi kasutamine;

metalli madalama temperatuuri kasutamine (nii lähedal kui võimalik teoreetilisele sulamispunktile);

kõrgete temperatuuritippude vältimine;

sulametalli pikaajalise seisutamise vältimine sulatusahjus või eraldi seisutusahju kasutamine;

räbustite piisav kasutamine;

ahju jaoks sobiva tulekindla voodri valimine;

ahju seinte vesijahutus, et vältida tulekindla voodri kulumist;

räbu eemaldamine vedelast alumiiniumist.

PVT 20. Selleks et vähendada kõrvaldamisele saadetavate jäätmete kogust, seisneb see PVT kasutatud vormiliiva, liiva alamõõdulise fraktsiooni, räbu, tulekindlate voodrite ja kogutud filtritolmu (näiteks kangasfiltritest) väljaspool käitist ringlussevõtu ja/või muul viisil taaskasutamise eelistamises nende kõrvaldamisele.

PVT 20. Kirjeldus

Kasutatud vormiliiva, liiva alamõõdulise fraktsiooni, räbu, tulekindlate voodrite ja filtritolmu kõrvaldamisele tuleb eelistada ringlussevõttu ja/või muul viisil taaskasutamist. Kasutatud vormiliiva, liiva alamõõdulist fraktsiooni, räbu ja tulekindlaid voodreid saab kasutada järgmiselt: Filtritolmu saab väljaspool käitist ringlusse võtta näiteks metallurgias, liivatootmises ja ehitussektoris.

võtta ringlusse näiteks tee-ehituse või ehitusmaterjalide (näiteks tsemendi, telliste, plaatide) jaoks;

taaskasutada näiteks kaevanduskäikude täitmiseks või prügilate ehitamisel (näiteks prügilateede ja alaliste katete jaoks).

Kohaldatavus Tabel 1.6 PVT-SKTd kõrvaldamisele saadetavate jäätmete puhul

Ringlussevõttu ja/või muud taaskasutamist võivad piirata jääkide füüsikalis-keemilised omadused (näiteks orgaanilise aine või metalli sisaldus ja terasuurus). See ei pruugi olla kohaldatav, kui puudub asjakohane kolmanda isiku nõudlus ringlussevõtu ja/või taaskasutamise järele. Jäätmeliik Ühik PVT-SKT (aasta keskmine) Värviliste metallide valukojad Malmivalukojad Terasevalukojad Räbu kg vedela metalli tonni kohta 0–50 0–50 (2) 0–50 Dross 0–30 0–30 0–30 Filtritolm 0–5 0–60 0–10 Kasutatud tulekindlad ahjuvoodrid 0–5 0–20 0–20 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 6.

1.2.1.5. Hajus õhkuheide

1.2.1.5.

PVT 21. Hajusa õhkuheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks seisneb see PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodite kasutamises. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus a. Sõidukite veovahendite (konteinerite) ja kaubaruumi katmine Sõidukite ja veovahendid (konteinerid) ja kaubaruumid on kaetud (näiteks presendiga). Üldkohaldatav. b. Teede ja transpordivahendite rataste puhastamine Teid ja transpordivahendite rattaid puhastatakse regulaarselt, näiteks liikuvate vaakumsüsteemide ja veebasseinide abil. Üldkohaldatav. c. Suletud konveierite kasutamine Materjale teisaldatakse konveiersüsteemide (näiteks suletud konveierite või pneumaatiliste konveierite) abil. Materjali pudenemine on viidud miinimumini. Üldkohaldatav. d. Vormimis- ja valamisalade vaakumpuhastus Vormisegu kasutavate valukodade vormimis- ja valamisalasid puhastatakse regulaarselt vaakumpuhastusega. Ei pruugi olla kohaldatav aladel, kus vormisegul on tehniline või ohutusega seotud funktsioon. e. Alkoholipõhiste pinnete asendamine veepõhiste pinnetega Vt punkt 1.4.3. Suurte või keerukate valuvormide puhul võib kohaldatavus olla piiratud kuivatusõhu ringlusprobleemide tõttu. Ei kohaldata vesiklaasiga seotud vormisegu, magneesiumivalu, vaakumvormimise või MgO-pindega mangaanterasest valandite tootmise puhul. f. Karastusvannidest tuleva heite kontroll See hõlmab järgmist. Üldkohaldatav. g. Teisaldustoimingutest tuleva heite kontroll metalli sulatamisel See hõlmab järgmist. Üldkohaldatav. Täiendavaid protsessispetsiifilisi meetodeid hajusheite vältimiseks või vähendamiseks on kirjeldatud jaotistes PVT 24, PVT 26, PVT 27, PVT 28, PVT 29, PVT 30, PVT 31, PVT 38, PVT 39, PVT 40, PVT 41 ja PVT 43.

Karastusvannidest tuleva heite minimeerimine veepõhiste polümeerilahuste (näiteks polüvinüülpürrolidooni või polüalküüleenglükooli lahuste) abil.

Karastusvannides (eriti õlikarastusvannides) tekkiva heite kogumine heiteallikale võimalikult lähedal, kasutades võlvi kaudu äratõmmet, tõmbekubusid või servaväljatõmmet. Väljatõmmatud heitgaasi võib puhastada näiteks elektrifiltri abil (vt punkt 1.4.3).

Leige vee kasutamine karastamiseks.

Teisaldustoimingutel (näiteks ahju täitmine või sulatise väljalaskmine) tekkiva hajusheite (näiteks tolmu või auru) väljatõmme heiteallikale võimalikult lähedal, näiteks kubude kaudu. Väljatõmmatud heitgaas puhastatakse näiteks kangasfiltri või märgpuhastusega.

Vedela metalli teisaldamisest tuleva hajusheite minimeerimine näiteks rennide katmisega.

1.2.1.6. Suunatud õhkuheide

1.2.1.6.

PVT 22. Materjalide taaskasutamise hõlbustamiseks, suunatud õhkuheite vähendamiseks ning energiatõhususe suurendamiseks peab PVT ühendama sarnaste omadustega heitgaasivood ja vähendama seeläbi heitepunktide arvu.

PVT 22. Kirjeldus

Samalaadsete omadustega heitgaasi kombineeritud puhastamine tagab tulemuslikuma ja tõhusama puhastamise kui üksikute heitgaasivoogude eraldi puhastamine. Heitgaaside kombineerimisel võetakse arvesse käitise ohutust (näiteks alumisele/ülemisele plahvatuspiirile lähedase kontsentratsiooni vältimine) ning tehnilisi (näiteks üksikute heitgaasivoogude kokkusobivus, asjaomaste ainete kontsentratsioon), keskkondlikke (näiteks materjalide taaskasutamise maksimeerimist või saasteainete heitkoguse vähendamine) ja majanduslikke tegureid (näiteks eri tootmisüksuste vahekaugus). Tähelepanu on pööratud sellele, et heitgaasi kombineerimine ei põhjustaks heite lahjendamist.

1.2.1.7. Termilistes protsessides tekkiv õhkuheide

1.2.1.7.

PVT 23. Selleks et vältida või vähendada metalli sulatamisel tekkivat õhkuheidet, seisneb see PVT kas mittefossiilsetest energiaallikatest toodetud elektri kasutamises koos allpool kirjeldatud meetoditega a–e või meetodite a–e ja meetodite f–i asjakohase kombinatsiooni kasutamises. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus Üldised meetodid a. Sobiva ahjutüübi valimine ja ahjude soojusliku kasuteguri maksimeerimine Vt punkt 4.4.1. Sobiva ahjutüübi valik on kohaldatav ainult uute käitiste ja suurte ajakohastamiste puhul. b. Puhta metallijäägi kasutamine Vt punkt 1.4.1. Üldkohaldatav. Esmased kontrollimeetmed PCDD/Fide heite minimeerimiseks c. Heitgaasi viibeaja maksimeerimine ja temperatuuri optimeerimine vagrankade järelpõletuskambris Vagrankades optimeeritakse järelpõletuskambri temperatuur (T > 850 °C), mida jälgitakse pidevalt, ning maksimeeritakse heitgaasi viibeaeg (> 2 s). Üldkohaldatav. d. Heitgaasi kiire jahutamine Heitgaas jahutatakse enne tolmukoguse vähendamist kiiresti temperatuurilt üle 400 °C temperatuurile alla 250 °C, et ei tekiks uuesti PCDD/F-e. See saavutatakse katla asjakohase konstruktsiooni ja/või kiirjahutussüsteemi kasutamisega. e. Soojusvahetitesse tolmu kogunemise minimeerimine Minimeeritakse tolmu kogunemist heitgaasi jahtumisteekonnal eriti soojusvahetites, näiteks vertikaaltorude kasutamisega soojusvahetis, soojusvaheti torude sisemuse tõhusa puhastamisega ja kõrgtemperatuurilise tolmuärastusega. NOX ja SO2 heite vähendamise meetodid f. Vähese NOX tekitamise potentsiaaliga kütuse või kütuste kombinatsiooni kasutamine Vähese NOX tekitamise potentsiaaliga kütuste hulka kuuluvad maagaas ja veeldatud naftagaas. Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika. g. Väikese väävlisisaldusega kütuse või kütuste kombinatsiooni kasutamine Väikese väävlisisaldusega kütuste hulka kuuluvad maagaas ja veeldatud naftagaas. Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika. h. Vähese NOX heitega põletid Vt punkt 1.4.3. Olemasolevate käitiste puhul võivad kohaldatavust piirata ahju konstruktsioonist ja/või käitamisest tulenevad piirangud. i. Hapnik-kütuspõletamine Vt punkt 1.4.3. Olemasolevate käitiste puhul võivad kohaldatavust piirata ahju konstruktsioon ja vajadus minimaalse heitgaasivoo järele. PVT-SHTd metalli sulatamise puhul on esitatud:

tabelis 1.18 malmivalukodade jaoks;

tabelis 1.20 terasevalukodade jaoks;

tabelis 1.22 värviliste metallide valukodade jaoks.

PVT 24. Tabel 1.7 PVT-SHTd NOX suunatud õhkuheite korral ja termotöötlemisel tekkiva CO suunatud õhkuheite soovituslik tase

Selleks et vältida või vähendada termotöötlemisel tekkivat õhkuheidet, seisneb see PVT mittefossiilsetest energiaallikatest toodetud elektri kasutamises koos meetoditega a ja d või kõikide allpool kirjeldatud meetodite kasutamises. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus Üldised meetodid a. Sobiva ahjutüübi valimine ja ahjude soojusliku kasuteguri maksimeerimine Vt punkt 1.4.3. Kohaldatav üksnes uute ja olulisel määral ajakohastatavate käitiste puhul. NOX heite vähendamise meetodid b. Vähese NOX tekitamise potentsiaaliga kütuse või kütuste kombinatsiooni kasutamine Vähese NOX tekitamise potentsiaaliga kütuste hulka kuuluvad maagaas ja veeldatud naftagaas. Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika. c. Vähese NOX heitega põletid Vt punkt 1.4.3. Olemasolevate käitiste puhul võivad kohaldatavust piirata ahju konstruktsioonist ja/või käitamisest tulenevad piirangud. Heite kogumine d. Heitgaasi väljatõmme heiteallikale võimalikult lähedal Termotöötlusahjude (näiteks lõõmutus-, vanandus-, normaliseerimis- ja isotermkarastusahjude) heitgaas tõmmatakse välja kubude või kaane kaudu. Kogutud heitgaasi võib puhastada näiteks kangasfiltrite abil. Üldkohaldatav. Aine/näitaja Ühik PVT-SHT (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Soovituslik heitetase (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Tolm mg/Nm3 1–5 Soovituslikku taset ei ole kehtestatud NOX 20–120, Soovituslikku taset ei ole kehtestatud CO PVT-SHTd ei ole kehtestatud 10–100 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 12.

1.2.1.8. Õhkuheide, mis tekib vormimisel ja kärnide valmistamisel gaasistuvmudelvalu jaoks

1.2.1.8.

PVT 25. Selleks et vältida või vähendada õhkuheidet, mis tekib vormimisel ja kärnide valmistamisel gaasistuvmudelvalu jaoks, seisneb see PVT järgmises:

saviga seotud vormiseguga vormimisel kasutatakse allpool kirjeldatud meetodite a–c asjakohast kombinatsiooni;

keemiliselt seotud vormiseguga vormimisel ja kärnide valmistamisel kasutatakse allpool kirjeldatud meetodit d, e või f ning meetodite g–k asjakohast kombinatsiooni;

vormidele ja kärnidele kantavate pinnete valimiseks kasutatakse allpool kirjeldatud meetodit l. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus Saviga seotud vormiseguga (märgvormisegu) vormimise meetodid a. Märgvormiseguga vormimise parima tava kasutamine See hõlmab järgmisi meetodeid: Üldkohaldatav. b. Saviga seotud vormisegu valmistamine vaakumsegamise ja -jahutamisega Segamine ja jahutamine ühendatakse üheks protsessietapiks, käitades liivasegurit madalama rõhu all, mille tulemuseks on jahutamine vee kontrollitud aurustumisega. Üldkohaldatav. c. Kivisöetolmu asendamine Kivisöetolmu asendamine selliste lisanditega nagu grafiit, koksijahu ja tseoliidid, mille tulemusel tekib valamisel märkimisväärselt vähem hajusheidet. Kohaldatavust võivad piirata käitamispiirangud (näiteks vähem tõhus väljalöömine või valudefektide esinemine). Keemiliselt seotud vormiseguga vormimisel ja kärnide valmistamisel tekkiva heite vältimise meetodid d. Vähese heitega külmkõveneva sideainesüsteemi valimine Valitakse külmkõvenev sideainesüsteem, millest tekib vähe formaldehüüdi, fenooli, furfurüülalkoholi, isotsüanaatide jne heidet. See hõlmab järgmiste ühendite kasutamist: Kohaldatavus võib olla piiratud toote spetsifikatsioonide tõttu. e. Vähese heitega gaasi toimel külmkõveneva sideainesüsteemi valimine Valitakse gaasi toimel külmkõvenev sideainesüsteem, millest tekib vähe amiinide, benseeni, formaldehüüdi, fenooli, isotsüanaatide jne heidet. See hõlmab järgmiste ühendite kasutamist: Kohaldatavus võib olla piiratud toote spetsifikatsioonide tõttu. f. Vähese heitega kuumkõveneva sideainesüsteemi valimine Valitakse kuumkõvenev sideainesüsteem, millest tekib vähe formaldehüüdi, fenooli, furfurüülalkoholi, benseeni, isotsüanaatide jne heidet. See hõlmab järgmiste ühendite kasutamist: Kohaldatavus võib olla piiratud toote spetsifikatsioonide tõttu. Keemiliselt seotud vormiseguga vormimise ja kärnide valmistamise üldised meetodid g. Sideaine ja vaikude kulu optimeerimine Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. h. Parima tava kasutamine külmkõvenemise protsessides Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. i. Gaasi toimel külmkõvendamise parima tava kasutamine Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. j. Mittearomaatsete lahustite kasutamine kärnide tootmiseks külmkõvendamisega Lenduvate orgaaniliste ühendite (näiteks benseen, tolueen) heite vähendamiseks kasutatakse mittearomaatseid lahusteid, mis põhinevad kas valgul või loomsel rasval (näiteks taimeõli rasvhapete metüülestrid) või silikaatestritel. Üldkohaldatav. k. Kuumkõvendamise parima tava kasutamine Iga protsessi optimeerimiseks võib kasutada mitut kuumkõvendamisprotsessi, sealhulgas järgmisi. Kuumkõvendamine: Soekõvendamine: Koorikvalu (Croningi protsess): Kõvenemise ja/või segupuhur-kärnimasina ala on hästi ventileeritud ja korraliku väljatõmbega ning võimaldab tõhusalt kinni püüda kõvenemisel vabanevat ammoniaaki ja formaldehüüdi. Üldkohaldatav. Vormidele ja kärnidele kantavate pinnetega seotud meetodid l. Alkoholipõhiste pinnete asendamine veepõhiste pinnetega Vt punkt 1.4.3. Suurte või keerukate valuvormide puhul võib kohaldatavus olla piiratud kuivatusõhu ringlusprobleemide tõttu. Ei kohaldata vesiklaasiga seotud vormisegu, magneesiumivalu, vaakumvormimise või MgO-pindega mangaanterasest valandite tootmise puhul.

põhikomponentide (näiteks savi, vee, kivisöetolmu või muude lisandite) täpse koguse lisamine tagastatud märgvormisegu keemiliste omaduste taastamiseks;

märgvormisegu omaduste (näiteks niiskuse, märgtugevuse, tihendatavuse, läbilaskvuse, põletuskao, lenduvate ühendite sisalduse) regulaarne katsetamine (näiteks iga päev).

väikese furfurüülalkoholisisaldusega (näiteks alla 40 massiprotsendi) külmkõvenevad furaanvaigud, mida kasutatakse näiteks malmist valandite tootmisel;

vähese väävlisisaldusega katalüsaatoriga külmkõvenevad fenool-/furaansüsteemid näiteks terasevalandite tootmisel;

alifaatsed orgaanilised sideained, mis põhinevad näiteks alifaatsetel polüalkoholidel (aromaatsete orgaaniliste sideainete asemel) raua-, terase-, alumiiniumi- või magneesiumivalandite jms tootmisel;

polüalumosilikaatidel põhinevad anorgaanilised geopolümeerid (hallmalmist, alumiiniumist ja terasest valandite jms tootmisel);

ester-silikaatsegud (keskmiste ja suurte terasevalandite jms tootmisel);

alküüdõli (näiteks üksikute valandite või väikeste partiide tootmisel terasevalukodades);

ester-resoolvaigud (näiteks kergemate sulamite väikeses või keskmises koguses tootmisel);

tsement (näiteks väga suurte valandite tootmisel).

CO2 või orgaaniliste estrite toimel kõvenevad anorgaanilised sideained (nt naatriumsilikaat (vesiklaas)), näiteks alumiiniumi survevaluks;

CO2 toimel kõvenevad polüalumosilikaatidel põhinevad anorgaanilised geopolümeerid (hallmalmist, alumiiniumist ja terasest valandite jms tootmisel);

alifaatsed orgaanilised sideained, mis põhinevad näiteks alifaatsetel polüalkoholidel (aromaatsete orgaaniliste sideainete asemel) raua-, terase-, alumiiniumi- või magneesiumivalandite jms tootmisel;

väga väikese vaba fenooli- ja formaldehüüdisisaldusega fenool-uretaansideained (raua- ja terasevalandite jne tootmisel);

väiksema lahustisisaldusega fenool-uretaansideained (raua- ja terasevalandite jne tootmisel).

anorgaanilised sideained, näiteks polüalumosilikaatidel põhinevad geopolümeerid;

ilma fenooli, formaldehüüdi ja isotsüanaatideta soekõvendatavad anorgaanilised sideained (näiteks keeruka kujuga alumiiniumivalandite valmistamisel);

soekõvendatavad alifaatsed polüuretaansideained (kasutatakse külmkõvenduse alternatiivina).

kõvenemine toimub optimaalses temperatuurivahemikus (näiteks 220–300 °C);

kärnid kaetakse tavaliselt veepõhiste pinnetega, et vältida kärni pinnal põletusi, mis võivad põhjustada valamise ajal rabedust;

segupuhur-kärnimasinad ja neid ümbritsev ala on hästi ventileeritud ja hea väljatõmbega, et tõhusalt kinni püüda kõvenemisel vabanevat formaldehüüdi.

kõvenemine toimub kuumkõvendamise jaoks optimaalsest madalamas temperatuurivahemikus (näiteks 150–190 °C), mille tulemuseks on väiksem heide ja energiakulu kui kuumkõvendamise korral.

fenoolformaldehüüdvaiguga eelnevalt kaetud vormiliiv seotakse heksametüleentetramiiniga, mis laguneb temperatuuril 160 °C ja vabastab vaigu ristsidestamiseks vajaliku formaldehüüdi ning ammoniaagi.

PVT 26. Vähendamaks õhkuheidet, mis tekib vormimisel ja kärnide valmistamisel gaasistuvmudelvalu jaoks, seisneb PVT järgmises: Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 12.

kasutatakse jaotises PVT 25 kirjeldatud meetodite asjakohast kombinatsiooni;

heite kogumine, kasutades meetodit a;

PVT 26.

Tabel 1.8 PVT-SHTd tolmu, amiinide, benseeni, formaldehüüdi, fenooli ja lenduvate orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheite puhul, mis tekib gaasistuvmudelvalu korral ja kärnide valmistamisel Aine/näitaja

heitgaasi puhastamine, kasutades ühte allpool kirjeldatud meetoditest b–f või nende kombinatsiooni. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus Heite kogumine a. Vormimisel ja/või kärnide valmistamisel tekkiva heite väljatõmme heiteallikale võimalikult lähedal Vt punkt 1.4.3. Kohaldatavus võib olla piiratud vormimisel malmi- ja terasevalukodades, kus toodetakse suuri valandeid. Heitgaasi puhastamine b. Kangasfilter Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. c. Märgpuhastus Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. d. Adsorptsioon Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. e. Termiline oksüdeerimine Vt punkt 1.4.3. Kohaldatavus võib olla piiratud juhul, kui energiatarve on protsessi heitgaasis sisalduvate asjaomaste ühendite väikese sisalduse tõttu liiga suur. Olemasoleva käitise puhul võib rekuperatiivse ja regeneratiivse termilise oksüdeerimise kohaldatavus olla piiratud konstruktsioonist ja/või käitamisest tulenevate piirangute tõttu. f. Katalüütiline oksüdeerimine Vt punkt 1.4.3. Kohaldatavus võib olla piiratud katalüsaatorimürkide esinemisel heitgaasis või juhul, kui energiatarve on protsessi heitgaasis sisalduvate asjaomaste ühendite väikese sisalduse tõttu liiga suur. Aine/näitaja Ühik PVT-SHT (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Tolm mg/Nm3 1–5 Amiinid < 0,5–2,5 Benseen < 1–2 Formaldehüüd < 1–2 Fenool < 1–2 Lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus mg C/Nm3 15–50

a)

kärnide valmistamisel kasutatakse orgaanilisi sideainesüsteeme, mis tekitavad kategooriasse 1A, CMR 1B või CMR 2 liigitatud ainete heidet vähe või üldse mitte (vt PVT 25, meetodid d, e ja/või f);

b)

täidetud on üks või mõlemad järgmistest tingimustest:

ei kasutata termilist ega katalüütilist oksüdeerimist;

ei toimu asendamist veepõhiste pinnetega.

1.2.1.9. Õhkuheide, mis tekib valukodades valamisel, jahutamisel ja väljalöömisel gaasistuvmudelvalu korral, sealhulgas gaasistuvmudeliga liivvormvalu korral

1.2.1.9.

PVT 27. Selleks, et vähendada õhkuheidet, mis tekib valukodades valamisel, jahutamisel ja väljalöömisel gaasistuvmudelvalu korral, sealhulgas gaasistuvmudeliga liivvormvalu korral, seisneb see PVT järgmises: Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 12.

heite kogumine, kasutades meetodit a;

PVT 27.

Tabel 1.9 PVT-SHTd tolmu, benseeni, formaldehüüdi, fenooli ja lenduvate orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheite puhul, mis tekib valamisel, jahutamisel ja väljalöömisel gaasistuvmudelvalu, sealhulgas gaasistuvmudeliga liivvormvalu korral

heitgaasi puhastamine, kasutades ühte allpool kirjeldatud meetoditest b–h või nende kombinatsiooni. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus Heite kogumine a. Valamisel, jahutamisel ja väljalöömisel tekkiva heite väljatõmme heiteallikale võimalikult lähedal Valu (eelkõige ümbervalamise), jahutamise ja väljalöömise käigus tekkinud heide tõmmatakse sobival viisil välja. Valamise ja jahutamise puhul hõlmab see järgmist: Väljalöömisel hõlmab see järgmist: Kohaldatavus võib olla piiratud malmi- ja terasevalukodades, kus toodetakse suuri valandeid. Heitgaasi puhastamine b. Tsüklon Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. c. Kangasfilter Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. d. Märgpuhastus Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. e. Adsorptsioon Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. f. Biofilter Heitgaasivoog juhitakse läbi orgaanilise materjali kihi (näiteks turvas, kanarbik, kompost, juured, puukoor, okaspuit ja eri materjalide kombinatsioonid) või läbi mõne inertse materjali (näiteks savi, aktiivsüsi ja polüuretaan), kus looduslikult esinevad mikroorganismid muudavad selle bioloogilise oksüdeerimise teel süsinikdioksiidiks, veeks, anorgaanilisteks sooladeks ja biomassiks. Biofilter on tundlik tolmu, kõrge temperatuuri ja heitgaasi koostise suure muutumise suhtes. Võib olla vaja lisada täiendavaid toitaineid. Kohaldatav üksnes biolagunevate ühendite töötlemiseks. g. Termiline oksüdeerimine Vt punkt 1.4.3. Olemasoleva käitise puhul võib rekuperatiivse ja regeneratiivse termilise oksüdeerimise kohaldatavus olla piiratud konstruktsioonist ja/või käitamisest tulenevate piirangute tõttu. Kohaldatavus võib olla piiratud juhul, kui energiatarve on protsessi heitgaasis sisalduvate asjaomaste ühendite väikese sisalduse tõttu liiga suur. h. Katalüütiline oksüdeerimine Vt punkt 1.4.3. Kohaldatavus võib olla piiratud katalüsaatorimürkide esinemisel heitgaasides või juhul, kui energiatarve on protsessi heitgaasis sisalduvate asjaomaste ühendite väikese sisalduse tõttu liiga suur. Aine/näitaja Ühik PVT-SHT (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Tolm mg/Nm3 1–5 Benseen < 1–2 Formaldehüüd < 1–2 Fenool < 1–2 Lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus mg C/Nm3 15–50

valamise piiramine kindlaksmääratud ala või asukohaga, et hõlbustada heite kogumist ventilaatorite ja ümbrise abil (näiteks seeriavalamisel);

valamis- ja jahutusliinide katmine.

ventilaatoripaneelide kasutamine väljalöömisseadme mõlemal küljel ja taga;

võlvis olevate avadega või eemaldatavate katetega (näiteks toiteava) varustatud kinniste seadmete kasutamine;

väljalöömisseadme all asuva väljatõmbepunkti paiknemine liivakogumiskastis.

1.2.1.10. Gaasistuvmudelvalu korral tekkiv õhkuheide

1.2.1.10.

PVT 28. Tabel 1.10 PVT-SHTd gaasistuvmudelvalu korral tekkiva tolmu ja lenduvate orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheite puhul

Selleks et vähendada gaasistuvmudelvalu korral tekkivat tolmu ja lenduvate orgaaniliste ühendite õhkuheidet, seisneb see PVT heite kogumises, kasutades allpool kirjeldatud meetodit a, ja heitgaasi puhastamises, kasutades meetodite b–d asjakohast kombinatsiooni. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus Heite kogumine a. Gaasistuvmudelvalu korral tekkiva heite väljatõmme heiteallikale võimalikult lähedal Gaasistuvmudelvalu korral tõmmatakse valamise ja väljalöömise käigus pürolüüsunud vahtpolümeerist tekkiv heide välja näiteks ümbrise või kubu kaudu. Üldkohaldatav. Heitgaasi puhastamine b. Kangasfilter Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. c. Märgpuhastus Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. d. Termiline oksüdeerimine Vt punkt 1.4.3. Olemasoleva käitise puhul võib rekuperatiivse ja regeneratiivse termilise oksüdeerimise kohaldatavus olla piiratud konstruktsioonist ja/või käitamisest tulenevate piirangute tõttu. Kohaldatavus võib olla piiratud juhul, kui energiatarve on protsessi heitgaasis sisalduvate asjaomaste ühendite väikese sisalduse tõttu liiga suur. näitaja Ühik PVT-SHT (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Tolm mg/Nm3 1–5 Lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus mg C/Nm3 15–50 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 12.

1.2.1.11. Püsivorme kasutavates valukodades toimuvas valuprotsessis tekkiv õhkuheide

1.2.1.11.

PVT 29. Selleks et vältida või vähendada õhkuheidet, mis tekib püsivorme kasutavates valukodades toimuvas valuprotsessis, seisneb see PVT järgmises: Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 12.

heite tekkimise vältimine, kasutades ühte meetoditest a–e või nende kombinatsiooni;

heite kogumine, kasutades meetodit f;

PVT 29.

Tabel 1.11 PVT-SHTd valamisel tekkinud tolmu, lenduvate orgaaniliste ühendite ja plii suunatud õhkuheite puhul valukodades, kus kasutatakse püsivorme

heitgaasi puhastamine, kasutades ühte allpool kirjeldatud meetoditest g–j või nende kombinatsiooni. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus Heite ärahoidmine a. Kokill- ja madalsurvevalu üldised meetodid See hõlmab järgmisi meetodeid: Üldkohaldatav. b. Survevalu üldised meetodid See hõlmab järgmisi meetodeid: c. Protsessiparameetrite optimeerimine tsentrifugaal- ja pidevvalu jaoks Defektide arvu vähendamiseks ja heite minimeerimiseks optimeeritakse tsentrifugaalvalu puhul selliseid olulisi protsessiparameetreid nagu valuvormi pöörlemine, valamistemperatuur ja valuvormi eelkuumutustemperatuur (näiteks voolamise matkemodelleerimise abil). Pidevvalu puhul optimeeritakse valamiskiirust, valamistemperatuuri ja jahutuskiirust, et minimeerida heidet ja vähendada jahutamiseks tarbitava vee kogust toote nõutava spetsifikatsiooni tagamisel. d. Vormimäärde ja vee eraldi pihustamine survevalul Vt punkt 1.4.2. e. Veevabade vormimäärete kasutamine survevalul Veevabad vormimäärded (näiteks pulbrilisel kujul) kantakse survevaluvormile elektrostaatilise sadestamise teel. Heite kogumine f. Valamisel tekkiva heite väljatõmme heiteallikale võimalikult lähedal Valamisel, sealhulgas surve-, madalsurve-, kokill-, tsentrifugaal- ja pidevvalul tekkivad heited tõmmatakse välja ümbriste või kubude kaudu. Üldkohaldatav. Heitgaasi puhastamine g. Kangasfilter Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. h. Märgpuhastus Vt punkt 1.4.3. i. Elektrifilter Vt punkt 1.4.3. j. Termiline oksüdeerimine Vt punkt 1.4.3. Olemasoleva käitise puhul võib rekuperatiivse ja regeneratiivse termilise oksüdeerimise kohaldatavus olla piiratud konstruktsioonist ja/või käitamisest tulenevate piirangute tõttu. Kohaldatavus võib olla piiratud juhul, kui energiatarve on protsessi heitgaasis sisalduvate asjaomaste ühendite väikese sisalduse tõttu liiga suur. Aine/näitaja Ühik PVT-SHT (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Tolm mg/Nm3 1–5 Pb 0,05–0,1 Lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus mg C/Nm3 2–30,

sobiva määrdeaine valimine valandite pinnadefektide vältimiseks;

määrdeaine optimeeritud ettevalmistamine ja pealekandmine liigse kasutamise vältimiseks.

survevaluvormi ja kolvi nõuetekohane määrimine näiteks silikoonõlide, esterõlide, sünteetiliste vahade veepõhiste emulsioonidega;

vormimäärde ja veekulu minimeerimine pihustamisprotsessi optimeerimisega, näiteks pealekantava vormimäärde mikropihustamisega (vt ka PVT 17, meetod b).

1.2.1.12. Viimistlemisel tekkiv õhkuheide

1.2.1.12.

PVT 30. Tabel 1.12 PVT-SHT viimistlemisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Selleks et vähendada viimistlemisel tekkiva tolmu õhkuheidet, seisneb see PVT heite kogumises, kasutades allpool kirjeldatud meetodit a, ja heitgaasi puhastamises, kasutades ühte meetoditest b–d või nende kombinatsiooni. Meetod Kirjeldus Heite kogumine a. Viimistlemisel tekkinud heite väljatõmme heiteallikale võimalikult lähedal Heide, mis tekib selliste viimistlemistoimingute käigus nagu kraatide eemaldamine, abrasiivlõikamine, valukanalite mahalõikamine, liuglihvimine, haaveldamine, keevitamine, meiseldamine ja nõelpuhastus, tõmmatakse sobival viisil välja näiteks järgmiste võtete abil: Heitgaasi puhastamine b. Tsüklon Vt punkt 1.4.3. c. Kangasfilter Vt punkt 1.4.3. d. Märgpuhastus Vt punkt 1.4.3. näitaja Ühik PVT-SHT (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Tolm mg/Nm3 1–5 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 12.

viimistluspiirkonna sulgemine ümbrisesse;

äratõmme võlvi kaudu või kuppelvõlvid;

kohtpaigaldatud või kohandatavad kubud;

äratõmbepoomid.

1.2.1.13. Vormisegu korduskasutamisel tekkiv õhkuheide

1.2.1.13.

PVT 31. Selleks et vähendada vormisegu korduskasutamisel tekkivat õhkuheidet, seisneb see PVT: Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 12.

vormisegu termilise regenereerimise korral kas mittefossiilsetest energiaallikatest toodetud elektri või meetodite a ja b koos kasutamises;

heite kogumises, kasutades meetodit c;

PVT 31.

Tabel 1.13 Tabel 1.14 PVT-SHTd vormisegu korduskasutamisel tekkiva tolmu ja lenduvate orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheite puhul PVT-SHTd vormisegu korduskasutamisel tekkiva NOX ja SO2 suunatud õhkuheite puhul

heitgaasi puhastamine, kasutades ühte allpool kirjeldatud meetoditest d–g või nende asjakohast kombinatsiooni. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus Heite tekke vähendamise meetodid a. Vähese NOX tekitamise potentsiaaliga kütuse või kütuste kombinatsiooni kasutamine Vähese NOX tekitamise potentsiaaliga kütuste hulka kuuluvad maagaas ja veeldatud naftagaas. Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika. b. Väikese väävlisisaldusega kütuse või kütuste kombinatsiooni kasutamine Väikese väävlisisaldusega kütuste hulka kuuluvad maagaas ja veeldatud naftagaas. Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika. Heite kogumine c. Vormisegu korduskasutamisel tekkinud heite väljatõmme heiteallikale võimalikult lähedal Vormisegu regenereerimisel tekkivad heitkogused tõmmatakse välja näiteks ümbrise või kubu kaudu. See hõlmab tekkiva suitsugaasi väljatõmmet keevkihtahjudest, pöördahjudest, põrandahjudest jne, mida kasutatakse vormisegu termiliseks regenereerimiseks. Üldkohaldatav. Heitgaasi puhastamine d. Tsüklon Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. e. Kangasfilter Vt punkt 1.4.3. f. Märgpuhastus Vt punkt 1.4.3. g. Termiline oksüdeerimine Vt punkt 1.4.3. Olemasoleva käitise puhul võib rekuperatiivse ja regeneratiivse termilise oksüdeerimise kohaldatavus olla piiratud konstruktsioonist ja/või käitamisest tulenevate piirangute tõttu. Kohaldatavus võib olla piiratud juhul, kui energiatarve on protsessi heitgaasis sisalduvate asjaomaste ühendite väikese sisalduse tõttu liiga suur. Aine/näitaja Ühik PVT-SHT (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Tolm mg/Nm3 1–5 Lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus mg C/Nm3 5–20 Aine/näitaja Protsess Ühik PVT-SHT (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) NOx Külmkõvendamisel saadud vormisegu termiline regenereerimine mg/Nm3 50–140 SO2 Sulfoonhappekatalüsaatoreid sisaldava vormisegu termiline regenereerimine 10–100

1.2.1.14. Lõhn

1.2.1.14.

PVT 32. Selleks et ära hoida või sellise võimaluse puudumisel vähendada lõhnaainete heidet, seisneb see PVT keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1) sellise lõhnatekke piiramise kava koostamises, rakendamises ja regulaarses läbivaatamises, mis hõlmab kõiki järgmisi elemente:

asjakohaseid meetmeid ja tähtaegu hõlmav kava;

lõhnaseire korraldamise kord, nagu on sätestatud jaotises PVT 33; kava täiendamiseks võib mõõta/hinnata kokkupuudet lõhnaga või hinnata lõhna mõju;

kindlakstehtud lõhnajuhtumitele reageerimise kord, näiteks kaebuste käsitlemine ja/või parandusmeetmete võtmine;

lõhna ärahoidmise ja vähendamise kord, mille eesmärk on lõhnaallika(te) tuvastamine; lõhnadega kokkupuutumise mõõtmine/hindamine; lõhnaaine allikate osatähtsuse iseloomustamine; ärahoidmis- ja/või vähendamismeetmete rakendamine.

PVT 32. Kohaldatavus

See PVT on kohaldatav üksnes juhul, kui võib eeldada lõhnahäiringut tundlikul alal ja/või lõhnahäiringu esinemine sellisel alal on kinnitust leidnud.

PVT 33. PVT seisneb regulaarses lõhnaseires.

PVT 33. Kirjeldus

Lõhna saab seirata järgmiselt: Seiresagedus on kindlaks määratud lõhnatekke piiramise kavas (vt PVT 32).

kasutades EN-standardeid (näiteks lõhnaaine kontsentratsiooni määramine dünaamilise olfaktomeetriaga standardi EN 13725 kohaselt ja/või lõhnaainega kokkupuute määramine standardi EN 16841-1 või -2 kohaselt);

alternatiivsed meetodid (näiteks lõhna mõju hindamine), mille kohta puuduvad EN standardid. Sellisel juhul võib kasutada ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, millega tagatakse esitatavate andmete samaväärne teaduslik tase.

Kohaldatavus

See PVT on kohaldatav üksnes juhul, kui võib eeldada lõhnahäiringut tundlikul alal ja/või lõhnahäiringu esinemine sellisel alal on kinnitust leidnud.

PVT 34. Selleks et vältida lõhnaaine heidet, või kui see ei ole võimalik, siis seda vähendada, seisneb see PVT kõikide allpool kirjeldatud meetodite kasutamises. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus a. Alkoholipõhiseid või aromaatseid lahusteid sisaldavate kemikaalide asendamine See hõlmab järgmisi meetodeid: Veepõhiste pinnete kohaldatavust võib piirata tooraine liik või toote spetsifikatsioon (näiteks suured valuvormid/kärnid, vesiklaasiga seotud vormisegu, Mg-valandid, mangaaniterase tootmine MgO-pindega). b. Kärnide külmkõvendamisel tekkiva amiiniheite kogumine ja töötlemine Amiine sisaldav heitgaas, mis on tekkinud jääkgaasi eraldumisel külmkõvendatud kärnidest, tõmmatakse välja ja puhastatakse näiteks märgpuhastuse, biofiltri kasutamise, termilise või katalüütilise oksüdeerimise teel (vt PVT 26). Üldkohaldatav. c. Keemiliselt seotud vormisegu valmistamisel, valamisel, jahutamisel ja väljalöömisel tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heite kogumine ja töötlemine Keemiliselt seotud vormisegu valmistamisel, valamisel, jahutamisel ja väljalöömisel tekkiv lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldav heitgaas tõmmatakse välja ja puhastatakse näiteks märgpuhastuse, biofiltri, termilise või katalüütilise oksüdeerimise teel (vt PVT 26).

veepõhiste pinnete kasutamine (vt PVT 25, meetod l);

alternatiivsete lahustite kasutamine kärnide külmkõvendamisel (vt PVT 25, meetod h).

1.2.1.15. Veekulu ja reovee teke

1.2.1.15.

PVT 35. Tabel 1.15 PVT-SKTd vee erikulu puhul

Selleks et optimeerida veekulu, vähendada tekkiva reovee hulka ja parandada vee ringlussevõetavust, seisneb see PVT allpool kirjeldatud meetodite a ja b ning asjakohaste meetodite c–g kombinatsiooni koos kasutamises. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus a. Veemajanduskava ja auditid Veemajanduskava ja auditid on keskkonnajuhtimissüsteemi osa (vt PVT 1) ning hõlmavad järgmist: Auditeid tehakse vähemalt kord aastas, et tagada veemajanduskava eesmärkide täitmine ning auditite soovituste järgimine ja rakendamine. Veemajanduskava ja auditite üksikasjalikkus sõltub üldjuhul käitise laadist, suurusest ja keerukusastmest. b. Veevoogude eraldamine Vt punkt 1.4.4. Kohaldatavus olemasolevate käitiste puhul võib olla piiratud tulenevalt veekogumissüsteemi konstruktsioonist. c. Vee korduskasutamine ja/või ringlussevõtt Veevooge (näiteks protsessivesi, märgpuhastusvesi või jahutusvesi) taaskasutatakse ja/või võetakse ringlusse suletud või poolsuletud kontuurides, kui see on vajalik pärast töötlemist (vt PVT 36). Vee korduskasutamise ja/või ringlussevõtu määr sõltub käitise veebilansist, asjaomaste veevoogude omadustest ja/või neis esinevate saasteainete sisaldusest. d. Reovee tekke vältimine protsessi- ja ladustamisaladel Vt PVT 4, meetod b. Üldkohaldatav. e. Kuivmeetodil tolmuärastuse kasutamine See hõlmab selliseid meetodeid nagu kangasfiltrite ja kuivelektrifiltrite kasutamine (vt punkt 1.4.3). Üldkohaldatav. f. Vormimäärde ja vee eraldi pihustamine survevalul Vt punkt 1.4.2. Üldkohaldatav. g. Heitsoojuse kasutamine reovee aurustamiseks Kui heitsoojus on pidevalt kättesaadav, saab seda kasutada reovee aurustamiseks. Kohaldatavust võivad piirata reovees sisalduvate ja õhku paiskuda võivate saasteainete füüsikalis-keemilised omadused. Valukoja tüüp Ühik PVT-SKT (aasta keskmine) Malmivalukojad m3 vedela metalli tonni kohta 0,5–4 Terasevalukojad Värviliste metallide valukojad (kõik liigid, v.a survevalu) Värviliste metallide survevalukojad 0,5–7 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 6.

käitise vooskeemid ja vee massibilansid PVT 2 kohaselt esitatud sisendite ja väljundite loetelu osana;

tõhusa veekasutuse eesmärkide seadmine;

veekasutuse optimeerimise meetodite rakendamine (näiteks veekasutuse reguleerimine, taaskasutamine/ringlussevõtt, lekete tuvastamine ja kõrvaldamine).

1.2.1.16. Vetteheide

1.2.1.16.

PVT 36. Tabel 1.16 Tabel 1.17 PVT-SHTd otseheite puhul PVT-SHTd kaudse heite puhul

Selleks et vähendada vetteheidet, seisneb see PVT reovee käitlemises, kasutades allpool kirjeldatud meetodite asjakohast kombinatsiooni. Meetod Tüüpilised sihtsaasteained Eel-, esma- ja üldpuhastus, nt a. Tasakaalustamine Kõik saasteained b. Neutraliseerimine Happed, leelised c. Füüsiline eraldamine, näiteks mitmesuguste võrkude, sõelte, liiva- ja rasvapüüdurite, hüdrotsüklonite, õliseparaatorite või eelsetititega Suuremad tahked lisandid, tahke hõljuvaine, õli/rasv Füüsikalis-keemiline töötlemine, nt d. Adsorptsioon Adsorbeeritavad lahustunud mittebiolagunevad või inhibeerivad saasteained, näiteks süsivesinikud, elavhõbe, absorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid e. Keemiline sadestamine Sadestatavad lahustunud mittebiolagunevad või inhibeerivad saasteained, näiteks metallid, fluoriidid f. Aurustamine Lahustuvad saasteained (näiteks soolad) Bioloogiline töötlemine, nt g. Aktiivmudaprotsess Biolagunevad orgaanilised ühendid h. Membraanbioreaktor Tahkete ainete eemaldamine, nt i. Koagulatsioon ja flokulatsioon Hõljuvaine ja peenosakestega seotud metallid j. Setitamine Hõljuvaine ja peenosakestega seotud metallid ja mittebiolagunevad või inhibeerivad saasteained k. Filtrimine (näiteks liivfiltrimine, mikrofiltrimine, ultrafiltrimine, pöördosmoos) Hõljuvaine ja peenosakestega seotud metallid l. Flotatsioon Aine/näitaja Ühik PVT-SHT Reoveevoogude päritolu Adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX) mg/l 0,1–1 Vagranka heitgaasi märgpuhastus Keemiline hapnikutarve (KHT) 25–120 Survevalu, heitgaasi puhastamine (näiteks märgpuhastus), viimistlemine, termotöötlus, saastunud äravoolav pinnavesi, otsejahutus, märja vormisegu regenereerimine ja vagrankade räbu granuleerimine. Orgaanilise süsiniku kogusisaldus (TOC) 8–40 Hõljuvaine kogusisaldus (TSS) 5–25 Nafta süsivesinike indeks (HOI) 0,1–5 Metallid Vask (Cu) 0,1–0,4 Kroom (Cr) 0,1–0,2 Plii (Pb) 0,1–0,3 Nikkel (Ni) 0,1–0,5 Tsink (Zn) 0,5–2 Fenooliindeks 0,05–0,5 Üldlämmastik (Nüld) 1–20 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 13. Aine/näitaja Ühik PVT-SHT Reoveevoogude päritolu Adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX) (3) mg/l 0,1–1 Vagranka heitgaasi märgpuhastus Nafta süsivesinike indeks (HOI) 0,1–5 Survevalu, heitgaasi puhastamine (näiteks märgpuhastus), viimistlemine, termotöötlus, saastunud äravoolav pinnavesi, otsejahutus, märja vormisegu regenereerimine ja vagrankade räbu granuleerimine. Metallid Vask (Cu) 0,1–0,4 Kroom (Cr) 0,1–0,2 Plii (Pb) 0,1–0,3 Nikkel (Ni) 0,1–0,5 Tsink (Zn) 0,5–2 Fenooliindeks 0,05–0,5 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 13.

1.2.2. PVT-järeldused malmivalukodade kohta Käesolevas punktis esitatud PVT-järeldusi kohaldatakse lisaks punktides 1.1 ja 1.2.1 kirjeldatud üldistele PVT-järeldustele.

1.2.2.

1.2.2.1. Energiatõhusus

1.2.2.1.

PVT 37. Selleks et suurendada energiatõhusust metallide sulatamisel, seisneb see PVT allpool kirjeldatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamises. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus a. Külmpuhumisega vagrankade šahti kõrguse suurendamine Vt punkt 1.4.1. Kohaldatav üksnes uute ja olulisel määral ajakohastatavate käitiste puhul. Olemasolevate käitiste puhul võivad kohaldatavust piirata ehituslikud ja muud konstruktsioonilised piirangud. b. Põlemisõhu rikastamine hapnikuga Vt punkt 1.4.1. Üldkohaldatav. c. Kuumpuhumisega vagrankade õhu sissepuhke sulgemiskestuse minimeerimine Vt punkt 1.4.1. Üldkohaldatav. d. Pika kasutuskestusega vagranka Vt punkt 1.4.1. Üldkohaldatav. e. Heitgaasi järelpõletamine Vt punkt 1.4.1. Üldkohaldatav. PVT-SKTd erienergiakulu jaoks on kirjeldatud jaotises PVT 14.

1.2.2.2. Termilistes protsessides tekkiv õhkuheide

1.2.2.2.

1.2.2.2.1. Metallide sulatamisel tekkiv õhkuheide

1.2.2.2.1.

PVT 38. Metallide sulatamisel tekkiva õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks seisneb see PVT järgmises: Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 12.

vagrankade puhul protsessi integreeritud meetodite a–e asjakohase kombinatsiooni kasutamine;

heite kogumine, kasutades meetodit f;

PVT 38.

Tabel 1.18 PVT-SHTd tolmu, HCl, HF, NOX, PCDD/F, SO2, lenduvate orgaaniliste ühendite ja plii suunatud õhkuheite puhul ning metalli sulatamisel tekkiva CO suunatud õhkuheite soovituslik tase

väljatõmmatud heitgaasi puhastamine, kasutades ühte allpool kirjeldatud meetoditest g–l või nende asjakohast kombinatsiooni. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus Protsessi integreeritud meetodid vagrankade jaoks a. Koksi kvaliteedi kontroll Koksi hangitakse oluliste kvaliteedinõuete (näiteks seotud süsinik, tuhk, lendaine, väävli- ja niiskusesisaldus, keskmine läbimõõt) alusel, mida enne kasutamist süstemaatiliselt kontrollitakse. Üldkohaldatav. b. Räbu happesuse/aluselisuse reguleerimine Vt punkt 1.4.3. c. Külmpuhumisega vagrankade šahti kõrguse suurendamine Vt punkt 1.4.1. Kohaldatav üksnes uute ja olulisel määral ajakohastatavate käitiste puhul. Olemasolevate käitiste puhul võivad kohaldatavust piirata ehituslikud ja muud konstruktsioonilised piirangud. d. Põlemisõhu rikastamine hapnikuga Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. e. Pika kasutuskestusega vagranka Vt punkt 1.4.1. Üldkohaldatav. Heite kogumine f. Heitgaasi väljatõmme heiteallikale võimalikult lähedal Vagrankadest tõmmatakse heitgaas välja kas: Pärast väljatõmbamist jahutatakse heitgaas, kasutades näiteks: Induktsioonahjude puhul tõmmatakse heitgaas välja, kasutades näiteks: Karusellahjude puhul tõmmatakse heitgaas välja näiteks kubu kaudu. Elektrikaarahjude puhul tõmmatakse heitgaas välja, kasutades näiteks: Üldkohaldatav. Heitgaasi puhastamine g. Heitgaasi järelpõletamine Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. h. Tsüklon Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. i. Adsorptsioon Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. j. Kuivpuhastus Heitgaasi voogu pihustatakse aluselise reaktiivi (näiteks lubja või naatriumvesinikkarbonaadi) kuiva pulbrit või suspensiooni/lahust. Materjal reageerib happeliste gaasiliste ainetega (näiteks SO2) ja moodustab tahke aine, mis eemaldatakse filtrimisega (näiteks kangasfiltriga). Üldkohaldatav. k. Kangasfilter Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. l. Märgpuhastus Vt punkt 1.4.3. Üldkohaldatav. Aine/näitaja Ühik Ahju tüüp PVT-SHT (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Soovituslik heitetase (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Tolm mg/Nm3 Induktsioon-, karusell- ja elektrikaarahjud 1–5 Soovituslik heitetase puudub CBC ja HBC 1–7 HCl CBC ja HBC 10–30 HF CBCd, HBCd ja karusellahjud 1–3 CO Karusellahjud PVT-SHTd ei ole kehtestatud 10–30 CBC ja HBC PVT-SHTd ei ole kehtestatud 20–220 NOX HBC 20–160 Soovituslik heitetase puudub CBC 20–70 Karusellahjud 20–100 PCDD/F ng WHO-TEQ/Nm3 CBCd, HBCd ja karusellahjud < 0,01–0,08 Induktsioonahjud < 0,01–0,08 SO2 mg/Nm3 HBC 30–100 Karusellahjud 10–50 CBC 50–150 Lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus mg C/Nm3 Kõik ahjutüübid 5–30 Pb mg/Nm3 CBC ja HBC 0,02–0,1

täiteava väljavoolu kohalt vagranka korstna lõpus, kasutades torustikku ja allavoolu paiknevat ventilaatorit või

täiteava väljavoolu alt ringikujuliste avadega rõnga abil.

pikki kanaleid temperatuuri langetamiseks loomuliku konvektsiooni abil;

õhk-gaas- või õli-gaas-soojusvaheteid;

jahutamist veega.

väljatõmmet kubu (näiteks tõmbevarje või külgkubu) kaudu;

väljatõmmet valamistila kaudu;

väljatõmmet kaane kaudu.

ahjuvõlvi külge paigaldatud kubu;

tõmbevarjet või külgkubu;

osalisi ahjuümbriseid (liikuvaid või paikseid), mis on paigaldatud ahju ja sulatise väljalaskeala ümber;

kogu ahju ja sulatise väljalaskeala ümbritsevat täielikku ahjuümbrist, millel on täitmise ja sulatise väljalaskmise ajal kasutatav teisaldatav võlv.

1.2.2.2.2. Malmi noduleerimisel tekkiv õhkuheide

1.2.2.2.2.

PVT 39. Tabel 1.19 PVT-SHTd malmi noduleerimisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Selleks et vältida või vähendada malmi noduleerimisel tekkivat tolmu õhkuheidet, seisneb PVT allpool kirjeldatud meetodi a kasutamises või meetodite b ja c koos kasutamises. Meetod Kirjeldus a. Noduleerimine magneesiumoksiidi heiteta Kasutatakse vormisisest protsessi, mille käigus magneesiumisulam lisatakse kangina otse vormiõõnde ja noduleerimisreaktsioon toimub valamise ajal. b. Heitgaasi väljatõmme heiteallikale võimalikult lähedal Kui magneesiumoksiidi heide pärineb kasutatavast noduleerimismeetodist (näiteks kiht- või keerismeetodist), tõmmatakse heitgaas paikse või liikuva kubu kaudu välja heiteallikale nii lähedal kui võimalik. c. Kangasfilter Vt punkt 1.4.3. Kogutud magneesiumoksiidi võib korduskasutada pigmentide või tulekindlate materjalide tootmiseks. Näitaja Ühik PVT-SHT (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Tolm mg/Nm3 1–5 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 12.

1.2.3. PVT-järeldused terasevalukodade kohta Käesolevas punktis esitatud PVT-järeldusi kohaldatakse lisaks punktides 1.1 ja 1.2.1 kirjeldatud üldistele PVT-järeldustele.

1.2.3.

1.2.3.1. Termilistes protsessides tekkiv õhkuheide

1.2.3.1.

1.2.3.1.1. Metallide sulatamisel tekkiv õhkuheide

1.2.3.1.1.

PVT 40. Tabel 1.20 PVT-SHTd tolmu ja PCDD/F suunatud õhkuheite korral

Selleks et vähendada metallide sulatamisel tekkivat õhkuheidet, seisneb see PVT mõlema allpool kirjeldatud meetodi kasutamises. Meetod Kirjeldus Heite kogumine a. Heitgaasi väljatõmme heiteallikale võimalikult lähedal Induktsioonahjude puhul tõmmatakse heitgaas välja, kasutades näiteks: Elektrikaarahjude puhul tõmmatakse heitgaas välja, kasutades näiteks: Heitgaasi puhastamine b. Kangasfilter Vt punkt 1.4.3. Näitaja Ühik PVT-SHT (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Tolm mg/Nm3 1–5 PCDD/F ng WHO-TEQ/Nm3 < 0,01–0,08 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 12.

väljatõmmet kubu (näiteks tõmbevarje või külgkubu) kaudu;

väljatõmmet valamistila kaudu;

väljatõmmet kaane kaudu.

osalisi ahjuümbriseid (liikuvaid või paikseid), mis on paigaldatud ahju ja sulatise väljalaskeala ümber;

kogu ahju ja sulatise väljalaskeala ümbritsevat täielikku ahjuümbrist, millel on täitmise ja sulatise väljalaskmise ajal kasutatav teisaldatav võlv;

väljatõmmet kubu (näiteks võlvikubu, tõmbevarje või külgkubu) kaudu;

otsest väljatõmmet ahjuvõlvis oleva neljanda ava kaudu.

1.2.3.1.2. Terase rafineerimisel tekkiv õhkuheide

1.2.3.1.2.

PVT 41. Tabel 1.21 PVT-SHT terase rafineerimisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Selleks et vähendada terase rafineerimisel tekkivat õhkuheidet, seisneb see PVT mõlema allpool kirjeldatud meetodi kasutamises. Meetod Kirjeldus Heite kogumine a. Heitgaasi väljatõmme heiteallikale võimalikult lähedal Terase rafineerimisel (näiteks argoon-hapnik-süsinikuärastuskonverterites või vaakum-hapnik-süsinikuärastuskonverterites) tekkiv heitgaas tõmmatakse välja näiteks vahetult kubu või võlvi tõmbevarje kaudu, mis on ühendatud äratõmbekorstnaga. Väljatõmmatud heitgaas puhastatakse, kasutades meetodit b. Heitgaasi puhastamine b. Kangasfilter Vt punkt 1.4.3. Näitaja Ühik PVT-SHT (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Tolm mg/Nm3 1–5 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 12.

1.2.4. PVT-järeldused värviliste metallide valukodade kohta Käesolevas punktis esitatud PVT-järeldusi kohaldatakse lisaks punktides 1.1 ja 1.2.1 kirjeldatud üldistele PVT-järeldustele.

1.2.4.

1.2.4.1. Energiatõhusus

1.2.4.1.

PVT 42. Selleks et suurendada energiatõhusust metallide sulatamisel, seisneb PVT ühe allpool kirjeldatud meetodi kasutamises. Meetod Kirjeldus a. Sulametalli ringlus kiirgusahjudes Kiirgusahju paigaldatud pump tekitab sulametalli sundringluse ja minimeerib temperatuurigradiendi kogu sulatisevannis (ülevalt alla). b. Kiirgusest tingitud energiakadude minimeerimine tiigelahjudes Kiirgusest tingitud energiakao minimeerimiseks kaetakse tiigelahjud kaane ja/või kiirguspaneelidest voodriga. PVT-SKTd erienergiakulu jaoks on kirjeldatud jaotises PVT 14.

1.2.4.2. Termilistes protsessides tekkiv õhkuheide

1.2.4.2.

1.2.4.2.1. Metallide sulatamisel tekkiv õhkuheide

1.2.4.2.1.

PVT 43. Tabel 1.22 PVT-SHTd tolmu, HCl, HF, NOX, PCDD/F, SO2 ja plii suunatud õhkuheite puhul ning metalli sulatamisel tekkiva CO suunatud õhkuheite soovituslik tase

Selleks et vähendada metallide sulatamisel tekkivat õhkuheidet, seisneb see PVT heite kogumises, kasutades allpool kirjeldatud meetodit a, ja heitgaasi puhastamises, kasutades ühte meetoditest b–e või nende kombinatsiooni. Meetod Kirjeldus Heite kogumine a. Heitgaasi väljatõmme heiteallikale võimalikult lähedal Vagrankade, tiigelahjude, takistusahjude, põrand-tüüpi kiirgusahjude ja kiirgusvõlviga ahjude heitgaas tõmmatakse välja kubu (näiteks tõmbevarje) kaudu. Väljatõmbeseadmed on paigaldatud nii, et need heitgaasi on võimalik koguda valamise ajal. Induktsioonahjude puhul tõmmatakse heitgaas välja, kasutades näiteks: Karusellahjude puhul tõmmatakse heitgaas välja näiteks kubu kaudu. Heitgaasi puhastamine b. Tsüklon Vt punkt 1.4.3. c. Kuivpuhastus Vt punkt 1.4.3. d. Kangasfilter Vt punkt 1.4.3. e. Märgpuhastus Vt punkt 1.4.3. Aine/näitaja Ühik PVT-SHT (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Soovituslik heitetase (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Tolm mg/Nm3 1–5 Soovituslik heitetase puudub HCl 1–3, HF < 1 CO PVT-SHTd ei ole kehtestatud 5–30, NOX 20–50, Soovituslik heitetase puudub PCDD/F ng WHO-TEQ/Nm3 < 0,01–0,08 SO2 mg/Nm3 < 10, Pb < 0,02–0,1 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 12.

väljatõmmet kubu (näiteks tõmbevarje või külgkubu) kaudu;

väljatõmmet valamistila kaudu;

väljatõmmet kaane kaudu.

1.2.4.3. Sulametalli töötlemisel ja kaitsmisel tekkiv õhkuheide

1.2.4.3.

PVT 44. Gaasilise kloori kasutamine sula-alumiiniumi töötlemiseks (degaseerimiseks/puhastamiseks) ei ole PVT.

PVT 45. Suure globaalse soojendamise potentsiaaliga ainete heite vältimiseks sulametalli kaitsmisel magneesiumi sulatamisel, seisneb see PVT selliste oksüdeerumisvastaste ainete kasutamises, millel on väike globaalse soojendamise potentsiaal.

PVT 45. Kirjeldus

Väikese globaalse soojendamise potentsiaaliga sobivad oksüdeerumisvastased ained (kattegaasid) on järgmised: SO2 kasutamisel moodustub kaitsekiht, milles on MgSO4, MgS ja MgO.

SO2;

gaasilise N2, CO2 ja/või SO2 segud;

gaasilise argooni ja SO2 segud.

1.3. PVT-järeldused sepikodade kohta Käesolevas punktis esitatud PVT-järeldusi kohaldatakse lisaks punktis 1.1 kirjeldatud üldistele PVT-järeldustele.

1.3.

1.3.1. Energiatõhusus

1.3.1.

PVT 46. Tabel 1.23 Erienergiakuluga seotud soovituslikud tasemed käitise tasemel

Selleks et suurendada energiatõhusust kütmisel/korduvkuumutamisel ja termotöötlusel, seisneb see PVT kõigi allpool kirjeldatud meetodite kasutamises. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus a. Ahju konstruktsiooni optimeerimine See hõlmab järgmisi meetodeid: Kohaldatav üksnes uute ja olulisel määral ajakohastatavate käitiste puhul. b. Ahju automatiseerimine ja juhtimine Vt punkt 1.4.1. Üldkohaldatav. c. Lähteainete kuumutamise/korduvkuumutamise optimeerimine See hõlmab järgmisi meetodeid: Üldkohaldatav. d. Põletusõhu eelkuumutamine Vt punkt 1.4.1. Kohaldatavust olemasolevate käitiste suhtes võib piirata ruumipuudus regeneratiivpõletite paigaldamiseks. Sektor Ühik Soovituslik tase (aasta keskmine) Sepikojad kWh lähteaine tonni kohta 1700–6500 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 6.

ahju põhiomaduste optimeerimine (näiteks põletite arv ja liik, õhutihedus ja ahju isolatsioon sobivate tulekindlate materjalidega);

ahju ukseavadest tekkiva soojuskao minimeerimine, näiteks pideva töörežiimiga korduvkuumutusahjudes ühe asemel mitme tõstetava segmendi kasutamine;

lähteainet kandvate konstruktsioonide arvu minimeerimine ahju sees (näiteks talad, põiklatid) ja sobiva isolatsiooni kasutamine, et vähendada tugikonstruktsioonide vesijahutusest tekkivaid soojuskadusid pideva töörežiimiga korduvkuumutusahjudes.

lähteainete kuumutamise/korduvkuumutamise sihttemperatuuride järjepideva saavutamise tagamine;

seadme väljalülitamine seisuajaks;

ahju töö optimeerimine, näiteks ahju mahutavuse ärakasutamine, õhu ja kütuse suhte korrigeerimine, isolatsiooni parandamine.

1.3.2. Materjalitõhusus

1.3.2.

PVT 47. Selleks et suurendada materjalitõhusust ja vähendada kõrvaldamisele saadetavate jäätmete kogust, seisneb see PVT kõigi allpool kirjeldatud meetodite kasutamises. Meetod Kirjeldus a. Protsessi optimeerimine See hõlmab järgmisi meetodeid: b. Toor- ja abimaterjalide kulu optimeerimine See hõlmab järgmisi meetodeid: c. Protsessijääkide ringlussevõtt Protsessijäägid (näiteks tooraine ettevalmistamisel, sepistamisel ja viimistlemisel tekkinud metallijäägid; kasutatud puhastushaavlid) võetakse ringlusse ja/või korduskasutatakse.

protsesside, näiteks kuumutus-/korduvkuumutustsüklite ja sepistamisjärjestuste arvutipõhine juhtimine;

tooraine suurusele sobiva vasara valimine;

tooraine suuruse kohandamine kas sepistamisliinil (täisautomaatselt) või materjali lõikamise organiseerimisalas (käsitsi), et minimeerida jääkide kogust ja töötlemistoimingute arvu.

raalprojekteerimise kasutamine sepistamistööriistade ja vormstantsi (pressvormi) kuju optimeerimiseks, et vähendada sepistamiskatsete vajadust;

sobivat tüüpi jahutus-/määrdeaine (näiteks sünteetiline määrdeaine vormstantsimiseks, veepõhised grafiididispersioonid) valimine;

süsteemid jahutusvedelike/määrdeainete kogumiseks ja ringlussevõtuks vormstantsimisel.

1.3.3. Vibratsioon

1.3.3.

PVT 48. Selleks et vähendada sepistamisel tekkivat vibratsiooni, seisneb see PVT vibratsiooni vähendavate ja isoleerivate meetodite kasutamises.

PVT 48. Kirjeldus

Sepistamisseadmete vibratsiooni vähendamise ja isoleerimise meetodid hõlmavad vibratsiooni summutavate komponentide, näiteks kihiliste elastomeerist võnkesummutite või viskoossete võnkesummutite paigaldamist alasi alla ja vedrukorpuste paigaldamine vasara aluse alla.

Kohaldatavus

Kohaldatav üksnes uute ja/või põhjalikult ajakohastatavate käitiste puhul.

1.3.4. Õhkuheite seire

1.3.4.

PVT 49. See PVT seisneb suunatud õhkuheite seires vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb see PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse esitatavate andmete samaväärne teaduslik tase. Aine/näitaja Konkreetne protsess Standard(id) Minimaalne seiresagedus Seire seos PVTdega Lämmastikoksiidid (NOX) Kuumutamine/korduvkuumutamine, termotöötlus EN 14792 Üks kord aastas PVT 50 Süsinikmonooksiid (CO) Kuumutamine/korduvkuumutamine, termotöötlus EN 15058

1.3.5. Õhkuheide

1.3.5.

1.3.5.1. Hajus õhkuheide

1.3.5.1.

PVT 50. Selleks et vähendada hajusat õhkuheidet, seisneb see PVT mõlema allpool kirjeldatud meetodi kasutamises. Meetod Kirjeldus a. Operatiiv- ja tehnilised meetmed See hõlmab järgmisi meetodeid: b. Haaveldamisel tekkiva heite väljatõmme Haaveldamisel tekkiv heide. Väljatõmmatud heitgaasi puhastamisel kasutatakse kangasfiltreid.

suletud kottide või trumlite kasutamine dispergeeruvate või vees lahustuvate komponentidega materjalide (näiteks abiainete) käitlemiseks;

transpordikauguse minimeerimine;

tõhus materjalikäitlus.

1.3.5.2. Kuumutamisel/korduvkuumutamisel ja termotöötlemisel tekkiv õhkuheide

1.3.5.2.

PVT 51. Tabel 1.24 PVT-SHT NOX suunatud õhkuheite korral ja CO suunatud õhkuheite soovituslik tase

Selleks et vältida või vähendada kuumutamisel, korduvkuumutamisel ja termotöötlemisel tekkiva NOX õhkuheidet ja samas piirata CO heidet, seisneb see PVT kas mittefossiilsetest energiaallikatest toodetud elektri või allpool kirjeldatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamises. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus a. Vähese NOX tekitamise potentsiaaliga kütuse või kütuste kombinatsiooni kasutamine Vähese NOX tekitamise potentsiaaliga kütuste hulka kuuluvad maagaas ja veeldatud naftagaas. Üldkohaldatav. b. Põlemisprotsessi optimeerimine Võetakse meetmed ahjus energia muundamise maksimeerimiseks ja samas heite (eelkõige CO heite) minimeerimiseks. See saavutatakse eri meetodite kombineerimisega, sealhulgas ahju korraliku konstruktsiooniga, temperatuuri optimeerimisega (näiteks kütuse ja põletusõhu tõhusa segamisega) ja põlemistsoonis viibimise optimeerimisega ning ahju automatiseerimise ja juhtimisega. c. Ahju automatiseerimine ja juhtimine Vt punkt 1.4.1. d. Suitsugaasi ringlus Osa suitsugaasist suunatakse (väliselt) tagasi põlemiskambrisse, et asendada sellega osa värskest põletusõhust. Sellega langetatakse põlemistemperatuuri ja ühtlasi piiratakse lämmastiku oksüdeerimiseks vajaliku O2 sisaldust, millega omakorda piiratakse NOX teket. See tähendab, et ahjus tekkiv suitsugaas juhitakse tagasi leegi sisse, et vähendada hapnikusisaldust ning sellega ka leegi temperatuuri. Kohaldatavust olemasolevates käitistes võib piirata ruumipuudus. e. Vähese NOX heitega põletid Vt punkt 1.4.3. Olemasolevate käitiste puhul võivad kohaldatavust piirata konstruktsioonist ja/või käitamisest tulenevad piirangud. f. Õhu eelkuumutustemperatuuri piiramine Õhu eelkuumutustemperatuuri piiramine viib NOX kontsentratsiooni vähenemiseni heites. Tuleb saavutada tasakaal suitsugaasist saadava soojuse maksimeerimise ja NOX heite minimeerimise vahel. Üldkohaldatav. g. Hapnik-kütuspõletamine Vt punkt 1.4.3. Olemasolevate käitiste puhul võivad kohaldatavust piirata ahju konstruktsioon ja vajadus minimaalse heitgaasivoo järele. h. Leegita põlemine Vt punkt 1.4.3. Kohaldatavust olemasolevate käitiste suhtes võivad piirata ahju konstruktsioon (st ahju maht, põletite ruum, põletitevaheline kaugus) ja vajadus muuta tulekindlat voodrit. Ei kohaldata ahjude suhtes, mis töötavad leegita põlemiseks vajalikust isesüttimistemperatuurist madalamal temperatuuril. Näitaja Ühik Protsess(id) PVT-SHT (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) Soovituslik heitetase (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) NOX mg/Nm3 Kuumutamine/korduvkuumutamine/termotöötlus 100–250 Soovituslikku taset ei ole kehtestatud CO Kütmine/korduvkuumutamine/termotöötlus PVT-SHTd ei ole kehtestatud 10–100 Asjaomast seiret on kirjeldatud jaotises PVT 48.

1.3.6. Veekulu ja reovee teke

1.3.6.

PVT 52.Märkus:

Selleks et optimeerida veekulu ja vähendada tekkiva reovee mahtu, seisneb see PVT mõlema allpool kirjeldatud meetodi a ja b kasutamises. PVT 52 kohaldatakse ainult siis, kui reovee teket peetakse PVT 2 kohaselt esitatud sisendite ja väljundite loetelu põhjal oluliseks. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus a. Veevoogude eraldamine Vt punkt 1.4.4. Kohaldatavus olemasolevate käitiste puhul võib olla piiratud tulenevalt veekogumissüsteemi konstruktsioonist. b. Vee korduskasutamine ja/või ringlussevõtt Veevooge (näiteks protsessivesi, jahutusvesi) korduskasutatakse ja/või võetakse ringlusse suletud või poolsuletud kontuurides, kui see on vajalik pärast töötlemist. Vee korduskasutamise ja/või ringlussevõtu määr sõltub käitise veebilansist, asjaomaste veevoogude omadustest ja/või neis esinevate saasteainete sisaldusest.

1.4. Meetodite kirjeldus

1.4.

1.4.1. Energiatõhususe suurendamise meetodid Meetod Kirjeldus Ahju automatiseerimine ja juhtimine Kuumutusprotsessi optimeeritakse arvutisüsteemi abil, mis juhib selliseid põhiparameetreid nagu ahju ja lähteaine temperatuur, õhu ja kütuse suhe ning rõhk ahjus. Valutoogi parandamine ja jääkide tekke vähendamine Võetakse meetmeid valamise tõhususe maksimeerimiseks ja jääkide tekke vähendamiseks, nagu: Külmpuhumisega vagrankade šahti kõrguse suurendamine Külmpuhumisega vagrankade šahti kõrguse suurendamine võimaldab põlemisgaasi kokkupuutumist täitematerjaliga pikema aja jooksul ja selle tulemuseks on suurem soojusülekanne. Pika kasutuskestusega vagranka Vagranka on konstrueeritud pikka aega töötamiseks, et vähendada hooldust ja protsessimuutusi. Seda on võimalik saavutada vastupidavama tulekindla šahti-, põhja- ja põrandavoodriga, ahju seinte vesijahutusega ja sügavamalt ahju šahti ulatuvate vesijahutusega sissepuhumistorudega. Kuumpuhumisega vagrankade õhu sissepuhke sulgemiskestuse minimeerimine Sissepuhumiseta perioodide minimeerimine vormimise ja valamise graafikute koostamisega, et tagada mõistlikult püsiv metallinõudlus. Hapnik-kütuspõletamine Põlemisõhk asendatakse täielikult või osaliselt puhta hapnikuga. Hapnik-kütuspõletamist võib kasutada kombinatsioonis leegita põletamisega. Põlemisõhu rikastamine hapnikuga Põlemisõhu hapnikuga rikastamine toimub kas vahetult sissepuhumisel, hapniku sissepuhumisega koksikihti või furmide kaudu. Heitgaasi järelpõletamine Vt punkt 1.4.3. Põletusõhu eelkuumutamine Põlemise suitsugaasist tagastatud soojuseosa kasutamine põlemiseks kasutatava õhu eelsoojendamiseks. Selle saavutamiseks võib näiteks kasutada regeneratiiv- või rekuperatiivpõleteid (vt allpool). Tuleb saavutada tasakaal suitsugaasist saadava soojuse maksimeerimise ja NOX heite minimeerimise vahel. Rekuperatiivpõleti Rekuperatiivpõletites kasutatakse eri liiki rekuperaatoreid (näiteks kiirgus-, konvektsioon-, kompakt- või kiirgustoru konstruktsiooniga soojusvaheteid), mis otse suitsugaasist võtavad tagasi soojust, mida seejärel kasutatakse põlemisõhu eelsoojendamiseks. Regeneratiivpõleti Regeneratiivpõletid koosnevad kahest vaheldumisi töötavast põletist, mis sisaldavad tulekindlast või keraamilisest materjalist kihte. Ühe põleti töötamise ajal neelavad teise põleti tulekindlad või keraamilised materjalid suitsugaasi soojuse, mida seejärel kasutatakse põlemisõhu eelsoojendamiseks. Energiatõhusa ahjutüübi valimine Ahju valimisel võetakse arvesse ahju energiatõhusust, näiteks kasutatakse ahjusid, mis võimaldavad sissetuleva täitematerjali eelsoojendamist ja kuivatamist enne selle jõudmist sulatustsooni. Ahjude soojusliku kasuteguri maksimeerimise meetodid Võetakse meetmed energia maksimaalseks muundamiseks termotöötlusahjudes ja samas heite (eelkõige tolmu ja CO heite) minimeerimiseks. See saavutatakse ahju tüübist sõltuvate mitmesuguste protsessioptimeerimismeetmetega, sealhulgas temperatuuri optimeerimisega (näiteks kütuse ja põletusõhu tõhusa segamisega) ja põlemistsoonis viibimise optimeerimisega ning ahju automatiseerimise ja juhtimisega (vt ülalpool). Mõne konkreetse ahjutüübi puhul on meetmed järgmised. Vagrankade puhul: Induktsioonahjude korral: Karusellahjude puhul: Elektrikaarahjude puhul: Kaevusahjude puhul: Kiirgusahjude puhul: Tiigelahjude puhul: Puhta metallijäägi kasutamine Puhta metallijäägi sulatamine hoiab ära riski, et mittemetallid satuvad räbusse ja/või lagundavad ahju või valukopa tulekindlat voodrit.

sulatamise ja valamise optimeerimine näiteks sulatuskadude, puhastamise ja jääkide tekke määra vähendamiseks;

vormimise ja kärnide valmistamise optimeerimine valuvormide ja kärnide defektidest tingitud jääkide tekke vähendamiseks;

valukanalite ja valupeade süsteemi optimeerimine;

isoleeritud eksotermiliste valupeade kasutamine.

käitamisrežiimi optimeerimine;

liiga kõrge temperatuuri vältimine;

täite ühtlane laadimine;

õhukao minimeerimine;

vooderdamise hea tava.

lähteainete seisukord (näiteks sisendmaterjalide ja jääkide optimaalne suurus ja tihedus);

ahjukaane sulgemine;

minimaalne seisutusaeg;

sulametallivaru hoidmine ahjus;

süsinikuga rikastavate lisandite lisamine sulatustsükli alguses;

töötamine maksimaalse sisendvõimsusega;

temperatuuri reguleerimine ülekuumenemise vältimiseks;

räbu liigse kogunemise vältimine sulatamistemperatuuride optimeerimisega;

ahju tulekindla voodri kulumise minimeerimine ja kontroll;

kui töös on mitu induktsioonahju, optimeeritakse energiakasutust tippkoormuse juhtimisega.

antratsiidi ja räni kasutamine sulatise kaitseks;

ahju pöörlemiskiiruse sujuv või astmeline reguleerimine maksimaalse soojusülekande saavutamiseks;

põleti võimsuse ja nurga reguleerimine maksimaalse soojusülekande saavutamiseks.

lühemad metalli sulatamis- ja/või töötlemisajad, kasutades täiustatud meetodeid näiteks täitematerjali koostise ja massi ning sulatise temperatuuri juhtimiseks ning tõhusaid proovivõtu- ja räbueraldusmeetodeid.

ahju suuruse valik vastavalt pidevale sulatisenõudlusele pideva sulatusprotsessi saavutamiseks;

šahti täitematerjaliga täidetuna hoidmine, et saavutada optimaalne soojustagastus;

šahti konstruktsiooni kohandamine vastavalt ettenähtud täitematerjalile selle optimaalseks jaotamiseks šahtis;

ahju regulaarne puhastamine;

iga gaasipõleti kütuse ja õhu suhte sõltumatu juhtimine;

CO või vesiniku pidev seire iga põletirea puhul;

hapniku lisamine sulatustsoonist kõrgemal, et tagada järelpõlemine šahti ülaosas;

täitematerjali eelkuumutamine suitsugaasist tagastatud heitsoojuse abil.

täitematerjali eelkuumutamine kuiva põranda või külgkoguriga kiirgusahjude puhul;

temperatuuri automaatse reguleerimisega põletite kasutamine.

tiigli eelkuumutamine enne täite laadimist;

suure soojusjuhtivuse ja termolöögikindlate (näiteks grafiidist) tiiglite kasutamine;

tiigliseinte puhastamine kohe pärast tühjendamist räbu või drossi eemaldamiseks.

1.4.2. Materjalitõhususe suurendamise meetodid Meetod Kirjeldus Räbu happesuse/aluselisuse reguleerimine Sobiva räbusti kasutamine (näiteks lubjakivi vagranka happelises ja kaltsiumfluoriid aluselises keskkonnas), et vedel räbu oleks rauast piisavalt eraldatud. Valutoogi parandamine ja jääkide tekke vähendamine Vt punkt 1.4.1. Räbu/drossi/filtritolmu või kasutatud tulekindla voodrimaterjali mehaaniline eeltöötlus ringlussevõtu hõlbustamiseks Tekkinud räbu/dross/filtritolm või kasutatud tulekindel vooder töödeldakse kohapeal, kasutades selliseid meetodeid nagu purustamine, eraldamine, granuleerimine, magnetiline eraldamine. Sideaine ja vaikude kulu optimeerimine Sideaine ja vaikude kulu optimeerimise meetmed hõlmavad järgmist: Vormimäärde ja vee eraldi pihustamine survevalul Vesi ja vormimääre kantakse vormile eraldi, kasutades pihustuspeale paigaldatud täiendavat düüsirida. Kõigepealt pihustatakse vesi, mis toob põhjustab vormi märkimisväärse jahtumise enne vormimäärde kasutamist. See vähendab vormimäärde ja vee heidet ning kulu. Parima tava kasutamine külmkõvenemise protsessides Parim tava hõlmab järgmist (vastavalt kasutatavale sideainesüsteemile): Gaasi toimel külmkõvendamise parima tava kasutamine Parim tava hõlmab järgmist (vastavalt kasutatavale kõvendusprotsessile). Fenool-uretaanvaikude puhul (külmkõvendamine): Ester-resoolvaikude puhul: CO2-kõvendiga vaikude puhul (näiteks leeliselised fenoolvaigud, silikaadid): SO2-kõvendiga vaikude puhul (näiteks fenool- ning epoksü-/akrüülvaigud): Puhta metallijäägi kasutamine Vt punkt 1.4.1.

sideainesüsteemile sobiva kvaliteediga vormiliiva kasutamine;

vormiliiva korralik ladustamine ja katsetamine (puhtus, terasuurus, kuju, niiskus);

temperatuuri reguleerimine;

seguri hooldamine ja puhastamine;

valuvormi kvaliteedi kontrollimine (vormimisvigade vältimiseks ja vajaduse korral parandamiseks);

sideainete lisamise optimeerimine;

seguri töö optimeerimine.

temperatuuri reguleerimine: vormisegu temperatuur hoitakse võimalikult püsivana ja piisavalt madalana, et vältida aurustumisest tulenevat heidet. Fenool- ja furaanhappega katalüüsitud süsteemide ning polüuretaan- ja ester-silikaatsüsteemide puhul on optimaalne temperatuurivahemik 15–25 °C. Ester-resoolsüsteemide puhul on optimaalne temperatuurivahemik 15–35 °C;

furaanhappega katalüüsitud süsteemide puhul:

vaba furfurüülalkoholi (monomeeri) sisaldus vaigus on minimaalne (näiteks alla 40 massiprotsendi) ning

happelise katalüsaatori väävlisisaldust vähendatakse, asendades osa sulfoonhappest tugeva väävlivaba orgaanilise happega.

amiinide kulu minimeeritakse difusiooni optimeerimisega kärni sees, tavaliselt tehakse seda gaasivoo optimeerimiseks arvutil matkemodelleerimise abil;

Gaasitamise kestuse ja amiinide kulu minimeerimiseks hoitakse vormisegu temperatuur võimalikult püsivana vahemikus 20–25 °C;

segu niiskust hoitakse alla 0,1 % ning gaasitamis- ja sissepuhumisõhk kuivatatakse;

kärnkastid on hästi suletud, et amiinkatalüsaatorgaasi oleks võimalik välja tõmmata, ning kärnid puhutakse põhjalikult läbi, et vältida amiini eraldumist kärnide säilitamise ajal.

vormisegu temperatuur hoitakse võimalikult püsivana vahemikus 15–30 °C;

leeliselise fenoolvaigu kõvendamiseks kasutatakse metüülformiaati, mis gaasistatakse õhuga, mis on tavaliselt kuumutatud temperatuurini 80 °C;

kärnkastid ja gaasitamispead suletakse nõuetekohaselt ning kärnkasti ventileeritakse nii, et tekib väike vasturõhk, mis hoiab kõvendusauru reaktsiooni toimumiseks piisavalt kaua paigal.

vaikude kõvenemiseks vajaliku gaasilise CO2 täpse koguse määramiseks ning parima tugevuse ja säilitusaja saavutamiseks kasutatakse vooluhulga piirikut ja taimerit;

silikaatvaikude puhul kasutatakse gaasitamiskiiruse suurendamiseks lagunemist soodustavaid vedelaid aineid (näiteks lahustuvaid süsivesikuid).

gaasitamisperioodile järgneb läbipuhumine kas sama inertse gaasiga (näiteks lämmastikuga), mida kasutatakse kõvendamiseks, või õhuga, et eemaldada reageerimata vääveldioksiidi ülejääk vormisegust;

kärnkastid on hästi suletud ning kärnid puhutakse põhjalikult läbi, et vältida gaasi eraldumist kärnide säilitamise ajal.

1.4.3. Õhkuheite vähendamise meetodid Meetod Kirjeldus Räbu happesuse/aluselisuse reguleerimine Vt punkt 1.4.2. Adsorptsioon Saasteainete eemaldamine protsessi heitgaasi või jääkgaasi voost tahkele pinnale (tavaliselt kasutatakse adsorbendina aktiivsütt). Adsorptsioon võib olla regeneratiivne või mitteregeneratiivne. Katalüütiline oksüdeerimine Heitevähendusmeetod, mille korral oksüdeeritakse heitgaasivoos olevad põlevad ühendid katalüsaatorikihis õhu või hapnikuga. Katalüsaator võimaldab oksüdeerimist madalamal temperatuuril ja väiksemas seadmes kui termilise oksüdeerimise korral. Tüüpiline oksüdeerimistemperatuur on vahemikus 200–600 °C. Tsüklon Seade tolmu eemaldamiseks heitgaasivoost tsentrifugaaljõu abil, tavaliselt koonilises kambris. Tsükloneid kasutatakse peamiselt eeltöötluseks enne edasist tolmu või orgaaniliste ühendite vähendamist. Kasutada võib ka multitsükloneid. Kuivpuhastus Heitgaasi voogu pihustatakse aluselise reaktiivi (näiteks lubja või naatriumvesinikkarbonaadi) kuiva pulbrit või suspensiooni/lahust. Materjal reageerib happeliste gaasiliste ainetega (näiteks SO2) ja moodustab tahke aine, mis eemaldatakse filtrimisega (näiteks kangasfiltriga). Elektrifilter Elektrifiltri tööpõhimõte on osakestele laengu andmine ja nende eraldamine elektrivälja toimel. Elektrifiltreid saab kasutada väga erinevates tingimustes. Heite vähendamise tõhusus võib sõltuda väljade arvust, viibeajast (filtri suurusest) ja tahkete osakeste eemaldamise seadmetest, mis paiknevad enne elektrifiltrit. Need hõlmavad tavaliselt kahte kuni viit välja, kuid kõige suuremate võimalustega elektrifiltrid võivad sisaldada kuni seitset välja. Elektrifiltrid võivad olla kuiva- või märgtüüpi olenevalt meetodist, mida kasutatakse tolmu kogumiseks elektroodidelt. Märgelektrifiltrit kasutatakse tavaliselt peenpuhastusetapis jääktolmu ja tilkade eemaldamiseks pärast märgpuhastust. Vormimisel ja/või kärnide valmistamisel tekkiva heite väljatõmme heiteallikale võimalikult lähedal Vormimisel (sealhulgas valumudelite valmistamisel) ja/või kärnide valmistamisel tekkivad heitkogused tõmmatakse välja. Valitud väljatõmbesüsteem sõltub vormimise / kärnide valmistamise viisist. Kangasfilter Kangasfilter (nimetatakse sageli käisfiltriks) on valmistatud poorsest kootud või vilditud kangast, mis laseb gaasi läbi ja peab kinni tahked osakesed. Kangasfilter võib koosneda kangakihtidest või esineda kasseti või koti kujul, kus mitu eraldi kangasfiltrit paiknevad ühes korpuses koos. Kangasfiltri kasutamiseks on vaja valida heitgaasi omaduste ja suurima töötemperatuuri jaoks sobiv kangamaterjal. Leegita põlemine Leegita põlemine saavutatakse kütuse ja põlemisõhu eraldi sissepritsega ahju põlemiskambrisse suurel kiirusel, mis pärsib leegi teket ja vähendab termilise NOX teket ning tekitab kogu põlemiskambris ühtlasema soojusjaotuse. Leegita põletamist võib kasutada kombinatsioonis hapnik-kütuspõletamisega (vt punkt 1.4.1). Ahju automatiseerimine ja juhtimine Vt punkt 1.4.1. Vähese NOX heitega põleti Meetod (sealhulgas väga vähese NOX heitega põletid) põhineb leegi maksimumtemperatuuri vähendamise põhimõttel. Õhu ja kütuse segamine vähendab hapniku kättesaadavust ja langetab leegi maksimumtemperatuuri, mis aeglustab kütuses oleva lämmastiku muundamist NOX iks ja termilise NOXi moodustumist, säilitades samas põlemise tõhususe. Sideaine ja vaikude kulu optimeerimine Vt punkt 1.4.2. Põlemisõhu rikastamine hapnikuga Vt punkt 1.4.1. Hapnik-kütuspõletamine Vt punkt 1.4.1. Heitgaasi järelpõletamine CO ja muude ahju heitgaasis sisalduvate orgaaniliste ühendite järelpõlemist kasutatakse heitkoguse vähendamiseks ja soojuse taaskasutamiseks. Tekkinud soojus tagastatakse soojusvaheti abil ja seda kasutatakse õhujoa eelkuumutamiseks või muudel sisemistel eesmärkidel. Kuumpuhumisega vagrankades toimub järelpõletamine eraldi järelpõletuskambris, mis on eelkuumutatud maagaasipõletiga. Külmpuhumisega vagrankades toimub järelpõletamine vahetult vagranka šahtis. Karusellahjudes toimub järelpõletamine ahju ja soojusvaheti vahele paigaldatud järelpõleti abil. Sobiva ahjutüübi valimine Sobiva(te) ahju(de) valimine heitetaseme ja tehniliste kriteeriumide, näiteks protsessi tüübi (pidev- või partiitootmine), ahju mahutavuse, valandite tüübi, tooraine kättesaadavuse ning tooraine puhtusest ja sulami muutustest sõltuva paindlikkuse alusel. Arvesse võetakse ka ahju energiatõhusust (vt meetod Energiatõhusa ahjutüübi valimine punktis 1.4.1). Alkoholipõhiste pinnete asendamine veepõhiste pinnetega Vormide ja kärnide alkoholipõhiste pinnete asendamine veepõhiste pinnetega. Veepõhised pinded kuivatatakse ümbritseva keskkonna tingimustes või kuivatusahjudes. Termiline oksüdeerimine Heitevähendusmeetod, milles heitgaasivoos sisalduvad põlevad ühendid oksüdeeritakse põlemiskambris õhu või hapnikuga isesüttimistemperatuurist kõrgema temperatuurini kuumutamise ning sellise temperatuuri piisavalt kaua säilitamise teel, et tagada täielik põlemine süsinikdioksiidiks ja veeks. Tüüpiline põlemistemperatuur on vahemikus 800–1000 °C. Kasutatakse mitut liiki termilist oksüdeerimist. Parima tava kasutamine külmkõvenemise protsessides Vt punkt 1.4.2. Gaasi toimel külmkõvendamise parima tava kasutamine Vt punkt 1.4.2. Märgpuhastus Gaasiliste või tahkete saasteainete eemaldamine gaasivoost massiülekandega vedelasse lahustisse, sageli vette või vesilahusesse. See võib hõlmata keemilist reaktsiooni (näiteks happelises või leeliselises skraberis). Mõnel juhul võidakse asjaomased ühendid lahustist kokku koguda. See hõlmab Venturi skrabereid.

Loodusliku liiva / märgvormisegu vormimine Loodusliku liiva või märgvormisegu ettevalmistusaladel (näiteks teisaldamisel, sõelumisel, segamisel ja jahutamisel) ja vormimisaladel (eriti valamise ajal) tekkiv heitgaas tõmmatakse välja. Automaatsete vormimismasinate puhul kasutatakse heite kogumiseks asjakohaseid väljatõmbesüsteeme (näiteks võlvi kaudu äratõmmet). Käsitsi vormimisel toimub väljatõmme teisaldatavate kubude kaudu heiteallikale võimalikult lähedal.

Külmkõvenemine, külmkõvendamine (gaasi toimel), kuumkõvendamine Automaatsete vormimismasinate puhul kasutatakse heite kogumiseks väljatõmbesüsteeme (näiteks paikseid kubusid, tõmbevarjeid). Käsitsi vormimisel toimub väljatõmme teisaldatavate kubude kaudu heiteallikale võimalikult lähedal. Kui vormi suuruse ja/või ruumipiirangute tõttu ei ole teisaldatavaid kubusid võimalik kasutada, kasutatakse väljatõmmet valuhallist. Seguheitur-kärnimasin on kinnine ja heitgaas tõmmatakse välja. Väljatõmme toimub ka värskelt valmistatud kärnide kontrollimisel, käsitsemisel ja ladustamisel (näiteks kasutatakse kontrollimislaua juures ning käitlemisalade ja ajutiste ladustamisalade kohal kubusid).

Otsene termiline oksüdeerimine: termiline oksüdeerimine ilma põlemisel tekkiva energia taaskasutamiseta.

Rekuperatiivne termiline oksüdeerimine: termiline oksüdeerimine, mille korral kasutatakse heitgaasi soojust kaudse soojusülekande teel.

Regeneratiivne termiline oksüdeerimine: termiline oksüdeerimine, mille korral sisenev heitgaasivoog liigub enne põlemiskambrisse sisenemist läbi keraamilise aine kihi ja kuumeneb selles. Puhastatud kuumad gaasid väljuvad sellest kambrist läbi ühe (või mitme) keraamilise aine kihi, mida eelnevalt jahutati varasema põlemistsükli siseneva heitgaasivooga. Selliselt korduvkuumutatud keraamilise aine kihiga alustatakse uue siseneva heitgaasivoo eelkuumutamisega uut põletustsüklit.

1.4.4. Vetteheite vähendamise meetodid Meetod Kirjeldus Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsessis hoitakse mikroorganisme reovees hõljuvas olekus ja kogu segu aereeritakse mehaaniliselt. Aktiivmudasegu suunatakse eraldamisseadmesse, millest aktiivmuda suunatakse tagasi aeratsioonitanki. Adsorptsioon Lahustunud ainete eemaldamine reoveest nende adsorbeerimisega suure poorsusega tahkete osakeste (tavaliselt aktiivsöe) pinnale. Aeroobne töötlemine Lahustunud orgaaniliste saasteainete bioloogiline oksüdeerimine hapniku abil, kasutades mikroorganismide metabolismi. Lahustunud hapniku juuresolekul (mille jaoks lisatakse õhku või puhast hapnikku) mineraliseeritakse orgaanilised komponendid süsinikdioksiidiks ja veeks või muundatakse muudeks metaboliitideks ja biomassiks. Keemiline sadestamine Lahustunud saasteainete muundamine lahustumatuks ühendiks keemiliste sadestusainete lisamise abil. Seejärel eraldatakse tekkinud tahke sade setitamise, õhuga floteerimise või filtrimise teel. Vajaduse korral võib sellele järgneda mikrofiltrimine või ultrafiltrimine. Fosfori sadestamiseks kasutatakse mitmevalentsete metallide (näiteks kaltsiumi, alumiiniumi, raua) ioone. Keemiline redutseerimine Saasteainete muutmine sarnasteks, kuid vähem kahjulikeks või ohtlikeks ühenditeks keemiliste redutseerijate abil. Koagulatsioon ja flokulatsioon Koagulatsiooni ja flokulatsiooni kasutatakse hõljuvaine eraldamiseks reoveest ning see toimub sageli järjestikuste etappidena. Koagulatsiooni puhul lisatakse hõljuvaine laengule vastupidise laenguga koagulante. Flokulatsiooniks lisatakse polümeere, et mikrohelbed liituksid kokkupõrkel ja moodustaksid suuremad helbed. Tasakaalustamine Veevoogude ja saastekoormuse tasakaalustamine lõpptöötlusele suunatava reovee sisselaskekohas, milleks kasutatakse tsentraalseid mahuteid. Tasakaalustamine võib olla detsentraliseeritud või korraldatud muude haldusmeetodite abil. Aurustamine Reovee aurustamine on destilleerimisprotsess, kus vesi on lendub ja kontsentraat jääb põhjajäägina käitlemiseks (näiteks ringlussevõtmiseks või kõrvaldamiseks). Selle toimingu eesmärk on vähendada reovee mahtu või kontsentreerida emalahuseid. Lendunud aur kogutakse kondensaatorisse ja kondenseerunud vesi võetakse ringlusse, vajaduse korral pärast edasist töötlemist. Aurustite tüüpe on palju: loomuliku ringlusega aurustid, lühikese püsttoruga aurustid, korvaurustid, langevkileaurustid; segatavad kelmeaurustid. Tüüpilised sihtsaasteained on lahustuvad saasteained (näiteks soolad). Filtrimine Tahkete ainete eraldamine reovee juhtimisega läbi poorse keskkonna, näiteks liivfiltrimine, mikrofiltrimine, ultrafiltrimine. Flotatsioon Tahke aine või vedeliku osakeste eraldamiseks reoveest lastakse neil kinnituda väikestele gaasimullidele, tavaliselt õhumullidele. Ujuvad osakesed kogunevad veepinnale ja need kogutakse sealt ujukõntsakaapidega. Membraanbioreaktor Membraanbioreaktor koosneb membraanprotsessi (näiteks mikrofiltrimise või ultrafiltrimise) ja suspensioonis mikroorganisme kasvatava bioreaktori kombinatsioonist. Bioloogilise reoveepuhastuse membraanbioreaktorisüsteemis asendatakse traditsioonilise aereeritud aktiivmudasüsteemi teise etapi setitamine ja kolmanda etapi filtrimine membraanfiltrimisega (muda ja hõljuvaine eraldamiseks). Nanofiltrimine Filtrimisprotsess, milles kasutatakse membraane, mille poorisuurus on umbes 1 nm. Neutraliseerimine Reovee pH viiakse kemikaalide lisamisega neutraalsele tasemele (väärtusele ligikaudu 7). pH suurendamiseks kasutatakse tavaliselt naatriumhüdroksiidi (NaOH) või kaltsiumhüdroksiidi (Ca(OH)2), samas kui pH vähendamiseks kasutatakse tavaliselt väävelhapet (H2SO4), soolhapet (HCl) või süsinikdioksiidi (CO2). Mõned ained võivad neutraliseerimise ajal sadestuda. Füüsiline eraldamine Tahkete ainete, hõljuvainete ja metalliosakeste eraldamine reoveest, kasutades näiteks reste, sõelu, liivapüüdureid, rasvapüüdureid, hüdrotsükloneid, õlipüüniseid või eelsetiteid. Pöördosmoos Membraanprotsess, milles membraaniga eraldatud osade rõhkude vahe tõttu voolab vesi suurema kontsentratsiooniga lahusest väiksema kontsentratsiooniga lahusesse. Setitamine Hõljuvosakeste ja -aine eraldamine gravitatsioonilise setitamisega. Veevoogude eraldamine Reoveevood (näiteks äravoolav pinnavesi, protsessivesi) kogutakse eraldi olenevalt saasteainete sisaldusest ja nõutavatest puhastusmeetoditest. Puhastamata ringlussevõetavad reoveevood eraldatakse puhastamist vajavatest reoveevoogudest.

Versions

1. 2024-11-29