Not the law itself: Notice

Address https://gelex.eu/eli/EU/notice/oj/C/2018/12/01@2018-01-13/et

Contents

1. Preamble
2. 1. Artikkel 1 Eesmärk ja ülesanne
   2. Artikkel 2 CERT-EU ülesanded
   3. Artikkel 3 Osaliste ja CERT-EU koostöö
   4. Artikkel 4 CERT-EU koostöö liikmesriikide CERTidega
   5. Artikkel 5 Koostöö kolmandate poolte CERTide ja muude partneritega
   6. Artikkel 6 CERT-EU juhi ülesanded
   7. Artikkel 7 Juhtnõukogu
   8. Artikkel 8 Juhtnõukogu ülesanded
   9. Artikkel 9 Personali- ja finantsküsimused
   10. Artikkel 10 Ametisaladus
   11. Artikkel 11 Isikuandmete kaitse
   12. Artikkel 12 Auditeerimine, küsimused ja üldsuse juurdepääs dokumentidele
   13. Artikkel 13 Läbivaatamine
   14. Artikkel 14 Kohaldamisala ja -kuupäev
3. ANNEX
4. AMETIKOHTADE LOETELUS SISALDUVAD AMETIKOHAD

EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA ÜLEMKOGU, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, EUROOPA KOMISJON, EUROOPA LIIDU KOHUS, EUROOPA KESKPANK, EUROOPA KONTROLLIKODA, EUROOPA VÄLISTEENISTUS, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE, EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE JA EUROOPA INVESTEERIMISPANK, arvestades järgmist:

(1) Kõigi Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste suutlikkuse suurendamine küberohtude ja haavatavuste käsitlemisel ning nende info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) taristu vastu suunatud küberrünnakute ennetamisel ja avastamisel ja neile reageerimisel on jätkuvalt tähtis prioriteet, kuna toimivad IKT võrgud ja süsteemid on äärmiselt olulised selleks, et kõnealused institutsioonid, organid ja asutused saaksid oma ülesandeid täita.

(2) Liidu institutsioonide ja organite peasekretärid otsustasid 2011. aasta mais komisjoni asepresidentide Neelie Kroesi ja Maroš Ševčoviči algatuse põhjal luua liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) eelrühma, kelle tegevuse üle teostaks järelevalvet institutsioonidevaheline juhtnõukogu.

(3) 2012. aasta juulis kinnitasid peasekretärid praktilise korra ja leppisid kokku CERT-EU tegutsemises alalise üksusena, mille eesmärk on jätkuvalt aidata tõsta liidu institutsioonide, organite ja asutuste üldist infotehnoloogia (IT) turbe taset ning mis oleks näide nähtavast institutsioonidevahelisest koostööst küberturbe valdkonnas.

(4) 2014. ja 2016. aastal teostatud läbivaatamised näitasid, et CERT-EU on jätkanud arenemist ning jõudnud nüüdseks niikaugele, et selle tegevusele tuleks anda ametlik alus koos jätkusuutlikuma ja läbipaistvama juhtimis- ja rahastamisstruktuuriga.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/1148 (võrgu- ja infoturbe direktiiv) luuakse küberturbe intsidentide lahendamise üksuste (CSIRTid) võrgustik, mis koosneb liikmesriikide CSIRTide ja CERT-EU esindajatest ning mille eesmärk on aidata luua liikmesriikide vahel kindlustunnet ja usaldust ning edendada kiiret ja tõhusat operatiivkoostööd.

(6) CERT-EU juhtimisstruktuur peaks kajastama CERT-EU rolli ja ülesandeid, selle juhi vastutust, juhtnõukogu rolli ja ülesandeid ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste vastutust CERT-EU toetamisel.

(7) CERT-EU-le tuleks tagada jätkusuutlik rahastamine ja personal, kindlustades samas kulutõhususe ja asjakohase alaliste töötajate tuumiku ning hoides CERT-EU halduskulud võimalikult väiksena.

(8) Osalevad liidu institutsioonid ja organid on allkirjastanud käesoleva kokkuleppe pärast oma asjakohaste sisemenetluste lõpuleviimist; I lisas loetletud liidu asutused, kes vastutavad omaenda IKT taristu eest, on kinnitanud ametlikult ja kirjalikult CERT-EU juhtnõukogu esimehele, et nad kohaldavad käesolevat kokkulepet,

ON SÕLMINUD KÄESOLEVA KOKKULEPPE:

Artikkel 1 Eesmärk ja ülesanne

1. Käesoleva kokkuleppe eesmärk on kehtestada liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva institutsioonidevahelise rühma (CERT-EU) toimimise ja töökorralduse reeglid.

2. CERT-EU ülesanne on anda panus kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste (osalised) IKT taristu turvalisusse, aidates ennetada, avastada ja leevendada küberrünnakuid ja neile reageerida ning olles osaliste jaoks küberturvet käsitleva teabe vahetamise ja intsidentidele reageerimise koordineerimise sõlmpunkt.

Artikkel 2 CERT-EU ülesanded

1. CERT-EU kogub, haldab, analüüsib ja jagab osalistega teavet, mis käsitleb salastamata IKT taristule avalduvaid ohte, selle haavatavusi ja sellega seoses esinenud intsidente. CERT-EU koordineerib intsidentidele reageerimist institutsioonidevahelisel ja osaliste tasandil, andes muu hulgas operatiivset eriabi või koordineerides selle andmist.

2. CERT-EU osutab kõigile osalistele standardseid CERT teenuseid. CERT-EU pakutavate teenuste üksikasjaliku loetelu ja selle võimalikud ajakohastatud versioonid kiidab heaks juhtnõukogu. Teenuste loetelu muutmisel võtab CERT-EU juht arvesse talle eraldatud ressursse.

3. CERT-EU võib asjaomase osalise nõusolekul jälgida osalise võrguliiklust.

4. CERT-EU võib abistada osalisi seoses salastatud IT-võrke ja -süsteeme puudutavate intsidentidega, kui asjaomane osaline on seda sõnaselgelt palunud.

5. CERT-EU ei algata tegevusi ega sekku teadlikult mis tahes küsimustesse, mis kuuluvad riiklike julgeoleku- ja luureteenistuste või osaliste eriosakondade pädevusse. Kõikidest riiklike julgeoleku- ja luureteenistuste algatatud või taotletud kontaktivõttudest CERT-EU-ga teavitatakse viivitamata komisjoni turvalisusküsimuste direktoraati ja CERT-EU juhtnõukogu esimeest.

6. CERT-EU teavitab osalisi oma intsidentide käsitlemise menetlustest ja protsessidest.

7. CERT-EU võib osaliste poliitikaosakondade selgesõnalise taotluse korral anda asjakohastes poliitikaküsimustes tehnilist nõu või panust.

Artikkel 3 Osaliste ja CERT-EU koostöö

1. CERT-EU ja osalised tegutsevad kooskõlas jagamisvajaduse põhimõttega ning võttes arvesse lõiget 3. CERT-EU tagab tõhusate sidepidamisvahendite olemasolu, et hõlbustada osalistega teabe jagamist.

2. Osalised annavad CERT-EU-le teavet neid mõjutavate küberturbe ohtude ja haavatavuste kohta. Kui CERT-EU saab teadlikuks osalist mõjutavast või mõjutada võivast ohust või haavatavusest, hoiatab ta asjaomast osalist, andes talle niipea kui võimalik kogu asjakohase teabe, sh olulisuse astme kohta, et saaks rakendada kaitse- või parandusmeetmeid. CERT-EU võib aidata selliseid kaitse- või parandusmeetmeid rakendada. Teisi osalisi teavitatakse siis, kui oht või haavatavus võib neid mõjutada.

3. Osalised teavitavad CERT-EU-d põhjendamatu viivituseta, kui nad puutuvad kokku märkimisväärse küberintsidendiga, ning edastavad kõik asjakohased tehnilised üksikasjad, välja arvatud juhul, kui see ohustaks osalise või kolmanda poole julgeolekuhuve. Märkimisväärseks loetakse iga intsidenti, mis ei ole korduv või algeline ning mille meetod ja tehnoloogia ei ole juba hästi teada. Muud kui tehnilist teavet võidakse jagada CERT-EU-ga mõjutatud osalise äranägemisel. CERT-EU-le edastatud intsidenti käsitlevat teavet ei jagata väljaspool CERT-EU-d, isegi mitte anonüümseks muudetud kujul, välja arvatud mõjutatud osalise nõusolekul. Selleks et olla valmis olukordadeks, kus osaliste võrkude ja süsteemide kaitsmiseks tuleb teavet kiiresti jagada, teeb CERT-EU osalistega eeltööd eesmärgiga määrata kindlaks, kuidas seda teha.

4. Osalistega dialoogi pidades haldab CERT-EU loetelu osaliste hulgas kättesaadavatest ekspertidest, keda on vahendite ja võimete piires võimalik kasutada ühte või enamat osalist mõjutava olulise küberintsidendi korral. CERT-EU võib asjakohasel juhul korraldada ja koordineerida teabe jagamist ja tehnilise toe andmist otse osaliste vahel eesmärgiga tegeleda küberturbe intsidendiga.

5. CERT-EU teeb oma pädevusvaldkonna piires tihedalt koostööd Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA) ja Europoli juures asuva küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega.

6. CERT-EU jagab õiguskaitseasutustega konkreetseid intsidente käsitlevat teavet ainult asjaomase osalise või asjaomaste osaliste pädevate teenistuste eelneval nõusolekul.

7. CERT-EU talletab kogu osalistega jagatud ja muude pooltega vahetatud teabe. Osalised võivad taotleda CERT-EU-lt andmeid selle kohta, millist nende teavet on jagatud muude pooltega.

8. CERT-EU võib vajaduse korral sõlmida CERT teenuste osutamiseks iga osalisega teenustaseme kokkuleppe või koostöökokkuleppe. CERT-EU võib samuti sõlmida teenustaseme kokkuleppe või koostöökokkuleppe CERT teenuste tasu eest osutamiseks ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonidele Euroopa Liidu lepingu V jaotise 2. peatüki alusel. Iga sellise teenustaseme kokkuleppe või koostöökokkuleppe kiidab heaks juhtnõukogu.

Artikkel 4 CERT-EU koostöö liikmesriikide CERTidega

1. CERT-EU teeb koostööd ja vahetab teavet liikmesriikide riiklike või valitsuste CERTide (infoturbeintsidentidega tegelevad rühmad) või CSIRTidega (küberturbe intsidentide lahendamise üksused) küberturbe ohtude, haavatavuste ja intsidentide, võimalike vastumeetmete ja kõigi küsimuste osas, mis on olulised osaliste IKT taristu kaitse parandamise seisukohast, kaasa arvatud võrgu- ja infoturbe direktiivi artiklis 12 osutatud CSIRTide võrgustiku kaudu.

2. CERT-EU teeb koostööd liikmesriikide CERTidega, et koguda osalistele levitamiseks teavet osalisi mõjutavate üldiste ja konkreetsete ohtude ning töövahendite ja meetodite, sh töövõtete, taktika ja menetluste, parimate tavade ja üldiste haavatavuste kohta. CERT-EU võib vahetada kõnealuste CERTidega teavet töövahendite ja meetodite, sh töövõtete, taktika ja menetluste, parimate tavade ning üldiste ohtude ja haavatavuste kohta.

3. CERT-EU võib vahetada kõnealuste CERTidega intsidendipõhist teavet mõjutatud osalise nõusolekul.

Artikkel 5 Koostöö kolmandate poolte CERTide ja muude partneritega

1. CERT-EU võib teha koostööd valdkondlike CERTide ja ELi-väliste CERTidega töövahendite ja meetodite, nagu töövõtete, taktika ja menetluste, parimate tavade ning üldiste ohtude ja haavatavuste vallas. Kõnealuste CERTidega mis tahes koostöö tegemiseks, sealhulgas raamistikes, kus ELi-välised CERTid teevad koostööd liikmesriikide CERTidega, taotleb CERT-EU eelnevalt juhtnõukogu heakskiitu.

2. CERT-EU võib teha koostööd muude partneritega, näiteks ettevõtjate või ekspertidega, et koguda teavet üldiste ja konkreetsete ohtude, haavatavuste ja võimalike vastumeetmete kohta. Kõnealuste partneritega laiema koostöö tegemiseks taotleb CERT-EU eelnevalt juhtnõukogu heakskiitu.

3. CERT-EU võib mõjutatud osalise nõusolekul anda kõnealustele partneritele teavet seoses osalist mõjutanud konkreetse intsidendiga, kui asjaomased partnerid saavad aidata kaasa intsidendi analüüsimisele ning tingimusel, et selliste partneritega on sõlmitud mitteavalikustamise kokkulepe või leping. Sellised mitteavalikustamise kokkulepped või lepingud peavad olema õiguslikult kontrollitud vastavalt komisjoni asjakohastele sisemenetlustele. Mitteavalikustamise kokkuleppeid või lepinguid ei pea juhtnõukogu eelnevalt heaks kiitma, kuid neist tuleb teavitada juhtnõukogu esimeest.

4. CERT-EU võib erandkorras sõlmida teenustaseme kokkuleppe muude üksuste kui osalistega, kui juhtnõukogu on selle eelnevalt heaks kiitnud.

Artikkel 6 CERT-EU juhi ülesanded

1. CERT-EU juht vastutab CERT-EU sujuva töö eest, tegutsedes oma pädevuse piires ja juhtnõukogu juhtimisel. Tema ülesanne on juhtnõukogu kehtestatud strateegilise suuna ning suuniste, eesmärkide ja prioriteetide elluviimine ning CERT-EU, sealhulgas selle finants- ja inimressursside usaldusväärne juhtimine. Ta annab regulaarselt aru juhtnõukogu esimehele.

2. CERT-EU juhi suhtes kehtivad komisjonile kohaldatavad eeskirjad ning ta tegutseb eelarvevahendite edasivolitatud käsutajana Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel, kooskõlas komisjoni asjakohaste sise-eeskirjadega, mis käsitlevad sellistel juhtudel volituste delegeerimist ja piiranguid. Ta tegutseb komisjoni alluvuses üksnes haldus- ja finantseeskirjade ja -menetluste kohaldamise eesmärgil.

3. CERT-EU juht esitab juhtnõukogule kord kvartalis aruande CERT-EU tegevuse tulemuste, eelarve täitmise, lepingute või muude sõlmitud kokkulepete ning töötajate lähetuste kohta. Ta esitab juhtnõukogule ka aastaaruande vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile e.

4. CERT-EU juht abistab vastutaval volitatud eelarvevahendite käsutajal koostada iga-aastast tegevusaruannet, mis sisaldab finants- ja haldusteavet, sh kontrollide tulemusi, ja mis koostatakse vastavalt finantsmääruse artikli 66 lõikele 9, ning ta annab vastutavale volitatud eelarvevahendite käsutajale regulaarselt aru nende meetmete rakendamisest, millega seoses on volitused talle edasi delegeeritud.

5. CERT-EU juht koostab kord aastas oma tegevuse kohta haldustulude ja -kulude finantskalkulatsiooni, mille juhtnõukogu kiidab heaks kooskõlas artikli 8 lõike 1 punktiga c.

Artikkel 7 Juhtnõukogu

1. Juhtnõukogu annab CERT-EU-le strateegilise suuna ja suunised ning jälgib selle üldiste prioriteetide ja eesmärkide elluviimist. Selle liikmed on kõrgema juhtkonna esindajad, kelle on määranud iga käesolevale kokkuleppele allakirjutanu ning ENISA, kes esindab I lisas loetletud, omaenda IKT taristut käitavate asutuste huve. Liikmetel võivad olla asendusliikmed. Juhtnõukogu esimees võib kutsuda osalema juhtnõukogu koosolekutele teisi osaliste esindajaid.

2. Juhtnõukogu määrab oma liikmete hulgast kaheks aastaks esimehe. Tema asendusliige on sama ajavahemiku jooksul juhtnõukogu täisliige.

3. Juhtnõukogu tuleb kokku esimehe algatusel või mõne liikme taotlusel. Juhtnõukogu võtab vastu kodukorra.

4. Igal käesolevale kokkuleppele allakirjutanul ja ENISA-l on üks hääl, mis on vastava liikme või vastavate liikmete kasutada. Juhtnõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui ei ole sätestatud teisiti. Esimees ei hääleta, välja arvatud häälte võrdse jagunemise korral, mil esimees võib anda otsustava hääle.

5. Kui operatiivsetel põhjustel on vaja võtta vastu kiireloomuline otsus, võib juhtnõukogu erandkorras tegutseda esimehe ning Euroopa Komisjoni, nõukogu, Euroopa Parlamenti ja mõjutatud osalist või osalisi esindavate liikmete nõusolekul.

6. Juhtnõukogu võib teha otsuse esimehe algatatud lihtsustatud kirjaliku menetluse teel, mille korral loetakse asjaomane otsus esimehe seatud tähtaja jooksul heakskiidetuks, kui mõni liige ei esita vastuväidet.

7. CERT-EU juht osaleb juhtnõukogu koosolekutel, välja arvatud juhul, kui juhtnõukogu on otsustanud teisiti.

8. Juhtnõukogu sekretariaaditeenuseid osutab institutsioon, kelle kõrgema juhtkonna seast määratud esindaja on esimees.

9. Sekretariaat teavitab I lisas loetletud ELi asutusi juhtnõukogu otsustest. Igal ELi asutusel on õigus esitada juhtnõukogu esimehele mis tahes küsimus, millele tuleks tema arvates juhtnõukogu tähelepanu juhtida.

Artikkel 8 Juhtnõukogu ülesanded

1. Juhtnõukogu teeb CERT-EU-le strateegilise suuna ja suuniste andmisel eelkõige järgmist: (a) kiidab CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks CERT-EU iga-aastase tööprogrammi ja jälgib selle rakendamist; (b) kiidab CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks CERT-EU pakutavate teenuste loetelu; (c) kiidab CERT-EU juhi esitatud ettepaneku põhjal heaks CERT-EU tegevuse tarvis tulude ja kulude finantskalkulatsiooni, sh seoses personaliga; (d) kiidab igal aastal CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks iga-aastased rahalised eraldised, mis tuleb teha teenuste eest, mida CERT-EU osutab teenustaseme kokkuleppe sõlminud osalistele ja kolmandatele pooltele; (e) vaatab läbi ja kiidab heaks CERT-EU juhi koostatud aastaaruande, milles käsitletakse CERT-EU tegevust ja vahendite haldamist CERT-EU poolt; (f) kiidab heaks CERT-EU juhi ettepaneku põhjal kindlaks määratud CERT-EU peamised tulemusnäitajad ja jälgib nende arengut; (g) kiidab heaks CERT-EU dokumendid, milles kirjeldatakse üldisi põhimõtteid ja suuniseid, millega antakse soovitused osaliste järgitava IKT turbe hea tava kohta; (h) kiidab heaks artikli 3 lõike 8 ja artikli 5 lõike 4 kohased koostöökokkulepped, teenustaseme kokkulepped ning CERT-EU ja muude üksuste vahelised lepingud; (i) loob vastavalt vajadusele juhtnõukogu tegevuse abistamiseks tehnilise nõuande rühmad, kiidab heaks nende volitused ja määrab nende esimehe ning (j) muudab käesolevat kokkulepet kohaldavate liidu asutuste loetelu, mis on esitatud I lisas.

a) kiidab CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks CERT-EU iga-aastase tööprogrammi ja jälgib selle rakendamist;

b) kiidab CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks CERT-EU pakutavate teenuste loetelu;

c) kiidab CERT-EU juhi esitatud ettepaneku põhjal heaks CERT-EU tegevuse tarvis tulude ja kulude finantskalkulatsiooni, sh seoses personaliga;

d) kiidab igal aastal CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks iga-aastased rahalised eraldised, mis tuleb teha teenuste eest, mida CERT-EU osutab teenustaseme kokkuleppe sõlminud osalistele ja kolmandatele pooltele;

e) vaatab läbi ja kiidab heaks CERT-EU juhi koostatud aastaaruande, milles käsitletakse CERT-EU tegevust ja vahendite haldamist CERT-EU poolt;

f) kiidab heaks CERT-EU juhi ettepaneku põhjal kindlaks määratud CERT-EU peamised tulemusnäitajad ja jälgib nende arengut;

g) kiidab heaks CERT-EU dokumendid, milles kirjeldatakse üldisi põhimõtteid ja suuniseid, millega antakse soovitused osaliste järgitava IKT turbe hea tava kohta;

h) kiidab heaks artikli 3 lõike 8 ja artikli 5 lõike 4 kohased koostöökokkulepped, teenustaseme kokkulepped ning CERT-EU ja muude üksuste vahelised lepingud;

i) loob vastavalt vajadusele juhtnõukogu tegevuse abistamiseks tehnilise nõuande rühmad, kiidab heaks nende volitused ja määrab nende esimehe ning

j) muudab käesolevat kokkulepet kohaldavate liidu asutuste loetelu, mis on esitatud I lisas.

2. Esimees võib esindada juhtnõukogu või tegutseda selle nimel kooskõlas juhtnõukogu kinnitatud korraga.

Artikkel 9 Personali- ja finantsküsimused

1. Kuigi CERT-EU luuakse autonoomse institutsioonidevahelise teenuseosutajana kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste jaoks, integreeritakse ta komisjoni peadirektoraadi haldusstruktuuri, et kasutada ära komisjoni haldus-, finantsjuhtimis- ja raamatupidamisalast tugistruktuuri. Komisjon teavitab juhtnõukogu CERT-EU halduslikust asukohast ja selle mis tahes muudatustest.

2. Komisjon nimetab ametisse CERT-EU juhi, olles eelnevalt saanud juhtnõukogu ühehäälse heakskiidu. Juhtnõukoguga konsulteeritakse kõigis CERT-EU juhi ametisse nimetamisele eelneva menetluse etappides, eelkõige vaba ametikoha teate koostamisel, kandidaatide taotluste läbivaatamisel ja valikukomisjoni nimetamisel seoses kõnealuse ametikoha täitmisega.

3. Kõigi liidu institutsioonide ja organite ametnikke teavitatakse kõigist CERT-EU vabadest ametikohtadest.

4. Liidu eelarvepädevate institutsioonide eesõigusi arvesse võttes kohustuvad käesolevas kokkuleppes osalevad liidu institutsioonid ja organid, välja arvatud Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank, CERT-EU-le üle viima või määrama II lisas kehtestatud arvu ametikohti 2019. eelarveaastaks või vastavalt II lisas teisiti sätestatule. Liidu institutsioonidele ja organitele, kes määravad või viivad üle kindlaksmääratud arvul ametikohti, osutab CERT-EU teenuseid täies ulatuses. II lisas esitatud ametikohtade arv vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta tagant.

5. CERT-EU võib leppida osalevate liidu institutsioonide ja organitega kokku CERT-EU-le ajutiselt lisapersonali eraldamises.

6. Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank sõlmivad teenustaseme kokkuleppe, milles käsitletakse teenuseid, mida CERT-EU pakub vastavalt oma teenuste loetelule, ja kehtestatakse iga-aastane rahaline hüvitis, mille iga nimetatud institutsioon maksab kooskõlas II lisaga iga eelarveaasta alguses CERT-EU poolt eelneva eelarveaasta jooksul osutatud teenuste eest.

7. Rahaline hüvitis, mille iga liidu asutus tagab CERT-EU pakutavate teenustega seotud kulude katmiseks, lepitakse kokku vastavate liidu asutustega ja lisatakse üldisesse haldusraamistikku, mille alusel komisjon liidu asutustele teenuseid osutab.

8. CERT-EU juht teatab igal aastal rahalise hüvitise summa, mille peavad tagama CERT-EU-ga teenustaseme kokkuleppe sõlminud osalised kooskõlas lõikega 6 ja liidu asutused kooskõlas lõikega 7. Juhtnõukogu vaatab selle aastase rahalise hüvitise summa läbi igal aastal.

9. CERT-EU tegevust puudutava eelarve haldamise ja finantsjuhtimisega, sealhulgas liidu muudelt institutsioonidelt või organitelt saadava sihtotstarbelise tulu haldamisega tegeleb komisjon vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, ning kooskõlas asjakohaste eeskirjade ja normidega. Kõik CERT-EU-le teenustaseme kokkulepete alusel eraldatavad eelarveassigneeringud või nendest kokkulepetest saadavad tulud eristatakse selgelt CERT-EU finantskalkulatsioonis.

Artikkel 10 Ametisaladus

CERT-EU ja osalised käsitavad kogu muult osaliselt või kolmandalt poolelt saadud teavet ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvana kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 339 või samaväärsete kohaldatavate raamistikega. Nad ei avalda mingit sellist teavet kolmandatele pooltele, kui asjaomane osaline või pool ei ole andnud selleks konkreetselt luba.

Artikkel 11 Isikuandmete kaitse

Käesoleva kokkuleppe alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 12 Auditeerimine, küsimused ja üldsuse juurdepääs dokumentidele

1. Siseaudiitori ülesandeid täidab komisjoni siseauditi talitus, järgides artikli 10 sätteid. Juhtnõukogu võib teha komisjoni siseauditi talitusele ettepaneku auditi tegemiseks.

2. CERT-EU juht vastutab Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektori küsimustele vastamise eest kooskõlas komisjoni sisemenetlustega.

3. CERT-EU valduses olevatele dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste suhtes kohaldatakse komisjoni menetlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001, võttes arvesse nimetatud määrusest tulenevat kohustust konsulteerida teiste osalistega, kui taotlus puudutab nende dokumente.

Artikkel 13 Läbivaatamine

Muutuvat küberohtudealast olukorda ja sellega seotud liidu tegevust, sh ELi küberjulgeoleku strateegias esitatud poliitilisi prioriteete silmas pidades vaatab juhtnõukogu CERT-EU töökorralduse ja toimimise korrapäraselt läbi. Juhtnõukogu võib teha osalevatele institutsioonidele ja organitele soovitusi käesoleva kokkuleppe läbivaatamiseks või muutmiseks või mis tahes muid soovitusi CERT-EU tulemusliku töö tagamiseks.

Artikkel 14 Kohaldamisala ja -kuupäev

1. Käesolevat kokkulepet kohaldatakse kokkuleppe allkirjastanud liidu institutsioonidele ja organitele ning I lisas loetletud liidu asutustele, kes käitavad omaenda IKT taristut.

2. Käesolevat kokkulepet kohaldatakse alates selle allkirjastamise kuupäevast. Kokkulepe avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev kokkulepe on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, ühes originaaleksemplaris, mis antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia kõikidele allakirjutanutele.

Frankfurt, Luxembourg ja Brüssel, 20.12.2017 Euroopa Parlamendi nimel peasekretär K. Welle Euroopa Ülemkogu ja nõukogu nimel peasekretär J. Tranholm-Mikkelsen Euroopa Komisjoni nimel peasekretär A. Italianer Euroopa Liidu Kohtu nimel infrastruktuuri peadirektoraadi peadirektor F. Schaff Euroopa Keskpanga nimel infosüsteemide peadirektoraadi peadirektor K. De Geest teenuste talituse juht M. Diemer Euroopa Kontrollikoja nimel peasekretär E. Ruiz García Euroopa välisteenistuse nimel eelarve ja haldusküsimuste peadirektor G. Di Vita Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nimel peasekretär L. Planas Puchades Euroopa Regioonide Komitee nimel peasekretär J. Buriánek Euroopa Investeerimispanga nimel peadirektor ja -arvepidaja P. Klaedtke

ANNEX

Anx. lisa. ACER Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet BERECi Büroo Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet CPVO Ühenduse Sordiamet EU-OSHA Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur Frontex Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet eu-LISA Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet EASO Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet EASA Euroopa Lennundusohutusamet EBA Euroopa Pangandusjärelevalve ECDC Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus Cedefop Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus ECHA Euroopa Kemikaaliamet EEA Euroopa Keskkonnaamet EFCA Euroopa Kalanduskontrolli Amet EFSA Euroopa Toiduohutusamet Eurofound Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond GSA Euroopa GNSSi Agentuur EIGE Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut EIOPA Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve EMSA Euroopa Meresõiduohutuse Amet EMA Euroopa Ravimiamet EMCDDA Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus ENISA Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet CEPOL Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet Europol Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet ERA Euroopa Liidu Raudteeamet ESMA Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ETF Euroopa Koolitusfond FRA Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet EUIPO Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet Eurojust Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet CdT Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus EDA Euroopa Kaitseagentuur EIT Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut EUISS Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut Satcen Euroopa Liidu Satelliidikeskus SRB Ühtne Kriisilahendusnõukogu

I LISA Artikli 14 lõikes 1 osutatud liidu asutuste loetelu

ACER Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet BERECi Büroo Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet CPVO Ühenduse Sordiamet EU-OSHA Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur Frontex Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet eu-LISA Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet EASO Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet EASA Euroopa Lennundusohutusamet EBA Euroopa Pangandusjärelevalve ECDC Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus Cedefop Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus ECHA Euroopa Kemikaaliamet EEA Euroopa Keskkonnaamet EFCA Euroopa Kalanduskontrolli Amet EFSA Euroopa Toiduohutusamet Eurofound Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond GSA Euroopa GNSSi Agentuur EIGE Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut EIOPA Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve EMSA Euroopa Meresõiduohutuse Amet EMA Euroopa Ravimiamet EMCDDA Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus ENISA Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet CEPOL Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet Europol Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet ERA Euroopa Liidu Raudteeamet ESMA Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ETF Euroopa Koolitusfond FRA Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet EUIPO Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet Eurojust Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet CdT Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus EDA Euroopa Kaitseagentuur EIT Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut EUISS Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut Satcen Euroopa Liidu Satelliidikeskus SRB Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Grp_loetelus_sisalduvad. ametikohad. Institutsioon/organ Suhteline osa ELi töötajatest Vastavad täistööajale taandatud ametikohad, mis viiakse üle / määratakse CERT-EU-le Euroopa Parlament 19,5 % 3 Euroopa Ülemkogu / nõukogu 9 % 2 Komisjon 55 % 8 Euroopa Liidu Kohus 6 % 1 Euroopa välisteenistus 4,5 % 1 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee / Euroopa Regioonide Komitee 3,5 % 1 Euroopa Kontrollikoda 2,5 % 0 KOKKU: 16 Aastased rahalised eraldised CERT-EU-le Euroopa Keskpank 120000 eurot Euroopa Investeerimispank 120000 eurot

II LISA Täistööajale taandatud ametikohad või eelarvevahendid, mille osalejad eraldavad CERT-EU-le

AMETIKOHTADE LOETELUS SISALDUVAD AMETIKOHAD

Institutsioon/organ Suhteline osa ELi töötajatest Vastavad täistööajale taandatud ametikohad, mis viiakse üle / määratakse CERT-EU-le Euroopa Parlament 19,5 % 3 Euroopa Ülemkogu / nõukogu 9 % 2 Komisjon 55 % 8 Euroopa Liidu Kohus 6 % 1 Euroopa välisteenistus 4,5 % 1 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee / Euroopa Regioonide Komitee 3,5 % 1 Euroopa Kontrollikoda 2,5 % 0 KOKKU: 16 Aastased rahalised eraldised CERT-EU-le Euroopa Keskpank 120000 eurot Euroopa Investeerimispank 120000 eurot

Versions

1. 2018-01-13