Komisjoni rakendusotsus (EL) 2025/1039, 16. mai 2025, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt esitatud Šveitsi tulemuslikkuse kava projektis sisalduvate tulemuseesmärkide mittevastavust kogu ELi hõlmavatele ühtse Euroopa taeva algatuse tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidele (teatavaks tehtud numbri C(2025) 2923 all) (Ainult itaalia-, prantsus- ja saksakeelne tekst on autentsed)
Grade B
mapped from publisher markup. A grade says how a document's structure was obtained, not how reliable the law is.
Address https://gelex.eu/eli/EU/decision/2025/1039@2025-05-16/et
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist õhutranspordialast kokkulepet,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), eriti selle artikli 11 lõike 3 punkti c teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrust (EL) 2024/2803 ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta, eriti selle artikli 58 lõiget 3,
pärast konsulteerimist ühtse taeva komiteega
ning arvestades järgmist: TAUSTTEAVE
(1) Rakendusmääruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 kohaselt peavad liikmesriigid riiklikul tasandil või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kehtestama igaks aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi võrdlusperioodiks tulemuslikkuse kavad, sh tulemuseesmärgid. Need kavad peavad sisaldama kohalikke tulemuseesmärke, mis on kooskõlas kogu ELi hõlmavate asjaomase võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega.
(2) Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid neljandaks võrdlusperioodiks (2025–2029) sätestati komisjoni rakendusotsuses (EL) 2024/1688.
(3) Kõik liikmesriigid ja Šveits on neljandaks võrdlusperioodiks välja töötanud ja vastu võtnud tulemuslikkuse kavade projektid, mis esitati komisjonile hindamiseks 1. oktoobriks 2024. Šveits esitas komisjonile tulemuslikkuse kava projekti, mis võeti ühiselt vastu Belgia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa ja Saksamaaga (edaspidi FABECis osalevad ELi liikmesriigid) Kesk-Euroopa funktsionaalse õhuruumiosa (FABEC) tasandil. Pärast FABECi tulemuslikkuse kava projekti täielikkuse kontrollimist palus komisjon FABECil esitada 15. novembriks 2024 ajakohastatud tulemuslikkuse kava projekti.
(4) Käesolevas otsuses sisalduv komisjoni hinnang põhineb Šveitsi ja FABECis osalevate liikmesriikide esitatud FABECi tulemuslikkuse kava projektil.
(5) Tulemuslikkuse hindamise asutus, kes abistab komisjoni tulemuslikkuse süsteemi rakendamisel, esitas komisjonile aruande, kus on nõuanded FABECi tulemuslikkuse kava projekti hindamiseks.
(6) Komisjon on hinnanud rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 14 lõike 1 kohaselt FABECi tulemuslikkuse kava projektis esitatud kohalike tulemuseesmärkide vastavust rakendusmääruse IV lisa punktis 1 sätestatud kriteeriumide alusel, võttes arvesse kohalikke olusid.
(7) Lisaks hindamisele vaatas komisjon läbi FABECi tulemuslikkuse kava projekti seoses kõnealuse rakendusmääruse IV lisa punktis 2 sätestatud elementidega. Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunkti d alapunktiga vii märgib komisjon, et ta ei ole läbivaatamise käigus üksikasjalikult analüüsinud meetodeid, mida Šveits neljandal võrdlusperioodil kasutas kulude jaotamiseks marsruudi ja terminali teenuste vahel. Seepärast ei ole komisjon praeguses etapis teinud järeldusi selle kohta, kas kõnealused kulude jaotamise meetodid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktidele e ja f ning rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 22 lõikele 5.
(8) Käesolev otsus käsitleb üksnes rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 2 sätestatud tulemuseesmärke ja elemente, mida kohaldatakse vahetult Šveitsi õhuruumis teenuste osutamiseks määratud aeronavigatsiooniteenuse osutaja suhtes.
HINDAMISE TULEMUSED
(9) FABECi tulemuslikkuse kava projektis sätestatud marsruudi aeronavigatsiooniteenuste kindlaksmääratud ühikuhindade kulutõhususeesmärkide vastavust on hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktides a, b ja c esitatud kriteeriumide alusel. Need kriteeriumid on kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumused neljandal võrdlusperioodil, kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalised arengusuundumused kolmandal võrdlusperioodil (2020–2024) ja neljandal võrdlusperioodil (2025–2029) ning kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil võrrelduna keskmisega väärtusega sellistes tasude sissenõudmise piirkondades, kus aeronavigatsiooniteenuse osutajatel on sarnane tegevus- ja majanduskeskkond.
(10) Šveits kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna jaoks neljandaks võrdlusperioodiks kavandatud marsruudi kulutõhususeesmärgid ja nendega seotud lähteväärtused on järgmised: Šveits kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond 2019 lähteväärtus 2024 lähteväärtus 2025 2026 2027 2028 2029 Kulutõhususega seotud põhilise tulemusvaldkonna eesmärgid ja lähteväärtused, väljendatuna kindlaksmääratud ühikuhinnana (2022. aasta hindade reaalväärtuses) 110,08 Šveitsi franki 124,74 Šveitsi franki 131,82 Šveitsi franki 133,17 Šveitsi franki 131,03 Šveitsi franki 128,63 Šveitsi franki 129,42 Šveitsi franki 109,54 eurot 124,13 eurot 131,17 eurot 132,51 eurot 130,39 eurot 128,00 eurot 128,79 eurot
(11) Komisjon märgib, et rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis a sätestatud hindamiskriteeriumi kohaselt on kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumus Slovakkia kui tasude sissenõudmise piirkonna tasandil (mis on neljandal võrdlusperioodil +0,7 %) neljandal võrdlusperioodil madalam kui kogu ELi hõlmav arengusuundumus, mis on samal perioodil –1,2 %.
(12) Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis b sätestatud hindamisekriteeriumiga märgib komisjon, et kolmandal ja neljandal võrdlusperioodil Šveitsi kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajaline arengusuundumus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil +1,8 %, ning jääb alla kogu ELi pikaajalisele arengusuundumusele, mis on samal perioodil –1,0 %.
(13) Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis c sätestatud hindamiskriteeriumiga märgib komisjon, et Šveitsi kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtus ehk 124,13 eurot, väljendatuna 2022. aasta hindade reaalväärtuses, on 41,8 % kõrgem kui rakendusotsuse (EL) 2024/1688 artikli 7 punkti e kohase võrdlusrühma keskmine lähteväärtus ehk 87,51 eurot 2022. aasta hindade reaalväärtuses.
(14) Tuleb uurida, kas põhjendustes 11, 12 ja 13 osutatud kõrvalekaldeid võib pidada vajalikuks ja proportsionaalseks rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d tähenduses. Sellest tulenevalt on komisjon hinnanud, kas kõrvalekalded kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusest ja kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalisest arengusuundumusest, millele on osutatud põhjendustes 11 ja 12, tulenesid üksnes täiendavatest kindlaksmääratud kuludest, mis on seotud läbilaskevõimega seotud põhilise tulemusvaldkonna tulemuseesmärkide saavutamiseks vajalike meetmetega, või restruktureerimiskuludest rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 2 punkti 18 tähenduses.
(15) Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d alapunktis i sätestatud kriteeriumiga märgib komisjon, et Šveits viitab FABECi tulemuslikkuse kava projektis aeronavigatsiooniteenuse osutaja Skyguide poolt neljandal võrdlusperioodil kantud täiendavatele kindlaksmääratud kuludele seoses läbilaskevõimega seotud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmetega (edaspidi läbilaskevõime meetmed). Esitatud läbilaskevõime meetmed hõlmavad järgmisi põhielemente:
(15) a)
Skyguide koolitab ja värbab uusi lennujuhte, et asendada neljandal võrdlusperioodil eeldatavasti pensionile jäävad lennujuhid ja võtta arvesse prognoositud liikluse kasvu. See peaks neljandal võrdlusperioodil suurendama Genfi ja Zürichi piirkonna juhtimiskeskustes tegutsevate lennujuhtide arvu üldiselt ligikaudu 10 % võrra;
b)
investeeringud taristusse ja süsteemidesse, et toetada tegevuskerksust, sealhulgas täiendavad erandolukorra ja varulahendused;
c)
lennuliikluse juhtimissüsteemi tehniline täiustamine, mis võimaldab suurendada läbilaskevõimet ja tõhusust. Need täiustused toetavad asukohast sõltumatut tegevust Genfi ja Zürichi piirkonna lennujuhtimiskeskustes, mis tähendab, et kogu Šveitsi õhuruumi saab kontrollida üks neist lennujuhtimiskeskustest;
d)
vahendite kasutuselevõtt lennuliiklusvoo juhtimise optimeerimiseks.
(16) Võttes arvesse tulemuslikkuse hindamise asutuse hinnangut, on Šveitsi teatatud lisakulud seoses põhjenduses 15 osutatud läbilaskevõime meetmetega rahaliselt oluliselt väiksemad kui tulemuslikkuse hindamise asutuse täheldatud kõrvalekalded kogu ELi hõlmavatest kulutõhususe suundumustest. Lisaks märgib komisjon, et teatavaid Šveitsi esitatud läbilaskevõime meetmeid võib pidada asjaomaste aeronavigatsiooniteenuste osutajate tavapärasteks toiminguteks või et need ei pruugi otseselt kaasa aidata õhuruumi läbilaskevõime suurendamisele. Seega ei ole ilma täiendava üksikasjaliku teabe ja analüüsita võimalik järeldada, kas Šveitsi esitatud läbilaskevõime meetmeid saab tervikuna pidada vajalikuks ja proportsionaalseks neljanda võrdlusperioodi läbilaskevõimega seotud kohalike tulemuseesmärkide saavutamiseks. Sellest tulenevalt märgib komisjon, et põhjendustes 11 ja 12 osutatud kõrvalekaldeid kogu ELi hõlmavatest kulutõhususe suundumustest ei saa seostada üksnes esitatud läbilaskevõime meetmetest tulenevate lisakuludega.
(17) Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d alapunktis i sätestatud kriteerium on Šveitsi puhul täitmata.
(18) Lisaks märgib komisjon, et Šveitsi esitatud FABECi tulemuslikkuse kava projekt ei sisalda restruktureerimismeetmeid, mis põhjendaksid kõrvalekaldumist kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusest või kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalisest arengusuundumusest vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d alapunktis ii sätestatud kriteeriumile.
(19) Põhjendustes 10–18 nimetatud järelduste alusel tuleb asuda seisukohale, et Šveitsi kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna kulutõhususeesmärgid ei ole kooskõlas kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega.
(20) Rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunkti a alusel vaatas komisjon FABECi tulemuslikkuse kava projektile antud hinnangule lisaks läbi kõnealuses kavas sisalduvad keskkonnaeesmärkide saavutamise meetmed.
(21) Põhjenduses 20 osutatud läbivaatamise tulemusel on komisjonil tõsiseid kahtlusi, kas Šveitsi ja FABECis osalevate ELi liikmesriikide poolt FABECi keskkonnaalaste tulemuseesmärkide saavutamiseks esitatud meetmed on nende eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks piisavad. Tulemuslikkuse hindamise asutuse järeldusi arvesse võttes märgib komisjon eelkõige, et Šveitsi poolt aeronavigatsiooniteenuse osutaja DSNA kohta esitatud meetmed ei ole piisavad, et võimaldada lennutõhususe sihipärast parandamist neljandal võrdlusperioodil.
(22) Seetõttu leiab komisjon, et Kesk-Euroopa funktsionaalses õhuruumiosas tuleks neljanda võrdlusperioodi keskkonnaeesmärkide saavutamiseks kehtestada täiendavad meetmed, näiteks tulemuslikult rakendada vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi ja võtta koos teiste naaberliikmesriikidega kasutusele piiriülene vabalt valitavate marsruutidega õhuruum.
(23) Rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunkti a alusel vaatas komisjon FABECi tulemuslikkuse kava projektile antud hinnangule lisaks läbi kõnealuses kavas sisalduvad marsruutlendude läbilaskevõime-eesmärkide saavutamise meetmed.
(24) Põhjenduses 23 osutatud läbivaatamise tulemusel on komisjonil tõsiseid kahtlusi, kas Šveitsi ja FABECis osalevate ELi liikmesriikide poolt FABECi marsruudi läbilaskevõime tulemuseesmärkide saavutamiseks esitatud meetmed on nende eesmärkideni jõudmiseks piisavad. Tulemuslikkuse hindamise asutuse järeldusi arvesse võttes märgib komisjon eelkõige, et Saksamaa poolt aeronavigatsiooniteenuse osutaja DFS kohta esitatud meetmed ei ole piisavad, et tulemuslikult rahuldada eeldatavat transpordinõudlust neljandal võrdlusperioodil.
(25) Seetõttu leiab komisjon, et Šveits ja FABECis osalevad ELi liikmesriigid peaksid neljanda võrdlusperioodi marsruutlendude läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks kehtestama täiendavad meetmed, näiteks seoses täiendavate lennujuhtide koolitamise ja värbamisega, ressursside tõhusama kasutamisega ning aeronavigatsiooniteenuste osutajate vahelise koostöökorraga.
(26) Rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunkti b alusel vaatas komisjon FABECi tulemuslikkuse kava projektile antud hinnangule lisaks läbi kõnealuses kavas sisalduvad terminali aeronavigatsiooniteenuste läbilaskevõime-eesmärgid, mille Šveits nägi ette selle rakendusmääruse artikli 1 lõigetes 3 ja 4 osutatud lennujaamadele. Leiti, et need eesmärgid tekitavad muret.
(27) Esiteks märgib komisjon, et Šveitsi poolt neljandaks võrdlusperioodiks kavandatud terminali läbilaskevõime-eesmärgid suurendavad saabuvate lendude ATFM-hilinemisi aastas kolmanda võrdlusperioodiga võrreldes. Neljanda võrdlusperioodi kavandatud eesmärkideks on seatud 1,60 minutit lennu kohta, samal ajal kui kolmandal võrdlusperioodil registreeritud tegelik tulemusnäitaja jäi vahemikku 0,37–1,50 minutit lennu kohta.
(28) Teiseks, mis puudutab terminali läbilaskevõime-eesmärkide jaotust lennujaama tasandil, siis märgiti, et need terminali läbilaskevõime-eesmärgid toovad Zürichi ja Genfi lennujaamade puhul kaasa ATFM-hilinemiste oluliselt suurema taseme kui tulemuslikkuse hindamise asutuse kindlaks tehtud sarnaste lennujaamade puhul.
(29) Seepärast leiab komisjon, et Šveits peaks põhjendustes 27 ja 28 esitatud järeldusi arvesse võttes neljanda võrdlusperioodi terminali läbilaskevõime-eesmärke täiendavalt põhjendama või allapoole korrigeerima.
(30) Rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunkti c alusel vaatas komisjon FABECi tulemuslikkuse kava projektile antud hinnangule lisaks läbi kõnealuses kavas sisalduvad terminali aeronavigatsiooniteenuste kulutõhususeesmärgid, mille Šveits nägi ette selle rakendusmääruse artikli 1 lõigetes 3 ja 4 osutatud lennujaamadele.
(31) Komisjon märgib, et Šveitsi kui terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna kulutõhususeesmärgid halvendavad neljandal võrdlusperioodil kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumust + 1,0 %. Siiski leiti, et Zürichi ja Genfi lennujaamade terminali aeronavigatsiooniteenuste keskmine kindlaksmääratud ühikuhind on neljandal võrdlusperioodil eeldatavasti märkimisväärselt suurem kui tulemuslikkuse hindamise asutuse poolt kindlaks tehtud sarnaste lennujaamade keskmised kindlaksmääratud ühikuhinnad.
(32) Seepärast leiab komisjon, et Šveits peaks põhjenduses 31 esitatud järeldusi arvesse võttes neljanda võrdlusperioodi terminali kulutõhususeesmärke täiendavalt põhjendama või allapoole korrigeerima.
(33) Rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunkti f alusel on komisjon läbi vaadanud FABECi tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad terminali läbilaskevõime stimuleerimiskavad, et toetada läbilaskevõime-eesmärkide saavutamist. Komisjon leidis, et Šveitsi poolt neljanda võrdlusperioodi jaoks kehtestatud marsruudi ja terminali läbilaskevõime stimuleerimiskavad tekitavad muret.
(34) Komisjon märgib, et FABECi tulemuslikkuse kava projektis sisalduvas marsruudi läbilaskevõime stimuleerimiskavas ning Šveitsi terminali läbilaskevõime stimuleerimiskavas, mis on esitatud FABECi tulemuslikkuse kava projektis, on maksimaalne rahaline kahju vaid 0,50 % kindlaksmääratud kuludest. Tulemuslikkuse hindamise asutuse eksperdiarvamuse põhjal leiab komisjon, et kõnealustes stimuleerimiskavades ette nähtud maksimaalne rahaline kahju ei ole kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 11 lõike 3 punktiga a, mille kohaselt peab stimuleerimiskavadel sellisel juhul olema oluline mõju ohus olevale tulule.
(35) Seepärast peaks Šveits seoses FABECi tulemuslikkuse kava projektiga vaatama läbi põhjenduses 34 osutatud läbilaskevõime stimuleerimiskavad, et neis ette nähtud maksimaalne rahaline kahju oleks tasemel, millel on oluline mõju ohus olevale tulule, nagu on nõutud rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 11 lõike 3 punktis a. Komisjoni arvates peaks muudetud stimuleerimiskava tekitama maksimaalse rahalise kahju, mis on vähemalt 1 % kindlaksmääratud aastakuludest.
KOKKUVÕTE
(36) Eeltoodut arvesse võttes ei tohiks teatavaid FABECi tulemuslikkuse kava projektis Šveitsi kohta esitatud tulemuseesmärke pidada kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega kooskõlas olevaks.
(37) Seega peavad Šveits ja FABECis osalevad liikmesriigid vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 14 lõikele 3 esitama kolme kuu jooksul alates selle otsuse kuupäevast komisjonile korrigeeritud tulemuslikkuse kava projekti, milles on komisjoni esitatud soovitusi arvesse võetud.
(38) Vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe artikli 19 lõikele 2 konsulteeris komisjon käesolevas otsuses esitatud soovituste osas Šveitsiga,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsuse lisas loetletud Šveitsi tulemuseesmärgid, mis on esitatud Kesk-Euroopa funktsionaalse õhuruumiosa tulemuslikkuse kava projektis, ei ole kooskõlas kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega, mis on sätestatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2024/1688.
Artikkel 2
Šveits korrigeerib allapoole oma marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas ette nähtud kulutõhususeesmärgid, mis on väljendatud kindlaksmääratud ühikuhinnana. Kulutõhususeesmärkide korrigeerimisel peab Šveits: Kui Šveits tugineb rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 14 lõike 3 teise lõigu kohaselt esitatavas läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis selle rakendusmääruse IV lisa punkti 1.4 alapunkti d kohasele kõrvalekaldele, tagab ta, et selline kõrvalekaldumine on põhjendatud piisava teabe ja selgitustega. Eelkõige peab Šveits tõendama, et meetmed, millele tuginetakse, et põhjendada kõrvalekaldumist kogu ELi hõlmavatest kulutõhususeesmärkidest, on seotud üksnes täiendavate tegevusressursside või tehnilise suutlikkusega, mis on vajalik läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks.
a) tagama, et läbivaadatud kulutõhususeesmärgid on kooskõlas nii kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusega kui ka kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalise arengusuundumusega, millele on osutatud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktides a ja b;
b) vähendama vastavalt kindlaksmääratud kulude taset, eelkõige kalendriaastal 2029;
c) kasutama uusimaid liiklusprognoose, mis on esitatud teenuseühikutes vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 10 lõikele 2.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Šveitsi Konföderatsioonile.
Brüssel, 16. mai 2025 Komisjoni nimel komisjoni liige Apostolos Tzitzikostas
ANNEX
LISA
Tulemuseesmärgid, mis ei ole kooskõlas kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega KULUTÕHUSUSEGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND
Šveits kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond 2019 lähteväärtus 2024 lähteväärtus 2025 2026 2027 2028 2029 Kulutõhususega seotud põhilise tulemusvaldkonna eesmärgid ja lähteväärtused, väljendatuna kindlaksmääratud ühikuhinnana (2022. aasta hindade reaalväärtuses) 110,08 Šveitsi franki 124,74 Šveitsi franki 131,82 Šveitsi franki 133,17 Šveitsi franki 131,03 Šveitsi franki 128,63 Šveitsi franki 129,42 Šveitsi franki 109,54 eurot 124,13 eurot 131,17 eurot 132,51 eurot 130,39 eurot 128,00 eurot 128,79 eurot