Not the law itself: Notice

Address https://gelex.eu/eli/EU/notice/oj/C/2011/302/04@2011-09-21/et

Contents

1. Preamble
2. 1. Artikkel 1 Reguleerimisala
   2. Artikkel 2 Koondteabe korraline andmine
   3. Artikkel 3 Koondteabe erakorraline andmine
   4. Artikkel 4 Jõustumine
3. ANNEX
4. Euroopa Keskpanga poolt koondteabe korraline andmine 1.2.3.4.5.6.
5. Euroopa järelevalveasutuste poolt koondteabe korraline andmine ÜLDREEGEL
6. A1. a)
7. B1. a)
8. i)
9. ii)
10. iii)
11. B2. a)
12. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koondteabe erakorralised taotlused A.
13. 2.
14. grp_1 a)
15. 3. a)
16. 4.
17. 4.1.4.1.1.4.1.2.4.1.3.
18. 4.2.4.2.1.4.2.2.4.2.3.4.2.4.

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta, eelkõige selle artikli 4 lõiget 2, artikli 8 lõiget 3 ja artikli 2 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega, eelkõige selle artikli 2 punkti b, artiklit 5 ja artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 20. jaanuari 2011. aasta otsust ESRB/2011/1, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord, eelkõige selle artikli 28 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 3 lõike 2 kohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) määrab kindlaks kogu teabe ja/või kogub ning analüüsib seda, mis on asjakohane ja vajalik liidus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalveks, et toetada liidu finantsstabiilsust ohustavate ja finantssüsteemi arengust tulenevate süsteemsete riskide vältimist või vähendamist, võttes arvesse makromajanduse arenguid laiaulatuslike finantsprobleemide ärahoidmiseks.

(2) Määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 15 lõike 2 kohaselt Euroopa järelevalveasutused, Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS), Euroopa Komisjon, riiklikud järelevalveasutused ja riiklikud statistikaasutused teevad tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja esitavad talle kogu teabe, mis on talle vajalik oma ülesannete täitmiseks vastavalt liidu õigusaktidele.

(3) Määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 15 lõike 3 kohaselt võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda teavet Euroopa järelevalveasutustelt üldjuhul kokkuvõttena või agregeeritud kujul, mis ei võimalda üksikuid finantseerimisasutusi tuvastada.

(4) Määruse (EL) nr 1096/2010 kümnendas põhjenduses märgitakse kooskõlas üheksanda põhjendusega, et EKP-le tuleks teha ülesandeks pakkuda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge statistika valdkonnas.

(5) Käesolev otsus ei mõjuta EKP õigust kasutada oma kohustuste täitmiseks teavet, mida ta kogub vastavalt nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt.

(6) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule lühiajalises perspektiivis vajaliku koondteabe sisu on EKP ja Euroopa järelevalveasutused määratlenud koostöös ja ühisaruande alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1 Reguleerimisala

Käesolevas otsuses sätestatakse koondteave, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vajab oma ülesannete täitmiseks, ning kehtestatakse selle teabe andmise ja kogumise üksikasjalik kord.

Artikkel 2 Koondteabe korraline andmine

1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt tema ülesannete täitmiseks nõutava koondteabe andmine toimub üldjuhul vastavalt I ja II lisale.

2. I lisas määratletud koondteabe annab EKP.

3. II lisas määratletud koondteabe annavad vastavad Euroopa järelevalveasutused.

4. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat:

a) kehtestab vajadusel lõikes 1 nimetatud teabe tehnilise spetsifikatsiooni, olles enne kohastel juhtudel konsulteerinud EKP ja/või Euroopa järelevalveasutustega, ning

b) kogub lõikes 1 nimetatud teavet ning teeb vastavalt koostööd EKP ja Euroopa järelevalveasutustega.

Artikkel 3 Koondteabe erakorraline andmine

Menetluskord, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat järgib nõuete esitamisel erakorralise koondteabe saamiseks, on sätestatud III lisas.

Artikkel 4 Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 15. oktoobril 2011.

Frankfurt Maini ääres, 21. september 2011 ESRB eesistuja Jean-Claude Trichet

ANNEX

I LISA

Euroopa Keskpanga poolt koondteabe korraline andmine 1.2.3.4.5.6.

Euroopa Keskpank (EKP) esitab avaldatud ja avaldamata andmekogumid euro kasutusele võtnud liikmesriikide osas rahandus- ja finantsstatistika valdkonnas, mille sisu, sageduse ja tähtaegade suhtes kehtivad allpool osutatud õigusaktid või mille puhul järgitakse väljakujunenud ühist praktikat. Kui eurot kasutusele mitte võtnud liikmesriike puudutav teave on vabatahtlikkuse alusel kättesaadavaks tehtud vastavate riikide keskpankade heakskiidul, esitab EKP ka selle teabe. 19. detsembri 2008. aasta määruses EKP/2008/32 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuestisõnastamine) määratletud rahaloomeasutuste bilansiandmed. 20. detsembri 2001. aasta määruses EKP/2001/18 (rahaloomeasutustes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika kohta) määratletud rahaloomeasutuste intressimäärade statistika. 27. juuli 2007. aasta määruses EKP/2007/8 (investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta) määratletud investeerimisfondide statistika. 19. detsembri 2008. aasta määruses EKP/2008/30 (väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta) määratletud väärtpaberistamise statistika. 1. augusti 2007. aasta suunises EKP/2007/9 rahandusstatistika ning finantsasutuste ja -turgude statistika kohta (uuestisõnastamine) määratletud teatav rahandusstatistika ning finantsasutuste ja -turgude statistika. EKP nõukogu ja üldnõukogu poolt heaks kiidetud konsolideeritud pangandusandmed, mis hõlmavad agregeeritud kujul esitatavaid pangakontsernide andmeid bilansi, kasumiaruande ning kapitali adekvaatsuse kohta.

II LISA

Euroopa järelevalveasutuste poolt koondteabe korraline andmine ÜLDREEGEL

Euroopa järelevalveasutuste poolt antav koondteave hõlmab andmeid vähemalt kolme juriidilise isiku kohta, kellest ükski ei esinda 85 % või rohkem vastavast turust, mis võib hõlmata ühe või enam liikmesriiki või liidu tervikuna. Kui lisaks koondandmetele kasutatakse dispersioonimõõdikuid, peavad koondandmed hõlmama andmeid vähemalt viie juriidilise isiku kohta, kui tegemist on avalikult kättesaadavate andmetega, ning vähemalt kuue juriidilise isiku kohta, kui on vaja kaitsta konfidentsiaalseid andmeid ettevõtja tasandil.

A.

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus esitab järgmised andmekogumid suurte pangakontsernide valimi kohta vastavalt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse vahel kokku lepitud määratlusele:

A1. Andmekogum: kvartaliandmed COREP ja FINREP vormide põhjal Kui asjakohane teave on kogutud koostöös riikide statistikaasutustega, kannab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule üle andmed, mis on vajalikud allpool loetletud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poolt esitatud näitajate koostamiseks ning samuti näitajate ja järgmiste dispersioonimõõdikute korrelatsiooni määramiseks: miinimum-, esimene (alumine) ja kolmas (ülemine) kvartiil, mediaan, keskmine, maksimum. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus edastab selle teabe kvartaalselt, viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud andmed riikide statistikaasutustelt, mis toimub 90 päeva jooksul pärast vaatluskuupäeva. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus lepivad omavahel kokku teabe esimese edastamise kuupäeva. Samuti tuleb võimaluste piires esitada vastavad tagasiulatuvad andmed nende olemasolu korral eelmise viie kuni kaheksa kvartali kohta. Esitada tuleb järgmised näitajad:

A1. a)

kapitali adekvaatsuse näitajad: 1. taseme omavahendite määr, kogu omavahendite määr, 1. taseme omavahendite määr (v.a hübriidinstrumendid), krediidiriski kapitalinõuded kõikidest kapitalinõuetest; standardmeetodil arvutatud kapitalinõuded kõikidest kapitalinõuetest; väärtpaberistamise kapitalinõuded kõikidest kapitalinõuetest; sisereitingute meetodil arvutatud kapitalinõuded kõikidest kapitalinõuetest; tururiski kapitalinõuded kõikidest kapitalinõuetest; operatsiooniriski kapitalinõuded kõikidest kapitalinõuetest; ülekanderiski kapitalinõuded kõikidest kapitalinõuetest; muud kapitalinõuded kõikidest kapitalinõuetest;

b)

krediidiriski ja varade kvaliteedi näitajad: viivislaenud (> 90 päeva) laenudest ja nõuetest; langenud väärtusega laenud kõikidest laenudest; kattekordaja (spetsiifilised allahindlused langenud väärtusega laenudest); viivislaenud (> 90 päeva) ja -võlainstrumendid kõikidest laenudest ja võlainstrumentidest; kattekordaja (laenude ja võlainstrumentide spetsiifiline allahindlus kõikidest langenud väärtusega laenudest ja võlainstrumentidest); kattekordaja (kõigi laenude ja võlainstrumentide allahindlus langenud väärtusega laenudest ja võlainstrumentidest); langenud väärtusega finantsvara koguvarast; langenud väärtusega võlainstrumendid kõikidest võlainstrumentidest; finantsvarade akumuleeritud väärtuse langus kogu (bruto)varast;

c)

kasumiriski näitajad: omakapitali tootlikkus; kohustusliku kapitali tootlikkus; tulude-kulude suhe; varade tootlikkus; neto intressitulu kogu tegevustulust; neto teenus- ja vahendustasud kogu tegevustulust; dividenditulu kogu tegevustulust; finantsvarade ja -kohustustega, mida ei kajastata õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, seotud realiseeritud neto kogu tegevustulust; kauplemiseks hoitavate finantsvarade ja kohustustega seotud netokasum (kahjum) kogu tegevustulust; läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste netotulu kogu tegevustulust; muu neto tegevustulu kogu tegevustulust; netotulu kogu tegevustulust; finantsvara väärtuse langus kogu tegevuskulust;

d)

bilansi struktuur: laenude ja hoiuste suhe; klientide hoiused kõikidest kohustustest; finantsvõimenduse määr (1. taseme kapitali suhe (kogu vara – immateriaalne vara)); võlaväärtpaberid kõikidest kohustustest; krediidiasutuste hoiused kõikidest kohustustest; omakapital kõikidest kohustustest ja omakapitalist; raha ja kaubeldav vara koguvarast; raha, kaubeldav vara ning müügivalmis vara koguvarast; kauplemiseks hoitav finantsvara koguvarast; kauplemiseks hoitavad finantskohustused kõikidest kohustustest ja omakapitalist; laenud ja nõuded (välja arvatud kauplemisportfell) koguvarast; laenu ja omakapitali suhe; bilansivälised varad koguvarast;

e)

aastased kasvumäärad: koguvara; kõik laenud; kõik klientide hoiused; kogu tegevustulu; finantsvarade väärtuse langus; viivislaenud ja viivises olevad laenud ja võlainstrumendid (> 90 päeva); kõik (bruto) langenud väärtusega laenud ja võlainstrumendid; riskiga kaalutud varad.

A2. Andmekogum: likviidsuse kvartaliandmed Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus edastab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule andmed, mis on vajalikud järgmiste Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poolt esitatud näitajate koostamiseks ning samuti järgmised dispersioonimõõdikud: miinimum, esimene (alumine) ja kolmas (ülemine) kvartiil, mediaan, keskmine, maksimum. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus edastab selle teabe kvartali kaupa, viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud andmed riikide statistikaasutustelt, mis toimub 90 päeva jooksul pärast vaatluskuupäeva. Esimene andmeedastus hõlmab teavet 2013. aasta esimese poolaasta seisuga, sõltuvalt lõplikest muudatustest aruandlust puudutavates sätetes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivis 2000/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivis 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine). Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus lepivad omavahel kokku teabe esimese edastamise kuupäeva. Tagasiulatuvat teavet ei nõuta. Esitada tuleb järgmised näitajad: likviidsuskatte määra ja stabiilse rahastamismäära asendajad (proxy) kättesaadavate andmete alusel.

A3. Andmekogum: kvartaliandmed Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ühtse aruandlussüsteemi suure riskikontsentratsiooni vormide põhjal Niivõrd kui asjakohane teave on kogutud koostöös riikide statistikaasutustega ja kooskõlas koondteabe üldreeglitega, kannab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule üle andmed, mis on vajalikud allpool loetletud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poolt esitatud näitajate koostamiseks, ning samuti Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse vahel kokku lepitud dispersioonimõõdikud. See teave edastatakse kvartali kaupa, viie tööpäeva jooksul riikide statistikaasutustelt andmete saamisest, mis toimub 90 päeva jooksul pärast vaatluskuupäeva. Esimene andmeedastus hõlmab teavet 2011. aasta detsembri lõpu seisuga. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus lepivad omavahel kokku teabe esimese edastamise kuupäeva. Tagasiulatuvat teavet ei nõuta. Esitada tuleb järgmised näitajad: suurte liidu pangakontsernide suurte riskikontsentratsioonide arv; suure riskikontsentratsiooni ulatus riikide ja vastaspoole sektori kaupa (valitsus; teised suured liidu pangakontsernid; teised pangad; muud finantsvahendusettevõtted; kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted; jaemüügiettevõtted); suurte liidu pangakontsernide suurte riskikontsentratsiooni ulatus (riskikontsentratsioon enne krediidiriski maandamist) instrumentide kaupa (varad; tuletisinstrumendid; bilansivälised instrumendid; kaudsed riskipositsioonid) ning osakaal omavahenditest; suurte liidu pangakontsernide suurte riskikontsentratsiooni ulatus (riskikontsentratsioon pärast krediidiriski maandamist, sh pangaportfellis) ning osakaal omavahenditest.

B.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus esitab järgmised andmekogumid. Andmekogum B1 hõlmab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poolt määratletud suuri liidu kindlustusettevõtjaid. Andmekogum B2 hõlmab kõiki liidu kindlustusettevõtjaid, kelle osas kogutakse sellist koondteavet individuaalsel alusel.

B1. Andmekogum: aasta kiiraruandlus Niivõrd kui asjakohane teave on kogutud koostöös riikide statistikaasutustega ja kooskõlas koondteave üldreeglitega, kannab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule üle andmed, mis on vajalikud allpool loetletud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poolt esitatud näitajate koostamiseks, kas kogusummadena või järgmiste dispersioonimõõdikutena: kaalumata keskmine, kaalutud keskmine brutopreemiate kaupa, mediaan, esimene kvartiil, kolmas kvartiil, miinimum, maksimum. Teave esitatakse igal aastal ligikaudu 80 kalendripäeva jooksul vaatlusaasta lõpust. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus lepivad omavahel kokku teabe esimese edastamise kuupäeva. Esitada tuleb järgmised näitajad:

B1. a)

kogusummad:

i)

kindlustustegevus kokku (elu- ja kahjukindlustus): brutopreemiad; teenitud netopreemiad; esinenud kahjunõuded (neto); neto tegevuskulud; omavahendite suurus; solventsuskapitalinõue;

ii)

kahjukindlustustegevus: brutopreemiad kindlustusliikide lõikes (õnnetusjuhtumi- ja tervisekindlustus; mootorsõidukikindlustus; kohustuslik liikluskindlustus; muud liigid; laevandus, lennundus ja transport; tulekahju ja muu varakahju; üldine vastutuskindlustus; krediidi- ja garantiikindlustus; muu kahjukindlustus); teenitud netopreemiad; esinenud kahjunõuded; neto tegevuskulud; omavahendite suurus; solventsuskapitalinõue;

iii)

elukindlustustegevus: brutopreemiad kindlustusliikide lõikes (investeerimisriskiga elukindlustus; traditsiooniline elukindlustus; kapitali kogumise tegevus (capital redemption insurance); grupipensionikindlustuse; muu elukindlustus; teenitud netopreemiad; esinenud kahjunõuded; neto tegevuskulud; omavahendite suurus; solventsuskapitalinõue;

b)

dispersioonimõõdikud:

i)

kindlustustegevus kokku (elu- ja kahjukindlustus): brutopreemiate kasv; omakapitali rentaablus; varade rentaablus; solventsuse suhtarv;

ii)

kahjukindlustustegevus: brutopreemiate kasv kindlustusliikide lõikes (õnnetusjuhtumi- ja tervisekindlustus; mootorsõidukikindlustus; kohustuslik liikluskindlustus; muud liigid; laevandus, lennundus ja transport; tulekahju ja muu varakahju; üldine vastutuskindlustus; krediidi- ja garantiikindlustus; muu kahjukindlustus); kahjusuhe; kulusuhe; kombineeritud suhe; omakapitali rentaablus; varade rentaablus; solventsuse suhtarv;

iii)

elukindlustustegevus: brutopreemiad kindlustusliikide lõikes (investeerimisriskiga elukindlustus; traditsiooniline elukindlustus; kapitali kogumise tegevus (capital redemption insurance); grupipensionikindlustus; muu elukindlustus); kapitali tootlikkus; varade tootlikkus; solventsuse suhtarv.

B2. Andmekogum: korraline aastaaruandlus Niivõrd kui asjakohane teave on kogutud koostöös riikide statistikaasutustega ja kooskõlas koondteave üldreeglitega, kannab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule üle andmed, mis on vajalikud allpool loetletud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poolt esitatud näitajate koostamiseks, kas kogusummadena või järgmiste dispersioonimõõdikutena: kaalumata keskmine, kaalutud keskmine brutopreemiate kaupa, suurte liidu kindlustusettevõtete suhtarvud kokku, mediaan, esimene kvartiil, kolmas kvartiil, miinimum, maksimum. Teave esitatakse igal aastal ligikaudu 270 kalendripäeva jooksul vaatlusaasta lõpust. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus lepivad omavahel kokku andmete esimese edastamise kuupäeva. Esitada tuleb tagasiulatuvad andmed alates 2003. aastast. Esitada tuleb järgmised näitajad:

B2. a)

kindlustustegevus kokku (elu- ja kahjukindlustus): brutopreemiad; teenitud netopreemiad; esinenud kahjunõuded; neto tegevuskulud; omavahendite suurus; solventsuskapitalinõue;

b)

kahjukindlustustegevus: brutopreemiad kindlustusliikide lõikes (õnnetusjuhtumi- ja tervisekindlustus; mootorsõidukikindlustus; kohustuslik liikluskindlustus; muud liigid; laevandus, lennundus ja transport; tulekahju ja muu varakahju; üldine vastutuskindlustus; krediidi- ja garantiikindlustus; muu kahjukindlustus); teenitud netopreemiad; esinenud kahjunõuded; neto tegevuskulud; omavahendite suurus; solventsuskapitalinõue;

c)

elukindlustustegevus: brutopreemiad kindlustusliikide lõikes (investeerimisriskiga elukindlustus; traditsiooniline elukindlustus; kapitali kogumise tegevus; grupipensionikindlustus; muu elukindlustus; teenitud netopreemiad; esinenud kahjunõuded; neto tegevuskulud; omavahendite suurus; solventsuskapitalinõue.

C.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus esitab järgmised andmekogumid:

C1. Andmekogum: Finantsinstrumentide turgude direktiivi andmebaas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule koostöös riikide statistikaasutustega kogutud andmed, mis on vajalikud allpool loetletud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt esitatud näitajate koostamiseks. See teave edastatakse kvartali kaupa viie päeva jooksul vaatlusperioodi lõppemisest. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus lepivad omavahel kokku teabe esimese edastamise kuupäeva. Esitada tuleb tagasiulatuvad andmed alates novembrist 2007. Esitada tuleb järgmised näitajad: pädev asutus ja teda volitanud liikmesriik, kes on volitanud kliendi korralduste süsteemseid täitjaid; pädev asutus ja teda volitanud liikmesriik, kes on volitanud mitmepoolsed kauplemissüsteemid; pädev asutus ja teda volitanud liikmesriik, kes on volitanud reguleeritud turu; pädev asutus ja teda volitanud liikmesriik, kes on volitanud keskse vastaspoole arvelduskoja.

C2. Andmekogum: võrdlusandmete süsteemi andmebaas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus kannab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule üle koos riikide statistikaasutustega kogutud andmed, mis on vajalikud allpool loetletud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt esitatud näitajate koostamiseks ning samuti Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus vahel kokku lepitud dispersioonimõõdikud. See teave edastatakse kvartali kaupa viie päeva jooksul vaatlusperioodi lõppemisest. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus lepivad omavahel kokku teabe esimese edastamise kuupäeva. Esitada tuleb tagasiulatuvad andmed alates juunist 2009. Esitada tuleb järgmised näitajad: selliste finantsinstrumentide jaotus, mis on lubatud kauplemisele Euroopa Majanduspiirkonna turgudel ning mille finantsinstrumentide liigituse kood on ES (tavalised/lihtaktsiad); instrumentide arv liikmesriikide kaupa; lubatud instrumentide arv turgude kaupa; uute emiteeritud instrumentide arv turgude kaupa; uute emiteeritud instrumentide arv liikmesriikide kaupa.

III LISA

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koondteabe erakorralised taotlused A.

ÜLDISED KAALUTLUSED

1. Erakorralise uuringu vajaduse määratlemine

1.1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib nõuda koondteabe esitamist erakorraliselt. Sellisele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu erakorralisele teabenõudele võib vastata järgmiselt: a) esitades teabe, mis on juba olemas Euroopa Keskpankade Süsteemil, Euroopa järelevalveasutustel, äriteabe esitajatel või rahvusvaheliste organisatsioonide andmebaasides, nt Rahvusvaheliste Arvelduste Pangal; või b) korraldades erakorralise uuringu.

1.2. Eeltoodut arvestades käivitavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu struktuuriüksuste poolt esitatud esialgsed erakorralised koondteabe nõuded kõigepealt uurimisfaasi, mille eesmärgiks on tuvastada, kas on tarvis läbi viia erakorraline uuring. Uurimisfaasis hinnatakse eelkõige, millised kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed andmed on juba olemas ning kas nad on eesmärgiks sobivad. Kui olemasolevad andmed ei ole eesmärgiks sobivad ning tekib vajadus koguda andmeid andmeesitajatelt erakorralise uuringuga, võib uurimisfaasis juba määratleda asjakohase andmeid esitava üldkogumi ning andmeesitajatel erakorralise uuringu läbiviimisel tekkivate kulude ligilähedase taseme. Uurimise väljundid võivad tingida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu otsuse koondteabe kogumise kohta erakorralise uuringuga.

1.3. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul ning ühel või mitmel Euroopa järelevalveasutusel on ühishuvi konkreetses küsimuses, võivad nad kokku leppida ühise erakorralise uuringu korraldamises, mille puhul uurimisfaas ei ole vajalik.

2. Erakorraliste uuringute liigid

2.1. Kasutada võib kahte liiki erakorralisi uuringuid:

2.

grp_1 a)

Esimest liiki uuring keskendub konkreetsetele teemadele, nt riskikontsentratsioonide adekvaatsele hindamisele, ning tavaliselt on selle eesmärgiks anda korraliselt kogutavate andmete detailsem liigendus, näiteks millest kirjetena. Esimest liiki uuring võib hõlmata ka andmekogumeid, mis tingib (korralise) andmete kogumise muus kontekstis või muu organisatsiooni, näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi või Rahvusvaheliste Arvelduste Panga poolt ning mille tarvis on juba olemas väljakujunenud metodoloogilised raamistikud.

b)

Teist liiki uuringud hõlmavad varem analüüsimata nähtusi, mille jaoks ei ole metodoloogiat välja kujunenud ning mille osas korraliselt andmeid ei koguta. Teist liiki uuringud on märkimisväärselt töömahukamad kui esimest liiki uuringud ning neil võib puududa võrdlusalus. Teist liiki uuringuga saadud teavet võib olla keerulisem tõlgendada. Vajadus määratleda andmeesitajad ning töötada välja metodoloogiline raamistik võib tähendada, et enne teabe kogumust on vaja märkimisväärselt aega.

2.2. Erakorralise uuringu vajaduse üle otsustamisel teavitatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu sellise uuringu tõenäolistest kuludest ja ajakavast, millega ta arvestab.

B.

ERAKORRALISTE TAOTLUSTE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED JA MENETLUS

3. Põhimõtted Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat, Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa järelevalveasutused (edaspidi pooled) järgivad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu erakorralisi teabenõudeid täites järgmisi põhimõtteid:

3. a)

kokkulepitud menetlustoimingute läbipaistev järgimine;

b)

andmeesitajatega ülemäärase suhtlemise vältimine;

c)

olemasoleva teabe maksimaalne kasutamine erinevatel analüütilistel ja tegevuseesmärkidel, arvestades samas õiguslikke piiranguid ja konfidentsiaalsuse tagatisi;

d)

olemasolevate ning võimalikult ühtlustatud metodoloogiate ja andmekogumise kasutamine võimalikult suures ulatuses;

e)

erakorraliste uuringute parimate praktikate väljatöötamine, luues tagasisidemehhanismi ja jagades teavet metodoloogiate kohta kõikide asjaomaste osapoolte vahel.

4. Menetluskord

4.

4.1.4.1.1.4.1.2.4.1.3.

Uurimisfaas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu struktuuriüksused esitavad oma esialgsed nõuded koondteabe erakorraliseks kogumiseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadile, kes seejärel korraldab EKP abil uurimisfaasi, viies läbi allpool kirjeldatud toimingud. Esialgne teabenõue muutub tegelikuks andmete nõudeks ning asjaomase teabe olemasolu ja kvaliteeti hinnatakse asjaomastes organisatsioonides. Euroopa järelevalveasutusi ja Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteed teavitatakse esialgsest erakorralisest nõudest ja kutsutakse tegema EKPga koostööd olemasoleva teabe hindamiseks eesmärgiga maksimaalselt kasutada varem kogutud teavet ja vältida aruandluskoormuse kasvu. Uurimisfaasis võib samuti tugineda EKPSile, sealhulgas EKPSi statistikakomiteele, EKPSi finantsstabiilsuse komiteele või muudele Euroopa Statistikasüsteemi allikatele, äriteabe esitajatele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, nt Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale. Kui uurimisfaasi tulemusel selgub, et: a) olemas on eesmärgiks sobivad ja piisava kvaliteediga andmed või nende vastuvõetavad asendajad, ja b) omanik annab loa kasutada andmeid, mis ei ole täielikult avalikud, edastab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat sellised andmed seda teavet nõudvatele asjakohastele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu struktuuriüksustele koos nõutud kvaliteedihinnanguga ning äriteabe allikatest saadud teabe hinna kohta. Teistel juhtudel, eelkõige kui: a) asendusandmed (proxies) on olemas, kuid nende kvaliteet on teadmata või ebapiisav; b) andmed ja asendusandmed ei ole kättesaadavad; c) ei ole saadud luba kasutada andmeid, mis ei ole täielikult avalikud, esitab EKP Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule teabe kättesaadavuse hindamise tulemuse ning teeb ettepaneku erakorralise uuringu võimalike allikate ja metodoloogiate kohta, sealhulgas: i) andmeesitajate kategooriad ja arv, ii) andmete edastamise kanalid, nt statistikakomitee, finantsstabiilsuse komitee või Euroopa järelevalveasutused, iii) hinnangulised kulud ja tähtajad, iv) eeldatavad raskused.

4.2.4.2.1.4.2.2.4.2.3.4.2.4.

Andmete kogumise faas Pärast uurimistulemuste saamist, esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu juhtkomitee kaudu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogule ettepaneku edasiste meetmete kohta koos kasu ja kulude ligikaudse hinnanguga. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu otsustab, kas korraldada erakorraline uuring, milleks võib olla vajalik andmeesitajate kaasamine. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu otsuses võib muu hulgas kindlaks määrata: a) nõutava teabe detailsus institutsiooni ja näitaja tasandil, b) kohaldamisele kuuluv konfidentsiaalsuskord, eelkõige see, kellel on millistele juurdepääs andmetele ning kuidas andmeid säilitatakse ja edastatakse, c) teabe andmise tähtajad. Kui erakorralise uuringu viib läbi Euroopa järelevalveasutus, võtab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat ühendust asjaomase Euroopa järelevalveasutuse ja ühiskomiteega. Andmed võib edastada EKP kaudu, järgides rangelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) artiklit 8. Kui erakorralise uuringu viib läbi EKPS, võtab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat ühendust EKPga, kes seejärel algatab kontakti võimalike andmeesitajatega pädevate andmeesitajate kaudu, kasutades selleks asjaomaseid EKPSi komiteesid ja järgides kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid. Pärast iga erakorralise uuringu lõpetamist jagavad pooled teavet uuringu korraldamise ja eelkõige kohaldatud metodoloogiate ning kvaliteedikontrollide ja ilmnenud raskuste kohta eemärgiga parandada tulevaste uuringute tulemuslikkust ja tõhusust.

Versions

1. 2011-09-21