Not the law itself: Notice

Address https://gelex.eu/eli/EU/notice/C/2025/650/oj@2025-01-21/et

Contents

1. Preamble
2. (17) Tabel 1. Netokulude kava ja peamised eeldused Luksemburgi kavas
3. (18) Tabel 2. Valitsemissektori võla ja eelarvepositsiooni areng Luksemburgi kavas
4. ANNEX
5. Luksemburg

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 121,

võttes arvesse määrust (EL) 2024/1263, eriti selle artiklit 17,

võttes arvesse komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1) 30. aprillil 2024 jõustus ELi reformitud majandusjuhtimise raamistik. ELi reformitud majandusjuhtimise raamistiku põhielemendid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta, muudetud määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta ja muudetud nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku kohta. Raamistiku eesmärk on edendada reformide ja investeeringute kaudu usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja vastupanuvõimet ning vältida valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki. Samuti edendatakse sellega riikide isevastutust ja keskendutakse rohkem keskpikale perspektiivile, koos nõuete tõhusama ja sidusama täitmisega.

(2) Uue majandusjuhtimise raamistiku keskne element on riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mille liikmesriigid esitavad nõukogule ja komisjonile. Kavadel peab olema kaks eesmärki: i) tagada, et muu hulgas kohandamisperioodi lõpuks on valitsemissektori võlg usutavalt langustrendis või püsib mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarvepuudujääk tuuakse keskpikas perspektiivis allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse allpool seda taset, ning ii) tagada, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse ELi ühiseid prioriteete. Selleks tuleb igas kavas esitada keskpika perioodi kohustus seoses netokulude kavaga, millega sisuliselt kehtestatakse eelarvepiirang kava kehtivusajaks, mis on (sõltuvalt liikmesriigi tavapärasest seadusandlikust tsüklist) neli või viis aastat. Lisaks tuleb kavas selgitada, kuidas liikmesriik tagab, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes (sealhulgas asjakohasel juhul makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitustes) kindlaks tehtud peamisi probleeme, ja kuidas liikmesriik järgib liidu ühiseid prioriteete. Eelarve kohandamise perioodi pikkus on neli aastat, mida võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik kohustub ellu viima asjakohased reformid ja investeeringud, mis vastavad määruses (EL) 2024/1263 sätestatud kriteeriumidele.

(3) Pärast kava esitamist hindab komisjon, kas kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(4) Komisjoni soovituse alusel võtab nõukogu vastu soovituse, milles sätestatakse asjaomase liikmesriigi netokulude kava ja asjakohasel juhul kiidetakse heaks eelarve kohandamise perioodi pikendamise aluseks olevad reformi- ja investeerimiskohustused.

(5) 15. oktoobril 2024 esitas Luksemburg nõukogule ja komisjonile oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Kava esitati pärast määruse (EL) 2024/1263 artiklis 36 sätestatud tähtaja pikendamist, milles lepiti komisjoniga kokku, võttes arvesse Luksemburgi esitatud põhjendusi.

(6) Luksemburgil oli kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 9 lõikega 3 õigus saada tehnilist teavet, kuid riik seda ei taotlenud. Komisjon esitas 21. juunil 2024 Luksemburgile peamised algtingimused ja aluseks olevad eeldused, mida kasutati komisjoni keskpika perioodi valitsemissektori võla prognoosiraamistikus, nagu on osutatud määruse (EL) 2024/1263 põhjenduses 25, ning avaldas need 15. oktoobril 2024.

(7) Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 12 pidasid Luksemburg ja komisjon 2024. aasta septembris tehnilist dialoogi. Dialoogi keskseks teemaks olid aluseks olevad eeldused (eelkõige potentsiaalne majanduskasv ja SKP deflaator), samuti selliste reformide ja investeeringute kavandatud elluviimine, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete õiglase rohe- ja digipöörde, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ja kaitsevõime ülesehitamise vallas.

(8) Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 lõikega 3 ja artikli 36 lõike 1 punktiga c teatas Luksemburg oma kavas esitatud teabe kohaselt, et on pidanud Euroopa poolaasta raames korrapäraselt konsultatsioone sotsiaalpartneritega. Luksemburgi kavas esitatud teabe kohaselt arutati 2024. aasta juulis toimunud viimasel kohtumisel sotsiaalpartneritega Luksemburgi 2024. aasta riigiaruannet, 2024. aasta riigipõhiseid soovitusi ja uue majanduse juhtimise raamistikuga seotud muudatusi.

(9) Kava esitati riigi parlamendile 15. oktoobril.

(10) 15. oktoobril esitas Luksemburg 2025. aasta eelarvekava. Komisjon võttis eelarvekava kohta vastu arvamuse 26. novembril 2024.

(11) 21. oktoobril 2024 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Luksemburgile riigipõhised soovitused.

(12) Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 16 hindas komisjon kava järgmiselt.

(13) Majandustegevus Luksemburgis kahanes 2023. aastal 1,1 %, mis oli tingitud netoekspordi kasvu ja investeeringute vähenemisest. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks majandus 2024. aastal kasvama 1,2 %, mis on tingitud sisenõudluse suurenemisest ja netoekspordi kasvust. 2025. aastal peaks reaalne SKP kasvama 2,3 %, mida toetab ekspansiivne eelarvepoliitika, investeeringute aluseks olev intressimäärade langus ja väliskeskkonna paranemine. 2026. aastal peaks reaalne SKP kasvama 2,2 %, kuna sisenõudluse vähenemise tõttu on oodata majanduskasvu tempo aeglustumist. Prognoosiperioodil (st 2024–2026) peaks potentsiaalse SKP kasv Luksemburgis saavutama oma haripunkti 2,0 % aastas, mis on tingitud tööealise elanikkonna ja keskmise tööaja kasvu aeglustumisest. Töötuse määr oli 2023. aastal 5,2 % ning komisjoni prognoosi kohaselt on see 2024. aastal 6,0 %, 2025. aastal 6,0 % ja 2026. aastal 5,8 %. Inflatsioon (SKP deflaator) peaks prognooside kohaselt tõusma 3,4 %-lt 2023. aastal 3,9 %-le 2024. aastal, 3,0 %-le 2025. aastal ja 2,9 %-le 2026. aastal.

(14) Mis puudutab eelarvesuundumusi, siis Luksemburgi valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2023. aastal 0,7 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks see 2024. aastal vähenema puudujäägini 0,6 % SKPst ja tõusma 2025. aastal 0,8 %-le SKPst, ning eeldusel, et poliitikat ei muudeta, vähenema 0,6 %-le 2026. aastal. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosis võetakse arvesse Luksemburgi 2025. aasta eelarvekava, mille valitsus esitas riigi parlamendile oktoobris. Valitsemissektori võlg oli 2023. aasta lõpus 25,5 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse 2024. aasta lõpuks tõusma 27,5 %-le. Prognooside kohaselt peaks see 2025. aasta lõpuks üldjoontes stabiliseeruma 27,6 % juures SKPst ja 2026. aasta lõpuks 27,5 % juures SKPst. Komisjoni eelarveprognoosis ei võeta keskpika perioodi kavades esitatud poliitilisi kohustusi arvesse enne, kui nende aluseks on usaldusväärselt teatavaks tehtud ja piisavalt täpsustatud konkreetsed poliitikameetmed.

(15) Luksemburgi riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava hõlmab ajavahemikku 2025–2029 ja sellega on ette nähtud eelarve kohandamine nelja aasta jooksul.

(16) Kava sisaldab määruse (EL) 2024/1263 artiklis 13 nõutud teavet.

(17) Tabel 1. Netokulude kava ja peamised eeldused Luksemburgi kavas

Kavas on võetud kohustus järgida tabelis 1 esitatud netokulude kava, mis vastab aastatel 2025–2029 netokulude keskmisele kasvule 4,9 %. Eelarvekavas ette nähtud netokulude kava kohaselt peaks kohandamisperioodi lõpuks (2028) saavutatama struktuurne esmane eelarvepositsioon 0,4 % SKPst. Kavas eeldatakse, et potentsiaalse SKP kasv suureneb 1,5 %-lt 2024. aastal 2,1 %-le 2029. aastal. Lisaks eeldatakse kavas, et SKP deflaatori kasvumäär tõuseb 1,7 %-lt 2024. aastal 3,1 %-le 2025. ja 2026. aastal, jõudes seejärel 2027. aastal madalaimale tasemele (1,9 %), ning tõustes 2028. ja 2029. aastal tagasi ligikaudu 2,5 % tasemele. Allikas: Luksemburgi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning komisjoni arvutused 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kava kehtivusaja (2025–2029) keskmine Kohandamisperioodi (2025–2028) keskmine Netokulude kasv (aastane, %) 8,0 5,8 4,7 3,8 5,4 4,7 4,9 4,9 Netokulude kasv (kumulatiivne, alates baasaastast 2023, %) 8,0 14,2 19,6 24,1 30,8 36,9 ei ole kohaldatav ei ole kohaldatav Potentsiaalse SKP kasv (%) 1,5 1,7 1,8 1,9 2,0 2,1 1,9 1,9 Inflatsioon (SKP deflaatori kasv) (%) 1,7 3,1 3,1 1,9 2,6 2,5 2,6 2,7

(18) Tabel 2. Valitsemissektori võla ja eelarvepositsiooni areng Luksemburgi kavas

Kui kavas ette nähtud netokulude kava ja selle aluseks olevad eeldused realiseeruvad, väheneb valitsemissektori võlg kava kohaselt järk-järgult 27,5 %-lt SKPst 2024. aastal 26,0 %-le SKPst kohandamisperioodi lõpuks (2028), nagu on näidatud järgmises tabelis. Kava kohaselt peaks võla suhe pärast kohandamisperioodi keskpikas perspektiivis (st kuni 2038. aastani) järk-järgult vähenema ning jõudma 2032. aastal madalaimale tasemele 25,4 %ni SKPst, enne kui hakkab järk-järgult kasvama ja saavutab 2038. aastaks haripunkti 26 % SKPst. Allikas: Luksemburgi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2038 Valitsemissektori võlg (% SKPst) 25,5 27,5 27,5 27,2 26,7 26,0 25,6 26,0 Valitsemissektori eelarvepositsioon (% SKPst) -0,7 -0,6 -0,6 -0,5 -0,3 -0,4 -0,2 -2,1 Seega jääks valitsemissektori võlg kava kohaselt keskpikas perspektiivis allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 16 lõikes 2 võla kohta sätestatud nõudega.

(19) Kavas esitatud netokulude kava ja eelduste kohaselt väheneks valitsemissektori eelarvepuudujääk 2025. aastal 0,6 %-lt SKPst 2028. aastaks 0,4 %-le SKPst. Seega ei ületaks valitsemissektori eelarvepositsioon kava kohaselt kohandamisperioodi lõpus (2028) kontrollväärtust 3 % SKPst. Lisaks ei ületa valitsemissektori eelarvepuudujääk kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi (st kuni 2038. aastani) 3 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas artikli 16 lõikes 2 sätestatud puudujääginõudega.

(20) Kava põhineb eeldustel, mis erinevad komisjoni poolt 21. juunil 2024 Luksemburgile edastatud eeldustest. Eelkõige kasutatakse kavas erinevaid eeldusi seitsme muutuja puhul, milleks on lähtepunkt (strukturaalne esmane eelarvepositsioon 2024. aastal), potentsiaalse SKP kasv, SKP deflaatori kasv, võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline erinevus, reaalne SKP, nominaalne kaudne intressimäär ja SKP lõhe sulgumine. Neid eelduste erinevusi tuleb hoolikalt hinnata, tagamaks, et need põhinevad usaldusväärsetel ja andmepõhistel majanduslikel argumentidel, eriti seetõttu, et kavas sisalduv keskmine netokulude kasv ei ole sama nõudlik kui see, mis põhineb komisjoni eeldustel. Allpool on loetletud eelduste erinevused, millel on kõige suurem mõju netokulude keskmisele kasvule, ja eraldi hinnatud iga erinevust. Ülejäänud erinevused ei avalda netokulude keskmisele kasvule komisjoni eeldustega võrreldes märkimisväärset mõju. Üldiselt toovad kõik erinevused kokkuvõttes kaasa keskmiste netokulude kasvu teoreetilise ülemmäära, mis on kõrgem kui see, mis oleks nõutav komisjoni 2024. aasta kevade eelduste kohaselt. Luksemburg kohustub oma kavas järgima netokulude kava, mis on kõnealusest teoreetilisest ülemmäärast madalam. Komisjon võtab eespool esitatud hinnangut kava eeldustele arvesse tulevastel netokulude kava järgimise hindamistel. (1) Kavas eeldatakse, et struktuurne esmane eelarvepositsioon on 2024. aastal ülejäägis +1,1 % SKPst, samas kui komisjon eeldas 21. juunil 2024 Luksemburgile saadetud eeldustes, et ülejääk on 2024. aastal +0,1 % SKPst. Prognoositust parema esialgse eelarvepositsiooni aluseks 2024. aastal on värskemad eelarveandmed, mille puhul eeldatakse kavas, et valitsemissektori eelarvepositsioon on 2024. aastal puudujäägis -0,6 % SKPst, samas kui komisjon eeldas 21. juunil 2024 Luksemburgile saadetud eeldustes, et eelarvepuudujääk on -1,7 % SKPst. See on kooskõlas Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosiga. Seega leitakse, et see eeldus on nõuetekohaselt põhjendatud. (2) Kavas eeldatakse, et SKP deflaatori kasv on kohandamisperioodil keskmiselt 2,7 %, võrreldes 21. juunil Luksemburgile edastatud eelduses esitatud keskmise kasvuga 2,5 %. Kavas kasutatud SKP deflaatori kasvu prognoosid on koostanud Luksemburgi riiklik statistikaamet (STATEC) ja need põhinevad värskematel makromajanduslikel andmetel. Prognoosid nii 2025. kui ka 2026. aasta kohta näivad usutavad. Seega leitakse, et see eeldus on nõuetekohaselt põhjendatud.

Kavas eeldatakse, et struktuurne esmane eelarvepositsioon on 2024. aastal ülejäägis +1,1 % SKPst, samas kui komisjon eeldas 21. juunil 2024 Luksemburgile saadetud eeldustes, et ülejääk on 2024. aastal +0,1 % SKPst. Prognoositust parema esialgse eelarvepositsiooni aluseks 2024. aastal on värskemad eelarveandmed, mille puhul eeldatakse kavas, et valitsemissektori eelarvepositsioon on 2024. aastal puudujäägis -0,6 % SKPst, samas kui komisjon eeldas 21. juunil 2024 Luksemburgile saadetud eeldustes, et eelarvepuudujääk on -1,7 % SKPst. See on kooskõlas Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosiga. Seega leitakse, et see eeldus on nõuetekohaselt põhjendatud.

Kavas eeldatakse, et SKP deflaatori kasv on kohandamisperioodil keskmiselt 2,7 %, võrreldes 21. juunil Luksemburgile edastatud eelduses esitatud keskmise kasvuga 2,5 %. Kavas kasutatud SKP deflaatori kasvu prognoosid on koostanud Luksemburgi riiklik statistikaamet (STATEC) ja need põhinevad värskematel makromajanduslikel andmetel. Prognoosid nii 2025. kui ka 2026. aasta kohta näivad usutavad. Seega leitakse, et see eeldus on nõuetekohaselt põhjendatud.

(21) Kava orienteeriva eelarvestrateegia kohaselt täidetakse netokuludega seotud kohustused peamiselt kulude kasvu piiramise ja selle tagamise teel, et tulude kasv on kulude kasvust jätkuvalt suurem. Asjaomaste poliitikameetmete täpne kirjeldus tuleb kinnitada või kohandada ning kvantifitseerida aastaeelarvetes. Samal ajal on kavas esitatud orienteeriva eelarvestrateegia rakendamisega seotud riskid, mis tulenevad eelarvestrateegia aluseks olevaid erimeetmeid käsitleva üksikasjaliku teabe puudumisest. Lisaks on 2025. aasta eelarvekavas täpsustatud, et netokulude kasv peaks aeglustuma seoses hinnasurve vähenemisega, mis on oluline tegur kulude kasvu kindlaksmääramisel Luksemburgis, võttes arvesse inflatsiooni automaatse indekseerimise mehhanismi, mida kohaldatakse suure osa avaliku sektori kulutuste suhtes.

(22) Kavas kirjeldatakse poliitilisi kavatsusi, mis on seotud reformide ja investeeringutega, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete. Kava hõlmab ligikaudu 90 reformi ja investeeringut, millest rohkem kui kümmet toetatakse rahaliselt taaste- ja vastupidavusrahastust ning mõnda neist täiendatakse ühtekuuluvuspoliitika vahenditest.

(23) Seoses õiglase rohe- ja digipöörde ühise prioriteediga, sealhulgas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaeesmärkidega, on kavas ette nähtud mitmesugused meetmed, nagu investeeringud taastuvenergiasse (soovitatud 2022., 2023. ja 2024. aastal), päikesepaneelide kasutuselevõtu edendamine, ja valitsuse toetus ringmajanduse põhimõtete elluviimiseks. Kavas kinnitatakse ametiasutuste toetust ajakohastatud riiklikule energia- ja kliimakavale. Lisaks, tunnistades, et transport on Luksemburgi suurim kasvuhoonegaaside heite põhjustaja, rõhutatakse kavas transpordi CO2 heite vähendamist (soovitatud 2019., 2020., 2022., 2023. ja 2024. aastal) elektrifitseerimise, taastuvenergia kasutamise ja ühistransporditaristu arendamise, sealhulgas raudtee-, trammi- ja bussivõrkudesse tehtavate investeeringute kaudu. Need algatused on otseselt suunatud kliimapöörde ja energiajulgeoleku eesmärkide saavutamisele. Meetmete eesmärk on suurendada investeeringuid keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse ja säästvasse energiataristusse, mis on Luksemburgi riiklike ja ELi kindlaksmääratud eesmärkide saavutamise seisukohast väga olulised.

(24) Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime ühise prioriteediga, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, nähakse kavas ette meetmeid eluaseme taskukohasuse ja kättesaadavuse probleemide lahendamiseks, mida süvendab elanikkonna kiire kasv, mis on tingitud tööturu tugevast dünaamikast. Konkreetsed meetmed hõlmavad eluasemete pakkumise suurendamist (soovitatud 2019., 2020., 2023. ja 2024. aastal) lihtsustatud planeerimismenetluste ja meetmete kaudu omandimaksude reformimisel, üleminekut tehingutel põhinevalt kinnisvara maksustamiselt korduvale kinnisvara maksustamisele, ja uue maksu kehtestamist kasutamata ehitusmaa suhtes. Lisaks edendatakse meetmetega võrdõiguslikkust haridussüsteemis, pannes rõhku mitmekeelsele ja kaasavale haridusele, mis tagab kõigile õpilastele võrdsed võimalused, täites 2022., 2023. ja 2024. aastaks antud soovitusi vähendada ebavõrdsuse mõju õpitulemustele. Meetmed hõlmavad jätkuvaid investeeringuid haridusalastesse teadusuuringutesse, uuenduslikesse õpikeskkondadesse ja kaasava hariduse tugevdatud toetussüsteemi. Selleks kasutatakse näiteks uut äsja saabunud õpilasi käsitlevat seadust, mille eesmärk on tagada uutele õpilastele ja nende perekondadele sujuv üleminek, ning võetakse kasutusele uus lähenemisviis matemaatika õpetamiseks mitmekeelses kontekstis. Kava sisaldab üht meedet eakamate töötajate tööhõive määra suurendamiseks paremate töövõimaluste loomise kaudu (soovitatud 2019. aastal). Positiivse panuse võivad anda sellised algatused nagu töötajate pidev oskuste täiendamine ja ümberõpe ning kutseõppe pakkumise laiendamine (soovitatud 2019., 2023. ja 2024. aastal).

(25) Seoses energiajulgeoleku ühise prioriteediga on kavas ette nähtud märkimisväärsed investeeringud energiataristusse, sealhulgas uute elektrivõrgu võimsuste arendamine, nagu uus 380 kV ühendusliin Saksamaa ja Luksemburgi vahel, ning vesinikutaristu edendamine. Näiteks Euroopa majandushuviühingu Grande Région Hydrogen kaudu projekti raames, mis hõlmab 100 km pikkuse vesinikutorustiku ehitamist, mis põhineb 70 km pikkusel maagaasitransporditaristul. See jaotusvõrk peaks kasutusele võetama 2027. aastal. Need meetmed on kooskõlas 2022., 2023. ja 2024. aasta soovitustega energiavarustuse vastupidavuse tagamise kohta ning aitavad samal ajal vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Investeeringud on olulised selleks, et toetada Luksemburgi majanduslikke ja demograafilisi muutusi ning eri sektorite ulatuslikku elektrifitseerimist.

(26) Seoses kaitsevõime ühise prioriteediga rõhutatakse kavas Luksemburgi armee ümberkujundamist, et paremini reageerida praegustele geopoliitilistele probleemidele, sealhulgas sõjalise suutlikkuse arendamisele lennunduse, küber- ja kosmosevaldkonnas. Lisaks keskendutakse Belgia-Luksemburgi kahepoolse luurepataljoni loomisele ja sotsiaalsele vastupidavusele keskenduvatele projektidele.

(27) Kava sisaldab ka muid poliitikameetmeid, mis lähevad kaugemale ELi ühistest prioriteetidest, sealhulgas meetmeid, millega toetatakse kõrgetasemelist teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitikat (soovitatud 2019., 2020. ja 2024. aastal) teadus- ja tehnoloogiapargi loomise, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni abikavade uuendamise ning avaliku ja erasektori koostöö edendamise kaudu. Nende algatuste eesmärk on suurendada Luksemburgi konkurentsivõimet ja tootlikkust, keskendudes kujunemisjärgus tehnoloogiatele ja VKEde digipöördega seotud algatustele, aidates kaasa nii õiglasele rohe- kui ka digipöördele.

(28) Kavas antakse teavet kooskõla ja asjakohasel juhul täiendavuse kohta ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskavaga. Valitsus on taganud, et loetletud algatused toetavad taaste- ja vastupidavuskava raames käimasolevaid jõupingutusi, eelkõige rohe- ja digipöörde ning sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas.

(29) Kavaga püütakse aidata rahuldada Luksemburgi avaliku sektori investeerimisvajadused seoses ELi ühiste prioriteetidega. Rohepöörde jaoks esitatakse kavas taastuvenergia taristusse ja energiatõhususe meetmetesse tehtavad investeeringud. Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõimega rõhutatakse kavas vajadust haridusse, sotsiaalse ühtekuuluvuse meetmetesse ja eluasemete pakkumise suurendamisse tehtavate jätkuvate investeeringute järele. Energiajulgeoleku vajadused keskenduvad energiavõrgu ja vesinikutaristu ajakohastamisele. Kaitsevõimega seoses rõhutatakse kavas vajadust suurendada sõjalisi kulutusi ja nähakse ette kaitse-eelarve suurendamine, et saavutada 2030. aastaks kaitsekulutuste tase 2 % kogurahvatulust vastavalt NATO kohustustele.

(30) Üldiselt on komisjon seisukohal, et Luksemburgi kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(31) Nõukogu tervitab Luksemburgi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning leiab, et selle täielik rakendamine aitaks tagada riigi rahanduse usaldusväärsuse ja toetada valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(32) Nõukogu võtab teadmiseks kavale antud komisjoni hinnangu. Nõukogu kutsub siiski komisjoni üles esitama oma hinnangu tulevaste kavade kohta eri dokumendis eraldiseisvalt komisjoni soovitustest nõukogu soovituste kohta.

(33) Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu kavas esitatud netokulude kava ja peamiste makromajanduslike eelduste kohta ning kavas esitatud netokulude kava mõju valitsemissektori eelarvepuudujäägile ja võlale. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et kuigi makromajanduslikud ja eelarve-eeldused erinevad mõnel juhul komisjoni eeldustest, sealhulgas ajakohastatud makromajanduslike ja eelarveandmete arvessevõtmiseks, on need üldiselt nõuetekohaselt põhjendatud ja nende aluseks on usaldusväärsed majanduslikud argumendid. Nõukogu võtab teadmiseks kava laiaulatusliku eelarvestrateegia ja väljavaateid ähvardavad riskid, mis võivad mõjutada makromajandusliku stsenaariumi ja selle aluseks olevate eelduste realiseerumist ning kavas esitatud netokulude kava järgimist. Nõukogu väljendab heameelt eelkõige ka selle üle, et enne kava esitamist suheldi riiklikul tasandil asjaomaste sidusrühmadega. Nõukogu märgib samuti, et geopoliitilised riskid võivad avaldada survet kaitsekulutustele.

(34) Nõukogu eeldab, et Luksemburg on valmis oma eelarvestrateegiat vajaduse korral kohandama, et tagada netokulude kava järgimine. Nõukogu on otsustanud tähelepanelikult jälgida majanduse ja eelarve arengut, sealhulgas suundumusi, mis on aluseks kava stsenaariumile.

(35) Nõukogu leiab, et edasised arutelud, et jõuda ühisele arusaamisele netokulude kumulatiivsete kasvumäärade iga-aastase järelevalvemõju kohta, peavad toimuma enne eelarvejärelevalve järgmist vooru.

(36) Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni kirjelduse reformide ning investeerimisvajaduste ja -kavatsuste kohta, millega lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme, ning rõhutab, kui oluline on tagada selliste reformide ja investeeringute elluviimine. Nõukogu hindab komisjoni esitatud aruannete põhjal selliseid reforme ja investeeringuid ning jälgib nende rakendamist Euroopa poolaasta raames.

(37) Nõukogu jääb ootama Luksemburgi iga-aastaseid eduaruandeid, mis sisaldavad eelkõige teavet nõukogu kehtestatud netokulude kava rakendamisel tehtud edusammude kohta ning laiemate reformide ja investeeringute elluviimise kohta Euroopa poolaasta raames.

(38) Nõukogu peaks kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 17 Luksemburgile soovitama kavas esitatud netokulude kava,

SOOVITAB Luksemburgil teha järgmist. Tagada, et netokulude kasv ei ületa käesoleva soovituse I lisas kehtestatud maksimummäärasid. Brüssel, 21. jaanuar 2025 Nõukogu nimel eesistuja A. Domański

ANNEX

Grp. luksemburg. Aasta 2025 2026 2027 2028 2029 Kasvumäär (%) Aastane 5,8 4,7 3,8 5,4 4,7 Kumulatiivne 14,2 19,6 24,1 30,8 36,9

I LISA Netokulude maksimaalsed kasvumäärad (nominaalsed aastased ja kumulatiivsed kasvumäärad)

Luksemburg

Aasta 2025 2026 2027 2028 2029 Kasvumäär (%) Aastane 5,8 4,7 3,8 5,4 4,7 Kumulatiivne 14,2 19,6 24,1 30,8 36,9

Versions

1. 2025-01-21